Järelevalve kokkuvõte

Sulo Särkinen Türi Vallavalitsus [email protected] Hariduse tn 3 72213, Türi linn, Türi vald, Järvamaa

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

04.05.2026 nr 5.1-3/5358-8

ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3, lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.

Järelevalve teostamisel kontrolliti:

 lastekaitsetöötajate tegevust lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse perioodil, erineva abivajadusega laste juhtumikorraldust ning lapsele abi osutamist tema heaolu toetavate meetmete kohaldamisega viisil, mis seab esikohale lapse parimad huvid;

 KOVi korraldatavate täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist.

Järelevalve teostamise koht: Türi Vallavalitsus (registrikood 75033460), aadress Hariduse tn 3, 72213 Türi linn 72213, Türi vald, Järva maakond telefon +372 384 8200, e-post [email protected] Paikvaatluse aeg: 11.03.2026.

Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid (järelevalve) Aime Koger, Ülle Sihver, Merlin Veinberg ja juhtivspetsialist (järelevalve) Aasa Harjak (järelevalve juht).

Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide, andmeregistrite ja STARi andmete analüüs, kirjalik küsitlemine, intervjuu, dokumentide vaatlus ja analüüs. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs STARis Türi Vallavalitsuse menetlustele.

Lastekaitsetöö järelevalvetoimingute juures osalesid Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Katri Meltsas ja lastekaitsespetsialistid Jelena Plakk ning Mari Tool. Täisealiste sotsiaalteenuste järelevalvetoimingute juures osalesid sotsiaaltööspetsialistid Astrit Fedoritš ja Eva Kaukver ning sotsiaalhooldajad Annela Arna ja Gaily Gross, telesilla kaudu juhataja Katri Meltsas.

2

I. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Türi Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne

abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24272542661, 21243864042, 21242049603, 25280773828, 24268626667, 24274809542, 22255858649, 25281030882, 24273128360 ja 18227951445 abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust ega/või lapse abistamiseks meetmeid pakkunud.

2. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 2472542661, 21243864042, 21242049603, 25280773828, 24268626667, 24274809542, 25277465186, 22255858649, 25281030882, 25278096363, 24271710707, 24273128360 ja 18227951445 lähtunud laste huvidest.

3. LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust koosmõjus LasteKS § 28 lõikega 2, mille kohaselt peab lapse abivajadust hinnates lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21243864042, 21242049603, 22255858649 ja 24271710707 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24272542661, 21242049603 ja 24271710707 ja 22255858649 hinnanud lapse abivajadust nõuetekohaselt. Juhtumites viitenumbritega 21243864042, 25280773828 ja 24268626667 kõrvaldati puudus järelevalvemenetluse ajal. Menetluses viitenumbriga 24274809542 on järelevalvemenetluse ajal tehtud puudustega eelhindamine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24272542661, 21242049603, 24271710707 ja 22255858649 hinnanud nõuetekohaselt last kasvatavate isikute vanemlikke oskuseid. Juhtumites viitenumbritega 21243864042, 25280773828, 24268626667 ja 24274809542 kõrvaldati puudus järelevalvemenetluse ajal.

4. LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada

võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSis sätestatud korras. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21243864042, 24268626667, 24274809542, 25277465186, 25278096363 ja 25281030882 rakendanud võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSis sätestatud korras.

5. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva

möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24272542661, 21242049603, 25280773828, 24274809542, 22255858649, 24271710707, 24273128360 ja 18227951445 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks

3

või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. Juhtumites viitenumbritega 21243864042 ja 26283038826 kõrvaldati puudus järelevalvemenetluse ajal.

6. Lasteks § 29 lg 4,mille kohaselt võib juhtumikorralduse algatamata jätta ainult juhul, kui

lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega koosmõjus SHS § 9 lõikega 1, mis sätestab, et kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

Lastekaitsetöötaja on juhtumites viitenumbritega 21243864042, 24274809542 ja 18227951445 jätnud juhtumikorralduse algatamata, kuigi lapse abivajadust ei olnud võimalik rahuldada ühekordse meetmega ning jätnud arvestamata, et kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

7. LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse

abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti.

Lastekaitsetöötaja ei olnud kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21243864042, 21242049603, 25277465186 ja l25278096363 lapse abivajaduse hindamisel ja/või abi osutamisel välja selgitanud ja/või dokumenteerinud lapse arvamust ning lisanud seda lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile. Juhtumis viitenumbriga 25281030882 kõrvaldati puudus järelevalvemenetluse käigus.

8. SHS § 9 lõige 2 punkt 1, mille kohaselt abi andmine hõlmab muu hulgas juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24271710707 ja

24273128360 juhtumikorralduse algatamisel koostanud juhtumiplaani tegvuskava.

9. SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta koosmõjus Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 15 lõikega 2, mille kohaselt tuleb STARi kanda juhtumiga seotud andmed viie tööpäeva jooksul.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24272542661, 21243864042, 25278096363 ja 25281030882 kandnud abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi. Menetlustes viitenumbritega 24268626667 ja 24271710707 kõrvaldati puudus järelevalvemenetluse ajal.

SKA hinnangul on järelkontroll vajalik. Järelkontroll kokkuvõtte punktides 1 - 9 toodud rikkumiste osas on kavandatud Türi Vallavalitsuses läbi viia jaanuaris 2027. Türi Vallavalitsuse tegevus täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisel lähtub SHSis

sätestatud nõuetest ning selles osas SKA lõpetab järelevalvemenetluse.

II. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Haldusjärelevalve Türi Vallavalitsuse üle algatati 23.02.2026. Täisealiste sotsiaalteenuste kokkuvõte on koostatud 26.04.2026 seisuga ja lastekaitsetöö kokkuvõte 27.04.2026 seisuga.

4

Türi valla üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste korraldamine 2026.aasta alguses oli Türi valla elanike arv 10 318. Neist 2766 olid eakamad kui 65.aastat (osakaal 26,8 8%). Seisuga 01.01.2026 olid täisealiste teenusesaajate arvud järgmised: koduteenus + lõimitud sotsiaalteenusteenus – 76; väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (üldhooldusteenus) – 128; isikliku abistaja teenus – 6; tugiisikuteenus – 1; eluruumi tagamise teenus – 108 sotsiaaleluruumis + 2 pere munitsipaalkorterites ning sotsiaaltransporditeenus – 159. Teenuste hinnad on kinnitatud vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 192 . Kodulehel on leitav info koduteenuse, üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, eluruumi tagamise teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse kohta, lisatud on taotlemise võimalused koos vormidega, ametnike kontaktid ja otsetee reguleerivate õigusaktide juurde.

Samuti on kodulehel avalikustatud täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega seotud ametnike

(sotsiaalosakonna juhataja, kolm sotsiaaltööspetsialisti ja eestkostespetsialist, kellel on

asendamise kohustus) kontaktid, haridusalane info ja ametijuhendid ning osakonna koosseisu

kuuluva seitsme sotsiaalhooldaja kontaktid. Türi Vallavolikogu määruse § 4 lõike 10 kohaselt võib ametiasutus sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks jms moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni. Nimetatud töörühma või komisjoni ei ole moodustatud. 2025.aastal ei esitatud vaideid täiskasvanute sotsiaalteenuste määramise peale. Vallal on kaks hallatavat sotsiaalasutust – Väätsa eakate kodu ja Väätsa Päevakeskus. Keskkonnas Täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenustase antakse Eestimaa omavalitsuste 2020-2024 ülevaade. Maksimaalselt hinnatakse omavalitsuste teenuste taset kaheksa punktiga. Türi valla täiskasvanute sotsiaalhoolekannet on stabiilselt hinnatud hindega 5. Maakonna keskmine oli samuti 5. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord SHS § 14 lõige 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kohustus võtta vastu sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja - toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Türi Vallavolikogu on 26.11.2020 vastu võtnud määruse nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus), mille täiendused jõustusid 01.01.2025.

