Hankelepingu projekt Lisa 2 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ostja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ____________________, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes Riigihanke 258287

„Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile”„ minikonkursi pakkumisest (kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr …

1.2. Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 ... 1.3. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale … (summa

sõnadega) eurot ja töö mahule (edaspidi lepingu maksumus). Hinnale lisandub käibemaks/ei lisandu käibemaksu. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

3. Kontaktisikud 3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1 tellija kontaktisik on ………………..……………. (amet, nimi, tel, e-post). 3.1.2 töövõtja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post).

4. Lõppsätted 4.1. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.4.2. Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr …

sätestatud tingimused.4.3. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

4.4. Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.

5. Lisad 5.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:

5.1.1. Lisa 1 tehniline kirjeldus

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse teavituskampaania väljatöötamine Minikonkurss riigihanke 258287 raames. 1. Taust Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK) tegutsevad Eestis viie haigla juures ning pakuvad vägistamise ja muu seksuaalse ründe ohvritele spetsialiseeritud kriisiabi kuni seitsme päeva jooksul pärast juhtunut. Abi osutavad eri väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Samas ei ole paljude inimeste jaoks selge, millal ja millise kogemuse puhul on asjakohane SAKi poole pöörduda. Sageli ei osata kogetut sõnastada ega selle tõsidust hinnata, samuti puudub piisav arusaam kriisiabiteenuse sisust, ulatusest ja pöördumise tähendusest. Abi otsimist takistavad sageli ka sisemised barjäärid, eelkõige hirm, häbi ja süütunne. Need võivad abi otsimist takistada ka siis, kui teenus on inimesele vajalik ja kättesaadav. Paljudel inimestel puudub teadmine seksuaalvägivalla kriisiabiteenusest juba enne võimaliku kriisi tekkimist. Seetõttu ei pruugi inimene keerulises olukorras teada, et abi on olemas ega osata hinnata, millal oleks asjakohane selle poole pöörduda. Miks viia kampaania läbi just 2026. aastal? Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused loodi 2016. aastal ning 2026. aastal täitub nende loomisest 10 aastat. Sel puhul soovib SKA ohvriabi oma kommunikatsioonis pöörata tähelepanu seksuaalvägivalla kriisiabi teenusele. Aastapäeva tähistamisega on seotud nii loodav kampaania kui ka 25. septembril 2026 toimuv konverents, kuid kampaanias ei pea tähtpäeva eraldi esile tooma. Kampaania ettevalmistamisel tuleb arvestada järgmiste taustamaterjalide ja allikatega:

 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald

 Statistika: https://sisu.ut.ee/suk/avaandmed/

 Taustainfo SAKide kohta (2025. aasta konverentsi ettekanne SAKidest, Kai Part) https://youtu.be/zNJKl2502I8?si=fic5xDWxfU8l9DcR (miks ja mis on SAKid: https://youtu.be/zNJKl2502I8?si=rgjZfxSTju7AdijX&t=1045 )

 Seksuaalvägivalla kriisiabi on üks kaheksast Sotsiaalkindlustusameti osutatavast ja koordineeritavast ohvriabiteenusest, teenuse õiguslik alus: https://www.riigiteataja.ee/akt/118042013004?leiaKehtiv.

Näited varasematest SAKide kohta loodud klippidest:

 "Aga eile Sa ju tahtsid?" EST: https://youtu.be/wiMyw4qNLiI?si=WN6r0aRthrXhOuyL

 Sinu lähedane vägistati? EST_2: https://youtu.be/O3tLuzz3kxc?si=ZhzFg3LiCkytRLOq

 "Ainult mina armastan Sind!" EST: https://youtu.be/Y2ojFhkuAx4?si=GuymrjHffVBm3VKr

 "Kuna oleme suhtes, siis pidid ju olema nõus?" EST: https://youtu.be/2XGUmP3R- mE?si=m3u4WDX3RswWMzLe

