Ettekirjutused

ETTEKIRJUTUS

Tallinn

6.12.2019 nr 7.2-6.2/2880

26.11.2019.a toimunud paikvaatlusel Lindakivi huviringide majas, aadressiga Kalevipoja tn 10,

Tallinn tuvastati õigusrikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-

5.2/3421-1.

Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Jelena Sibul, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

Anda käesoleva haldusakti adressaadile – Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu) aadressil Kalevipoja tn 10, Tallinnas, Harjumaal asuva Lindakivi huviringide maja ja

sinna juurde kuuluva territooriumi omanikule, järgmised ettekirjutused, mis tulevad täita

määratud tähtaegadeks:

1. Tagada võimlemissaalis nr 56 väljapääsu seestpoolt ilma võtmeta kerge avatavus. Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone võimlemissaalis nr 56 väljapääs ei ole seestpoolt

ilma abivahenditeta avatav ning kuna ukse avamiseks on vajalik võtme olemasolu, siis

võimaliku õnnetuse korral võib olla raskendatud inimeste kiire ja ohutu evakuatsioon.

Tuleohutuse seaduse § 3 lõike 1 punkt 6 ja § 6 lg 1 kohustab isikut (kas juriidiline või füüsiline)

tagama ohutu evakuatsiooni ja kergesti läbitava evakuatsioonitee. Siseministri 30.03.2017

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55

lg 2 kohaselt peab enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida

kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud

nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 34¹ ning 6. peatükis

sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Vastavalt sama määruse § 49 lõigetes 1

ja 5 sätestatule evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse evakuatsiooni-

sulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning täpsustatakse, et võtmeta

avatavaid suluseid, nagu väändenupud, võib kasutada vaid sellise hoone ja ruumi

evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud kuni 30 inimese evakuatsiooniks, kes on hoonega

tuttavad. Evakuatsioonisuluse eesmärk on see, et evakuatsiooniteel asuvat ust oleks võimalik

avada lihtsalt, ühe liigutusega. Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 ning siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 49 lg 1 ja lg 5 Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha 100 (üks sada) eurot.

2 (10)

2. Tagada I korruse suitsueemalduse juhtimisnuppudel suitsutõrje seadet selgelt

identifitseeritava tähistuse olemasolu.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et ukse nr 55 taga väljapääsu juures suitsueemalduse

juhtimisnupu asukohas puudub suitsuluugi teenindava ruumi nimi ja teistel juhtimisnuppudel

on soomekeelne tekst. Nende otstarbe selgitusega märgistatud käivitusnuppe on kergem ja

kiirem kasutada.

Tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 7 ja § 32 lg 1 kohaselt on suitsueemaldus tuleohutuspaigaldis,

mida tuleb projekteerida, paigaldada, kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja

tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet. Suitsutõrjesüsteemina käsitatakse kehtiva õiguse tähenduses ehitise tehnosüsteem,

mis on mõeldud evakuatsiooni ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks.

Kaubanduskeskusesse projekteeritud ja ehitatud suitsutõrjesüsteem, mida kasutatakse vastavalt

suitsuärastusele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab käivituma reaalse tulekahju korral

hõlbustamaks evakuatsiooni ja vähendamaks suitsu ja kuumuse poolt tekitatavaid kahjusid.

Kogunemishoone suitsueemaldussüsteemi kohta on asjakohaseks standardiks EVS 919:2013

„SUITSUTÕRJE. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“, mille punkti 8.1.24

kohaselt juhtimisnupp tuleb varustada kasutusjuhisega ning tähistada nähtavalt tekstiga

„Suitsueemaldus“ ja „Trepikoda“. Lülitusnupud peavad olema äratuntavad ja kergesti

juurdepääsetavad. Tõhusad tuleohutuspaigaldised ja nende oskuslik kasutamine on tuleriski

vähendamise väga kaalukas osa, sest eritähistuse teadmistega töötaja (või muu tulekahjuallika

avastav isik) oskab edasi kiiresti ja edukalt tegutseda.

Alus: tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 7 ja § 32 lg 1 ning

Eesti standard EVS 919:2013 „SUITSUTÕRJE. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja

korrashoid“ p 8.1.24

Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (üks sada) eurot.

