Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

DM-119437-34.pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRET PUNNISK PNOEE-47904262744 2026-05-04 13:00:50

DM-119437-34.pdf

Nimekirja alusel

04.05.2026 nr DM-119437-34

Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rapla Turvas OÜ‑le (registrikood 10948289, aadress Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, edaspidi ka ettevõte) kuuluva Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõud (seisuga 10.04.2026), mis ei jõudnud ekslikult kõikide menetlusosalisteni.

Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmist, seoses kaevandamisõiguse tähtaja pikendamisega. Taotluse kohaselt soovitakse viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud.

Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328688 liita maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-024. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688 on väljastatud sademevee suublasse juhtimiseks.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-119437 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saatmisest 14 kalendripäeva jooksul, hiljemalt 18.05.2026 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Lähtuvalt eelnevast ei ole Keskkonnaametil võimalik taotlust tähtaegselt menetleda, mistõttu pikendame keskkonnaloa taotluse menetlustähtaega kuni 22.05.2026. Otsuse teeme võimalusel varem.

Lisateave:

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1, § 49 lg 1 ja 2 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3 Menetlustähtaja pikendamine: Haldusmenetluse seadus § 41.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Rapla Turvas OÜ

Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected]

1. Lisa 1 Keskkonnaloa nr Rapm-024 eelnõu 2. Lisa 2 Keskkonnaloa korralduse eelnõu

2(2)

Lisa 1 Lisa 1 Keskkonnaloa nr Rapm-024 eelnõu.pdf

EELNÕU 25.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber Rapm-024

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ

Registrikood / Isikukood

14182536

Tegevuskoha andmed

Nimetus Keava turbatootmisala

Aadress Keava turbatootmisala, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 29202:003:0550

Territoriaalkood EHAK

4392

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keava turbatootmisala (29202:003:0550). Puudutatud veekogud: Raja kraav (VEE1110415), Samblakraav (VEE1110414), Samblakraav (VEE1110501), Turbakraav (VEE1110413).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 1

Väljalaskme kood RA109

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Samblakraav

Suubla kood VEE1110501

Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Veekogumi kood 1110400_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6535082, Y: 555028

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2058 39 000 9 750 9 750 9 750 9 750 Arvestuslik

2059 2059 19 500 9 750 9 750 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2/12

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2026 2059 Heljum HEL 40

2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 2

Väljalaskme kood RA110

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Raja kraav

Suubla kood VEE1110415

Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Veekogumi kood 1110400_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536069, Y: 555340

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2058 137 000 34 250 34 250 34 250 34 250 Arvestuslik

2059 2059 68 500 34 250 34 250 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

3/12

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2026 2059 Heljum HEL 40

2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 3

Väljalaskme kood RA111

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Turbakraav

Suubla kood VEE1110413

Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Veekogumi kood 1110400_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536033, Y: 555641

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2058 136 000 34 000 34 000 34 000 34 000 Arvestuslik

2059 2059 68 000 34 000 34 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

4/12

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2026 2059 Heljum HEL 40

2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Keava kuivendusvee väljalask 1 RA109 X: 6535082, Y: 555028 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Keava kuivendusvee väljalask 2 RA110 X: 6536069, Y: 555340 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

5/12

Keava kuivendusvee väljalask 3 RA111 X: 6536033, Y: 555641 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Avarii korral tuleb koheselt võtta väljalasust proov naftasaaduste määramiseks. Ülejäänud reostusnäitajate seiret teostada II ja III kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi võtukoha nimetus Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Vigala jõgi

VEE1110400 RA111 Keava kuivendusvee väljalask 3

Vigala lähtest Kuusiku jõeni

1110400_1 Vigala jõgi 50 m ülevalpool enne kuivendusvee väljalasku

X: 6536879, Y: 556061

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

Üks kord poolaastas

1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel.

6/12

Vigala jõgi

VEE1110400 RA111 Keava kuivendusvee väljalask 3

Vigala lähtest Kuusiku jõeni

1110400_1 Vigala jõgi 200 m pärast kuivendusvee väljalasku

X: 6537054, Y: 555874

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

Üks kord poolaastas

1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad7/12

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil ja seejuures naftasaaduste lekkimist pinnavette, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks.

Pidev.

