Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 05.04.2026 nr 3-2/847-1

Meie 04.05.2026 nr 9.3-1/26/2849-2

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel korduvaks

kooskõlastamiseks Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Maa-ala asub Kesklinnas Tallinna Vanasadama põhjaosas Sadama, Logi, Rumbi, Vööri tänava,

sadama ja mere vahelisel alal. Planeeritava maa-ala suurus on 6,37 ha. Planeeritud alale jääb

Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu jagamisel

moodustatud Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu osa, Logi tn 6 kinnistu osa, Logi tänav T2

kinnistu osa, Logi tn 3 ja Logi tänav T6 kinnistud. Detailplaneeringus on kavandatud

moodustada planeeringualale jäävast Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 //

Uus-Sadama tn 19 ja Logi tn 6 kinnistute osast ning Logi tänav T6 krundist 26 uut krunti: neli

elamu- ja ärimaa sihtotstarbega, kuus ärimaa sihtotstarbega, üks ühiskondlike ehitiste maa ja/või

ärimaa ja/või elamumaa sihtotstarbega, üks ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega, üheksa üldmaa ning viis transpordimaa sihtotstarbega krunti. Logi tn 3 krundi

piire ei muudeta, muudetakse ainult sihtotstarvet. Logi tänav T2 krundi piire ja sihtotstarvet ei

muudeta. Hoonestus on kavandatud kvartaalselt kujundades kvartalite vahelisele alale avaliku

ruumi. Hoonestusala on määratud kvartali/krundi välispiiriga, mis raamib avalikku ruumi.

Võimalikud eluruumid on kavandatud pos 1, 2, 4, 6, 7. Detailplaneering ei sisalda ettepanekut

juhtotstarbe muutmiseks.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad Vanasadama piirkonna mürahinnangut

(LEMMA OÜ, 25.11.2024). Mürahinnangu koostamisel on lisaks olemasolevale olukorrale

arvestatud ka samas piirkonnas kehtivate detailplaneeringute alusel teadaolevalt tulevikus

lisanduva hoonestusega, kuna see mõjutab nii liiklusmüra teket kui ka müra levikut piirkonnas.

Tööstusmüra allikana on käsitletud kai ääres seisvaid laevu. Mürahinnangus on mürataset

hinnatud nii olemasolevas olukorras kui ka detailplaneeringute realiseerimise järgses

perspektiivses olukorras. Seejuures on arvesse võetud kavandatavaid

detailplaneeringulahendusi, sadama arengut ning piirkonnas kehtivaid planeeringuid.

Perspektiivses olukorras on planeeringualasid läbivana kavandatud Vanasadama ja Ülemiste

reisiterminali vaheline trammitee. Mürahinnangu kohaselt on Tallinna Sadam 2020. aastal

paigaldanud viiele Vanasadama kaile kaldaelektriseadmed, mis võimaldavad sadamas seisvatel

laevadel kasutada maapealset elektrit ning seeläbi vähendada laevamootoritest tulenevat müra.

Mürahinnangus on kirjutatud: „Kuna antud juhul on tegu olemasolevat senist maakasutust

oluliselt muutvate planeeringutega, siis kaasneb nende realiseerumisega ka liiklusskeemi

muutumist, sh liikluse lisandumist aladele, kus see praegu puudub ja kohati olemasoleva

2(6)

liikluse ümberjuhtimine lähtuvalt kavandatavast hoonestusest. Seega ei ole antud juhul

asjakohane hinnata olemasoleva müra mõju lisanduva hoonestuse suhtes.“

Perspektiivses olukorras ulatub tööstusmüra tase kirde suunal planeeritava hoone juures nii

päeval kui ka öösel kuni 55 dB-ni ning elufunktsiooniga kavandatavate hoonete juures kuni 50

dB-ni. Perspektiivne liiklusmüra tase ulatub elamufunktsiooniga hoonete juures päeval kuni 65

dB-ni ja öösel kuni 55 dB-ni. Perspektiivse koondmüra ehk liiklus- ja tööstusmüra koosmõjul

ulatub elamufunktsiooniga hoonete fassaadidel päeval kuni 60 dB ja öösel kuni 50 dB müratase.

Pos 10 ja pos 11 kavandatavate ärihoonete fassaadidel on müratasemed kõrgemad, ulatudes

päeval kuni 64 dB-ni ja öösel kuni 57 dB-ni.

Müra normtasemed on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71). Elamu- ja ärihoonete maa-ala käsitletakse III mürakategooria

alana. Seetõttu rakenduvad planeeringualale KeM määruse nr 71 lisas 1 sätestatud III

mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB.