3. II korruse seintele paigaldatud evakuatsiooniskeemide liikumisteed viia vastavusse

Huviringide Majas reguleeritud evakuatsiooniga. Põhjendus: Huviringide Majas tulekahju korral tegutsemise plaani kontrollimisel tuvastati, et

korruste evakuatsiooniskeemidel liikumissuunad ei vasta tõele, sest ümberplaneeritud hoone

varuväljapääsud asuvad teistes kohtades. Varem likvideeritud tuletõrjekappide tähistused on

skeemidel nähtavad.

Iga tulekahju korral tegutsemise plaani juurde kuulub kohustuslikuna korralik

evakuatsiooniskeem. Skeem tuleb koostada hoone iga korruse või evakuatsiooniala kohta, kus

töötavad ja võivad viibida inimesed. Kõik skeemil kasutatud tingmärgid peavad olema

arusaadavad ja loetavad (SIMm 01.09.2010.a nr 43 § 11 lg 3). Paikvaatluse käigus selgus, et

praeguste skemaatiliste jooniste tähistused ei ole kergesti loetavad ja ei vasta oma

asukohtadele. Evakuatsiooniskeemid ei täida praegusel kujul oma eesmärki.

Evakuatsiooniskeemid on vajalikud näitamaks hoones viibijale tema, tulekahjuteatenuppude ja

tulekustutite asukohta ning väljumisteid, et tagada inimeste ohutus (SIMm 01.09.2010.a nr 43

§ 11 lg 2).

Siseministri 01.09.2010 määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“

§ 14 lg 1 p-st 5 lähtudes tulekahju korral tegutsemise plaani (tegevuskava ja skeem)

muudetakse juhul, kui selles esineb puudusi või kui see ei täida oma eesmärki.

Alus: siseministri 01.09.2010 määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 11

lg 2 ja lg 3 ning § 14 lg 1 p 5 Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020

3 (10)

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha 100,00 (üks sada) eurot.

4. Kõrvaldada ukse nr 70 taga asuvast ruumist jalanõude riiul ja jalatsid või

varustada ruum tulekahju kiire avastamisvõimaluse tagamiseks automaatse

tulekahju-signalisatsioonisüsteemi anduriga.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuses üürniku võimlemissaali jalatsite hoiukohas

puudub tulekahjusignalisatsiooni andur. Huviringide Majas ebapiisav andurite arv ei võimalda

tulekahjuallikat varases staadiumis avastada.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 kohaselt on iga isik (füüsiline ja/või juriidiline) kohustatud

tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu. Lasteasutuses

tulekahjusignalisatsiooni projekteerimine ja paigaldamine ning hooldamine peab vastama

tehnilisele normile või ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet (TuOS § 32 lg 1). Automaatse tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on algava tulekahju

võimalikult varases staadiumis kontrollitaval alal avastamine ja sellest teate andmine. (SIMm

7.01.2013. a nr 1 § 5 lg 2). Hoonele projekteeritakse kogu hoonet hõlmav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem (SIMm 7.01.2013.a nr 1 „Nõuded tulekahju-

signalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 5 lg 3). Lasteasutuste hoonetes on kõrgendatud risk

inimelule ning seetõttu tuleb seal tagada võimalikult kiire tulekahjust teavitamine.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4 ja § 32 lg 1 ning

siseministri 7.01.2013.a määrus nr 1 “ Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,

kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“ § 26 lg 2 p 1 ja § 5 lg 2 ja lg 3

Täitmise tähtaeg: 1. märts 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (üks sada) eurot.

5. Tagada B korpuses evakuatsiooni trepikoja alla ning C korpuses saalist

evakuatsiooniteele ladustatud põlevmaterjalide eemaldamine, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ehitisest ohutult evakueeruda või neid evakueerida.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuses trepi all paikneb põlevmaterjali panipaik nr

71 ja C korpuses saalist hoovi viival evakuatsiooniteel on paigutatud toataimi, mis ohustavad

inimeste turvalist evakuatsiooni ja võimalike päästetööde teostamist. Trepikodades ja

evakuatsiooniteel hoitav põlevmaterjal soodustab tule ja suitsu levikut ning takistab ohutut

evakuatsiooni. Samuti tekitab trepikodadesse ja väljumisteele ladustav põlevmaterjal

päästetöödel kõrgendatud riskikeskkonna – suurem põlemiskoormus ja põlengu intensiivsus

raskendab tulekahju kustutamist.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest

olema tagatud ohutu evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee, mis tähendab, et

tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate

evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid

asjaolusid. Tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) § 19 lg 1 - Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises,

selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.

