Eelnõu arvamuse avaldamine

1

EELNÕU

30.04.2026

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe kohta avaldatakse andmekirjeldused, kuid

üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga

teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tuleku oht.“

2) 1. peatükki lisatakse paragrahvid 42 ja 43 järgnevas sõnastuses:

㤠42. Andmeelement

Andmeelement on kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või

muus andmestikus. See on jagamatuna käsitletav andmete üksus.

§ 43. Andmekirjeldused

Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi tema nime ja sõnu sisaldavate

andmestruktuuride kindlale struktuurile vastav kirjeldused.“

3) paragrahvi 29 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike

ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste

kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.“

4) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5:

„5) andmekirjeldustele;“

5) paragrahvi 321 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „valdkonna teenuste“ tekstiosaga „ ja

andmekirjelduste“.

6) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast teksti osa „kogutavate andmete

täpsemakoosseisu“ tekstiosaga „, nõuded riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavate

avaandmetele ja andmekirjeldustele, nende avaldamise korrale“.

7) paragrahvi 432 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

“(1) Riigi infosüsteemi kuuluvad infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud andmekogud ja

andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.“

8) paragrahvi 433 lõiked 3-5 tunnistatakse kehtetuks;

2

9) paragrahvi 435 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogude põhimäärused tuleb kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja

Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga.“

10) paragrahvi 439 lg 1 p 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4311 järgmises sõnastuses:

“§ 4311. Andmejälgija

(1) Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda

Eesti teabevärava vahendusel ülevaade tema isikuandmetega seotud päringutest avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes.

(2) Andmejälgija vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötleja on

Riigi Infosüsteemi Amet.

(3) Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on

võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega kolme

aasta jooksul alates vastava logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas. Kui andmekogu aluseks

olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse

lühemast säilitustähtajast.

(4) Nõuded andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja majandusliku

põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“

12) paragrahvi 4311 täiendatakse lõigetega 21-25 järgmises sõnastuses:

„(21) Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga

liidestatud andmekogude pidamisel, välja arvatud andmekogudele:

1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi;

2) mis on asutatud rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks;

3) mille liidestamine andmejälgijaga on majanduslikult põhjendamatu.

(22) Andmekogu andmejälgijaga liidestamata jätmisel teavitab andmekogu vastutav töötleja

Riigi Infosüsteemi Ametit põhjendamatu viivituseta vastavast otsusest ja andmekogu suhtes

kohalduvast, käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 - 3 sätestatud liidestumiskohustuse

erandist koos põhjendustega.

(23) Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga seotud päringu logikirjed andmekogu vastutav

töötleja, kes andmeid päris.

(24) Täiendavalt võib andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid väljastas, edastada

andmejälgijasse sama päringuga seotud logikirje, kui logikirje kirjeldab andmete saaja poolt

andmesubjekti isikuandmete töötlemist.

(25) Kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule, edastab päringulogikirje

andmejälgijasse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekogu vastutav töötleja.“

13) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4312 järgmises sõnastuses:

3

㤠4312. Riiklik postkast

(1) Riiklik postkast on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis on asutatud järgmistel

eesmärkidel:

1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel edastada isikule elektrooniliselt teavet

ning tõendada teabe saatmise fakti;

2) kätte toimetada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel dokumente ning tõendada

kättetoimetamise fakti;

3) võimaldada dokumentide ristkättetoimetamist erinevate infosüsteemide vahel.

(2) Riikliku postkasti andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:

1) teadete andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

nimetatud eesmärkidel;

2) kätte toimetatavate dokumentide andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel.

(3) Riikliku postkasti andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) teadete andmestikus – füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi

ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, isikule saadetud teavitused postkasti

tulnud kirjade kohta ning muid teavituse metaandmeid;

2) kätte toimetatavate dokumentide andmestikus – füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku

puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, kätte toimetavate

dokumentide puhul kättetoimetamise fakt ja vastuvõtmise aeg ning muid kättetoimetamise

metaandmeid.

(4) Riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(5) Riikliku postkasti andmekogu andmeid säilitatakse kolm aastat. Kättetoimetamist vajavaid

dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt eriseadustes sätestatule.

(6) Riikliku postkast andmekogu infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamise korra ning

andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord, sealhulgas vajaduse

korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete koosseis;

3) andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsemad tingimused;

4) andmeandjad ja nende poolt edastatavad andmed;

5) muud riikliku postkasti andmekogu infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamisega

seotud korralduslikud küsimused.“

14) paragrahvi 4312 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

“(3)1 Riikliku postkasti kasutamine on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele kohustuslik

isikule elektroonilise teabe edastamisel.”

15) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-iga 4313 järgmises sõnastuses:

“§ 4313. Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS

4

(1) Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS on riiklik andmekogu, mille eesmärk on

tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada

asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust.

(2) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku suhted perekonnaga ja tuttavatega seotud andmed;

3) isikuga seotud dokumentide andmed;

4) isikuga seotud menetluste andmed;

5) isiku hariduse ja tööga seotud andmed;

6) isiku varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sh sissetulekute andmed;

7) isiku karistatuse andmed;

8) isiku terviseandmed;

9) isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed;

10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed.

(3) Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste

Keskus ja infosüsteemi kasutavad asutused.

(4) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni 75

aastat.

(5) Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) andmeandjad ja neilt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded;

4) volitatud töötlejad ja nende ülesanded;

5) andmetele juurdepääs ja nende väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad andmekategooriate kaupa;

7) muud korralduslikud küsimused.”

16) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel.“

17) paragrahvi 466 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmete põhiandmeteks oleku määrab andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu

aluseks oleva õigusakti alusel Eesti teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse

andmekogu asutamise eesmärgist.“

18) paragrahvi § 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

“51) on jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemata.”

19) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 531 järgmises sõnastuses:

„§ 531 . Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve

5

Riigi Infosüsteemi Amet teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet infosüsteemide

andmevahetuskihiga ja andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning käesoleva

seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 ja § 4311 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete

täitmise üle.“

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1562 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

2) paragrahvi 1562 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on:

1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel 20

päeva;

2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on Riigi Infosüsteemi Ametil ulatuses, mis on vajalik

avaliku teabe seaduse § 4310 nimetatud keskse volituste haldamise andmekogu haldamiseks,

arendamiseks ja klienditoe pakkumiseks. Juurdepääs hõlmab isiku üldandmeid ning

esindusõiguse andmeid.“

§ 4. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 75 lõiked 2-9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikku tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3111 lõikes 8 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

2) paragrahvi 3111 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on:

1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel 20

päeva;

2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“

§ 6. Väärteomenetluse seadustiku täiendamine

Väärteomenetluse seadustikku tehakse järgmised muudatused:

6

1) paragrahvi 471 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

2) § 471 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tähtajad menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks on:

1) e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud dokumentidel

20 päeva;

2) äriregistrist saadetud dokumentidel 5 päeva.“

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2027. aasta 1. juunil.

Käesoleva seaduse § 1 punkt 15 jõustub 2027. aasta 1. juulil.

Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2030. aasta 24. aprillil.

1

30.04.2026

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu koondab viis digitaliseerimist toetavat muudatust, mis suurendavad läbipaistvust,

selgust ametlikus suhtluses ning vähendavad killustatust andme- ja dokumendihalduses:

• Andmejälgija

Inimesel puudub lihtne ülevaade, kes ja miks tema andmeid kasutas, mis vähendab usaldust ja

tekitab lisapöördumisi. Lahendusena nähti andmejälgija teha riiklikes andmekogudes

standardiks, sätestades erandid. Lahendus suurendab läbipaistvust. Inimene saab info kätte

iseteeninduslikult ning päringute käsitlemise koormus väheneb, kuid asutustele kaasneb

muudatusega ühekordne liidestamise arenduskulu ja püsihaldus.

• Riiklik postkast

Riigiasutuste poolt inimeste teavitamine ja dokumentide edastamine on killustunud, mistõttu

ametlik suhtlus on ebaselge ja kulukas. Lahendusena nähti rakendada riiklik postkast ühtse ja

turvalise kanalina ametlike teadete ning dokumentide kättetoimetamiseks. Lahendusega

väheneb paberipõhisus ja paralleelsete kanalite ülalpidamine. Riiklikkusse postkasti

ühendatakse kaks täna eraldiseisvat lahendust: riiklik postkast ja kättetoimetamise portaal. Isik

leiab info ühest kohast ning asutuste halduskoormus väheneb.

• Andmekorraldus ja andmete teabevärav

Täna on riigis andmete kirjeldused ebaühtlased ja need ei ole teatud juhtudel ajakohased, mis

raskendab andmete leidmist, teenuste arendamist ja järelevalvet. Lahendusena nähti kujundada

teabevärav keskseks kontaktpunktiks ning kehtestada andmete kirjeldustele standardi- ja

ajakohasusnõuded (sh mitteavalike andmete kirjeldused) ning täpsustada Andmekaitse

Inspektsiooni järelevalvepädevust. Andmete korrastamise vaatest tähendab see asutustele

alguses ajutist lisatöö, kuid hiljem vähem korduvat andmete täpsustamist ning paraneb andmete

leitavus ja taaskasutus.

• Dokumendihaldussüsteem (DORIS)

Riigis on probleemiks, et avaliku sektori asutustes on kasutusel erinevad ja kohati vananenud

dokumendihaldussüsteemid. Nende süsteemide ressursimahukus ning rohkus takistavad

ühtseid tööprotsesse. Lahendusena nähti luua riigiülene dokumendihaldussüsteem DORIS ning

sätestada selle õiguslik raamistik. Uuele süsteemile üleminekul tekib avaliku sektori asutustel

ajutine halduskoormus ja kulud, kuid pikemas vaates halduskulud ja dubleerimine vähenevad

ning asutuste vahel koostöö tõhusam ja süsteem on töökindlam.

2

Lisatud on eelnõule ka maksukorralduse seaduse tehniline muudatus seoses volituste haldamise

süsteemi kasutamiseks Maksu- ja Tolliameti poolt. Muudatuse sisuks on MTA-le õiguse

andmine jagada maksusaladuse andmeid volituste haldamise süsteemiga. See muudab

äriühingute esindusõiguse haldamise sujuvamaks.

Ettevõtjate halduskoormust eelnõu ei tõsta.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja andmejälgija (edaspidi ka AJ) osa on koostanud on Justiits- ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse andmete

taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (5448 0013, [email protected]), sama talituse

juhataja Ott Velsberg (teenistusest lahkunud), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse

nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected]) ja sama talituse juhataja

Stina Avvo (639 7659, [email protected]), õigusloome poliitika osakonna andmekaitse

õiguse talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220, [email protected]) ning Riigi

Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) andmevahetuse osakonna andmete talituse tootejuht Joel

Järvik ([email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna

juhataja Lauri Kriisa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja riikliku postkasti osa on JDM õigusloome poliitika osakonna

tsiviilõiguse talituse nõunik Mai-Liis Kullama (5347 2954, [email protected]),

sama talituse juhataja Marget Pae (5303 9969, [email protected]), digiriigi osakonna

teenuste talituse nõunik Marten Jakobson (5884 3195, [email protected]), sama

talituse juhataja Maris Leivategija (5790 0677, [email protected]), sama osakonna

IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212,

[email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659,

[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) õigusosakonna

õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja andmete teabevärav osa on koostanud on Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse andmehalduse programmijuht Kuldar

Aas (522 3571, [email protected]), sama talituse juhataja Ott Velsberg (teenistusest

lahkunud), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212,

[email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659,

[email protected]), õigusloome poliitika osakonna andmekaitse õiguse talituse nõunik

Kristel Niidas (5305 5220, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi

RIA) andmevahetuse osakonna andmete talituse tootejuht Joel Järvik ([email protected]),

õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ning sama osakonna juhataja Lauri Kriisa

([email protected]).

Andmejälgija, riikliku postkasti ja andmete teabevärava valdkonna eest on vastutav digiriigi

valdkonna asekantsler Lauri Luht.

Eelnõu ja seletuskirja dokumendihaldussüsteem DORISe osa koostanud Riigi Tugiteenuste

Keskuse arendusosakonna jurist-andmekaitseekspert Ragne Tsäkko (5917 1748,

3

[email protected]). RaM-ist osales eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamises ka personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (5885 1493, [email protected]).

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatused ja seletuskirja on ette valmistanud

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin

(telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja nõunik Anneli Valgma

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja … (keeleline toimetus tehakse eelnõule ja seletuskirjale enne

Vabariigi Valitsusse esitamist).

1.3. Märkused

JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 alusel digiühiskonna

poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise

koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sealhulgas

andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning ministeeriumi pädevuse kohane

õigusloome. RaM-i valitsemisalas on VVS § 65 lg 1 alusel muuhulgas Rahandusministeeriumi

valitsemisalas avaliku teenistuse poliitika koordineerimine ning riigivara seotud tegevus,

riigihalduse kavandamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:

 AvTS-i 2026. aasta 16. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.03.2026, 3);

 Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) 2026. aasta 01. jaanuaril jõustunud

redaktsioon (RT I, 22.12.2025, 3);

 MKSi 2026. aasta 24. aprillil jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.04.2026, 5);

 Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) 2025. aasta 01. jaanuaril jõustunud redaktsioon

(RT I, 30.12.2024, 17);

 Tsiviilmenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 2025. aasta 13. aprillil jõustunud

redaktsioon (RT I, 03.04.2025, 2);

 Väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) 2025. aasta 06. juulil jõustunud

redaktsioon (RT I, 05.07.2025, 19).

Kõnesoleva eelnõu eri osad on seotud ühte eelnõusse tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest. Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole

seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse

nõuetega.

Andmejälgija osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027

punktiga 211 (andmejälgija kasutamise kohustuslikuks muutmine läbi avaliku teabe seaduse

muutmise eelnõu).

Riiklik postkasti osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027

punktiga 262 (keskse teabe ja kättetoimetamise lahenduse õiguslik regulatsioon, sh VTK).

4

Andmete teabevärava osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-

2027 punktiga 207 (avaliku teabe seaduse ja RIHA määruse muutmine õigusliku aluse

loomiseks andmete teabeväravale).

Uue keskse dokumendihaldussüsteemi DORIS projektile eelnes juba 2020. aastal

Rahandusministeeriumi tellimusel Civitta Eesti ASi poolt läbi viidud asutuste

dokumendihaldusteenuse hetkeolukorra kaardistus ning konsolideerimise teostatavus- ja

tasuvusanalüüs1, milles tuvastati, et valitsusasutustes oli kasutusel kaheksa erinevat

dokumendihaldussüsteemi, millest mitmed on taakvarad, süsteemid on erinevalt juurutatud

ning paralleelne haldus ja arendamine on ressursimahukas, mistõttu teenuse areng on

pidurdatud. Suurimad murekohad seondusid just dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsuse

ja kasutusmugavusega. 2022. aasta kevadel otsustasid kõigi ministeeriumite kantslerid, et kõik

täidesaatva riigivõimu asutused viiakse üle ühele ühisele dokumendihaldussüsteemile. 2024.

aastal alustas Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega süsteemi arendamist.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Andmejälgija eesmärk on võimalda inimestel näha, kes, millal ja miks nende andmeid

riiklikes andmekogudes kasutas. Seaduse eelnõu sätestab andmejälgija regulatsiooni,

sealhulgas kasutamise kohustuslikkuse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele

andmekogudele, et suurendada andmetöötluse läbipaistvust ja usaldust. Seadusega sätestatakse

erandid, millistel juhtudel andmejälgijat ei rakendada ning sellistele eranditele tuginemise

põhjendamiskohustuse. Praegu on AJ-ga liidestumine vabatahtlik ja hõlmab vaid väikest osa

andmekogudest. Lisaks aitab andmejälgija vähendada andmesubjektide päringute hulka ja

toetab andmetöötluse auditeeritavust. Viimastel aastatel on AJ abil tuvastatud ka andmekaitse

rikkumisi.2

Andmejälgija osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (eelnõu toimiku number: 25-1397).

Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel oli lisatud

seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 2).

Riikliku postkasti eesmärk on luua ühtne keskne elektrooniline keskkond, mis võimaldab

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel edastada inimestele nii õigusaktidest tulenevalt

kättetoimetamist vajavaid dokumente kui ka muud olulist teavet ja teateid senisest lihtsamal,

kiiremalt ja kuluefektiivsemalt. Riiklikkusse postkasti ühendatakse kaks täna eraldiseisvat

1 Analüüs kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/DHT%20anal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne_30.10.pdf. 2 https://www.aki.ee/uudised/kinnisturaamatu-paringud; https://www.aki.ee/uudised/ulevaade-siseministeeriumi-

jarelevalvest.

5

lahendust: riiklik postkast ja kättetoimetamise portaal. Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik uute

kättetoimetamise protsesside ja nendega seotud funktsioonide rakendamiseks.

Lahendus hõlmab kahte sisuliselt erinevat, kuid praktikas tihedalt seotud liiki edastusi:

1. Kättetoimetamist vajavad dokumendid, mille õiguslik tähendus ja kättetoimetamise viis

on reguleeritud õigusaktides (nt kohtukutsed, ettekirjutused, kohtumäärused, trahvid,

korraldused).

2. Teabe edastamine, mis ei ole õiguslikus mõttes kättetoimetamine, kuid on isiku jaoks

oluline (nt sõeluuringule kutsed, teavitused dokumentide aegumise kohta,

valijakaardid), mida praegu edastatakse killustatult erinevate e-kanalite kaudu.

Keskse elektroonilise keskkonna loomisega soovitakse need kaks liiki edastused koondada

ühtsesse ja kasutajasõbralikku süsteemi, säilitades samal ajal selge õigusliku vahe

kättetoimetamise ja pelgalt teabe edastamise vahel. Ühtne lahendus toetab põhimõtet, et e-riigis

edastatakse dokumendid ja teave esmalt elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb

ette teisiti või kui isik on ise märkinud eelistuse kasutada muud kanalit. See aitab vähendada

paberipõhist asjaajamist, postikulusid ja menetluste venimist ning tagab, et teated ja

dokumendid jõuavad adressaadini õigeaegselt. Keskne keskkond võimaldab ühtlustada ka

erinevaid kättetoimetamise ja teavitamise praktikaid asutuste lõikes, vähendades avaliku sektori

töökoormust ja kulusid ning parandades kodanike ja ettevõtjate õiguskindlust ja teavituste

kasutatavust.

Riikliku postkasti osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud Keskse teabe edastuse

ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsus (eelnõu

toimiku number: 25-0714). Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega

arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 3).

Andmete teabevärava eesmärk on korrastada ja ajakohastada riigi andmekorralduse õiguslik

raamistik nii, et tekiks õiguspärane ja tehniliselt koosvõimeline andmekogude pidamine ning

täpne, ajakohane ja ühest kohast leitav ülevaade riigi andmetest, mille keskseks kanaliks ja

õiguslikult selgelt määratletud keskkonnaks on andmete teabevärav. Tegemist on avaandmete

portaali edasiarendusega.

Kehtiv andmekorralduse raamistik ei toimi mitmes osas ühtselt, mistõttu ei teki süsteemset ja

järjepidevat “kvaliteedikontrolli” selle üle, kas andmekogude pidamine ja andmetöötlus on nii

õiguslikult kui tehniliselt nõuetekohane. RIHA kooskõlastusprotsess ja sellele järgnev

registreerimine ei toimi praktikas süsteemselt: andmekogu dokumentatsioon kooskõlastatakse

sageli hilinenult või jäetakse üldse tegemata ning andmekoosseisude muudatused jäävad

pahatihti RIHAs registreerimata. Tänast olukorda süvendavad ebavajalik formalism, käsitöö,

topelt kohustused ja nõuded, mis oma ebapraktilisuse tõttu pole praktikas tööle hakanud. Selle

tulemusena takistab tänane killustunud ja ebaühtlane korraldus andmete rist- ja taaskasutust

ning hägustab avaliku sektori andmetöötluse läbipaistvust.

6

Andmete teabevärava osas kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel käinud avaliku teabe

seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (eelnõu toimiku number: 26-0172).

Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel oli lisatud

seletuskirjale (lisa 2, väljatöötamise kavatsus nr 1). Eelistatuks valikuvariandiks osutus RIHA

kooskõlastusprotsessi kaotamine tänasel kujul ja andmekirjelduste nõuete sätestamine (VTK

alternatiiv IV).

Dokumendihalduse riiklik infosüsteemi „DORIS“ (edaspidi dokumendihaldussüsteem

DORIS) eelnõu osaga soovitakse luua õiguslik alus nimetatud süsteemi loomiseks.

Dokumendihaldussüsteemi DORIS peamine eesmärk on toetada dokumendihaldus- ja

arhiiviteenust, hoides kokku kulusid ning rakendades ühtset standardiseeritud ja

kasutajasõbralikku platvormi dokumentide ning andmete koosloomeks ja haldamiseks. Keskse

dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt võimaldab korraldada riigiasutuste

dokumendihaldust ühtsel ja koordineeritud viisil ning juhtida asutuseülest dokumentidega

seotud tööd avaliku võimu ülesannete täitmisel. Dokumentide loomine, menetlemine,

säilitamine ja arhiveerimine toimuvad kooskõlas ühtsete põhimõtete ja nõuetega, mille

tulemusena väheneb dokumendihalduse killustatus ja ühtlustuvad tööprotsessid. Keskse

infosüsteemi kasutamine loob eeldused dokumendihalduse tõhusamaks korraldamiseks ning

asutuste vahelise koostöö parandamiseks, võimaldades dokumentide menetlemist ja

asutuseüleseid töövooge ühes keskkonnas. See omakorda toetab avaliku halduse läbipaistvust,

menetluslikku selgust ja õiguskindlust ning aitab asutustel keskenduda oma põhifunktsioonide

täitmisele. Lisaks võimaldab keskne dokumendihaldussüsteem rakendada ühtseid tehnilisi ja

organisatsioonilisi lahendusi, mis toetavad dokumentide turvalist ja kestlikku haldamist ning

loovad aluse süsteemide edasiseks arendamiseks ja koostoimeks teiste riigi infosüsteemidega.

Sel viisil toetab süsteem laiemalt riigi digitaalse halduse arengut ning riigi sujuvat toimimist.

Eesti praktikas ei olnud senini dokumendihaldussüsteemidel seaduse tasandil eraldiseisvat

õiguslikku alust. Teiste andmekogude põhimääruste puhul lähtutakse sellest, et seaduse tasandil

peab olema sätestatud, mis eesmärgil andmekogu peetakse, milliseid isikuandmete kategooriaid

seal töödeldakse, kui kaua neid andmeid säilitatakse, kes on andmekogu vastutav töötleja ning

millised on andmekogu põhimääruse kehtestamise volituse raamid. Seda ennekõike seetõttu, et

isikuandmete töötlemine on eraelu puutumatuse riive ja kõik põhiõiguste riive raamid tuleb

sätestada seaduses3. Dokumendiregistri eripära on aga see, et AvTS annab üldise raamistiku

3 Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS §

26) riivena . PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et

niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu

võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures

peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet

tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud

seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi

alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise

aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine

volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil

määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt

7

dokumendiregistri pidamiseks, samas kui võtta ükshaaval ette nii-öelda kohustuslikud

elemendid, mis tuleks seaduses kehtestada, siis dokumendiregistri pidamise eesmärk on

võimalik seaduses kindlaks määrata ning seda on ka AvTS § 11 lõikes 1 tehtud. Samas ei ole

seaduses siiani kindlaks määratud vastutavaid töötlejaid ega isikuandmete kategooriaid, kuna

dokumendihaldussüsteemi saadetav teave võib sisaldada ükskõik, milliseid andmeid. Uue

dokumendihaldussüsteemi DORIS puhul tuleks ette seaduse tasandi regulatsioon, milles on ette

nähtud andmekogu pidamise eesmärk, vastutav töötleja, töödeldavate isikuandmete

kategooriad, isikuandmete säilitamise tähtajad ning põhimääruse kehtestamiseks volituse

selged raamid, milles on kajastatud vähemalt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, täpsem

andmekoosseis, vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded, andmetele juurdepääsu ja

andmete väljastamise kord, vajadusel andmete säilitamise täpsemad tähtajad ja muud

korralduslikud küsimused.

Dokumendihaldussüsteemile DORIS-le ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Uue keskse

dokumendihaldussüsteemi DORIS projektiga alustati 2022. aasta kevadel, mil kõigi

ministeeriumite kantslerid võtsid vastu protokollilise otsuse viia kõik täidesaatva riigivõimu

asutused üle ühele dokumendihaldussüsteemile ning olemasolevate süsteemide puhul otsustati

jätkata üksnes vältimatute arendustegevustega. 2023. aastal lepiti kokku projekti rahastamine

ministeeriumite vahel osalusel ning uue dokumendihaldussüsteemi arendamisega alustas Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi

RIK) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (edaspidi SMIT). 2023.

aasta sügisel moodustati dokumendihaldussüsteemi juhtrühm ja aasta lõpus alustas tööd

dokumendihaldussüsteemi töörühm, kuhu kuuluvad kõigi ministeeriumite, Riigikantselei,

Rahvusarhiivi, Andmekaitse Inspektsiooni ning süsteemi arendavate asutuste (RTK, SMIT ja

RIK) esindajad. Kuivõrd uue keskse dokumendihaldussüsteemi loomise vajalikkust kinnitati

juba 2022. aastal toimunud osaliste kaasamise käigus, ei ole otstarbekas sama küsimust uuesti

arutada väljatöötamiskavatsuses ja selle avaliku konsultatsiooni käigus.

2.2. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemisel (puuduolevad hinnangud lisatakse enne

VV-sse esitamist)

2.2.1. Andmejälgija põhiseaduspärasus

2.2.2. Riikliku postkasti põhiseaduspärasus

Õigus eraelu puutumusele on muuhulgas tõrjeõigus. PS-i § 26 alusel on igaühel õigus

perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende

ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud

juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning

töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse

põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.

8

Esemeline kaitseala

PS § 26 kaitseb isikut riigi poolt tema eraellu sekkumise eest. Riigikohtu praktika alusel kaitseb

säte kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.4 Riigikohtu halduskolleegium on

märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist,

säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“5 Seega on eraelu üks sfäär isiku informatsioonilise

enesemääramise õigus, mis tagab igaühe õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta

andmeid kogutakse ja säilitatakse.6 Keskne infotehnoloogiline lahend, teabe edastamiseks ja

dokumentide kättetoimetamiseks, sisaldab isikuandmete säilitamist ja töötlemist ning seetõttu

puudutab isiku informatsioonilist enesemääramist.

Isikuline kaitseala

Eraelu puutumatus on igaühe põhiõigus. PS-i § 9 lg 1 alusel kaitsevad igaühe õigused võrdselt

nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid.

Tulenevalt põhiseaduse §-st 9 lg 2 laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja

kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui need on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Arvestades, et põhiõiguste

kaitseala tuleb sisustada võimalikult laialt ning eraelu ei ole olemuslikult omane vaid

inimestele, tuleb juriidiliste isikute õigust eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele

enesemääramise õigusele jaatada.7

Piiriklausel

Õigus eraelu puutumatusele on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga õigus, lubades

riigiasutustel, kohalikudel omavalitsustel ja nende ametiisikutel kellegi perekonna- või eraellu

sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraelu

puutumatuse piiramine saab olla õiguspärane vaid PS-i § 26 teises lauses nimetatud

eesmärkidel. Põhiõiguse piiramisel tuleb, lisaks legitiimsele eesmärgile, järgida PS-i §-s 11

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ning

ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Eelnõu eesmärgiks on, keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahendusega,

tagada isikute õigus saada neile suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja

usaldusväärselt, tagades sellega isikute PS-i §-s 14 sätestatud üldine põhiõigus korraldusele ja

menetlusele.8 Meede loob riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele keskse infotehnoloogilise

lahenduse teabe edastamiseks ja dokumentide kättetoimetamiseks.

4 RKPJKo 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16. 5 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 6 K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 7 K. Albi. PS § 9 kommentaarid, p 23. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 8 K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 14 kommentaarid, p 25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf

9

Sobivus

Meede on sobiv kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisel.

Meede aitab lahendada praeguses süsteemis esinevaid probleeme, nagu isikute puudulikud

kontaktandmed riiklikes registrites, killustatud menetluspraktikad erinevates asutustes ja

paberkandjal edastamise kulukus. Need probleemid takistavad dokumentide tõhusat ja

õigeaegset kättetoimetamist, suurendavad avaliku sektori töökoormust ning aeglustavad

menetlusi, mõjutades negatiivselt nii riigi kui ka menetlusosaliste huve. Keskne elektrooniline

informatsiooni edastamise lahendus võimaldaks dokumentide ja teabe kiirema ja

kuluefektiivsema kättetoimetamise ning ühtlustaks erinevaid menetlusi. See vähendaks avaliku

sektori, töökoormust, suurendaks menetluste tõhusust ning tagaks, et kodanikud ja ettevõtted

saavad neile suunatud teavitused ja dokumendid õigeaegselt kätte. Arvestades meetme

eesmärki, tagada isikute PS-is sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele, on meede

sobilik.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik õigusi vähem riivaval viisil vähemalt

sama tõhusalt saavutada.

Keskse lahenduse loomine riivaks eraelupuutumatust vähem kui praegused kasutusel olevad

lahendused. Meetmega pääseks teadete sisule ikka ligi vaid kirja adressaat ja saatja. kuid

asutustel kaoks ära vajadus koguda ja hoida isiku kontaktandmeid. Eesmärgi saavutamiseks

puuduvad muud alternatiivsed lahendused, mis oleksid vähemalt sama tõhusad aga õigusi

vähem riivavad. Eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa asutuste rahastuse suurendamine, see ei

oleks aga vähemalt sama tõhus kui keskne lahendus ega riivaks isiku õigusi vähem, sest siis

säilitaks asustustel ikka kohustuse isiku kontaktandmeid talletada, mida keskse lahenduse puhul

ei toimuks. Isikute kontaktandmete kogumist ja säilitamist kõikide asutuste enda poolt on

võimalik vältida ainult keskset süsteemi kasutades. Seega puuduvad muud alternatiivsed

meetmed, mis aitaksid tagada isiku PS-i §-is 14 sätestatud õigusi vähemalt sama tõhusalt,

riivates samas isiku eraelu puutumatust (PS § 26) nii vähesel määral. Arvestades eesmärki on

antud meede vajalik.

Mõõdukus

Meede on mõõdukas, kui püstitatud eesmärk, tagada isikutele PS-i §-s 14 sätestatud üldine

põhiõiguse korraldusele ja menetlusele, kaalub üles meetmest tekkiva perekonna- ja eraelu

puutumatuse riive.

Lahendus riivab isiku eraelu- ja perekonna puutumatust väiksel määral. Asutuste poolt

saadetakse isikule teateid eelkõige tema enda huvides. Teadete saatmisel, keskse edastamise

lahenduse abil, ei kaasne suuremat riivet isiku eraellu ja informatsiooni enesemääratluse

õigusesse, kui asutuste praeguse praktikaga. Teadete sisule pääseb keskset süsteemi kasutades

ikkagi ligi vaid teate saatja ja adressaat. Keskne lahendus saadab isikutele teavitusi

kättetoimetamist vajavate dokumentide või saabunud teabe kohta ilma, et seda peaks tegema

asutus ise. Keskne lahendus kaotab seega ära asutuste ja teavet edastavate süsteemide vajaduse

10

ise teada inimeste ja ettevõtete kontaktandmeid. Meetme kasutamisel säilitatakse isiku

kontaktandmed vaid keskse postkasti kontaktandmete moodulis ja rahvastikuregistris. See

riivab isiku õigusi vähem, kui praegune praktika. Isiku õigus, saada talle suunatud ametlikke

teateid ja dokumente õigeaegselt ja usaldusväärselt on aga demokraatlikus riigis hädavajalik,

tagades isikule võimaluse enda õiguste realiseerimiseks. Arvestades, et keskse informatsiooni

edastamise süsteemi loomise eesmärk on tagada isikute õigus saada neile suunatud ametlikke

teateid ja dokumente õigeaegselt ja usaldusväärselt, on meede proportsionaalne, riivates

eesmärgi saavutamiseks isiku eraelu puutumatust väiksel määral, talletades isikute kohta vaid

isikute kontaktandmeid, mis on vajalikud teabe edastamiseks, ning kaotades sellega vajaduse

igal asutustel neid andmeid ise koguda.

2.2.3. Andmete teabevärava

2.2.4. Dokumendihaldussüsteem DORIS

2.2.5. MKSi muudatuse põhiseaduspärasuse analüüs

Analüüsime, millises ulatuses võib tekkida isiku üldandmete ja esindusõiguse andmete

töötlemisega riive põhiseaduses (edaspidi: PS) sätestatud põhiõigustele ja -vabadustele.

MTA-ga suhtlemiseks vajalike volituste haldamisel töödeldakse Pääsukese rakenduses

olemuslikult sama liiki andmeid kui mistahes teise asutusega suhtlemiseks vajalike volituste

haldamisel. Teiste asutustega suhtlemiseks vajalike volituste haldamisega kaasneva

andmetöötluse põhiseaduslikud mõjud on hinnatud eelnevalt viidatud avaliku teabe seaduse ja

keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus, mistõttu laiemalt Pääsukese rakenduse

põhiseaduslikku mõju siin ei hinnata.

Teoreetiliselt võib olla mõeldav PS §-de 19, 26 ja 31 koosmõjul kujuneva informatsioonilise

enesemääramisõiguse riive. Perioodil, mil isik võib volituste haldamiseks valida kas e-MTA või

Eesti teabevärava eesti.ee kasutajaliideste vahel, on riive teke andmesubjekti kontrolli all. St,

kui andmesubjekt ei soovi, et RIA-l tekiks juurdepääs tema andmetele, on tal võimalik seda

vältida hallates esindusõiguse andmeid e-MTA-s või teha e-MTAs kõik toimingud ise, ilma

esindajata. Pääsuke kuvab maksukohustuslaste registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui

andmesubjekt soovib oma e-MTA esindusõiguseid hallata Eesti teabevärava eesti.ee portaalis.

Muul põhjusel Pääsukese rakendus maksukohustuslaste registri andmeid ei töötle ja RIA

juurdepääsu ei saa.

Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et tegemist on juriidilise nüansiga, millest kõik Eesti

teabevärava eesti.ee lõppkasutajad ei pruugi olla teadlikud. Seetõttu järgneb kolmeastmeline

proportsionaalsuse test.

Antud juhul võib MKS muudatus riivata PS §-dest 19, 26 ja 31 tuletatud informatsioonilist

enesemääramisõigust, mis hõlmab isiku õigust kontrollida, ehk ise otsustada, kes, mis ulatuses

ja kui kaua võib tema kohta käivat informatsiooni töödelda.

Muudatuse eesmärgiks on pakkuda andmesubjektile paremaid ning mugavamaid lahendusi

administreerimaks talle ning tema poolt antud volitusi justnimelt MTA-ga suhtlemiseks.

Halduskoormuse vähendamine ning mugavamad avalikud teenused on eesmärgina selgelt

legitiimsed.

11

Eesti teabevärav eesti.ee on keskne portaal, mis võimaldab isikutel mugavalt ning turvaliselt

suhelda riigiga, st esitada taotlusi ja võtta vastu ametlikke dokumente, samuti kasutada

teabevärava kaudu pakutavaid muid avalikke teenuseid. E-MTA volituste haldamine lisaks

volituste haldamisele Pääsukese rakenduses teiste Eesti valitsusasutustega suhtlemiseks

suurendaks selle rakenduse ja laiemalt Eesti teabevärava eesti.ee portaali kasutamisväärtust

ning otstarbekust. Sellisena on muudatus sobiv, sest sobiv on iga meede, mis soodustab

eesmärgi saavutamist – antud juhul soodustab see e-MTA volituste haldamist läbi turvalise ning

ühe akna põhimõttel töötava süsteemi, mida isikud tõenäoliselt sageli kasutavad.

Muudatus on ka vajalik, sest kasutajasõbralikkuse ning mugavuse perspektiivist ei ole muud

sama tõhusat alternatiivi.

Esiteks, muudatusega ei kaasne automaatset põhiõiguste ja -vabaduste riivet – kui isikud ei

soovi, et RIA saaks juurdepääsu nende andmetele, siis on võimalik neil jätkuvalt hallata oma

pääsuõigusi e-MTA-s kuni kolme aasta jooksul. Sellest juriidilisest nüansist on võimalik

andmesubjekte informeerida läbi selgituste ning avalikult kättesaadavate juhiste (nt läbi MTA

kodulehe).

Teiseks, maksusaladust kaitseks tõesti paremini see, kui jätta e-MTA Pääsukesega liidestamata

ning maksukohustuslased teabevärava teenustest ilma. Samas, maksukohustuslastel on vaba

voli otsustada, kuidas enda andmetega ümber käia. Kui maksukohustuslane soovib oma e-MTA

pääsuõigusi hallata RIA poolt kontrollitavas Pääsukeses, siis on see igati kooskõlas

informatsioonilise enesemääramisõigusega, ehk selle mittevõimaldamisega võib kaasneda

omaette põhiõiguste ja -vabaduste riive, mille proportsionaalsust tuleks hinnata. Riigipoolne

paternalism maksusaladuse kaitse osas ei ole antud juhul põhjendatud.

Kolmandaks, muudatuse säästlikkust ilmestab ka asjaolu, et maksukohustuslaste registrist

andmete kuvamisel ei salvesta Pääsuke mitte midagi jäädavalt oma andmekogusse. Teisisõnu,

Pääsuke ei funktsioneeri e-MTA juurdepääsuvolituste kontekstis dubleeritud andmekoguna,

vaid pelgalt aknana, mis vahendab maksukohustuslaste registris olevaid andmeid

lõppkasutajale. Kui lõppkasutaja on oma toimingud Pääsukeses lõpetanud, siis Pääsuke

kommunikeerib uued andmed küll tagasi maksukohustuslaste registrisse, kus tehakse vajalikud

pääsuõiguste muudatused, kuid Pääsukesse endasse midagi jäädavalt ei salvestata. See

tähendab seda, et Pääsukese igakordsel kasutamisel on RIA teoreetiline juurdepääs

maksusaladusele vaid ajutine, mis lõpeb kohe, kui lõpeb Pääsukese kasutamise sessioon.

Neid asjaolusid silmas pidades võib Pääsukese ühendamist e-MTA-ga pidada vajalikuks.

Muudatus on ka mõõdukas, ehk saadav kasu kaalub üle põhiõiguste ja -vabadustega kaasneva

võimaliku riive. Suurem osa andmetest, millele RIA saab juurdepääsu, on niikuinii juba avalik

informatsioon, mis kajastub rahvastikuregistrist või äriregistrist – asjaolu, et MTA per se neid

andmeid ilma õigusliku aluseta jagada ei saa, on maksusaladuse kaitse regulatsiooni eripära.

Pääsukese kaudu ei kuvata ka sellist tüüpi maksusaladust, millest oleks võimalik tuletada

rohkem tundlikumat informatsiooni andmesubjekti kohta, näiteks ärisaladust, poliitilisi vaateid,

religioosseid veendumusi, tarbimiseelistusi ega mistahes teavet tema maksukohustuste kohta.

Nagu eelnevalt öeldud, piirdub kuvatav maksusaladus vaid isiku üldandmete ja esindusõiguste

andmetega.

12

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on selge, et muudatus on sobiv, vajalik ja mõõdukas

legitiimse eesmärgi saavutamisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette avaliku teabe seaduse muutmise,

et luua õiguslikud alused andmete teabeväravale, riiklikule postkastile, andmejälgijale ning

uuele dokumendihaldussüsteemile DORIS. Eelnõu §-d 2, 5 ja 6 muudavad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku, väärteomenetluse seaduse ja kriminaalkohtumenetluse

dokumentide vastuvõtmise tähtaegasid. Need on seotud riikliku postkasti muudatustega

AvTSis. Eelnõu § 4 näeb ette ruumiandmete seaduse muutmise seoses RIHA kinni panemisega

ja § 3 näeb ette maksukorralduse seaduse muutmise seoses volituste halduse süsteemi

kasutusele võtuga. Eelnõu viimane paragrahv 7 on jõustumise sätted.

Eelnõu § 1 punktid 1-9 puudutavad andmekorraldust ning andmete teabevärava (ATV)

regulatsiooni.

Eelnõu § 1 punkt 1 muudab AvTS §-i 31 lõiget 6. Muudatuse kohaselt teabe kohta avaldatakse

andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda

juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne

juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht.

JDMi ning RIA koostöös valminud ATV kontseptsiooni kohaselt peab ATV-st kujunema Eesti

keskne andmete kontaktpunkt. Selles tuleb teabeväravas lisaks avaandmetele avaldada ka

andmekirjeldused (sealhulgas juurdepääsupiirangutega andmete andmekirjeldused).

Antud kontekstis tuleb avaandmeid mõista Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL)

2019/10249 kontekstis, mille kohaselt on tegemist üldmõistega, mille all mõistetakse avatud

vormingutes olevaid andmeid, mida võib igaüks igasugusel eesmärgil vabalt kasutada,

taaskasutada ja jagada. Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi ta nime ja ta sõnu

sisaldavate andmestruktuuride formaliseeritud (s.o kindlale struktuurile vastav) kirjeldused.10

Seega tuues näite: andmeelement „eesnimi“ kuulub andmekogusse „rahvastikuregister“,

tegemist on tekstiväljaga, välja täitmisel ei kasutata klassifikaatorit. ATV kasutajatele tuleb

andmekirjelduste kujul, ilma juurdepääsupiiranguga teavet ennast avalikustamata, pakkuda

võimalikult terviklikku ülevaadet kõigist riigi andmetest. Täna puudub kohustus koostada ja

avaldada andmekirjeldus ka selliste andmete kohta, mis ei ole avaandmed või mida ei anta

juurdepääsupiirangute tõttu üldiseks kasutamiseks.

Andmepõhiste otsuste toetamiseks ja -teenuste arendamise edendamiseks tuleks vaadeldavat

sätet muuta selliselt, et teabevaldajal oleks siiski kohustus avaldada ka juurdepääsupiiranguga

andmete kohta andmekirjeldus ja seda sellisel viisil, et ohtu ei satuks juurdepääsupiiranguga

andmete konfidentsiaalsus.

Sättes on põhjendatud andmekirjelduste kontekstis termini „avaldamine“ eristamine „üldiseks

kasutamiseks andmisest“, kuna need terminid kannavad erinevat regulatiivset eesmärki.

9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe

taaskasutamise kohta. Direktiiv on kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj. Direktiiv on Eesti

õigusesse ülevõetud avaliku teabe seadusega. 10 Definitsioon põhineb standardil ISO/IEC 2382-17.

13

Andmekirjelduste „avaldamine“ tähendab teabe olemasolu, sisu ulatuse, ajakohasuse,

vormingu ja kättesaadavuse tingimuste läbipaistvat teatavakstegemist, võimaldades avalikkusel

mõista, millist teavet asutus haldab ja mis alustel seda väljastatakse. Samas „üldiseks

kasutamiseks andmine“ viitab teabe tegelikule taaskasutatavusele (sh võimalusele teavet edasi

töödelda ja kasutada), mis eeldab eraldi hinnangut juurdepääsupiirangute ning võimalike

riskide suhtes. Eelnõu sõnastus („…avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks

antakse üksnes selline osa teabest…“) välistab tõlgenduse, et pelgalt andmekirjelduse

avaldamine tooks automaatselt kaasa kogu kirjeldatud teabe vaba kasutamise. Üldiseks

kasutamiseks antava osa piiramine teabega, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet, ning

täiendav tingimus, et üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tuleku ohtu, on vajalik ka nn kaudse avalikustumise vältimiseks (nt tuletatavus,

kombineeritavus või kontekstitundlikkus). Selline sõnakasutus toetab proportsionaalsuse

põhimõtet: maksimeeritakse läbipaistvus (kirjeldused on avalikud), kuid säilitatakse kontroll

teabe tegeliku jagamise ja taaskasutuse üle, kui see võiks ohustada piiranguga teabe kaitset.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse AvTS esimesse peatükki kaks uut legaaldefinitsiooni –

andmeelement ning andmekirjeldus. Esitatud definitsioonide kohaselt andmeelement tähistab

andmekogus väikseimat eristatavat andmeüksust ning andmekirjeldus on andmeelemendi ja

seda sisaldavate struktuuride formaliseeritud kirjeldus.

