A._avaldus

Lk 1

Adressaat:

Õiguskantsler Ülle Madise

Õiguskantsleri Kantselei

[email protected]

Koopia:

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

[email protected]

TAOTLUS

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks võrdse kohtlemise seaduse § 2 lõike 2 osas

Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise ja Õiguskantsleri Kantselei ametkond

1. Pöördun Teie poole õiguskantsleri seaduse § 15 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi

PS) § 139 lõigete 1 ja 2 alusel 1. Käesolev taotlus tugineb mõlemale alusele, kuna selle ese

— võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 2 lõike 1 ja 2 valdkondlik piiritlus —

on samaaegselt nii põhiseaduslikkuse järelevalve küsimus kui ka eelseisvalt Riigikogus

menetletava seadusemuudatuse kontekst.

2. Probleemi olemus on järgmine. VõrdKS § 1 lõikes 1 deklareeritakse, et seaduse eesmärk

on tagada kaitse diskrimineerimise eest muu hulgas usutunnistuse, veendumuse, vanuse,

puude ja seksuaalse sättumuse alusel. Sama seaduse § 3 määratleb diskrimineerimise,

ahistamise ja ohvristamise viitega § 1 lõikes 1 nimetatud tunnustele. VõrdKS § 2 piiritleb

aga need definitsioonid valdkondlikult kahel astmel. § 2 lõige 1 loetleb seitse valdkonda —

sealhulgas punktis 6 sõnaselgelt hariduse — milles on keelatud diskrimineerimine rahvuse

(etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, samuti DNA ülesehituse ja sellest johtuvate

pärilikkusriskide või geneetiliste omaduste tõttu. § 2 lõige 2 piirab usutunnistuse,

veendumuse, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise

kaitse aga üksnes nelja töökeskse valdkonnaga: töö saamine, töösuhe, kutseõpe ja

kutseühendusse kuulumine. § 2 lõike 1 punkti 6 hariduse valdkond § 2 lõikesse 2 üle ei

kandu.

3. Tulemus on järgmine: kui § 2 lõike 1 punkt 6 keelab hariduses diskrimineerimist nelja

tunnuse alusel, siis viie ülejäänud § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse — usutunnistuse,

veendumuse, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse — alusel toimuv diskrimineerimine

1 Kontrollimise hõlbustamiseks on kõik käesolevas dokumendis esitatud õigusnormide viited varustatud

hüperlinkidega, mis suunavad otse vastava sätte juurde Riigi Teatajas.

Lk 2

hariduses jääb seaduskaitseta. Seadus deklareerib § 1 lõikes 1 kaitse, tunnustab § 2 lõike 1

punktis 6 hariduse valdkonna olulisust ühe osa kaitstud tunnuste osas, kuid võtab kaitse

ülejäänud tunnuste osas hariduses operatiivselt tagasi sõltuvalt sellest, millise tunnuse

alusel diskrimineerimine põhineb.

4. Selle praktiline tagajärg on absurdne ja arvuliselt ulatuslik. Statistikaameti andmetel oli

2024/2025 õppeaastal Eesti kõrgkoolides 47 496 üliõpilast 2. Need 47 496 õigussubjekti ei

ole § 2 lõikes 2 nimetatud viie tunnuse osas seaduse ees võrdsed nende ülikoolide

töötajatega — sama isiku puhul, samas ülikoolis, sama tegevuse osas saab üks ja sama

käitumine olla seadusega keelatud või lubatud sõltuvalt sellest, kas õigussubjekt on töötaja

või tudeng. Kui ülikooli töötaja kogeb veendumuse alusel ahistamist, on tema kaitse

VõrdKS § 2 lõike 2 punkti 1 alusel tagatud — kohaldub § 7 selgituste andmise kohustus, §

8 jagatud tõendamiskoormus, voliniku § 17 arvamus ja § 24 kahjuhüvitis.

5. Kui täpselt sama käitumist kogeb tudeng — ahistajaks olgu õppejõud, teine tudeng või

üliõpilasesinduse liige —, sellist kaitset ei eksisteeri. Sama tegevus, sama tunnus, sama

institutsioon, sama isikuteulatus. Erinev õiguslik tagajärg sõltuvalt sellest, kas käes on

tööleping või õppeleping.