Määrusega sätestatud nõuete täitmist ning ametiasutuse ja vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel Türi vallas kontrollib ja hindab Türi Vallavolikogu revisjonikomisjon (määruse § 149). SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõue on täidetud. Nõuded sotsiaalhoolekandes töötavale KOVi sotsiaaltöötajale Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 14 lõike 1 kohaselt võib ametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kuid sotsiaaltöötajate ametisse nimetamisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4 punktist 3, mille kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Türi Vallavalitsuse info kohaselt on erialane ettevalmistus sotsiaalosakonna juhatajal Katri Meltsasel (rakenduskõrgharidus, lisaks sotsiaaltöötaja kutse tase 6 lastekaitse), sotsiaaltööspetsialistil Astrit Fedoritšil (sotsiaalteaduste magister), sotsiaaltööspetsialistil Pilleriin Mandlel (rakenduskõrgharidus) ja eestkostespetsialistil Reet Maistel (rakenduskõrgharidus).

Tulenevalt SHS § 16¹ võib kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Nimetatud säte jõustus 08.05.2022 ning sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste seadmisel anti neile sotsiaaltöötajatele,

5

kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks üleminekuaeg kuni 01.07.2026. SHSi enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus.

Ärijuhtimise rakenduskõrgharidusega sotsiaaltööspetsialist Kaja Laanest asus teenistuse 01.01.2006 ehk enne 08.05.2022 ning sel ametnikul oli kasutada kõnealune üleminekuperiood. Erialase kõrghariduseta on ka 24.11.2025 teenistusse nimetatud Eva Kaukver, kelle seni kõrgem haridus on keskkonnakorralduse ja planeerimise rakenduskõrgharidus.

SKA seisukoht: SHS § 4 punktis 3 sätestatud nõue oli järelevalvetoimingute ajal täidetud. Nõuded vahetult koduteenust osutavale töötajale Koduteenust vahetult osutavale isikule ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. SKA koostatud koduteenuse juhendis soovitatakse, et koduteenust osutav isik on hooldustöötajale vastava erialase ettevalmistusega. Juhataja edastatud haridusinfo kinnitab, et sotsiaalhooldajate ettevalmistus on hea. Järelevalve teostajale edastatud infost nähtub, et koduteenust osutavatel sotsiaalhooldajatel puuduvad koduteenuse osutamist takistavad asjaolud.

SKA seisukoht: Järgitud on SHS § 19 nõuet.

Nõuded SHSis sätestatud statistika esitamisele SHS § 11 lõige 2 kohustab KOVi esitama SKAle statistilisi aruandeid. Sotsiaalkaitseminister on aruannete koostamise nõudeid reguleeriva määruse vastu võtnud 17.03.2021. Tulenevalt määruse § 3 lõikest 1 koostab KOV S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks SKAle. Sotsiaaltööspetsialistide ametijuhendi kohaselt on neil ülesanne koostada töövaldkonda puudutavaid aruandeid ja analüüse ja edastada info vastavalt kehtestatud nõuetele (punkt 3.3.4). S-veebi keskkonnas on 2025. aasta aruanded esitatud järgnevalt: 15.02.2026 isikliku abistaja teenuse, 17.02.2026 koduteenuse ja sotsiaaltransporditeenuse, 20.02.2026 tugiisikuteenuse ja 23.02.2026 eluruumi tagamise teenuse aruanne. SKA seisukoht: SHS § 11 lõike 2 nõude tähtajalist täitmist eirati, sest enamus aruandeid esitati hilinemisega.

Sotsiaalteenuste taotlemine ja abivajaduse hindamine

Tulenevalt määruse §st 4 tagab või korraldab vallavalitsus abi üldjuhul isiku pöördumisel. Määruse § 10 punktis 13 sätestatud ametiasutuse kohustus abivajajaid nõustada sisaldub sotsiaaltööspetsialist ametijuhendis (punktid 3.1.1. ja 3.2.2.). Ametiasutusel on kohustus suuliselt saabunud taotlusi protokollida ning õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid. Näiteks on valla koduteenust iseloomustaval kodulehel vorm „Avaldus sotsiaaltoetuse või – teenuse taotlemiseks abivajaduse korral“. Taotlused registreeritakse valla dokumendihaldussüsteemis Webdesktop. Paikvaatlusel nähtu põhjal säilitatakse paberil esitatud avalduse sotsiaaltööspetsialisti tööruumis. Vormil märgitakse kuidas soovitakse haldusakti teatavaks tegemist ning antakse nõusolek esitatud andmeid töödelda. STARi menetlustes on info avalduste esitamise kohta nii toimingutes (avalduse registreerimise info kuupäev ja number menetluses 202367080810) kui ka lisatuna menetlusdokumentide juurde (menetluses 25278541489). Vallavalitsus võtab vastu erinevas vormis saabunud taotluseid (määruse § 10). Näiteks menetluse 26283014105 toimingutes on kanne, et abivajadusest teavitas naaber telefoni teel.

6

Sotsiaaltööspetsialistide ametijuhendites on kohustus sisestada klienditöö toiminguid ja juhtumeid STARi (punkt 3.3.1.). 2026.aastal soovitakse sisestada kõigis menetluses kõik vajalikud dokumendid. Näiteks 23.03.2026 avatud menetluses 26284020946 on lisatud avaldus (26.02.2026), hindamisdokument (paraku mitte selle taotleja) ja otsus (05.03.2026).

Haldusmenetluse seaduse § 6 kohustab ametnikke kasutama uurimispõhimõtet ja vajadusel hankima lisainfot. Määruse § 11 lõikes 4 on nimetatud kohustus lähtuda haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest. Järelevalve teostaja veendus, et uurimispõhimõtet on järgitud, tehtud päringuid Rahvastikuregistrisse, SKAle, Tervisekassale jt. Näiteks üldhooldusteenuse menetluses 202367045610, isikliku abistaja teenuse menetluses 25278414268 ja eluruumi tagamise teenuse menetluses 26282844648.

Tulenevalt SHS § 15 lõikest 2 on KOVi kohustus abivajaduse väljaselgitamisel lähtuda terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele. Määruse § 4 lõige 4 sätestab vallavalitsuse kohustuse abivajajast teada saamisel selgitada välja sotsiaalkaitse vajadus ja ulatus. Isiku toimetulekuvõime ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse paberkandjal etteantud küsimustega hindamisinstrumenti.