Põlevmaterjali hoidmise tuleohutusnõuded sätestatud siseministri 02.09.2010.a määruses nr

44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, mille § 2 lg 1 kohaselt

põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks

evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei

ladustata evakuatsiooniteedel. Evakuatsiooniteele ei saa paigutada selliseid esemeid ega

seadmeid, mis suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad

4 (10)

isikuturvalisust. Päästetöödel võib elamusse ladustatud põlevmaterjal tekitada kõrgendatud

riskikeskkonna (nt süttinud põlevmaterjalist eraldub palju suitsu või muid mürgiseid

põlemisgaase või põlevmaterjal on paigutatud suitsusukeldumise teekonnale või tegemist on

ohtliku põlevmaterjaliga) Kui ladustatud põlevmaterjali tulekahju on väga intensiivne (nt

materjalil on suur põlemiskoormus), võib tulekahju kustutamiseks olla vajadus kaasata

tavapärasest rohkem päästeressursse, mis omakorda võib raskendada päästetööd. Süütamise

ja süttimise riskid on suuremad kohtades, kus on esemete panipaigad ja laoruumid. Valesti

ladustatud põlevmaterjal suurendab riski tulekahju tekkeks, soodustab tulekahju levikut ja

raskendab päästetöö teostamist. Põlevmaterjali ladustamisel ehitises, ehitise all või selle

vahetus läheduses tuleb alati arvestada ka tuleohutusega ja hinnata kas põlevmaterjali

tulekahju võib edasi kanduda hoonele või raskendada päästetööde teostamist.

Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 ja § 19 lg 1 ning

siseministri 02.09.2010.a määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1

Täitmise tähtaeg: 1. august 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

300,00 (kolmsada) eurot.

6. Tõendada B korpuses koreograafia saali seina viimistluse vastavust klassi C-s2,d1

nõuetele või pinnakate viia vastavusse tuletundlikkuse suhtes ehitise

projekteerimise ja ehitamise nõuetega.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuse koreograafia saalis seinaviimistlus on

tundmatu materjalist. Materjalide sertifikaate kohal olevatel esitada ei olnud. Tulekahju tekke

korral on kõige tähtsam hoone võimalikult kiiresti evakueerida ja päästa inimelusid.

Evakueerimiseks jääv aeg sõltub ehitusmaterjalidest ja nende tulekaitseomadustest. Kehtiv

seadusandlus nõuab, et ehitusmaterjalid ja konstruktsioonielemendid oleksid konstrueeritud

nii, et need võimaldaksid hoones asuvatel inimestel liikuda ohutusse kohta ning võimaldaksid

päästeteenistusel sooritada päästetegevusi ja tulekahju kustutada. Sisepinnad peavad olema

sellised, et need ei soodustaks tule ja suitsu arenemist ja levikut.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 1 kohaselt enne käesoleva

määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud

kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse

jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud

ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku

nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui

käesolevas määruses on tuleohutusnõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud,

lähtutakse käesolevast määrusest.

Kalevipoja tn 10, Tallinn rahvamaja 25.10.2011.a ehitusloa nr 52176 väljastamisel kehtisid

Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määruses nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded“ (edaspidi VV määrus nr 315) sätestatud tuleohutusnõuded. VV määruse nr

315 § 7 lg 5 ja lisa 6 kohaselt IV kasutusviisiga (rahvamaja) hoone ruumides seina pinnakiht

peab vastama klassi C-s2,d1 nõudele. See nõue võrreldes praeguste tuleohutusnõuetega on

samal tasemel. Ruumide sisepindade tuletundlikkuse uus klassimärgistus on määratletud SIM

30.03.2017 määruse nr 17 § 8 lõike 2 kohaselt lisas 6. Lisast 6 tulenevalt üle 300m2 pindalaga

hoone ruumides (k.a väljapääsu tee) seina ja lae pealiskatted peavad vastama klassi C-s2,d1