Andmekorralduse valdkond on terminoloogiliselt ja tehniliselt keerukas ning selle puhul on

ühtne arusaam eelduseks selgele rakendamisele. Mõistete defineerimine on vajalik, et

määratleda üheselt, mida ATV kaudu avaldatakse ja millisel detailsusastmel, tagada kirjelduste

masinloetavus ja automatiseeritav ajakohastamine ning vältida vastuolusid õigusaktis

sätestatud andmekoosseisu ja tegeliku andmetöötluse vahel. Selguse loomiseks on

Statistikaamet koostöös JDMiga teinud ka andmekirjelduse juhised.11

Eelnõu § 1 punktis 3 sõnastatakse ümber AvTS § 29 lõige 6. Säte muudetakse ja sõnastatakse

selliselt, et teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike

ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse

Eesti teabevärava kaudu. Varasema versiooni kohaselt pidid avaandmed olema masinloetaval

kujul juurdepääsetavad Eesti teabeväravast. Avaandmete teabeväravast saab Eesti teabevärava

osa, nn üks võimalikke esitluskihte (vt täpsemalt muudatusi ja selgitusi, mis puudutavad AvTS

§ 322).

Muudatuse eesmärk on teha vastutus selgemaks ja vältida selle hajumist. Avaandmete

kättesaadavuse eest Eesti teabeväravas (täpsemalt ATV-s) vastutab see teabevaldaja, kelle

asutuse tegevuses need avaandmed tekivad. Selleks, et avaandmed ja andmekirjeldused oleksid

ATV kaudu kättesaadavad, on vajalik teabevaldaja ja Eesti teabevärava ühe kaasvastutava

töötleja, s.o. RIA, omavaheline koostöö. Samas ei ole vaja seda sättes eraldi rõhutada, kuna

koostöökohustus tuleneb juba AvTS § 321 lõikest 3. Sellest tulenevalt on ka selge, et juhul kui

avaandmed või andmekirjeldused ei ole ATV-s kättesaadavad RIA-st tulenevatel põhjustel, ei

saa vastutust panna teabevaldajale. Kavandatud lahenduse järgi avalikustatakse ATV-s nii

avaandmed kui ka kõik teised andmekirjeldused, mitte üksnes avaandmete kohta käivad

kirjeldused.

11 Andmekirjelduse juhised on kättesaadavad Statikaameti kodulehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus/andmehalduse-juhised-ja-koolitusmaterjalid) ning krattide lehel

(https://www.kratid.ee/juhised).

14

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse AvTS § 321 lõiget 1 punktiga 5. Eesti Teabeväravasse

(õigemini selle alamkihti andmete teabevärvasse) lisatakse ka andmekirjeldused. Tänane

sõnastus ei käsitle aga andmekirjeldusi ning isegi kui tänast sätte sõnastust laiendavalt

tõlgendada (ja lugeda, et andmekirjeldused käivad avaandmetega olemuslikult kokku), ei

puuduta sätte sõnastus andmekogude andmekirjeldusi ega selliseid andmekirjeldusi, mis käivad

juurdepääsupiiranguga andmete kohta ehk andmete kohta, mis ei kvalifitseeru avaandmeteks.

Seega selguse mõttes tuleb eraldi viide sättes teha andmekirjeldustele.

Kehtiva normi alusel on Eesti teabevärav riiklik keskne kontaktpunkt koos andmekoguga, mille

kaudu isik pääseb ligi: 1) teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid

puudutavale avalikkusele suunatud teabele; 2) isikule suunatud isikustatud teabele; 3)

taaskasutatavale teabele; 4) otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele.

Seega taaskasutatav teave on juba kehtiva avaliku teave seaduse regulatsiooni kohaselt Eesti

Teabeväravas. Taaskasutatava teabe all on mõeldud ka avaandmeid ja neid ei ole vaja enam

eraldi sättes välja tuua.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse AvTS § 321 lõiget 4. Uue sätte eesmärk on teha selgeks,

et teabevaldaja kohustus ei piirdu üksnes oma asutuse tegevust puudutava teabe avaldamisega

(täna kehtiva AvTS § 321 lg 4 alusel). Teabevaldajal on ka kohustus hoida Eesti Teabeväravas

oma andmekirjeldused ajakohased ja arusaadavad. Muudatusega kehtestatakse teabevaldajatele

selgesõnaline kohustus, et Eesti teabevärava kaudu kättesaadavad andmekirjeldused oleksid

mitte üksnes olemas, vaid ka õiged, korrastatud ning ülevaatlikud. Need peavad vastama AvTS

§ 31 lõikes 41 toodud tingimustele ehk andmekirjeldused peavad vastama kokkulepitud

kirjalikule standardile, mis tagab andmete ja süsteemide koostalitlusvõime. Andmekirjelduste,

eriti andmekogude andmekirjelduste, ajakohasus on keskse tähtsusega olukorras, kus senine

RIHA kooskõlastusprotsess tunnistatakse kehtetuks. See muutus on ette nähtud kõigi

andmekogude asutamist ja pidamist puudutavate muudatusalternatiivide puhul.

Andmekirjelduste kvaliteedist ja detailsusest sõltub, kas praktikas on võimalik järgida andmete

ühekordse kogumise põhimõtet, toetada andmete rist- ja taaskasutust ning tagada andmete

leitavus. Samuti on see oluline tõhusa järelevalve võimaldamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 321 lõikes 5 olevat volitusnormi selliselt, et määrusega

saaks ette näha muuhulgas ka riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavatele avaandmetele ja

andmekirjeldustele kohalduvad nõuded ja nende esitamise korra. Täna kehtiv volitusnorm näeb

ette, et Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka

isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste

arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete

täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Volitusnormi täiendamine on vajalik selleks, et

vajadusel oleks võimalik tagada avaliku sektori üleselt ühetaolisel viisil ATV kui Eesti

teabevärava osaks oleva keskkonnaga liidestumine ning selles ühetaolisel kujul ja kõrge

kvaliteediga avaandmete ja andmekirjelduste avaldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse AvTS §-i 432 lõiget 1 selliselt, et võetakse riigi

infosüsteemi kuuluvatest komponentidest maha RIHAs avaldamine. Muudatus on vajalik,

kuivõrd käesoleva eelnõuga kaotatakse ära RIHA kooskõlastamine. Seega uue sätte kohaselt on

riigi infosüsteemi osaks infosüsteemide andmevahetuskihiga (ehk X-teega) liitunud

andmekogud ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid. Sellistest süsteemidest on

leitav nimekiri AvTS § 439 lõikes 1.

15

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 433 lõiked 3-5. Need sätted on seotud

RIHA kooskõlastamisprotsessiga, mida tulevikus enam ei ole. Sellest tulenevalt ei ole vajalikud

ka nimetatud sätted.

Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse AvTS §-ile 435 lõige 3. Selle uue lõike kohaselt lisaks

Vabariigi Valitsuse reglemendi (edaspidi VV reglemendi)12 § 6 lg 1 kohasele kooskõlastusele,

tuleb andmekogude põhimäärused kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja

Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga. See on vajalik, et tagada

andmekogude põhimääruste koostamisel ühtne ja siduv kooskõlastuskord ning kaasata varakult

andmekaitse, andmekorralduse ja andmete kvaliteedi eest vastutavad asutused. See aitab

ennetada hilisemaid õiguslikke ja sisulisi puudujääke, suurendab õigusselgust ning toetab

andmekogude korrektset ja kooskõlalist kujundamist kogu avalikus sektoris. Samuti on tänased

RIHA kooskõlastajad (Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet ja RIA)

avaldanud soovi ka tulevikus, isegi kui RIHA kooskõlastamist enam ei toimu, tutvuda

andmekogude põhimäärustega ja enda pädevuse ning avalik õiguslike ülesannete piires anda

tagasisidet. Säte sobiks normitehniliselt ja struktuurilt ka VV reglementi, kuid ühtsuse ning

andmekogu ülevaatlikuse raames oleks mõistlik see lisada AvTS andmekogude peatükki.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lõike 1 punkt 6. Tegemist on

Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ kehtetuks

tunnistamisega seoses RIHA kooskõlastamisprotsessi ja süsteemi kaotamisega. Tänane RIHAs

olev info migreeritakse andmete teabeväravasse.

Eelnõu § 1 punktid 11-12 on seotud andmejälgija regulatsiooniga. Nimetatud punktiga 11

sätestatakse andmejälgija üldine regulatsioon (AvTS § 4311).

Uus säte, AvTS § 4311 lg 1 sätestab andmejälgija definitsiooni ja eesmärgi. Selle kohaselt

andmejälgija on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda Eesti

teabevärava vahendusel ülevaade tema isikuandmetega seotud päringutest avalike ülesannete

täitmiseks kasutatavates andmekogudes. Inimene saab selge ja lihtsa ülevaade sellest, kuidas

riik nende isikuandmeid kasutab – kes andmeid vaatas, millal ja mis eesmärgil. See aitab

inimestel paremini oma õigusi kasutada ning suurendab usaldust riigi andmetöötluse vastu.

Kui andmesubjekt kasutab andmejälgijat, teeb keskne AJ kasutajaliides tema valitud filtrite

alusel isikustatud päringud AJ-ga liidestunud andmekogudesse, kus otsitakse ja koondatakse

vastavad logikirjed (sealhulgas vahel ka kolmandate isikute andmed), ning tulemused

kuvatakse ühtses vaates. Samas on need toimingud ise isikuandmete töötlemine, mis vajab

selget õiguslikku alust ja rollijaotust. Kehtivas õiguses on see praegu ebamäärane, tekitades

õiguslikku ebakindlust, pärssides AJ kasutuselevõttu ja soodustades killustunud praktikaid. AJ

on eelkõige andmesubjekti õigusi ja läbipaistvust edendav tööriist, mitte ainus kanal ega täielik

12 Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“.

VV reglemendi kohaselt enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kooskõlastatakse see teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui

esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse

õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, kooskõlastatakse üleriigilise kohaliku omavalitsuse

üksuste liiduga.

16

ülevaade kõigest. AJ toetab andmesubjekti ligipääsu oma teabele, milline avaldamine on ka

IKÜM artiklite 13 ja 14 alusel nõutud.

AvTS § 4311 lg 2 sätestab andmejälgija vastutava ja volitatud töötleja. IKÜM mõistes (vt IKÜM

art 4 punkte 7 ja 8) on vastutav töötleja see, kes määrab isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

vahendid (st „miks“ ja „kuidas“ andmeid töödeldakse), ning volitatud töötleja töötleb

isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Käesoleval juhul on Justiits- ja Digiministeerium

vastutav töötleja, kuivõrd andmejälgija kui riikliku läbipaistvusmeetme eesmärk ja põhireeglid

kujundatakse riigi tasandi õigus- ja poliitikaraamistiku kaudu. Riigi Infosüsteemi Amet on

volitatud töötleja, sest ta täidab andmejälgija puhul eeskätt teenuse tehnilise arendamise ja

haldamise ülesandeid ning töötleb andmeid vastutava töötleja raamistikus ja juhiste alusel.

IKÜM art 28 loogika järgi volitatud töötleja kohustus on mh rakendada asjakohaseid tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. See rollijaotus on kooskõlas ka seletuskirjas rõhutatud

põhimõttega, et logikirjete kuvamise/ajutise mittekuvamise sisulised otsused (andmesubjekti

õiguste piiramine eriseaduse alusel) teeb AJ-d kasutava andmekogu vastutav töötleja, mitte

Riigi Infosüsteemi Amet kui teenuse arendaja ja haldaja.

§ 4311 lg 3 sätestab andmelogide säilitamise 3 aasta logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas.

Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik

andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega selle aja

jooksul.

IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse

isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik

selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb

andmed kas kustutada või anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud

uue eesmärgi täitmisega.

Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid

nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab selline kolmeaastane

säilitustähtaeg riigil võimaluse tõendada vastava teabe edastamisega seonduvat ja annab

andmesubjektile võimaluse kasutada andmesubjektil muid haldusmenetluslikke ja

tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi.

Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile

võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lõike 1 esimese lausega.

Kui andmekogu aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide

säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast säilitustähtajast. Sellisel juhul on andmekogu regulatsioon

erinorm käesoleva üldnormi tähenduses.

§ 4311 lg 4 annab volitusnormi Vabariigi Valitsuse määrusele, milles sätestatakse nõuded

andmejälgijale, sealhulgas andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja

majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord.

17

Eelnõu § 1 punkt 12 lisab andmejälgija regulatsiooni lõiked 21-25.

§ 4311 lg 21 sätestab andmejälgija liidestumise kohustuslikkuse ja sellest erandid.

Andmesubjektil puudub täna praktiline ja terviklik ülevaade sellest, kes, millal ja mis eesmärgil

tema isikuandmeid avalike ülesannete täitmisel eri andmekogude vaheliste päringute kaudu

kasutab, sest andmetöötlus on hajus paljude riigi- ja KOV-asutuste ning vahel ka halduseväliste

isikute vahel ja eeldaks jälgimiseks ulatuslikke valdkonna- ja süsteemiteadmisi. Samal ajal on

X-tee andmekogudes päringulogid olemas (X-tee määruse13 alusel ning IKÜM-i turvalisuse ja

vastutuse loogikast tulenevalt peab vastutav töötleja teadma, kes ja kuidas andmeid töötles),

kuid andmejälgija ei koonda neid logisid täna vähese liidestumise tõttu keskseks ja

arusaadavaks ülevaateks, mida inimene saaks lihtsasti kasutada. Seega andmejälgija

kohustuslikkus on vajalik, sest kuigi X-tee andmekogudes on päringulogid olemas, ei anna

vabatahtlik liidestumine inimestele täna terviklikku ja arusaadavat ülevaadet sellest, kes, millal

ja mis eesmärgil nende andmeid kasutas. Kohustus loob ühtse läbipaistvusmehhanismi ja

vähendab killustumist ning päringukoormust.

Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga ehk X-

teega liidestatud andmekogude pidamisel. Kohustus ei laiene nendele andmekogudele, mis ei

ole X-teega liitunud. X-teega ei ole liidestumiskohustust riigisaladust või salastatud välisteavet

sisaldava infosüsteemil.14 Kuna sellistel süsteemidel puudub liidestumiskohustus X-teega, ei

ole võimalik neile kohustust laiendada ka andmejälgija rakendamiseks.

Lisaks näeb IKÜM artikkel 12 lg 3 ette, et andmesubjektile tuleb tema kohta käiv teave esitada

viivitamata, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. AJ-ga liidestumine

vähendab oluliselt formaalsete päringute vajadust, sest inimene näeb AJ kasutajaliideses ilma

taotlust esitamata, kes, millal ja mis eesmärgil on tema andmeid kasutanud. Huvi korral saab ta

esitada täpsustava päringu otse konkreetsele päringu teinud asutusele ja viidata konkreetsele

töötlemistoimingule, mitte teha “kõikehõlmavat” päringut andmekogu vastutavale töötlejale.

Kuigi mõnes andmekogus võib olla eraldi kohalik logide kuvamise lahendus, süvendab see

killustatust ja raskendab tervikpildi mõistmist. AJ võimaldab ühtseid põhimõtteid ning hoiab

kokku päringute menetlemise aega. AJ-ga liidestumata jätmine tähendab praktikas tarbetut

töökoormust ja pikemat menetlust, mis suurendab korduvpöördumiste, vigade ja vaidluste riski.

Erandid liidestumise kohustuslikkusest on väljas järgmised andmekogud:

1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi;

AJ päringuid teostatakse Eesti isikukoodi alusel, mis tähendab, et AJ kasutamiseks, kuid ka

logikirjete konkreetse isikuga automatiseeritult seostamiseks andmekogu poolel on vajalik

Eesti isikukoodi olemasolu. See omakorda tähendab, et AJ ei saa kasutada isikud, kes ei oma

riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit või omavad küll riigiportaali

sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit, kuid neil ei ole Eesti isikukoodi.

13 Vabariigi Valitsuse 23.09.2017 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“. 14 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“, § 1 lg 2.

18

2) mis on asutatud ainult rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks;

Rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogude puhul võib

AJ kohaldamine olla piiratud, kuna rahvusvaheliste menetluste ja ametiabi kontekstis ei pruugi

Eesti riigil olla võimalik tagada logikirjete avalikustamiseks vajaliku info (nt menetluse

lõppemise) õigeaegset ja süsteemset kättesaadavust. Riigisisese õigusega ei ole võimalik

kohustada välisriike selliste menetluste lõppemisest Eestit teavitada, mistõttu ei ole praktikas

võimalik tagada AJ vajalike logikirjete saamist ja nende õigsust.

3) mille liidestamine andmejälgijaga on majanduslikult põhjendamatu.

Kuna AJ kasutuselevõtt tekitab andmekogu pidajale arendus- ja halduskulusid, ei ole mõistlik

kohustada liidestuma andmekogusid, mille puhul andmesubjektide huvi või päringute

kogumaht on nii väike, et AJ ei tasu end süsteemi elutsükli jooksul ära. „Väike” päringute arv

on ajas muutuv ning hinnanguline, mistõttu tuleb selle lävend ja metoodika sisustada

rakendusakti tasemel. Metoodika taandub sisuliselt AJ rakendamise tasuvusajale. Liidestumise

kohustus ei kehti andmekogudele, mille puhul viimase kalendriaasta andmete põhjal nähtub, et

AJ rakendamine ei tasuks end AJ kui süsteemi hinnangulise elutsükli vältel majanduslikult ära.

Kuna „väike“ on subjektiivselt tõlgendatav hinnang, siis Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatakse majandusliku põhjendatuse hindamise metoodika (vt volitusnormi § 4311 lg 9).

Allpool on pakutud konkreetsem lähenemine, kuidas seda küsimust on võimalik hinnata.

Tavapäraselt on IT-süsteemi elutsükkel kuni 10 aastat, mistõttu võiks see aeg olla põhjendatud

võtta aluseks ka tasuvusloogikal. AJ kaudu päringu kulu on hinnanguliselt ~0,3 € võrreldes

„käsitsi“ pöördumise lahendamise 4–12 €-ga. Sellest järeldub, et näiteks 14 000 € elutsükli kulu

tasub end ära, kui andmekogusse tehakse keskmiselt vähemalt ~182 isikuandmeid puudutavat

päringut aastas. Numbrid on hinnangulised ja kulud erinevad andmekoguti, seega tuleb

kasutada konkreetse andmekogu erandile tuginedes ja selle põhistamisel RIA-le tegelikke

konkreetse andmekogu sisendandmeid.

Tõsi on asjaolu, et AJ kasutamisele võib siiski järgneda andmesubjekti nö „traditsiooniline“

teabepäring mõne konkreetse logikirje suhtes. Seda ei saa aga tasuvusarvutuses arvesse võtta,

kuivõrd täpselt samasugune jätkupäring võib järgneda ka mitte AJ vahendusel esitatud esmasele

päringule.

AJ kasutamiskohustus ei saa siiski tähendada seda, et andmesubjektile kuvataks valimatult

mistahes avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate andmekogude vahelisi päringulogisid.

Sellega on kooskõlas ka IKÜM artiklis 23 ja IKS § 24 lõikes 2 (süütegude ja karistusvaldkonna

spetsiifiliselt) sätestatu, mis kokkuvõtvalt sedastab põhimõtte, et andmesubjekti teabeõigus ei

ole absoluutne. See tähendab, et kui mõnes eriseaduses sisaldub alus andmesubjekti teabeõiguse

piiramiseks, ei kuvata samal alusel andmesubjektile ka AJ-s vastavat andmetöötlust

puudutavaid logikirjeid juhul, kui see kahjustaks mõne spetsiifilise avaliku ülesande täitmist.

Sellised juhud on riigi julgeolek, riigikaitse, avalik julgeolek, süütegude tõkestamine, uurimine

ja avastamine, kohtusüsteemi sõltumatus ja kohtumenetlused, reguleeritud kutsealade

ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine,

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset või tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine (vt

19

lähemalt IKÜM art 23 lg 1 punktid a-j). AJ-s võib päringulogisid ajutiselt mitte kuvada samadel

alustel, mille alusel lubab eriseadus andmesubjektile vastavat teavet ajutiselt mitte anda.

Näiteks kui esineb õiguslik alus kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 152 lõike 5 punktis 1

või julgeolekuasutuste seadus (JAS) § 211 lg-s 3 sätestatud piirangute rakendamiseks. Oluline

on rõhutada, et logikirjete kuvamise või ajutise mittekuvamise üle ei otsusta RIA kui AJ teenuse

arendaja ja haldaja, vaid selle otsuse teeb AJ-d kasutava andmekogu vastutav töötleja (st see,

kes andmesubjekti õigusi piirab). Seetõttu ei ole põhjendatud teha AJ-ga liidestumise

kohustusest üldist erandit „varjatud“ logikirjeid sisaldavatele andmekogudele: selliseid logisid

võib olla peaaegu igas andmekogus ning pärast piirangu põhjuse äralangemist tuleb logikirjed

ikkagi AJ avalikustada. Andmesubjektil on õigus selle teabega tutvuda ka AJ-st sõltumata (nt

tavapärase päringu kaudu), mistõttu ei ole põhjendatud jätta selliseid logikirjeid AJ-st täielikult

ja tähtajatult välja.

§ 4311 lg 22 kohaselt kui andmekogule kehtib liidestumiskohustuse erand, peab andmekogu

vastutav töötleja viivitamatult teavitama RIA-t, milline erand kohaldub ja mis on selle

põhjendus. Teavitus puudutab § 4311 lõikes 2 väljatoodud erandeid ja tuleb teha viivitamatult.

Seda teavitamiskohustust on vaja eelkõige selleks, et RIA teaks, millised andmekogud

liidestumise kohustusest erandina välja jäävad ja miks, ning saaks oma ülesandeid AJ suhtes

kohaselt täita. Seda eelkõige osas, mis puudutab AJ toimimist ja liidestumise korrektset haldust.

Lisaks loob selline teavitus jälje ja selguse, et erandi kasutamine ei jääks “vaikimisi” (st ilma

põhjenduseta) ning et vajadusel oleks hiljem võimalik hinnata, kas erand oli põhjendatud ja kas/

millal saab logikirjete kuvamisega edasi minna.

§ 4311 lg 23 kohaselt kohustatud pooleks on andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid päris.

Sellise andmekogu vastutav töötleja teab oma andmekoguga seotud juurdepääsupiiranguid,

mistõttu oskab ka hinnata seda, kuna AJ-sse saab teabe lisada. AJ-sse peavad jõudma sellised

päringulogid, mis võimaldavad andmesubjektil saada arusaadava ülevaate kes, millal ja mis

eesmärgil tema andmeid töötles. Kuna päringu teinud asutus (st andmeid pärinud andmekogu

vastutav töötleja) on see, kes päringu algatas, on tal ka tegelik teadmine päringu eesmärgist ja

seosest konkreetse avaliku ülesande täitmisega. Just seetõttu on loogiline ja õigusselge, et

logikirje edastamise kohustus lasub päringu tegijal.

§ 4311 lg 24 muudatus on vaja selleks, et andmejälgijas oleks vajaduse korral võimalik kuvada

„täiendav vaade“ sama päringu kohta – mitte ainult see, et päring tehti, vaid ka see, kuidas

andmete saaja selle päringu käigus andmesubjekti isikuandmeid töötles, juhul kui just seda

kirjeldav logikirje tekib või on mõistlik lisada andmeid väljastanud poolel. Säte ütlebki, et

andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja võib edastada sama päringuga seotud

logikirje, kui see logi kirjeldab andmete saaja poolset töötlemist, ning see ei ole kohustuslik.

Praktikas võivad päringuga seotud toimingud ja logid olla erineva ülesehituse ja sisuga ning

päringu „teisel poolel“ (andmeid väljastanud andmekogus) ei pruugi alati olla lisalogi, mis

sisuliselt kirjeldab andmete saaja töötlemist – seetõttu jäetakse norm teadlikult paindlikuks, et

võimaldada lisainfo edastamist siis, kui see on olemas ja annab andmesubjektile sisulist

lisaväärtust, ilma et tekiks automaatne lisakoormus.

20

§ 4311 lg 25 loob erandi juhuks kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Sellisel juhul edastab päringulogikirje andmejälgijasse andmeid väljastanud riikliku

andmekogu vastutav töötleja. Erand tagab, et logimine ja AJ-s kuvamine ei jää sõltuma

eraõigusliku saaja valmisolekust või lahendustest, vaid toimib avaliku sektori poolel ühtse

kohustuse alusel. Samuti on selline lahendus halduskoormuse vaatest vähemkoormavam

ettevõtjatele.

Eelnõu § 1 punktis 13 on ka riikliku postkasti regulatsioon (AvTS § 4312).

§ 4312 lg 1 sätestab riikliku postkasti kui andmekogu eesmärgid. Keskne dokumentide

kättetoimetamise ja teabe edastamise lahendus võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutusel dokumentide välja saatmisel ja muu olulise teabe edastamisel kasutada ja

kombineerida erinevaid funktsionaalsuseid vastavalt asutuse vajadustele:

 informatiivse sisuga teadete/dokumentide edastamine;

 õigusaktiga reguleeritud dokumentide kättetoimetamine ja kättetoimetamise fakti, sh

aja, talletamine asjaomastes keskse süsteemi haldusliidestes;

 piirata õigusaktiga reguleeritud dokumendi mittevastuvõtmisel ligipääsu erinevatele e-

teenustele;

 dokumendi ristkättetoimetamine.

Käesolevas lahenduses eristatakse kahte tegevust: kättetoimetamine on õiguslikult tähenduslik

menetlustoiming, mille korral kättesaamine peab olema tõendatav ja millele võivad järgneda

tähtajad ning muud õiguslikud tagajärjed; teabe edastamine on seevastu informatiivne

teavitamine (nt kutsed, meeldetuletused), mida ei käsitata õiguslikus mõttes

kättetoimetamisena. Lihtsustatult saab öelda, et teabe edastamine on see, kui riik annab teada

ehk annab infot või teavitab. Näiteks kutse sõeluuringule, valijakaart. Kättetoimetamine on

õiguslik toiming, kus riik toimetab menetlusdokumendi kätte. Sellisel tegevusel on selge

õiguslik tagajärg ja tõendatav peab olema selle dokumendi kättesaamine adressaadi poolt.

Näiteks Harju Maakohus teeb kohtuotsuse, mis toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Lisaks nähakse ette ristkättetoimetamine kui tehniline lahendus, kus liidestunud e-teenusesse

sisenemisel suunatakse kasutaja esmalt keskkonda, kus ta peab enne edasiliikumist talle

saadetud kättetoimetatavad dokumendid vastu võtma. Ristkättetoimetamine ei ole “uus

menetlusliik”, vaid kasutajakogemuse ja protsessi korralduslik-tehniline võte, mis aitab vältida

olukorda, kus inimene kasutab e-teenuseid, kuid jätab talle saadetud menetlusdokumendid

tähelepanuta.

§ 4312 lg 2 sätestab eesmärkide täitmiseks kaks erinevat andmestikku – teadete ja kätte

toimetatavate dokumentide oma. Tegemist on kahe eraldi andmestikuga, millel on erinevad

eesmärgid. See aitab luua selguse ka teadete edastamine ja dokumentide kätte toimetamise

vahele, kuivõrd tegemist ei ole samade toimingutega. Kättetoimetamist vajavad dokumendid

(nt kohtulahendid, haldusaktid) on Eesti õiguses juba reguleeritud mitmetes eriseadustes (nt

haldusmenetlust, kohtumenetlust, maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktides).

Teadete esitamine ei vaja kättetoimetamist. Säte loob üheselt mõistetavad seosed andmestike ja

andmekogu eesmärkide vahel.

21

§ 4312 lg 3 sätestab andmed, mida postkastis töödeldakse andmestike kaupa.

Teadete andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi

ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, sh isiku telefoninumber, isikule saadetud

teavitused postkasti tulnud kirjade kohta ning muid teavituse metaandmeid, mida süsteem vajab

oma toimimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Isiku telefoninumbri kaudu edastatakse isikule

kiireloomulisi teateid SMS-i teel.

Kätte toimetatavate dokumentide andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku

puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, kätte toimetavate

dokumentide puhul kättetoimetamise fakt ja vastuvõtmise aeg ning muid kättetoimetamise

metaandmeid, mida infosüsteem vajab oma eesmärkide täitmiseks.

§ 4312 lg 3 kohaselt on riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet.

IKÜM art 4 p 7 tähenduses on vastutav töötleja isik, kes määrab kindlaks isikuandmete

töötlemise eesmärgid ja vahendid. Riikliku postkasti puhul vastab sellele rollile Riigi

Infosüsteemi Amet, kuna just tema kujundab süsteemi toimimise põhimõtted, määrab

andmetöötluse eesmärgid ning otsustab keskse lahenduse tehnilise ja funktsionaalse ülesehituse

üle.

RIA on käsitletud riikliku postkasti omanikuna ja arenduse koordineerijana ning ta kannab

keskset rolli süsteemi ressursside ja eesmärkide määramisel, sealhulgas partnerite liidestamisel,

juhendamisel ja toetamisel. Selline positsioon tähendab, et RIA otsustab, millisel viisil ja

milliste vahenditega isikuandmeid riiklikus postkastis töödeldakse, mis on IKÜMi kohaselt

vastutava töötleja tunnus. Seeläbi tagatakse, et andmetöötlus toimub ühtsete ja ette määratud

eesmärkide alusel ning et isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja turvalisuse

eest vastutab üks selgelt määratletud vastutav töötleja, nagu nõuab IKÜM art 5 ja art 24. RIA

vastutava töötleja roll ei välista üksikute liidestunud asutuste vastutust nende endi poolt

algatatud andmete edastamise või dokumentide kättetoimetamise õiguspärasuse eest, kuid

keskse süsteemi tasandil tagab RIA IKÜMi mõttes andmetöötluse üldise vastavuse IKÜM

sätestatud nõuetele.

§ 4312 lg 4 sätestab andmete säilitustähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise

piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte

tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid

töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida.

Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega.

Teabe puhul, mis ei vaja kättetoimetamist, on säilituseajaks kolm aastat. Arvestades

riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega

kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid teate

saamise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg

piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS §

15 lõike 1 esimese lausega.

22

Kättetoimetamist vajavaid dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt eriseadustes

sätestatule. Kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise tähtajad ja tingimused on Eesti

õiguses juba reguleeritud mitmetes eriseadustes (nt haldusmenetlust, kohtumenetlust,

maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktid), mis lähtuvad konkreetse

menetlusliigi eripäradest ja menetlusosaliste õiguste tagamise vajadusest. Sellised eriseadustes

sätestatud säilitustähtajad on otseselt seotud kaebeõiguse, menetlustähtaegade,

õiguskaitsevõimaluste ning tõendite säilitamisega ning nende muutmine või dubleerimine

üldseaduse tasandil ei ole põhjendatud ega normitehniliselt otstarbekas. Avaliku teabe seaduse

eesmärk ei ole menetluslike dokumentide säilitamise detailne reguleerimine, vaid üldise

infosüsteemide ja andmekogude raamistikuga seotud küsimuste sätestamine. Seetõttu on

põhjendatud jätta kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise kord ja tähtajad

eriseaduste reguleerida ning neid sätteid avaliku teabe seaduses mitte korrata. Selline lahendus

välistab regulatsiooni kattumise ja vastuolud erinevate õigusaktide vahel ning tagab

õigusselguse olukordades, kus sama dokument võib olla seotud eri liiki menetlustega. Lisaks

toetab eriseadustele viitamine õiguspärase eesmärgi ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist

isikuandmete töötlemisel, kuna säilitamine toimub üksnes niikaua, kui see on konkreetse

menetluse eesmärgi täitmiseks vajalik.

§ 4312 lg 5 annab volitusnormi riikliku postkasti andmekogu põhimääruseks, mille kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Säte avab määruse sisu.

Eelnõuga § 1 punktiga 14 sätestatakse riikliku postkasti teadete edastamise kohustuslikkus

ettenähtud süsteemi kaudu. Kohustus ei laiene kätte toimetatavatele dokumentidele.

Kohustuslikkus ettenähtud süsteemi kaudu on vajalik, et tagada avaliku sektori suhtluse ühtsus,

õiguskindlus ja töökindlus. Kohustuslik keskse süsteemi kasutamine loob selge ja läbipaistva

raamistiku, kus on üheselt määratletud:

 millist teavet edastatakse (teade vs kättetoimetatav dokument),

 kuidas ja millal see loetakse edastatuks,

 kust isik saab talle saadetud teated kätte ja

 kuidas on edastamine hiljem tõendatav.

Ilma kohustuslikkuseta ei kujune riiklik postkast tegelikuks keskseks lahenduseks, vaid jääb

üheks valikuliseks kanaliks teiste seas, mis säilitab senise killustatuse ning ei võimalda

saavutada eelnõu eesmärki – avaliku sektori teabeedastuse süsteemset korrastamist ja

lihtsustamist.

Kohustuslikkus on vajalik ka halduskoormuse vähendamiseks ja kulutõhususe saavutamiseks.

Ühtse süsteemi kasutamine välistab olukorra, kus asutused peavad paralleelselt ülal pidama ja

arendama mitut teavituskanalit, ning võimaldab koondada teavitamisega seotud tehnilised,

turbe- ja kasutajatoe lahendused ühte keskse vastutusega süsteemi.

Kohustuslikkus toetab isikute õigusi ja õiguskindlust, kuna loob ühetaolise ja etteaimatava viisi

olulise teabe saamiseks riigilt. Isik ei pea teadma, milline asutus millist kanalit kasutab, vaid

saab eeldada, et riigi poolt saadetud teated jõuavad temani riikliku postkasti kaudu.

23

Eelnõuga § 1 punktiga 15 täiendatakse AvTS 5.peatükki (andmekogude peatükki)

dokumendihalduse riikliku infosüsteemi „DORIS“ õigusliku alusega (AvTS § 431).

AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu mistahes avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete

kogum. Sama seaduse § 433 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel

antud õigusaktiga.

Käesoleval juhul tuleneb DORISe õigusliku aluse loomise vajadus järgmisest:

 tegemist on korrastatud andmete kogumiga AvTSi mõttes;

 dokumendihaldussüsteemis töödeldakse isikuandmeid. Igasugune isikuandmete

töötlemine on põhiõiguste riive, mistõttu peab sellise töötluse piir olema sätestatud

seaduses;

 tegemist on keskselt kasutatava riikliku dokumendihaldussüsteemiga, mille kaudu

täidab riik oma ülesandeid ja mida hakkavad esialgse plaani kohaselt kasutama ca 160

riigiasutust.

§ 4310 lõige 1 sätestab dokumendihaldussüsteemi eesmärgi, milleks on tagada dokumentide

ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada asutustevahelist koostööd

ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust.

Uue süsteemi kasutuselevõtuga saavutatakse lihtsam ja mugavam dokumendihaldussüsteemi

kasutamine. Uues süsteemis luuakse tehnilised võimalused teabe osaliseks avalikustamiseks

ning paindlikumaks ja selgemaks juurdepääsupiirangute haldamiseks. See võimaldab teavet

paremini jälgida, avalikustada võrreldaval ja struktureeritud kujul ning täita seadusest

tulenevaid kohustusi tõhusamalt. Keskne dokumendihaldussüsteem toetab avaliku teabe

paremat kättesaadavust, otsustusprotsesside suuremat läbipaistvust ning kodanike õigust saada

teavet avaliku võimu tegevuse kohta.

Uues süsteemis saavutatakse dokumentidega efektiivsemad tööprotsessid, muuhulgas tekib

võimalus rakendada asutuseüleseid töövooge, mis kiirendab dokumentide

menetlusprotsessi, vähendab dubleerimist ning tõhustab riigiasutuste omavahelist koostööd.

Lisaks toetab keskne dokumendihaldussüsteem vastutuse selgust ja sujuvat üleminekut

olukordades, kus avaliku sektori struktuuris toimuvad muudatused – näiteks asutuste

ümberkorraldamisel, teenuste tsentraliseerimisel või ülesannete üleviimisel ühelt asutuselt

teisele. Ühtne süsteem tagab teabehalduse järjepidevuse ning aitab selgelt määratleda, kes on

konkreetse teabe või dokumentatsiooni eest vastutav igas ümberkorralduse etapis. 

Süsteemis on võimalik rakendada pilvetehnoloogiat ning tehisintellekti, sealhulgas

automatiseerida protsesse, mis vähendab töökoormust. Uus süsteem on töökindel, turvaline ja

jätkusuutlik, võimaldades vähendada digitaalset jalajälge. Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutuselevõtt on samm edasi riigireformi suunas, vähendades bürokraatiat, suurendades

läbipaistvust ning tagades kiirema suhtluse kodaniku ja riigi vahel. Lisaks toob see kaasa ka

olulise majandusliku kokkuhoiu seni kasutusel oleva

mitme dokumendihaldussüsteemi arendus- ja hoolduskuludelt.

Uus dokumendihaldussüsteem vastab tänapäevastele arhitektuurinõuetele – see on pilvepõhine,

vabavaraline ja litsentsivaba, võimaldades paindlikku taaskasutust ja edasiarendusi ka teistes

avaliku sektori asutustes.  

24

§ 4313 lõikes 2 sätestatakse andmekategooriate kaupa loetelu, milliseid isikuandmeid

dokumendihaldussüsteemis töödeldakse. Esmalt töödeldakse isiku üldandmeid, milleks on

isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed (sh aadress) ning emakeel. Lähtuvalt

asjaolust, et dokumendihaldussüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kõik süsteemi kasutavad

asutused, sh ministeeriumid koos oma haldusala asutustega, kes täidavad õigusaktidest

tulenevalt erinevaid ülesandeid ning seetõttu töötlevad dokumendihaldussüsteemis erinevaid

isikuandmeid, on sätestatud töödeldavad isikuandmed järgmiste andmekategooriate

kaupa: isiku suhted perekonnaga ja tuttavatega seotud andmed, isiku hariduse ja tööga seotud

andmed, isiku terviseandmed, isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse

andmed, isiku varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, mis võivad hõlmata ka isiku

sissetulekutega seotud andmeid, isiku karistatuse andmed, isikuga seotud menetluste

ja dokumentide andmed ning maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed. Eelnõus ei ole

nimetatud dokumendihaldussüsteemi kogutavate andmete täpset koosseisu. Täpsem

isikuandmete koosseis esitatakse dokumendihalduse süsteemi põhimääruses. Selline

lähenemine on kooskõlas ka AvTS §-i 435 lõikega 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu

põhimääruses tuleb reguleerida.

§ 4313 lõige 3 kohaselt dokumendihaldussüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi

Tugiteenuste Keskus ning süsteemi kasutavad asutused. Dokumendihaldussüsteem on üks

ühtne standardiseeritud platvorm, milles iga asutuse andmed on eraldatud. See tähendab, et iga

süsteemi kasutav asutus on enda loodud ning sisestatud teabe suhtes vastutav asutus. Seetõttu

loetakse kõik dokumendihaldussüsteemi kasutavad asutused andmekogu kaasvastutavateks

töötlejateks. Siit tuleneb ka igale vastutavale asutusele kohustus vastata tema koostatud teavet

puudutavatele päringutele ning tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus.

Asutused, kes vastutavad dokumendihaldussüsteemi arendamise ees, sätestatakse põhimääruse

tasandil. Dokumendihaldussüsteemi arendamise ülesanne on Riigi Tugiteenuste Keskusel, kes

teostab seda koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusega.

§ 4313 lõige 4 reguleerib andmete säilitamist dokumendihaldussüsteemis, sätestades, et andmeid

säilitatakse kuni 75 aastat. Näiteks avaliku teenistuse seadus sätestab teenistusstaaži

arvestamiseks vajalike andmete säilitamise tähtajaks 75 aastat, raamatupidamisseadus sätestab

raamatupidamise algdokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus sätestab tervisekontrolli otsuste säilitamise tähtajaks 10 aastat töösuhte lõpetamisest

ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvate dokumentide säilitamise tähtajaks 55 aastat.

Täpsemad andmete säilitamise tähtajad sätestatakse dokumendihaldussüsteemi põhimääruses.

§ 4313 lõige 5 näeb ette dokumendihaldussüsteemi põhimääruse kehtestamine Vabariigi

Valitsuse määrusega. Arvestades, et dokumendihaldussüsteemi loomine puudutab kõiki

ministeeriume, nende valitsemisalasid ja Riigikantseleid, on põhjendatud kehtestada

põhimäärus Vabariigi Valitsuse määrusega. Põhimääruses sätestatakse täpsemalt andmeandjad

ning andmed, mida neilt saadakse, dokumendihaldussüsteemis täpsemalt töödeldavate andmete

koosseis, kaasvastutavate töötlejate, sh Riigi Tugiteenuste Keskuse ja

dokumendihaldussüsteemi kasutavate asutuste ülesanded, ning samuti volitatud

töötlejate ülesanded. Põhimääruse tasandile delegeeritakse andmete väljastamise ja

juurdepääsu ning andmete säilitamise kord, aga ka muud korralduslikud küsimused nagu

näiteks logide säilitamine.

25

Eelnõu § 1 punktid 16 -19 sätestavad andmete teabevärav järelevalve ja põhiandmete

märgistamise.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse AvTS § 45 lõiget 1 punktiga 4 AKI järelevalvepädevuse

osas. Tulevikus teeb AKI haldusjärelevalvet ka andmekogude vastutavate töötlejate üle

avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Muudatus on

vajalik selleks, et AKI-l oleks sõnaselgelt õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas

teabevaldaja on oma avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist puudutavad kohustused

täitnud ehk need Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks teinud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 466 lõiget 3, mille kohaselt andmete põhiandmeteks

oleku määrab andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu aluseks oleva õigusakti alusel

Eesti teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise

eesmärgist.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse AvTS § 51 lõiget 1 punktiga 51, mis puudutab AKI

ettekirjutusi. Selle kohaselt on tulevikus AKI-l võimalik teha ettekirjutus kui andmekogu

vastutav töötleja on jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks

tegemata. Muudatus on vajalik selleks, et AKI-l oleks selgesõnaline õigus ettekirjutuse abil

juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et viimane on jätnud avaandmed või

andmekirjeldused avalikustamata või nõutud vormingus kättesaadavaks tegemata. Tuleb tähele

panna, et riigiasutustest teabevaldajate suhtes AvTS § 51 lg-s 3 toodud ettekirjutuse täitmata

jätmisel sunniraha rakendamise võimalus siiski ei kohaldu.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse AvTS § 531 lõike 1 sõnastust, et selgelt hõlmata Riigi

Infosüsteemi Ameti järelevalvepädevuses lisaks infosüsteemide andmevahetuskihiga (X‑tee)

liidestumise kohustusele ka andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle järelevalve

tegemine. Muudatus on vajalik, et andmejälgija kohustuslikkuse regulatsioon oleks rakendatav

ja täidetav: kohustus annab soovitud läbipaistvusmõju üksnes juhul, kui selle täitmist saab

ühtselt kontrollida ning vajadusel puudused kõrvaldada. Eelnõu kohaselt teostab RIA haldus-

ja riiklikku järelevalvet nii X‑tee kui andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning

eelnõus viidatud rakendusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sh AvTS § 4311 lg 9 alusel

kehtestatavas määruses sätestatud nõuete üle. Viited rakendusaktides sätestatud nõuetele on

esitatud pigem õigusselguse huvides. Tegelikkuses hõlmab ka tänane RIA järelevalvepädevus

§ 531 lg-s 1 esitatud sõnastuses kõiki nõudeid, mis x-tee määruses sisalduvad (neid nõudeid

täitmata ei olegi võimalik x-teega liidestuda). Lisaks järelevalve on vajalik ka selleks, et tagada

erandite läbipaistvus ja kontrollitavus. Andmekogu liidestamata jätmisel tuleb vastutaval

töötlejal teavitada RIA-t erandi kohaldumisest ja esitada põhjendused (vt AvTS § 4311 lg 3

selgitusi).

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KrMS-i, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad seoses

uuele riiklikule postkastile üleminekuga.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse MKS §-i 26 uue lõikega 24, mille kohaselt on Riigi Infosüsteemi

Ametil (edaspidi: RIA) juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele ulatuses, mis on piirdub

vajadusega hallata ja arendada keskset volituste haldamise infosüsteemi (edaspidi: Pääsuke)

ning pakkuda klienditoe teenust.