Määruse erinevate sotsiaalteenuste sätetes konkretiseeritakse hindamise asjaolusid. Koduteenuse vajaduse maht ja osutatavad toimingud selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest (§ 14 lõige 4). Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust ja kõrvalabi vajaduse määra (§ 27 lõige 1) iga isiku või perekonna puhul eraldi (§ 25 lõige 2). Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised (§ 37 lõige 1). Eluruumi tagamise teenust osutatakse taotlejale juhul, kui hindamise tulemusel on õigustatus tuvastatud ( § 62 lõige 11). Sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamise järel korraldab ametnik teenuse abivajaja määratud ajal ja liikumisteel (määruse § 54 lõige 3). Üldhooldusteenuse sätetes ei ole hindamiskohustust eraldi välja toodud. Seega täidetakse kohustust lähtudes kõrgema õigusakti SHS § 221 lõikest 1, mille kohaselt algab rahastamine juhul, kui KOV on eelnevalt välja selgitanud isiku üldhooldusteenuse vajaduse. STARi aktiivsetes menetlustes on lisadokumente veel puudu. Näiteks koduteenuse menetluses 26283889361 on määratud abinõu aeg 11.03.2026-16.03.2030, kuid alusdokumendid puuduvad. Tugiisikuteenuse menetluses 24274491485 oli eelnevalt olemas infopäring ja otsus, järelevalvetoimingute ajal lisati ka avaldus ja abivajaduse hinnang. Ka isikliku abistaja teenuse menetlust 25280421041 täiendati järelevalve toimingute ajal. Abivajaduse hindamisel esineb viivitusi. Näiteks menetluses 26283204067 toimus abivajaduse hindamine 11.02.2026, STARi lisati sama dokument nimetusega „Aruanne“ 11.03.2026 (paikvaatluse päeval). Otsusest nähtub, et teenuse rahastamine algas hallatavas asutuses juba 20.01.2026. Paikvaatlusel saadud seletuse kohaselt avab ametnik esmalt menetluse nimetusega „muu probleem“ ning taotluse lahendamisel avab uue menetluse, muuhulgas ka üldhooldusteenuse menetluse. Näiteks avati esmalt menetlus „muu probleem“ 25282087487, dokumentidena on olemas avaldus, abivajaduse hinnang ja infopäring. Seejärel avatud üldhooldusteenuse menetlus 25282241728 (määratud abinõu 01.1.2025-17.12.2045, alusdokumendid puuduvad) on eelnevaga seotud. Paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt viiakse kordushindamine läbi siis, kui selgub et teenusesaaja olukord on muutunud ning varasemalt määratud tegevused ja teenuse kordade maht ei ole enam piisavad. Tegelikult esineb näiteid, mil on abivajadus ja teenuste vajadus suurenenud, kuid korduvhindamine on jäänud tegemata. Isikliku abistaja menetlus 26284206088 avati 31.03.2026, menetlusdokumendid ja määratud abinõu on lisamata. Samas on toimingutes kanne, et hindamine viidi läbi 27.11.2026, peale selle oli S.T.le määratud hooldaja. Suurenenud abivajaduse katmiseks on vaja määrata isikliku abistaja teenus. Vastav leping on osapoolte vahel sõlmitud.

7

SKA seisukoht: Isikust lähtuva abivajaduse terviklik hindamine on sotsiaalteenuste määramise alus ja abivajaduse hindamise dokumendid (haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid) kuuluvad säilitamisele. Koduteenuse määramine ja osutamine

SKA koostatud dokumendis „Koduteenus. Juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule“ rõhutatakse, et koduteenuse osutamine peab olema eesmärgipärane ja arusaadav nii teenuse saajale kui teenust vahetult osutavale isikule.

Määruse § 17 lõike 1 kohaselt määratakse koduteenused ametniku haldusaktiga või halduslepinguga ning lõike 2 kohaselt nimetatakse dokumendis tehtavad toimingud, tegemise aeg ja maht ning teenuse eest tasumise tingimused. Sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendis on ülesanne koostada haldusakt või korraldada toiminguga isikule sotsiaalteenuste määramine või mittemääramine (punkt 3.2.4). Ametniku koostatud haldusakt saadetakse taotlejale kas tavaposti või e-posti kaudu. Haldusakti „Koduteenuste määramine ja koduteenuste ees tasumine“ õiguslike alustena nimetatakse (menetluses 25281937588) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, haldusemenetluse seaduse § 8, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 12 lõike 1 punkti 2, § 14 punkti 1, § 15 punkti 2, § 16 lõiget 3, § 23 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 ja 3 ning lõiget 4 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 1, § 16, § 17 lõikeid 1 ja 2 ning § 18, Türi Vallavolikogu 30. novembri 2017 määruse nr 10 „Türi valla põhimäärus“ § 2 lõiget 2 ja § 90 lõiget 2, Türi Vallavolikogu 16. novembri 2017 määruse nr 8 „Türi Vallavalitsuse põhimäärus” § 2 lõiget 1, § 10 ning § 26¹, ja Türi Vallavolikogu 26. novembri 2020 määruse nr 14 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" § 3 lõiget 1 ning § 18. Viidatud menetluse 25281937588 haldusaktis on info avalduse esitamise ja registreerimise kohta, kuid abivajaduse hindamise läbiviimist pole nimetatud (ehkki lähtumine SHS § 15 lõikest 1 on üheks õiguslikuks aluseks). Selles menetluses on abivajaduse hindamisel kõrvalabi vajadus tuvastatud ja sellest lähtudes on haldusaktis nimetatud konkreetne toiming – isik vajab abi enesehoolduses (pesemine, hügieen). Teenuse eest tasumine on kirjeldatud. Samuti märgitakse otsuses, et „teenuse hind muutub igal aastal 1. jaanuarist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammäärale ning teenuse eest makstav tasu vaadatakse üle vanaduspensioni suuruse muutumisel iga aasta 1. aprillist vastavalt tuludele/kuludele“. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ kohaselt jaotab koduteenuse toimingud koduabiks ja isikuabiks. Koduabi piiritletakse toimingutega koduses majapidamises, saatmisega väljaspool kodu jmt. Isikuabi tähendab inimese juhendamist ja abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks toitumisel, hügieenitoimingutel. Isikuabi osa on ka teenusesaaja tegevusvõime jälgimine ja jõustamine, samuti lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine.

Haldusakt on tähtajatu, seega on toimingu tegemise aeg alates otsuse jõustumisest kuni ajani, mil abivajadust on võimalik rahuldada valla korraldatud koduteenusega. Sagedus on määratud sõnaga „vajadusel“. Määruse § 17 lõikes 1 nimetatud nõuded (tehtavad toimingud, tegemise aeg ja maht) on osaliselt täidetud.

Sotsiaalhooldajate töö korraldamise eest vastutab osakonnajuhataja koostöös sotsiaaltööspetsialistiga (kes määrab koduteenuse). Türi Vallavalitsus sõlmib sotsiaalhooldajatega tähtajatud töölepingud, muuhulgas sätestatakse töö sisu, tööaeg, töötasu, puhkus, koolitused ja poolte kohustused. Lisaks töölepingule on töötajale teatavaks tehtud Türi vallavanema 9. oktoobri 2013 käskkirjaga kehtestatud Türi Vallavalitsuse teenistus- ja töökorraldusreeglid. Vallavalitsuse sotsiaalosakonna koosseisus on kuus töölepingu alusel töötavat sotsiaalhooldajat – Annela Arna, Anneli Stoiitšev, Gaily Gross, Ingrid Nõlvak, Kai Tammela, Lyana Türk ja Tiina Karmann. Sotsiaalhooldajate töökoormus sõltub teenusele suunatud isikute arvust, ka töö sisu võib erinev olla. Näiteks Kai Tammela sõidutab abivajajaid eriarstide juurde maakonna piiridest

8

kaugemale ja Tiina Karmanni ülesandeks on eluruumi tagamise teenuse korraldus sotsiaalmajades. Järelevalve teostajale esitati tutvumiseks 29.09.2022 koostatud tööleping, mille punkt 3.2.1. kohaselt tulenevad tööülesanded SHSi §dest 17-19 ja igale isikule koduteenuse osutamiseks antud haldusaktist. Vestlustes selgus, et töötajad otsuse koopiat ei saa ja vajalikud suunised annab ametnik suuliselt. Tegelikult koduabi ja/või isikuabi osutamine võib olla mahukam kui abivajaduse hindamisel selgunud ja hindamise alusel koostatud otsuses – koduteenuse toimingutes ja nende sooritamise sageduses lepivad töötaja ja teenusesaaja omavahel kokku (võimalik, et ametniku osaluseta).