Müratundliku hoone teepoolsel fassaadil on vastavad piirväärtused 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

III kategooria tööstusmüra piirväärtused on päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 50 dB. Tulenevalt

eeltoodust on elamufunktsiooniga hoonete juures müra normtasemed tagatud.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeritud ala kaudu on kavandatud juurdepääs A-terminali alale (nii A-terminali

liiklusalale kui ka kruiisiterminalile). Koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

peaarhitekti büroo (endine ruumiloome osakond) ja Tallinna Transpordiametiga leiti

optimaalne liikluslahendus, mis võimaldab Vanasadama põhjaosa ja teiste

põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi sadama liiklusvoogudest. Nii

jäävad Rumbi ja Logi tänava ristmikust põhjapool asuvad tänavad rahulikuma

liiklusega juurdepääsutänavateks uutele kvartalitele.

 Sõidukite sisenemine sadama alale ning väljumine sadama alalt toimub peamiselt

Sadama tänava kaudu.

 Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes

energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.

 Projekteerida hoonete tänavapoolsele tänavakõrgusel asuvale korrusele tänavalt

ligipääsetavad avalikkusele suunatud kasutusviisiga ruumid (nt toitlustus, teenindus,

galeriid, kaubandus jms).

 Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsioonikestus

vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele.

 Suuremahulised tehnoseadmed nt. ventilatsiooniagregaadid, suitsuärastusluugid,

valguskuplid jms tuleb kavandada hoone mahtu. Kõrguspiirangust kõrgemale võivad

ulatuda tehnoseadmete väikesemahulised vältimatult vajalikud tehnoseadme või -

süsteemi osad näiteks tuulutuskorstna, antenni otsad jms, mida ehitise kõrguse hulka ei

arvestata. Lisaks võivad ulatuda kuni 1 m katusest välja päikesepaneelid või muud

energiatõhususe tagamiseks seadmed või vajalik liftiseadmeruumi tarindi osa, et tagada

seadme turvalisuse nõuded.

 Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval, tuleks võimalusel

reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate

laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.

 Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radooni tasemete

mõõdistus.

 Planeeringualal pinnasereostuse võimaliku olemasolu täpsustada vajadusel

ehitusgeoloogiliste uuringutega.

 Hoonete edasisel projekteerimisel on asjakohane rakendada leevendavaid meetmeid:

o Kõrgema mürafooniga teeäärsete hoonete alumised korrused on soovitav

kavandada äriruumideks.

o Eluruumide kavandamisel projekteerida võimalusel müratundlikud ruumid

hoovipoole, kus on tagatud normi piiresse jääv müratase.

3(6)

o Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida Eesti standardi

EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tingimusi.

Vastavalt välismüratasemele ja ruumi tüübile kasutada sobilikku välispiirde

ühisisolatsiooni nõuet.

o Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata

akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab

≥ 50 % välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %,

võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on

ruumi välispiirde pind ja Saon ruumi akende pind.

o Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamiseks tuleb jälgida, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

o Siseruumidele mõjuva mürataseme vähendamiseks on vajadusel võimalik

mürarikkale küljele, täiendava (topelt)fassaadi projekteerimine, mis võib

tüüpiliselt kaasa tuua täiendava siseruumide mürataseme vähenemise 10-15 dB

võrra.

o Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel

arvestada nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja

vaiksemaid seadmeid. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

o Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut

ümbritsevatel müratundlikel aladel. Eelistada seadmete müratekitavate osade

paigutamist siseruumidesse. Müra tekitavad väliskeskkonnas paiknevad

seadmeosad paigutada võimalusel elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem

tundlikud hooned/hooneosad jääksid müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb

kasutada müraekraane.

o Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud

normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.

o Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtusi.

o Projekteerimisel arvestada erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel nende

müratasemeid ning kasutada võimalusel tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid

seadmeid. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Lähialal ei paikne eluruume, ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud

hoonestus võiks mõjutada.

 Planeeringualale kavandatud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsioonikestuse arvutamise

juhendiga "Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend"

https://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/juhendid#lepingute-juhendid-j või

ehitusprojekti koostamise ajal kehtiva normatiivi kohane insolatsioonikestus.

 Ehitusprojekti(de) koosseisus esitada vastavad insolatsioonianalüüsid.

 Vanasadama piirkonna õhukvaliteedi hinnangu koostas Lemma OÜ 2023. aastal.

Hinnangust ilmnes, et nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra puhul ei ole oodata

õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist kavandatud hoonestusaladel. Liiklustiheduse tõus

suurendab siiski ka mõju õhukvaliteedile ning oodata on kuni 10 % saasteainete

kontsentratsioonide tõusu piirkonnas.