(on tuletundlik, suitsu eraldub vähesel määral ja põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti)

nõudele, mis kaitseb tantsusaali seina materjali määratud aja jooksul süttimise, söestumise ja

muude kahjustuse eest tulekahju algperioodil. Mis tuletundlikkuse klassi kuulub saali seinal

olev viimistluse ehitusmaterjal ei õnnestunud välja selgitada. Huviringide Maja direktori

asetäitja oletuse kohaselt võib see olla tekstoliitist plaadid. Tekstoliiti kuumutamisel

5 (10)

temperatuurini 400° (tulekahju korral t° tõuseb 1200°) mürgiseid aineid võib eralduda: fenool

ja selle derivaadid, süsinikdioksiid, süsivesinikud. Vastava sertifikaadi puudumisel

eelnimetatud seina pealispinna ohutuse tõstmiseks tuleb tundmatu seinaviimistlus maha võtta.

Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 ning

siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ § 55 lg 1 vastavalt § Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrus nr

315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 7 lg 5, lisa 6

Täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2021

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

7. Eemaldada ruumis nr 74 ja nr 75 tulekahjuandurilt kleeplint.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et B korpuses ruumis nr 74 ja nr 75 on tulekahjuandur

kleeplindiga kinni kaetud. Rahvamaja ruumidesse paigaldatud tulekahjuandurite

põhifunktsiooniks on inimeste õigeaegne tulekahjust teavitamine, tagamaks hoonest vajadusel

kiire evakueerumise. Kleeplindiga kaetud tulekahjuandur ei täida oma funktsiooni, milleks on

inimeste teavitamine ohu olukorras.

Tuleohutuse seaduse § 31 p 1 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise (automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi) omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja

katkematu toimepidevuse, st tuleohutuspaigaldised peavad olema töökorras ja nende toimimist

ei tohi takistada. Tuleohutuspaigaldis peab täitma temale ettenähtud eesmärki - algava

tulekahju võimalikult varases staadiumis kontrollival alal avastama ja sellest teate andma.

(siseministri 7.jaanuar 2013. a määrus nr 1“ Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“ § 5 lg 2). Süttimise asukoha hiline avastamine kõrgendab risk inimelule ja

olulisele varakahjule ning seetõttu tuleb seal tagada võimalikult kiire tulekahjust teavitamine.

Alus: tuleohutuse seadus § 31 p 1 ja

siseministri 7.jaanuar 2013. a määrus nr 1“ Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“ § 5 lg 2.

Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (üks sada) eurot.

8. Tagada hambaarsti kabinetis tähtaja ületanud pulberkustuti kontrollimine. Põhjendus: paikvaatluse käigus tuvastati, et hambaarsti ruumides on aegunud kontrollimise

tähtajaga pulberkustuti. Vastavalt kehtivatele nõuetele, esmased tulekustutusvahendid hoones

peavad olema töökorras. Selline nõue on vajalik, kuna juhul kui tulekahju puhkemise kohale

lähim kustuti on korrast ära, ei pruugi olla tagatud tulekustutusvahendi kasutamine ning tule

levikut ei saa kiirelt tõkestada. Tulekahju varajane avastamine ja tõkestamine on üks

olulisemaid abinõusid tulekahju kiire kontrolli alla saamise juures ning inimeste ja vara

päästmisel.

Vastavalt tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 objekti omaniku kohustuseks on tagada

tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Sama seaduse § 30 lg 2 sätestab, et tulekustuti

suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivad sätteid.

Tuleohutuspaigaldis tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja

juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

SIM 30.08.2010.a määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 10 lg 2 p-st 2 lähtuvalt tulekustuti

kontrollitakse üks kord kahe aasta jooksul, kui kustutit hoitakse kuivas ja ühtlase

6 (10)

temperatuuriga kohas. Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4 ja § 30 lg 2 ning siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 10 lg 2 p 2 Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha 100,00 (üks sada) eurot.