2. Nõutav reoveepuhastusviis Kui seire käigus selgub, et raba kuivendusvee juhtimisega Keava peakraavi ja Vigala jõkke halveneb veekogude vee kvaliteet, tuleb rajada täiendavad settetiigid. Turbatootmisalade projekteerimisel loetakse vastavalt eelnevatele kogemustele settebasseinide vajalikuks mahuks 5 m3 setteruumi 1 ha freesvälja kohta. Tegutsevate turbatootmisalade mäeeraldiste settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt hektarilt freesväljakult juhitakse aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on soovituslik settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3.

Pidev.

3. Sademevee käitluse nõuded Settebasseinide rajamisel tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Nõuetele vastavust tuleb järgida pidevalt.

4. Toimingud avarii korral Raba kuivendusveega tavaliselt suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel asuda koheselt likvideerima avariid ning teavitada sellest Keskkonnaametit, vajadusel kaasata Päästeametit.

Asuda likvideerima avariid ja teatada viivitamatult.

5. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood. Pidev.

6. Muud asjakohased meetmed Turbatootmisala Natura ala poolsesse perimeetrisse jäävate kraavide hooldustööd planeerida perioodile august-märts, mil ei ole lindude pesitsusaeg. Sellise toimimisviisiga välditakse pesitsushäiringuid ja maas pesitsevate lindude võimalike pesade hävimist.

Pidev.

7. Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel anda keskkonnaloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule ja informeerida ettevõtet keskkonnaloa ümbervormistamise vajadusest.

Vastavalt teabe tekkimisele.

8. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale.

Vajadusel.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Andmed kvartali jooksul tekkinud sademevee koguste kohta esitada keskkonnatasu deklaratsioonil läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

Vastavalt kehtivale korrale.

2. Väljalaskme omaseire tulemused Seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt kehtivale korrale. 3. Seireandmed Suubla seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord poolaastas. 4. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus

kehtestatud nõuetele Sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev.

5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Loa nõuetele mittevastavad kuivendus vee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult. Ühe nädala jooksul pärast analüüsi vastuste kättesaamist.

6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 7. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 8. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesolevas keskkonnaloas kajastatud, tuleb

koheselt teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

8/12

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 113

Maardla nimetus Keava

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 112.20

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 142.24

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus ja kütteturvas

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 179 tuh t 30.09.2023

2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 281.50 tuh t 30.09.2023

3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh t 30.09.2023

4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023

9 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh t 30.09.2023

10 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023

Tegevusala andmed 9/12

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)

Geoloogiafondi number 9365

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1380

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.05.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, hästilagunenud 2025 2055 10 tuh t 247.50 tuh t Turvas, vähelagunenud 2025 2055 10 tuh t 189 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald Turvas, hästilagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald

Kõrvaltingimused

10/12

1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul;

2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave, mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist piisavalt pika maa, et heljum saaks settida; 3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu; 4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal

kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist);

5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal; 6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul); 7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise; 8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta; 9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul;

10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi);

11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist;

12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid;

13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel;

14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha;

15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja; 16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest

välja; 17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise riski; 18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis, tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse

eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast; 19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine; 20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut; 21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate elamute suunal; 22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või tehnika kasutust, et häiring väheneks; 23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk; 24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii kiireks ohjamiseks; 25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi kujundamist; 26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks; 27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 6 - Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Lisa 7 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud ala plaan Lisa 3: Lisa 8 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah

11/12

12/12

Lisa 2 Lisa 2 Keskkonnaloa korralduse eelnõu.pdf

EELNÕU

(10.04.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536) 07.03.2022 esitatud ja 09.04.2025 täiendatud

keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks veeseaduse, § 191 lg 1, § 187 p 6, maapõueseaduse § 48,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse § 53 lg

2 p 2, § 61 lg 1 otsustan:

1.1 Muuta Rapla Turvas OÜ-le (registrikood 14182536) Keava turbatootmisala

keskkonnaluba nr Rapm-024 vastavalt taotlusele järgnevalt:

1.1.1 Liita keskkonnaloaga nr Rapm-024 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688.

1.1.2 Pikendada keskkonnaluba nr Rapm-024 maavara kaevandamiseks ja vee

erikasutuseks 30 aasta võrra seega kuni 03.04.2059.

