Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231751644

1(5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 31.03.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231751644

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx)

Kohtueelses menetluses on Xxxxxx Xxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx juhtis

08.06.2025 kella 13.32 paiku Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee (MNT nr 1 E20)

57. km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Colt registreerimismärgiga

xxxxxxxx ning kaldus seni teadmata põhjusel sirgel teel vasakule haljasalale, seejärel tagasi

sõiduteele ning rullus üle katuse ja maandus paremal pool teed kraavis. Sõidukis viibisid

õnnetuse hetkel lisaks juhile: ees kõrvalistuja kohal turvavööga kinnitatud Xxxx

Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxx), juhi taga vasakul turvavööga kinnitatud Xxxxx

Xxxxxxxxxxxxxx(sünd xxxxxxx), taga keskel nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata

Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxx) ja taga paremal vankri kookonis ilma nõuetekohase

turvaseadmeta Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxx). Xxxxx ja Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx

paiskusid avarii toimumise ajal sõidukist välja ning toimetati sündmuskohalt eluohtlikus

seisundis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse tagajärjel said Xxxxx

Xxxxxxxxxxxxxx ja Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx eluohtlikud tervisekahjustused.

Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Xxxxxx

Xxxxxxxxxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest tulenevaid nõudeid:

§ 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu

ja kahju tekitamist;

§ 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda;

§ 30 lg 1 – sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud;

§ 33 lg 2 p 6 – juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad

kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet

täitnud;

§ 33 lg 11 p 4 – juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1

kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast

turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga;

§ 36 lg 6 – kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt

kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd,

kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud

turvaseadet;

§ 45 lg 1 – teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.

2(5)

Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta viis

õnnetuse hommikul abikaasa kella 8 ajal Xxxxxx tööle ja pärast lõunat sõitis nende nelja

lapsega naisele tööle järgi. Lapsed istusid sõidukis järgmiselt: ees juhi kõrval Xxxxx, taga

Xxxxx, taga keskel Xxxxx ja tema kõrval paremal Xxxxx , kes oli vankri kookonis. Vankri

kookon paiknes tagumisel istmel kinnitamata kujul, aga selliselt, et esiiste hoidis seda kinni.

Xxxxja Xxxx olid olemas turvatoolid. Xxxxx i pikkus on 160 cm ja turvaiste ei ole temale

vajalik. Enne sõidu alustamist paneb ta alati ise laste turvavööd kinni, aga vahepeal nad

teevad neid sõidu ajal lahti. Tal ei ole sõidu ajal alati võimalik kontrollida, kas tema taga on

turvavööd kinni või mitte. Samuti ei anna tema sõiduk tagumiste turvavööde kinnitamata

oleku kohta märguandeid. Xxxxx l ei olnud sellel ajal veel nõuetekohast turvahälli, kuna

selle soetamiseks ei olnud raha. Ta teab, et Xxxxx andis sõidu ajal Xxxxx le süüa, selleks

ei pidanud Xxxxx otseselt turvavööd lahti tegema ja ta ei tea, kas Xxxxx seda tegi. Sõidu

ajal päike paistis ja autos hakkas mingi hetk palav ja lämbe, olid selleks ajaks sõitnud umbes

40 minutit. Mingi hetk tundis, et tal hakkab halb, tegi enda küljeakna lahti ning kui värske

õhk salongi tuli, siis kaotas teadvuse. Auto sõitis vasakule teelt välja, teadvusele tulles sõitis

muru peal kahe sõidusuuna vahel. Seejärel püüdis autot teele tagasi saada, kuid auto lendas

maast lahti, rullus üle katuse ja maandus haljasalal. Õnnetuse tagajärjel said Xxxxx ja Xxxxx

kõige raskemalt viga, Xxxx ja Xxxxx said juba järgmisel päeval haiglast välja (Xxxxxx

õmmeldi laubal haav ja Xxxxxx paigaldati käele kips). Pärast õnnetust on ta olnud koguaeg

oma laste kõrval nii siis, kui Xxxxx intensiivraviosakonnast üldpalatisse sai, kui ka

Haapsalus rehabilitatsiooni teenusel viibides. Lisaks kaotas ta õnnetuse järel töökoha,

mistõttu on perel olnud majanduslikult väga raske. Xxxxx i pärast vahetas pere ka elukohta,

kolides Xxxxx viienda korruse korterist Xxxxx esimesel korrusel asuvasse korterisse, kus

Xxxxx il on kergem liikuda.

Kannatanute seadusliku esindajana on kriminaalasjas üle kuulatud kahtlustatava abikaasa

Xxxxxx Xxxxxxxxxx, kelle ütlustest nähtub, et nende pere tuli Eestisse pärast Ukrainas sõja

puhkemist. Iseloomustab oma abikaasat väga positiivselt. Kinnitab abikaasa ütlusi selles, et

viimane tõi ta hommikul tööle ja pidi hiljem temale järgi tulema. Xxxxx l turvahälli ei olnud,

kuid oli plaanis soetada. Xxxxx sai õnnetuse tagajärjel peavigastuse ja oli haiglas nädal aega.