9. Paigaldada täiendavalt turvavalgustid teatri saali väljapääsudele ohutu

evakuatsiooni tagamiseks tulekahju tingimustes.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et lava taga oleval väljapääsul pole evakuatsioonivalgustit

ja valgusti puudub põhiväljapääsu juurde suunduvas koridoris. Päästekeskus leiab, et

noorsooteatri ruumides evakuatsioonivalgustuse puudulikkuse tõttu ja üldvalgustuse katkemise

korral ei ole tagatud ohutu evakuatsioon, sest pimeduses on inimestel raske orienteeruda ja

lahkuda ohustatult hoonest.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 ja § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest

olema tagatud ohutu evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Vastavalt

tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 5 on turvavalgustus (k.a evakuatsioonivalgustus)

tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldise

projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja korras hoidmisel lähtuda asjakohasest

standardist, tootja juhistest ning ohutusnõuetest ja tuleohutuspaigaldis peab täitma temale

ettenähtud eesmärki. Turvavalgustussüsteemi kohta on asjakohaseks standardiks Eesti

Standardi EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus, mille punkti 4 kohaselt, et tagada

hoonest evakuatsiooniteedel nõutav valgustustase, tuleb standardile EN 60598-2-22 vastavad

evakuatsioonivalgustid paigaldada iga väljapääsuukse, iga potentsiaalselt ohtliku koha ja iga

ohutust tagava seadme lähedale. Esiletõstmist nõudvad paigutuskohad on esitatud

alljärgnevates jaotistes. Valgustusvahendite abil nõuavad esiletõstmist järgmised kohad:

a) iga hädaolukorras kasutatava ukse juures;

b) treppide juures, kusjuures iga trepikäik peab olema otseselt valgustatud;

c) iga muu tasandimuutuse juures;

d) igas suunamuutuskohas;

f) igas koridoride ristumiskohas;

g) iga lõppväljapääsu juures ja ohutu piirkonna suunas väljaspool hoonet;

i) iga tuletõrjevahendi ja tuletõrjeväljakutsepunkti juures.

Kaubandushoones ebapiisava evakuatsioonivalgustuse tõttu on raskendatud inimeste ohutuse

tagamine ja nende kiire evakueerimine võimaliku tulekahju korral.

Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 1; § 30 lg 1 p 5; § 32 lg 1 ning

Eesti Standardi EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus p 4.

Täitmise tähtaeg: 1. veebruar 2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

300,00 (kolmsada) eurot.

10. Tagada teatri dekoratsioonide ja kostüümide ladudest moodustatud

tuletõkkesektsioonide terviklikkus selliselt, et need täidaksid oma otstarvet, milleks paigaldada sulgemisseadis tuletõkkeustele.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et A korpuse noorsooteatri ladudest moodustatud

tuletõkkesektsioonide terviklikkus on rikutud. Ladude vahelises seinas tuletõkkefunktsiooniga

ustel, mis asuvad A korpuse I korrusel ladude ja koridori vahel, puudub suletud asendisse tagasi

liikumiseks kasutatav automaatne sulgemisseade. Tuletõkkeukse tähtsaim omadus on, et see on

ja püsib kinni tulekahju korral. Sulgemisseadmed peavad tõmbama kinni ka vähesel määral

7 (10)

avatud ukse. Sulgemisseadise puudumisel tuletõkkeuksed ei täida oma otstarvet. Seega

võimaliku tulekahju korral ei ole takistatud suitsu ja tule levikut ettenähtud aja jooksul. Suitsu

ning tule levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist, mistõttu võivad olla ohtu

sattuda inimeste tervis ja elu.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele “ (edaspidi SIMm 30.03.2017 nr 17) § 55 lg 2 järgi peab enne

nimetatud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele

ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama

käesoleva määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30, 32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud

nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Sama määruse § 41 lg 2 kohaselt evakuatsiooni

tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning

kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti

läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone.

Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule

leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Siseministri 30.03.2017

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 14

lg 6 kohaselt tuletõkkeuks varustatakse sulgemisseadisega. Varustades evakuatsiooniteel

tuletõkkeust sulgemisseadisega on hädaolukorras tule ja suitsu levimine takistatud, tagades

sellega kiire ja ohutu evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimise võimaluse. Alus: tuleohutuse seadus § 5 lg 3 ning siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ja § 14 lg 6. Täitmise tähtaeg: 1. märts 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

300,00 (kolmsada) eurot.