26

MKS § 26 lõige 1 kohustab käsitlema kõiki andmeid maksusaladusena, mida MTA ametnikud

ja töötajad saavad teada seoses seadusest tulenevate ülesannete täitmisega, sh äri- ja

pangasaladust. Maksusaladusega on hõlmatud ka teave maksukohustuslase andmeid sisaldavate

dokumentide olemasolu kohta. MKS § 26 lõige 2 lubab maksusaladust avaldada ainult

maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel.

MKS muudatuse eesmärk on anda MTA-le õigus jagada kolmanda isikuga maksukohustuslast

puudutavat teavet selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik hallata Eesti Teabevärava

kaudu Maksu- ja Tolliametiga (edaspidi: MTA) suhtlemiseks vajalikke esindusõiguseid.

Pääsukese rakenduse kasutamise tingimusi MKS muudatus ei puuduta. Pääsukese rakenduse

õiguslikud alused, selle kasutamise praktilised ja andmekaitse üksikasjad on reguleeritud

avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus15.

Selleks, et Pääsukese rakenduse kaudu oleks võimalik hallata MTA e-teenuste keskkonna

(edaspidi: e-MTA) juurdepääsuvolitusi, peab MTA (infosüsteem) kuvama Pääsukese

(infosüsteemi) kaudu lõppkasutajale volituste haldamiseks vajalikku teavet. See teave aga

tuleneb maksukohustuslaste registrist ja on seega käsitletav maksusaladusena, mida MTA võib

avaldada kolmandale osapoolele (infosüsteemile) üksnes maksukohustuslase kirjalikul

nõusolekul või MKS-st tuleneval õiguslikul alusel.

RIA on Pääsukese rakenduse vastutav töötleja ning infosüsteemid on RIA kontrolli all. Sellest

järeldub, et Pääsukese ühendamisel e-MTA-ga tekib RIA-l kui kolmandal osapoolel faktiline

juurdepääs maksusaladusele. Maksusaladuse kaitse reeglite kohaselt eeldab nende andmete

töötlemine õiguslikku alust, mis luuakse eelnõus sätestatud MKS § 26 lõike 24 näol.

Ilma vahetult MKS-st tuleneva õigusliku aluseta eeldaks Pääsukese rakenduses MTA-lt saadud

andmete kasutamine igakordset kirjaliku nõusoleku võtmist maksukohustuslaselt

(lõppkasutajalt), kelle kohta Eesti teabeväravas eesti.ee kuvatavad andmed käivad. Haldus- ega

töökoormuse, samuti Pääsukese kasutajasõbralikkuse perspektiivist ei ole selline lahendus

mõistlik.

Tähtsust ei oma asjaolu, kas RIA reaalselt kasutab tehnilist võimekust MTAst saadavate

andmete vaatamiseks või mitte – maksusaladuse kaitse hõlmab mitte üksnes maksusaladuse

aktiivset avaldamist, vaid ka juurdepääsuõiguse võimaldamist.

Vastavalt andmekaitsealastele reeglitele, sätestab norm andmete kasutamise eesmärgi, milleks

on Pääsukese rakenduse haldamine, arendamine ja klienditoe pakkumine – see hõlmab kõik

vajalikud toimingud, mida RIA-l on vaja, et kasutada saadud andmeid volituste haldamise

teenuse pakkumiseks lõppkasutajale.

Pääsukese ühendamine e-MTA-ga eeldab RIA juurdepääsu järgmistele andmetele:

1) lõppkasutaja ja tema esindaja andmed;

2) volitustega antud esindusõiguse andmed;

3) andmekogu vastutava töötleja andmed;

4) andmekogu volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

15 Leitav eelnõude infosüsteemist aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e84a428-f2c6-4374-

984a-948b1e6d6e29

27

5) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed;

6) andmetöötlustoimingute logid.

Sättes nimetatud isiku üldandmed ning esindusõiguse andmed tähendavad isikute ja nende

esindatavate nime, isikukoodi/registrikoodi, volituste ulatust ja nimetust, volituse kehtivuse

lõppemise kuupäeva.

Andmete töötlemise üksikasjad lepitakse kokku MTA ja RIA vahelises

andmevahetuskokkuleppes kus muuhulgas reguleeritakse ka andmekaitse ja andmeturbe

nõuded.

Eelnõu § 4 tunnistatakse kehtetuks ruumiandmete seaduse (RAS) §-i 75 lõiked 2-9. Need

sätted viitavad otseselt ja kaudselt RIHA kooskõlastusele. Eelnõuga tühistatakse RIHA

kooskõlastamise protsess, seega tuleb ka RAS vastavad sätted tühistada. Vastasel juhul jäävad

kehtima sisutühjad laused, millel pole enam protsessi taga.

Eelnõu §-iga 5 täiendatakse TsMSi sätteid, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad

seoses uuele riiklikule postkastile üleminekuga.

Eelnõu §-iga 6 täiendatakse VTMSi sätteid, et sätestada elektroonilise kättetoimetamise ajad

seoses uuele riiklikule postkastile üleminekuga.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse seaduse jõustumise ajad. Seadus jõustub üldises korras kolme

erandiga: andmejälgija kohustuslikkus, riikliku postkasti kohustuslikkus ja

dokumendihaldussüsteemi DORISe õiguslikud alused.

4.Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ja rakendusaktis kasutatakse järgmisi termineid, mis saavad seaduse tasandil endale

legaaldefinitsioonid:

 andmeelement – kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või muus

andmestikus, jagamatuna käsitletav andmete üksus;

 andmekirjeldus – andmeelemendi ning kõigi ta nime ja ta sõnu sisaldavate

andmestruktuuride formaliseeritud (s.o kindlale struktuurile vastav) kirjeldus.

Uued terminid on vajalikud, et selgitada andmete teabeväravasse kantavaid üksuseid ning nende

tähendust. Samuti on ühtne definitsioon terminitele vajalik, et kõik osapooled mõistaksid uute

sätet sisu ja kohaldumise vajadusi ühtemoodi ning ei tekiks killustatust erinevate tõlgenduste

vaatest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele kontroll

oma andmete üle ning võimaldatakse senisest efektiivsemalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid

õigusi.

6. Seaduse mõjud (mõjusid täiendatakse jooksvalt enne VV-sse esitamist)

28

6.1. Andmejälgija

6.1.1. Mõju andmesubjektidele

Sihtrühm I - andmesubjektid, kes on potentsiaalselt kõik Eesti elanikud, kellel on

isikukood ja e-identimise vahend

Pakutud lahendus mõjutab positiivselt nii andmesubjektide IKÜM-s kui ka IKS-s kirjeldatud

teabeõigust. Andmetöötluse läbipaistvusel on oluline mõju ka elanikkonna usaldusele

riigivõimu ja -asutuste vastu. Lisaks plaanitavad muudatused parandavad oluliselt

andmesubjekti võimalusi saada ülevaade oma andmete kasutamisest riiklikes andmekogudes,

tugevdavad tema õigusi ja suurendavad läbipaistvust. Edaspidi saab andmesubjekt AJ kaudu

tervikliku ülevaate sellest, kes, millal ja mis eesmärgil tema andmeid riiklikes andmekogudes

kasutas. Selline läbipaistvuse suurenemine aitab tugevdada usaldust riigi vastu ning vähendab

vajadust esitada eraldi päringuid oma andmete kasutamise kohta. Kui AJ on kohustuslik, saab

andmesubjekt info oma andmete kasutamise kohta kiiresti ja mugavalt AJ kasutajaliidese

kaudu, ilma et peaks esitama formaalseid päringuid erinevatele asutustele.

Võimalik negatiivne mõju: AJ kasutuselevõtu alguses võib esineda ajutist päringute mahu

kasvu, nagu teiste liidestujate kogemus täna näitab. Samuti võivad logikirjete tõlgendamisest

tulenevad küsimused suurendada selgitustaotluste arvu.

Sihtrühm II - andmekogude vastutavad töötlejad

Pakutav lahendus suurendab andmetöötluse läbipaistvust, omab potentsiaali vähendada,

andmesubjekti päringute, teabenõuete ja selgitustaotluste mahtu ning toetab sisekontrolli ja

auditeeritavust. AJ-ga liidestumisega ja süsteemi haldamisega kaasnevad asutusele ka arendus-

ja halduskulud, mis tuleb katta liidestuva andmekogu pidajal ning mille suurusjärk sõltub

konkreetsest andmekogust ning selle infotehnoloogilisest ülesehitusest. Varasemate uuringute

põhjal on teada, et näiteks metsaressursi arvestuse riikliku registri puhul kulus liidestamiseks

vajalikule arendusele ca 100 töötundi kogumaksumusega 6000 eurot (sh KM).

Töötuskindlustuse andmekogu puhul kulus orienteeruvalt 3300-4000 eurot, millele lisandus

käibemaks. Seejuures moodustas tööde mahust orienteeruvalt 25% analüüs, 60% arendus ja

seadistamine ning 15% testimine. Politsei- ja Piirivalveameti politsei taktikalise juhtimise

andmekogu puhul kulus arendusele hinnanguliselt umbes 250 töötundi – sh andmekogu

volitatud töötleja (SMIT) ressurssi umbes 100 töötunni ulatuses ning sisseostetud ressurssi

145,25 töötunni ulatuses.

Võimalik negatiivne mõju: Ebasoovitava riskina võib esineda olukord, kus logikirjeid

tõlgendatakse valesti, mis võib omakorda suurendada ajutiselt selgitustaotluste hulka. Seda

riski aitavad maandada AJ logikirjete selgitused, mis on esitatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

Sihtrühm III – avaliku sektori andmesaajad

Avaliku sektori andmesaajad (asutused, kelle poolt sooritatud päringud kuvatakse

andmesubjektile AJ kasutajaliideses) peavad arvestama minimaalsel hulgal täiendavate

andmesubjektide päringutega konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta. Seesuguste

päringute hulk on prognoositult suurem AJ-ga liitumisele vahetult järgnevatel kuudel ning

29

sõltuvalt asutuse avalike ülesannete hooajalisusest (suuremamahulisel töötlemise ajal

prognoositult rohkem päringuid). Päringute arvu tõus ei saa VTK koostajatele teadaoleva

statistika põhjal siiski olema märkimisväärne – näiteks on selgunud varasemalt esitatud

tagasiside pinnalt (RIK näitel), et päringute arv ei ole pärast AJ-ga liidestumist tõusnud.

Vastavalt AJ rakendamise kulukuse analüüsi raames laekunud tagasisidele tähendab ühele

logipäringule (nn jätkupäringule) vastamine asutusele ca 2-3 töötunni mahus tööd.

Sihtrühm IV – erasektori andmesaajad

Erasektori andmesaajad (isikud ja ettevõtjad, kelle poolt sooritatud päringud kuvatakse

andmesubjektile AJ kasutajaliideses) peavad samuti arvestama täiendavate andmesubjektide

päringutega konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta. Erasektori andmesaajate puhul on

päringute arvu märkimisväärse tõusu tõenäosus veelgi madalam kui avaliku sektori

andmesaajate puhul, sest erasektori osapooled töötlevad avalike ülesannete täitmiseks

kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid üldjuhul oluliselt väiksemas mahus ja

andmesubjekti vaates sageli vahetumalt tajutaval põhjusel (nt lepingu täitmise vajadus,

nõusolek) võrreldes avalike ülesannete täitmisega, millega kaasneva andmetöötlusega

kursisolek eeldab sageli erinevate asutuste avalike ülesannete ja nendega kaasnevate

andmetöötlusprotsesside tundmist.

Sihtrühm V – RIA

Kuigi RIA tegeleb AJ arendamise ja haldamisega juba täna ja olemasolevaid ressursse

kasutades, kaasneb kõnealusele asutusele täiendav töökoormus seoses liidestujate arvu tõusuga.

See hõlmab nii liidestujate nõustamist, koolitamist, juhendmaterjalide koostamist kui ka

testimist ja tehnilistele küsimustele vastamist. Ühtlasi tõuseb RIA töökoormus tulenevalt AJ-ga

liidestumist puudutava järelevalveülesande lisandumisest. RIA-le kaasneva mõju täpsemaks

hindamiseks eelnõu koostamise käigus paluvad VTK koostajad RIA tagasisidet.

Mõju halduskoormusele

Andmesubjektide halduskoormus väheneb märkimisväärselt, kuna AJ kasutuselevõtt

võimaldab saada ülevaate oma andmete kasutamisest ilma teabenõudeid või

juurdepääsutaotlusi esitamata. Ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus oluliselt ei kasva,

sest nende roll piirdub üksikute logikirjete selgitamisega juhuks, kui andmesubjekt esitab

täpsustava päringu. Selline koormus on juba ka täna olemas, sest selgitustaotluste esitamine on

juba täna võimalik.

6.2. Riiklik Postkast

6.3. Andmete teabevärav

RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse kehtetuks, andmekogude

registreerimise kohustus säilib, kuid kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest

loobutakse ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude registreerimine hakkab

toimuma ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam andmekogu dokumentatsiooni

kooskõlastamisest. ATV toimib samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise

kohana (seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö „andmekogude kataloogina“,

30

mille vahendusel on võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende

haldajatest, nendega seotud õigusaktidest jm üksikasjadest.

Mõju majandusele

Rakendamisel kaasneb majandusele eeldatavasti mõõdukas kuni oluline positiivne mõju, mis

väljendub peamiselt kaudselt ehk läbi andmepõhise majanduskasvu soodustamise ja andmete

taaskasutuse võimaluste parendamise. ATV-st kujundatakse üks keskne portaal, mille kaudu

avaldatakse nii andmekogude andmekirjeldused, andmekoguväliste andmete andmekirjeldused

kui ka avaandmed. Riik ei jätkata RIHA kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamist. Seeläbi ei teki

andmevaldkonna huviliste, sh ettevõtjate seas ka paralleelsüsteemide kasutamisega kaasnevat

võimalikku segadust. Teisisõnu on teave avaliku sektori andmetöötluse kohta, olgu see siis

ülevaade andmekogudest ja nendega seotud infosüsteemidest (andmekogude kataloog),

andmekirjeldused, avaandmed või muu selline, kõik kättesaadav ATV-st kui ühest kesksest

kanalist ja seda maksimaalses ulatuses masinloetavalt.

Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele

vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. See loob

paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete

visualiseerimistööriistad jms) arendamiseks.

Dokumenteerimiskohustuse kehtestamine kogu tehisarulahenduse elutsükli ulatuses on

positiivse majandusliku mõjuga võimaldades erinevatel osapooltel saada ülevaade realiseeritud

lahendustest, nende mõjust ning teadmise, kuidas on võimalik loodut taaskasutada.

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Rakendamisel kaasneb riigivalitsemisele oluline ja valdavalt positiivne mõju, kuid sellega

kaasnevad riskid on oluliselt vähemintensiivsed kui teistel kaalutud lahendustel.

Andmekogude vastutavatel töötlejatel (praktikas sageli ka volitatud töötlejatel) lasuvatest,

RIHA kooskõlastusprotsessiga seotud tänastest koormavatest kohustustest loobutakse. Samuti

loobutakse RIHA kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest, milles täna andmekogusid

registreeritakse ja millesse andmekogude vastutavad töötlejad andmekogu registreerimiseks ja

dokumentatsiooni kooskõlastamiseks teavet peavad esitama. Nii jääb andmekogude asutamise

ja pidamisega seotud formaalne ja tehniline „taristu“ (nii andmete ja andmekirjelduste

avaldamise kui ka andmekogude registreerimise mõttes) ühtselt ATV juurde.

Muudatus näeb ette andmekirjelduste senisest ulatuslikuma koostamise ja avaldamise

kohustuse, mistõttu võib andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate töökoormus teatud

ulatuses kasvada (nt võib kaasneda vajadus värvata asutusse andmehaldur või koolitada

olemasolevat personali). Samuti tuleb asutustes, kus seda veel tehtud ei ole, kasutusele võtta

andmehaldustarkvara, mis võimaldab andmekirjeldusi ATV-s pidevalt ajakohasena hoida. See

suurendab lühikeses vaates asutuse töökoormust, kuid loob keskmises ja pikas plaanis

eelduslikult paremad eeldused andmekorralduse kvaliteedi paranemiseks.

Ennetava andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamise asemel liigutakse

kooskõlastusmenetlustes aktiivsemalt osalemise, riskipõhise seire ja juhendamise suunas. RIA

31

vaatest väärib märkimist, et RIHA kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle

keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Samas saab RIA koheselt selle

asemel ülesandeks ATV kui ühe keskse süsteemi haldamise, asutuste ja ATV vaheliste

liidestusvõimaluste arendamise ning asutuste nõustamise ja koolitamise. Seega kokkuvõttes

saab vaatamata RIHA sulgemisele ja RIHA kooskõlastusprotsessist loobumisele prognoosida

RIA töökoormuse kasvu.

AKI kui teabe avalikustamise ning andmekogude asutamise ja pidamise eest vastutava

järelevalveasutuse jaoks tähendab üleminekuvajadust tänaselt, n-ö reaktiivselt RIHA

kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat panustamist nõudvale riskipõhisele seirele ja samuti

tihedamat koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga, et AKI seisukohtadega oleks arvestatud

juba andmekogu aluseks oleva õigusakti VV reglemendi järgses kooskõlastusmenetluses (kui

tegemist on sellise õigusaktiga, mis VV reglemendi järgi kooskõlastamisele kuulub). AKI jaoks

muutub ATV lisaks kõigele muule ka tööriistaks, mille abil on võimalik haldusjärelevalvet läbi

viia. Järelevalverolli muutumine ja seirepõhisele nõuetelevastavuse kontrollile üleminek võib

endast aga kujutada võimalikku lisakoormust, mis võib nõuda täiendavat tööjõudu.

Kokkuvõtvalt suureneb iga üksiku asutuse vastutus andmekogude asutamise ja pidamise nõuete

järgimisel ning andmekirjelduste avaldamisel märkimisväärselt, sest nõuete täitmise kontroll

muutub sisult seiravaks ja tagantjärele toimivaks. Siiski ei ole siinse alternatiivi järgi pakutavad

muudatused nii intensiivsed kui muud kaalutud võimalikud lahendused. Kahtlemata tuleb aga

siinsegi alternatiivi järgseid regulatiivseid muudatusi toetada mitteregulatiivsete meetmetega:

juhendmaterjalid, selgitus- ja koolitustöö jms, et asutuste tänased andmehalduse alased

vajakajäämised ei takistaks muudatustest oodatava positiivse mõju realiseerumist.

Mõju infoühiskonnale

Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. ATV

muutub üheks keskseks kanaliks. ATV kõrval ei säilitata paralleelse keskkonnana RIHA-t ning

kogu seal kajastuv info liigub ATV-sse. See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate, KOV-de kui

ka andmete rist- ja taaskasutusest huvitatud isikute jaoks riigi andmekorralduse

üldarusaadavust.

Kaotatakse suur osa tegevustest, mida asutused on pidanud tehniliseks „topelttegevuseks“ ja

tarbetuks käsitööks (nt sama info mitmekordne esitamine kahte eraldi süsteemi). Avaandmete

ja andmekirjelduste avaldamise koha ning andmekogude nn kataloogi koondamine ühte portaali

muudab andmevaldkonnast huvitatud isikute ja asutuste jaoks neile vajaliku materjali leidmise

hõlpsamaks.

Keskse avaliku tehisarulahenduste nimekirja loomine parandab läbipaistvust, suurendab

avalikkuse ja huvigruppide teadlikkust ning tugevdab usaldust avaliku sektori algoritmiliste

otsuste vastu. Lisaks sellele toetab nimekirja loomine tehtud lahenduste taaskasutust ning

seeläbi vähendab arendustele kuluvat aega ja raha.

Mõju teadus- ja arendustegevusele

32

Muudatuste rakendamisega kaasneb teadus- ja arendustegevusele potentsiaalselt

märkimisväärne positiivne mõju, mis on sisuliselt sarnane I ja III alternatiivi juures kirjeldatuga.

Mõju ettevõtjate, elanike ja mittetulundusühingute halduskoormusele

Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele

vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. See loob

paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete

visualiseerimistööriistad jms) arendamiseks. Kaudsemalt tekib võimalus andmete ühekordse

pärimise printsiibi efektiivsemaks rakendamiseks ja seeläbi ettevõtjate halduskoormuse

vähendamiseks.

Olulised riskid:

 RIHA kooskõlastusprotsessist loobumisel kaob andmekogude asutamise ja pidamise

juurest üks nn kvaliteedikontrolli etapp, mille eesmärk on ennetada, et õigusvastased

või tehnilistele nõuetele mittevastavad andmekogud ei jõuaks asutamiseni või vähemalt

kasutusele võtmiseni. Kuigi säilib andmekogude registreerimise kohustuse (ATV-s), ei

asenda see üks-üheselt sisulist eelhindamist, mida RIHA kooskõlastusprotsess (kuigi

praktikas mittetoimiv) ette nägi;

 Kuigi RIHA kooskõlastusprotsess ei toiminud praktikas ka seni, tekitab sellest täielik

loobumine koos RIHA kui keskkonna sulgemisega küsimuse, kas riik on valmis liikuma

suuresti post-hoc kontrolli mudelile, kus probleemid (näiteks seoses andmekogu

andmekoosseisu tehnilise ja õigusaktis sätestatu vahelise kooskõlaga) võivad tulla

ilmsiks mitte enne andmekogu kasutuselevõtmist, vaid tagantjärele, peamiselt seire ja

järelevalvemenetluste käigus. Sellel on eriline kaal isikuandmete kaitse ja andmete

ühekordse küsimise põhimõtte järgimise seisukohalt.

 ATV muutmine üheaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise

keskkonnaks kui ka andmekogude „kataloogiks“ toob sellesse süsteemi kokku rohkem

funktsionaalsuseid, rolle ja ootusi kui senises RIHA ja ATV „jagatud“ mudelis. Kui ATV

tehnilist arhitektuuri, äriprotsesse ja kasutajaliidest ei kavandata piisavalt läbimõeldult,

võib tekkida ühes süsteemis liigne keerukus, mis tegelikkuses hoopis raskendab nii

kasutatavust, nõuete järgimise seiret kui ka haldusjärelevalvet;

 Kuna muudatuse edukas rakendamine eeldab olulist mitteregulatiivset tuge (protsesside

efektiivsemaks muutmine asutustes, juhendite koostamine, koolitus- ja selgitustöö,

riskipõhiste seiremeetodite väljatöötamine), esineb arvestatav risk, et nende meetmete

alarahastamisel või alahindamisel asendatakse üks mittetoimiv regulatsioon (RIHA

kooskõlastusprotsess) uue, kuid samuti praktikas mittetoimivaga;

 ATV rolli märkimisväärne laiendamine ja asutuste ülesannete muutmine sellega

kaasnevaid ressursse võimaldamata võib suurendada RIA ja teiste võtmeasutuste

(tänased RIHA kooskõlastajad) töökoormust ulatuses, mida ei ole võimalik katta

olemasolevate ressurssidega, kuid milleks ei ole võimalik ette näha ka muid rahalisi

katteallikaid.

6.4. Riiklik dokumendihaldussüsteem DORIS

33

1.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Kavandatava muudatuse sihtrühm on keskvalitsuse asutused, ca 160 riigiasutust ligi 33 900

töötajaga. Muudatuse mõju on ulatuslik ja mitmetahuline. Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutuselevõtt muudab riigiasutuste töökorraldust eelkõige tööprotsesside ühtlustamise,

koostöö paranemise ja juhtimisülevaate suurenemise kaudu. Ühtse keskse platvormi

kasutamine vähendab senist killustatust ning vajadust hallata paralleelselt mitut erinevat

dokumendihaldussüsteemi, mis omakorda aitab vähendada dubleerivat tööd. Asutuseülesed

töövood ja menetlused loovad eeldused tõhusamaks koostööks erinevate asutuste vahel ning

kiirendavad otsustus- ja menetlusprotsesse, vähendades vajadust dokumentide edastamiseks

eraldi kanalite kaudu. Riigiasutuste töökorraldus muutub paindlikumaks, uue süsteemi

kasutamine toetab senisest enam digitaalseid ja automatiseeritud protsesse, mis aitab suunata

asutuste töötajate aega rutiinsete haldustoimingute asemel sisuliste ülesannete täitmisele ning

parandab avalike teenuste osutamise kvaliteeti.

Negatiivse mõjuna võib välja tuua keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga

kaasnevad ajutised töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised riskid, mis avalduvad

eelkõige üleminekuperioodil. Uue süsteemi kasutuselevõtt eeldab töötajatelt seniste

tööharjumuste muutmist. Üleminekuperioodil võib väheneda tööefektiivsus, kuna kasutajad

vajavad aega süsteemi loogika, funktsionaalsuse ja uute protsesside omandamiseks. Paralleelne

töö vanas ja uues süsteemis, andmete korrastamine ja ajalooliste dokumentide

ümberstruktureerimine võivad ajutiselt suurendada töökoormust ning põhjustada stressi.

Asutusel tekib muudatuste juhtimise koormus ning vajadus panustada koolitusse ja

kasutajatoesse. Ebapiisava juhendamise korral suureneb vigade risk, mis võib mõjutada töö

kvaliteeti ning õigusnõuete täitmist.

Nimetatud negatiivsed mõjud on lühiajalised ning on maandatavad piisava koolituse, selge

muudatuste juhtimise ja realistliku ajakava. Negatiivsed lühiajalised mõjud kompenseerib

muudatuse pikaajaline mõju töö efektiivsuse, läbipaistvuse ja ressursitõhususe suurendamise

näol.

Mõjuvaldkond Kirjeldus Mõju laad

Tööprotsesside

ühtlustamine

Dokumentide loomine,

registreerimine, menetlemine,

arhiveerimine ja hävitamine toimub

ühtsete põhimõtete ja töövoogude

alusel, vähendades asutustevahelist

killustatust.

Positiivne

Asutusteülene

koostöö

Võimaldab asutusteüleseid töövooge

ja dokumentide koosmenetlemist ühes

süsteemis, vähendades dubleerimist ja

kiirendades menetlusi.

Positiivne

34

Rollide ja

vastutuse selgus

Süsteem on keskne, kuid iga asutus

vastutab enda loodud ja sisestatud

andmete ning isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse eest.

Positiivne / neutraalne

Juhtimine ja

läbipaistvus

Parandab ülevaadet menetluste seisust,

tähtaegadest ja töökoormusest,

toetades tõenduspõhist juhtimist.

Positiivne

Personalikasutus

ja kompetentsid

Vähendab vajadust hoida igas asutuses

eraldi dokumendihalduse ressursse

ning suurendab digipädevuste

olulisust.

Positiivne

Efektiivsus ja

automatiseerimine

Loob eeldused protsesside

automatiseerimiseks ja liidestamiseks,

vähendades rutiinset käsitööd.

Positiivne

Kulusääst ja

ressursitõhusus

Võimaldab vähendada arendus- ja

hoolduskulusid ning dubleerivaid

tegevusi.

Positiivne

Andmekaitse ja

infoturve

Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutamine võimaldab rakendada

ühtseid isikuandmete kaitse ja

infoturbe meetmeid. Iga süsteemi

kasutav asutus vastutab enda loodud ja

sisestatud andmete töötlemise

õiguspärasuse eest. Mõju on positiivne

eeldusel, et vastutused ja

turvameetmed on selgelt reguleeritud

ja rakendatud.

Positiivne

Muudatuste

juhtimine

Üleminekuperioodil kaasneb vajadus

koolituste ja tööharjumuste muutmise

järele; mõju on ajutine.

Ajutiselt negatiivne

1.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju infoühiskonnale,

toetades avaliku sektori digitaalse toimimise ühtlustamist, läbipaistvust ja tõhusust, andmete

taaskasutust ning asutustevahelist koostööd. Ühtse, standardiseeritud ja kasutajasõbraliku

platvormi kasutamine vähendab infosüsteemide killustatust ning loob eeldused riigi teabe

paremaks kättesaadavuseks ja taaskasutatavuseks, mis on infoühiskonna arengu oluline eeldus.

35

Keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab kiiremat ja sujuvamat suhtlust kodanike ja riigi

vahel, kuna dokumentide menetlemine ja asutustevaheline infovahetus toimub ühtses

keskkonnas ning asutusteülesed töövood vähendavad menetlusaegu ja dubleerimist. See

suurendab avalike teenuste kasutajasõbralikkust ja usaldusväärsust infoühiskonnas

Lisaks loob keskne süsteem eeldused innovaatiliste digitaalsete lahenduste edasiseks

arendamiseks, sh automatiseerimiseks ja süsteemide vaheliseks andmevahetuseks, mis toetab

andmepõhist juhtimist ja otsustamist avalikus sektoris ning võimekust pakkuda kaasaegseid ja

kestlikke e-teenuseid. Samuti aitab see vähendada avaliku sektori digitaalset jalajälge ning

toetab riigi teabe pikaajalist säilimist ja kättesaadavust.

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutamine aitab kaasa läbipaistvama, tõhusama ja

digitaalselt küpsema infoühiskonna kujunemisele, milles riigi teabe haldamine ja avalike

teenuste osutamine on paremini koordineeritud ja kodanikule arusaadavam.

1.3. Mõju riigieelarvele

Dokumendihaldussüsteemi arendustööde tellija on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Dokumendihaldussüsteemi arendamine on kavandatud etapiviisiliselt. Arendustöid

rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi investeeringumaht on hinnanguliselt 2 349 900 eurot

ning täpsustub arendustööde käigus. Järgnevate etappide rahastus sõltub süsteemi

kasutuselevõtu tulemustest ja edasistest arenguplaanidest.

Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise

järgselt ei too kaasa täiendavat mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga.

Dokumendihaldussüsteemide arendamise ja ülalhoiu kulud on ka varasemalt riigiasutuste poolt

riigieelarvesse planeeritud. Uuele süsteemile üleminekul kasutatakse täna kasutusel olevatele

süsteemidele kavandatud kulusid uue keskse dokumendihaldussüsteemi tarbeks. Lähtuvalt

eeltoodust ei kehtestata riigiasutustele uusi rahalisi kohustusi ega suurendata riigieelarvelisi

kulusid.

1.4. Mõju isikute põhiõigustele

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt riivab isikute eraelu puutumatust ja õigust

isikuandmete kaitsele (PS § 26), kuna süsteemis töödeldakse riigi ülesannete täitmisel

isikuandmeid, sealhulgas vajaduse korral ka eriliiki isikuandmeid. Tegemist on põhiõiguste

riivega, mis on seadusandja poolt ette nähtud ja teadlikult reguleeritud.

Põhiõiguste riivele on olemas selge õiguslik alus seaduse tasandil, kus on määratletud süsteemi

eesmärk, töödeldavate andmete liigid, säilitamise üldraamistik ning vastutavate ja volitatud

töötlejate ring. Riive legitiimseks eesmärgiks on avaliku võimu ülesannete tõhus, läbipaistev ja

õiguspärane täitmine ning riigi teabe korrastatud ja turvaline haldamine.

Meede on sobiv ja vajalik, kuna keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab ühtlustada

andmetöötluse praktikaid, vähendada andmete killustatust ning rakendada tõhusamaid turva- ja

järelevalvemehhanisme kui senine hajutatud lahenduste kasutamine. Sama eesmärki ei ole

võimalik saavutada sama tõhusalt vähem riivavate vahenditega.

36

Põhiõiguste riive on proportsionaalne, kuna iga süsteemi kasutav asutus vastutab üksnes enda

loodud ja sisestatud andmete töötlemise eest, andmetele juurdepääs on piiratud ning töötlemine

toimub üksnes seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimääruses sätestatud eesmärkidel.

Keskne süsteem toetab isikute õigust heale haldusele ja teabele, muutes menetlused

läbipaistvamaks ja paremini kontrollitavaks.

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga kaasnev põhiõiguste riive on

põhiseadusega kooskõlas ning meetme mõju isikute põhiõigustele on valdavalt positiivne,

eeldusel et isikuandmete töötlemisel järgitakse järjepidevalt eesmärgipärasuse, minimaalsuse

ja turvalisuse põhimõtteid.

6.5. MKS muudatuse mõjud

6.5.1. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)

Sihtrühm: juriidilised isikud, kellel on huvi hallata e-MTA pääsuõigusi Pääsukeses, ning

juriidiliste isikute füüsilisest isikust esindajad. Pääsukese rakenduses saab esialgu hallata e-

MTA pääsuõiguste pakette. Füüsiliste isikute erinevad volituste haldamise funktsionaalsused

on RIAs alles ettevalmistamisel. Sihtrühma tegelik suurus saab selgeks alles pärast muudatuse

rakendumist, mistõttu on keeruline hinnata, kui suur on tegelik sihtrühm võrreldes praeguse e-

MTA pääsuõiguste pakette kasutavate juriidiliste isikute hulgaga.

Muudatusega ei kaasne märkimisväärset mõju sihtrühmale, st see ei too automaatselt kaasa uusi

kohustusi, piiranguid ega täiendavat halduskoormust. Võimalus hallata Pääsukese kaudu oma

volitusi on vabatahtlik ning nii kaua, kuni Pääsukest ei kasutata, ei teki RIA-l ka juurdepääsu

sihtrühma maksusaladusele. Juhul, kui siiski otsustatakse Pääsukest kasutada, tähendab see

praktikas RIA juurdepääsu vaid teabele, mis niikuinii on enamjaolt avalik äriregistri ja

rahvastiku registri kaudu ning mida RIA kasutab teistele asutustele sama teenuse pakkumiseks.

Küll aga võib muudatus sihtrühma halduskoormust vähendada niivõrd kuivõrd neil väheneb

vajadus kasutada erinevaid infosüsteeme suhtlemisel riigiga, ehk tugineda rohkem Eesti

teabevärava eesti.ee portaalile. Valikuvõimaluste suurenemine võimaldab sihtrühmal leida

rohkem nende vajadustele vastavaid lahendusi. Mõju ulatus on seega väike, kuid mõjub siiski

sihtrühma halduskoormusele pigem positiivselt.

Mõju esinemise sagedust ei ole võimalik prognoosida, sest e-MTA pääsuõiguste haldamine on

vabatahtlik teenus. Sellest järeldub, et mõju esinemise sagedus on sihtrühma kontrolli all.

Teoorias ei ole sihtrühmal vaja pääsuõigusi üldse hallata, kuivõrd nad saavad kõik vajalikud e-

MTA toimingud (nt deklaratsioonide ja erinevate taotluste esitamine) teha põhimõtteliselt ka

ise. Praktikas siiski delegeeritakse e-MTA kasutamine edasi mõnele ettevõtte töötajale, näiteks

raamatupidajale, kuid sellisel juhul on üldreeglina tegemist ühekordse toiminguga, mida on vaja

teha vaid kord mitme aasta jooksul.

Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

37

7.1. Andmejälgija

Asutuste esitatud hinnangute põhjal jääb andmejälgija rakendamise tüüpiline kulu ühe

infosüsteemi või andmekogu kohta ligikaudu 15 000–30 000 euro vahemikku, mis on kooskõlas

ka varasema esialgse prognoosiga. Sellesse suurusjärku jäävad valdavalt funktsionaalselt

piiritletud infosüsteemid, kus rakendamine hõlmab logimise täiendamist, X-tee päringute

kaardistamist ning liidestamist keskse andmejälgija teenusega.

Samas näitab teekaart, et keerukamate või mitut infosüsteemi koondavate platvormilahenduste

(nt suured valdkondlikud platvormid või kesksete teenuste koondarendused) puhul võib

andmejälgija rakendamise kulu olla oluliselt suurem, ulatudes ligikaudu 100 000–400 000

euroni. Sellistel juhtudel on suurem kulu seotud ulatuslikuma arendusmahuga, teenuste

suurema arvuga, täiendavate autentimis- ja autoriseerimislahenduste vajadusega, logide mahu

märkimisväärse kasvuga ning keerukamate reeglite ja erandite väljatöötamisega.

7.2.Riiklik postkast

Aasta Investeeringud

(€)

Tööjõukulu (4

FTE) (€)

Majandamiskulud

(€)

Kasv

%

Aastane kogukulu

(€)

2026 739 000 201 000 590 000 – 1 530 000

2027 752 000 211 000 615 000 5% 1 578 000

2028 775 000 217 000 635 000 3% 1 627 000

2029 795 000 224 000 655 000 3% 1 674 000

Kokku 3 061 000 853 000 2 495 000 – 6 409 000

7.3. Andmete teabevärav

 Asutuste andmehaldustarkvarade (andmekataloogide) esmane soetamine: 30 x 25 000€

= 750 000€

 Riigi kõige olulisemate andmekogude kirjelduste loomist ja ajakohasena hoidmist

toetavate lahenduste pikaajaline kulu kokku 350 000€ aastas.

 AKI-il vajadus järelevalveks: 120 000€

7.4. DORIS

Arendustöid rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi investeeringumaht on hinnanguliselt 2

349 900 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi AvTS § 321 lg-s 5 Vabariigi Valitsusele, et oleks

võimalik lisada Eesti teabeväravasse ka andmekirjeldused.

Eelnõu sisaldab järgmisi uusi volitusnorme Vabariigi Valitsusele:

38

 AvTS § 4311 lg 9 - volitusnorm andmejälgija nõuete kasutusele võtmisele, kasutamisele,

haldamisele ning majandusliku põhjendatuse hindamisele.

 AvTS § 4312 lg 6 – volitusnorm riikliku postkasti põhimäärusele ja selle sisule.

 AvTS § 4313 lg 5 – volitusnorm dokumendihalduse riiklikule infosüsteemi DORIS

põhimäärusele ja selle sisule.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Tegemist on esialgsete kavanditega,

mis võivad veel muutuda.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras mõne erandiga. Erandid on järgmised:

 Andmejälgija kohustuslikkuse sätted jõustuvad 1. juunil 2027. Esiteks vajab

kohustuslikuks muutmine korralduslikku ja tehnilist eeltööd, sest kohustus tähendab

andmekogudele liidestumist, logikirjete ühtlustamist ning protsesside kohandamist (sh

erandite rakendamine ja RIA teavitamine erandile tuginemisel). Eelnõu järgi luuakse

kohustuse täitmiseks ka rakenduslik raamistik (sh Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatavad andmejälgija nõuded, kasutuselevõtu ja haldamise tingimused ning

majandusliku põhjendatuse hindamise kord), mis eeldab enne jõustumist nii määruse

ettevalmistamist kui ka selleks vajalike juhiste ja töökorralduse kujundamist.

 dokumendihaldussüsteemi DORIS sätted jõustuvad 1. juulil 2027. Jõustumisaja

sätestamisel lähtuti dokumendihaldussüsteemi arenduse ja kasutuselevõtu kavandatud

ajakavast. See aeg on asutuste vaheline kokkulepe ja piisav uue süsteemi kasutusele

võtmiseks.

 Riikliku postkasti kasutamise kohustuslikkuse sätted teabe edastamiseks jõustuvad 24.

aprillil 2030. Vana riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks

alates 24.04.2030, kuna selleks ajaks peavad asutused olema üle läinud uuele

postkastiteenusele. Teatud ajal on saadaval mõlemad postkastiteenused ja 24.04.2030

on viimane päev viia oma kirjad üle uue teenuse alla.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine (lisatakse peale I kooskõlastusringi)

AvTS muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu … ning

arvamuse avaldamiseks …

Märkuste ja ettepanekute kohta on selgitusi antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelites

(lisa).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu Justiits- ja Digiministeerium saadab kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja teistele arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja konkreetsed arvamused hiljemalt 24.05.2026.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Lisa 1 rakendusakti kavandid; 4. Lisa 2 VTK kooskõlastustabelid.

Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Statistikaamet Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Harju Maakohus Pärnu Maakohus

Meie 01.05.2026 nr 8-1/3533-1

2

Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Maa- ja Ruumiamet Andmekaitse Inspektsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Õiguskantsleri Kantselei Maksu- ja Tolliamet Tööinspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Statistikaamet Sotsiaalkindlustusamet Kaitseressursside Amet Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Liikluskindlustuse Fond Keskkonnaamet Tallinna Linnakantselei Eesti Juristide Liit

1

Avaliku teabe seaduse ja teiste

seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava

kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe

ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja

andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete

täpsema koosseisu, nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate

avaandmetele ja andmekirjeldustele ning muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti teabevärava määrus“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärava) kaasvastutavate

töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste

kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu

teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu,

nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate avaandmetele ja andmekirjeldustele

ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmekirjeldused.“;

4) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4;

6) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

2

„6. peatükk

Andmekirjeldused ning nende nõuded

§ 29. Andmekirjelduste automaatne esitamine

Eesti Teabeväravasse on võimalik andmekirjeldusi esitada automaatset masinliidese kaudu.

§ 30. Andmekirjelduste nõuded

Kirjeldatakse üldised nõuded, mis on kooskõlas ja tuginevad Eesti andmekirjeldus standardi

juhisele, mis on kättesaadav: https://stat.ee/sites/default/files/2024-

08/AH_juhis_andmekirjeldus_standard_3.0.1.pdf).“

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

3

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse

hindamise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4311 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse andmejälgija kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse

hindamise täpsemad tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, mis on

liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ja nende andmekogude vastutavatele ja

volitatud töötlejatele.

(3) Määrust ei kohaldata andmekogudele, mis ei sisalda isikuandmeid või ei ole seostatavad

füüsilise isikuga ega riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava infosüsteemi suhtes.

§ 2. Andmejälgija

Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mis võimaldab füüsilisele isikule ülevaadet tema

isikuandmete töötlemisest.

2. peatükk

Andmejälgija haldamine

§ 3. Nõuded andmejälgijale

(1) Andmejälgija peab tagama andmesubjektile selge, arusaadava ja kergesti kättesaadava

ülevaate tema isikuandmete töötlemisest.

(2) Andmejälgijas kuvatav logikirje peab sisaldama vähemalt:

1) päringu teostaja andmeid;

2) päringu aega;

4

3) andmekogu;

4) andmetöötluse eesmärki.

§ 4. Andmejälgija haldamise põhimõtted

(1) Andmejälgija arendamist ja haldamist korraldab Riigi Infosüsteemi Amet.

(2) Andmejälgija haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) andmejälgija võimaldab andmesubjektil saada selge, arusaadav ja kergesti kättesaadav

ülevaade tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on

tema andmeid kasutanud;

2) andmejälgija toetab andmesubjekti õiguste teostamist, võimaldades tutvuda logikirjetega

ning vajaduse korral pöörduda andmetöötluse teostaja poole, arvestades seadusest tulenevaid

piiranguid;

3) andmejälgija toimimine peab tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, andmete

turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning võimaldama andmetöötluse auditeeritavust.

3. peatükk

Andmejälgija kasutamine

§ 5. Andmejälgijaga liitumine ja liikmelisus

(1) Andmejälgijaga liitumine on kohustuslik kõigile infosüsteemide andmevahetuskihiga

liidestatud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, välja arvatud seaduses

sätestatud erandite korral.

(2) Andmejälgija liitumiskohustuse erandile tuginemisest ja selle põhjustest teavitatakse Riigi

Infosüsteemide Ametit ametliku e-posti aadressi kaudu.

§ 6. Andmejälgijaga liikmelisuse lõppemine

(1) Andmejälgijaga liitumine lõpeb:

1) andmekogu sulgemisel;

2) juhul, kui andmekogu ei kuulu enam liidestumise kohustuse alla.

(2) Liikmelisuse lõppemisel on andmekogu vastutav töötleja kohustatud:

1) teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit liidestumise lõpetamisest;

2) lõpetama andmete edastamise andmejälgijale kooskõlastatult Riigi Infosüsteemi Ametiga.

4. peatükk

Andmesubjekti, vastutavate ja volitatud töötlejate õigused ja kohustused

§ 7. Andmesubjekti õigused ja kohustused

Andmesubjektil on järgmised õigused:

1) saada andmejälgija vahendusel ülevaade oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest,

kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid töödelnud;

2) esitada päringuid ja taotlusi andmekogu vastutavale töötlejale konkreetse logikirje või

andmetöötlustoimingu kohta.

5

§ 8. Vastutava töötleja õigused ja kohustused

(1) Vastutaval töötlejal on õigus:

1) keelduda andmete väljastamisest või piirata nende kuvamist, kui see on vajalik seadusest

tulenevate piirangute kaitseks;

2) saada Riigi Infosüsteemi Ametilt juhiseid andmejälgijaga liidestumiseks ja kasutamiseks.