 Ka siis, kui arvad, et oled ise süüdi EST: https://youtu.be/VeV1zFppLGk?si=18S- _M4XmyLa9sNv

 Ka siis, kui Sa tunned hirm EST https://youtu.be/wwSbmJRjmFA?si=ZJCB6TFwztKTaeu5

 Varasem teenuse sisu tutvustav video (NB! Info on vananenud):„Vaata, millist abi pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes (pikk versioon) (2019.a) https://youtu.be/KvYU-U9nw40?si=IoUR6DWd7Urj1ivR

Mida tähendab traumateadlikkus? Täpsemalt vaadata:

 e-kursus „Psühholoogilist traumat arvestav praktika“: https://www.palunabi.ee/et/psuhholoogilist-traumat-arvestav-praktika

 Taasohvristumisest: Mis on ja millest võib tuleneda taasohvristamine? https://youtu.be/OEYegJj6sMo?si=KH1WBThK1jOk1xfy

 Kuidas reageerib aju trauma mõjul? https://youtu.be/x2Za0nTZi70?si=fl84kkbGmMuwleaN.

2. Hanke eseme kirjeldus ja maht Hanke esemeks on seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teavituskampaania loovlahendus (edaspidi kampaania). Hanke eesmärk on tellida seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teavituskampaania loovkontseptsiooni, sõnumite ja kommunikatsioonimaterjalide väljatöötamine. Teenuse tulemusena valmib ohvrikeskne ja traumateadlik teavituskampaania, mis selgitab seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenuse sisu, piire ja võimalusi ning aitab inimestel mõista, millal SAKi poole pöörduda. Kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, millal ja millist abi pakub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK) ning aidata inimestel ära tunda olukordi, mil SAKi poole pöördumine on asjakohane. Kampaania on planeeritud 2026.a kevad-suveks, täpsem toimumise aeg lepitakse kokku Täitjaga. Kampaania aitab vähendada abi otsimisega seotud sisemisi tõkkeid – eelkõige hirmu, häbi ja süütunnet – ning selgitab kriisiabiteenuse sisu ja võimalusi potentsiaalse ohvri vaatenurgast. Kampaania kujundab teadlikkust SAKist enne otsese vajaduse tekkimist, et kriisiolukorras oleks inimestel olemas teadmine, kuhu pöörduda. Kampaania tulemusena:

 paraneb inimeste arusaam sellest, millal ja millise kogemuse korral on asjakohane pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse poole;

 suureneb teadlikkus SAKist kui spetsialiseeritud kriisiabiteenusest;

 väheneb abi otsimisega seotud hirm, häbi ja süütunne;

 kasvab usaldus kriisiabiteenuse vastu

 Kasvab palunabi.ee/seksuaalvägivald veebilehe külastajate arv. Sihtgrupid Keskne sihtgrupp Inimesed vanuses 16-35, enne otsese vajaduse tekkimist, et kujundada teadlikkus seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenusest ning aidata ära tunda olukordi, mil selle poole pöördumine on asjakohane. Teisene sihtgrupp

 inimesed, kes on kogenud vägistamist või muud seksuaalset rünnet või kahtlustavad seda;

 inimene, kes võib olla see, kellele juhtunust räägitakse (sõber, sõbranna, lähedane) ja ta saab soovitada SAKi pöördumist.

3. Teenuse tehniline kirjeldus Pakkuja töötab välja kampaania loovkontseptsiooni, sõnumiraamistiku ja visuaalse lahenduse ning loob kampaania elluviimiseks vajalikud kommunikatsioonimaterjalid. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama vähemalt punktis 3.4 kirjeldatud kommunikatsioonimaterjalide mahuga. 3.1. Kampaania loovkontseptsioon Pakkuja töötab välja kampaania keskse loovkontseptsiooni, mis sisaldab:

 kampaania põhiteemat ja keskset ideed;

 kampaania peamist sõnumit;

 toetavaid sõnumeid. 3.2. Kampaania visuaalne identiteet Pakkuja töötab välja kampaania visuaalse lahenduse, mis hõlmab:

 kampaania visuaalset stiili;

 kujunduslahendust ja värvipaletti;

 visuaalse identiteedi põhielemente (kirjatüübid, graafilised elemendid, foto- ja illustratsioonikeel).