Sotsiaalhooldaja töölepingu punkti 3.5. kohaselt kontrollib sotsiaalhooldaja tööülesannete täitmist sotsiaaltööspetsialist. Kuna sarnase ametijuhendi alusel täidab teenistusülesandeid kolm ametnikku, on üks neist saanud juhilt suulise ülesande kontrollida esitatud andmeid ja koordineerida sotsiaalhooldajate tööd. Iga kuu eelviimaseks tööpäevaks esitab sotsiaalhooldaja ametnikule kindlas vormis aruande, mille põhjal koostatakse arve. Türi Vallavalitsuses ei koostata koduteenuste hoolduskavasid või hooldusplaane, siis on keerukas täita koduteenuse raames osutatavate toimingute monitoorimise ülesannet.

Seisuga 07.04.2026 oli sotsiaalhooldajatel teenindada ca 50 teenusesaajat ja sama päeva seisuga oli STARis menetlusi nimetusega „koduteenus“ vaid 28. Varasemad aktiivsed koduteenuse menetlused on aastatest 2017 (kaks), 2018 (üks), 2019 (üks) ja 2020 (neli). Enamusel ei ole menetlusdokumente ja puudub määratud abinõu aeg, parimal juhul on menetluse kaudu esitatud SKAle päringuid ja kantud menetluse toimingutesse uuemat infot. Näiteks 20235195327 kaudu tehti STARi päring 06.02.2025 ja 20235241103 on toimingutes info seisuga 06.02.2025, et teenuse tasuta osutamine jätkub.

SKA seisukoht: Koduteenuse kvaliteedijuhis nimetab koduteenuse kvaliteedi tagamise näitajana teenuseosutaja kohustust koostada hoolduskava või -plaan. Türi Vallavalitsuses on koduteenuse määramise aluseks üldiselt sõnastatud otsus. Üldhooldusteenuse rahastamise korraldamine Määruse § 22 lõike 1 kohaselt määratakse üldhooldusteenus ametniku haldusakti või halduslepinguga. Ametnikelt saadud ütlustes kinnitati, et vallavalitsus halduslepinguid ei sõlmi. Otsus pealkirjastatakse „Akt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osalise tasu maksmise ülevõtmise kohta Türi Vallavalitsuse poolt“ (näiteks menetluses 26282566061). Sotsiaaltööspetsialist koostab lisaks hoolduskomponendi tasumise aktile eraldi haldusakti täiendava toetuse määramise kohta. Täiendav toetus määratakse teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel.

SHS ei sätesta, kuidas täpselt pidi enne 01.07.2023 üldhooldusteenusele asunud isiku teenuse vajaduse hindamist läbi viima. Kuid sätestab, et teenusvajaduse hindaja peab olema ametnik. Paikvaatlusel saadud info kohaselt külastas sotsiaaltööspetsialist 2023. aasta neid hooldekodusid, kus vallaelanikud üldhooldusteenusel viibisid. Teenuse vajaduse hindamine toimus hindamisinstrumendi alusel, seni säilitatakse dokumente ühes süstematiseerimata kaustas. Enne 01.07.2023 teenusel olnud isikute STARi menetluste kontrollimisel ei olnud ka toimingutesse lisatud teenuse vajaduse hindamise toimumise fakti ja aega. Näiteks on ametnik ühe isiku kohta avanud viivitusega mitu menetlust (23264958569 ja 24274558148), mille lisadokumentideks on vaid päringud. Käesoleval aasta avatud aktiivne menetlus 26283286563 on siiski eelnevatega seotud. Mitmel juhul on varem avatud menetlustesse lisatud määratud abinõu algusega 01.07.2023 (19231875243, 202367080810, 21246727962) ja hiljem on menetluste kaudu tehtud SKA päringuid. Teisi dokumente lisatud pole ja toimingutes kanded puuduvad. Järelevalvetoimingute ajal korrastati mitmeid menetlusi, kuid kiirustades. Näiteks menetluses 26283343800 on lisatud teise isiku teenuse rahastamise otsus.

9

Tulenevalt SHS § 221 on KOVil alates 01.01.2023 õigus rahastada oma eelarvest üldhooldusteenuse hoolduskulu juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele. Paraku on mitmeid menetlusi, mil isik asus teenusele hallatavas asutuses Väätsa Eakate Kodu ja alles seejärel viidi läbi teenuse vajaduse hindamine. Menetluses 26283204067 asus isik elama Väätsa Eakate Kodusse 20.01.2026, rahastamise otsus võeti vastu 10.02.2026 ja alles järgmisel päeval 11.02.2026 vormistati teenuse vajaduse hindamine. 13.02.2026 avati 26283286345, teenuse rahastamise 29.01.2026 allkirjastatud otsuse kohaselt algab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osaline tasumine 01.01.2026. Otsuses sisaldub lause „sotsiaaltööspetsialist oli hinnanud isiku abi- ja hooldusvajadust“, kuid kuupäeva lisatud pole. Ühe isiku kohta avatud menetlustes 26283327045 ja 26283989966 on lisatud 20.02.2026 koostatud „Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“, kuid ka seekord on hindamine toimunud hiljem kui võeti vastu rahastamise otsus (16.02.2026). SHS § 221 lõikest 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära. Türi Vallavalitsuse 02.04.2024 korraldusega nr 94 kehtestati üldhooldusteenuse hinnast Türi valla makstava osa piirmääraks 625 eurot. SHS seletuskirja kohaselt saab KOV piirmäära kehtestamisel aluseks võtta koostööpartnerite või haldusterritooriumil / koostööpiirkondades tegutsevate ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujate hinnataseme. Kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär ei pea katma kvalifitseeritud hooldustöötajate kulusid iga teenuseosutaja juures, vaid see peab kindlustama inimesele teenuse tegeliku kättesaadavuse selliselt, et tal on võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel. KOVi poolt kehtestatud piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb arvestada täiendava tasumisega. Järelevalvetoimingute alguses (märts 2026) oli hallatava asutuse hoolduskulu 625, kuid teistes lähedal asuvates hooldekodudes kõrgem: Käru Südamekodus 665, Ahula Pansionaat OÜs 666, Pide Südamekodus 670, OÜ Peetri Hooldekodus 690 ja AS Koeru Hooldekesksuses 890. Võimalik, et alates 01.04.2026 on hoolduskulu summad suurenenud. Juhataja kirjaliku seletuse kohaselt ei ole üldhooldusteenust osutavate asutuste arvete esitamisega probleeme. Sotsiaaltööspetsialist kontrollib arvel esitatud andmete õigsust ja vastavust tehtud otsustele, lisab arvele kulu eelarverea ning kinnitab arve. Seejärel liigub arve kooskõlastusringil edasi osakonnajuhatajale, vallavanemale ja finantsjuhile vastavalt kehtestatud asjaajamiskorrale. STARis on menetlused nimetusega „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest osaline tasumine“ avatud alates 05.10.2016. Seisuga 09.04.2026 oli kehtivaid (aktiivseid) menetlusi kokku 25. Menetlusi nimetusega „Hooldereform“ on avatud alates 21.06.2023. Seisuga 09.04.2026 oli kehtivaid (algatatud/aktiivseid) menetlusi kokku 21. Järelevalve teostajal oli keerukas veenduda, kas üldhooldusteenuse saajatele on menetlused avatud. Ka seetõttu, et ühel isikul on korraga aktiivsed mitmed menetlused, Näiteks 03.10.2024 avati „väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (24273842989), seejärel 22.10.2024 menetlus „hooldereform“ (24274225848) ja „väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest osaline tasumine“ (24274225987). Õiguskantsleri 27.01.2026 kiri kohalikele omavalitsustele juhib tähelepanu asjaolule, et kui kohalik omavalitsus korraldab abivajajale hooldekodukoha, peab koht vastama seadusega kehtestatud nõuetele. Sotsiaalkaitseministri määruse kohaselt peavad teenusosutajatele kehtestatud nõuded olema täidetud hiljemalt 01.07.2026.