(2) Vastutaval töötleja on kohustatud tagama:

1) andmekogu liidestumine andmejälgijaga ja logiandmete edastamise vastavalt kehtestatud

nõuetele;

2) logikirjete õigsuse, ajakohasuse ja arusaadavuse;

3) isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning andmesubjekti õiguste kaitse.

§ 9. Volitatud töötleja õigused ja kohustused

(1) Volitatud töötlejal on õigus:

1) töödelda isikuandmeid vastutava töötleja nimel ja tema juhiste alusel ulatuses, mis on vajalik

teenuse osutamiseks;

2) saada vastutavalt töötlejalt juhiseid ja teavet andmetöötluse teostamiseks.

(2) Volitatud töötlejal on kohustatud:

1) töötlema isikuandmeid üksnes vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;

2) tagama andmete turvalisus, konfidentsiaalsus ja terviklus, rakendades asjakohaseid tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid;

3) mitte kasutama isikuandmeid oma eesmärkidel ega avaldada neid kolmandatele isikutele

ilma vastutava töötleja loata.

5. peatükk

Majandusliku põhjendatuse hindamise täpsemad tingimused ja kord

Sätted koostatakse vastavalt VTKs väljatoodud metoodikale. Aluseks võetakse ka 2025. aasta

alguses ringelnud andmejälgija protseduurika dokument. Konkreetsed sätted lisatakse enne

VVsse esitamist.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

6

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riikliku postkasti põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4312 lõike 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 3111 lg 9, kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lg 3 ja väärteomenetluse seadustiku § 471 lg

3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse eesmärk

Määruse eesmärk on luua õigusraamistik dokumentide kättetoimetamiseks ja avalike

ülesandeid täitvate asutuste poolt teabe edastamiseks.

§ 2. Määruse kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded riiklikule postkastile, selle kasutamisele ja haldamisele.

(2) Määrust ei kohaldata:

1) juriidilise isiku poolt füüsilisele isikule teadete saatmisele;

2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste või muudele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele

pöördumiste esitamisele;

3) füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelisele kirjavahetusele.

§ 3. Riiklik postkast ja komponendid

(1) Riiklik postkast on riiklik infosüsteem, mis võimaldab saatjal adressaadile elektrooniliselt

saata teateid ja toimetada kätte dokumente.

(2) Riiklik postkast koosneb:

1) haldusliidesest;

2) lõppkasutaja liidesest, sh kontaktandmete moodulist;

3) keskhaldussüsteemist.

2. peatükk

Andmete koosseis ja nende töötlemine

§ 4. Riikliku postkasti infosüsteemi kantavad andmed

7

(1) Riikliku postkasti infosüsteem on tehniliste komponentide ja tarkvaraliste lahenduste

kogum, mille kaudu koostatakse, edastatakse ja hallatakse adressaatidele suunatud teavitusi.

(2) Riiklikus postkastis kogutakse logisid, mis võimaldavad tuvastada teavituse

kättetoimetamise aja, saatja ja adressaadi.

(3) Infosüsteemi kantakse saatja kohta järgnevad andmed:

1) asutuse nimi;

2) registrikood;

3) andmed saatja süsteemi kohta.

(4) Teabe edastamiseks füüsilise isiku kohta:

1) isikukood;

2) kontaktandmed;

3) esindaja isikukood või registrikood;

4) esindaja kontaktandmed.

(6) Teabe edastamiseks juriidilise isiku kohta:

1) registrikood;

2) kontaktandmed;

3) esindaja isikukood;

4) esindaja kontaktandmed.

§ 5. Saatja poolt haldusliides teavituste edastamise

(1) Teavet saab edastada läbi riikliku postkasti haldusliidese..

(2) Igale riikliku postkastiga saatja luuakse antud asutuse haldusliides, kus saab:

1) teavitusi koostada, hallata ja saata;

2) jälgida enda teavituste logisid ja hallata enda asutuse haldusliidese kasutajaid.

(3) Pärast haldusliidese üle andmist saatjale, puudub Riigi Infosüsteemi Ametil ligipääs saatja

haldusliidesesse ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele tal ligipääsu ei ole.

§ 6. Andmete säilitamine

Infosüsteemi sisestatud andmeid säilitatakse vastavalt avaliku teabe seaduse

§ 4312 lõikes 4 toodule.

§ 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

(1) Andmeandja on määruse tähenduses:

1) füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku esindajana;

2) rahvastikuregister;

3) äriregister;

4) andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu.

(2) Andmeandjatelt saadakse järgnevaid andmeid:

1) füüsilise isiku isikukood

2) füüsilise isiku kontaktandmed

3) Juriidilise isiku registrikood

8

4) Juriidilise isiku kontaktandmed

§ 8. Infosüsteemide vaheline andmevahetus

Infosüsteemide vaheline andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi vahenduselt

vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“

kohaselt.

§ 9. Vastutava töötleja õigused ja kohustused

(1) Riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(2) Vastutaval töötlejal on õigus:

1) kehtestada saatja infosüsteemidele liidestumiseks vajalikud tehnilised standardid ja

andmevahetuse nõuded;

2) keelduda saatja liidestumisest või peatada liidestumine, kui saatja süsteem ei vasta vastutava

töötleja sätestatud tingimustele;

(3) Vastutav töötleja on kohustatud:

1) tagama, et edastatavate dokumentide ja teadete sisu ning edastamise õiguslik alus on

kooskõlas kehtiva õigusega;

2) määrama ja vajaduse korral dokumentide vastuvõtmise tähtajad vastavalt valdkondlikule

seadusele;

3) tagama, et dokumentide kättetoimetamise tõendatavus ning kättetoimetamise fakti

talletamine oleks võimalik keskse lahenduse kaudu;

4) hindama e-teenuste ajutise piiramise rakendamise proportsionaalsust ning tagama, et

piiranguid rakendatakse üksnes õigusliku aluse olemasolul ja ajutiselt kuni dokumendi

vastuvõtmiseni;

5) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

isikuandmete kaitse üldmäärusele;

6) tegema koostööd volitatud töötlejaga keskse lahenduse arendamisel, liidestamisel ja

toimimise tagamisel.

§ 10. Volitatud töötleja õigused ja kohustused

(1) Volitatud töötleja on saatja.

(2) Volitatud töötlejal on õigus:

1) korraldada riikliku postkasti tehnilist arendamist, haldust ja toimimist, sealhulgas planeerida

ja ellu viia süsteemi arendus- ja hooldustöid ning määrata lahenduse tehnilised

töökorralduslikud põhimõtted;

2) kehtestada saatjale tehnilised liidestamise nõuded, tööprotseduurid ja juhendid, mis on

vajalikud keskse lahenduse töökindluse, turvalisuse ja eesmärgipärase toimimise tagamiseks;

3) nõuda saatjalt riikliku postkasti liidestumiseks vajalike tehniliste tingimuste täitmist ning

peatada või piirata saatja ligipääsu kesksele lahendusele juhul, kui saatja tegevus ohustab

süsteemi turvalisust, töökindlust või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

(2) Volitatud töötleja kohustub tagama:

1) riikliku postkasti töökindluse, turvalisuse ja jälgitavuse;

2) dokumentide kättetoimetamise fakti automaatne fikseerimine ning vastavate teadete

edastamine dokumenti saatnud süsteemile;

3) tehnilist tuge asutuste liidestamise keskse lahendusega.

9

§ 11. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandjal on õigus saada liidestumiseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni.

(2) Andmeandja kohustub tagama:

1) infosüsteemi tehnilise valmisoleku ametliku riikliku postkasti andmekogu lahendusega

ühendumiseks ja teabevahetuseks lahenduse haldaja poolt kehtestatud standardite kohaselt;

2) võimekuse vastu võtma ja salvestama ametliku riikliku postkasti andmekogu süsteemi poolt

edastatud andmed teadete ja dokumentide kohta ;

3) piirama adressaadi juurdepääsu saatja e-teenustele käesoleva määruse § X sätestatud korras

juhul, kui isik ei ole talle saadetud kätte toimetatavat dokumenti määratud tähtaja jooksul vastu

võtnud, kuni kätte toimetatava dokumendi vastuvõtmiseni.

4) tehnilise võimekuse punktis 3 sätestatud piiramiseks;

5) tagama andmekaitse tingimustes andma infot, milliseid andmeid töödeldakse.

(3) Kui andmeandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, on vastutaval

töötlejal õigus keelata juurdepääs infosüsteemile.

3. peatükk

Andmekogu pidamine

§ 12. Ametlik riikliku postkasti andmekogu haldamise põhimõtted

(1) Riikliku postkasti andmekogu haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) andmeid kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse ainult andmekogu eesmärkide

saavutamiseks;

2) saatja poolt edastatud dokumentidele ja teadetele tagatakse andmete tervikliku ja

muutmatus;

3) riikliku postkasti andmekogu haldamisel kohaldatakse turvalisuse ja konfidentsiaalsuse

põhimõtteid.

§ 13. Andmekogu andmestike pidamise viis

Andmekogu andmestikke peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikena.

§ 14. Andmekogu andmestike turvaklass ja turbeaste

Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

4. peatükk

Riikliku postkasti andmekogu kasutamine

§ 15. Nõuded andmeandjale

(1) Saatja süsteem peab tagama tehnilise vastavuse liidestusnõuetele.

(2) Andmeandja peab tagama, et dokumentide edastamisel ja vastuvõtmisel:

1) andmete turvalisuse;

2) dokumentide kättetoimetamise tõendatavuse;

3) dokumendi kättetoimetamise fakti fikseerimise

10

4) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

isikuandmete kaitse üldmäärusele.

(3) Andmeandja infosüsteem peab toetama keskse lahenduse funktsionaalsusi.

§ 16. Teadete edastamise lahenduse kasutamine

/Sätted lisatakse enne VV-sse esitamist./

§ 17. Kättetoimetamislahenduse kasutamine

(1) Riikliku postkasti kättetoimetamislahenduse kaudu toimetatakse saatja poolt kätte

dokumente adressaadile ja adressaat saab võtta vastu dokumente vastavalt õigusaktides

kehtivale korrale.

(2) Kui adressaat ei ole kättetoimetamislahenduses kätte toimetatavat dokumenti seaduses

sätestatud vastuvõtmise tähtaja jooksul vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi

kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu seaduses sätestatud infosüsteemidele ja

andmekogudele. Peale dokumendi vastuvõtmist avanevad teenused koheselt.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

11

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 4

Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi DORIS põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4313 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Infosüsteemi asutamine, nimetus ja eesmärk

(1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

„Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS“ (edaspidi infosüsteem).

(2) Infosüsteemi eesmärk on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku

sektori asutustes, toetada asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide

avalikustamist ja läbipaistvust.

§ 2. Infosüsteemi vastutavad ja volitatud töötlejad

(1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi

kasutavad asutused.

(2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

§ 3. Vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded

(1) Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded:

1) vastutab infosüsteemi pidamise eest vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja kavandab

selle arendamist;

2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise;

3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel

infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra;

4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest;

5) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest;

6) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste infosüsteemidega;

12

7) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud

töötleja sellekohase teavitamise;

8) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele

infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised

turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;

9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.

(2) Asutuse ülesanded:

1) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja

hävitamise;

2) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja

kehtestab vajadusel infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise

täpsema korra;

3) vastutab oma vastutusvaldkonnas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi

kantud andmete eest;

4) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.

(3) Volitatud töötleja ülesanded:

1) haldab, majutab ja arendab infosüsteemi vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse juhistele ja

õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab infosüsteemi turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu infosüsteemile;

3) töötleb andmeid kooskõlas õigusaktidega määruses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) tagab vastutavale töötlejale infosüsteemi andmete nõuetekohase väljastamise;

5) täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt pandud kohustusi ja antud juhiseid.

§ 4. Infosüsteemi andmete kaitse

(1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab järgmist:

1) käideldavus ehk andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning

õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest (K);

2) terviklus ehk andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest (T);

3) konfidentsiaalsus ehk andmete kaitse volitamata töötlemise eest (S).

(2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(3) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S2. Infosüsteemi turbeaste on C2I2A2.

2. peatükk

Infosüsteemi andmete koosseis

§ 5. Infosüsteemi kantavad andmed

Infosüsteemis töödeldavad andmed jäävad seaduses sätestatud andmekategooriate piiridesse.

Iga infosüsteemi kasutav asutus täpsustab enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid

andmeid ta infosüsteemis töötlema hakkab ning põhimäärust täiendatakse vastavalt sellele.

13

3. peatükk

Andmete töötlemine ja logimine

§ 6. Andmevahetus

(1) Andmeid esitatakse infosüsteemi elektrooniliselt e-posti, infosüsteemide vahelise

liidestuse või veebiportaali vahendusel või paberkandjal.

(2) Andmevahetus teiste infosüsteemidega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu.

§ 7. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine

(1) Infosüsteemis loodud andmete õigsuse eest vastutab andmed loonud kaasvastutav töötleja.

(2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(3) Kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele

järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses.

(4) Kui andmete esitaja, kaasvastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis

ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab kaasvastutav töötleja viivitama

andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete

parandamise põhjuse kohta.

§ 8. Andmete logimine ja logide säilitamine

(1) Volitatud töötleja logib andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja.

(2) Logiandmeid säilitatakse viis aastat.

4. peatükk

Andmete säilitamine ja juurdepääs andmetele

§ 9. Infosüsteemi kantavate andmete säilitamine

Infosüsteemi kantavate andmete säilitustähtajad jäävad seaduses sätestatud piiridesse, so

andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat, v.a. dokumendid, millele arhiiviseaduse § 6 lõike

2 alusel kehtestatud määruse alusel on kehtestatud alatine säilitustähtaeg. Kuivõrd iga

infosüsteemi kasutav asutus täpsustab enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid andmeid

ta infosüsteemis töötlema hakkab, siis täpsustatakse selle raames ka andmete säilitustähtajad

ning põhimäärust täiendatakse vastavalt sellele.

§ 10. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

(1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele on kaasvastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel

neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.

14

(2) Juurdepääs infosüsteemile on volitatud töötlejate töötajatel neile tööülesannete täitmiseks

määratud ulatuses ning infosüsteemi arendaval või hooldaval isikul arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(3) Infosüsteemi andmete väljastamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse ja

isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning käesoleva määruse nõuetega.

5. peatükk

Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 11. Järelevalve tegemine

Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.

§ 12. Infosüsteemi rahastamine

Infosüsteemi pidamist rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest.

§ 13. Infosüsteemi lõpetamine

Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus. Infosüsteemi tegevus lõpetatakse

kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid

Väljatöötamise kavatsus nr 1

Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Andmekogude asutamise ja pidamisega ning andmekirjelduste avaldamisega seotud nõuete

ajakohastamiseks ja andmete teabevärava reguleerimiseks

Asutus Kommentaar Seisukoht

Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon –

tutvunud „Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus. Andmekogude asutamise ja pidamisega ning

andmekirjelduste avaldamisega seotud nõuete ajakohastamiseks ja

andmete teabevärava reguleerimiseks“ (VTK) – peab AvTS muutmise

algatust igati hädavajalikuks nii e-riigi toimimise seisukohalt kui ka

(isiku)andmete kaitse vaates.

Teadmiseks võetud.

Asjakohane on põhimõistete definitsioonide väljatöötamine. Soovitame

VTK-s defineeritud mõistete toomise seaduse eelnõusse. Lisaks VTK-s

välja toodud mõistete võimalikele legaaldefinitsioonidele on mõistlik

kaaluda ka andmete rist- ja taaskasutamise legaaldefinitsioonide välja

töötamist. VTK rõhutab, et andmete rist- ja taaskasutatavus on peamine

eeldus väärtuse loomiseks nii avalikus kui erasektoris. Nende mõistete

selge defineerimine seaduse tasandil aitaks vältida õiguslikku

ebaselgust, mida VTK ka sissejuhatuses mainib.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Põhimõistete ühtne kasutus on vajalik, kuid

kõiki VTK-s kirjeldatud mõisteid ei ole

otstarbekas tuua legaaldefinitsioonidena

seaduse tasandile. Eelnõus on mõistlik

piirduda rist- ja taaskasutuse defineerimisega,

samuti väärib defineerimist andmekirjeldus

kui keskne mõiste. Ülejäänud mõistete sisu

2

saab avada seletuskirjas, rakendusjuhistes või

alamaktides, et vältida ülereguleerimist ja

liigset jäikust kiiresti arenevas valdkonnas.

VTK-s on välja toodud arvukalt muudatuste alternatiive. VTK

staadiumis on mõistlik kaaluda erinevaid alternatiive, kuid samas

raskendab see ühtse seisukoha kujundamist ning eelnõu normatiivteksti

välja töötamist.

Alternatiivide hulgast valiku tegemisel tuleks lähtuda järgmistest

põhimõtetest:

(i) Ühetaolisus soodustab reformi elluviimist ja hilisemat toimimist.

Lubatud peaksid olema ainult väga põhjendatud erandid.

(ii) Isikuandmete kaitse seisukohalt ei tohiks kaitsemeetmed vähendada

kehtivat kaitsetaset ega andmesubjektide õigusi.

Lisaks rõhutame vajadust lahendada õigusaktides sisalduvate

andmekoosseisude ja tehniliste andmekirjelduste lahknevuse probleem,

tagades nende semantilise ühtsuse ja masinloetavuse, mis on kriitiline

eeldus nii andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamiseks kui ka

tehisintellektil põhinevate teenuste arendamiseks

Ettepanek

Sõnastada andmete rist- ja taaskasutuse legaaldefinitsioon.

Teadmiseks võetud.

VTK tagasiside alusel on kõige laiemalt

toetatud neljandat alternatiivi, mille alusel

jätkatakse ka eelnõu välja töötamist.

Nõustume põhimõttega, et edasises eelnõu

väljatöötamises tuleb liikuda selgelt selle

eelistatud lahenduse suunas ning tagada

võimalikult ühetaoline regulatsioon, lubades

erandeid üksnes põhjendatud juhtudel. Samuti

peame vältimatuks, et muudatused ei vähenda

isikuandmete kaitse taset ega andmesubjekti

õigusi. Toetame põhimõtet, et õigusaktides

kirjeldatud andmekoosseisud ja tehnilised

andmekirjeldused peavad olema semantiliselt

ühtsed ja masinloetavad. Andmete rist- ja

taaskasutuse puhul peame siiski sobivamaks

mitte üldise legaaldefinitsiooni loomist, vaid

nende sisustamist konkreetsete normide

kaudu, määratledes selgelt lubatud

kasutusjuhud, tingimused ja piirangud.

Andmete rist- ja taaskasutamise põhimõtted

VTK käsitlus hõlmab andmete rist- ja taaskasutamise osas järgmist:

(i) põhimõtteid,

(ii) eesmärgi selgitust,

(iii) seost avaandmete ja teabeväravaga,

(iv) seost andmekirjelduste ja koosvõimega,

(v) takistuste analüüsi,

Rist- ja taaskasutamise põhimõtete osas

oleme nõus, et nimetatud muudatused on

pikemas perspektiivis vajalikud. See tähendab

aga põhjalikumat AvTS ümber töötamist ja

laiemat kaasamist kui on praeguse VTK

skoobis. Laiem andmeõiguse ülevaatus ja

3

(vi) arengusuundi ja poliitikaeesmärke.

VTK ei sõnasta rist- ja taaskasutuse õiguslikke põhimõtteid normatiivse

printsiipide loeteluna. Kuigi kehtivas õiguses leidub rist- ja taaskasutust

võimaldavaid üksikregulatsioone (nt avaandmete, põhiandmete ja

andmete ühekordse küsimise põhimõtte kontekstis), puudub terviklik,

selgesõnaline ja süstematiseeritud õiguslik raamistik, mis reguleeriks

andmete rist- ja taaskasutust ühtsete põhimõtete ja piirangutega. Peame

vajalikuks AvTS-s sätestada eraldi rist- ja taaskasutuse printsiipide

loetelu ning metoodika. Andmete rist- ja taaskasutamise põhimõtted

peavad andmesubjektidele, teistele õigustatud isikutele ja kohustatud

isikutele andma selge ülevaate ja piirid andmete rist- ja

taaskasutamiseks andmete töötlemisel esialgsest eesmärgist erineval

eesmärgil.

Andmete teabevärav (ATV)

VTK-s jääb ebaselgeks ATV õigusliku alusega seotud küsimused ning

roll rist- ja taaskasutuses. Lisaks eeltoodule tuleb VTK alusel

väljatöötatavas eelnõus mh selgitada avalikustamise põhimõtteid ja

ulatust.

Ettepanek

VTK alusel loodavas eelnõus on vaja täpsustada andmete rist- ja

taaskasutuse õiguslikku alust ja põhimõtteid.

ajakohastamine toimub (ressursside

eraldamisel) 2027. aastal.

ATV osas nõustume, et selle roll ja õiguslik

alus tuleb eelnõus selgelt välja tuua. ATV peab

olema Eesti keskne andmete kontaktpunkt,

mille kaudu on kättesaadavad nii avaandmed,

andmekirjeldused kui ka ülevaade avaliku

sektori andmekogudest, nende haldajatest,

õiguslikust alusest ja seostest teiste

süsteemidega. Selleks tuleb õiguslikult selgelt

määratleda, et ATV on riigiportaali komponent

või selle juurde kuuluv süsteem, täpsustada

avaldamise ulatus ning sätestada

andmekirjelduste avaldamise kohustus ka

juhul, kui andmed ise on

juurdepääsupiiranguga.

Järelevalve- ja sanktsioonimeetmete tõhustamise vajadus

Reformi läbiviimise edukuse ja hilisema toimimise seisukohalt tuleb

täpsustada järelevalve ja sanktsioonimeetmed. Kuigi järelevalve- ja

vastutusmehhanismid on formaalselt olemas, ei ole nende rakendamine

praktikas olnud piisav. VTK tunnistab, et praegused protsessid (nt

RIHA kooskõlastus) ei toimi praktikas järjepidevalt – dokumentatsioon

esitatakse sageli hilinemisega või jäetakse üldse esitamata.

Ettepanek

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et reformi edukaks rakendamiseks

tuleb tugevdada järelevalvet ja tagada nõuete

parem tegelik täitmine.

Samas oli VTK loomisel läbiviidud analüüsi

tulemuseks, et vastavaid meetmeid ei ole

vajalik ega mõistlik seada õigusaktides,

peamiseks mõjuriks on piisava ressursi

4

(i) Töötada välja tõhusamad järelevalveprotsessid;

(ii) Töötada välja tõhusad ja proportsionaalsed sanktsioonid.

olemasolu praegu RIHA kooskõlastamist

teostavates asutustes (RIA, AKI, MaRu, STAT,

RA).

Kokkuvõttes peab Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-

õiguse komisjon VTK algatust tervitatavaks ning toetab selle eesmärke.

Samas on edasise õigusloome õnnestumiseks määrava tähtsusega, et

eelnõus tagataks piisav õiguslik selgus ja süsteemsus, eeskätt mõistete

tasandil, andmete rist- ja taaskasutuse põhimõtete normatiivsel

sõnastamisel, andmete teabevärava selgel õiguslikul raamistikul ning

toimival järelevalve- ja vastutusmehhanismil.

Eesti digiriigi vaatest on otstarbekas

kujundada järelevalve eelkõige riskipõhiseks ja

andmepõhiseks. See tähendab, et ATV ja

sellega seotud protsessid peavad võimaldama

automaatset seiret selle üle, kas

andmekirjeldused on esitatud, ajakohased,

masinloetavad ja kooskõlas õigusliku alusega.

Järelevalve peab keskenduma eelkõige

sisulistele rikkumistele, mis kahjustavad

koosvõimet, läbipaistvust või õiguspärast

andmetöötlust, mitte formaalsetele

pisivigadele. Uue mudeli toimimine eeldab

riskipõhiste seiremeetodite väljatöötamist ning

piisavat rakenduslikku tuge.

Sanktsioonide osas soovime AVTSi lisada

proportsionaalse astmelise lähenemise: esmalt

tuleks kasutada ettekirjutust, tähtaja andmist,

korduva rikkumise korral kõrgendatud

järelevalvet ning vajadusel rikkumise

avalikustamist või piiranguid uute arenduste

kooskõlastamisel. Rahalisi või muid rangemaid

sanktsioone tuleks kaaluda üksnes korduva,

olulise või teadliku rikkumise puhul. Eesti

õigusruumis töötab paremini mudel, kus

vastutus on selgelt seotud konkreetse kohustuse

rikkumisega ja kus enne sanktsiooni

rakendamist on asutusele antud võimalus

puudus kõrvaldada. See aitab vältida olukorda,

5

kus mittetoimiv käsitööpõhine protsess

asendatakse üksnes uue formaalse

sanktsioonimehhanismiga.

Andmekaitse

Inspektsioon

Andmekaitse Inspektsioon toetab VTK eesmärki korrastada riigi

andmekorralduse raamistikku, parandada andmekirjelduste kvaliteeti

ning anda andmete teabeväravale (ATV) selge õiguslik roll. Samas

peame tähtsaks, et plaanitava reformiga ei langeks isikuandmete kaitse

tase ning andmekogude õiguslik ja tehniline vastavus oleks kontrollitav

ka pärast RIHA kooskõlastusprotsessi kaotamist.

Teadmiseks võetud.

Andmekorraldusliku raamistiku korrastamiseks on VTK-s esitatud neli

alternatiivi. Kõik alternatiivid näevad ette tänase RIHA

kooskõlastamise kui ebaefektiivse, käsitööpõhise ja dubleeriva protsessi

täieliku kaotamise, millega võib nõustuda, kuna praktikas

kooskõlastusprotsess oma eesmärki kas üldse ei täida või täidab üksnes

osaliselt.

Samas kaob kooskõlastusprotsessi kaotamisega ka preventiivne

kontroll, mis omakorda tähendab, et kaob võimalus ennetavalt

tuvastada õigusvastaseid andmekoosseise ja liiasusega isikuandmete

kogumist. Eriti puudutab see I alternatiivi, mis näeb lisaks

kooskõlastusprotsessi kehtetuks tunnistamisele ette ka andmekogu

registreerimise kohustuse kaotamise ning mõlema protsessi asendamist

ATV põhise nn järelseirega, mida on VTK-s kirjeldatud kui

valdkondade põhist post-hoc nõuetelevastavuse seiret. Seega saavad

asutused andmekogusid arendada ilma kooskõlastusahelat läbimata ja

kogu kontroll hakkab toimuma tagantjärele ehk rikkumised avastatakse

alles pärast kahju toimumist.

Alternatiivi puuduseks saab kindlasti pidada ka seda, et nii

kooskõlastusprotsessi kui ka registreerimise kohustuse lõpetamine jätab

kohalike omavalitsuste andmekogud ilma ennetavast kontrollist, mis

tähendab, et nende andmekogudega seotud rikkumised ilmnevad alles

Teadmiseks võetud. Neljanda alternatiivi

alusel säilib andmekogude registreerimise

kohustus, kuid see viiakse üle ühte kesksesse

keskkonda ehk ATV-sse koos

automatiseeritava kontrolli ja ATV haldaja

õigusega nõuda puuduste kõrvaldamist enne

kasutuselevõttu.

Seaduse või andmekogu põhimääruse

kooskõlastamise ja kehtestamise või muutmise

protsess ning andmekogu registreerimine

jäävad tegevustena mõlemad alles kuid

lahutatakse tehnilise süsteemi (eelnõude

infosüsteem vs ATV) mõttes ja protsessidena.

Küll on eelnõu raames võimalik kaaluda

võimalust, et andmekogu registreerimise

lõplik kinnitamine on seotud kinnitatud

põhimääruse olemasolu ja andmekirjelduse

ning andmekoosseisu kooskõlaga. Nii on

võimalik vähendada käsitööd, dubleerimist ja

menetluskoormust, säilitades samal ajal

vajaliku ennetava kontrolli. Paralleelsete

RIHA ja ATV süsteemide hoidmist me ei

toeta.

6

järelkontrollis.

Vaatamata puudustele RIHA kooskõlastus- ja toimimisprotsessis on

olnud sellisel registreerimise kohustusel siiski üks suur pluss – nimelt

on andmekogude loomine ja arendamine, nende kirjeldamine jms olnud

algusest peale kõigile ühetaoline. RIHA kooskõlastuse kohustus tõi

endaga kaasa selged nõuded, mida andmekogude vastutavad töötlejad

teadsid, millest kinni peeti ja mis sundisid protsesse läbi mõtlema.

Seeläbi oli tagatud andmekogude loomise teatav raamistatus ja

jälgitavus. Välisdelegatsioonidega kohtumistel on avaldatud meie

andmekogude registreerimise süsteemi üle imetlust ja see on kujunenud

teistele andmekaitseasutustele eeskujuks kui süsteem, mis tagab ühtsed

reeglid ja keskse ülevaate ning aitab hoida andmetöötluse kontrolli all.

Selles on nähtud kui usaldusväärsuse, sh riigi terviku usaldusväärsuse

tagajat. Seetõttu on meie hinnangul oluline andmekogude

registreerimise kohustuse säilitamine.

Lisaks leiame, et ennetava kontrolli puudumine võib kaasa tuua ka

andmekirjelduste kvaliteedi ja ajakohasuse jätkuva varieeruvuse, aga ka

põhiandmete ebaühtlase määratlemise ja andmete topelt kogumise ohu,

mida samuti hakatakse likvideerima alles järelseire raames.

Siinjuures kordame juba varasemalt arutelude käigus öeldut, et

proaktiivse kontrolli asendamine tagantjärele järelevalvega ei tähenda

lihtsust ja efektiivsust. Ennetamine on alati odavam, kui tagajärgedega

tegelemine. Järelkontroll on (inim)ressursimahukam ja sellest tulenevalt

ka kulukam protsess. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel

25 näeb ette vastutavale töötlejale lõimitud ja vaikimisi andmekaitse

põhimõtete järgimise kohustuse. See tähendab, et mistahes

andmetöötlusprotsesse luues on oluline arvestada

andmekaitsepõhimõtetega võimalikult varajases staadiumis. Seegi

viitab vajadusele ja kohustusele ennetada andmekaitse küsimusi.

Rõhutame, et kõigi VTK-s kirjeldatud

variantide eelduseks on senisest tugevama (ja

AKI vaatest kaasavama) andmekogu õigusakti

kooskõlastusprotsessi olemasolu. Seega ei saa

kindlasti väita, et asutused saavad tulemusena

andmekogusid arendada ilma

kooskõlastusahelat läbimata.

KOVidesse puutuvaid riske tuleb eraldi

kaaluda (vt ka kommentaarid ELVLi

seisukoha juures)

7

Andmekaitsepõhimõtetega vastavusse viimine hilises staadiumis või

puuduste tuvastamine järelkontrolli käigus ei tähenda kulusid mitte

ainult järelevalveasutusele, vaid puuduste avastamisel ka andmekogu

vastutavale töötlejale (süsteemi ümbertegemine).

Kui aga seaduse väljatöötaja leiab, et järelkontroll on tõhusam, kuigi

kulukam, ja see aitab kiirendada andmekogu loomist ning ollakse

valmis sellesse investeerima, siis on selline valik ka arusaadav.

Kindlasti ei pea me mõistlikuks II alternatiivis ette nähtud kahe

paralleelselt eksisteeriva süsteemi (RIHA ja ATV) pidamist ning

toetame andmekirjelduste, avaandmete ja n-ö andmekogude kataloogi

ühtsesse keskkonda (ATV) üleviimist, mille vahendusel oleks võimalik

saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest,

seotud õigusaktidest jm andmekogu pidamisega seotud üksikasjadest.

Nõustume, et see tagab kogu vajaliku teabe kättesaamise ühest kohast,

muutes andmevaldkonnast huvitatud isikute ja asutuste jaoks neile

vajaliku teabe leidmise hõlpsamaks.

III alternatiivi osas on VTK mõjude analüüsis märgitud, et pakutav

lahendus kaotab osaliselt

tegevused, mida on peetud lisaväärtuseta käsitööks, kuid säilitab Riigi

Infosüsteemi Ametile (RIA) olulise kontrollmehhanismi, mis võimaldab

tagantjärele toimuva seire kõrval ennetada

andmekogude asutamisele ja pidamisele seatud õigusalaseid ja tehnilise

koosvõime alaseid

rikkumisi.

Sama on selgitatud ka IV alternatiivi osas – siiski ei ole registreerimine

tulevikus IV alternatiivi kohaselt enam seotud sellele täna eelneva,

andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisega, vaid on andmekogu

vastutava töötleja vaates sisuliselt automatiseeritav tegevus – viimast

8

selle mööndusega, et sarnaselt tänasele peab ATV haldaja (RIA)

andmekogu registreerimise kinnitama, mis võimaldab (jällegi, sarnaselt

tänasele) kontrollida ka tehnilise realisatsiooni kooskõla andmekogu

dokumentatsiooni ja selle aluseks oleva õigusaktiga.

Kokkuvõtvalt toetame alternatiivi, mis säilitab andmekogu, sh kohaliku

omavalitsuse andmekogu registreerimise kohustuse koos ATV haldaja

kontrolliga ehk õigusega tõkestada ennetavalt nõuetele mittevastava

andmekogu kasutuselevõttu. Leiame, et post-hoc nõuetelevastavuse

seire üksi ei ole piisav isikuandmete kaitse taseme hoidmiseks.

Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kõikide pakutud variantide

probleem on laiem – need eeldavad väga head andmekaitsealast

teadlikkust ja andmekaitsekultuuri kõrget taset avalikus sektoris.

Kahjuks ütleb tänane kogemus, et andmekaitseteadlikkus avaliku

sektori asutuste seas on ebaühtlane. Väga paljudes avaliku sektori

asutustes ei ole jätkuvalt tähtsustatud andmekaitse ekspertide vajadust

ja rolli, kuni sinnamaani, et nii mõneski neist ei ole tänini

andmekaitsespetsialiste või on need ülesanded pandud teisejärgulisena

mõne teise rolli juurde ehk siis andmekaitsealane kompetents on olemas

vaid paberil. Ehkki selline kohustus kehtib juba pea kaheksa aastat, on

see roll nii mõnelgi juhul alahinnatud ja -väärtustatud. See annab aga

omakorda alust kahelda asutuste isikuandmete kaitse teadlikkuse

küpsuses ja võimekuses tagada piisav isikuandmete kaitse tase

andmekogudes. Mis ei tähenda, et vältimatult peaks säilitama

eelkontrolli või seda veelgi karmistama. Oluline on hoopis mõista, kui

oluline roll on ja saab olema süsteemsel ning tulemuslikul

järelkontrollil, millesse investeerimisse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt.

Järelevalvest

Nõuetelevastavuse seire osas on VTK-s rõhutatud, et seire puhul ei ole

tegemist haldusjärelevalvega, kuna asutused, kes täna on RIHA

Arvestatud

Oleme nõus, et ükskõik millise

lahendusvariandi kõrval on tarvis tõsta

9

kooskõlastajad (v.a Andmekaitse Inspektsioon) ei saa võimalike

puudujääkide tuvastamisel reageerida haldusjärelevalve meetmetega,

kuid võivad võimaliku rikkumise avastamisel sellest teavitada

Andmekaitse Inspektsiooni, kes saab olukorrale seejärel juba oma

AvTS-i 6. peatüki kohase järelevalvepädevuse raames reageerida.

VTK koostajad on mõjude eelanalüüsis märkinud, et AKI kui teabe

avalikustamise ning andmekogude asutamise ja pidamise eest

vastutava järelevalveasutuse jaoks tähendab IV alternatiiv sarnaselt I ja

III alternatiivile üleminekuvajadust tänaselt, n-ö reaktiivselt RIHA

kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat panustamist nõudvale

riskipõhisele seirele ja samuti tihedamat koostööd Justiits- ja

Digiministeeriumiga, et AKI seisukohtadega oleks arvestatud juba

andmekogu aluseks oleva õigusakti VV reglemendi järgses

kooskõlastusmenetluses (kui tegemist on sellise õigusaktiga, mis VV

reglemendi järgi kooskõlastamisele kuulub). AKI jaoks muutub ATV

lisaks kõigele muule ka tööriistaks, mille abil on võimalik

haldusjärelevalvet läbi viia. Järelevalverolli muutumine ja seirepõhisele

nõuetelevastavuse kontrollile üleminek võib endast aga kujutada

võimalikku lisakoormust, mis võib nõuda täiendavat tööjõudu.

Kindlasti toovad muudatused kaasa Andmekaitse Inspektsiooni

töökoormuse suurenemise nii nõuetelevastavuse seire näol, aga ka

avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist ning kättesaadavaks

tegemist puudutava järelevalve osas. VTK-s on välja toodud, et RIHA-s

on tänaseks 61% andmekoosseise puudu või aegunud. Isegi kui eeldada,

et uute andmekogude puhul suudetakse riske hinnata ja isikuandmete

töötlus läbi mõelda, siis ebaselgeks jääb, kuidas tagatakse juba

olemasolevate andmekogude korrastatus. Viimase aasta jooksul

ühiskonda raputanud skandaalid andmekogudega viitavad süsteemsetele

probleemidele, mida ei ole kõrvaldatud teatud juhtudel ka siis, kui neile

tähelepanu on juhitud. Mis tähendab, et kui ootus on süsteemsemale ja

andmekogude haldusjärelevalve taset, sh nii

inimeressursi kui (ATV põhise)

automatiseerimise mõttes.

Samas rõhutame, et ka praegune olukord kus

paljud andmekogud ei järgi neile seatud

nõudeid, on tulnud ressursipuudusest nii AKIs

kui teistes andmekogudele nõudeid seadvates

asutustes. Seega ei tulene praegusega

võrreldes oluliselt suurem ressursivajadus

mitte käesoleva VTKga ette nähtud

muudatustest vaid tegemist on laiema ja

süsteemsema, juba realiseerunud,

probleemiga. JDM on valmis mh ka AKI-le

piisava järelevalve tagamiseks ressursse

taotlema.

Rõhutame, et VTK ei sätesta AKI-le kohustust

TI lahenduste läbipaistvuse järelevalve osas.

10

jõulisemale järelkontrollile ka nende osas, on inspektsiooni koormuse

kasv veelgi suurem.

Lisaks näeb VTK ette AI lahenduste läbipaistvuse standardi järgimist

ning avaliku nimekirja loomist. See aga tähendab, et Andmekaitse

Inspektsioon peab hakkama hindama riskihinnanguid, mõju

põhiõigustele ja dokumentatsiooni kvaliteeti, mis omakorda võtab

menetluslikult palju ressursse.

Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu ka Andmekaitse

Inspektsiooni vastandlikele rollidele, mis muudatustega kaasnevad.

Nimelt tekib olukord, kus Andmekaitse Inspektsioon ühelt poolt peab

hakkama järelevalvemenetluse raames kontrollima avaandmete, mille

hulka loetakse ka isikuandmed, avalikustamist ja kättesaadavaks

tegemist ning teisalt peab lahendama järelevalvemenetluse raames

andmete avalikustamisega seotud vastuväiteid.

Seega lisaks töökoormuse märgatavale suurenemisele tekib vajadus

inspektsiooni töö laialdasemaks ümberkorraldamiseks ja strukturaalsete

muudatuste tegemiseks. Selgelt kõrgem ootus inspektsiooni järelevalve

võimekusele eeldab nii inimeste arvu suurendamist kui ka eraldi

struktuuriüksuse loomist, et tagada sõltumatus ja vältida huvide

konflikti. Kui hetkel teostavad teabenõuete täitmise, teabe

avalikustamise ja asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe

kaitsmise üle järelevalvet kaks ametnikku ning andmekogude pidamise

üle üks ametnik, mis on tänast mahtu arvestades juba liiga vähe, siis

ilmselgelt ei ole võimalik nende jõududega muudatustega kaasnevaid

lisaülesandeid täita. See aga tähendab Andmekaitse Inspektsioonile

vajadust luua täiendavaid töökohti, mis omakorda nõuab olemasolevate

ressursside täiendamist arvestusega, et ühe töökoha kulu aastas on

kokku 61 400 eurot, s.o tööjõukulu 56 400 eurot aastas (4 700 eurot

11

kuus) ja majanduskulu 5 000 eurot aastas (sh töökoha kulud, koolitused,

tervise edendamine, prillikompensatsioonid jms).

Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadega arvestamise osas

andmekogu aluseks oleva õigusakti kooskõlastusmenetluses selgitame,

et juba täna on Andmekaitse Inspektsiooni kaasatud eelnõu esimesse

kooskõlastusringi arvamuse andjana. Seda küll mitte alati, mis on

osutunud probleemiks ja vajab plaanitava reformi käigus kindlasti

lahendamist.

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on oma eelnõude koostamise

juhises selgitanud, et IKÜM-i kohaselt peab liikmesriik konsulteerima

järelevalveasutusega (AKI), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu

võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt,

mis on seotud isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM-i artikli 36 lõige 4).

Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese

kooskõlastusringil arvamuse küsimisega. IKÜM-i artikli 52 järgi

tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja

volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Seetõttu ei ole JDM-il

võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha

kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab ise eelnõu AKI-le

kooskõlastamiseks edastama.

Samuti näeb IKÜM artikli 58 lõige 3 punkt b ette Andmekaitse

Inspektsiooni kui järelevalveasutuse õiguse esitada omal algatusel või

taotluse alusel isikuandmete kaitsega seotud küsimustes arvamusi riigi

parlamendile, liikmesriigi valitsusele või, kooskõlas liikmesriigi

õigusega, muudele institutsioonidele ja asutustele ning samuti

avalikkusele.

12

Seega on Andmekaitse Inspektsioonil juba täna õigus oma arvamuse

esitamiseks, kuid puuduvad hoovad, mis sunniks andmekogu haldajaid

Andmekaitse Inspektsiooni tehtud märkuste ja soovitustega arvestama

ning puudusi kõrvaldama. Oma senisele praktikale tuginedes võib

öelda,

et märkused, mis ei ole seotud konkreetsete muudatustega, aga viitavad

näiteks üldistele puudustele andmekogu regulatsioonis (liigselt lai

volitusnorm, säilitustähtaegade küsimus vms), jäetakse pigem kõrvale

märkusega, et hetkel on eesmärk muudatused ellu viia ja põhjalikuma

korrastamise juurde tullakse tagasi kunagi hiljem. Inspektsioonil

puudub ülevaade, kui paljudel juhtudel ka tegelikult hiljem selle juurde

tagasi tullakse, kuid pigem on kahtlus, et seda juhtub väga harva.

Seetõttu ei saa tänast arvamuse andmist pidada preventiivse kontrolli

osaks, kui Andmekaitse Inspektsioonil puudub võimalus takistada

nõuetele mittevastava andmekogu kasutusele võtmist. Ilmselt ei aita

seda tühimikku täita ka tihedam koostöö JDM-iga.

RIA kaasamine

VTK-st nähtuvalt omab RIA tähtsust nii ATV pidamisel kui ka

andmekogude registreerimisel. Arvestades mõlema asutuse rolli seoses

andmekogudega, siis peame vajalikuks RIA kaasamist Andmekaitse

Inspektsiooni poolt järelevalvemenetluste läbiviimisel, aga ka vastupidi

– RIA järelevalvemenetlustes võimalust Andmekaitse Inspektsiooni

kaasamiseks.

Ilmselt on sellist koostööd võimalik reguleerida koostööleppega, mis

tähendab kohustust sõlmida ka isikuandmete töötlemise kokkulepe,

kuna üldjuhul eeldab järelevalvemenetlus ka isikuandmete töötlemist.

Andmekaitse Inspektsiooni arvates on mõistlik juba seadusega

reguleerida võimalus kaasata järelevalvemenetluse raames vajadusel

teine asutus ning reguleerida nendevaheline andmetöötlus. Sellisel juhul

ei peaks kaks riigiasutust sõlmima omavahelisi koostöökokkuleppeid

Teadmiseks võetud

Oleme nõus, et andmekogudele nõudeid

seadvate asutuste omavaheline koostöö on

igati kohane. Selline ühiselt läbi viidav audit

või menetlus oleks ka asutustele vähem

koormavam ning arusaadavam.

Sellisele koostööle pole mingeid takistusi ka

praegu ning see ei vaja meie hinnangul

seaduses sätestamist.