Valminud visuaalne lahendus peab olema kasutatav erinevates kommunikatsioonikanalites. Kujunduslahenduse ja värvipaleti väljatöötamisel tuleb lähtuda ohvriabi CVI-st, samal ajal arendades kampaaniale selgelt eristuv ja omanäoline visuaalne identiteet. 3.3. Kampaania sõnumiraamistik Pakkuja töötab välja kampaania sõnumiraamistiku, mis sisaldab:

 peamist sõnumit;

 toetavaid sõnumeid;

 erinevatele sihtrühmadele suunatud sõnumeid (kasutamiseks peamiselt sotsiaalmeedia postitustes).

Kampaania loovlahendus peab lähtuma traumateadliku kommunikatsiooni põhimõtetest. Sõnumid ja visuaalne keel peavad olema empaatilised, hinnanguvabad ja ohvri väärikust hoidvad. Vältida tuleb šokeerivaid, süüdistavaid või traumakogemust taasaktiveerivaid (retraumatiseerivaid) kujutamisviise, sealhulgas detailseid vägivalla rekonstruktsioone. Lubatud ja eelistatud on neutraalsed visuaalsed lahendused ja selline kujutamislaad, mis toetab turvatunnet ega võimenda hirmu, häbi või pingereaktsiooni. 3.4. Kampaania kommunikatsioonimaterjalid Pakkuja loob kampaania loovkontseptsioonil põhinevad kommunikatsioonimaterjalid:

1. Sotsiaalmeedia materjalid

 vähemalt 8 sotsiaalmeedia postitust;

 iga postitus sisaldab visuaali (staatiline või video) ja postituse kaasteksti

 formaadid: kasutamiseks Facebookis ja Instagramis 2. Digitaalsed visuaalid

 Veebibännerid, orienteeruvalt 10 erinevat formaati (mõõtu)

 Animeeritud (vähese liikuvusega) digiplakat, orienteeruvalt 10 erinevat formaati (mõõtu)

3. Trükimaterjal

 2 plakatit (suurus lepitakse kokku Tellijaga):

 üks, mida saab kasutada teenust tutvustava materjalina (näiteks partnerite ruumides, teavitustegevuses jne).

 teine, mis sobib kasutamiseks välimeedia pindadel. 4. Video

Kampaania käigus tuleb luua kaks videoklippi, mis tutvustavad seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenust. 4.1.Teenust tutvustavates kanalites kasutatav video (nt koduleht palunabi.ee, partnerite

kodulehed), mis on kestusega 4-5 minutit. Video avab teenust sisulisemalt ja annab põhjalikult infot teenuse kohta (millal pöörduda, kuhu pöörduda, mida seal tehakse, kes teeb jne). Võimalus on kaasata tellija poolseid eksperte. Lõplik stsenaarium töötatakse välja koostöös tellijaga).

4.2. Meediakampaanias kasutamiseks video kestusega 15-30 sekundit, mis on sobilik sotsiaalmeedias ja digireklaamides (nt YouTube reklaam, Meta platvormid).