Xxxxx oli haiglas kauem ja sealt paluti, et keegi pereliige oleks 24/7 tema juures, kuna poeg

kiskus voolikuid ja juhtmeid ära ja oli rahutu. Seetõttu tuli abikaasa töölt ära, et olla poja

juures haiglas. Ta ei soovi oma abikaasa kriminaalkorras karistamist. Juhtunu on pannud neid

perena veel rohkem kokku hoidma. Nende lapsed taastuvad päev-päevalt õnnetusest.

Tunnistaja Xxxx Xxxxxx ütlustest nähtub, et kui tema sündmuskohale jõudis, siis oli

teepervel maas kaks last ca 10-aastane poiss, kes lamas liikumatult ja imik, kes karjus.

Kraavis oleva auto juures kõndis veel kaks last koos isaga.

Tunnistaja Xxxxx Xxxxx ütlustest nähtub, et ka tema jõudis sündmuskohale pärast seda, kui

õnnetus oli juba toimunud. Sündmuskohal nägi parempoolse sõiduraja keskel imikut lebamas

ja üks meesterahvas tõstis lapse sõidutee äärde. Teepervel oli veel kaks poissi, kellest vanem

oli teadvusetu. Samuti nägi, kuidas sõidukist juhikohalt tuli välja meesterahvas, kelle pea ja

nägu olid verised ning autost tuli välja ka üks poiss. Autojuht oli nähtavalt tugevas šokis ja

kõndis sihitult ringi. Ütles, et sõiduk kaotas juhitavuse, kuid mis täpsemalt juhtus ei suutnud

selgitada.

Tunnistaja Xxxxx Xxxxxx ütlustest nähtub, et liikudes mööda Tallinn-Narva mnt Rakvere

suunal nägi Kuskil Valgejõe kandis ühel hetkel vastassuunas suurt tolmupilve ja halli

sõidukit teel külg ees libisemas. Seejärel auto käis üle katuse, tegi õhulennu ja kadus

vaateväljast. Ta nägi ka autost midagi välja lendamas. Sündmuskohale jõudes nägi üht last

teeserval lamamas, näoga vastu maad ja suust tuli verd. Keset parempoolset sõidurada lamas

maas imik, kelle tõstis ettevaatlikult teeserva. Ühel hetkel nägi, kuidas kraavis olevast autost

3(5)

juhikohalt väljus mees, kelle pea ja nägu olid verised, lisaks väljus autost ka kaks last. Püüdis

suhelda autost tulnud isa ja lastega, kuid kõik olid nähtavalt šokis. Isa selgitas üksnes, et auto

kaotas juhitavuse, kuid ei osanud selgitada, mis põhjustel.

Tunnistaja Xxxxx Xxxxx ütlustest nähtub, et liikudes Rakverest Tallinna suunas nägi enda

eest, umbes 500 meetri kaugusel, vasakust teeservast tõusmas tolmupilve. Järgmine hetk

nägi, kuidas auto rullus vasakult paremale üle tee kraavi. Sündmuskohale jõudes nägi maas

lamamas umbes 10-aastast poissi, kellega juba tegeles kaks naisterahvast. Pisut eemal kükitas

veel üks poiss ja teine kõndis, mootorratturi riietes mehel oli käes imik, kelle asetas

teepervele murule.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset valgel ajal, pilvise ilmaga,

kuival ja sirgel teel, Tallinnn-Narva mnt 57. kilomeetril, kus lubatud suurim kiirus on 110

km/h. Pärisuunas on kaks sõidurada, kus on näha, et sõiduk on sõitnud vasakule

sõidusuundasid eraldavale haljasalale ja seejärel paremale teelt välja kraavi.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga (25E-AOI00210-01) on tuvastatud, et liiklusõnnetuse

järgselt on kannatanul Xxxxx Xxxxxxxx sedastatud peaajupõrutus difuusse aksonaalse

kahjustusega; ajukolju, koljupõhimiku ja näokolju hulgimurrud; kopsude põrutus, paremal 1.

roide murd, parempoolne veri-õhkrind, põrutushaavad näol ning nahamarrastused pea,

kehatüve ja jäsemete piirkonnas. Tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske

peaajukahjustusega. Tuvastatud tervisekahjustused kestavad rohkem kui neli kuud.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga (25E-AOI00209-01) on tuvastatud, et liiklusõnnetuse

järgselt on kannatanul Xxxxx Xxxxxxxxxx sedastatud aju koldeline vigastus, parempoolne

peaaju kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalune verevalum, mõlemapoolselt

kiiruluude joonmurd, põrutushaav ja nahamarrastus otsmikul, nahaalune verevalum paremal

peapoolel ning parema rangluu murd. Tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on

raske peaajukahjustusega. Peatrauma ulatust arvesse võttes on väga tõenäoline, et

tervisekahjustuste täielik paranemine kestab rohkem kui neli kuud.