1.1.3 Viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega,

laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala,

kus on reaalselt turvast kaevandatud.

1.1.4 Määrata keskkonnaloas nr Rapm-024 Keava turbatootmisalalt suublasse juhitavale

sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4), väljalaskme

seirenõudes (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende

täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17).

1.1.5 Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis

3.4. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust.

1.2 Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688, alates korralduse

jõustumisest.

1.3 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Rapla Turvas OÜ-le.

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn,

Tallinna mnt 22, 79512, edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile Keava turbatootmisala

keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Esmataotlus on registreeritud

Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 07.03.2022 menetluse nr

M119437 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 09.04.2025.

Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmist, seoses kaevandamisõiguse tähtaja

pikendamisega. Taotluse kohaselt soovitakse viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud

kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata

keskkonnaloaga kogu ala, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud.

Ettevõte taotleb tähtajalist luba:

maavara kaevandamiseks vee

erikasutuseks.

Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328688 liita maavara

kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-024. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688 on

väljastatud sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse

sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6).

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosad kattuvad kuni 10 km² valgalaga Keava

peakraaviga (Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood) VEE1110500). Nimetatud

peakraavile on antud vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kaevandusvee juhtimiseks. Veeseaduse

§ 3 lõike 4 kohaselt ei peeta veekoguks kraavi, mille kaudu juhitakse kaevandusvett veekogusse,

mistõttu ümberhinnatavate plokkide alal oleval kraavil ei ole veekaitsevööndit.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa jääb riigitee nr 20120 Keava – Hõreda äärmise

sõiduraja välimisest servast ~6 m kaugusele.

Mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb must-toonekure elupaik (KLO9128753), 5 km raadiusesse

kaljukotka elupaik (KLO9128619) ning 1 km raadiusesse tedre elupaik (KLO9124761) ja Natura

2000 elupaigad 7110* ja 7140.

Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud 19 kaitsealuse liigi kasvukohad ja elupaigad

ning Natura 2000 elupaigatüübid 3160, 7110*, 7120, 7140, 9010*, 9080*, 91D0*.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub Kõnnumaa maastikukaitsealaga (EELIS kood

KLO1000505), taotletaval mäeeraldisel kattumist maastikukaitsealaga ei ole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud selliselt, et teenindusmaa ei kattuks Aquila

chrysaetos (kaljukotkas; EELIS kood KLO9128619) elupaigaga.

Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb

teavitada kohe Muinsuskaitseametit.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi

MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri

23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas

andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

04.03.2022 on tasutud riigilõiv 816 EUR, kuna taotletakse nii maapõue kui ka veeosa loa

muutmist.

Kaevandamisloa muutmistaotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa- ja

Ruumiamet, endine Maa-amet 10.03.2022 kiri nr 9-3/22/3884-2 ja 17.11.2023 nr 9-3/22/3884-4

ning Eesti Geoloogiateenistus 24.04.2025 nr 13-1/25-696).

2.2 Kehtivad keskkonnakaitseload

Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr Rapm-024 ning veeluba nr L.VV/328688.

Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või

tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõige 1 ja 4).

Vee erikasutusloa nr L.VV/328688 kaevandamisloaga nr Rapm-024 liitmisel kaotab vee

erikasutusluba nr L.VV/328688 kehtivuse.

2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste

teavitamine

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa

seadusele maapõueseadusele, veeseadusele (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 28.10.2019

vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet küsis

taotluse kohta lisateavet 13.06.2022, milles palus täiendada seletuskirja ja loa vormi ning pidas

vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv

mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks

kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Keava tootmisalade

kuivendusmõju eksperthinnang on registreeritud KOTKASs 26.06.2023 dokumendina nr

DM119437-4. Keskkonnaamet palus 12.10.2023 kirjaga nr DM-119437-5 täiendada taotluse

seletuskirja. Parandustaotlus esitati 09.11.2023. Keskkonnaamet palus 29.11.2023 kirjaga nr DM-

119437-10 selgitada, kuidas on saadud/arvutatud tootmisala suurus, kust tahked osakesed võivad

väljaspoole käitise piiri kanduda ning kuidas on saadud õhku paisatavate tahkete osakeste

heitkogused. Taotleja pikendas korduvalt lisaandmete esitamise tähtaega ning Keskkonnaamet

teavitas 29.11.2024 kirjaga nr DM-119437-19, et maapõueseaduse § 67 lõige 4 sätestab, et turba

kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistuse

dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa

kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist ning palus esitada markšeidermõõdistuse aruanne ja

parandatud taotlus hiljemalt 31.12.2024. Parandustaotlus esitati 09.04.2025.

KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud

seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse

läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5

sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei

toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse

läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks.

Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes

eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta

kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev

keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata

kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega

kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub

piisav avalik huvi.

Keskkonnaloa muutmise taotlus on 06.05.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.05.2025 kirjaga nr DM-119437-24 keskkonnaloa

muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud isikuid.

Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse

kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei laekunud. Eraisik M.I.

küsis teabenõude korras 06.07.2025 e-kirjaga materjale, mille kohta Keskkonnaamet vastas

28.07.2025 kirjas nr DM-119437-31, et antud dokumendid ei kuulu Keava turbatootmisala

keskkonnaloa muutmiseks esitatavate dokumentide hulka ega menetlemisel aluseks olevate

dokumentide hulka.

Loa andja teavitas 05.05.2025 ettevõtet taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Kehtna

Vallavalitsuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21)

(registreeritud 05.05.2025 nr DM-119437-25). Kehtna Vallavalitsus esitas oma otsuse 19.06.2025

kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 20.06.2025 numbriga DM-119437-27). Kirjas edastati Kehtna

Vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 1-2/212 millega nõustuti loa muutmise taotlusega.

Muudetud keskkonnaloa eelnõu, keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

hindamise eelhinnangu eelnõu saadeti XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX tutvumiseks ning

arvamuse avaldamiseks. Loa omajal ja kohalikul omavalitsusel ei olnud/ oli

ettepanekuid/arvamusi.

Maa- ja Ruumiamet teavitas XXX

Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 6 alusel XX.XX.2026 teate keskkonnaloa muutmise

eelnõu ja keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikustamisest tulenevaid vastuväiteid keskkonnaloa eelnõu osas laekus/ei

laekunud.

Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1

kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6 1 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS §

48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lg 2 1 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–34

1 nimetatud

tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle

kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Antud juhul liigitub olemasoleva loa tähtaja muutmine ehk pikendamine „tegevuse või käitise

muutmise" alla.

KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse

seisukohast KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata

jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet jättis Keava maardla Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata XX.XX.2026 kirjaga nr DM119437-

XX.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatav tegevus toimub juba pikka aega kuivendatud ja turbatootmiseks ette valmistatud

Keava turbatootmisalal, millel turba kaevandamine on toimunud kehtiva keskkonnaloa alusel.

Loa muutmisega ei laiendata mäeeraldise ega teenindusmaa pindala ning loa muutmisega ei

kaasne uute kaevandusalade kasutuselevõttu väljaspool senist tootmismaastikku. Taotletava

mäeeraldise pindala on 112,2 ha ja teenindusmaa pindala 142,24 ha.

2. Tegevuse maht ja iseloom on taotluses kirjeldatud piirides selgelt määratletud ning jääb

senise tegevuse jätkuks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase

kaevandamise mahuga 10 tuh t, sh taotletakse maavara arvestusplokkide 9 aT ja 10 aT

hõlmamist.

3. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju on taotluses kirjeldatud

tegevuse ulatuses välistatud, kuna loa muutmise sisuks olev kraavide hooldus ja seletuskirjas

kirjeldatud vähene süvendamine ei tekita eksperdi hinnangul täiendavat ebasoodsat mõju

Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Kui tulevikus tekib vajadus teha täiendavaid või

teistsuguse ulatusega töid, mida taotluses ei ole kirjeldatud, tuleb sellised tegevused eraldi

hinnata, sh Natura osas. Ehk eksperthinnangu kohaselt ei tekita seletuskirjas kirjeldatud

vähene süvendamine täiendavat ebasoodsat mõju Kõnnumaa loodusala kaitse eesmärkidele,

seega ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud kavandatava tegevuse kirjeldatud

mahus.