6. Asümmeetria on veelgi teravamalt nähtav kahe diskrimineerimisvastase seaduse

kõrvutamisel. SoVS § 2 lõige 1 sätestab, et seadust kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu

valdkondades — sealhulgas hariduses. Soolise diskrimineerimise ja seksuaalse ahistamise

eest on tudeng haridusasutuses seega kaitstud sõltumata sellest, kas seksuaalahistajaks on

kaastudeng, õppejõud või üliõpilasesinduse liige. VõrdKS-i viie kaitstud tunnuse osas see

kaitse puudub. Seda eristust tunnistab ka SoVS-i kommenteeritud väljaanne 3 otsesõnu: §

2 kommentaar märgib, et „oma kõikehõlmavusega on SoVS erinev võrdse kohtlemise

seadusest, mis keelab diskrimineerimise […] üksnes teatud aluste osas ka hariduses” (lk

22);

7. ning § 15 kommentaar täpsustab: “Vastavalt VõrdKS § 2 lg-le 1 on keelatud

diskrimineerida inimest tema rahvuse (etnilise kuuluvuse),rassi või nahavärvuse tõttu

tööelus, hariduses, sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuse valdkonnas ning avalikkusele

pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuses. VõrdKS § 2 lg 2 keelab diskrimineerida

isiku usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu.

Nimetatud keeld kehtib VõrdKS järgi üksnes töösuhetes ja kutseõppes.” (lk 128, alltekst

indeksiga 330). Tulemus ei ole üksnes töötaja ja tudengi vaheline asümmeetria, vaid

tunnustevaheline asümmeetria ühe ja sama isiku jaoks samas institutsioonis: sama

2 Statistikaamet: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/haridus/korgharidus 3 Sotsiaalministeerium; soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne:

https://sm.ee/media/3049/download

Lk 3

üliõpilane, sama asutus, sama käitumine — õiguslik tagajärg sõltub üksnes sellest, milline

tunnus ahistamise aluseks oli.

8. Käesoleva taotluse konkreetne ese on seetõttu järgmine: VõrdKS §§ 2 lõike 1 ja lõike 2

valdkondade võrdsustamine — kõik § 1 lõikes 1 kaitstud tunnused peavad olema kaitstud

kõigis § 2 lõikes 1 loetletud valdkondades, sealhulgas hariduses. Riigikohtu praktika annab

sellele palvele otsese aluse. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab

Riigikohtu järgi „kõik eluvaldkonnad“ (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13) 4 ning

sätte mõju ulatub ka õigusloome võrdsusele — „seadused peavad ka sisuliselt kohtlema

kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“ (samas). Riigikohtu üldkogu on

lisanud, et kui ebavõrdne kohtlemine põhineb isiku tahtest sõltumatutel tunnustel —

Riigikohus nimetab sõnaselgelt vanuse ja puude — „tuleb üldjuhul õigustuseks leida

kaalukamad põhjendused“ (RKÜKo 07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 32) 5 . Käesoleva asja

viiest kaitsmata tunnusest on kaks Riigikohtu enda nimekirjas; ülejäänud kolme —

usutunnistuse, veendumuse ja seksuaalse sättumuse — kaitse on PS §§ 40 ja 41 kaudu

samuti põhiseaduslikult tugevdatud. Asümmeetria õigustuseks ei ole esitatud kaalukaid

põhjendusi selle standardi tähenduses; direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ mehaaniline

ülevõtmine ei kvalifitseeru sellisena, kuna direktiivi 2000/78/EÜ artikkel 8 lubab

eksplitsiitselt soodsamaid sätteid.

9. Olukord on ajaliselt soodne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab

VõrdKS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 6. Eelnõu

fookus on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (edaspidi volinik)

asutuse tugevdamisel — sõltumatuse tagatised, eelarve, pädevuse laiendus — kuid VõrdKS

§ 1 lõige 1 ja § 2 jäävad muutmata.

10. Veelgi enam: selle asemel et kohaldamisala laiendada, ahendab eelnõu voliniku

tegutsemisruumi eksplitsiitselt. Kehtiv VõrdKS § 18 annab volinikule kaalutlusõiguse —

ta võib keelduda menetlemisest, kui avaldus jääb kohaldamisalast välja. Eelnõu § 1 punkt

28 kaotab selle kaalutlusõiguse: sõna “võib” asendatakse kohustusega, niiet volinik

keeldub. Eelnõu § 1 punkt 29 kohaldab sama kohustust sõnaselgelt olukordadele, kus

avaldus ei puuduta VõrdKS-i ega SoVS-i kohaldamisala. Tulemus on, et volinikul on pärast

seadusest tulenev keeld menetleda kaebusi, mis jäävad VõrdKS § 2 kohaldamisalast välja

— sealhulgas iga tudengi kaebus veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel toimuva ahistamise, ohvristamise kohta hariduses.