SKA seisukoht: Üle vaadata koostöö korraldus hallatava asutusega Väätsa Eakate Kodu eesmärgiga saada eelnev teave teenusele saabuva vallaelaniku kohta.

10

Tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse korraldamine Tugiisikuteenuse korraldus on sätestatud määruse §-des 24-28. Teenus määramine on võimalik kas haldusaktiga (kui osutab Türi Vallavalitsus) või halduslepinguga (Türi Vallavalitsus korraldab), milles märgitakse abi saaja, teenuse osutaja, kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht. Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta. Töötaja lähtub tugiisikuteenuse osutamisel haldusaktist ja vajadusel toetab isiku toimetulekut sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide lahendamisel.

Järelevalvemenetluse käigus korrastati STARi tugiisikuteenuse senised menetlused. Aktiivne on vaid menetlus 24274491485, mille dokumentidest nähtub, et avaldus esitati 29.10.2024 ja samal päeval toimus kõrvalabi vajaduse hindamine. Tugiisikuteenuse määramise 7.11.2024 otsuses märgitakse, et isik vajab kõrvalabi psüühika tõttu (mitte füüsilise puude tõttu). Teenust osutatakse vastavalt vajadusele kuni abivajaduse äralangemiseni (1-2 kord nädalas), peamised tegevused on motiveerimine, juhendamine, aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine ning vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks. Otsus järgib määruse § 27 lõike 5 nõudeid. Teenuse osutaja on vallavalitsus sotsiaalhooldaja, kelle sobivust teenuse osutamisel on kontrollitud (puudub karistatus, pole lähisugulane ja ei ela samas eluruumis). Töölepingu punkti 3.5 kohaselt kontrollib tööülesannete täitmist sotsiaaltööspetsialist. Vastav teenistusülesanne ei ole ametniku ametijuhendis nimetatud.

Isikliku abistaja teenuse määramine ja korraldus on sätestatud määruse §des 34-38. Õigus teenusele on isikul, kellel puudest tulenevate objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes. Ametniku kohustuseks on eelnevalt hinnata teenuse taotleja kõrvalabi määra ning koostöös temaga kokku leppida toimingud ja teenuse saaja üldised juhised. Teenus määramine on võimalik haldusaktiga (kui osutab Türi Vallavalitsus) või halduslepinguga (Türi Vallavalitsus korraldab), milles märgitakse ka kõrvalabi toimingud, maht ning teenuse hind ja tasumise kord või teenuse eest tasumise nõudest loobumise asjaolud. Ametniku ülesanne on veenduda taotlusel märgitud isiklik abistaja sobivuses (SHS nõuded ning isikuomadustelt jms). Seisuga 01.01.2026 osutati isikliku abistaja teenust kuuele täisealisele isikule. STARis on kuus aktiivset menetlust. Varaseim menetlus 11113396066 on avatud 21.10.2011. Järelevalvetoimingute ajal lisati 21.01.2022 koostatud avaldus, 28.01.2022 sõlmitud kolmepoolne leping ning 03.02.202 läbiviidud hindamise instrument. Hindamistulemuste põhjal on otsustatud, et isikliku abistaja teenust osutatakse 01.02.2022 kuni 31.01.2027 kuni 20 tundi kuus. Seega sõlmiti viie aasta pikkune tähtaegne leping. 03.03.2026 avati menetlus 26283622263, milles lisatud avaldus registreeriti 03.10.2022. abivajaduse hindamine toimus 03.05.2022, leping sõlmiti 12.10.2022. Kolmepoolsest lepingu punkt 5.3 on nimetatud teenuse korraldaja õigus kontrollida halduslepingu täitmist. Punktis 6 nimetatakse sotsiaaltööspetsialisti kohustus teha lepingu täitmise üle järelevalvet. Vastav teenistusülesanne ei ole ametniku ametijuhendis nimetatud.

SKA seisukoht: Türi Vallavalitsus on täisealistele tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse korraldanud.

Sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi tagamise teenuse korraldamine Määruse §-des 54-57 sisaldub sotsiaaltransporditeenuse eesmärk, õigus hüvitisele, taotlemine ja osutamine ning rahalised kohustused. Määruse § 12 lõike 4 kohaselt korraldatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamine toiminguga.

Sõidu broneerimiseks ja teenuse korraldamiseks kasutatakse Outlooki kalendrit, millele on juurdepääs kõigil sotsiaaltööspetsialistidel ja sotsiaalhooldajatel. Lisaks sotsiaalhooldajatele

11

võivad teenust vajaduse korral osutada ka sotsiaaltööspetsialistid ja haldusspetsialist. Sotsiaalhooldajatest on peamine kaugemate sõitude osutaja Kai Tamme.

Tavapraktika kohaselt kõnelevad koduteenuse saajad oma sõidusoovist sotsiaalhooldajale. Teised sõidusoovid koondab ja korraldab peamiselt Kaja Laanes. Hindamiseks ei kasutata konkreetset hindamisinstrumenti.

Türi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldus nr 192 määrab teenuse hinna. Ka koduteenuse saajate jaoks on sõidud tasulised. Näiteks koduteenuse menetluse 25281937588 otsuse kohaselt. 2025. aasta kohta koostatud S-veebi aruandes märgitakse, et täisealiste aastane sotsiaaltransporditeenuse kulu kokku oli 24 893 ja sealhulgas isikute omaosalus 17 468.10 (70 %). Lisaks vallavalitsuse juhutranspordile pakub eraettevõte Alre OÜ Türil ööpäevaringset invateenust haigete ja erivajadustega inimeste veol üle Eesti.

STARis on sotsiaaltransporditeenuse menetlused nimetusega „Transport (kord)“. Järelevalvetoimingute ajal (seisuga 8.04.2026) olid aktiivsed 2025.aastal algatatud 22 menetlust ja 2026.aastal algatatud 22 menetlust. Kanded on tehtud toimingutesse ja täidetud on määratud abinõu.

Määruse §-des 58-65 on sätestatud eluruumi tagamise teenuse määramine vallavalitsuse korraldusega, mille kohaselt abistatakse Türi vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega või eluruumi leidmisega üüriturult. Teenuse vajadus selgitatakse välja vestluse käigus, hinnates isiku ja/või perekonna olukorda ning abivajadust terviklikult. Näiteks menetluses 26283032964 on lisatud dokument „Abivajaduse hindamisinstrument“, mille andmete tõestust on taotleja allkirjaga kinnitanud.

Sotsiaalkorter antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele ametniku haldusaktiga ning sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei sõlmita eraldi kirjalikku üürilepingut. Üürnik peab eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest. Vallavalitsus kehtestab vallale kuuluvate sotsiaalkorteritele tasu sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi. Kui eluruumi tagamise teenuse taotlemise põhjuseks on taotleja suutmatus jätkata elamist talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis, siis on tõenäoline mitmekülgse abi vajadus. Jääb võimalus perekonna iseseisva toimetuleku parandamiseks lähtuda juhtumikorralduse põhimõttest (näiteks menetluses 25278541489).