13

ja vastutava-volitatud töötleja lepinguid. Küll aga peab vastav

regulatsioon vastama IKÜM artiklis 28 märgitud tingimustele.

Avaandmetega seotud probleemid

VTK 3. peatükis nähakse ette järelevalvepädevust ja -meetmeid

puudutavad muudatused, millega täiendatakse AvTS §-e 45 ja 51.

Muudatuse eesmärk on anda Andmekaitse Inspektsioonile

sõnaselge õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas teabevaldaja

on oma avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamist puudutavad

kohustused täitnud. Samuti anda Andmekaitse Inspektsioonile õigus

ettekirjutuse abil juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et viimane

on jätnud avaandmed või andmekirjeldused avalikustamata või nõutud

vormingus kättesaadavaks tegemata.

Muu hulgas on VTK-s selgitatud, et e-teenuseid, andmekogusid ja

nende pidamist puudutavate nõuete kõrval ei saa aga unustada, et

igasugune avaliku võimu ülesandeid täites dokumenteeritud teave

kujutab endast ka „avalikku teavet“. Avalik teave, millele ei ole seatud

juurdepääsupiiranguid, kvalifitseerub omakorda AvTS § 31 lg 1

tähenduses „avaandmeteks“.

Lisaks on viidatud AvTS § 31 lõikele 4 ning § 29 lõigetele 5 ja 6, mis

nõuavad, et avaandmed peavad olema avalikkusele kättesaadavaks

tehtud Eesti teabevärava kaudu ning seda masinloetaval kujul, avatud

vormingus ja koos neid puudutavate andmekirjeldustega.

Seega kuuluvad masinloetaval kujul avaandmetena avalikkusele

kättesaadavaks tegemisele ATV kaudu ka isikuandmed, kui nende

andmete üldiseks kasutamiseks andmine ei kahjusta oluliselt

isiku eraelu puutumatust. Selleks näeb AvTS ette, et enne teabe üldiseks

kasutamiseks andmist peab teabevaldaja esmalt hindama teabe üldisele

kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust ning seejärel hindama,

kas piiranguta isikuandmete üldiseks kasutamiseks andmine võib

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et avaandmete, andmekirjelduste ja

isikuandmete omavaheline suhe vajab eelnõu

edasises väljatöötamises selgemat ja

praktilisemat avamist. VTK eesmärk on anda

AKI-le sõnaselge järelevalvepädevus

avaandmete osas, JDMi hinnangul ei ole ka

vastuolu olukorras, kus sama asutus teeb

järelevalvet avalikustamise riskide osas ning

vastavalt tulemusele suunab asutusi kas oma

andmeid rohkem avalikustama või piirama.

Andmekirjelduste kvaliteedi ja asjakohasuse

osas järelevalve teostamine on juba täna

AvTS-i alusel Statistikaameti roll ning eelnõus

ei ole seda ülesannet kavas AKI-le anda.

Kehtiv AvTS juba eristab ühelt poolt

avaandmeid ning teiselt poolt

juurdepääsupiiranguga teavet, mida üldiseks

kasutamiseks ei anta. VTK järgi tuleb ka

edaspidi lähtuda põhimõttest, et kui esineb

alus juurdepääsupiiranguks või andmete

üldiseks kasutamiseks andmine tooks kaasa

kaitstud teabe avalikuks tuleku ohu, siis

vastavaid andmeid avaandmetena ei avaldata;

avalikustada võib üksnes sellise osa teabest

või andmekirjelduse taseme, mis ei kahjusta

kaitstavat hüve.

14

kahjustada isiku eraelu puutumatust ja kui kahjustab, siis anda see

üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta oluliselt isiku eraelu

puutumatust.

Samas on Andmekaitse Inspektsioonile avaandmete seires antud

tagasisides juhitud tähelepanu sellele, et teabevaldajal on isikuandmete

puhul keeruline eraelu riive mõju hinnata, kuna puudub kogumis

ülevaade sellest, millist teavet on inimese kohta võimalik muudest

allikatest saada.

Siinjuures tuleb tagasiside andjaga nõustuda. Kuna avaandmete puhul

on üheks nõudeks, et need peavad olema ka masinloetavad, siis annab

see võimaluse erinevaid infokilde kokku segades saada inimese kohta

kogumis sellist teavet, mis lõpuks võib riivata oluliselt tema eraelu

puutumatust, kuid mida teabevaldaja ei oska algselt ette nähagi. Seega

võib öelda, et isikuandmete piiranguta üldiseks kasutamiseks andmine

on alati seotud eraelu puutumatuse riivega ning arvestades

mosaiigiefekti võib piiranguta avaldamine lõpptulemuseks viia eraelu

puutumatuse olulise riiveni.

Avaandmetega seonduvast oleme kirjutanud ka oma 19.12.2025 antud

arvamuses Euroopa Komisjoni avaldatud digiomnibusi

lihtsustamispaketile. Arvamuse punktis 18, mis puudutab avaandmetega

seotud muudatusi, oleme märkinud, et hetkel on avaandmete direktiivi

erinevalt ülevõtmine toonud kaasa piiranguta andmete taaskasutamise

piiride erinevad tõlgendused.

Seetõttu on tervitatav avaandmete direktiivi ja andmehalduse määrus

ühildamine, sh lähenemine, et isikuandmeid ei tohi anda avaandmetena

taaskasutamiseks ilma kaitsemeetmeid rakendamata. Ühtlasi oleme

leidnud, et avaandmete avaldamisel ja taaskasutamisel on oluline leida

tasakaal avatud juurdepääsu ja isikuandmete kaitse vahel, seda eelkõige

Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on

JDMi plaan eelnõus seada nõue:

 Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP

standardi ulatuses (andmestik,

andmeteenused, levitused)

 Andmekogude kirjeldamiseks

andmestiku, andmeteenuste, levituste,

andmesõnastiku ja ärisõnastiku

tasemel.

Seega oleks detailse ja tehnilise asutuse

siseselt kasutatud andmeelementide kirjelduse

avalikustamine asutustele vabatahtlik.

15

juhul, kui avaandmed võivad sisaldada isikuandmeid. Seega peavad

piiranguta andmete üldiseks kasutamiseks andmist puudutavad

muudatused selgelt välja tooma, kuidas avaandmed ja isikuandmed

omavahel suhestuvad, sh kehtestama teabe taaskasutamiseks andmisele

konkreetsed nõuded (sh millal peaks seaduse alusel avalikustatava ja

isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmist piirama

täiendavate meetmetega ning millistega) ning andma teabevaldajale

selged juhised üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajaduse

hindamiseks. Alternatiiv sellele on, et isikuandmed ei ole

avaandmeteks.

Tehisaru algoritmi läbipaistvust puudutavad muudatused

VTK-s on probleemina esile tõstetud, et avalikus sektoris puudub

ajakohane ülevaade rakendatud tehisaru kasutusjuhtudest. Seetõttu on

tervitatavad muudatused, mis suurendavad avalikus sektoris

tehisintellekti kasutamisel läbipaistvust. Selleks kavandatakse

kehtestada avalikule sektorile tehisaru algoritmi läbipaistvusega seotud

dokumenteerimise ja avalikustamise kohustus.

VTK-s pakutud muudatustest nähtuvalt on sihtrühm küll muu hulgas

järelevalveasutused, kuid ei nähtu lahendusi, kas ja mil viisil võiks

järelevalveasutustele järelevalve selgemaks ja tõhusamaks muutuda.

Selles osas ei ole lahendusi välja pakutud ning seda ei aita mõista ka

kavandatav AvTS § 331 sätte sõnastus. Seetõttu palume kaaluda

kavandatava sätte muutmist selliselt, et järelevalveasutusel on õigus

enne tehisintellekti kasutusele võtmist kavandatava AvTS § 331 lõikes 2

nimetatud dokumentidele ligi pääseda. Küsimus ei ole niivõrd volituse

või pädevuse aluse loomises, kuna selle annab tehisintellekti käsitlev

määrus järelevalveasutustele otse, vaid viisis, kuidas võiksid

dokumendid järelevalveasutusele kättesaadavad olla, et tagada

järelevalveasutustele selline mõju, nagu on VTK-s kirjeldatud.

Samuti juhime tähelepanu IKÜM-ist tulenevatele läbipaistvusnõuetele.

Juhul kui avaliku sektori tehisintellekti rakendust kasutatakse

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et tehisaru algoritmi läbipaistvust

puudutavate sätete eesmärk peab olema lisaks

avalikkuse teavitamisele ka järelevalve

toetamine. VTK eesmärk on luua avalikus

sektoris ühtne, ajakohane ja standardiseeritud

ülevaade kavandatavatest, arendatavatest,

hangitavatest ja kasutatavatest tehisarul

põhinevatest lahendustest, kuna praegu on

kirjeldused killustunud, ebaühtlased ja ei

võimalda piisavat nähtavust ega

koordineerimist.

Täpsustame eelnõu edasises

väljatöötamises, kuidas muutuvad AvTS §

331 lõikes 2 nimetatud dokumendid

järelevalveasutusele kättesaadavaks ning kas

vajalik on muudatused. Peame põhjendatuks,

et järelevalveasutusel oleks oma seadusest või

otsekohalduvast EL õigusest tulenevate

ülesannete täitmiseks juurdepääs vajalikule

dokumentatsioonile, kuid me ei pea vajalikuks

16

automatiseeritud otsuste tegemiseks, siis tuleb andmesubjektile esitada

teave IKÜM artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste,

sh profiilianalüüsi tegemise kohta. Lisaks tuleb, vähemalt nendel

juhtudel, esitada sisuline teave ka kasutatava loogika kohta ning selle

kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad

tagajärjed andmesubjekti jaoks. Seega tuleks meie hinnangul kaaluda

kavandatavasse AvTS §-i 331 ka IKÜM-ist tuleneva teabe

dokumenteerimise ja esitamise kohustuse lisamist (IKÜM artikkel 13

lõige 2 punkt f, artikkel 14 lõige 2 punkt g, artikkel 15 lõige 1 punkt h),

et seeläbi suurendada ka isikuandmete töötlemise läbipaistvust

automatiseeritud otsuste tegemisel.

Lisaks viidatakse VTK-s, et oma olemuselt võivad sätted sobida hästi

ka haldusmenetluse seaduse eelnõusse, mis käsitleb automaatotsuseid.

Samuti on meile teadaolevalt loomisel tehisintellekti käsitleva määruse

rakendamise seadus. Juhime tähelepanu sellele, et kui erinevad

tehisintellekti juurutamist ja kasutamist puudutavad nõuded on

killustatuna erinevates seadustes, siis see ei pruugi luua asjaosalistes

selgust ja võib raskendada kõikide täitmiseks kohustuslike nõuete

hoomamist. Seda eelkõige tehisintellekti rakendajate vaatest.

Tehisintellekti käsitleva määruse artikli 71 kohaselt peavad suure

riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad (avaliku sektori asutused,

ametid või organid) enne määruse lisas loetletud suure riskiga

tehisintellektisüsteemi kasutamist end registreerima ELi andmebaasis

ning valima seal süsteemi, mida nad kavatsevad kasutusele võtta.

Selleks on neil kohustus edastada EL andmebaasile teatavad andmed.

VTK kohaselt peaksid avaliku sektori tehisarul põhinevate lahenduste

pakkujad ja juurutajad samuti koostama enne süsteemi kavandamist,

turule laskmist või kasutuselevõtmist algoritmi läbipaistvuse standardi

ning esitama JDM-ile. VTK-st ei nähtu, kas ja kuidas kavandatakse

kahte andmete esitamise kohustust ühildada. Seega võivad AvTS-i

kujundada sellest üldist eelnevat kooskõlastus-

või loa andmise mehhanismi kõigi

tehisarulahenduste kasutuselevõtule. Lahendus

peab toetama järelevalvet, kuid vältima

ebaproportsionaalset halduskoormust.

IKÜM-ist tulenevate läbipaistvusnõuete

osas nõustume sisuliselt, et automatiseeritud

otsuste tegemisel tuleb järgida isikuandmete

kaitse õigusest tulenevaid teavitamis- ja

läbipaistvuskohustusi. Samas ei pea me

esialgu vajalikuks dubleerida AvTS-is

ammendavalt neid kohustusi, mis tulenevad

juba otse IKÜM-ist. Pigem peame oluliseks, et

AvTS-i lahendus oleks nende nõuetega

kooskõlas ning vajadusel täpsustame

seletuskirjas või normitehniliselt, et

dokumenteerimise raamistik hõlmab ka sellist

teavet ulatuses, milles see on kohaldatava

õiguse järgi nõutav.

Topeltandmete esitamise kohustuse osas nõustume, et seda tuleb vältida. Kuna VTK

kohaselt on eesmärk saada keskne ülevaade

avaliku sektori tehisarul põhinevatest

lahendustest ning osa suure riskiga süsteemide

puhul tulenevad registreerimis- ja teabe

esitamise kohustused otse EL tehisintellekti

määrusest, tuleb eelnõu edasisel kujundamisel

lähtuda põhimõttest, et samu andmeid ei

küsita asutustelt mitmekordselt. Võimalusel

tuleb luua lahendus, kus riigisisene nimekiri ja

17

kavandatavad tehisintellekti algoritmi läbipaistvuskohustuse

muudatused tuua teatud avaliku sektori asutustele kaasa topelt andmete

esitamise kohustuse, mis aga suurendab halduskoormust. Seejuures on

tehisintellekti määrusest tulenevad nõuded otsekohalduvad ja avaliku

sektori asutustele järgimiseks kohustuslikud.

dokumenteerimiskohustus on ühildatav EL

tasandi andmebaasi kohustustega või kasutab

juba esitatud andmeid taaskasutatavalt.

ELVL Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) käsitleb muudatusi, mis on

suunatud kõigile teabevaldajatele AvTS § 5 tähenduses. Seega hõlmab

kavatsus lisaks riigiasutustele ka teisi avaliku sektori teabevaldajaid sh

kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV). Vaidlust ei peaks olema ka

selle üle, et KOVid täidavad avalikke ülesandeid ja kuuluvad AvTS § 5

tähenduses teabevaldajate hulka. Samas on praktikas (sh meedias ja

asutuste vahel) esinenud ka vastupidiseid tõlgendusi. Seetõttu palume

õigusselguse huvides tuua KOVid VTK-s sõnaselgelt esile või kasutada

läbivalt mõistet „teabevaldaja“. Eelnevast tulenevalt palume viia kogu

VTK terminikasutus vastavusse AvTS § 5 adressaatidega ning asendada

tekstis läbivalt „riik/riigiasutused“ üldistavad viited mõistega

„teabevaldaja“, v.a kohtades, kus reguleeritakse üksnes riigiasutusi.

Õigusselguse huvides tuleks sõltumata valitud variandist keskenduda

sõnastuses teabevaldajatele tervikuna, mitte käsitleda teemat üksnes

riigi või riigiasutuste keskselt. Teabevaldajate hulka võivad kuuluda ka

eraõiguslikud isikud. Kuigi eelnõu alguses on märgitud, et see hõlmab

kõiki teabevaldajaid, ei nähtu see edasisest sõnastusest piisavalt selgelt.

Osaliselt nõustume.

Õigusselguse huvides tuleb eelnõu sõnastuses

kasutada läbivamalt ja selgemalt teabevaldaja

mõistet ega käsitleda teemat põhjendamatult

üksnes riigi või riigiasutuste keskselt.

Andmete kasutamise õigus ja vajadus on kõigil andmeid esitavatel

teabevaldajatel. Samuti peaks andmete ühekordse kogumise põhimõte

laienema kõigile teabevaldajatele, et vältida olukorda, kus osa neist

peab andmeid ise koguma üksnes seetõttu, et neid ei ole võimalik saada

riigiasutuste andmekogudest, kuigi teenuste osutamine isikutele seda

eeldab. Selline olukord ei ole kooskõlas VTK eesmärgiga, milleks on

senise praktika ühtlustamine ja lihtsustamine

Teadmiseks võetud.

Käesoleva VTK ja sellele järgneva eelnõu

eesmärk ei ole muuta laiemalt andmeõigust

vaid piirduda eelkõige andmekogude

registreerimise ja riigi andmete leitavuse

tagamise vaatega.

18

Palume VTK-s ja edasises eelnõu koostamises käsitleda selgelt, kuidas

tagatakse ühekordse kogumise põhimõtte rakendamine teabevaldajate

üleselt ning kuidas on teabevaldajatel võimalik teenuste osutamiseks

vajalikke andmeid taaskasutada. See on oluline nii halduskoormuse

vähendamiseks kui ka avaliku teenuse toimimiseks, sh olukordades, kus

teenust osutab KOV või muu teabevaldaja, kuid andmed paiknevad riigi

andmekogus.

Eriti oluline on see olukorras, kus vaja on taaskasutada isikuandmeid

ning kerkib küsimus põhiõiguste riivest. Justiitsministeerium on

31.05.2024 kirjas nr 10-4/3644-3 Tartu Linnavalitsusele märkinud, et

“põhiõiguste riive puhul vajab seadusliku aluse nõude, riive

intensiivsuse ulatuse ja kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse

ühildamine

täiendavat analüüsi ning seda lisaks eraelu puutumatusele ka muude

põhiõiguste kontekstis. Analüüs võimaldaks teha kaalutletud

õiguspoliitilisi valikuid.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond on valmis võtma sellise

analüüsi väljatöötamise oma tulevastesse tööplaanidesse.” Kui see on

vajalik, siis palume ministeeriumil nimetatud analüüs ja VTK-ga

edasiminek omavahel siduda.

2027. aastal on kavas laiem andmeõiguse

ülevaatus, mh saab selle käigus täpsustada

selgemalt:

 kuidas toetab uus raamistik andmete

ühekordse küsimise põhimõtte

rakendamist teabevaldajate üleselt;

 ning milles on selle raamistiku piir, st

et andmete tegelik jagamine ja

kasutamine eeldab jätkuvalt vastavat

materiaalõiguslikku alust.

Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) on aktiivseid KOVide

infosüsteeme 365.

Neist enamik on standardlahendused (ligikaudu 89,9%). See tähendab,

et enamik omavalitsuste poolt registreeritud ja kasutatavatest

infosüsteemidest on teenusepakkujate poolt loodud. Samas puudub

VTKs standardlahenduste käsitlus. Puudub nii standardlahenduse

määratlus kui ka infosüsteemi teenuse pakkuja ja teenuse tarbija

kohustuste määratlus. Kohustuste muutumise võimaluse tekkimine

eeldab üksikasjalikumat mõju, sh rahalise, hindamist.

Standardlahenduste käsitluse puudumine muudab ebaselgeks enamike

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et standardlahenduste osakaalu

arvestades vajab see teema eelnõu edasises

väljatöötamises selgemat käsitlemist. Kui

enamik kohalike omavalitsuste

infosüsteemidest põhineb standardlahendustel,

siis ei saa uus mudel lähtuda üksnes eeldusest,

et iga infosüsteemi vastutav töötleja kujundab

ja haldab kõiki andmekirjeldusi, liidestusi ja

nõuete täitmist täielikult iseseisvalt.

19

kohalike omavalitsuste kohustuste ja seeläbi ka vastutuse määra,

mistõttu palume täiendada VTKd standardlahenduste käsitlusega.

MKM / EVS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekud seoses EIS-s

kooskõlastamisel oleva avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusega (EIS-i toimik JDM/26-0172).

Kommentaarid puudutavad kahte standardiviidet

väljatöötamiskavatsuse dokumendi allmärkustes.

Allmärkuse 11 (lk 3) puhul soovime juhtida tähelepanu, et standard

ISO/IEC 2382-17 on kehtetu ja asendatud standardiga ISO/IEC

2382.

Allmärkuse 13 (lk 3) puhul viidatakse standardile ISO 8000-2:2002.

Kuna seda standardit ei ole 2002. a dateeringuga teada, siis ilmselt

on mõeldud standardit ISO 8000-2:2022.

Teadmiseks võetud.

ITL VTK üldised eesmärgid

Toetame VTK eesmärki kehtestada andmekogude asutamisele ja

pidamisele mõistlikud nõuded ja protsessid, mille abil oleks tagatud

neis toimuva andmetöötluse nõuetekohasus ning tagada kõigis

sektorites tegutsevate osapoolte jaoks täpne ja ajakohane ülevaade riigi

käsutuses olevatest andmetest.

Eesti IKT ettevõtete esindajana on meie jaoks olulised muudatused,

millest saavad kasu andmete taas- ja ristkasutusest huvitatud isikud, kes

soovivad avaandmeid kasutada ärilisel või mitteärilisel eesmärgil (nt

vastavalt ettevõtluseks või teadustööks), mis ei lange kokku algse

eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke ülesandeid täites saadi või

Teadmiseks võetud.

20

loodi. Toetame muudatusi, mis vähendavad ettevõtjate koormust ja

kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel.

RIHA roll riigi infosüsteemis

VTK-s sisalduv hetkeolukorra kirjeldus räägib sellest, et andmekogude

asutamisel ja muutmisel on praktikas riigi infosüsteemi halduse

infosüsteemiga (RIHA) (sh kooskõlastamisega) mitmeid väljakutseid ja

probleeme. Seejuures asi ei paista olevat, et seaduses oleks midagi

puudu, vaid, et praktikas lihtsalt ei järgita reegleid. Seega, probleem

paistab seisnevat eelkõige olemasoleva regulatsiooni rakendamise

puudulikkuses. Sellisel juhul tuleks kaaluda, kas lahendus peaks

keskenduma regulatsiooni muutmisele või pigem selle rakendamise

tõhustamisele.

Samuti jääb mulje, et rõhk on andmekogude asutamisel samas, kui riigi

infosüsteemi (RIS) vaatest uute kriitiliste andmekogude loomisega

praktikas ei tegeleta (või tegeletakse väga harva) ning küsimus on

pigem selles, kuidas kajastada RIHA-s muutusi loogilises

andmemudelis. See ongi päris keeruline ja kindlasti vastutavale

töötlejale töömahukas töö.

RIHA rolli riigi infosüsteemi (RIS) osana ei tohiks aga vaadelda kitsalt

kui kasutut kooskõlastust vaid see on üks keskseid süsteeme, mille

eesmärk on tagada tegelik ülevaade andmekogudest, nendes olevatest

andmetest ning kooskõlastamise kaudu (RIA, AKI, Statistikaamet)

tagada ka kodanike õiguste kaitse.

Seega, RIHA-st kergekäelist loobumist ei saa esmapilgul põhjendatuks

pidada. ITL-i liikmete eksperdid, kes on ka ise olnud RIHA

kooskõlastajad (nii RIA kui AKI poolel), avaldasid arvamust, et mured

kooskõlastamisel vähemalt mõni aasta tagasi polnud nii suured, kui

VTK-st võib järeldada.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et VTK-s kirjeldatud probleemid ei

tulene üksnes regulatsiooni puudulikkusest,

vaid olulisel määral ka selle ebaühtlasest

rakendamisest. Samas ei tähenda see, et

lahendus saaks piirduda ainult olemasoleva

korra jõustamisega. Meie hinnangul on

probleem nii tänase mudeli praktilises

toimimises kui ka selles, et RIHA-põhine

kooskõlastus- ja registreerimisloogika ei vasta

enam piisavalt hästi riigi andmehalduse

laiematele vajadustele.

Eelnõu eesmärk ei ole käsitleda RIHA-t

kitsalt „kasutu kooskõlastusena” ega

vähendada selle ajaloolist rolli riigi

infosüsteemi ülevaate tagamisel. Nõustume,

et RIHA on täitnud olulist funktsiooni keskse

nähtavuse loomisel ning kodanike õiguste

kaitset toetava kontrollimehhanismina. Samas

näitab senine praktika, et tänane mudel on

muutunud liialt käsitööpõhiseks, raskesti

ajakohastatavaks ning ei taga piisavalt hästi

ajakohast ülevaadet andmekogudes

toimuvatest muudatustest.

Seetõttu ei lähtu me RIHA-st „loobumise”

eesmärgist, vaid selle funktsioonide

ümberkujundamisest. Meie eesmärk on viia

andmekogude registreerimine,

21

VTK jätab ebaselgeks, kas kavandatavad muudatused teenivad ikkagi

eelkõige RIHA protsessi parendamist või laiemat riikliku andmehalduse

ümberkorraldust. Kui viimast, siis pole päris selge, millist selle

probleemi soovitakse lahendada. Pidevalt uute (ja kriitiliste)

andmekogude loomise probleem ei ole tänases RIS-is enam kesksel

kohal ning seega tasub küsida ka, et kas poleks mõistlik eristada

andmekogude asutamise regulatsiooni selle muutmisest ning viimase

osas ette näha lihtsustatud menetlemise korda.

andmekirjeldused ja keskne ülevaade ühte

ATV-põhisesse lahendusse, lõpetades senise

eraldiseisva käsitööpõhise

kooskõlastusprotsessi.

Andmehalduse küsimused

Oleme seda meelt, et käsitöö aeg ongi läbi ja tuleks vaadata lahenduste

poole, mis oleksid automaatsed. Selleks, et oleks olemas automaatselt

loodud, avalik ja masinloetav meta-andmete kirjeldus, mille loob

tarkvara ise (koos muudatuste logiga), on vaja eraldi töövahendit ning

vastavat standardit.

VTK-s kirjeldatud lahendus, mis sunnib andmekirjeldusi looma, on

küsitav, sest see on ühtpidi väga koormav, kuid kipub irduma sellest

loogikast, et töödeldavad (isiku)andmed on osa asutuse äriprotsessist

ning salvestatakse selle käigus. Lisaks, kui küsimus on

andmekvaliteedis, siis sel on ka mõju kodanikele ja ettevõtetele, sest

andmekvaliteedi tagamise viisiks on ka see, et toimub põhjalikum

kontroll, suurem andmete õigsuse kinnitamine jmt.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et andmehalduse korraldamisel

tuleb liikuda käsitöölt võimalikult suure

automatiseerituse suunas. Ka eelnõu eesmärk

ei ole luua uut käsitsi täidetavat

kirjelduskoormust, vaid kujundada lahendus,

kus andmekirjeldused, nende ajakohasus ja

muudatuste jälgitavus oleksid võimalikult

suures ulatuses toetatud standardite, liidestuste

ja andmehaldustarkvara kaudu. Just seetõttu

näeme ATV edasiarendust ja masinloetavate

kirjelduste kasutuselevõttu eelkõige tehnilise

võimestajana, mitte eesmärgina omaette.

Samas ei nõustu me täielikult väitega, et

andmekirjelduste loomise nõue oleks

tervikuna küsitav. Eelnõu eesmärk ei ole

lahutada andmekirjeldusi asutuse

äriprotsessidest, vaid vastupidi siduda need

senisest paremini andmete tegeliku

tekkeloogika, andmekasutuse ja

andmehaldusega. Nõustume, et kui kirjeldused

luuakse äriprotsessist eraldiseisva formaalse

22

kohustusena, tekibki risk, et need muutuvad

koormavaks ega peegelda tegelikku

andmetöötlust. Seetõttu tuleb uus mudel

kujundada nii, et kirjeldused oleksid

võimalikult suurel määral seotud

olemasolevate protsesside, süsteemide ja

andmemudelitega ning tekiksid seal, kus

andmeid päriselt hallatakse.

Andmekvaliteedi osas ...

Tehisintellekti (TI) teemad

VTK osades „Kvaliteetsete andmekirjelduste avalikustamise seos

riiklike eesmärkidega“, „Mõju majandusele“ ning „Mõju teadus- ja

arendustegevusele“ luuakse loob mitmeid seoseid TI arendusega.

Näiteks seostatakse tehisintellekti (TI) arendamine masinloetavate

andmekirjelduste või ATV lahenduse olemasoluga. Enamik masinõppe

projekte maailmas algavad ilma riikliku meta-andmete kataloogita ning

tehnilises mõttes ei ole TI arendamise eelduseks keskne meta-andmete

süsteem või konkreetne andmete teabevärava (ATV) lahendus.

Miks on VTK-s selline seos loodud vajab täiendavat põhjendamist ja

täpsustamist.

TI lahendused eeldavad kvaliteetseid ja mõistetavaid andmeid, kuid

andmete kvaliteet ei sünni meta-andmete kataloogist. Kuna andmed

tekivad avalike ülesannete täitmise käigus toimuvates äriprotsessides,

sõltub nende kvaliteet ja koosseis eelkõige protsesside ülesehitusest,

õiguslikust raamistikust ning teenusejuhtimise tasemest.

Andmekirjelduste korrastamine võib toetada andmete läbipaistvust,

Osaliselt nõustume. Eelnõu eesmärk ei ole

väita, et tehisintellekti tehniline arendamine

eeldaks keskse metaandmete kataloogi või

ATV olemasolu. Nõustume, et andmete

kvaliteet sõltub eelkõige protsessidest,

õiguslikust raamistikust ja teenusejuhtimisest,

mitte üksnes andmekirjeldustest. Samas

peame põhjendatuks seostada kvaliteetsed,

võrreldavad ja leitavad andmekirjeldused riigi

võimega rakendada andmepõhiseid teenuseid

ja TI lahendusi süsteemsemalt, läbipaistvamalt

ja vastutustundlikumalt.

23

leitavust ja ristkasutust, kuid ei saa asendada sisulist protsesside

kvaliteeti.

Kokkuvõttes ei määra masinloetavate andmekirjelduste olemasolu seda,

kas TI-d on võimalik arendada või mitte, vaid seda, kui süsteemselt ja

läbipaistvalt saab seda riigi tasandil rakendada. Struktureeritud ja

võrreldavad andmekirjeldused toetavad riigiülest andmehaldust ning

vastutustundlikku TI kasutamist. Küsimus ei ole seega TI tehnilises

võimalikkuses, vaid riigi võimes oma andmeid terviklikult ja

järjepidevalt hallata. Seepärast peaks selguse huvides eristama riigi

tasandi andmehalduse süsteemsus kui strateegiline eesmärki ja TI

tehniline arendamine.

Kokkuvõttes leiame, et VTK-s toodud lahendusvariantide sisuline

hindamine eeldab esmalt selget ja eristavat probleemi määratlust. Ilma

selleta on oht, et valitakse lahendus, mis ei adresseeri tegelikku

kitsaskohta või loob täiendavat regulatiivset koormust ilma soovitud

mõjuta.

KLIM Kooskõlastame avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega.

Toetame VTK üldist eesmärki kujundada selgem, ühtsem ja tõhusam

andmekorralduse raamistik.

Eelkõige peame oluliseks järgmisi suundi:

- RIHA kooskõlastusprotsessi reform;

- andmete teabevärava (ATV) täiendamine ja ajakohasena hoidmine;

- andmekirjelduste ühtlustamine ja masinloetavuse tagamine;

- põhiandmete kvaliteedi parandamine;

- tehisaru kasutusjuhtude läbipaistvuse tagamine.

Teadmiseks võetud.

Tehisintellekti (TI) kasutust reguleeriva muudatusettepaneku (VTK lk

15-16) praegust sõnastust ei ole võimalik toetada, kuna see kehtestaks

ebaproportsionaalselt laiaulatusliku eelkooskõlastuse kohustuse kõigile

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Me ei

näe vajadust kehtestada üldist kohustuslikku

24

TI-ga seotud tegevustele. Selline nõue piiraks põhjendamatult asutuste

võimet tehisintellekti lahendusi katsetada, arendada ja piloteerida ning

looks tarbetuid halduslikke takistusi innovatsioonile. Peame oluliseks,

et Justiits- ja Digiministeeriumi roll oleks suunatud teavitamisele ja

juhendamisele, mitte kohustuslikule eelkooskõlastusele, mis ei ole

proportsionaalne ega toetaks valdkonna arengut.

eelkooskõlastuse nõuet kõigile tehisaruga

seotud tegevustele. Selline lahendus oleks

ebaproportsionaalne, looks liigse

halduskoormuse ning võiks põhjendamatult

takistada katsetamist, piloteerimist ja

innovatsiooni avalikus sektoris. Eelnõu

eesmärk ei ole kujundada Justiits- ja

Digiministeeriumist kõigi tehisaru-lahenduste

keskset eelkontrollijat.

Meie eesmärk on tagada riigiülene nähtavus,

ühtlasem praktika ning kõrgema riskiga

kasutusjuhtude varajane tuvastamine. Seetõttu

peame põhjendatuks lahendust, kus

üldreeglina nähakse ette teavitamiskohustus,

mitte universaalne eelkooskõlastus.

AvTSi § 43² lõike 1 muudatuse osas märgime, et ka kavandatavas

sõnastuses jääb vähemalt teoreetiliselt alles võimalus, et AvTSi § 43¹

definitsioonile vastava andmekogu vastutava töötleja

kohustused on tingimuslikud. Kui eksisteerib riiklikke andmekogusid,

mis ei ole infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud ega

andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid, siis ei laiene neile

jätkuvalt kõik vastutava töötleja kohustused tekib ka ebaloogiline

olukord, kuna

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmete vahetamise kohustus

on samaaegselt:

 nõue, mis kehtib üksnes riigi infosüsteemi kuuluvatele

andmekogudele (riigi andmekogud vahetavad andmeid X-tee

kaudu), ning

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Võtame teadmiseks, et eelistatakse VTK-s

kirjeldatud IV alternatiivi, mille kohaselt

RIHA kooskõlastusprotsess lõpetatakse,

andmekogude registreerimise kohustus säilib

ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse

kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on

kooskõlas ka VTK ühe põhisuunaga

kujundada ATV-st keskne andmekirjelduste,

avaandmete ja andmekogude kataloogi

keskkond ning loobuda RIHA kui eraldiseisva

paralleelsüsteemi ülalpidamisest.

Samuti on plaanitava muudatuse üheks

eesmärgiks anda asutustele laiapõhjaline oma

25

 tingimus, mille mittetäitmisel riigi infosüsteemi kuulumine

välistatakse, mistõttu nõue enam ei kohaldu.

Seega juhul, kui AvTSi § 43¹ definitsioonile vastav andmekogu ei ole

veel X-teega liitunud, ei pea ta X-teed kasutama ega järgima riigi

infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele kehtivat põhiandmete

aluseks võtmise kohustust. See loob sisulise regulatiivse lünga, mis

vajab täpsustamist.

VTKs pakutud kavandatud lahendustest (alates lk 30) eelistame IV

varianti: „RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse

kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid

kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse

ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude

registreerimine toimub ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam

andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisest. ATV toimib

samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise kohana

(seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö

„andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on võimalik saada

ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, nendega

seotud õigusaktidest jm üksikasjadest.“

Peame vajalikuks välja tuua, et kõik VTKs pakutud alternatiivid

eeldavad täiendavaid ressursse. Kavandatud andmekirjelduste,

andmekvaliteedi ning läbipaistvuse nõuete täitmine senisest oluliselt

laiemas mahus toob kaasa täiendava töökoormuse ja tehnilise arenduse

vajaduse. Mõjude analüüsi peatükist ilmneb suurenev ressursivajadus,

kuid jääb ebaselgeks, kas ja kuidas selle katmine on kavandatud.

Andmehalduse arendamine, sealhulgas andmekirjelduste

avalikustamine ja automatiseerimine, eeldab IT arendusi või

spetsialiseeritud

andmestike kirjeldamise ja kirjelduste

avalikustamise kohustus, ehk ka praeguse

VTK järgi ei kohaldu nõue ainult riigi

infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele vaid

laiemalt.

Põhiandmetesse puutuva regulatsiooni

muutmine ei ole praeguse VTK eesmärk.

Põhjalikum andmeõiguse ülevaatus on JDMil

kavas 2027. aastal.

Nõustume tähelepanekuga, et muudatuste

rakendamine eeldab täiendavaid ressursse. Samas on oluline rõhutada, et a) täiendavad

ressursid puudutavad eelkõige

automatiseerimist võimaldavate

tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, mis

omakorda vähendab andmekirjelduste

loomiseks ja ajakohasena hoidmiseks (ehk

kehtiva nõude) jaoks vajaliku inimressursi

hulka; b) andmehalduse tarkvarad asutustes

aitavad eelkõige saavutada asutuse sisese

kontrolli oma andmete ja nende kvaliteedi üle,

mille tulemusena väheneb asutustes vajadus

tegeleda ad hoc andmekvaliteedi ja leitavuse

probleemidega – ehk andmehaldureid on

asutustel oma strateegiliste eesmärkide tarbeks

vaja niikuinii, andmehalduse tarkvarad

võimaldavad neil töötada efektiivsemalt ja

saavutada suuremat mõju.

26

andmehaldustarkvara kasutuselevõttu, litsentside soetamist ning

lahenduste järjepidevat haldamist ja uuendamist.

Palume seadusemuudatuste edasises menetluses arvestada ning

planeerida muudatuste elluviimiseks rahastusmeetmed nii tööjõukulude

(IT ja äriandmehaldurid) kui ka IT lahenduste juurutamise, uuendamise

ja ülalpidamise katmiseks riigiasutustes. Ilma täiendavate rahaliste

vahenditeta ei ole VTKs kirjeldatud tegevuste rakendamine realistlik.

Sellest lähtuvalt ei ole pikaajaliste täiendavate

ressursside tagamine teabevaldajatele nõuete

rakendamiseks põhjendatud. Küll kavandab

JDM järgmise perioodi SF vahenditest

asutuste toetamist esmase investeeringu

(andmekataloogi tarkvara hankimine ja ATV-

ga liidestamine) osas. Samalaadset tuge on mh

asutustele pakutud ka juba 2025 – 2026 aastal

ning mitmed asutused ja haldusalad on

tulemusena oma andmekataloogid juba

juurutanud.

KUM Kultuuriministeerium kooskõlastab avaliku teabe seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega.

Avaandmete kättesaadavuse parandamine on Kultuuriministeeriumi

hinnangul väga oluline eesmärk. Avaliku teabe seaduse (AvTS)

täiendamine nii andmekogude kui andmestike avalikustamise osas on

õige suund regulatiivse selguse loomiseks ning andmete

taaskasutatavuse parandamiseks. Andmete teabeväravale (ATV)

regulatiivne võimestamine läbi liidestamiskohustuse on vajalik

ajakohase ülevaate saamiseks avalikest andmestikest. Välja toodud

variantidest RIHA ja ATV reguleerimistest tundub kõige otstarbekam

variant IV, mis tooks kogu valdkonna teabe ühele platvormile kokku,

kus andmekogude ja andmestiku registreeritakse suures osas

automaatselt liidestuse loomise käigus. Kultuuriministeerium on oma

haldushalas tänaseks neli andmekogu ATVga liidestanud ning näeb

selle keskkonna jätkuvas arendamises potentsiaali andmehalduse

riikliku tasandi seire lihtsustamisel ja korraldamise suunamisel. VTK-le

järgneva eelnõu väljatöötamisel tuleks Kultuurministeeriumi hinnangul

pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

1. Kas on seadusmuudatuste käigus plaanis muuta ka Vabariigi

Valitsuse määrust „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

Täname Kultuuriministeeriumi toetava

tagasiside eest. Võtame teadmiseks toetuse

suunale, mille kohaselt tuleb parandada

avaandmete kättesaadavust, suurendada

andmestike ja andmekogude avalikustamise

regulatiivset selgust ning tugevdada ATV rolli

keskse andmete kontaktpunktina. Samuti

võtame arvesse toetuse VTK-s kirjeldatud IV

alternatiivile, mille kohaselt RIHA

kooskõlastusprotsess lõpetatakse,

andmekogude registreerimise kohustus säilib

ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse

kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on

kooskõlas VTK põhisuunaga koondada

andmekirjeldused, avaandmed ja

andmekogude kataloogi funktsioon ühele

platvormile ning võimaldada andmekirjelduste

senisest suuremat automatiseeritud edastamist

liidestuste kaudu.

27

alused“, mis sätestab andmehalduse kohustuse ainult

üldsõnaliselt ja piiritleb selle valitsusasutustega? Juhul kui

muudatused puudutavad ainult avaandmete avaldamise

kohustust, kuid ei käsitle andmehaldust ega andmete kvaliteeti,

ei pruugi mitteregulatiivsetest vahenditest piisata taaskasutuse

jaoks vajaliku kvaliteediga andmestike avaldamiseks.

Täpsustada tuleks andmehalduse korraldamise kohustust (kas

see laieneb riigi andmekogudelt ka neile andmekogudele, kus

hoitakse avaandmeid), andmekvaliteedi tagamise korraldust

asutustes ning andmestike ja andmete haldamise korraldust

laiemalt

Teenuste korraldamise ja teabehalduse

aluste määruse osas on tähelepanek

asjakohane. VSamas ei ole laiem teabehalduse

korralduse ülevaatus praeguse VTK ja eelnõu

skoobis vaid seda käsitletakse laiema

andmeõiguse ülevaatuse käigus 2027. aastal.

2. Milliseid mitteregulatiivseid meetmeid nähakse ette

kavandatavate muudatuste elluviimise toetamiseks? VTK toob

õigesti välja, et avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutuse

parandamiseks ei piisa ainult regulatiivsetest vahenditest, vaid

oluline on ka andmehalduse korraldamine asutustes, kellele

kuuluvad avaandmed. Andmehalduse korra välja töötamine ja

jõustamine vajab vastavate kompetentsidega isikuid (sh.

andmejuhid, andmehaldurid, analüütikud jt.) ning muul kujul

tuge (juhendmaterjalid, koolitused, tarkvara litsentsid

andmehalduse rakendustega, mis on võimelised ATVga

liidestuma). Kuivõrd avaandmetena avaldatavate

andmekoosseisude hulk kasvab, on vaja vastavad ressursid

asutustele tagada. Kohustuste laiendamine ilma nende

jõustamiseks ettenähtud vahenditeta ei too oodatud tulemusi

Eelnõu edasises väljatöötamises näeme

mitteregulatiivsete meetmetena eelkõige juhendmaterjalide ja standardite

ajakohastamist, sihitud koolitusi, keskset

nõustamist, üleminekut toetavat

kommunikatsiooni ning ATV kasutuselevõttu

toetavaid tehnilisi lahendusi.

Kuna nõuded on eksisteerinud suures jaos juba

täna, ei pea me vajalikuks täiendava

lisaressursi tagamist teabevaldajatele.

3. Kas kogu andmekoosseisu kirjelduse avaldamise kohustus

hõlmab ka andmebaaside tehnilisi andmeelemente? Nende

avaldamine ei ole otstarbekas ning tooks kaasa märkimisväärse

turvariski. Seetõttu tuleks absoluutsest avalikustamise

kohustusest loobuda. See omakorda tähendab, et tuleks

võimalikult selgelt ära määratleda, milliseid andmeelemente on

vaja avaldada ning milliseid mitte.

Nõustume, et tuleb selgemalt piiritleda,

milline teave kuulub avaldamisele. Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on

JDMi plaan eelnõus seada nõue:

 Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP

standardi ulatuses (andmestik,

andmeteenused, levitused)

28

 Andmekogude kirjeldamiseks

andmestiku, andmesõnastiku ja

ärisõnastiku tasemel. Kui on olemas,

tuleb kirjeldada ka levitused ja

andmeteenused (lähtuvalt eelkõige EL

andmehalduse määrusest tulenevatest

rakendusnõuetest).

Vastavalt ei ole JDMi eesmärgiks nõuda

detailse ja tehnilise andmeelementide

kirjelduse avalikustamist.

4. Kas ja kuidas on plaanis täpsustada (riigi) andmekogu

määratlust? Mitmed väiksemad infosüsteemid (nt loomeliitude

andmekogu) on praeguse definitsiooni järgi riigi andmekogud

ning seetõttu laienevad neile väga suured kohustused andmete

töötlemisel. Kui andmete teabevärava kasutusele võtmisega

laieneks riigi andmekogudelt avaandmete avaldamise kohustus

kõigile avaandmeid sisaldavatele andmekogudele, siis ehk ei

vajaks väiksemad andmekogud enam eraldi põhimäärust ja riigi

andmekogu staatust. Andmete nõuetelevastavus oleks tagatud

ATVga liidestamise kohustusega

Teadmiseks võetud.

Andmekogu määratluse ja seonduvalt laiema

teabehalduse ning teabe ja selle kirjelduste

avalikustamise regulatsiooni laiem ülevaatus

ei ole praeguse VTK skoobis vaid sellega

kavatsetakse tegeleda 2027. aastal.