11. Lahendus on materiaalselt kitsas ja redaktsiooniliselt lihtne. VõrdKS § 2 muutmine

selliselt, et § 1 lõikes 1 nimetatud kõik kaitstud tunnused oleksid kaitstud kõigis § 2 lõikes

4 Riigikohtu lahendid: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-14-07 5 Riigikohtu lahendid: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-4-1-12-10 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister:

https://adr.rik.ee/mkm/dokument/18601656

Lk 4

1 loetletud valdkondades — sealhulgas hariduses. Direktiivi 2000/78/EÜ artikkel 8 lubab

eksplitsiitselt soodsamaid sätteid; ELi õigusega vastuolu seetõttu ei teki. Eelnõu menetluses

on selline parandus rakendatav ilma iseseisva muudatuse algatamiseta.

12. Käesoleva taotluse põhipalve on, et õiguskantsler (a) algataks VõrdKS § 2 lõike 2

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse PS § 139 lõike 1 alusel ning (b) PS § 139 lõike 2

alusel juhiks eelnõu menetlemise käigus Riigikogu tähelepanu käesoleva taotluse esemele.

Käesolev taotlus täiendab 12.04.2026 esitatud taotlust ja sellele 18.04.2026 esitatud

täiendust, mis puudutavad Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendi põhiseaduslikkust;

need on seotud, kuid eraldiseisvad küsimused — esimene puudutab haldusakti vastavust

kehtivale seadusele, käesolev seaduse enda vastavust põhiseadusele.

13. Eriti tõsiseks muudab probleemi see, et just need tunnused — vanus, puue, veendumus,

seksuaalne sättumus — avalduvad ülikooli kontekstis valdavalt ahistamise (§ 3 lg 3) ja

ohvristamise (§ 3 lg 6) vormis. Need on manifestid, mille kaudu kaitse nende tunnuste osas

praktiliselt toimib. Seadusandja on eemaldanud kaitse just neis vormides, mis selle tunnuse

osas oleksid ainsana praktiliselt kohaldatavad.

14. PS § 14 kohustab riiki tagama tõhusa õiguskaitse menetlusliku infrastruktuuri kaudu.

Riigikohtu üldkogu järgi „juhul, kui seadusandja pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta

põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab kohtuvõim tulenevalt Põhiseaduse §-st 14 tagama

põhiõiguste kaitse“ (RKÜKo 06.01.2004, 3-3-2-1-04, p 27) 7 . Seadusandja on omakorda

„kohustatud kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks

põhiõiguste teostumise ning kaitse“ (RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75) 8. Käesolevas

asjas on materiaalne põhiõigus olemas (PS § 12 ja § 41 koosmõjus), kuid menetluslik

infrastruktuur — VõrdKS § 7 selgituste andmise kohustus, § 8 jagatud tõendamiskoormus,

voliniku § 17 arvamus, § 24 kahjuhüvitis — on hariduse valdkonna jaoks teadlikult

välistatud. Tegu on PS § 14 ja § 12 koosmõjus tagatud õiguse tõhususe kvalifitseeritud

rikkumisega.

15. PS § 41 lõige 1 kaitseb õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele; PS § 41

lõige 3 keelab võtta isikut õiguslikule vastutusele veendumuste pärast. Sätte kaitseala on

lai — see hõlmab kõikvõimalikke veendumusi ja arvamusi süsteemsetest religioossetest

seisukohtadest kuni vaadeteni üksikküsimustes. Kui ülikool kvalifitseerib isiku sisemise

veendumuse mittetunnistamise institutsionaalseks kahjuks ja rakendab sellele

menetluslikke tagajärgi, riivab ta PS § 41 mõlemat dimensiooni vahetult. VõrdKS § 2 lõike

2 valdkondlik piiritlus jätab selle riive ilma seadusliku menetlusliku vastusmehhanismita.

16. Käesolev struktuurne defekt ei ole äsjane. VõrdKS on kehtinud alates 1. jaanuarist 2009. §

2 lõike 2 valdkondlik piiritlus ei ole sätte algse redaktsiooni järel muutunud.

7 Riigikohtu lahendid: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-3-2-1-04 8 Riigikohtu lahendid: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-3-1-85-09

Lk 5

Seitsmeteistkümne aasta jooksul on volinik andnud arvamusi, käivitanud uuringuid,

esinenud avalikkuses ning teinud Vabariigi Valitsusele ettepanekuid. Avalikest

dokumentidest ei nähtu, et volinik oleks selle aja jooksul ühelgi korral avaldanud

sõltumatule erialaeksperdile kohuslikus selguses seisukohta selle kohta, et VõrdKS § 2

lõike 2 valdkondlik piiritlus jätab tudengid kaitseta nende tunnuste alusel, mille kaitsele §

1 lõige 1 viitab. Seitseteist aastat vaikust süstemaatilise tühimiku osas ei ole

redaktsiooniline juhus — see on järjekindel hoidumine institutsionaalsest funktsioonist,

mille jaoks volinik on loodud.