Kodulehe info põhjal on eluruumi tagamise teenuse kontaktisikuteks Astrit Fedoritš ja Kaja Laanest, kes mõlemad on avanud STARis menetlusi alates 2016.aastast. Seisuga 23.03.2026 oli sel aastal avatud menetlusest 11 kehtivad. Järelevalvetoimingute ajal menetlusi korrastati. Näiteks menetluses 25278541489 (avati 28.05.2025) lisati 03.03.2026 avaldus (28.05.2025), ametniku otsus (02.06.2025), hindamise dokumenti pole, puuduvad ka määratud abinõu ja võimalikud seosed.

SKA seisukoht: Türi Vallavalitsus on sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi tagamise teenuse korraldanud. Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel SHS § 9 lõige 1 sätestab, et kui inimene vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, tuleb tema iseseisva toimetuleku parandamiseks lähtuda juhtumikorralduse põhimõttest. Sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendis on juhtumipõhist tööd nimetatud (punktis 3.2.8.), kuigi enamus täisealiste sotsiaalteenuste ja -toetuste menetlusi on lihtmenetlused. STARi aktiivsed juhtumimenetlused on peamiselt „Abivajav laps“ ja „Hariduslikust või muust erivajadusest tulenevad probleemid“. Lõpetamata ca kümme aastat tagasi avatud ja seni aktiivsed menetlused, mille tegevused on tõenäoliselt aegunud. Näiteks 14133102028, 141327645210, 15147663220, 15151361302 jt.

12

Täisealisele on viimane aktiivne menetlus 25277588186 (Hooldaja määramine puudega isikule), mille toimingutes on info avalduse esitamise, toimunud abivajaduse hindamise ja haldusakti kohta. Lisatud menetlusdokument on STAR2 toimunud hindamise tekst. Samas puudub määratud abinõu. Lähtudes menetluse kannetest ja lisast ei ole tegu juhtumimenetlusega, kuna kasutusel on vaid üks sotsiaaltöö sekkumine (hooldaja määramine). Samal aastal avati ka juhtumikorralduse tähenduses sobilikum menetlus 25277247101 (Muu probleem), milles on hinnang abivajadusele ja tegevuskava koostatud. Toimingutes on kirjeldatud jätkutegevusi (viimati 13.04.2026). Koostatud on tegevuskava, püsitatud eesmärk ja alanud on koostöö Töötukassaga. Juhtumivõrgustiku ainus liige on piirkonna politseinik. Vestlustes ametnikega käsitlesime juhtumikorraldust ja juhtumimenetluste teemasid. Vastajad nõustusid, et juhtumimenetlust tuleb alustada juhtudel, kus isiku abivajadus ei ole lahendatav üksiku meetmega. Võimalikuks sihtrühmaks saavad olla majanduslikult raskes olukorras täisealised, kes ise ei suuda endale ja oma perele eluaset soetada. Samuti erivajadusega noorukid, kes lapseeas olid märgatud (abivajav laps) ja täisealisena vajavad samuti kõrvalabi. SHS seletuskirja kohaselt, kui toimetulekutoetust taotleva isiku hindamisel selgub pikaaegse ja mitmekülgse abi vajadus, siis tuleb kaaluda inimesele juhtumiplaani ja tegevuskava koostamist. Toimetulekutoetuse taotlusi menetlev sotsiaaltööspetsialist kinnitas, et tal on valmisolek seni Töötukassaga tehtud koostöö kajastada juhtumimenetlustes. SKA on sõlminud 2025.–2026. aastaks koostöölepingud 33 omavalitsusega, kes osalesid konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025–2026“, sealhulgas ka Türi Vallavalitsusega. STARis on menetlused nimetusega „ESF isikukeskne teenusmudel“ avatud lihtmenetlustena ja juhataja vastuse kohaselt võiks koostöö juhtumikorraldaja ja vallavalitsuse ametnike vahel olla sujuvam. Käesoleva täisealiste sotsiaalteenuste järelevalve käigus ei hinnata, kas ja kuidas KOV koordineerib ISTE raames KOVi ja riiklikke teenuseid, kas teenuste osutamine on järjepidev ja dubleerimiseta jms. SKA rahastab ISTE projekti lepingu alusel ja lepingulist kontrolli teostavad SKA erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse ametnikud. SKA seisukoht: Juhtumikorraldus on tavalisest sotsiaaltööst erinev. Oluline on arvestada, et lähtutakse konkreetse teenusesaaja vajadustest (mitte KOVi olemasolevatest teenustest), millest tulenevalt koostatakse terviklik tegevuskava (teenusepakett) ning pidevalt toimub teenuste kasutamise jälgimine ja hindamine. KOVi kohustus on tagada juhtumikorraldusega seotud toimingute nõuetekohane dokumenteerimine STARis. Lastekaitsetöö korraldamine Türi vallas Rahvastikuregistri andmetel elab Türi valla haldusterritooriumil 01.01.2026 seisuga 1921 last, kellest 2025 detsembrikuu seisuga on 71 lapsel tuvastatud puue. Türi Vallavalitsus on määratud eestkostjaks seitsmele lapsele. Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalosakonna juhataja, vallas töötab kaks lastekaitsespetsialisti. Järelevalve algatamisel oli üks lastekaitsetöötajatest asunud tööle alles 16.02.2026, sinnamaani täitis kõiki halduspiirkonna lastekaitsetöö ülesandeid üks lastekaitsespetsialist. Hetkel on Türi linn (vajadusel jagab juhtumeid kolleegiga), Väätsa ja Laupa piirkond Jelena Plaki ja Käru, Oisu, Kabala ning Kahala Mari Tooli tööpiirkond. Lastekaitsetöötajatena töötavad Jelena Plakk (alates 2017) ja Mari Tool (alates 16.02.2026). Lastekaitsetöötajad omavad kõrgharidust sotsiaaltöös, Jelena Plakk on omandanud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele (kutse kehtib kuni 13.11.2030). Järelevalve tuvastas juhtumeid, mida menetles ka sotsiaalosakonna juhataja Katri Meltsas, kes on omandanud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele (kutse kehtib kuni 13.11.2030). Türi Vallavalitsus kontrollis viimati lastekaitsetöötajatele LasteKS §s 20 sätestatud piirangute puudumist 05.03.2026. M. Tooli piirangute puudumist kontrolliti varasemalt ka lastekaitsetöötajana tööle võtmisel 04.02.2026.