MaRu Justiits- ja Digiministeerium edastas Maa- ja Ruumiametile arvamuse

avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

Esitame käesolevaga arvamuse seoses VTK-s kavandatavate riigi

andmekorralduse raamistikumuudatustega. VTK eesmärk muuta

andmekorraldus läbipaistvamaks, lihtsamaks ja kesksemaks on

tervitatav ning kavandatavad muudatused on Maa- ja Ruumiametile

üldjoontes soodsad.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Täname Maa- ja Ruumiametit toetava

tagasiside eest ning võtame arvesse

tähelepaneku, et RIHA senise lahenduse

keskne eesmärk on olnud ennetav

kvaliteedikontroll. Nõustume, et probleem ei

seisne üksnes eesmärgis, vaid suurel määral ka

senise mehhanismi praktilises toimimises.

29

Samas juhime tähelepanu RIHA kaotamise kavatsusele. RIHA loodi

ennetava kvaliteedimehhanismina, et tagada andmekogude vastavus

õiguslikele ja tehnilistele nõuetele nende kavandamise etapis. VTK-s on

leitud, et kuna selle väärtus on jäänud teoreetiliseks, siis tuleks sellest

ebaefektiivsuse tõttu loobuda.

Leiame, et probleem seisneb eeskätt rakendamises, mitte mehhanismi

eesmärgis. Ennetava kontrolli kaotamine võib suurendada nõuetele

mittevastavate andmekogude tekkimise riski ning tuua kaasa suuremad

kulud vigade hilisemal parandamisel.

Peame põhjendatuks kaaluda RIHA ümberkujundamist ja

kaasajastamist, säilitades ennetava kvaliteedikontrolli põhimõtte.

Palume analüüsida võimalust kujundada tõhusam ja paindlikum

kvaliteedikontrolli raamistik, mis toetab VTK eesmärke ning riigi

andmekorralduse jätkusuutlikku arengut.

Uus ATV võimaldab Maa- ja Ruumiaametil

senisest lihtsamini ja automatiseeritavana läbi

viia regulaarset nõuetele vastavuse kontrolli.

VTK IV alternatiiv lähtubki sellest, et RIHA

kooskõlastusprotsess lõpetatakse, kuid

andmekogude registreerimise kohustus säilib

ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse.

Meie eesmärk ei ole jätta andmekogude

kasutuselevõtt täielikult eelkontrollita.

Vastupidi, eelnõu edasises väljatöötamises

lähtume põhimõttest, et andmekogude

registreerimise kohustus säilib ATV-s koos

automatiseeritava kontrolli ja ATV haldaja

õigusega nõuda puuduste kõrvaldamist enne

kasutuselevõttu. See võimaldab vähendada

käsitööd, dubleerimist ja menetluskoormust,

säilitades samal ajal vajaliku ennetava

kontrolli andmekirjelduse, tehnilise kooskõla

ja õigusliku aluse vaates. Paralleelset RIHA ja

ATV süsteemi ei ole seejuures otstarbekas

säilitada.

Rahvusarhiiv Tutvusime Rahvusarhiivis AvTS muutmise kavadega, mis puudutavad

andmekogude asutamise reeglistiku ning andmete teabevärava rolli

kaasajastamist. Aitäh teavitamast!

Oleme RIHA kooskõlastusprotsessi osalised ja nõus sellega, et kogu

protsess tuleks üle vaadata. Kindlasti oleme huvitatud sellest, et

Rahvusarhiiv oleks kaasatud aruteludesse andmekogude asutamise ja

haldamise nõuete ning praeguse kooskõlastusprotsessi muutmise üle.

Võtame teadmiseks.

30

RIA Justiits- ja Digiministeerium on Riigi Infosüsteemi Ametile saatnud

arvamuse avaldamiseks Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Riigi Infosüsteemi Ametil ei ole märkusi Avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas.

Võtame teadmiseks.

Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei toetab põhimõtteliselt VTK-s kavandatud plaani

korraldada ümber andmekogude kooskõlastuse, liitumise ja andmete

esitamise süsteem senises RIHAs.

Esitatud nelja alternatiivse variandi vahel valiku tegemisel tuleks

lähtuda sellest, milline neist tagaks avaliku sektori asutustele kõige

väiksema haldus- ja finantskoormuse ning välistaks kahe paralleelse

süsteemi toimimise. Sellest lähtuvalt võiks eelistada alternatiivvarianti I

ja pigem mitte eelistada alternatiivvarianti II.

Ühtlasi tuleks eelnõu koostamisel mõelda ka rakendussätetele, mis

peaksid tagama võimalikult lihtsa ülemineku uuele korraldusele (seni

RIHAs registreeritud andmekogusid ei peaks asutused hakkama

teistkordselt esitama vms).

Küsitav on tehisarusüsteemide sätte (§ 331) paigutamine avaliku teabe

seadusesse. Sättest ei selgu, et see puudutaks ainult AvTS-i

reguleerimisala (avalikku teavet, andmekogusid vms). Ka paragrahvi

viimine haldusmenetluse seadusesse on problemaatiline, kui normi ei

kohaldata ainult haldusmenetluses kasutatavatele tehisarusüsteemidele.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Täname Riigikogu Kantseleid toetava

tagasiside eest. Nõustume, et alternatiivide

vahel valiku tegemisel tuleb arvestada haldus-

ja finantskoormust ning vältida kahe

paralleelse süsteemi püsimist.

Lähtume edasises eelnõu väljatöötamises

jätkuvalt sellest, et enamuse VTK-le

tagasisidet andnud osapoolte eelistatud

suund on IV alternatiivile lähedane

lahendus. See vastab samuti eesmärgile

vältida paralleelse RIHA ja ATV süsteemi

toimimist, kuid säilitab andmekogude

registreerimise kohustuse ümberkujundatult

ATV-s. VTK kohaselt on IV alternatiivi

võtmetähtsusega erinevus I alternatiivist just

see, et andmekogu kasutuselevõtt eelneva

registreerimiseta ei ole jätkuvalt lubatud ning

ATV haldaja kinnitab registreerimise, mis

võimaldab kontrollida tehnilise realisatsiooni

kooskõla andmekirjelduse ja õigusliku

alusega. See võimaldab vähendada

halduskoormust, vältida paralleelsüsteeme ja

säilitada samal ajal minimaalse, kuid vajaliku

ennetava kontrolli.

31

Oleme arvestanud, et senised

andmekoosseisud ja kirjeldused migreeritakse

RIHA-st ATV-sse.

Tehisaru käsitleva sätte paigutuse osas on

tähelepanek asjakohane. Nõustume, et normi

paiknemine peab olema sisuliselt põhjendatud

ja õigusakti reguleerimisesemega kooskõlas.

Eelnõu edasises väljatöötamises hindame

täiendavalt, kas tehisaru läbipaistvust

puudutav säte on kõige sobivam lahendada

AvTS-is, kus oleme selle reguleerimist hetkel

näinud.

Riigikantselei Täname JDM-t AvTS muutmise VTK väljatöötamise eest. Toetame

eesmärki korraldada praegune andmekogude RIHA-s kooskõlastamise,

andmete esitamise jne süsteem ümber. Väga tänuväärne on ka lahendus,

mille puhul koondub ühte kohta teave kõikidest andmekogudest (meie

arusaamist mööda alternatiiv IV ja ATV).

Seoses VTK-ga soovime JDM-le esitada mõned tähelepanekud.

Teadmiseks võetud.

Otsus, millise alternatiiviga edasi liikuda, peaks lähtuma eelkõige

sellest, mis motiveeriks andmekogu omanikku/vastutavat töötlejat kõige

enam, et ta seda süsteemi ka tegelikult kasutama hakkaks. Ka VTK-s on

märgitud, et praegune süsteem ei oma vastutavate töötlejate arvamuse

kohaselt praktilist väärtust. Mh tuleks vastata küsimusele mis juhtub,

kui andmekogu jääb ATV-s registreerimata või RIHA-s

kooskõlastamata või mis muutub vastutava töötleja jaoks paremaks, kui

andmekogu registreeritakse või kooskõlastatakse? Ilmselt ei ole igal

juhul mõistlik edasi liikuda alternatiiviga, mille puhul jääb kasutusse

kaks erinevat keskkonda – RIHA ja ATV.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et valitav lahendus peab olema

selline, mis motiveerib andmekogu vastutavat

töötlejat uut süsteemi päriselt kasutama.

Samuti nõustume, et kahe paralleelse

keskkonna säilitamine ei ole otstarbekas. Just

seetõttu ei pea me põhjendatuks lahendust, kus

RIHA ja ATV jäävad püsivalt kõrvuti toimima,

vaid lähtume jätkuvalt ühest kesksest ATV-

põhisest lahendusest.

32

Motivatsioon ei saa seejuures tugineda

üksnes sanktsioonile, vaid süsteemi

praktilisele väärtusele vastutava töötleja jaoks.

Eelnõu eesmärk on, et uus kord oleks senisest

lihtsam, automatiseeritavam ja kasutajale

kasulikum: andmekogude registreerimine

toimub ühes kohas, see ei sõltu enam

eraldiseisvast käsitööpõhisest

kooskõlastusprotsessist ning ATV kaudu tekib

nähtav ja ajakohane ülevaade andmekogust,

selle andmekirjeldusest, põhiandmetest ja

seostest. VTK järgi on IV alternatiivi puhul

registreerimine andmekogu vastutava töötleja

vaates sisuliselt automatiseeritav tegevus, kuid

samal ajal säilib ATV haldaja kinnituse kaudu

vajalik ennetav kontroll.

Registreerimata jätmise tagajärg tuleb

eelnõus üheselt sätestada. Meie lähtekoht on,

et andmekogu kasutuselevõtt ilma eelneva

registreerimiseta ei tohi olla lubatud ka uues

mudelis. See on VTK-s juba IV alternatiivi

ühe keskse elemendina välja toodud ning just

see eristab IV alternatiivi I alternatiivist.

VTK lk 32. AvTS-sse kavandatakse sõnastust, mille kohaselt määrab

andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu põhiandmed. Kui

andmekogu andmeid on ka edaspidi kavas jaotada põhiandmeteks ja

neid toetavateks andmeteks, oleks mõistlik see määratleda, mis on

andmekogu põhiandmed. Probleemiks võib kujuneda ka see, et

põhiandmed peab määratlema vastutav töötleja. Kuna andmekoosseis ja

andmekogu eesmärk määratakse kas seaduse või põhimääruse tasandil

(so seaduseandja või VV või minister), siis pole selge, milline võimalus

Nõustume osaliselt.

Põhiandmete mõiste ja nende

kindlaksmääramise loogika vajavad eelnõu

edasises väljatöötamises täpsustamist. Eelnõu

eesmärk ei ole anda andmekogu vastutavale

töötlejale piiramatu otsustusruum

põhiandmete määratlemiseks, vaid panna talle

33

jääb vastutavale töötlejale põhiandmete määratlemiseks, kui

vastutavaks töötlejaks on näiteks valitsemisala asutus.

kohustus määratleda ja kirjeldada põhiandmed

ATV-s andmekogu aluseks oleva õigusakti,

andmekoosseisu ja eesmärgi alusel. Kaalume

põhiandmete sisulise määratluse ning

täpsemate kriteeriumide või metoodika

täiendavat selgitamist, et vältida ebaühtlast

praktikat.

Oleme arvamusel, et tehisarul põhinevate süsteemide regulatsiooni

viimine HMS-i ei ole põhjendatud, kui see ei ole otseselt seotud

haldusmenetlusega.

Teadmiseks võetud.

VTK-s kasutatakse korduvalt terminit „post-hoc seire“. Tegemist on

uue terminiga, mida tuleks täpsemalt avada, s.h mida sisuliselt post-hoc

seire tähendab, kas tegemist on järelevalve liigiga, millel on õiguslikud

tagajärjed või on tegemist mitteametliku seirega vms.

Mõiste „post-hoc seire“ vajab eelnõu edasises

väljatöötamises selgemat avamist. VTK-s

peetakse selle all silmas ATV vahendusel

toimuvat tagantjärele nõuetelevastavuse seiret,

mitte uut iseseisvat haldusjärelevalve liiki.

Seire eesmärk on võimaldada

vastutusvaldkonna asutustel süsteemselt

jälgida nõuete täitmist ja vajadusel teavitada

pädevat järelevalveasutust. Õiguslikud

tagajärjed ei teki seirest endast, vaid pädeva

asutuse edasisest tegutsemisest kehtiva õiguse

alusel. Täpsustame termini kasutust ja

vajadusel selle sõnastust eelnõu väljatöötamise

käigus.

Siseministeerium Toetame VTK eesmärki kaotada andmekogude topeltregistreerimine

ning suurendada andmete ristkasutust erinevates andmekogudes. Nagu

ka VTK-s on välja toodud, ei toimi mitu erinevat kooskõlastust

praktikas. Mitme erineva kooskõlastusringi puhul tekib oht, et

juriidiliselt

saadakse kooskõlastus, kuid hiljem n-ö tehnilise kooskõlastuse raames

enam kooskõlastust ei saada. Seega on kahe protsessi liitmine mõistlik.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et andmekogude

topeltregistreerimise vähendamine ja

dubleerivate kooskõlastusprotsesside

lõpetamine on vajalik. Ka eelnõu eesmärk on

liikuda lahenduse suunas, kus andmekogude

registreerimine, andmekirjeldused ja nendega

seotud info koonduvad ühte kesksesse

34

Samas peame vajalikuks märkida, et VTK-s ei ole kirjeldatud, kuidas

jõuda olukorrani, kus kõik riiklikes registrites kasutatavad andmed

oleksid ristkasutatavad, teistele asutustele vajadusel kättesaadavad,

üheselt mõistetavad ning samas ka piisavalt turvatud, ning millised

ressursid on ette nähtud taolise süsteemi loomiseks ja ülalpidamiseks.

VTK-s kirjeldatud olukorrani jõudmine nii alternatiivi I, II, III kui ka

IV puhul nõuab üleriigilist planeerimist ja koordineeritud tegutsemist.

Andmete, andmekoosseisude ja andmete jagamise protsesside

kirjeldamiseks on kõikide alternatiivide puhul vaja ühtset haldusalade

ülest metoodikat. Riigi hajusa infosüsteemide arhitektuuri arvestades

tuleb protsess väga täpselt analüüsida ja kirjeldada, vastasel juhul võib

taoline kohmakas süsteem saada takistuseks uute lahenduste loomisel,

muudatuste tegemisel või vajalike andmete leidmisel. Väga detailsete

andmekirjelduste ja nende avaldamisega kaasnevad paraku olulised

riskid.

keskkonda ning välditakse olukorda, kus sama

andmestikku või muudatust tuleb menetleda

mitmes erinevas protsessis. Samuti nõustume,

et õigusliku ja tehnilise vaate lahutamine eri

menetlustesse ei ole praktikas olnud piisavalt

tõhus.

Nõustume ka sellega, et riigi hajusa

infosüsteemi arhitektuuri tõttu ei tohi uus

lahendus muutuda liigselt kohmakaks.

Seetõttu peame oluliseks, et andmekirjelduste

esitamise ja haldamise mudel oleks

võimalikult standardiseeritud, masinloetav ja

automatiseeritav ning et see toetaks uute

lahenduste loomist, mitte ei takistaks seda. Mh

on juba olemas riigi andmekirjelduse standard

ja juhised, mis annavad ühtse riigiülese aluse

andmekirjelduste koostamiseks.

Kuna nõuded on eksisteerinud varem, siis täna

me ei näe vajadust täiendava lisaressursi

tagamiseks keskselt teabevaldajatele.

Andmekirjelduste detailse avaldamisega kaasnevad turvariskid

Teenuste arendamine, sealhulgas siseturvalisuse andmekogude andmete

kasutamine uute lahenduste loomisel, on tervitatav. Samas

andmekirjelduste avaldamine VTK-s toodud detailsusastmes

julgeolekut puudutavates ja sarnastes andmekogudes tähendab olulist

turvariski.

Juurdepääsupiiranguga teabe hulka võivad kuuluda ka

andmekirjeldused, kui see võib oluliselt kahjustada asutuse

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume, et andmekirjelduste avaldamise

kohustus ei tohi viia selleni, et ATV kaudu

muutuvad kättesaadavaks sellised detailid, mis

annavad ründe-eelise, kahjustavad

toimepidevust või seavad ohtu

julgeolekuasutuste tegevuse. Samas leiame, et

ka praegune AvTS annab piisava aluse

andmetele ligipääsu piiramiseks mh

riigikaitselistel alustel. Pigem on probleemiks

35

toimepidevust või kujutada riski julgeolekuasutuste tegevuse

kahjustamiseks. Juurdepääsupiiranguga andmete kirjeldamine ei ole ka

otstarbekas, sest neid ei ole võimalik teistel osapooltel kasutada.

VTK-s loetletud eesmärgid, nagu riigi andmekorralduse läbipaistvuse ja

usaldusväärsuse tagamine, andmete ühekordse küsimise põhimõtte

järgimine, andmete ja andmekirjelduste kiire leitavus ja

taaskasutatavuse tagamine, ei ole ülimuslikud eesmärgist kaitsta teavet,

sealhulgas andmekirjeldusi, kui selleks on seaduslik alus ja põhjendatud

juhud.

RIHA ja andmete teabevärava (ATV) näol on tegemist infosüsteemiga,

kuhu koondatakse kõikide, sh Siseministeeriumi valitsemisala

infosüsteemide kirjeldused, liideseid kirjeldavad dokumendid,

arhitektuurivaated ning seosed, lisaks nende turvaastmeklassid ning

muu informatsioon, mida oma valitsemisalas kaitseme kui

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. SIM

valitsemisala andmekoosseisude kajastamist RIHAs on käsitletud juba

2016. aastal ning toona oli SIMi seisukoht, et tsentraliseeritud

andmekoosseisude kirjeldamine kujutab endast oluliselt suuremat

ründeväärtust potentsiaalsele ründajale ning on seetõttu ohuks

ka SIM valitsemisala infosüsteemidele. Seda ka olukorras, kus ründaja

otsene eesmärk ei ole SIM.

SIM valitsemisala asutuste andmed võivad lekkida lisaks põhilise

ründeobjekti andmetele. Näiteks kui ründaja soov on saada

Transpordiameti andmekogude kohta informatsiooni, on suur

tõenäosus, et eduka ründe korral ei jäeta SIM andmeid puutumata, vaid

kasutatakse kogu saadud informatsiooni. Enamik SIM valitsemisala

andmekogusid on kõrge kaitsetarbega, RIA kaitsetarve on teadmata (sh

RIHA). Tekib küsimus, kas kõrgema kaitsetarbega andmete kirjeldust

peaks hoiustama madalama osaklassiga registris.

teabevaldajate vähene teadlikkus ja suutlikkus

andmetega seotud riske tuvastada ja

asjakohaselt andmetele ligipääsupiiranguid

seada. Selle probleemiga tegelevad hetkel

aktiivselt nii Riigikantselei, Siseministeerium,

Kaitseministeerium kui teised – vastavast

koostööst ei ole seni tekkinud ettepanekuid

kehtiva õiguse muutmiseks.

Andmete teabevärava eesmärgiks ei ole

koondada infosüsteemide tehnilist

dokumentatsiooni, seega pole sellise teabe

lekkimine praeguse VTK kontekstis käsitletav

teave. Andmekoosseisude avalikustamise

detailsuse küsimust on adresseeritud järgmises

kommentaaris.

36

Eelnevast tulenevalt tuleks SIM valitsemisala infosüsteemide puhul

hoiduda liigsete detailide avalikustamisest, mis võivad kolmandatele

isikutele teada saamisel anda olulise ründe-eelise ning seeläbi seada

ohtu sisejulgeoleku asutuste poolt töödeldavad andmed. Taoliste

andmekogude andmekirjeldused peaksid olema võimalikult

üldsõnalised ning mitte kirjeldama detailselt infosüsteemi olemust, selle

liideseid või rakenduse ülesehitust. Piirduma peaks infosüsteemi

eesmärgi ning seal töödeldavate põhimääruses toodud andmete

kirjeldusega.

Kogu riigi andmemudelite, andmekogude ja nende vaheliste seoste

avaldamine ühes keskses kohas on eraldi arvestatav turvarisk. Lisaks

tuleb hinnata riske olukorras, kus asutuse infosüsteemidega ühenduses

olev andmehaldustarkvara hakkab otse andmete teabeväravasse

andmekirjeldusi saatma. Seda mõju pole aga VTK-s analüüsitud ega

kordagi mainitud.

Andmete ja andmekoosseisude kirjeldamise detailsus

VTK ei erista andmekoosseisude kirjeldust andmete kirjeldustest.

Andmekirjeldused on hoopis teise detailsusastmega kui seda on

andmekoosseisude kirjeldused. Kui kõikides andmekogusid ja registreid

kehtestavates õigusaktides peaks olema eraldi andmete kirjeldused

täpsusega, mis aitab selgitada nende unikaalsust, siis peaks selleks

jätma ka piisavalt aega, sest taoliste muudatuste sisseviimine on

erakordselt ajamahukas ning kindlasti tuleks kaaluda, kas sellise

protsessi läbiviimine on eesmärgipärane ja otstarbekas.

VTK-s väljendatakse soovi luua ühendus andmehaldustarkvaraga ja

teha avalikuks infosüsteemide andmemudel selle suurimas detailsuses.

Protsess, mille tulemusel peaks jõudma olukorrani, kus kõikide

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda.

VTK mõistes on andmekoosseis

andmekogusse kogutavate andmeelementide

loetelu, samas kui andmekirjeldus on

andmeelemendi formaliseeritud kirjeldus ning

seega teistsuguse detailsusastmega nähtus.

Samuti on VTK-s osutatud, et RIHA senine

„andmekogu dokumentatsioon“ on olnud

laiem kui andmekirjeldus, hõlmates mh

tehnilist dokumentatsiooni, mida me ei soovi

ATV avaldamisloogikasse üks ühele üle

kanda.

37

registrite andmekoosseisud ja salvestatavad andmed on kirjeldatud nii,

et need vastavad valdkondade üleselt samadele nõuetele ning

moodustavad ühe terviku nii semantilisest kui ka andmete jagamise

protsessi vaatest, on pikaajaline. Pelgalt andmete ja metaandmete

kirjeldamisest ei piisa aga selleks, et vajalikud andmed oleksid teistele

asutustele kättesaadavad ja kasutatavad.

Täna on andmekogude määrustes ja seadustes üldsõnaliselt kirjeldatud

andmeobjektid (näiteks kütusekulu, töötamise asukoht vms). Selleks, et

teada, kas mitmes registris on kogutud samad andmed, on vaja oluliselt

täpsemaid kirjeldusi.

Tarvis on kirjeldada vähemalt:

• andmeobjektide detailseid definitsioone

• andmesubjekte

• kasutatud klassifikaatoreid

• kasutatud mõõtühikuid

• ajaraami, milles andmeid kogutakse ja esitatakse

• andmete granulaarsust

Detailne andmekirjeldus peaks jääma asutusele endale ning

avalikustama peaks nende andmeelementide detailsed kirjeldused, mis

võivad luua lisaväärtust ka teistele kasutajatele. Andmete jagamisel

erinevate asutuste vahel on lisaks semantilistele takistustele ka

õiguslikud takistused. Riikliku statistika seadus ei luba teiste asutustega

jagada andmeid. RStS § 35 lg (1) Riikliku statistika tegija levitab

riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis

välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikuandmeid on lubatud

kasutada ainult sel eesmärgil, milleks neid on kogutud. IKÜM artikkel

5 lg tuleneb eesmärgi piirangu põhimõte, mille kohaselt ei tohi

Samuti ei ole VTK eesmärgiks nõuda täies

mahus kogu asutustes oleva andmekirjelduse

(sh andmeelementide, andme- ja ärisõnastike

terminite, andmeteenuste ja levituste

kirjelduste) avalikustamist. Põhjendatud

juhtudel võib asutus loobuda eelkõige

andmeelementide kirjelduste avalikustamist ja

piirduda andmesõnastiku tasandiga.

Meie eesmärk ei ole nõuda, et kõik

andmekogude aluseks olevad õigusaktid

hakkaksid sisaldama täielikke detailseid

andmekirjeldusi samas detailsusastmes nagu

asutuste sisemised andmehaldus- või

andmemudeli kirjeldused. Andmekogu aluseks

olev õigusakt peab ka edaspidi kirjeldama

andmekoosseisu piisava selgusega, et oleks

arusaadav, milliseid andmeid kogutakse ja mis

eesmärgil (nn andmesõnastiku tasandil).

Detailsemad andmekirjeldused võivad olla

vajalikud koosvõime, taaskasutuse ja

andmehalduse seisukohast, kuid nende

haldamine ei pea tervikuna toimuma õigusakti

tekstis. VTK järgi ongi eesmärk, et ATV ja

andmehaldustarkvarade liidestused

võimaldaksid andmekirjelduste ajakohastamist

masinloetavalt ja võimalikult suurel määral

automatiseeritult.

Nõustume ka tähelepanekuga, et pelgalt

andmete ja metaandmete kirjeldamisest ei

piisa. Andmete ristkasutus ja kättesaadavus

38

isikuandmeid töödelda viisil, mis on vastuolus isikuandmete kogumise

ja töötlemise esialgsete eesmärkidega.

eeldavad lisaks semantilisele ühtsusele ka

õiguslikku alust, selgeid kasutustingimusi ja

toimivaid andmevahetuslahendusi. Seetõttu ei

käsitle me eelnõus andmekirjeldusi

eesmärgina omaette, vaid osana laiemast

andmekorralduse raamistikust. Samuti

lähtume sellest, et avalikustamisele peab

kuuluma eeskätt selline kirjeldustase, mis

toetab andmete leidmist, mõistmist ja

õiguspärast kasutamist.

Põhiandmete mõiste ja andmete unikaalsus

Ühe võimalusena võiks andmekogudes, mille andmekirjeldused võivad

olla avalikud, detailne kirjeldamine piirduda põhiandmete või asutuse

äriprotsesside jaoks oluliste andmetega. Juba täna kasutatakse avalikes

andmekirjeldustes praktikat, kus tähendused ärisõnastikust ning muud

detailsed kirjeldused omistatakse ainult olulisematele organisatsiooni

andmetele. Ka VTK seletuskirjas on välja toodud, et Andmekaitse

Inspektsiooni (AKI) hinnangul ei tohiks õigusaktides loetletud

andmekoosseisud olla koormatud tehniliste andmetega.

Põhiandmete mõistet ei ole täna aga piisavalt detailselt lahti kirjutatud.

AvTS § 436 määratleb põhiandmed kui riigi infosüsteemi kuuluvasse

andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad

andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Selleks, et

andmetest väärtust luua, tuleb neid kombineerida teiste andmetega ning

samad andmed võivad olla põhiandmeteks mitmes andmekogus.

Isikukood on põhiandmetena oluline kõikides andmekogudes, mis

käsitlevad füüsilisi isikuid; majandustehingutega seotud andmeid

käsitletakse nii tervise-, sotsiaalvaldkonna-, ettevõtluse-,

põllumajanduse- kui ka maksudega seotud andmekogudes. Ilma keskset

superandmebaasi loomata ei saa taolisest praktikast loobuda.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Põhiandmete mõistet me eelnõu raames

muutma ega uuesti määratlema ei lähe. Samas

nõustume, et rakendamisel peab olema

selgem, kuidas põhiandmeid kirjeldatakse

ning millises ulatuses tuleb arvestada

võimalike taaskasutajate vajadustega. VTK

lähtub juba täna kehtivast põhimõttest, et

põhiandmeid tuleb taaskasutada, mitte koguda

dubleerivalt, ning probleemina on välja toodud

eeskätt põhiandmete ebaühtlane kvaliteet,

kirjelduste vähene leitavus ja erinev detailsus,

mitte põhiandmete mõiste enda puudumine.

Nõustume ka sellega, et „unikaalsus“ ei

tähenda praktikas seda, et sama

andmeelement ei võiks esineda mitmes

andmekogus. Eelnõu eesmärk ei ole välistada

sama liiki andmete kasutamist eri

andmekogudes, vaid tagada, et oleks

arusaadav, millises andmekogus on konkreetse

39

VTK seletuskirjas on öeldud, et õigusaktides loetletud

andmekoosseisud peavad olema täpsed ja ajakohased ning võrreldavad

peavad olema ka andmekogude andmekirjeldused. Tuleb määratleda,

kus erinevate andmekogude kirjeldused peaksid asuma ning kas

andmeid peaks

kirjeldama ainult samadel tehnilistel alustel või ka samadel

semantilistel alustel.

VTKs on välja toodud, et uuendatud printsiibi kohaselt oleks

teabevaldaja kohustatud oma põhiandmete kirjeldamisel arvestama

võimalike taaskasutajate põhjendatud vajadusi, sealhulgas vajadusi, mis

tulenevad kehtivatest andmete teisesest kasutamisest avalike ülesannete

täitmisel, teenuste osutamisel, analüüsimisel või teadus- ja

arendustegevuses.

Andmekogude pidajate jaoks oleks taolise korra kehtestamisel vaja

täpsemat definitsiooni põhjendatud vajaduste kohta. Kõikidest

võimalikest andmete taaskasutajatest ülevaadet saada on ettevaatavalt,

andmete kirjeldamise etapis, võimatu.

ülesande täitmiseks põhiandmete roll ning

kuidas neid tuleb taaskasutada.

Lahenduse mõjuanalüüs ja protsesside kaardistus

Selleks, et AvTSi muutmisega edasi minna nii, nagu VTK-s

kirjeldatakse, on vaja analüüsida andmekirjelduste keskse avaldamise

mõju andmete turvalisusele. Samuti on vaja analüüsidatöö teostamiseks

vajalikke ressursse ning tagada nende olemasolu pikema aja jooksul.

Lisaks andmete kirjeldustele on vaja keskselt kokku leppida ka

andmetega seotud protsessid ning sätestada valdkondade ülene

raamregulatsioon.

Tarvis on kirjeldada:

Ressursivajaduse osas on tähelepanek

asjakohane. Oleme ka varasemalt lähtunud

sellest, et paljud kohustused eksisteerivad juba

täna, kuid muudatuste mõju seisneb selles, et

nende täitmine muutub süsteemsemaks,

nähtavamaks ja kontrollitavamaks.

Nõustume, et keskne andmekirjelduste

avaldamine eeldab turvamõjude analüüsi. Eelnõu eesmärk ei ole luua lahendust, mille

tulemusel muutuvad avalikuks

andmekirjeldused või tehnilised detailid viisil,

mis suurendaks ründepinda või kahjustaks

toimepidevust.

40

 Millise detailsusega ja milliseid andmeid tuleb andmeid ATVs

kirjeldada?

 Milline on andmete jagamise protsess?

 Kas on vaja ühtset andmestandardit?

 Kuidas luuakse andmete jagamiseks õiguslik alus?

 Kuidas toimub andmekirjelduste muutmine?

 Kuidas toimub andmete tagasisidestamine?

 Kuidas toimub esitatud andmete muutmine?

 Kuidas toimub andmete kvaliteedi kontroll?

 Kuidas toimub andmekirjelduste kvaliteedi kontroll?

 Millised on erinevate asutuste õigused, kohustused ja vastutuse

piirid andmete töötlemisel?

 Kuidas hakkab toimuma rahvusvaheline andmevahetus?

AvTSi muutmine viisil, mis on VTK-s kirjeldatud, põhjustaks asutustele

suurt halduskoormust ning tähendab lisatööd, mille tegemiseks ei

pruugi tänaste personali- ja eelarvekärbete tingimustes ressursse olla.

Järelevalvet saab teha ainult selliste protsesside üle, mille täitmiseks on

olemas ka ressursid.

VTKs on välja toodud, et ka hetkel jääb kontrollimata nii andmekogude

vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele (sh isikuandmete

töötlemise nõuded, andmete ühekordse küsimise põhimõte) kui ka

tehniline koosvõimelisus, turvalisus ja kvaliteet. Õigusakti eelnõu

raames tuleb ka hetkel kehtivatest reeglitest lähtuda.

Ettepanek on liikuda vajaduspõhiselt, seada prioriteediks kõrge avaliku

väärtuse ja selge taaskasutusnõudlusega andmekogud ning otsustada

andmekirjelduste avaldamise ulatus alles pärast lisaväärtuse ja mõjude

selget väljaselgitamist. Isegi juhul, kui kõik andmed on piisava

detailsusega kirjeldatud on andmete jagamine VTKs kirjeldatud mahus

keeruline.

Lähtuvalt VTK-le saadud tagasisidest on

JDMi plaan eelnõus seada nõue:

 Avaandmete kirjeldamiseks DCAT-AP

standardi ulatuses (andmestik,

andmeteenused, levitused)

 Andmekogude kirjeldamiseks

andmestiku, andmesõnastiku ja

ärisõnastiku tasemel. Kui on olemas,

tuleb kirjeldada ka levitused ja

andmeteenused (lähtuvalt eelkõige EL

andmehalduse määrusest tulenevatest

rakendusnõuetest).

Vajaduspõhise rakendamise ettepanekuga

nõustume sisuliselt. Samas on juba toimimas

30 olulisema andmekogule rangemate nõuete

seadmine. Laiem väärtus- või vajaduspõhise

teabehalduse kontseptsioon ei ole praeguse

VTK / eelnõu skoobis.

Me ei käsitle me avaandmete või

andmekirjelduste regulatsiooni kui alust

kõrvale kalduda valdkondlikest piirangutest

või isikuandmete kaitse nõuetest.

Algoritmi läbipaistvust puudutava

regulatsiooni osas analüüsime, kas vastavad

sätted on kõige sobivam lahendada AvTS-is

või vajavad need teistsugust õiguslikku

raamistikku.

41

VTK eirab ka juriidilist konflikti, mis on eksisteerinud avaandmete

nõude kehtestamise algusest saati. Ühest küljest nõutakse andmete

avalikustamist, teisest küljest aga andmekogude pidamist konkreetse

eesmärgi saavutamiseks ning eesmärgipärast andmetöötlust. Ühegi

andmekogu volitusnorm ei sätesta „avaandmete avalikustamist“

andmetöötluse eesmärgina. Algoritmi läbipaistvust puudutavad

muudatused vajavad eraldi õigusakti.

Tagasiside väljatoodud alternatiividele

I Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsess ja andmekogude RIHA-s

registreerimise kohustus kaotatakse mõlemad täielikult ja asendatakse

ATV põhise nn post-hoc seirega.

Andmekogu RIHA-s registreerimise kohustuse kehtetuks tunnistamine

eeldab omakorda AvTS § 432 lõike 1 kohase „riigi infosüsteemi“

definitsiooni muutmist. RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. RIHA

määruse § 5 põhimõtted, sh põhiandmete osas tõstetakse seaduse

tasandile.

I alternatiivina pakutud nõuete vastavuse seire sisseviimine kohustaks

asutusi regulaarselt kontrollima andmekogusid, see toob kaasa

töökoormuse kasvu ning võib suurendada vajadust täiendava

kompetentsi järele. Pideva seiramise automatiseerimise arendamine

eeldaks ka rahalist kulu. Ilma automatiseeritud vahenditeta jääb seire

käsitsi tehtavaks, mis omakorda suurendab andmekogu eest vastutava

töötaja koormust.

II Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsess tunnistatakse kehtetuks,

kuid andmekogude RIHAs registreerimise kohustus säilitatakse. ATV ja

RIHA hakkavad toimima kahe paralleelselt eksisteeriva, kuid erinevaid

eesmärke teeniva süsteemina. (ATV toimiks avaandmete ja nii

avaandmete kui andmekogude andmekirjelduste avaldamise kohana,

RIHA toimiks n-ö „andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on

võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende

haldajatest, nendega seotud õigusaktidest jm üksikasjadest). Kahe

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Täname alternatiivide kaupa esitatud

tagasiside eest. Nõustume üldise

tähelepanekuga, et valitav lahendus peab

vähendama dubleerimist, olema asutustele

praktiliselt rakendatav ning vältima olukorda,

kus uus mudel suurendab käsitööd,

halduskoormust või süsteemide killustatust.

Samuti nõustume, et kõigi alternatiivide

rakendamisel tuleb arvestada nii tehnilise

arenduse, töökorralduslike muudatuste kui ka

juhendamise vajadusega.

IV alternatiivi osas peame jätkuvalt seda

kõige tasakaalukamaks edasi liikumise

aluseks. See võimaldab loobuda RIHA

kooskõlastusprotsessist ja paralleelsest

keskkonnast, kuid säilitada andmekogude

registreerimise kohustuse ümberkujundatult

ATV-s. Nõustume, et selle rakendamine eeldab

uut töökorraldust, juhendmaterjale, tehnilisi

lahendusi ja õigusraamistiku täpsustamist.

Samas ei käsitle me seda „puhtalt lehelt

alustamisena“, vaid olemasolevate kohustuste,

42

süsteemi ülalpidamine on ressursi ebaotstarbekas kasutamine, eriti kui

arvestada, et eesmärk on topelttööd vähendada. See alternatiiv looks

olukorra, kus dubleerida tuleb andmete kirjeldusi ning neid mõlemas

kohas ajakohasena hoida. Samuti tuleks arvestada mõlema süsteemi

arendus-ja halduskuludega.

III Alternatiiv – AvTS § 439 lõike 1 punktis 6 nimetatud kindlustav

süsteem nimetatakse ümber „andmete teabevärava süsteemiks“ ning

selle alusel kehtestatud RIHA määrus nimetatakse ümber ATV

määruseks. Sisuliselt kujundatakse tänane RIHA aluseks olev õigusakt

ümber ATV aluseks olevaks õigusaktiks

RIHA kooskõlastusprotsess on olnud ebaefektiivne ning see probleem

jääb III alternatiivi puhul lahendamata. Tervitatav on see, kui riiklikest

andmekogudest ülevaate saamiseks oleks üks platvorm ning lahendatud

saaksid ka RIHA kasutajamugavuse ja vananenud struktuuriga seotud

probleemid.

IV Alternatiiv – RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted

tunnistatakse kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib,

kuid kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest

loobutakse ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude

registreerimine toimub ATV-s. Puhtalt lehelt alustamine eeldab palju

tegevusi ning luua tuleb uued juhendid, paika panna töökorraldus ja

luua uus õigusraamistik.

andmete ja protsesside ümberkujundamisena

ühtsemaks ja toimivamaks mudeliks.

Sotsiaalministeerium Toetame riikliku andmekorralduse lihtsustamist ja dubleerimise

vähendamist. Toetame ka seonduva regulatiivse raamistiku, protsesside

ja tehniliste lahenduste ülevaatamist eesmärgiga pakkuda terviklikku ja

ajakohast ülevaadet riigi andmekogude andmetest. Lisaks toetame ka

andmekirjelduste masinloetavuse parandamist.

Teadmiseks võetud.

Väljapakutud alternatiividest toetame alternatiivi nr 4. Toetame

andmete teabevärava (ATV) arendamist riigiüleseks ühtseks

andmekogude kataloogi ja andmekirjelduste keskkonnaks ning RIHA

kooskõlastusprosessist loobumist. Seni kehtinud andmekogude

formaalselt fikseeritud kooskõlastamise protsess võiks asenduda

IV alternatiivi osas peame jätkuvalt seda

kõige tasakaalukamaks edasi liikumise

aluseks. See võimaldab loobuda RIHA

kooskõlastusprotsessist ja paralleelsest

keskkonnast, kuid säilitada andmekogude

43

kombinatsiooniga selgetest formaalsetest nõuetest andmekogu

pidamisel (nt dubleeriva andmekogumise keeld), mida toetatakse ühiste

mitteformaalsete koostööformaatidega asutuste vahel (nõustav

funktsioon) ning tehakse pistelist kontrolli nõuete täitmise üle.

Andmekogude pidamise ja arendamise protsessid on tihedalt seotud

IKT-arenduste juhtimismudeli ülevaatamisega

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/49a2170f0e3e-4624-

a0cd-911611b6c97e), mistõttu võiks neid küsimusi koos käsitleda.

registreerimise kohustuse ümberkujundatult

ATV-s. Nõustume, et selle rakendamine eeldab

uut töökorraldust, juhendmaterjale, tehnilisi

lahendusi ja õigusraamistiku täpsustamist.

Samas ei käsitle me seda „puhtalt lehelt

alustamisena“, vaid olemasolevate kohustuste,

andmete ja protsesside ümberkujundamisena

ühtsemaks ja toimivamaks mudeliks.

Teeme ettepaneku hoiduda andmekogude põhimäärustes

andmekoosseisude kirjeldamisel liigse tehnilise detailsuse nõudest.

VTK suundumus eeldab andmekogude põhimäärustes senisest

detailsema andmekoosseisu esitamise. Meie hinnangul ei ole

ülemäärane detailiseerimine põhimääruses siiski otstarbekas, kuna see

hägustab õigusakti ja tehnilise kirjelduse rollijaotust. Põhimääruse

eesmärk on luua selge õiguslik raamistik – määratleda andmekogu

eesmärk, andmekategooriad ja andmesubjektide ring. See ei peaks

kujunema tehniliseks andmekataloogiks ega sisaldama infosüsteemi

tasandi detailkirjeldusi. Liigne tehniline detailsus muudab õigusakti

raskesti loetavaks, vähendab arusaadavust ning piirab andmekogu

arendamise paindlikkust.

Andmekogude pidevat arendamist tingivad tervise- ja

sotsiaalvaldkonnas riigisisene teenuste ümberkujundamine ja

kaasajastamine ning muudatused Euroopa Liidu õiguses. Tehniline

detailsus andmekoosseisu sõnastamisel õigusaktis toob kaasa sagedased

normimuudatused, suurendab ametnike töökoormust ja aeglustab

arendustegevust. Leiame, et andmekoosseis peab olema piisavalt täpne

õigusselguse tagamiseks, kuid samas arusaadav ka andmesubjektile.

Tegelik läbipaistvus ei suurene tehniliste detailide ülemäärase

loetlemisega õigusaktis.

Ettepanekuga saab suures osas nõustuda. Nõustume, et andmekogude põhimäärustes ei

ole otstarbekas nõuda ülemäärast tehnilist

detailsust. Eelnõu eesmärk ei ole muuta

põhimäärusi tehnilisteks andmekataloogideks

ega kanda õigusakti tasandile üle infosüsteemi

sisemisi andmemudeleid või muid tehnilise

teostuse detaile. Põhimääruse roll peab ka

edaspidi olema eeskätt õigusliku raamistiku

loomine: andmekogu eesmärgi,

andmekategooriate, andmesubjektide ringi

ning andmete töötlemise põhialuste

määratlemine.

Nõustume ka sellega, et õigusliku ja tehnilise

tasandi rollid tuleb selgemalt eristada. Meie

eesmärk on, et andmekoosseis oleks õigusaktis

kirjeldatud piisava täpsusega õigusselguse

tagamiseks, kuid detailsem, masinloetav ja

ajakohastatav andmekirjeldus oleks hallatav

ATV kaudu. See võimaldab tagada parema

läbipaistvuse, koosvõime ja tehnilise

44

Praktikas selguvad detailsed andmekoosseisud õigusmuudatustega

paralleelselt või hiljem (IT arendustööde käigus). VTK suundumus

eeldab seega olulist protsessinihet, kuna õigusloome protsessile

lisandub süsteemse andmeanalüüsi (sh andmemudeli) koostamise

vajadus.

Sellega kaasneb täiendav ajakulu ja töökoormus vähemalt seni, kuni

vajalikud tööriistad ja automatiseerimine on olemas. Lisaks vajab

täpsustamist, kuidas neid protsesse nähakse õigusloome tervikvaates,

näiteks Riigikogu menetluses muudatuste tegemisel.

Seetõttu teeme ettepaneku eristada selgelt õiguslik ja tehniline tasand:

põhimääruses sätestada andmekategooriad, andmesubjektide

kategooriad ja andmete kogumise eesmärk, samas kui detailne,

masinloetav ja ajakohastatav andmekirjeldus avaldatakse ATV-s. Selline

lähenemine tagab õiguskindluse, säilitades samal ajal vajaliku tehnilise

paindlikkuse ja vältides normitehnilist ülereguleerimist.

Kokkuvõttes toetame andmekorralduse lihtsustamist, topeltkoormuse

vähendamist, andmete teabevärava (ATV) kujundamist keskseks

andmekataloogiks ning RIHA kooskõlastusprotsessi lõpetamist, kuid

peame ka vajalikuks vältida andmekoosseisude liigset tehnilist

detailsust põhimäärustes. Lisaks toome välja, et uute nõuete ja

protsesside rakendamine asutustes eeldab muu kõrval ka üleminekuaega

ja rahastuse olemasolu.

paindlikkuse ilma, et iga andmemudeli

täpsustus eeldaks kohe normimuudatust.