Mõlemad videoversioonid peavad olema kohandatud erinevatele kuvasuhetele: 16:9, 1:1, 9:16. Mõlematele videoversioonidele ja eelpoolmainitud formaatidele peavad olema lisatud eesti, vene ja inglise keelsed subtiitrid (kõik keeled eraldi klippidena). Videod peavad olema arusaadavad ka ilma helita. Kõik kampaania kommunikatsioonimaterjalid peavad olema kohandatavad erinevatele kanalitele ja formaatidele (sh sotsiaalmeedia, videoplatvormid ja digivälimeedia), arvestades nende eripärasid, nagu lühike kokkupuute aeg, visuaalse selguse vajadus ning asjaolu, et sisu tarbitakse sageli ilma helita. Loodavad digimaterjalid (eriti bännerid ja plakatid) peavad jälgima elementaarseid veebiligipääsetavuse (WCAG) nõudeid, eelkõige teksti ja tausta piisavat värvikontrasti, et sõnum oleks loetav ka vaegnägijatele. Kuigi planeeritud meediakampaania viiakse läbi eesti keeles, siis pakkuja loob kampaania loovkontseptsioonil põhinevad kommunikatsioonimaterjalid eesti, vene ja inglise keeles, ainsa erisusena on loodavad videod, kus kõne on eestikeelne ja soovime lisada eesti, vene ja inglise keelsed subtiitrid. 4. Lisainfo ja kohustuslikud elemendid

 Sotsiaalmeedia platvormid: Facebook ja Instagram (@ohvriabi)

 Kampaania maandumisleht: www.palunabi.ee/seksuaalvägivald

 Ohvriabi logo: https://drive.google.com/drive/folders/1Jfkm3iAblUnN- 8OBHW1bMPgKwiScdy6B?usp=drive_link;

 Sotsiaalkindlustusameti logo: https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/4zZtXRmyLFMeEm6?dir=/Ametid/Sotsiaalkindlust usamet;

 Ohvriabi visuaalne identiteet

5. Eelarve ja tingimused Hankija maksimaalne kogueelarve on 18500 eurot (km-ta). Eelarve peab katma kõik järgnevad tegevused:

 loovkontseptsiooni väljatöötamine;

 kommunikatsioonimaterjalide loomine ja tootmine (va trükimaterjalid);

 videote loomine ja tootmine. Meediaost (meediapindade broneerimine ja ost) ei kuulu antud hanke eelarvesse. 6. Pakkuja esitab pakkumise koosseisus: 6.1. Kampaania strateegiline lähenemine Pakkuja kirjeldab, kuidas kampaania aitab saavutada hanke eesmärki. Kirjeldus peab hõlmama:

 probleemi tõlgendust ja sihtrühma mõistmist;

 kampaania keskset kommunikatsiooniloogikat;

 kuidas kampaania aitab inimesel ära tunda, millal SAKi poole pöörduda;

 kuidas kommunikatsioon vähendab abi otsimisega seotud hirmu, häbi ja süütunnet;

 kuidas kavandatud lähenemine toetab ohvrikeskset, traumateadlikku ja mitte-survestavat ning ohvri autonoomsust väljendavat kommunikatsiooni.

6.2. Kampaania loovkontseptsioon Pakkuja esitab kampaania loovkontseptsiooni, mis peab sisaldama:

 kampaania põhiteemat või põhisõnumit;

 loovlahenduse kirjeldust;

 näiteid võimalikest sõnumitest või sõnumisuundadest;

 selgitust, kuidas loovlahendus toetab usaldusväärset, toetavat ja mitte-šokeerivat käsitlust. 6.3. Kampaania sõnumid Pakkuja kirjeldab kampaania sõnumiraamistikku, mis sisaldab:

 kampaania peamist sõnumit;

 toetavaid sõnumeid ning nende omavahelist loogikat;

 selgitab erinevatele sihtrühmadele suunatud sõnumisuundi (kasutamiseks peamiselt sotsiaalmeedia postitustes).