13

Töötajate professionaalset arengut toetatakse - lastekaitsetöötaja õppis 2025 aastal mahukal (1560 tundi) täiendkoolitusel „Õigusalane täiendkoolitus kohaliku omavalitsuse teenistujatele“ Tallinna Majanduskoolis. Lastekaitsetöötajate osalemine tasulistel koolitustel toimub vastavalt koolitusvajadusele. Praegune osakonnajuhataja on varasemalt töötanud lastekaitsespetsialistina, mistõttu oskab ta soovitada sobivaid koolitusi ja arenguvõimalusi Tasuliste koolituste jaoks ei ole eraldi kindlat eelarvelist summat määratud. Iga koolituse puhul hinnatakse selle vajalikkust ning põhjendatud vajaduse korral võimaldatakse töötajal koolitusel osaleda. Tasuliste koolituste järele ei ole olnud suurt vajadust, kuna SKA korraldab regulaarselt lastekaitsetööga seotud tasuta koolitusi, infopäevi ja seminare, millel töötajad osalevad. Regulaarsetel supervisioonidel ja kovisioonidel lastekaitsetöötaja osalenud ei ole. Türi vallas on abivajavatele lastele ja nende peredele kättesaadavad mitmed ennetus- ja tugiteenused. Laste ja perede toetamiseks pakutakse Perepesa kaudu on varasemalt pakutud vanemluskoolitust „Imelised aastad“ 8ei toimu juba mõnda aega). Suhtlustreeningu koolitust „Gordon“, 2- aastase lapse kõne- ja arengu toetamise koolitust, perekooli, beebivanemate vestlusringi. Lisaks on ametis perede heaolu spetsialist, kelle tööülesanneteks on lastega perede toetamine ja abistamine (hetkel toeks 12le perele). Hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab, pakutakse lastekaitsespetsialisti nõustamist ja toetust, vajadusel suunatakse vanemaid ka SKA poolt pakutavale perelepitusteenusele, mis aitab vanematel jõuda kokkuleppele lapse hooldus- ja suhtluskorra küsimustes. Vastavalt vajadusele võimaldatakse lapsele konkreetseid toetavaid teenuseid, näiteks nõustamist (sh psühholoogiline nõustamine, perenõustamine) või muid lapse heaolu toetavaid teenuseid. Vald on rahastanud vajaduspõhist tegevusterapeudi teenust. Valla ametnikele on juriidiline tugi tagatud valla juristi kaudu, kes nõustab ja abistab töötajaid juhtumitega seotud juriidilistes küsimustes. Lastekaitsespetsialistid viivad läbi teavitustööd koostöövõrgustikes, tutvustades oma tööd ning jagades teavet, kuidas märgata abivajavat last ja kuidas temast teavitada. Lisaks osalevad lastekaitsespetsialistid noortega toimuvatel kohtumistel, kus räägitakse lastekaitsetööst, lastekaitseseadusest ning sellest, kuidas ja kelle poole vajadusel abi saamiseks pöörduda. Türi Vallavalitsuse kodulehel on alajaotises Pere ja sotsiaalabi välja toodud vaid ühe lastekaitsetöötaja andmed, veebruarikuus 2026 tööle asunud uue lastekaitsespetsialisti andmeid lisatud ei ole. Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte Paikvaatlus ja vestlused sotsiaalosakonna juhataja ja lastekaitsespetsialistidega toimusid 11.03.2026. Järelevalvemenetluses esitatud kirjalikele lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid sotsiaalosakonna juhataja ja pikaajalise töökogemusega lastekaitsespetsialist. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti vastustes ülevaade lastekaitse tööprotsessidest lastega seotud juhtumites ning hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamise võrgustikuliikmetest. 2025 aastal olid lastekaitsetöö prioriteetideks perede vanemluse toetamine ning noorte haridustee jätkamise ja tööturule jõudmise toetamine. Vanemluskoolitusteks, mida pakuti Perepesa kaudu olid „Imelised aastad“ ja „Gordon“. Lisaks perekool ja beebivanemate vestlusring. Noorte haridustee ja tööturule jõudmist toetatakse Türi vallas läbi Noortegarantii tugisüsteemi. 2026 aasta prioriteediks on lastega töötavate asutuste omavahelise koostöö arendamine ja tugevdamine (eriti kooliga). Lastekaitsespetsialist käib igakuiselt koolis, näiliselt võrgustik töötab, aga algsed kokkulepped on vaja uuesti meelde tuletada.

14

Vestlustes selgus, et üksi töötanud lastekaitsespetsialisti töökoormus on olnud väga suur. Keerulisemaid teemasid arutatakse omavahel sotsiaalosakonna juhatajaga. Vestlustel toodi kitsaskohana välja perede tugiisiku teenuse puudus ja kogukonnapsühholoogi teenusest, millest oli varasemalt palju abi. Hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamisel on vallal lastele ja peredele võimalik pakkuda mitmeid toetavaid teenuseid nagu näiteks pereteraapia, psühholoogilist nõustamist, jne. Lastekaitsespetsialisti hinnangul moodustavad hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused 50% juhtumitest. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastas kuus võrgustikuliiget. Vastustest ilmnes, et koostöö KOV lastekaitsega on koostööpartnerite hinnangul toimiv, kuid ebaühtlane. Suurimad probleemid tulenevad ressursside puudusest, lastekaitsespetsialisti töökoormusest ning lastekaitsetöö süsteemsuse vähesusest. Oodatakse rohkem initsiatiivi lastekaitse poolt ning kiiremat ja selgemat tagasisidet. Toodi välja, et juhtumite lahendamine kipub venima ja juhtumikorraldus on kohati ebapiisav, abivajajate suunamine isikupõhistele teenustele vähene. Samas märgitakse, et on olemas tugev koostöövõrgustik ja motivatsioon koostööd parandada. Mitmed partnerid avaldasid lootust, et hiljutised muudatused (täiendava lastekaitsespetsialisti tööle tulek) parandavad olukorda. Kümne punkti süsteemis hindasid koostööpartnerid koostööd Türi Vallavalitsuse lastekaitsega kokkuvõttes 7,8 punktile. Lastekaitsetöötajate hinnangul on koostöö võrgustikupartneritega väga hea ja toetav. Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning analüüsiti abivajava lapse juhtumiga (fookuses peamiselt hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused) seotud menetlusi ja andmete kandmist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Järelevalve käigus analüüsiti STARi kantud juhtumimenetlusi viitenumbritega 2472542661, 21243864042 (analüüsitud koos lihtmenetlusega viitenumbriga 21242049603), 25280773828, 24268626667, 24274809542, 25277465186, 22255858649 (analüüsitud koos juhtumimenetlusega viitenumbriga 26283038826), 25278096363 (analüüsitud koos juhtumimenetlusega viitenumbriga 25281030882), 24271710707, 24273128360 ja 18227951445. SKA andis peale lastekaitsetöötajatega vestlusi täiendava aja kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Türi Vallavalitsusele 04.05.2026 (nr 5.1- 3/5358-7, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). III. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED SKA juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele lastekaitsetöös: Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega laste heaolu, õiguste ja turvatunde tagamine on paljudes kontrollitud juhtumites puudulik. Ilmnes, et juhtumimenetlusi ei algatata ega tehta ka juhtumimenetluse algatamata jätmise otsust ja laste abivajadust ei hinnata, mis ei annagi võimalust vanematel võtta vastutust ja viia läbi muutuseid pere toimetuleku toetamiseks, mistõttu võib laps jääda vajaliku abita ning juhtumitöö ei ole süsteemne ja järjepidev. SKA juhib tähelepanu, et LasteKS § 17 lõike 3 kohaselt peab kohalik omavalitsus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hindama ja lapse abistamiseks meetmeid pakkuma. Samas LasteKS § 28 lõige 1 kohustab enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hindama lapse abivajadust ning LasteKS § 29 lg 4 lubab juhtumikorralduse jätta