Peame asjakohaseks ka tähelepanekut, et

liiga tehniline detailsus õigusaktis võib

vähendada arusaadavust, suurendada

muudatuste sagedust ja koormata õigusloomet

olukorras, kus andmekoosseisu detailid

selguvad sageli alles arenduse käigus või

täpsustuvad paralleelselt rakenduslahenduse

kujunemisega. Eelnõu edasises

väljatöötamises peame seetõttu oluliseks

kujundada lahendus, kus õigusakt ja ATV

täiendavad teineteist, mitte ei dubleeri sama

infot eri detailsusastmetes.

Samas peab andmekoosseis olema õigusaktis

endiselt piisavalt selge, et oleks arusaadav,

milliseid andmeid kogutakse, mis eesmärgil ja

milliste andmesubjektide kohta. Seega ei toeta

me ka liiga üldsõnalist lähenemist, mis jätaks

andmekoosseisu tegeliku sisu üksnes tehnilise

kirjelduse tasandile.

Üleminekuaja ja rakenduskulude osas nõustume samuti, et uue mudeli rakendamine

eeldab etapiviisilist üleminekut, juhendamist,

tehnilisi lahendusi ja realistlikku

ressursihinnangut.

Statistikaamet Statistikaamet täidab nii avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) kui

riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) alusel funktsioone, mis on

seotud VTK eesmärkidega riigi andmete leitavuse ning riigi

andmekogude õiguspärasuse tagamisel. Nõustume VTKs esile toodud

Ettepanekuga saab nõustuda. Nõustume, et

kavandatav muudatus ei saa toimida üksnes

regulatiivse ümberkorraldusena, vaid peab

tuginema regulatiivsete ja mitteregulatiivsete

45

konstanteeringuga, et muudatus peab toimima mitteregulatiivsete ja

regulatiivsete meetmete kombinatsioonina. Sealjuures tuleb vältida

riski, kus lihtsalt asendatakse üks regulatsioon teisega, ilma

jõustamisele täit tähelepanu pööramata. See teeb keeruliseks soovitud

eesmärkide täitmise - iseäranis riigi andmete leitavuse osas.

meetmete koosmõjule. Eelnõu eesmärk ei ole

asendada üht formaalset raamistikku teisega

ilma rakendusvõimekust, protsesse ja

tegelikku kasutatavust parandamata.

Andmehaldust koordineerides on Statistikaametil samuti teadmine, et

asutustel puudub selge, täpne ja ajakohane ülevaade oma valduses

olevatest andmetest ja seda nii andmekogude, andmekoosseisude

kui ka andmekirjelduste tasandil. Asutustele ei ole selge, millist

avalikku teavet või avaandmeid, kus ja kuidas tuleb asutuse sees

hallata. Vähesed asutused on seni suutnud halduse alla saada need

andmed, mis ei ole andmekogudes. Keerukusi on nii kontseptsioonide

(andmed, teave, andmestik, andmevara jne) praktilise rakendamisega

haldusel

kui ka sellega, mis moodi siduda ühtseks pildiks avaandmete,

isikuandmete, põhiandmete ja andmeturbe vaated. Kokkuvõttes, kuna

puudub ülevaade asutuste kaupa, ei ole seda ka üle riigi.

Mitmel juhul on väidetud, et kuna VV määruse Teenuste korraldamise

ja teabehalduse alused §12 lõike 1 kohaselt peab asutusel olema

ülevaade oma põhiülesannete täitmisel tekkiva teabe, selle allikate ja

hoiukohtade kohta, siis õiguslikult on vajalik norm olemas, kuid

probleem on

suuresti selles püstitatud eesmärkide täitmises. Praktikas näeme, et

asutustes on teabehaldus, dokumendihaldus, andmehaldus, andmekaitse

ja infoturve korraldatud nii, et soovitud ülevaadet ei ole tekkinud ei

asutusel ega riigil. VTK toob ära hulga juhiseid, millest osa

on ka Statistikaameti koostatud, kuid kuna seaduse või määruse tasemel

puudub asutustele pandud selge kohustus, ei ole Statistikaamet saanud

teostada kohast haldusjärelevalvet. Seega on vaja määruses sätestada

nõuded, mis võimaldaks riigil ka päriselus andmetest ülevaadet

saada.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Nõustume tähelepanekuga, et praktikas

puudub paljudel asutustel endiselt selge, täpne

ja ajakohane ülevaade nende valduses

olevatest andmetest, andmekoosseisudest ja

andmekirjeldustest ning sellest tulenevalt

puudub täielik ülevaade ka riigi tasandil.

Samuti nõustume, et probleem ei seisne

üksnes juhiste puudumises, vaid selles, et

olemasolevad nõuded ja vastutusjaotus ei ole

toonud kaasa piisavalt ühetaolist ja tegelikult

toimivat andmehaldust. Samas ei ole nende

probleemide lahendamine praeguse VTK /

eelnõu eesmärk vaid osaks suuremast

andmeõiguse ülevaatusest 2027. aastal.

Samas on oluline arvestada, et mitmed

vastavad kohustused eksisteerivad juba

täna. Eelnõu eesmärk ei ole luua

andmehalduse valdkonnas täiesti uut

kohustuste süsteemi nullist, vaid muuta

olemasolevate nõuete täitmine selgemaks,

süsteemsemaks, nähtavamaks ja paremini

jõustatavaks. Just see on ka põhjus, miks

peame vajalikuks täpsustada andmehalduse ja

46

andmekirjelduste korraldamise raamistikku nii

seaduse kui vajadusel rakendusaktide tasandil.

Nõustume ka sellega, et üksnes

üldsõnalistest nõuetest ei piisa. Eelnõu

edasises väljatöötamises tuleb hinnata,

millises ulatuses on vaja täpsustada määruse

tasandil asutuste kohustusi andmevara

ülevaate loomisel, andmekirjelduste

haldamisel, andmete liigitamisel ning nende

seostamisel avaandmete, isikuandmete,

põhiandmete ja andmeturbe vaatest. Meie

eesmärk on, et riigil tekiks päriselus parem

ülevaade andmetest, mitte üksnes formaalne

norm.

Samas ei näe me lahendust ainult uute

kohustuste lisamises. Muudatus peab

toimima koos mitteregulatiivsete meetmetega,

sh ühtsete metoodikate, juhendmaterjalide,

koolituste, tehniliste lahenduste ja keskse

koordinatsiooniga. Vastasel juhul on oht, et ka

täpsem norm jääb praktikas täitmata.

Andmekogude asutamise ja pidamise, sealhulgas RIHA

kooskõlastusprotsessi osas on VTK-s esitatud neli alternatiivi.

Statistikaameti seisukohad on järgmised:

 Leiame, et AvTS-is sätestatud riigi infosüsteemi käsitlus

(andmekogud ja toetavad süsteemid) on ajale jalgu jäänud.

Jaotus teabe ja andmekogude vahel ei võimalda hõlmata kogu

andmevara (nt andmestikud, tehisintellekti alusandmed)

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Täname Statistikaametit põhjaliku tagasiside

eest. Nõustume, et tänane riigi infosüsteemi

käsitlus vajab ajakohastamist ning et

andmekorralduse raamistik peab paremini

toetama kogu andmevara tervikvaadet. Samuti

nõustume, et andmekogude

47

ühtsesse haldusesse. Pelgalt definitsiooni muutmine ei pruugi

olla piisav.

 Toetame andmekogu registreerimiskohustust ATV-s. Samas

ei pea vajalikuks eraldi kooskõlastusprotsessi jätkamist –

andmekoosseisu muudatustest on võimalik saada ajakohane

ülevaade automatiseeritud liidestuste kaudu (nt RIHAKE).

 Peame põhjendatuks, et tehnilise dokumentatsiooni nõue

asendataks liidestuskohustusega, mis tagab ajakohasema ja

praktilisema ülevaate.

 Toetame RIHA ja ATV määruste ühendamist, kuid sellega

koos tuleks ajakohastada ka klassifikaatorite määrus.

 ATV avaandmete osa vajab täiendavat mõjuanalüüsi ja

selget rakenduslahendust nii asutuste kui ka riigi vaates.

 Varajane andmekogude kooskõlastamine (enne õigusakti ja

arenduse algust) aitaks vältida dubleerimist, soodustada

andmete ristkasutust ning hoida kokku ressursse.

Kokkuvõttes oleme hinnanud, et III alternatiivi puhul säiliks

andmekogude registreerimiskohustus, jääks alles kontrollimehhanism

ehk rikkumiste ennetamiseks enne andmekogude kasutuselevõttu ning

loodaks üks keskkond põhiandmete, andmekogude ja avaandmete

jaoks, mis soodustab andmete taaskasutust. Sel juhul AvTS § 439 lõike

1 punktis 6 nimetatud kindlustav süsteem nimetatakse ümber „andmete

teabevärava süsteemiks“ ning selle alusel kehtestatud RIHA määrus

nimetatakse ümber ATV määruseks.

Samas jääb ebaselgeks, kuidas ja kelle poolt oleks planeeritud

korraldada järelevalve, kuivõrd ka VTK-s endas räägitakse, et

ainult juhendamisest ja koolitamisest ei piisa. Teisalt kui õigusaktist

tulenevad nõuded on mitmeti tõlgendatavad ja asutusel puudub selge

visioon ning arusaam tema valduses olevate andmete potentsiaalist, siis

RIHA kogemus näitab, et detailsete juhiste väljatöötamine ning

registreerimiskohustus peaks säilima ning et

eraldiseisva käsitööpõhise

kooskõlastusprotsessi asemel tuleb liikuda

lahenduse suunas, mis tugineb rohkem

automatiseeritud liidestustele, ajakohastele

andmekirjeldustele ja kesksele ATV-põhisele

ülevaatele.

Samas ei jaga me lõppjäreldust, et

eelistatud peaks olema III alternatiiv. Meie

hinnangul ei piisa olemasoleva RIHA

õigusliku raamistiku ümbernimetamisest ja

keskkonna ümberkujundamisest, kui soov on

lahendada ka tänase kooskõlastusprotsessi

sisulised probleemid. Eelnõu edasises

väljatöötamises lähtume jätkuvalt lahendusest,

kus andmekogude registreerimiskohustus

säilib, kuid viiakse üle ATV-sse, RIHA

kooskõlastusprotsess lõpetatakse ning uus

mudel kujundatakse võimalikult

automatiseeritavaks ja üheseks. Selles mõttes

on meie lähtekoht jätkuvalt lähemal IV

alternatiivile, mitte III alternatiivile. See

seisukoht tugineb ka VTK-le laekunud

tagasisidel, milel raames IV alternatiiv leidis

enim toetust.

Nõustume sisuliselt ka sellega, et tehnilise

dokumentatsiooni nõudeid tuleb vähendada

ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad

ajakohast infot saada liidestuste ja

masinloetavate kirjelduste kaudu. Samuti on

asjakohane tähelepanek, et ATV avaandmete

48

süsteemne andmeomanike koolitamine on endiselt oluline ja ainult sund

ning karistamine ei tekita koostöö õhkkonda. Sellega haakub ka tõsiasi,

et üksnes kohustuslike infoväljade kehtestamine ei taga veel

kvaliteetseid ja sisuliselt täidetud metaandmeid süsteemis. Seega,

tõhusam järelevalve ja selgemad, praktilised juhised aitavad

tagada, et nõudeid ei täideta formaalselt, vaid metaandmed oleksid

sisukad, ajakohased ja tegelikult kasutatavad nii järelevalveks kui

ka andmete taaskasutuse toetamiseks.

osa, liidestuste mudel ja rakenduskorraldus

vajavad eelnõu koostamise käigus täiendavat

mõjuanalüüsi ja praktilist läbimõtlemist. Sama

puudutab ka klassifikaatorite,

andmekirjelduste ja teiste seotud

regulatsioonide koostoimet.

Varajase koordineerimise osas nõustume

põhimõttega, et andmekogu loomise või

muutmise kavandamine peab olema nähtav

võimalikult varases etapis, et vältida

dubleerimist ja toetada ristkasutust. Samas ei

pea me vajalikuks taastoota senist eraldi

kooskõlastusprotsessi. Meie kujundatud

lähenemine on, et andmekogu esmane

registreerimine peaks toimuma paralleelselt

andmekogu loomise või muutmise õigusliku

aluse kujundamisega, kuid lõplik

registreerimine ja kasutuselevõtt peavad olema

seotud andmekirjelduse, tehnilise teostuse ja

õigusliku aluse kooskõla kontrolliga ATV-s.

Järelevalve, juhendamise ja metoodilise toe

osas nõustume tähelepanekuga täielikult.

Eelnõu eesmärk ei ole asendada üks

mittetoimiv protsess teisega ega eeldada, et

kvaliteet tekib üksnes kohustuslike väljade

lisamisest. Uus mudel peab põhinema

regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete

kombinatsioonil: selged nõuded, praktilised

juhised, ühtsed standardid, koolitused, keskne

tugi, automatiseeritud kontrollid ja riskipõhine

49

järelevalve. Nõuete täitmine peab olema

sisuline, mitte formaalne.

Tulenevalt eelnevast on meie ettepanek lähtuda (viitame siinkohal

digiriigi arengukavale, andmete ja tehisintellekti valgele raamatule,

dokumendile eesti 2035, majanduskasvu kavale 2026 jt) riigi

tasandil nii andmehalduse kui tehisintellekti vaates kokkulepitust. Kui andmete teabevärav ehk ATV oleks tulevikus keskne koht, kust

leiab nii andmekirjeldused kui ka selge info selle kohta, kuidas ja

millistel tingimustel andmeid taaskasutada saab, siis oleks asjakohane

mõelda ka tehnoloogiliselt eelkontrolli võimaldamisele, mis annaks

hinnangu nii kohustuse täitjale endale kui võimalikule järelevalve

teostajale, kas sisestatav info on asjakohane või puudulik ning millises

faasis on kirjelduste esitamine. AvTS-i võiks seejuures täiendada

põhimõttega, et ATV kaudu peab olema kättesaadav info taaskasutatava

teabe ja selle kasutamise tingimuste kohta.

Ettepanekuga saab suures osas nõustuda. VTK ja eelnõu väljatöötamise lähtekoht ongi,

et andmehalduse ja tehisaru regulatsiooni

kujundamisel tuleb lähtuda riigi tasandil juba

kokkulepitud strateegilisest suunast ning luua

ühtne, praktiliselt toimiv ja tehnoloogiliselt

rakendatav lahendus. ATV eesmärk on

kujuneda Eesti keskseks andmete

kontaktpunktiks, kus on kättesaadavad nii

andmekirjeldused kui ka ülevaade

taaskasutamise võimalustest. Samuti on VTK-

s juba ette nähtud, et ATV peab tulevikus

olema liidestatav teabevaldajate

andmehaldustarkvaradega, et

andmekirjeldused ja nende muudatused

kanduksid võimalikult suures ulatuses üle

automatiseeritult.

Peame asjakohaseks ka tehnoloogilise

eelkontrolli suuna kaalumist. Eelnõu

edasises väljatöötamises on põhjendatud

kujundada ATV-s lahendus, mis võimaldab

kontrollida andmekirjelduste vormilist ja

loogilist terviklikkust, standardile vastavust

ning seda, millises menetlus- või

küpsusastmes kirjeldus parajasti on. Selline

valideeriv eelkontroll aitaks nii kohustuse

täitjal endal puudusi varakult tuvastada kui

toetaks ka hilisemat seiret ja järelevalvet.

50

Samas ei tohiks tehnoloogiline eelkontroll

kujuneda uueks käsitööpõhiseks

kooskõlastusmenetluseks.

AvTS-i täiendamise osas peame sisuliselt

põhjendatuks, et ATV kaudu oleks kättesaadav

info taaskasutatava teabe ning selle

kasutamise tingimuste kohta. See on

kooskõlas VTK senise loogikaga, mille järgi ei

peaks ATV kajastama üksnes avaandmeid

kitsas tähenduses, vaid laiemalt

andmekirjeldusi ning ülevaadet andmete

kättesaadavusest ja kasutamise raamistikust.

Eelnõu koostamisel tuleb seda siiski sõnastada

piisavalt täpselt, et eristada omavahel

andmekirjeldused, taaskasutatav teave,

juurdepääsupiirangud ning teabe kasutamise

õiguslikud tingimused.

Täpsustame eelnõu edasises

väljatöötamises, kas ja millises ulatuses on

otstarbekas see põhimõte sätestada seaduses

endas ning millises osas jätta detailsemad

nõuded rakendusakti või tehnilise standardi

tasandile. Meie eesmärk on vältida nii normi

liigset üldsõnalisust kui ka ülereguleerimist.

TRAM Toetame VTK üldist eesmärki kujundada selgem, ühtsem ja tõhusam

andmekorralduse raamistik. Eelkõige peame oluliseks järgmisi suundi:

- RIHA kooskõlastusprotsessi reform;

- Andmete teabevärava (ATV) täiendamine ja ajakohasena

hoidmine;

Teadmiseks võetud.

51

- andmekirjelduste ühtlustamine ja masinloetavuse tagamine;

- põhiandmete kvaliteedi parandamine;

- tehisaru kasutusjuhtude läbipaistvuse tagamine.

Tehisintellekti (TI) seonduva reguleerimise ettepanekut ei ole praegusel

kujul võimalik toetada. See seab põhjendamatu piirangu, mille kohaselt

tuleks kõik TI-ga seotud tegevused eelnevalt Justiits- ja

Digiministeeriumiga (JDM) kooskõlastada, sealhulgas enne nende

sisulist katsetamist. Mõistlikum on lahendus, kus JDMi teavitatakse

tegevustest, mitte ei seata kohustuslikku eelkooskõlastuse nõuet.

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Me ei

näe vajadust kehtestada üldist kohustuslikku

eelkooskõlastuse nõuet kõigile tehisaruga

seotud tegevustele. Selline lahendus oleks

ebaproportsionaalne, looks liigse

halduskoormuse ning võiks põhjendamatult

takistada katsetamist, piloteerimist ja

innovatsiooni avalikus sektoris. Eelnõu

eesmärk ei ole kujundada Justiits- ja

Digiministeeriumist kõigi tehisaru-lahenduste

keskset eelkontrollijat.

Meie eesmärk on tagada riigiülene nähtavus,

ühtlasem praktika ning kõrgema riskiga

kasutusjuhtude varajane tuvastamine. Seetõttu

peame põhjendatuks lahendust, kus

üldreeglina nähakse ette teavitamiskohustus,

mitte universaalne eelkooskõlastus.

AvTSi § 43² lõike 1 muudatuse osas märgime, et ka kavandatavas

sõnastuses jääb vähemalt teoreetiliselt alles võimalus, et AvTSi § 43¹

definitsioonile vastava andmekogu vastutava töötleja kohustused on

tingimuslikud. Kui eksisteerib riiklikke andmekogusid, mis ei ole

infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud ega andmekogude pidamist

kindlustavad süsteemid, siis ei laiene neile jätkuvalt kõik vastutava

töötleja kohustused tekib ka ebaloogiline olukord, kuna infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu andmete vahetamise kohustus on samaaegselt:

Ettepanek kordab KLIMi tagasisidet

52

- nõue, mis kehtib üksnes riigi infosüsteemi kuuluvatele

andmekogudele (riigi andmekogud vahetavad andmeid X-

tee kaudu), ning

- tingimus, mille mittetäitmisel riigi infosüsteemi kuulumine

välistatakse, mistõttu nõue enam ei kohaldu.

Seega juhul, kui AvTSi § 43¹ definitsioonile vastav andmekogu ei ole

veel X-teega liitunud, ei pea ta X-teed kasutama ega järgima riigi

infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele kehtivat põhiandmete aluseks

võtmise kohustust. See loob sisulise regulatiivse lünga, mis vajab

täpsustamist.

Palume selgitada, kas andmete avaldamist käsitlevate eriseaduste

muutmine on kavandatud AvTSi muudatuse raames, see VTKst üheselt

ei selgu.

VTKs pakutud kavandatud lahendustest (alates lk 30) eelistame IV

varianti „RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse

kehtetuks, andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid

kujundatakse ümber. RIHA kui keskkonna ülalpidamisest loobutakse

ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekogude

registreerimine toimub ATV-s, mitte enam RIHA-s ning ei sõltu enam

andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisest. ATV toimib

samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise kohana

(seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö

„andmekogude kataloogina“, mille vahendusel on võimalik saada

ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende haldajatest, nendega

seotud õigusaktidest jm üksikasjadest.“

Peame vajalikuks välja tuua, et kõik VTKs pakutud alternatiivid

eeldavad täiendavaid ressursse. Kavandatud andmekirjelduste,

andmekvaliteedi ning läbipaistvuse nõuete täitmine senisest oluliselt

Ettepanekuga saab osaliselt nõustuda. Võtame teadmiseks, et eelistatakse VTK-s

kirjeldatud IV alternatiivi, mille kohaselt

RIHA kooskõlastusprotsess lõpetatakse,

andmekogude registreerimise kohustus säilib

ümberkujundatult ning viiakse üle ATV-sse

kui ühtsesse kesksesse keskkonda. See on

kooskõlas ka VTK ühe põhisuunaga

kujundada ATV-st keskne andmekirjelduste,

avaandmete ja andmekogude kataloogi

keskkond ning loobuda RIHA kui eraldiseisva

paralleelsüsteemi ülalpidamisest.

Nõustume tähelepanekuga, et muudatuste

rakendamine eeldab täiendavaid ressursse. Samas on oluline rõhutada, et

andmekirjelduste, andmekvaliteedi,

53

laiemas mahus toob kaasa täiendava töökoormuse ja tehnilise arenduse

vajaduse.

Mõjude analüüsi peatükist ilmneb suurenev ressursivajadus, kuid jääb

ebaselgeks, kas ja kuidas selle katmine on kavandatud. Andmehalduse

arendamine, sealhulgas andmekirjelduste avalikustamine ja

automatiseerimine, eeldab IT arendusi või spetsialiseeritud

andmehaldustarkvara kasutuselevõttu, litsentside soetamist ning

lahenduste järjepidevat haldamist ja uuendamist.

Palume seadusemuudatuste edasises menetluses arvestada ning

planeerida muudatuste elluviimiseks rahastusmeetmed nii tööjõukulude

(IT ja äriandmehaldurid) kui ka IT lahenduste juurutamise, uuendamise

ja ülalpidamise katmiseks riigiasutustes. Ilma täiendavate rahaliste

vahenditeta ei ole VTKs kirjeldatud tegevuste rakendamine realistlik.

läbipaistvuse ja andmehaldusega seotud

nõuded ei teki kavandatava reformiga tühjalt

kohalt, vaid nõuded eksisteerivad juba täna.

Sellest lähtuvalt täiendavate ressursside

tagamine teabevaldajatele nõuete

rakendamiseks pole põhjendatud.

54

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid

Väljatöötamise kavatsus nr 2

Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Andmejälgija ja selle kohustuslikkuse reguleerimiseks

Nr Ettepaneku esitaja Märkus/ettepanek VTK autorite seisukoht

1. Andmekaitse Inspektsioon IKÜM läbipaistvuse põhimõte eeldab, et

isikuandmete töötlemisega seotud teave ja

sõnumid oleksid kättesaadavad,

arusaadavad lihtsalt sõnastatud.

Seega peaks ka logikirjetes inimesele

edastatav teave olema arusaadav.

Pelgalt tehnilise päringunimetuse kuvamine

ei ole piisav ning selgitus peab avama

päringu põhjuse sisuliselt.

Teadmiseks võetud.

Nõustume. Sama vajadust on väljendatud ka VTK-s

(nt lk-del 5 ja 15: “[loodav määrus] peaks hõlmama

ka nõudeid logikirjete põhjenduste selgusele, mille

sisustamist omakorda on võimalik ja tõenäoliselt ka

vajalik toetada RIA väljatöötatavate, kuid osaliselt

ka täna eksisteerivate juhenditega”.

2. Andmekaitse Inspektsioon Andmejälgijas tuleks selgelt eristada

inimese enda tehtud päringud,

automaatpäringud ja ametnike tehtud

Teadmiseks võetud.

Nõustume. See on eeskätt küsimus mitte

regulatsioonist, vaid tulevikulahenduse

55

päringud, et vältida infomüra ja vähendada

selgituskoormust.

kasutajaliidese disainist. Selle kavandamisel

võetakse siin ja mujalgi ettepanekutes toodud

kaalutlusi arvesse.

3. Siseministeerium Enne arendus- ja ressursivajaduse hindamist

on vaja täpsustada loodavat regulatiivset

raamistikku, sh täpsustada andmejälgija

kohaldamisala, rollijaotust x-tee osapoolte

vahel ning nõutavat detailsusastet. Näiteks

millises ulatuses tuleb andmejälgijat

rakendada (ainult üle x-tee toimuvad

päringud vs andmekogu sisene

andmetöötlus), kummal x-tee poolel tuleb

päringuid välja näidata, millise

detailsusastmega tuleb andmejälgijat

rakendada jne.

Teadmiseks võetud, selgitatud.

Eelnõu ning selle seletuskirja koostamisel

käsitletakse võimaluste piires kõiki küsimusi, mis

võimaldavad asutustel hinnata kaasnevat arendus- ja

ressursivajadust. VTK-s pakutud lahenduse kavand

on esialgne ning VTK-s kajastuv kuulub alati

õigusloome edasistes etappides täiendamisele.

Vastavalt VTK-s kirjeldatule on kavandatava

regulatsiooni fookuses üle x-tee toimuv, mitte

andmekogude sisene andmetöötlus. Tänane

andmejälgija tehniline arhitektuur võimaldab

kuvatada logikirje selle andmekogu juures, kust

andmeid päriti (st andmeandja juures).

4. Siseministeerium Paljud teekaardis toodud analüüsid on

planeeritud 2027-2028. aastasse. Sellega

tuleb arvestada, sest nii asutuste kui SMIT-i

tööplaanid on arenduste mõttes pikalt ette

planeeritud seoses erinevate projektide,

partnerite vahetuste, õigusaktide

muutumiste jms-ga.

Teadmiseks võetud

Rakendussätete ja/või üleminekuaja planeerimisel

võetakse võimalikul määral arvesse asutuste ajalisi

võimalusi ja varasemalt määratud prioriteete.

56

5. Siseministeerium Vajab täpsustamist, milline on õiguslik alus

ja vastutus väliste andmekogude omanike

kohustamiseks arendada andmejälgijat

viisil, mis võimaldab päringupõhiselt

otsustada logikirje kuvamise üle ning

eristada, kas tehtud päring kuvatakse

andmejälgijasse või mitte.

Selgitatud

Kohustus andmekogude liidestamiseks

andmejälgijaga kehtestatakse õigusaktiga,

konkreetsemaltavaliku teabe seaduse tasandil ning

selle alusel antava rakendusaktiga (VTK-s kajastatud

kui nn AJ määrus).

Seaduses sätestatakse liidestumiskohustus

andmekogu vastutavale töötlejale. Rakendusaktis

täpsustatakse tehnilised ja funktsionaalsed nõuded,

sh vajadusel tingimused, mille alusel saab päringu

tegemisel märkida avalikustamise piirangu või

eristada päringuid x-tee alamsüsteemi lõikes. Eelnõu

koostamisel täpsustatakse nõuete ulatust selliselt, et

need oleksid tehniliselt teostatavad ja

proportsionaalsed.

Andmesubjektile ajutiselt (või püsivalt)

mittekuvatavate päringute osas on hetkel täiendavalt

väljaselgitamisel, millised tehnilised võimalused ja

arendusvajadused visandatud kujul andmejälgija

rakendamisega täpsemalt kaasneksid.

Kui mõjud osutuvad ebamõistlikeks, kaalutakse ka

andmejälgijaga liidestumiskohustuse rakendamist

sellisel kujul, et teatud asutuste (asutuste ring, kellel

on õiguslik alus andmesubjektile teavet n-ö viitega

avaldada või üldse mitte avaldada) päringud jäetakse

andmejälgijast välja ehk nn blacklistitakse. Selline

otsus kujutaks endast algselt visandatud kohustuse

vaates kahtlemata väga olulist järeleandmist, kuid

57

kui see on ainuvõimalik variant liidestumiskohuse

realiseerimiseks, tuleb seda kaaluda.

Andmejälgija on andmesubjekti õiguste teostamise

võimaluste valguses n-ö täiendav tööriist ja

tingimusel, et inimesi on selles kajastuvate

logikirjetega seotud võimalikest väljajätmistest

informeeritud, puudub riigil kohustus andmejälgijas

tingimata tagantjärele kõik algselt varjatuks jäänud

päringud nähtavaks teha.

6. Siseministeerium Mõnes andmekogus ei ole andmejälgija

rakendamine võimalik või põhjendatud (nt

isikukoodiga mitteseostatavad andmed,

seadusest tulenevad piirangud (PPA, KAPO

süsteemid), väga väike maht või

ebaproportsionaalne kulu), samuti võib x-tee

põhine andmevahetus moodustada vaid

väikese osa asutuse isikuandmete

töötlemisest.

Teadmiseks võetud, arvestatud

VTK-s esitatud esialgne regulatiivne ettepanek

sisaldab juba erandite loetelu, mis hõlmab mh

andmekogusid, mis ei sisalda isikuandmeid

(andmejälgija definitsioonipõhine erand), mis ei

sisalda isikukoodi või mille liidestamine

andmejälgijaga ei ole majanduslikult põhjendatud.

Eelnõu koostamisel kaalutakse täiendavalt, kas lisaks

majandusliku põhjendamatuse kriteeriumile on

vajalik täpsustada või laiendada erandite

regulatsiooni ka muudel alustel, sh juhtudel, kus

andmejälgijaga liidestumine ei täidaks sisuliselt

(vaatamata liidestumisele) oma eesmärki. Eesmärk

on kujundada erandite regulatsioon selliselt, et see

oleks proportsionaalne ning arvestaks andmekogude

eripäradega.

PPA, KAPO ja muude ajutiselt või püsivalt varjatud

päringute teostamise õigusega asutuste tegevust

58

puudutavate logikirjete osas vt ka kommentaarile nr

5 antud vastust (lõigud 3-5).

7. Siseministeerium Lisaks andmejälgijale tuleks võimaldada

alternatiivseid läbipaistvusmeetmeid (nt

andmetöötluse kaardistamine ja

kirjeldamine), sh riigiülene ühtse

struktuuriga vorm, mis annaks inimesele

arusaadava ülevaate asutusesisest ja -

vahelisest andmetöötlusest.

Selgitatud

VTK kohaselt ei kuvata andmejälgija kaudu

logikirjeid juhul, kui esineb õiguslik alus

andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks. Sarnane

piirang kehtib ka olukorras, kus andmesubjekt esitab

nn traditsioonilise juurdepääsutaotluse IKÜM artikli

15 alusel. See ei ole aga põhjuseks jätta andmekogu

tervikuna andmejälgijaga liidestamata.

IKÜM artiklite 12–14 kohaselt on vastutaval töötlejal

niikuinii kohustus kirjeldada oma andmetöötluse

eesmärke ja toiminguid (nt privaatsustingimustes).

Selline tegevuse kirjeldus küll suurendab

läbipaistvust, kuid ei asenda andmejälgija eesmärki –

andmesubjekti võimalust näha konkreetseid tema

isikuandmetega seotud päringuid ja hinnata nende

õiguspärasust. Täiendavad selgitavad meetmed (nt

andmetöötluse kaardistused või juhendmaterjalid)

võivad andmejälgijat toetada, kuid ei ole selle

sisuline alternatiiv.

59

8. Siseministeerium Kui andmekogul on juba toimiv

andmejälgija vm sarnane lahendus (nt

rahvastikuregistril), tuleks täpsustada, et

RIA hallatava keskse lahenduse kasutamine

ei ole sellisel juhul kohustuslik.

Mittearvestatud

AJ eesmärk on keskne lahendus- kõikide päringute

vaatamine ühest kohast- oma AJ (logiraamat vms)

võib olla eraldi toimiv ja oma süsteemis kasutatav

lahendus, kuid riiklikuga peab olema liidestatud.

9. Siseministeerium Sihtrühma määratlemisel tuleks arvestada, et

andmejälgija potentsiaalsed kasutajad ei ole

üksnes Eestis elavad isikud, vaid kõik Eesti

isikukoodiga inimesed, sh välismaal elavad

Eesti kodanikud, kelle andmeid töödeldakse

Eesti andmekogudes.

Arvestatud

Nõustume tähelepanekuga, ettepanekuga

arvestatakseeelnõu koostamisel arvesse.

10. Siseministeerium Toetame andmejälgija üldist kohustust, kuid

kes ja millal töötab välja andmejälgija

kasutamise selge õigusliku aluse ja

reeglistiku?

Selgitatud

Andmejälgijaga seotud kohustuste ja reeglite

kehtestamiseks koostatakse seaduseelnõu ning selle

alusel rakendusakt (VTK-s viidatud kui „AJ

määrus“). Seaduses sätestatakse üldine

liidestumiskohustus ja põhimõtted, rakendusaktis

täpsustatakse tehnilised ja korralduslikud nõuded.

Eelnõu koostab Justiits- ja Digiministeerium

koostöös teiste valitsemisalade, RIA ning

asjakohaste sihtrühmadega. Reeglistik töötatakse

välja eelnõu koostamise käigus ning

kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse

reglemendis ettenähtud korrale, et andmekogude

60

pidajatel oleks võimalik nõuetega mh arendusfaasis

arvestada.

11. Siseministeerium VTK leheküljel 8 on viidatud inimestele, kes

omavad küll riigiportaali sisselogimiseks

vajalikku e-identimise vahendit, kuid neil ei

ole Eesti isikukoodi. Keda siin on täpsemalt

selle kirjelduse all mõeldud?

Selgitatud

Mõeldud on teiste EL liikmesriikide elanikke, kes

peavad eIDAS määruse (910/2014 ja selle muutmise

määrus 2024/1183) alusel oma riigi e-identimise

vahendiga saama ligi Eesti avaliku sektori e-

teenustele, kuid kellel puudub Eesti isikukood.

12. Siseministeerium Vajab täpsustamist, kas andmesubjekti

õiguste piiramise otsustab alati andmekogu

vastutav töötleja või peaks see teatud

juhtudel olema andmesaaja ülesanne, kuna

andmeandjal ei pruugi olla teavet menetluse

konteksti (nt kriminaalmenetluse) kohta.

Arvestatud

Märkus õige. Päringulogi andmesubjekti kuvamise

piiramise otsust ei saa teha andmeandja, kuna tal

puudub teadmine menetluse sisust. Konkreetse

päringu osas peab logikirje kuvamise ja võimalike

piirangute üle otsustama päringu teinud asutus kui

selle töötlemistoimingu osas isikuandmete vastutav

töötleja, sest päringu viib läbi see asutus, sellel

asutusel lasuvate avalike ülesannete kui

andmetöötluseesmärkide täitmiseks.

61

13. Siseministeerium VTK leheküljel 11 on küsimus, kas

andmekogus peaks kuvama isikule tema

enda kohta tehtud päringuid. Meie

rahvastikuregistris kuvame, nt sisselogimine

portaali. Kas seda peaks tegema? Kui jah,

siis kas kõikidel juhtudel või on siin

erandeid?

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest. VTK autorid on nõus - isiku

enda kohta tehtud päringute kuvamine võib

võimaldada avastada teatud tüüpi isikuandmete

väärkasutusi (nt e-identimise vahendi volitamata

kasutamist teise isiku poolt). Küll aga võib

ülevaatlikkuse huvides olla mõistlik luua

andmejälgija kasutajaliidesesse kasutajale võimalus

seesuguste päringute väljafiltreerimiseks.

14. Siseministeerium VTK leheküljel 12 on öeldud, et pakutud

lahendus mõjutab positiivselt nii

andmesubjektide IKÜM-s kui ka IKS-s

kirjeldatud teabeõigust. Me lisame siia

juurde, et ka eriseaduste kohustustele.

Arvestatud

Eelnõu seletuskirjas sisalduvat mõjude analüüsi

täiendatakse siin kirjeldatud positiivse mõjuga.

15. Siseministeerium Kavandatav AvTS § 43¹⁰ peaks sisaldama

piisavalt laia volitusnormi andmejälgijaga

seotud ühtsete põhimõtete ja reeglite (nt

päringu mõiste, järjestikuste päringute

logimine) kehtestamiseks. Ootame väga

ühtseid põhimõtteid ja selgeid reegleid,

vältimaks möödarääkimisi.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et reeglid peavad olema selged ja

ühetaolised. Volitusnormi sõnastus vaadatakse

eelnõu koostamisel üle ja vajadusel seda

täiendatakse.

16. Siseministeerium Algselt varjatud logikirjete hilisema

avaldamise kohustus peaks potentsiaalselt

olema sätestatud juba seaduses, mitte

rakendusakti tasandil.

Selgitatud

Andmejälgijaga seotud regulatsioon ei muuda

andmesubjekti teabeõiguse sisulist ulatust.

Õiguslikud alused teabeõiguse piiramiseks – mis

kujutavad endast ühtlasi põhiõiguste piiranguid –

tulenevad juba kehtivatest eriseadustest.

Kavandatava regulatsiooni loomisel soovitakse

tagada, et andmejälgija kasutamisel lähtutaks

62

neistsamadest piirangutest ja põhimõtetest. Algse

piirangu alus ja selle äralangemise eeldused

sätestatakse jätkuvalt seaduse tasandil (eriseadustes).

Seetõttu võiks väita, et andmejälgija regulatsioonist

ei tulene (vähemasti antud küsimuses) iseseisvat

privaatsuspõhiõiguse riivet samuti eriseadustes

sisalduvate, täna eksisteerivate riive aluste

leevendust ega laiendust või muud sellist.

Samas tuleb arvestada, et eelnõu koostamise eel ja

selle käigus selguvatest mõjudest (teatud logikirjete

varjamisega seotud andmejälgija arendusvajadused

ja sellega kaasnevad kulud) sõltub ka see, millisel

funktsioone on võimalik päringuid sooritavatele

asutustele pakkuda ning sellega omakorda

seonduvalt võib küsimus teatud päringute hilisemalt

nähtavaks tegemisest päevakorrast välja jääda (vt ka

kommentaari nr 5 juures antud vastust, lõigud 3-5).

17. Siseministeerium Vajab täpsustamist, millises ulatuses logisid

tuleb andmejälgijas kuvada ja kuidas

käsitleda nö kaasuvate isikute andmete

töötlemist (kas peab samuti andmejälgijas

näitama). Samuti palume SIM-i

rahvastikuregistri tiheda seotuse tõttu eelnõu

koostamisse kaasata.

Selgitatud, arvestatud

Logikirjete kuvamisega seotud üksikasjad

täpsustatakse eelnõus ja selle alusel kehtestatava

rakendusakti kavandis. Eesmärk on sätestada selge

ja kõigile andmekogude vastutavatele töötlejatele

üheselt mõistetav raamistik, mis on tehniliselt

teostatav ning kooskõlas andmejälgija eesmärgiga

(anda andmesubjektile ülevaade tema

isikuandmetega seotud päringutest).

Mitut isikut puudutavate päringute käsitlemisel

lähtutakse põhimõttest, et andmejälgija annab

inimesele ülevaate tema isikuandmete kotha

63

sooritatud päringutest, mitte kogu menetlusest või

isikustatud kujul teiste isikute suhtes sooritatud

päringutest.

Siseministeeriumit kaasatakse kindlasti eelnõu

koostamisse ja hoitakse edasiste arengutega kursis.

18. Eesti Linnade ja Valdade Liit Rõhutame, et KOVide võimekus

andmejälgija rakendamiseks võib erineda

riigiasutustest ning seda tuleks VTK-s eraldi

esile tuua.

Teadmiseks võetud

Kõnealust küsimust käsitletakse eelnõu koostamisel,

mõjuanalüüsi koosseisus.

19. Eesti Linnade ja Valdade Liit Enne andmejälgija kohustuslikku

rakendamist KOVide andmekogudes tuleb

lahendada KOVide andmekogude õigusliku

aluse küsimus.

Justiits- ja Digiministeerium on varasemalt

selgitanud, et on valmis võtma oma vastava

analüüsi - ootame jätkuvalt, et see analüüs

valmiks.

Ka VTKs viidatud Justiitsministeeriumi

2021. aasta analüüs „Andmekogud ja

isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st

tulenevad nõuded regulatsioonile“ toonitas

vajadust andmekogud regulatsiooniga

vastavusse viia. Kõnealuse analüüsi

peamine lahenduseta jäänud punkt ongi

KOVide olemasolevate andmekogude

õiguslik alus.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Kooskõlastuskirjas on märgitud, et tänases

„olukorras ei ole võimalik alustada andmetöötluse

läbipaistvusega ilma, et eelnevalt oleks loodud

vajalikud seaduslikud alused nende andmekogude

pidamiseks.”.

Selle mõttekäiguga ei paraku saa nõustuda. Kui

andmetöötlus tegelikkuses aset leiab, tuleb seda ka

läbipaistvalt näidata ning seda sõltumata

võimalikust õiguslikust vaieldatavusest, mis üht

või teist konkreetset andmekogu võib puudutada.

Mingit teatud andmetöötlust või nende kogumit

ümbritsev õiguslik ebaselgus iseenesest ei saa

kujutada endast ettekäänet kõnealuste

andmetöötlustoimingute andmesubjekti eest

varjamiseks.

64

20. Eesti Linnade ja Valdade Liit VTK koostajad on palunud arvamust selle

kohta, kas andmejälgijas peaks kajastuma ka

päringud, mis on tehtud isiklikul otstarbel.

Leiame, et selliste päringute kuvamine

andmejälgijas ei ole põhjendatud järgmistel

põhjustel:

• IKÜM ei kohaldu töötlemisele, mida

teostab füüsiline isik eranditult isiklikul või

kodusel eesmärgil;

• Ainuüksi päringu tegija nime kuvamine ei

võimalda andmesubjektil tegelikult oma

õigusi teostada;

• Samuti ei ole päringu teinud isikul

kohustust andmesubjekti pöördumisele

vastata, kuna tegemist ei ole

andmetöötlejaga IKÜM mõttes;

• Selliste päringute kuvamine võib kaasa

tuua põhjendamatuid konflikte, kaebusi ja

andmekaitseasutuse töökoormuse kasvu.

Mittearvestatud

Täname tagasiside eest. IKÜM art 4 punkti 7

kohaselt saab isikuandmete vastutavaks töötlejaks

olla „füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori

asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega

määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid

ja vahendid”.

Asjaolust, et isikuandmeid on töödelnud (nt teise

isiku kohta päringu sooritanud) füüsiline isik, mitte

mõni ettevõte või organisatsioon, ei järeldu

automaatselt ja ainuvõimalikult, et kõnealune

andmetöötlus on toimunud n-ö “koduste tegevuste”

erandi raames või kuuluks mistahes muul põhjusel

väljapoole IKÜM kohaldamisala.

Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt, sh 2025.

aastal kahes olulises meediakünnist ületanud

juhtumis tuvastanud IKÜM rikkumised just nimelt

olukordades, kus kinnistusraamatu päringuid

sooritasid füüsilised isikud ja algselt “koduste

tegevuste” erandile tuginedes. Asjaolude lähemal

vaatlusel (andmesubjektide päringutele vastamisel ja

sellele järgnenud järelevalvemenetluste käigus)

selgus, et tegemist siiski ei olnud erandi alla kuuluva

tegevusega, vaid õigusvastase andmetöötlusega.

Kõnealused juhtumid avastati suuresti just nimelt

tänu andmejälgijale ning ilma vastavaid logikirjeid

kuvamata oleks need juhtumid jäänud avastamata või

65

vähemalt ei oleks pälvinud niivõrd mõjukat

ühiskondlikku arutelu.

21. Eesti Linnade ja Valdade Liit Andmejälgija kasutuselevõtt ei pruugi

asutuste halduskoormust vähendada , vaid

võib andmesubjektide pöördumiste arvu

hoopis suurendada. Vältida tuleks

ebaselgetest logikirjetest tulenevat

põhjendamatut küsimuste kasvu.

Teadmiseks võetud

Kommentaaris väljendatuga arvestatakse eelnõu

koostamise raames läbi viidavas mõjuanalüüsis.

Andmesubjektide huvi erinevates andmekogudes

toimuva andmetöötluse vastu varieerub ning

üksikute andmekogude põhjal ei ole võimalik

valitsemisalade üleselt kohalduvaid järeldusi teha.