17. Iga tudeng, kes pöördub voliniku poole murega usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude

või seksuaalse sättumuse alusel toimuva ahistamise või ohvristamise pärast — olgu teiseks

pooleks keegi, kes kuulub ülikooli liikmeskonda mis tahes rollis — saab voliniku

kantseleist sisuliselt sama vastuse: pädevus puudub, kuna asi ei mahu VõrdKS § 2 lõike 2

valdkondade hulka. Voliniku institutsioon, mille seadusandja on loonud kannatanute

kaitseks, kasutab kehtivat seaduseraamistikku iseenda taandumise õigustamiseks, mitte

selleks, et selle puudus seadusandjale teadvustada.

18. Käesolev taotlus ei taotle voliniku tegevuse õiguslikku hinnangut — see ei ole

õiguskantsleri pädevuses ega käesoleva taotluse ese. Käesolev taotlus juhib aga tähelepanu

sellele, et voliniku struktuurne vaikus seitsmeteistkümne aasta jooksul on iseenesest

argument seadusandlikuks sekkumiseks: kui spetsialiseeritud institutsioon ei ole võimeline

omast initsiatiivist signaliseerima, et seadus on materiaalselt kitsas, siis tuleb see signaal

anda mujalt — õiguskantsleri PS § 139 lõikest 2 tuleneva analüüsipädevuse kaudu.

19. Eelnõu seletuskirja lk 27 möönab probleemi olemasolu eksplitsiitselt: „Täiendus on

praktikas vajalik eelkõige VõrdKSi jätkuvalt tunnusepõhiselt eristatud kohaldamisala tõttu,

sest voliniku pädevus on otseselt VõrdKSi ja SoVSi reguleerimis- ja kohaldamisalaga

piiratud.“ See lause on kirjalik tunnistus, et seadusandja teadis kohaldamisala asümmeetriat

ja jättis selle eelnõu koostamisel teadlikult lahendamata. Lahenduseks pakutakse voliniku

institutsiooni tugevdamist, mitte VõrdKS-i kohaldamisala materiaalset avardamist.

Kohaldamisala probleemi ei lahenda menetlusliku institutsiooni tugevdamine, kui

institutsiooni pädevus on samale kohaldamisalale seotud.

20. Eelnõu §-i 1 punkt 29 kodifitseerib veelgi täpsemalt voliniku kohustuse keelduda arvamuse

andmisest, kui „avaldus ei puuduta käesoleva seaduse või soolise võrdõiguslikkuse seaduse

reguleerimis- ega kohaldamisala“. Pärast seaduse jõustumist on tudengil, kes kogeb

veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ahistamist või ohvristamist

hariduses, eksplitsiitne seadusepõhine takistus voliniku poole pöörduda. Põhiõiguste kaitse

intensiivsus seetõttu ei suurene, vaid väheneb.

21. Eelnõu muudab ka VõrdKS § 23 (vaidluse pädevad menetlejad), lisades

töövaidluskomisjoni lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse, kuid jättes ülikooli ja

Lk 6

muud avalik-õiguslikud asutused ammendavast loetellu lisamata. See on dokumenteeritud

seadusandlik valik, mis kinnitab samaaegse 12.04.2026 taotluse argumenti ülikooli ultra

vires tegevuse kohta ning käesoleva taotluse argumenti seadusandja teadliku

mittetegutsemise kohta.

22. Käesoleva taotluse ese paigutab veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel diskrimineerimist hariduses kogeva tudengi õigusvaakumisse, mille koordinaadid on

järgmised:

(a) volinik (VõrdKS § 16) keeldub kohaldamisalast väljas avalduse alusel — kinnitatud

30.04.2026 vastusega;

(b) Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon on pädevad ainult töösuhte kontekstis

(TLS, ATS, TvLS § 4); üliõpilase ja ülikooli vaheline õppealane suhe ei mahu

sinna;

(c) ülikool ise ei kuulu VõrdKS § 23 ammendava loetelu hulka

diskrimineerimisvaidluse pädeva menetlejana — see on käesoleva taotlusega

samaaegse 12.04.2026 taotluse põhiväide;

(d) halduskohus on PS § 41 ja § 12 otsekohaldatavuse ulatuses pädev, kuid praktilised

takistused on ulatuslikud — riigilõiv, õigusabikulud, võimalik vastaspoole kulude

kandmine kaotuse korral, kohtumenetluse pikkus ning ülikooli juriidilise ressursi

mitmekordne ülekaal —, ning need takistused jäävad ainsaks tegelikuks

õiguskaitsetee'ks just sihipäraselt lihtsamate kanalite (volinik, lepitus,

töövaidluskomisjon) kunstliku välistamise tõttu.