11. Tagada teiselt korruselt evakuatsiooniteena kasutatavate välitreppide vastavus

evakuatsioonitee nõuetele.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone ehitamise ajal teiselt korruselt evakueerimiseks

oli projekteeritud võimalus kasutada kahte teineteisest sõltumatut evakuatsiooniteed.

Põhievakuatsiooniteed kulgesid sisetrepikodade kaudu esimesele korrusele.

Varuevakuatsiooniteed kulgesid betoon rõdude ja treppide ( 3 tk) kaudu maapinnale. Hoone

teisele korrusele on juurde ehitatud hoonevälised betoon rõdud ja trepid, mis ei ole vastavuses

kehtivate tuleohutusnõuetega tagamaks ohutu evakuatsiooni hoone II korruselt. Rõdude ja

treppide laius (l 700-740mm), astmete (h 220-240mm ja l 220mm) mõõtmed ei vasta kehtivas

seadusandluses evakuatsiooniteele esitatud nõuetele. A korpuse välitrepil ülemine trepiaste

hoopis puudub.

Enne siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi SIM 30.03.2017 määrus nr 17) jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5 , 12-14, 29, 30,

32-34, 34¹ ning 6. peatükis (§-d 41-49) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut

(SIM 30.03.2017 määrus nr 17 § 55 lg 2). Vastavalt SIM 30.03.2017 määrus nr 17 § 47 lg 4

sätestatule evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla

vähemalt 900 millimeetri laiune. Sama nõue on esitatud Eesti standardi EVS 812-7:2018

Ehitiste tuleohutus punktis 13.5.4 evakuatsioonitee laius peab üldjuhul olema vähemalt 1,2 m.

Evakuatsioonialal, mille inimeste arv on maksimaalselt 60, võib evakuatsioonitee olla 0,9 m

laiune. SIM 30.03.2017 määruse nr 17 § 45 lg 2 p 3 kohaselt evakuatsioonitee trepikalle,

astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni. Nõuet täpsustab Eesti

8 (10)

standardi EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus punkt 13.7.9 evakuatsiooniteel ja väljumisteel

asuvate treppidel on soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3–18 ja astme laius peab olema

vähemalt 0,27 m ning astme kõrgus 0,18 m kuni 0,16 m. Päästekeskus leiab, et

evakuatsiooniteel asuva evakuatsioonitee mõõtudele mittevastava trepi puhul väljumistee ei ole

vabalt ja ohutult läbitav, sest kitsalt ja kõrgelt evakuatsioonitrepilt kukkumisvõimalus tulekahju

korral on väga suur.

Tuleohutuse seaduse § 3 lõike 1 punkt 6 kohustab isikut (kas juriidiline või füüsiline) tagama

ohutu evakuatsiooni. Päästekeskus leiab, et renoveerimata hoone II korrusel nõuetekohaste

liikumiskõlblike teede puudumise puhul ei ole turvaline evakuatsioon tagatud.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 ja

siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 45 lg 2 p 3 ja § 47 lg 4

Täitmise tähtaeg: 1. september 2024

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

1000,00 (kaks tuhat) eurot.

12. Tagada aadressil Kalevipoja 10, Tallinn ehitise ventilatsioonisüsteemi kanalite

puhastamine.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et ehitis on varustatud ventilatsioonisüsteemiga. Hooldus-

dokumente ventilatsioonisüsteemi kanalite puhastamise kohta esitada ei olnud.

Ventilatsioonisüsteemi kanalite regulaarse puhastamise teostamata jäämise korral võib sinna

ladestuv tolm, mustus ja muud põlevmaterjali jäägid tekitada tuleohtu ümbritsevale

põlevmaterjalile või soodustada tulekahju kiiret levikut ehitise eri osade vahel, ohustades

sellega inimeste elu ja tervist ning tekitades varakahjusid

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 5 kohaselt on isik kohustatud rakendama tulekahju

tekkimist vältivaid meetmeid. Sama seaduse § 27 lõige 1 sätestab, et seadme ja paigaldise

paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda

tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest. Eesti standardi EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus“

osas 2 „Ventilatsioonisüsteemid“ punktis 4.2.1 öeldakse, et ventilatsioonisüsteem võib tule

levitajaks tuletõkkesektsiooni sees osutuda siis, kui kanalite sees olev tolm ja mustus süttib,

seejärel kuumeneb kanal sellisel määral, et selle välispind süütab lähedalasuva põleva

materjali. Eelnimetatud tagajärgede vältimiseks määratakse kanalitele puhastatavuse nõuded.