Nõustume, et andmejälgijas kuvatav teave

(logikirjete selgitused) peavad olema võimalikult

täpsed ega tohiks tekitada põhjendamatuid küsimusi

või selguse asemel hoopis täiendavat segadust. VTK-

s (nt lk-del 5 ja 15) on kõnealust mõtet ka selgelt

väljendatud.

66

22. Eesti Linnade ja Valdade Liit Teeme ettepaneku jätta andmejälgijast välja

andmekvaliteedi tagamiseks tehtavad

automaatpäringud ning kuvada üksnes need

päringud, mille puhul on konkreetse isiku

andmeid tegelikult avatud või kasutatud.

Selgitatud

Masin-masin päringute ja inimese algatatud

päringute tehniline eristamine ei pruugi alati üheselt

võimalik olla. Samuti ei pruugi olla objektiivselt

tuvastatav, kas konkreetse päringu tulemusel

isikuandmeid üksnes väljastati või neid ka sisuliselt

„vaadati“.

Andmejälgija kasutusmugavuse ja logikirjete

arusaadavuse tagamisel on seetõttu keskne roll

kasutajaliidesel ja filtreerimisvõimalustel. Nende

kavandamisel võetakse arvesse vajadust vähendada

infomüra ning eristada eri liiki päringuid viisil, mis

on tehniliselt teostatav ja ei moonuta ülevaadet

tegelikust andmetöötlusest.

23. Eesti Linnade ja Valdade Liit Rõhutame vajadust kehtestada

andmekogude vastutavatele töötlejatele

kohustus koolitada kasutajaid, võimaldada

minimaalse andmekoosseisuga (nt „jah/ei“)

päringuid ning tagada tehniline võimalus

märkida päringu tegemise põhjus.

Teadmiseks võetud

Kasutajate koolitamise vajaduse rõhutamine on

põhjendatud, kuid avaliku sektori siseselt ei ole

otstarbekas seda lahendada eraldi regulatiivse

kohustusena. Tegemist on asutustel niigi lasuva

juhtimis- ja korraldusliku vastutusega, mis on

tuletatav juba kehtivast õigusest.

Minimaalse andmekoosseisuga päringute

võimaldamine on seotud iga andmekogu tehnilise

ülesehitusega. Andmete minimaalse töötlemise

põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 p c) kehtib aga juba täna

ning ei sõltu andmejälgija regulatsioonist.

67

Päringu tegemise põhjuse märkimise vajadus on

asjakohane ning see tuleb eelnõu koostamisel

tõepoolest lahendada. VTK autorid konsulteerivad

RIA-ga, kas vastav lahendus on võimalik kujundada

keskse nõudena või tuleb see rakendada

andmekogupõhiselt, arvestades andmekogude

erinevust ja muid, tehnilisi üksikasju.

24. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Juhime tähelepanu, et andmejälgija

praegune sünkroonsele päringule ja

päringuhetkel toimuvale agregeerimisele

tuginev arhitektuur ei pruugi olla skaleeritav

ega tulevikukindel, arvestades liidestuste

suurt hulka, kasvavat andmekogude arvu ja

kõrget päringumahtu.

Teadmiseks võetud

25. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Leiame, et andmejälgija liidestamise

koguinvesteering võib kujuneda riigi jaoks

ebamõistlikult kulukaks, arvestades ühe

andmekogu liidestamise hinnangulist

maksumust, halduskulu ja kulude lineaarset

kasvu liidestatud andmekogude arvu

suurenemisel.

VTK-ga planeeritavate muudatuste põhjal

räägime liidestumise kogukulust vahemikus

1,2 miljonit eurot kuni 8 miljonit eurot (300

× 4 000 eurot kuni 800 × 10 000 eurot).

Teadmiseks võetud

Kavandatava regulatsiooniga seotud mõjusid

käsitletakse üksikasjalikult eelnõu koostamise etapis

ning selle tulemusi võetakse omakorda arvesse

üleminekuaegade kavandamisel.

68

Senise praktika põhjal jääb ühe andmekogu

andmejälgijaga liidestamise maksumus

vahemikku 4 000–10 000 eurot, millele

lisanduvad püsivad haldus- ja hoolduskulud.

26. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Juhime tähelepanu, et andmejälgija

praegune lahendus ei toeta seadusest

tulenevate nähtavuspiirangute (sh ajalise

viitega kuvamine) ühtset ja tsentraalset

rakendamist, mis võib tekitada riske

õigusselguse ja ühtse praktika seisukohalt.

Teadmiseks võetud

Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-

5).

27. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Leiame, et andmejälgija tõhus valitsemine

eeldab ühtset tsentraalset tehnilist lahendust,

kuna praegune killustatus (keskne lahendus

vs asutuste enda versioonid) suurendab

kulusid, raskendab kvaliteedi juhtimist ja

järelevalvet. X-tee on suurepäraseks näiteks,

kuidas riik on suutnud andmevahetuse

ühetaolise rakendamise lahendada

tsentraalse tehnilise lahenduse abil kogu

riigis.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et andmejälgija tõhus toimimine eeldab

ühtset tehnilist raamistikku. VTK kohaselt nähakse

ette andmejälgija arendamine ja haldamine keskse

lahendusena Riigi Infosüsteemi Ameti poolt.

Täpne keskse lahenduse valitsemismudel ja

tehnilised põhimõtted täpsustatakse eelnõu

väljatöötamise järgmistes etappides.

28. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

Rõhutame, et andmejälgija kohustuslikuks

muutmisega peab kaasnema olemasoleva

tehnilise lahenduse sisuline ülevaatamine.

Oluline on vältida olukorda, kus seadusega

lukustatakse lahendus, mis ei ole skaleeritav,

tulevikukindel ega majanduslikult

optimaalne.

Teadmiseks võetud

69

29. Statistikaamet Juhime tähelepanu, et RStS kohaselt ei ole

statistilised andmestikud ja registrid AvTS

mõistes andmekogud. Seetõttu eeldame, et

andmejälgijaga liidestumise kohustus

Statistikaametile ei laiene .

Selgitatud

Kavandatav regulatsioon puudutab andmekogusid

AvTS tähenduses. Statistilised andmestikud ja

registrid, mis ei ole AvTS mõistes andmekogud,

liidestumiskohustuse alla ei kuulu.

30. Statistikaamet Selgitame, et Statistikaamet kogub ka

andmeid andmekogudest, pseudonümiseerib

need ning teostab masstöötlemist, mistõttu

andmejälgija rakendamine kavandatud kujul

ei ole meie hinnangul otstarbekas. Nimelt

tekitaks see lõppkasutajale suure hulga

ebaolulisi kirjeid. Vajadusel saab

andmesubjekt temale huvipakkuva info

andmekogu vastutavalt töötlejalt või SA-lt

välja küsida.

Selgitatud

Kui Statistikaamet teeb isikute kohta päringuid

teistesse andmekogudesse, mis on andmejälgijaga

liidestunud, kuvatakse vastavad päringud vastava

andmekogu kui andmeandja kaudu ka andmejälgijas.

Sellisel juhul on Statistikaamet konkreetse päringu

osas isikuandmete vastutav töötleja ning peab suutma

selgitada päringu eesmärki ja õiguslikku alust, sh

vajadusel viidates oma privaatsustingimustele või

muule kesksele selgitavale dokumendile.

Statistilistest vajadustest ajendatud päringute

võimalik ebaolulisus, millele olete viidanud, on

subjektiivne. Küll aga võib andmejälgija

kasutajaliidest arendades olla põhjendatud luua mh

võimalus selliste päringute väljafiltreerimiseks.

31. Riigiprokuratuur Rõhutame, et kriminaalmenetlusega seotud

päringud on ligipääsupiiranguga kaetud ning

nende kuvamine andmejälgijas saab

toimuda üksnes tagantjärele, pärast piirangu

aluse äralangemist, sarnaselt kehtivale

kriminaaltoimikuga tutvumise korrale.

Teadmiseks võetud

Nõustume. Sedasama on püütud VTK-s ka

ühemõtteliselt edasi anda (nt lk 9).

Ajutiselt varjatud päringutega seonduvalt vt ka

kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-5).

70

32. Riigiprokuratuur Ligipääsupiirangute lõppemise tuvastamine

peab toimuma automatiseeritult, mitte

käsitsi, et vältida ebamõistlikku

halduskoormust. Lahenduse kavandamisel

tuleb arvestada erinevate menetluste,

asutuste ja mitut isikut puudutavate

päringute eripäradega.

Teadmiseks võetud

Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-

5).

33. Riigiprokuratuur Juhime tähelepanu, et rahvusvahelise

kriminaalkoostöö raames tehtud päringute

puhul võivad juurdepääsupiirangud sõltuda

välisriigi menetlusest ja õigusest, mistõttu

tuleb eelnõu koostamisel hinnata, kas ja

millistel tingimustel on selliste päringute

kajastamine andmejälgijas rahvusvahelise

õiguse kohaselt lubatav.

Teadmiseks võetud

Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-

5).

34. Riigiprokuratuur Kokkuvõtvalt on oluline, et eelnõu

väljatöötamise edasistes etappides

täpsustatakse kriminaalmenetlusega seotud

päringute andmejälgijas kajastamise

regulatsiooni ja tagatakse vajalikud

ressursid kavandatavate muudatuste

elluviimiseks.

Teadmiseks võetud

Vt ka kommentaarile nr 5 esitatud vastust (lõigud 3-

5).

35. Kultuuriministeerium Palume täiendavalt analüüsida, kas keskne

andmejälgija on ainus võimalik tehniline

lahendus IKÜM-i läbipaistvusnõuete

täitmiseks, arvestades, et kohustuslik keskne

mudel võib piirata andmekogude

paindlikkust ja suurendada sõltuvust RIA-st.

Samuti juhime tähelepanu, et kõik

isikuandmeid töötlevad infosüsteemid ei ole

Selgitatud

Kavandatava regulatsiooni eesmärk on luua

andmesubjektile üks keskne ja ühtne lahendus, mille

abil ta saaks ülevaate oma isikuandmetega seotud x-

tee päringutest. Killustunud lahenduste korral ei

oleks võimalik tagada kasutajale terviklikku vaadet

ning pikemas plaanis suureneks nii riigiülene

arendus- kui ka halduskoormus. Ühtne keskne

71

x-teega liidestunud ning tuleks läbi mõelda

lahendus ka x-tee välise andmetöötluse

hõlmamiseks.

lahendus loob võimalused protsesside

ühtlustamiseks ja kulude kokkuhoiuks.

Andmejälgija regulatsioon on tõepoolest seotud x-tee

kaudu toimuvate päringutega ja seda seetõttu, et

andmejälgija ise on oma tehnilise arhitektuuri tõttu x-

teega lahutamatult seotud. Seetõttu ei hõlma

kavandatav lahendus ka andmetöötlust, mis ei toimu

x-tee kaudu. Kui asutus soovib pakkuda täiendavaid

läbipaistvusmeetmeid ka x-tee välise andmetöötluse

kohta, on see tervitatav, kuid ei kuulu kavandatava

regulatsiooni esemesse.

36. Kultuuriministeerium Teiseks vajaks VTKs esitatud madala huvi

erand selgitamist ning alternatiivide

kaalumist. Hetkel on madala huvi

hindamiseks kasutusele võetud

tasuvusarvutus, mille loogikas on kaks

põhimõttelist puudust. Esiteks arvutatakse

andmejälgija rakendamise tasuvust lähtudes

eeldusest, et iga x-tee vahendusel tehtav

päring toob kaasa ametnikule menetletava

teabepäringu. Muinsuskaitseameti

andmejälgija rakendamise kogemusele

tuginedes võib öelda, et umbes 10000 x-tee

päringu kohta aastas tehakse 30 päringut

ametnikele. See suhtarv kindlasti varieerub

suuresti infosüsteemist infosüsteemi, aga

reaalset kokkuhoidu sellises määras – iga x-

tee päringu kohta ca 7 € - reaalsuses kunagi

ei saavutata ning seetõttu ei ole arvutuskäik

tasuvuse hindamiseks sobilik. Mõistlikum

oleks hinnata tegeliku andmesubjektide huvi

Teadmiseks võetud

Eelnõu koostamise käigus läbi viidava mõjude

hindamise käigus konsulteeritakse tänaste

andmejälgija kasutajatega ning esitatakse täpsem

tasuvusarvutus.

Selgitame, et VTK-s esitatud tasuvusarvutuses ei ole

siiski võetud aluseks eeldust, et iga x-tee vahendusel

tehtav päring toob kaasa ametnikule menetletava

teabepäringu. Lk-l 10 esitatud lause puhul

“...saavutatakse tasuvus juhul, kui x-tee vahendusel

tehakse keskmiselt vähemalt 182 isikuandmeid

puudutavat päringut aastas” all on mõeldud 182

andmesubjekti poolt andmekogu vastutavale

töötlejale tehtavat päringut tema isikuandmete

töötlemise kohta - tegemist on sõnastusliku

ebatäpsusega lk-l 10, mis lk-l 11 on täpsemalt

väljendatud (“See tähendab, et süsteem saavutab

tasuvuse, kui ühes kalendriaastas esitatakse selles

72

andmetöötluse toimingute vastu ning

eeldada, et andmejälgija kasutamisele

võtmisega, see pigem kasvab

mitmekümnekordselt ning loodetavasti

tulevikus kasvab veelgi. Näiteks – kui seni

on andmetöötluse kohta tehtud kirjalikke

päringuid 10 iga 10 000 x-tee päringu kohta,

siis võib eeldada, et see huvi kasvab 10 kuni

100 korda. Seega majanduslik võit 100 või

1000 päringu realiseerimisel tavapärase

menetlemise raames vs andmejälgijaga on

700 € kuni 7000 €. Praegusel hetkel on

andmejälgijat rakendavatel asutustel

piisavalt kogemusi, et öelda, milline on

logikirjete kohta tehtavate päringute maht

ning seda teadmist tuleks arvutuste juures

kasutada.

sisalduvate isikuandmete kohta keskmiselt 182

päringut.”).

37. Kultuuriministeerium Teiseks, VTK punktis 6 välja toodud

arvutuskäigu järgi on andmejälgija erandi

rakendumise lävendiks 180 x-tee päringut

aastas. Kultuuriministeeriumil on kasutusel

mõned väga väiksed andmekogud, kus on

väga vähe isikuandmeid ning minimaalselt

liiklust, näiteks loomeliitude andmekogu.

Kõigi mõõdetavate parameetrite järgi võiks

seda pidada madala andmesubjektide huviga

andmekoguks (kasutajate hulk,

isikuandmete koosseis, andmeid kasutavad

teenused jne.). Aga ka seal tehakse x-tee

päringuid rohkem kui ettepanekus välja

toodud piirmäär ning seaduse jõustudes

tuleks rakendada andmejälgijat. Suure

Selgitatud

Selgitus antud eelmise kommentaari juures. Lävend

ei puuduta kõiki x-tee päringuid, vaid

andmesubjektide päringuid nende isikuandmete

kohta üle x-tee tehtud päringute suhtes.

73

tõenäosusega väga palju väiksemaid riigi

infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid riigis

ei ole, mistõttu pakutud lävend ei anna

andmesubjektide madala huvi eristamise

jaoks head alust.

38. Kultuuriministeerium Soovitame kaaluda andmejälgija kohustuse

sidumist majandusliku tasuvusarvutuse

asemel andmekaitsealase mõjuanalüüsi

(DPIA) kriteeriumitega, et tagada kohustus

liidestuda neil andmekogudel, milles

toimuval isikuandmete töötlemisel on

oluline mõju.

Teadmiseks võetud

Arvestades VTK-le saabunud tagasisides tooduga

kavatsevad VTK autorid eelnõu koostamise faasis ja

sellele eelnevalt täiendavalt analüüsida, kas lisaks n-

ö „majandusliku põhjendamatuse“ kriteeriumile

tuleks eelnõu koostamisel kõnealust erandite loetelu

täiendada mõne eraldiseisva, muu kui majandusliku

põhjendatuse/põhjendamatuse kriteeriumiga.

Majandusliku põhjendamatuse kui

liidestumiskohustust välistava asjaolu täielikku

väljajätmist ei ole siiski kavandatud, kuivõrd VTK

autorite hinnangul on seegi vajalik erisus, vältimaks

kavandatava regulatsiooniga asutustele kaasneva

rahalise mõju ülemäärasust.

39. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Andmejälgija kohustuslikkus andmekogu

pidajatele on riigi läbipaistvuse ja ka

andmekaitsenõuete seisukohast väga

teretulnud nähtus. Selleks aga, et tekkivad

logid ei tekitaks andmetöötlejatele isikutelt

lisaküsimusi, siis oleks väga vajalik suunata

andmekogu omanikud kasutama päringute

juures pikemaid selgitusi.

Teadmiseks võetud.

Nõustume. Vt ka kommentaarile nr 1 esitatud

vastust.

74

40. Kaitseministeerium Peame vajalikuks sätestada andmejälgija

regulatsioonis Kaitseväe suhtes erisused,

tuginedes Kaitseväe korralduse seaduses

sätestatud julgeoleku- ja luureülesannetele,

sh võimalusele teha varjatud päringuid ning

piirata andmesubjekti teabeõigust.

Teadmiseks võetud

Kui eriseaduses on sätestatud andmesubjekti

teabeõiguse piirangud, kuuluvad need rakendamisele

ka andmejälgija kasutamisel. Andmejälgija

regulatsioon ei kitsenda ega laienda eriseadustes

sätestatud teabeõiguse piiranguid.

Eriseadustes konkreetsete menetluste või

julgeolekuülesannetega seotud teabeõiguse

piiranguid ei ole vajalik üldseaduses (AvTS)

dubleerida. Andmejälgija tehniline lahendus peab

võimaldama nende piirangute realiseerimist

(päringut teostava asutuse poolt päringu vastavat

markeerimist, et vastav logikirje andmejälgijas ei

kajastuks). Vt selles osas ka kommentaarile nr 5

antud vastust (lõigud 3-5).

41. Kaitseministeerium Teeme ettepaneku lisada AvTS § 43¹⁰ lg 2

uus erand, mis võimaldab riigiasutusel

eriseadusest tulenevalt andmejälgija

kasutamisest loobuda, kui liidestamine oleks

seadusega vastuolus või ohustaks riigi

julgeolekut või riigikaitset. Samuti peame

vajalikuks täpsustada rakendusaktis varjatud

logikirjete hilisema avaldamise nõudeid

ning muuta sellega seotud, kavandatavaid

sätteid.

Selgitatud

VTK-s (lk 9) on juba viidatud, et riigisaladuse või

salastatud välisteabe töötlemiseks mõeldud

andmekogudele andmejälgijaga liidestumise

kohustus AvTS kohaldamisalast, x-tee määruse

kohaldamisalast (täpsemalt kohaldamisala

piirangutest) ja RSVS regulatsioonist tulenevalt ei

kohaldu.

Palume täpsustada, milliste andmekogude puhul

nähakse lisaks eeltoodule siiski ette vajadust

täiendavaks üldiseks liidestumiskohustuse erandiks.

75

VTK kohaselt täpsustatakse rakendusakti tasandil ka

põhimõtted, kuidas käsitleda algselt piiranguga

logikirjete hilisemat avaldamist pärast teabeõiguse

piirangu aluse äralangemist. Andmejälgija

regulatsioon peab võimaldama eriseadustest

tulenevate piirangute rakendamist, kuid ei loo uusi

ega laiendatud piiranguid. Vt selles osas ka

kommentaari nr 5 juures esitatud vastust (lõigud 3-

5).

42. Kaitseministeerium Leiame, et isiku enda tehtud päringute

kuvamise senist põhimõtet ei ole vaja muuta

(st, et vastavaid päringuid kuvatakse) ning

võimalike muudatuste kaalumisel tuleb

arvestada ka selliste logikirjete võimalikku

tõendusväärtust.

Teadmiseks võetud

Nõustume tagasisides toodud seisukohaga.

43. Kaitseministeerium Kuigi alljärgnev probleemitõstatus ei ole

otseselt seotud käesoleva AvTS VTK-ga,

soovib Kaitsevägi selle siiski käesolevas

tagasisides ära markeerida.

Kaitsevägi on korduvalt puutunud kokku

avaandmete masspäringute ja andmete

kraapimise tagajärjel loodud eravalduses

oleva andmebaasi

(dokumendiregistrid.karlerss.com/)

teemaga, kus eraisik on võtnud avaliku teabe

töötleja rolli, kuid andmetöötlusele ei

kohaldu AvTS sätted, sh kohustus kaitsta

juurdepääsupiiranguga teavet avalikuks

tuleku eest. Muuhulgas sisaldab eraisiku

andmebaas infot riigiteenistujate ja nende

Teadmiseks võetud

76

kontaktandmete kohta,

juurdepääsupiiranguga teavet, aga ka teavet,

mis on loodud asutuse sisekasutuseks Eesti

näitel leidnud tõendamist, et ka avalikult

kättesaadavat infot edastatakse vaenuliku

riigi luureteenistusele.

Lähtuvalt eelnevast leiab Kaitsevägi, et riigi

julgeoleku tagamise sh riigikaitse

korraldamise vaates, tuleb riigiüleselt

hinnata millistele (ava)andmetele

autentimata ja kasutamispiiranguta

juurdepääs antakse.

44. Kaitseministeerium AvTS VTK loetleb punktis 6 erandid

andmejälgija liidestamiskohustusest.

Eranditena tuuakse välja muuhulgas ainult

organisatsiooni sisemise töökorralduse

vajadusteks ning asutustevaheliseks

dokumentide menetlemiseks peetavad

andmekogud, kuid seda ainult juhul, kui

vastavad andmekogud ei ole liidestunud x-

teega. Asutuste kasutuses võib olla nö

sisemise töökorralduse tagamiseks

andmekogusid (nt

dokumendihaldussüsteem), mis kasutavad

x-tee andmeliiklust, kuid on loodud sisemise

töökorralduse tagamiseks. Palume

seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, millised

andmekogud liigituvad erandi alla. Samuti

palume kaaluda selles valguses täiendava

punkti (punkt 5) lisamist AvTS § 4310, mis

Selgitatud

VTK lk-del 9-10 on selgitatud, et

liidestumiskohustus on kavandatud lahenduse

kohaselt suunatud “x-teega liidestatud, avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavatele

andmekogudele”.

See tähendab, et liidestumiskohustuse alt jäävad

välja „ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse

vajadusteks“ ja „asutustevaheliseks dokumentide

menetlemiseks peetavad andmekogud“ (AvTS § 433

lõike 4) tähenduses, aga seda ainult juhul, kui

vastavad andmekogud ei ole liidestunud x-teega.

Kui andmekogu on liidestatud x-teega, ei ole

järelikult tegemist üksnes organisatsiooni sisemise

töökorralduse tagamiseks mõeldud andmekoguga

77

loob üldseaduses erandi tegemise

võimaluse.

AvTS tähenduses ning see tuleb liidestada

andmejälgijaga.

45. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Juhime tähelepanu, et KOV-e ei ole VTK-s

eraldi sihtrühmana käsitletud ning palume

saata VTK kooskõlastamiseks ka Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, arvestades

muudatuste mõju KOVidele.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse mõjude sihtrühmi

ning neile kaasnevat mõju üksikasjalikumalt,

seejuures tuuakse välja ka KOV-id.

Eelsti Linnade ja Valdade Liidu tagasiside VTK-le

saabus 07.01.2026.

46. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Palume analüüsida kavandatava

regulatsiooni mõju KOVide korraldusele ja

eelarvele ning kaasata KOVid eelnõu

väljatöötamisse ELVL-i kaudu.

Teadmiseks võetud

Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse mõjude sihtrühmi

ning neile kaasnevat mõju üksikasjalikumalt,

seejuures tuuakse välja ka KOV-id. Samuti

kaasatakse KOV-id võtmetähtsusega küsimusi

puudutavas osas ELVL kaudu eelnõu

väljatöötamisse.

47. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

KOVidele uute kohustuste panemisel tuleb

ette näha ka kulude katmise allikad

(Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 7 lõige 2).

Teadmiseks võetud

78

48. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Palume eelnõu tasandil täpsustada

„majanduslikult põhjendamatu“ erandi sisu

ning selgelt reguleerida, kuidas hinnatakse

andmekogu liidestamise majanduslikku

põhjendatust.

Arvestatud

Nõustume. VTK-s on toodud esialgne loogika ja

arvutuskäik, kuid detailne majandusliku

põhjendamatuse hindamismetoodika ning

otsustusprotsess tuleb sätestada seaduseelnõu ja selle

seletuskirja koostamisel.

Väljatöötamiskavatsuse faasis ei ole võimalik kõiki

kriteeriume lõplikult määratleda, kuid eelnõu

ettevalmistamisel tagatakse, et erandi kohaldamise

alused oleksid selged, läbipaistvad ja ühtselt

rakendatavad.

49. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Leiame, et kavandatud 6-kuuline

üleminekuaeg ei ole realistlik ning teeme

ettepaneku pikendada üleminekuperioodi

ühe aastani, arvestades eelarve ja IT-

arenduste planeerimise vajadust.

Teadmiseks võetud

VTK-s esitatud üleminekuperiood on esialgne ning

selle eesmärk oligi muu hulgas saada sihtrühmadelt

tagasisidet kavandatava ajaraami realistlikkuse

kohta.

Üleminekuaja pikkus ning vajadusel etapiviisilise

rakendamise loogika täpsustatakse seaduseelnõu ja

selle seletuskirja koostamisel, arvestades võimaluste

piires eelarvete ja arenduste planeerimise

ajakavadega ning asutuste tegeliku valmisolekuga.

79

50. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Leiame, et andmejälgija eesmärk on

teavitada isikut kolmandate osapoolte poolt

tema andmete töötlemisest ning isiku enda

tehtud päringute kuvamine ei pruugi olla

vajalik. Samuti juhime tähelepanu

vajadusele eristada riigiportaalis selgelt

isiku enda ja kolmandate isikute päringud, et

vältida segadust kasvava logimahu korral.

Mittearvestatud

Täname tagasiside eest, kuid jääme selles küsimuses

eriarvamusele. Vt siinkohal kommentaarile nr 13

esitatud vastust.

51. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Samuti oodati väljatöötamiskavatsuses

tagasisidet andmekogude vastutavatele

töötlejatele muudatustega kaasnevate

mõjude osas. Meie hinnangul võib

andmejälgijaga liidestumine

halduskoormuse vähendamise asemel

andmesubjektide pöördumiste arvu

andmekogude vastutavate töötlejate suunal

suurendada, kuna just andmejälgijast

nähtava tõttu tekivad sageli küsimused

andmetöötluse kohta. Leevendava

meetmena toome esile vajaduse tagada

selged ja arusaadavad logikirjete selgitused.

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest – seda võetakse eelnõu ja

seletuskirja koostamise etapis arvesse. Viimase osas

(logikirjete selgus) vt ka kommentaarile nr 1 esitatud

vastust.

52. Riigikogu kantselei Soovitame kaaluda AvTS § 4310 lõike 2

täiendamist punktiga, mis praeguse kava

kohaselt peaks jääma seletuskirja – et

liidestumiskohustuse alt jäävad välja ainult

organisatsiooni sisemise töökorralduse

vajadusteks ja asutustevaheliseks

dokumentide menetlemiseks peetavad

andmekogud.

Mittearvestatud

Vastavalt VTK lk-l 10 märgitule jäävad

organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks

ja asutustevaheliseks dokumentide menetlemiseks

peetavad andmekogud liidestumiskohustuse alt välja

ainult juhul, kui vastavad andmekogud ei ole

liidestunud x-teega.

80

Kavandatud AvTS § 4310 lg 2 kohaselt on

andmejälgijaga liidestumine kohustuslik kõigi

infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud

andmekogude pidamisel (arvestades järgnevais

sätetes toodud eranditega) – st juhul, kui andmekogu

x-teega liidestunud ei ole, ei ole sellel ka

andmejälgijaga liidestumise kohustust. Kui

andmekogu on x-teega liidestatud, tuleb see

andmejälgijaga liidestada sõltumata sellest, et see on

formuleeritud kui “ainult organisatsiooni sisemise

töökorralduse vajadusteks” ja “asutustevaheliseks

dokumentide menetlemiseks” peetav andmekogu.

53. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku näha andmejälgija

kohustuse rakendamisel ette etapiviisiline

lähenemine, võttes arvesse andmekogude

suurust, tehnilist valmisolekut ja andmete

töötlemise riskiastet.

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest. VTK autorid kaaluvad

ettepanekut eelnõu koostamise etapis.

54. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku sätestada õigusaktis või

selle rakendusaktides ühtsed

miinimumnõuded andmejälgija kaudu

kuvatavate logikirjete sisule ja esitusviisile.

Selged ja üheselt mõistetavad nõuded

aitaksid tagada andmesubjektidele

arusaadava ja võrreldava ülevaate

isikuandmete töötlemisest.

Arvestatud

Nõustume. Vt kommentaarile nr 1 esitatud vastust.

81

55. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku täpsustada

andmejälgijaga liidestamise erandite

kohaldamise kriteeriume, eelkõige mõiste

„majanduslikult põhjendamatu“ sisu.

Selgem regulatsioon vähendaks erineva

tõlgendamise riski ning tagaks õigusselguse.

Teadmiseks võetud

Vt kommentaarile nr 48 esitatud vastust.

56. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni,

mille kohaselt andmejälgija kaudu

kättesaadav teave võib teatud juhtudel

asendada üksikjuhtumipõhiseid

teabenõudeid isikuandmete töötlemise

kohta. See aitaks vähendada nii

andmesubjektide kui ka avaliku sektori

asutuste halduskoormust.

Mittearvestatud

Andmejälgija abil inimesele antav teave ei asenda (ei

sisu ega ka eesmärgi poolest) IKÜM artikli 15 kohast

teavitamiskohustust, mis on märkimisväärselt laiem.

Andmejälgijaga pakutava teabe üks eesmärk on

laiemaid juurdepääsupäringuid ennetada.

Tänasel päeval ei ole ka andmeid selle kohta, et

IKÜM art 15 kohastele taotlustele vastamine oleks

asutuste jaoks sedavõrd kulukas, et oleks

teoreetiliseltki võimalik rääkida näiteks IKÜM art 23

lg 1 p e) tähenduses andmesubjektide

juurdepääsuõiguse piiramisest siseriikliku

regulatsiooni alusel ja majanduslikel kaalutlustel.

57. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku täpsustada regulatsioonis

või seletuskirjas andmejälgija toimimise,

andmete kvaliteedi ja ajakohasuse

järelevalve eest vastutavate asutuste rollid ja

vastutus.

Arvestatud

Nõustume ettepanekuga.

82

58. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku koostada paralleelselt

seadusemuudatustega keskne

rakendusjuhend andmekogude pidajatele.

Juhend võiks sisaldada praktilisi näiteid,

soovituslikke lahendusi ning korduma

kippuvaid küsimusi, et toetada ühtset ja

tõhusat rakendamist.

Arvestatud

Nõustume ettepanekuga. Rakendusjuhend on

olemas.

59. Kliimaministeerium Teeme ettepaneku vaadata üle avaliku teabe

ja isikuandmetega seotud päringute eest

kehtestatud tasude suurus ning kaaluda

nende vähendamist või ühtlustamist,

tagamaks, et tasud ei muutuks takistuseks

isikute põhiõigusele tutvuda oma andmete

kasutamisega.

Teadmiseks võetud

60. Kliimaministeerium Toetame seisukohta, mille kohaselt peaks

andmejälgija (AJ) kajastama ka päringuid,

mida füüsilised isikud teevad

andmekogudesse isiklikul otstarbel.

Kuivõrd isikuandmed on oma olemuselt

isiklikud andmed, mille avaldamine

kolmandale isikule on lubatud üksnes

andmesubjekti nõusolekul, seadusest või

õigustatud huvist tuleneval alusel, on

põhjendatud, et ka sellised päringud oleksid

andmete tegelikule omanikule nähtavad.

Samuti peaks olema AJ poolt kuvatavates

päringutes selgelt eristatav isiku enda poolt

tehtud päringud. Hetkel küsitakse taoliste

päringute kohta teabenõude korras infot

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest. VTK autorid nõustuvad

tagasisides toodud arutluskäiguga. Vt ka

kommentaarile nr 20 esitatud vastust.

83

vastutavalt töötlejalt. Kuid siinkohal võib

tekkida probleem andmekogude

omavahelise ristpäringute ning taustal

automaatpäringute tegemise kajastamisega

AJ-s.

61. Kliimaministeerium Lisaks oleks otstarbekas, kui volitusnorm

sätestaks selgelt AJ kirjete kohustusliku

minimaalse koosseisu, sealhulgas teabe selle

kohta, kes päringu tegi, millal päring tehti

ning mis eesmärgil andmeid kasutati.

Teadmiseks võetud

Tagasisides on ilmselt mõeldud, et volitusnormi

alusel antav määrus võiks kirjeldatut sätestada. VTK

autorid on selle ettepanekuga nõus. Vt ka

kommentaarle nr 1 esitatud vastust.

62. Sotsiaalministeerium Toetame eesti.ee-s kuvatava teabe

ülevaatamist ja logikirjete selgituste

ühtlustamist selge ja lihtsa keele põhimõttel,

et parandada mõistetavust ja vähendada

täiendavate selgituste andmisega kaasnevat

koormust. Logikirjete mõistetavust tuleks

parandada ka sõltumata VTK-s

kavandatavatest muudatustest.

Teadmiseks võetud

VTK autorid on selle ettepanekuga nõus.

Vt ka kommentaarile nr 1 esitatud vastust.

63. Sotsiaalministeerium Inimest tuleb teavitada, et saadav ülevaade

andmetöötlustoimingutest ei ole terviklik.

Teadlikkuse ja läbipaistvuse huvides olla

tuleks eesti.ee portaalis andmejälgija

päringute vaate juures inimesele kuvada

lihtsas keeles info selle kohta, et

andmejälgija ei ole kõikides riiklikes

andmekogudes rakendatud ja

andmejälgijasse ei jõua terviklik info

kõikide andmetöötlusfaktide kohta.

Teadmiseks võetud

VTK autorid nõustuvad ettepanekuga ning sama

mõte on leidnud kajastamist ka VTK-s endas (“See

peab olema üheselt arusaadav nii andmekogu

pidajatele kui ka andmesubjektidele – viimastele ei

või jääda muljet, et AJ kaudu esitatakse neile

andmete töötlemist puudutav teave ühes kanalis ja

kogu täiuses, kui see tegelikkuses nii ei ole” – lk 6).

84

Sellise info andmesubjektile kuvamine on aga VTK

koostajate hinnangul mõistlik lahendada AJ

kasutajaliidese disainiga (ja selle koosseisus

esitatavate teavitusteksti(de)ga), mitte

regulatsiooniga.

64. Sotsiaalministeerium Inimesele tuleb anda selge info, kuhu

pöörduda täiendavate selgituste saamiseks.

Info selle kohta, et täiendava

selgitustaotlusega pöörduda just päringu

sooritanud asutuse poole, võiks olla eesti.ee

portaalis andmejälgija põhilehel kirjas.

Hetkel on info lisatud viidatud lehele, mitte

põhilehele.

Teadmiseks võetud

Üldjoontes nõustume. Sarnaselt eelmise

kommentaari juures vastatule on aga siingi VTK

autorite hinnangul tegemist küsimusega

kasutajaliidese arendamisest ja selle juurde

kuuluvatest teavitustest.

65. Sotsiaalministeerium Soovitame võimaldada automaatsete

masspäringute selget eristamist ja

filtreerimist eesti.ee vaates, et vähendada

infomüra ja vältida ekslikku arusaama, nagu

oleks ametnik konkreetse isiku andmeid

individuaalselt vaadanud.

Selgitatud

VTK autorid nõustuvad ka siin toodud

ettepanekutega. Päringute selgituste osas on sama

vajadust ja eesmärki väljendatud ka kommentaarile

nr 1 antud vastuses.

Muus osas (teatud päringute väljafiltreerimine) on

siingi VTK autorite hinnangul tegemist küsimusega

andmejälgija kasutajaliidese arendamisest.

85

66. Sotsiaalministeerium Toetame üldiselt ühtse regulatsiooni loomist

AvTS-i, sh toetame legaaldefinitsiooni,

kohaldusala ja seotud osapoolte vastutuse

kirjeldamist. See loob õigusselgust ja

võimaldab vältida regulatsioonide

killustatust. Ühtlasi peaks andmejälgija

kohustus laienema kohalike omavalitsuste

andmekogudele, samuti neile eraõiguslikele

andmekogudele, kus töödeldakse andmeid

seoses avalike ülesannete täitmisega.

Teadmiseks võetud, selgitatud

Täname tagasiside eest. Selgitame, et

liidestumiskohustus kehtib kõigi AvTS tähenduses

andmekogude suhtes (s.o avaliku ülesande täitmiseks

asutatud andmekogude suhtes), mis on x-teega

liidestatud ja seda sõltumata sellest, kas nende

vastutav töötleja on riik, kohaliku omavalitsuse

üksus või mistahes muu isik. Liidestumiskohustus ei

kohaldu erasektori andmekogudele (v.a juhul, kui

andmekogu on asutatud avaliku ülesande täitmiseks

ja erasektori osapool on saanud selle vastutavaks

töötlejaks nt halduslepingu sõlmimise teel), x-teega

liidestamata andmekogudele, AvTS

reguleerimisalast välja jäävatele andmekogudele (nt

riigisaladuse töötlemiseks kasutatavad

andmekogud), isikukoodi mittesisaldavatele

andmekogudele ja andmekogudele, mille

liidestamine AJ-ga oleks majanduslikult

põhjendamatu.

Väärib märkimist, et eelnõu koostamise faasis

kaalutakse (mh VTK-le laekunud tagasiside ajendil)

võimalike täiendavate liidestumiskohustuse erandite

loomise vajadust.

67. Sotsiaalministeerium Juhime tähelepanu, et esineb andmekogusid,

mis küll pärivad andmeid teistest

andmekogudest, kuid millelt teised

andmekogud andmeid ei päri, mistõttu

andmejälgija liidestamine võib olla

ebaotstarbekas ja tekitada põhjendamatuid

kulusid; teeme ettepaneku täiendada AvTS §

Teadmiseks võetud

Tähelepanekut võetakse eelnõu koostamisel arvesse.

Arvestades nii käesolevaga kui laiemalt VTK-le

saabunud tagasisides sisaldunud ettepanekutega

väärib potentsiaalselt “majandusliku

põhjendamatuse” kõrval kaalumist täiendava(te),

86

43¹⁰ lg 2 erandeid, võimaldades kohustusest

loobuda ka muudel põhjendatud juhtudel.

Üheks selliseks andmekoguks on näiteks

Terviseameti menetlussüsteem MEIS, mida

amet kasutab järelevalvemenetluste

läbiviimiseks. MEIS on liidestatud mitme

teise andmekoguga, nt rahvastikuregistriga,

kuid üksnes selleks, et MEIS saaks ise

andmeid pärida. MEIS-ist endast ei päri

andmeid ükski teine andmekogu.

Analoogsed andmekogud on mitmed

Tervise Arengu Instituudi statistilised

registrid.

objektiivselt põhjendamatuid kasutusjuhte

väljendavate erandite väljatoomine. Siin tagasisides

toodu võib olla üks sellistest olukordadest - küll aga

peavad sellised võimalikud täiendavad erandid

põhinema veendumusel, et n-ö sissetulevaid

päringuid andmekogusse ei tehta.

68. Sotsiaalministeerium Teatud juhtudel ei pruugi olla

majanduslikult otstarbekas arendada

vananenud tehnoloogiaga süsteeme selleks,

et andmejälgija kohustust rakendada.

Näiteks ei pruugi süsteemi senine logimise

kord katta andmejälgija rakendamise

vajadusi, tuues nii kaasa süsteemi

arendusvajaduse. Teeme ettepaneku teatud

juhtudel võimaldada rakendamise tähtaja

osas teha erikokkuleppeid Riigi

Infosüsteemide Ametiga juhtudel, kui vana

süsteemi arendamine on majanduslikult

põhjendamatu ning uue süsteemi

arendamine on nagunii plaanis.

Teadmiseks võetud

69. Sotsiaalministeerium Toetame riigis ühtset lähenemist, kui kaua

andmejälgijas päringuid kuvatakse. VTK-s

on pakutud päringute väljakuvamise ajaks 3

aastat või lühemalt, kui see tuleneb

andmekogu pidamist reguleerivast

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest – seda võetakse eelnõu

koostamise etapis arvesse.

87

õigusruumist. Kaalutlust, kaua päringuid

välja kuvada võiks, tuleks eelnõu etapis

põhjendada.

70. Sotsiaalministeerium VTK lk-l 9 on selgitatud, et andmesubjekti

õiguste piiramise otsustab andmejälgijat

kasutav andmekogu vastutav töötleja. Meie

hinnangul saab nimetatud õiguste piiramise

üle otsustada vaid see asutus, kellele on

antud selline õigus andmesubjekti õigusi

piirata. Juhime tähelepanu, et õigusi piirav

asutus ja andmekogu vastutav töötleja ei

pruugi olla üks ja sama asutus. See

omakorda toob kaasa, et otsus logikirje

nähtavust piirata ja ka otsus selle piirangu

äralangemise kohta ei pruugi olla

andmekogu vastutava töötleja pädevuses.

Palume VTK-le järgnevas eelnõu etapis

täpsustada, milline võiks olla tulevikus

riigiülene korraldus andmejälgija ajutiste

eriseadustest tulenevate piirangute

rakendamisel ja haldamisel. Eelistame, et

selline ajutiste piirangute haldus oleks

tagatud efektiivselt ja jätkusuutlikult

piiranguid kehtestavate asutuste poolt.

Arvestatud

Märkus õige, päringut sooritav asutus kui konkreetse

päringu osas isikuandmete vastutav töötleja (asutus,

kellel lasuvate avalike ülesannete täitmiseks vastav

päring sooritatakse) on see, kes saab ja peab

otsustama vastava päringulogi kuvamise

võimalikkuse ja sellega seotud piirangute üle.

Nähtavuspiirangute toimeloogika (ja võimalusel-

vajadusel vastav tehniline lahendus) töötatakse välja

järgnevates etappides, koostöös Riigi Infosüsteemi

Ametiga. Vt selles osas ka kommentaarile nr 5

esitatud vastust (lõigud 3-5).

71. Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku täiendada eelnõu alusega

andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks

riikliku järelevalve teostamisel ning seega

võimaldada järelevalvemenetluse käigus

tehtud päringuid puudutavate logikirjete

ajutist varjamist andmesubjekti eest kuni

järelevalvemenetluse lõpetamiseni, kui

Selgitatud

Andmejälgija logikirjete nähtavuspiirangud lähtuvad

kehtivast õigusest tulenevatest andmesubjekti

teabeõiguse piirangutest ning peavad andma

samaväärse tulemuse võrreldes olukorraga, kus

andmesubjekt esitab traditsioonilise teabepäringu.

88

nende avaldamine võiks menetlust

kahjustada..

Kui eriseadus võimaldab andmesubjekti teabeõigust

ajutiselt piirata (nt riikliku järelevalve või muu

menetluse huvides), tuleb sama põhimõtet kohaldada

ka andmejälgija puhul. Vastavate piirangute

rakendamise loogikat täpsustatakse

õigusloomeprotsessi järgmistes etappides.

Kui õigusakt ei näe ette alust andmesubjekti

teabeõiguse piiramiseks, ei ole põhjendatud ka

vastavate päringute varjamine andmejälgijas.

72. Sotsiaalministeerium Leiame, et nn isiku poolt enda kohta tehtud

päringute kuvamise senise praktikaga võib

jätkata, kuni see ei koorma süsteemi liigselt.

Samuti võiks jätkata füüsiliste isikute poolt

teiste füüsiliste isikute kohta tehtud

päringute kuvamisega. Samas juhime

tähelepanu riskile, et avalikustatud andmete

kasutamine ei tohiks viia põhjendamatu

pahameele või süüdistusteni päringu tegija

suhtes, nii nagu juhtus viimati

kinnistusraamatu andmete kasutamise

puhul.

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest. VTK autorid nõustuvad, et

nii isiku enda tehtud päringute kui ka teiste füüsiliste

isikute kohta tehtud päringute kuvamise praktikat

tuleb jätkata. Samas ei ole võimalik välistada