Pakkuja kirjeldab, millistel põhimõtetel on sõnumid sõnastatud selliselt, et need oleksid hinnanguvabad, ohvrikesksed ja viisil, mis ei suurenda süütunnet, häbi ega hirmu. 6.4. Visuaalse lähenemise kirjeldus Pakkuja kirjeldab kampaania visuaalset suunda, sh visuaalset tonaalsust, kujunduslikku lähenemist, selgitades, kuidas loodav visuaalne keel väldib šokeerivat, sensatsioonilist või traumeerivat kujutamist ning toetab rahulikku, usaldusväärset ja toetavat kommunikatsiooni olles kooskõlas ohvrikeskse ja traumateadliku lähenemisega. Esitab näidistöödena:

1. kampaania põhivisuaali kavandi 2. kaks sotsiaalmeedia näidispostitust (nii visuaal kui ka postituse tekst) 3. videote kontseptsioonikirjeldused.

Näidistööd annavad Hankijale nägemuse, kuidas loovlahendust on võimalik erinevates kanalites laiendada. Iga esitatud näidistöö juurde tuleb lisada selgitus, kuidas antud lahendus aitab täita Hankija poolt seatud fookust ja eesmärke. 6.5. Pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku). 6.6. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust. 7. Tööde üleandmine ja tööfailid Pakkuja on kohustatud pärast tööde lõpetamist loovutama Hankijale kõik tellimuse käigus loodud või muudetud originaalfailid (muudetavad tööfailid).

1

PAKKUMUSKUTSE Riigihanke 258287 „Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile” minikonkurss

„Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kasutamise populariseerimise materjalide loomine”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]

1.2 Hanke nimetus ja maksumus

„Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse teavituskampaania väljatöötamine”. Hanke eeldatav maksumus KM-ta: 18 500 eurot

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 15.05.2026 kell 11:00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.6 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.7 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.

1. Hankelepingu sõlmimine: 30.05.2026. 2. Hankelepingu täitmine: 30.10.2026.

1.8 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – hankelepingu projekt.

1.9 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

Pakkumusena tuleb esitada loovlahenduse kontseptsiooni ja pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku). Juhime tähelepanu, et „loovlahenduse kontseptsioon” peab sisaldama kõiki Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) nõutud osi, sh näidistöid ja videote kontseptsioone. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt punkti 2.5).

1.10 Hindamiskriteeriumid Raamlepingu kohaselt on minikonkursil esitatud pakkumuste hindamise aluseks majanduslik soodsus. Juhul, kui esitatud pakkumusi minikonkursil on ainult üks, on õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Teenuse maksumus 40

Loovlahenduse kontseptsioon (kampaania loovkontseptsioon, sõnum, näidistoode)

60

Kokku 100

Pakkumuste hindamine

 Eduka pakkuja valiku aluseks on väärtuspunktide tulemus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide

2

omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

 Loovlahenduse kontseptsiooni lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme taotlejatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta kirjalikult lühikese sõnalise põhjenduse.

 Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumise väärtuspunktid).

 Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

Väärtuspunktide arvutamine Teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus”, mille pakkumuse maksumuse summa käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. Loovlahenduse teostuse kontseptsioon Loovlahenduse kontseptsiooni osutamise kirjeldusele omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 60 punkti. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

1. Kampaania loovkontseptsioon ja selle põhjendus – maksimaalselt 30 punkti

SUUREPÄRANE (30 punkti): Loovkontseptsioon näitab, et Pakkuja mõistab väga hästi kampaania eesmärke ning sihtgruppide eripära. Loovkontseptsioon on põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud, vastab parimal viisil kõigile hankedokumentides kirjeldatud nõudmistele ning on hästi