15

algatamata ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Kohustuslik on algatada juhtumimenetlus, koostada juhtumiplaan, st hinnata lapse abivajadus (lähtudes LasteKS § 28 lõike 2 sätestatud nõuetest) ja koostada abimeetmete rakendamise tegevuskava. Juhtumiplaani koostamisel tuleb muu hulgas järgida SHS § 9 lõikes 2, Sotsiaalkaitseministri 09.02.2016 määruse nr 10 „Juhtumiplaanis sisalduvate 24 andmete loetelu“ § 1 lõikes 3, LasteKS § 21 lõike 2 punktides 1 ja 3 ning LasteKS § 29 lõikes 5 nimetatud nõudeid. Ka on vajalik hinnata teenuse tulemuslikkust. Järelevalve menetluses tuvastati mitmed juhtumeid, kus lapse/perekonnale on avatud mitu juhtumit. SKA rõhutab, et ühele perekonnale ei ole otstarbekas avada mitut juhtumit. Peret puudutav info peaks olema koondatud ühte menetlusse, nii et kogu pere/lapse/laste kohta käiv teave oleks vajadusel kiiresti ja hõlpsalt kättesaadav. Kui ühe subjekti kohta on juba algatatud mitu paralleelset menetlust, siis saab osad neist lõpetada, sisestades vajaliku info ühe menetluse alla. Vastasel juhul tekib menetlejal segadus, mis toiminguid pere abistamiseks tehtud on ning lõppkokkuvõttes jääb puudulikuks abi andmise kvaliteet. SKA selgitab, et lapsele/perele on võimalik abinõusid (välja arvatud toimetulekutoetuse, annetatud toiduabi, hooldajatoetuse, matusetoetuse ja ajutise kaitse saajatele UA üürihüvitise määramine) rakendada läbi ühe juhtumimenetluse, kus on koostatud ja ajakohastatud abivajaduse hindamine ning tegevuskava. Sel juhul on oluline teave lapse ja temale määratud ning osutatud teenuste kohta kättesaadav ühest menetlusest. Statistikat abinõude rakendamisest on STARist võimalik saada päringuga „Määratud abinõud“ lehel. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine. Kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last intervjueeritakse aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste küsitlemise käsiraamatus on välja toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega lapsi on võimalik küsitleda ning seeläbi nende arvamust välja selgitada. Järelevalve menetluses tuvastati probleemina, et ei hinnata lapse abivajadust nõuetekohaselt. Mitme lapsega peredes jäetakse tähelepanuta ja hindamata teiste laste abivajadus ning on esinenud juhtumeid, kus katkeb töö lapse/perega. Mõnes juhtumis ei ole kohtutud ja vesteldud lapsega. Tegevuskavas olevad tegevused on üldsõnalised või ei ole seal tegevusi kõigi riskitegurite maandamiseks. Abivajajate teenustele suunamine on puudulik. Oluline on ka ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet, mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. SKA juhib tähelepanu, et kui STARis on lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi kättesaadavad. SKA selgitab: lapse arvamus on oluline välja selgitada ja dokumenteerida mistahes last mõjutava otsuse tegemisel. Vestlus on soovitatav läbi viia lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas, arvestada tuleb lapse vanust ja arengutaset. Seejuures on tähtis, et laps tunneb seeläbi toetust ning lastekaitsetöötaja kohtub lapse ja perega, mitte ei vestle üksnes telefoni teel. Oluline on välja selgitada lapse huvid arvesse võttes kõiki lapse olukorraga seonduvaid asjaolusid ning neid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht, lähtudes lapse huvist kui esmatähtsast kaalutlusest. Kui tehakse otsus, mis erineb lapse arvamusest, tuleb selgitada lapsele tema arvamusega arvestamata jätmise põhjuseid. Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid rakendavad, peavad otseselt aitama kaasa lapse abivajaduse rahuldamisele ja juhtumi

16

lahendamisele. Kui pakutavad abimeetmed ei täida oma eesmärki, ei pruugi need aidata kaasa lapse abivajaduse lahendamisele. Oluline on ka tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuskavasse toodud tegevuste tulemuslikkuse hindamine, sh vahehindamised ja eesmärgid, millest lähtudes saaks hinnata tulemuslikkust. Võrgustikutöö rakendamise eesmärk on tagada abi osutamise valdkondade ülesus, et laps ja tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning et tagatud oleks ka teiste valdkondade spetsialistide kaasatus ja kompetentsus. Milliseid asjaomaseid võrgustikuliikmeid peab konkreetse juhtumi puhul kaasama, sõltub palju juhtumi iseloomust ja lapse abivajadusest. LasteKSi kohaselt on juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kuid ta ei pea suutma üksi vajalikke tegevusi planeerida ja nende mõju hinnata. Lastekaitsetöötaja peaks tegema tihedat koostööd võrgustikuliikmetega, kellel on vajalikku infot ja kellega koostöös saaks koostada tegevuskava ja jälgida selle täitmist ning soovitud eesmärkideni jõudmist. Kui juhtumimenetluse protsess ei taga süsteemset hindamist ja abistamist, võib see viia lapse ja pere abivajadusele mittevastava abi pakkumiseni. Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: Tuua Türi valla kodulehe alajaotises „Perekond ja sotsiaalabi“ välja mõlema lastekaitsespetsialisti kontaktid ja vastuvõtu ajad, hetkel on märgitud vaid üks lastekaitsespetsialist. Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid. Täisealistele sotsiaalteenuste korraldamiseks soovitab SKA: Tagada, et alates 01.07.2026 vastab sotsiaaltööspetsialistide kvalifikatsioon kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutsele või neil on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Viia vastavusse sotsiaaltööspetsialistide ametijuhendid tegelikult täidetavate ülesannetega ja teistes töödokumentides ametnike ülesandeks antud kohustustega (sotsiaalhooldaja töölepingu punkt 3.5. kohaselt kontrollib tema tööülesannete täitmist sotsiaaltööspetsialist). Lähtuda koduteenuse kvaliteedijuhises nimetatud kriteeriumist koostada koduteenuse osutamise hoolduskava või hooldusplaani, võimalusel fikseerida teenusesaaja õigused ja kohustused lepingus. Järgida SHS § 221 lõike 1 nõuet, mille kohaselt võib KOV üldhooldusteenusel viibivate teenusesaajate hoolduskulusid tasuda vaid juhul, mil teenuse vajadus on eelnevalt ametnike poolt hinnatud. Lisada STARi üldhooldusteenuse menetluste dokumentide juurde enne 01.07.2023 üldhooldusteenusel viibinud isikute jätkuva teenuse vajaduse hindamise dokumendid. Tugevdada teenuste osutamise seiresüsteemi. Senine seire on ebaregulaarne, korduvhindamisi ei tehta süsteemselt, teenuse mõju inimese toimetulekule ei ole dokumenteeritud. Pikaaegsete teenusesaajate korduva hindamise läbiviimine, mis tagab abivajajale jätkuvalt sobiva teenuse ja omavalitsuse eelarve säästva kasutamise. Täisealiste sotsiaalteenuste puhul juhib SKA tähelepanu järgmistele asjaoludele: Tulenevalt HMS § 19 lõikest 1 on haldusorgan kohustatud säilitama taotlused, tõendid ja muud (sh abivajaduse hindamise dokumendid) haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid. STARi Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktide 8, 11 ja 12 andmed peavad olema sisestatud nii, et kõigi seisuga 01.01.2027 teenusesaajate info on olemas. Otstarbekas on

17

koostada tegevuste kava ja alustada sotsiaalteenuste menetluste süstemaatilist korrastamist (dokumentide lisamist ja teisi toiminguid). STARi menetlustest nähtub, et abivajajatel on mitmeid erinevaid toimetulekuraskuseid ja samale isikule on algatatud mitme toetusmeetme määramine. Palume kaaluda abi andmist juhtumikorralduse põhimõttel, mis saab tagada efektiivsema abi osutamise. Julgustame lähtuma sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistest, kaaluma sisehindamise ja rahulolu- uuringute läbiviimist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aasa Harjak Aasa Harjak juhtivspetsialist (järelevalve) juhtivspetsialist (järelevalve)