4(6)

 Laevade mõju vähendamiseks õhukvaliteedile on soovitatav jätkata kaidele

kaldaelektrilahenduste rajamist, mis vähendab laevade poolt kai ääres seismise ajal

avalduvat mõju õhukvaliteedile.

 Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:

o Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a

hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta mürataseme suurenemist väljaspool

hoonet).

o Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimiseerida. Puistematerjalide ladustamisel

ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida

niisutamise abil. Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali

langemiskõrguse vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel,

ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui

ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

o Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.

o Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks tuleb planeerida

suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning

vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised tööd

tasub läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev

mõju veerežiimile oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.

o Ehitustegevuse ajal tuleb kogu alal tähelepanu pöörata reostuse võimalikkusele

ehk juhuslikele reostusleidudele.

 Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardis EVS 840

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

toodule.

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS-EN 17037 „Päevavalgus

hoonetes“ nõuetega.

 Alajaamade asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

 Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb tagada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

 Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 21.02.2002

määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete

mõõtmine“ nõudeid.

 Vanasadama põhjapoolne osa on kavandatud alaks, kus autoliiklus on minimaalne ning

kvartalisisene liiklusala on jalakäijatele ja kergliiklusvahenditega liikujatele

kasutamiseks.

 Eluruumidega ärihooned on kavandatud sadamategevusest kõige kaugemal asuvatele

kruntidele, et vähendada sadamast tulenevaid häiringuid. Eluruumidega kruntidele on

kavandatud maa-ala kompaktse rekreatsiooniala rajamiseks. Kogu sadama-ala

komplekslahenduses on kavandatud promenaad, mis kujundatakse ribapargina, kuhu

rajatakse ka kõrghaljastus. Kõrghaljastusega ribapark leevendab ühtlasi sadama

tegevusest tulenevaid mürahäiringuid. Ribapargi ala jääb naaberplaneeringu (A-

reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering, DP043650) maa-alale.

Kõrghaljastuse ning rekreatsioonialade lahendus täpsustatakse ehitusprojekti

koostamisel maastikuarhitekti poolt.

Detailplaneeringu põhijoonisele on lisatud märkus: „Alal mõjutavad elamistingimusi

intensiivsed auto- ja laevaliiklusest tulenevad negatiivsed häiringud.“ ning detailplaneeringu

seletuskirja: „elamistingimusi alal mõjutab rahvusvahelise reisisadama lähedus, st

perioodiliselt on piirkonnas intensiivne autoliiklus, mis sõltub laevade sõidugraafikust. Samuti

võib, ennekõike suvisel perioodil, olla piirkonnas suuremaid rahvahulki. Negatiivsete

5(6)

häiringutega saab alal käsitleda ennekõike müra ning vähesel määral periooditi õhukvaliteedi

langust.“.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud normtasemetele. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Tänavavavõrk

ning väljakrunditud haljasalad määratakse avalikult kasutatavaks.“. Tuleks

täpsustada avalikuks kasutamiseks mõeldud alade funktsiooni ning nende

mürakategooriat ning müratasemete tagamiseks vajadusel rakendada täiendavaid

müra leevendavaid meetmeid. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või

kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine,

näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu. Amet soovitab detailplaneeringu

realiseerumisel ka hilisemates etappides hinnata mürataset, tagamaks vajadusel

piisavate heliisolatsioonimeetmete kavandamine ja rakendamine.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks

päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM

määrus nr 61).

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise

meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada

sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr

54).

 Lisaks viidatakse seletuskirjas sotsiaalministri 21.02.2002 määrusele nr 38

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. Ka nimetatud

määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edaspidi tuleks juhinduda sotsiaalministri

01.09.2025 määrusest nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja

hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 45).

 Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra

normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt SoM määrus nr 61.

 Vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus nr 54 lisas 1 toodud piirväärtuseid.

 Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid.

 Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri 12.11.2025

määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 on

magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul leiab

aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala Elektrilevi OÜ

tarbijate elektrivarustus on ettenähtud nelja uue 10/0.4 kV hoonesisese alajaama baasil

(10/0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA). Planeeritud alajaamade 10 kV elektrivarustus on

ettenähtud maakaabelliiniga Elektrijaama 110/35/10 kV piirkonna alajaamast.

Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded

alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta

kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad

6(6)

avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda

eluruume.“. Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub

alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast

või nende puudumisel seadmest. Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed ei ületaks

KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Hoonesisese alajaama projekteerimisel

tuleb tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks SoM määrus nr 61 toodud

normtasemeid. Lisaks arvestada SoM määrus nr 45 tooduga.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]