23. Need takistused ei ole iseseisvalt põhiseaduslik probleem — need on kohtumenetluse

tavalised kulud. Põhiseaduslik probleem tekib siis, kui need takistused jäävad ainsaks

tegelikuks õiguskaitseteks. PS § 14 eeldab tõhusat õiguskaitset Riigikohtu eelnimetatud

praktika tähenduses; tõhusus tähendab muu hulgas seda, et õiguskaitsetee on valdkonna

eripärasid arvestades realistlikult kättesaadav.

24. Riigikohtu praktika kohaselt on lünk põhiseadusevastane, kui seda ei saa ületada

tõlgendamise või analoogiaga ja reguleerimise kohustus tuleneb põhiseadusest. Käesolevas

taotluses kirjeldatud lünk vastab mõlemale eeldusele. Tõlgendamisega ületamine on

välistatud, kuna VõrdKS § 2 lõige 2 loetleb valdkonnad ammendavalt ja eksplitsiitselt;

haridus on loetelust selgesõnaliselt välja jäetud. Analoogiaga ületamine on välistatud, kuna

§ 2 lõike 1 ja lõike 2 vahetegu ei ole keelelis-tehniline juhus, vaid sihipärane kohaldamisala

piir. Reguleerimise kohustus tuleneb PS §-st 12 üldine võrdsuspõhiõigus, mille esemeline

kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi“ , PS §-st 14 (tõhus õiguskaitse — RKÜKo

Lk 7

06.01.2004, 3-3-2-1-04, p 27) 9 ja §-st 41 (veendumusvabadus, sh õigus mitte olla

õiguslikule vastutusele võetav veendumuse pärast) koosmõjus.

25. Asjakohane lahendustee on VõrdKS § 2 muutmine selliselt, et § 1 lõikes 1 nimetatud kõik

kaitstud tunnused oleksid kaitstud kõigis § 2 lõikes 1 loetletud valdkondades. Direktiivi

2000/78/EÜ artikkel 8 lubab eksplitsiitselt soodsamaid sätteid; ELi õigusega vastuolu

seetõttu ei teki. Lahendus on kitsas: § 2 lõike 1 ja § 2 lõike 2 ühtlustamine — kas mõlema

lõike valdkondade ühisesse loetellu paigutamine või § 2 lõike 2 piiritluse kõrvaldamine.

Eelnõu menetluses on selline parandus rakendatav ilma iseseisva muudatuse algatamiseta

— see on redaktsiooniline lisand, mis kõrvaldab eelnõu seletuskirja lk 27 möönatud

probleemi.

26. Käesoleva taotlusega ei sea ma kahtluse alla VõrdKS § 1 lõikes 1 kaitstud tunnuste loetelu

täielikkust ega teisi VõrdKS-i sätteid. Taotluse ese on kitsalt § 2 lõike 2 valdkondliku

piiritluse põhiseaduslikkus.

27. Esitan eelnevast lähtuvalt õiguskantslerile järgmise:

Palun:

1) algatada VõrdKS § 2 lõike 2 põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õiguskantsleri

seaduse § 15 lõike 1 ning PS § 139 lõike 1 alusel ja hinnata selle vastavust PS §-dele 12,

14 ja 41 koosmõjus, arvestades Riigikohtu praktikat lahendites RKPJKo 01.10.2007, 3-

4-1-14-07; RKÜKo 07.06.2011, 3-4-1-12-10; RKÜKo 06.01.2004, 3-3-2-1-04 ja

RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09;

2) PS § 139 lõike 2 alusel arvestada käesolevat taotlust kui ettepanekut seoses esitatud

VõrdKS muutmise eelnõu menetlemisega, ning eelnõu menetlemise käigus juhtida

Riigikogu tähelepanu käesolevas taotluses kirjeldatud puudujäägile, mis eelnõuga

teadlikult lahendamata jäetakse;

3) kui menetluse läbiviimise tulemusena tuvastatakse vastuolu, teha Riigikogule

õiguskantsleri seaduse § 17 alusel ettepanek viia VõrdKS § 2 lõige 2 põhiseadusega

kooskõlla;

Lugupidamisega

Ɔ

03.05.2026

9 Riigikohtu lahendid: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-3-2-1-04