Kusjuures sama standardi punkti 8.3 kohaselt tuleb ventilatsioonisüsteemi hooldada kasutus-

ja hooldusjuhendite kohaselt. Punkti 8.1.1 kohaselt peab ventilatsioonisüsteemi koos

agregaatidega puhastama vähemalt üks kord aastas, kusjuures kahe puhastuskorra vahele ei

tohi jääda üle 365 ööpäeva.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 2 ja 5, § 27 lg 1

Eesti Standard EVS 812-2:2014 „Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ p 4.2.1 ja 8.1.1.

Täitmise tähtaeg: 1. september 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

13. Koostada Huviringide Maja operatiivkaart, seejärel esitada Põhja päästekeskusele

ja paigutada hoonesse päästekomando sisenemisteele. Põhjendus: vastavalt siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 4 sätestatule ehitis, mis on

õiguslikul alusel ehitatud peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule vastama

käesolevas määruses operatiivkaardi kohta kehtestatud nõuetele. Sama määruse § 52 lg 5 p 1

ja lg 6 kohaselt operatiivkaart koostatakse enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise

kohustusega ettevõttes. Kui operatiiv-kaardi koostamise kohustusega hoones ei ole

9 (10)

päästemeeskonna infopunkti, paigutatakse operatiivkaart päästemeeskonna sisenemisteele,

võimalikult sissepääsu lähedale hõlpsasti avatavasse kappi, millele kantakse sellekohane

tähistus. Operatiivkaardile kantav minimaalne teave on sätestatud eelpool nimetatud määruse

lisas 9.

Haldusmenetluse käigus tuvastati, et aadressil Kalevipoja 10, Tallinn hoones puudub

operatiivkaart. Alus: siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 4 ning § 52 lg 5 p 2 ja lg 6 ning lisa 9

Täitmise tähtaeg: 1. aprill 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (üks sada) eurot.

14. Kiire ja ohutu evakuatsiooni läbiviimise tagamiseks ohuolukorras korraldada

vähemalt üks kord aastas Huviringide Majas evakuatsiooni ja tulekahju korral

tegutsemise õppus.

Põhjendus: paikvaatluse käigus tuvastati, et tulekahjuõppus on viimaste aastate jooksul läbi

viimata.

Tuleohutuse seadus § 6 lg 3 kohaselt tuleb tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses

või ettevõttes koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.

Vastavalt siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja

tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ lisa 2

punktile 6.1 kuulub rahvamaja (kogunemishoone, mille kogupind ületab 1000 m2)

tuleohutusaruande koostamise kohuslaste hulka. Seetõttu peab rahvamajale olema koostatud

tulekahju korral tegutsemise plaan ja vastavalt plaanile peab rahvamajas ühe korra aastas läbi

viima evakuatsiooniõppuse. Evakuatsiooniõppus viia läbi koostöös teiste hoones asuvate

isikutega. Evakuatsiooniõppuse läbiviimine on oluline harjutamaks inimeste ohutut käitumist

ja liikumist hoonest välja ohuolukorras, samuti töötajate tegutsemist ja koostööd.

Siseministri 1.09.2010 määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 15

lg 3 sätestab, et tulekahjuõppuse korraldamine on ettevõtte või asutuse juhi või tema poolt

määratud isiku kohustus.

Alus: tuleohutuse seadus § 6 lg 3 ja

siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja

tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ lisa 2 p

6.1 ning

siseministri 1.09.2010 määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni

ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 15 lg 3

Täitmise tähtaeg: 1. oktoober 2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu mnt

7, 15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

10 (10)

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida Päästeameti Põhja päästekeskust kirjalikult Erika

tn 3, 10416 Tallinna linn, Harju maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina

elektronposti aadressil [email protected] või [email protected] 10 päeva jooksul arvates

ettekirjutuses määratud täitmise tähtajast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jelena Sibul

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Põhja päästekeskus

Käesolev ettekirjutus on saadetud meiliaadressile elektrooniliselt:

Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected];

Lindakivi Kultuurikeskus [email protected]; [email protected]

+372 51967744

[email protected]