Prokurör on seisukohal, et Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxsüü eelpool märgitud kuriteo

toimepanemisel on tõendamist leidnud. Tuvastatud on, et Xxxxx Xxxxxxxx puudus

igasugune turvavarustus ja ta ei olnud sõidukis sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga

kinnitatud ning sõiduki rullumisel üle katuse kukkus sõidukist välja ja sai eluohtlikud

vigastused. Samuti kukkus liiklusõnnetuse käigus sõidukist välja ka Xxxxx Xxxxxxxxxx,

kes samuti ei olnud turvavööga kinnitatud. Kuid tema puhul ei ole tuvastatud, et

Xxxxxxxxxxxxxx oleks olnud teadlik sellest, et lapsel ei olnud õnnetuse hetkel turvavöö

kinnitatud. Kahel ülejäänud lapsel olid turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud ja nende

vigastused ei olnud rasked. Käesoleval juhul on kannatanuteks Xxxxxxxxxxxxxxenda

lapsed. Materjalidest nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et Xxxxxxxxxxxxxxei olnud

piisavalt hoolas ja tähelepanelik ega arvestanud sõidukis valitsenud oludega. Arvestades, et

väikeses sõiduautos oli viis inimest, siis võis sõidukis olla umbne ja lämbe, mis mõjutas.

Xxxxxxxxxxxxxx enesetunnet ja ei võimaldanud ohutult sõidukit juhtida. Hoolsa ja

tähelepaneliku sõidukijuhina pidanuks ta sõiduki peatama, mitte jätkama sõitu. Selles osas

on tegu toime pandud ettevaatamatusest ehk Xxxxxxxxxxxxxxei ole oma pere tahtlikult ohtu

seadnud, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud õnnetuse ära hoida. Mis puutub aga

tütrel nõuetekohase turvavarustuse puudumisse, siis selles osas on Xxxxxxxxxxxxxx

tahtlikult liiklusseaduse nõudeid rikkunud. Xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli lapse

vankrikorv pandud sõidukisse selliselt, et esiiste hoidis seda kinni. Esmalt näitab õnnetus ise,

et selliselt vankrikorvi paigutamine ei hoia ära lapse sõidukist välja paiskumist. Teiseks,

vankrikorv ei ole nõuetele vastav turvaseade, millega võinuks imikut sõidukiga sõidutada.

Nii Xxxxxxxxxxxxxx kui ka tema abikaasa ütluste kohaselt ei olnud nad jõudnud veel

turvahälli lapsele soetada. Tõepoolest tütar oli õnnetuse hetkel ühe kuu ja kümne päeva

4(5)

vanune, kuid lapse sünd ei olnud üllatuslik, enne seda oli piisavalt aega, et vajalik

turvavarustus soetada. Prokurör ei kahtle selles, et antud õnnetus on väga rängalt mõjunud

kogu perele. Xxxxxxxxxxxxxx on õnnetuse järgselt loobunud oma töökohast ja pühendunud

oma poja raviprotsessile kaasa aitamisele. Prokuröri hinnangul on Xxxxxxxxxxxxxx saanud

aru oma eksimusest ja teinud omad järeldused. Asjaolu, et õnnetuses said kannatada oma

lapsed on prokuröri hinnangul piisavalt traumeeriv kogemus, et tulevikus taolisi juhtumeid

enam ei korduks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga,

puuduvad raskendavad asjaolud, siis on prokurör seisukohal, et Xxxxxxxxxxxxxx süü antud

kuriteos ei ole suur.

Xxxxxxxxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda

kuritegude eest, samuti puuduvad Xxxxxxxxxxx kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole

Xxxxxxxxxxxxxx puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt rikuks õiguskorda. Arvestades

eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad

rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse

lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 1000 eurot.

Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 310 eurot.

Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks viie kuu

jooksul. Xxxxxxxxxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni

prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab

prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231751644 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. Xxxxx Xxxxxxx maksta 1000 eurot riigituludesse.

2.2. Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:

- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00210-01) maksumus summas 155

eurot.

- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00209-01) maksumus summas 155

eurot.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 30.08.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: sõiduauto Mitsubishi

Colt registreerimismärgiga xxxxxxx, mis asub Põhja Prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1,

Tallinn – tagastada Xxxxxx Xxxxxxx

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- Joobeseisundi tuvastamise kulud summas 136 eurot – jätta riigi kanda.

- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulude osas vt punkti 2.2.

Ees- ja perekonnanimi Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx

Isikukood xxxxxxxxxxxx

Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised

x x x

Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati

5(5)

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanute seaduslikule esindajale Xxxxx Xxxxxxxxxxx ning

kahtlustatavale Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Ansip-Kukk Milvi Aasaru

prokurör tõlk

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:

(allkirjastatud digitaalselt)

Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx

kahtlustatav