3

teostatav. Loovkontseptsioon on uudne, tähelepanu äratav ning sobilik valitud sihtgruppide ja pakkumuses toodud kanalitega. Loovkontseptsioon on kasutatav erinevates kanalites ja arendatav pikaajaliselt. Pakkuja pakub välja täiendusi ja nende vajalikkus on arusaadavalt põhjendatud. Seeläbi on pakkumuse loovkontseptsiooni lahendus ületanud ootusi, pakkudes lisandväärtust, mida tellija ei ole osanud algsesse ülesandesse püstitada. HEA (20 punkti): Loovkontseptsioon näitab, et Pakkuja mõistab hästi kampaania eesmärke ning sihtgruppide eripära. Loovkontseptsioon on põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud, vastab hankedokumentides kirjeldatud nõudmistele ning on teostatav. Loovkontseptsioon on tähelepanu äratav ning sihtgruppidele sobilik. Loovkontseptsioon on kasutatav erinevates kanalites ja arendatav pikaajaliselt. RAHULDAV (10 punkti): Loovkontseptsioon on lahti kirjutatud piisavalt põhjalikult. Pakkuja mõistab üksikute eranditega kampaania eesmärke ning sihtgruppide eripära. Loovkontseptsioon vastab osaliselt hankedokumentides kirjeldatud nõudmistele. Loovkontseptsioon on üldjoontes kasutatav erinevates kanalites ja arendatav pikaajaliselt. VÄHENE (5): Loovkontseptsioon on vähesel määral lahti kirjutatud. Pakkuja on vähesel määral mõistnud kampaania eesmärke ning sihtrühma eripärasid. Loovkontseptsioon vastab vähesel määral hankedokumentides kirjeldatud nõudmistele. Loovkontseptsioon on vähesel määral kasutatav erinevates kanalites ega ole arendatav pikaajaliselt.

2. Kampaania sõnum(id) – maksimaalselt 20 punkti SUUREPÄRANE (20 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb väga hästi kokku kampaania ning arvestab väga selgelt sihtrühma eripärasid. Sõnum on selge, meeldejääv. Sõnumi valik on väga hästi lahti kirjutatud ja põhjendatud. HEA (15 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb hästi kokku kampaania eesmärgiga ning arvestab sihtrühma eripärasid. Sõnum on selge ja meeldejääv. Sõnumi valik on hästi lahti kirjutatud ja põhjendatud. RAHULDAV (10 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb osaliselt kokku kampaania ja arvestab mõningal määral sihtrühma eripärasid. Sõnum on mõningal määral selge ja meeldejääv. Sõnumi valik on osaliselt lahti kirjutatud ja põhjendatud. VÄHENE (5 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb vähesel määral kokku kampaania eesmärgiga ja arvestab vähesel määral sihtrühma eripärasid. Sõnum on vähesel määral selge, ei ole meeldejääv. Sõnumi valik on vähesel määral lahti kirjutatud ja põhjendatud.

4

3. Näidistoode (kampaania pilt) – maksimaalselt 10

punkti SUUREPÄRANE (10 punkti): Näidistoode läheb väga hästi kokku kampaania eesmärgiga, on pilkupüüdev, mõjus ja meeldejääv. Näidistoode on visualiseeritud ja väga põhjalikult lahti kirjutatud, väga hästi põhjendatud. HEA (7 punkti): Näidistoode läheb hästi kokku kampaania eesmärgiga, on pilkupüüdev, mõjus, aga mitte meeldejääv. Näidistoode on visualiseeritud, põhjalikult lahti kirjutatud ja hästi põhjendatud. RAHULDAV (4 punkti): Näidistoode läheb osaliselt kokku kampaania eesmärgiga, on pilkupüüdev, aga mitte mõjus ega pilkupüüdev. Näidistoode on visualiseeritud, osaliselt lahti kirjutatud ja põhjendatud. VÄHENE (1 punkt): Näidistoode läheb vähesel määral kokku kampaania eesmärgiga, ei ole pilkupüüdev, mõjus ja ega meeldejääv. Näidistoode ei ole visualiseeritud, on vähesel määral lahti kirjutatud ja puudulikult põhjendatud.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad

hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele

5

vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Minikonkursi menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta

protokolli ei koostata. 3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja

tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS §

95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei

ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.10 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid selline

kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks

6

tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.