4. Pinna- ja põhjavee osas on peamine mõju seotud kuivendusvee ärajuhtimisega olemasoleva

kuivendusvõrgu kaudu ning vee kvaliteediga väljalaskudes, mitte veevõtuga.

Taotlusmaterjalides on esitatud väljalaskude prognoositud vooluhulgad ja sademevee

prognoositavad saasteainete sisaldused ning tegevus toimub juba kujunenud

kuivendusrežiimis. Sellest tulenevalt on eeldatav mõju suublatele valdavalt lokaalne ja

kontrollitav loatingimuste ning seire kaudu.

5. Müra mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna lähimad majapidamised paiknevad tootmisalast

vähemalt ligikaudu 0,4–0,8 km kaugusel ning müra tekib peamiselt hooajaliselt ja

konkreetsete tööoperatsioonide käigus. KMH materjalides on hinnatud, et sellised vahemaad

on piisavad, et tavapärased häiringud elamuteni olulisel määral ei ulatuks.

6. Tolmu ja välisõhu mõju on valdavalt hooajaline ja episoodiline ning seondub tootmise,

laadimise ja transpordiga. KMH käsitleb, et tolmu teke sõltub ilmastikust ning täiendava

kuivendamise käigus on tolmu teke väiksem kui turba kaevandamise protsessis, mistõttu on

mõju ulatus ja tugevus üldjuhul lokaalne ning häiring on põhimõtteliselt pöörduv tootmise

peatumisel ja ilmaolude muutumisel.

7. Koosmõju muude tegevustega on vähetõenäoline või vähene. KMH aruande ptk 4.7 järeldab,

et Keava turbatootmisala ja ca 450 m põhja pool paikneva Raja kruusakarjääri kumulatiivne

mõju Vigala jõele puudub, sest Raja kruusakarjääris ei toimu kuivendusvete ärajuhtimist

jõkke. Samuti ei ole tõenäoline müra ja tolmu koosmõju ning turbatootmisala tegevuse

jätkumine ei eelda liikluskoormuse kasvu, vaid säilib senine olukord.

8. Keskkonnaavariide risk on olemas, kuid see on tavapärane ja juhitav töökorralduse ning

avariivalmiduse kaudu. KMH rõhutab vajadust vältida lekkeid, teha hooldus- ja remonditöid

selleks ettenähtud platsil ning likvideerida avariilekked kiiresti, et vältida reostuse kandumist

kuivenduskraavide kaudu veekogudesse.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr Rapm-024 annab selle

omanikule õiguse alljärgnevaks:

- maavara kaevandamiseks -

vee erikasutuseks.

KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud,

antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba.

3.2.1. Maavara kaevandamine

Käesolevaga muudetakse Rapla Turvas OÜ-le antud Keava turbatootmisala keskkonnaluba nr

Rapm-024. Keava turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra, viiakse

olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendatakse

mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmatakse keskkonnaloaga kogu ala, kus on

reaalselt turvast kaevandatud.

Keskkonnaloa nr Rapm-024 alusel (luba kehtiv kuni 03.04.2029) kaevandab Rapla Turvas OÜ

Keava maardlal Keava turbatootmisala mäeeraldisel, mille taotletav pindala on 112,2 ha ning

teenindusmaa pindala on 142,24 ha vähe- ja hästilagunenud turvast maavara plokkides 1 aT, 2 aT,

3 aT, 4 aT, 9 aT ja 10 aT maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t.

Taotletava maavara kasutusotstarbeks on põllumajandus ja kütteturvas. Kaevandatud maa

kasutamise otstarve on taastuv soo.

Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara

kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa

sihtotstarve.

Nõuded maavara kaevandamisele

Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu punktis 3.3.5. toodud keskkonnameetmed.

3.2.2. Vee erikasutus

3.2.2.1. Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punkt 1.2 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse

juhtimiseks (VeeS § 187 p 6).

3.2.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse

VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse

aluseks keskkonnaluba.

Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse

territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse

risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt sademevett

suublasse Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas Keava turbatootmisala kinnistult

(registriosa nr 1181537, katastritunnus 29202:003:0550). Ettevõttele on väljastatud 30.01.2017

vee erikasutuseks keskkonnaluba Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja korraldusega nr

13/17/231 „Vee erikasutusloa andmine“.

Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega

(RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood

VEE1110413). Tootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu

Samblakraav (EELIS kood VEE1110501).

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett,

maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga

määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe

piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud

saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu

põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7

lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava

seirekohustusega.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS §

129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida

sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad

reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja

arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada

5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1).

Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1

nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l).

Keava turbatootmisalalt ärajuhitavas sademevees mõõdetud näitajate väärtused ei ole ületanud

(2019-2024) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete piirväärtuseid v. a ühel korral.

Väljalaskmes 3 (RA111) seires ületas heljum 2022. aasta III kv keskkonnaloaga seatud

piirväärtust (71 mg/l). Seire protokollis on OÜ Inseneribüroo STEIGER andnud seisukoha, et

kõrgenenud heljumi sisalduse põhjuseks võib pidada sügisel tootmisperioodi lõpul toimunud

kraavide korrastustöid. Kõrgenenud heljumi sisaldused oli antud juhul ajutise iseloomuga.

Väljalaskmetes esineb madalaid pH väärtusi aga pH madalad väärtused on looduslikes rabades

tavapärased. Lisaks võib ajutiselt mõjutada pH tulemusi kraavivõrgustiku puhastus (OÜ

Inseneribüroo STEIGER seire protokollid, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS seirekohustuste all).

Keskkonnaloa tabelist V4 soovitakse välja jätta pH ning jätta see tabelsisse V7. Ettevõte on

esitanud selleks järgmise põhjenduse: soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega,

mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt

ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH

väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või

vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet nõustub eelnimetatud

põhjendusega ja eemaldab tabelist V4 pH, kuid jätab selle tabelisse V7.

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmised arvututuslikud kogused on

järgmised - Samblakraavi juhitakse 39 000 m 3 /aastas, Raja kraavi juhitakse 137 000 m

3 /a ning

Turbakraav 136 000 m 3 /aastas. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt

sademete ja lume sulamise veest, siis sõltub aastaringne vee hulga kõikumine sademete hulgast ja

ilmastikust.

Settetiikide asemel kasutatakse Keava turbatootmisalal heljumi väljasetitamiseks vastavalt rajatud

laiu kraave. Need on projekteeritud nii, et vee voolukiirus püsib madalana ning enne eesvoolu

jõudmist läbib vesi piisavalt pika maa, et heljum jõuaks välja settida. KMH aruande

leevendusmeetmete leevendusmeetmena on märgitud, et kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb

valida minimaalse vooluveehulgaga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse.

Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt

turbaosakeste kannet eesvoolu.

Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse.

Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed,

tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste

mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad

nõuded ja/või täiendavad tingimused.

3.2.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded

Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee

proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas.

Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata

proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta

proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist

tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskmete proovi võtmise sageduseks

määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood (II ja III kvartal).

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61

§ 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236

lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina

(määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui

see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee,

vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate

ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,

veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu

arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud

vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama

veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning

järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad

proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi,

atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad,

proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm

ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud

määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja

proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud

tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s.

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb

keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel

algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks

tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.2.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega

(RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood

VEE1110413), mis suubuvad Raja kraavi (EELIS kood VEE1110415), mis suubub ca 760 m

pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Tootmisala lõunaosast juhitakse

kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu Samblakraav (EELIS kood VEE1110501), mis

suubub ca 250 m pärast Keava peakraavi (EELIS kood VEE1110500), mis suubub ca 4,8 km

pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400).

Vigala jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 " Pinnaveekogumite

nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,

pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja

pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19)

lisas 1 kolm vooluveekogumit: Vigala lähtest Kuusiku jõeni (Vigala_1), Vigala Kuusiku jõest

Velise jõeni (Vigala_2) ja Vigala Velise jõest suudmeni (Vigala_3). Keava turbatootmisala

kuivendusveed juhitakse Vigala_1 vooluveekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022

käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK,

https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). VMK kohaselt on Vigala_1

vooluveekogumi seisund hinnatud kesiseks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja

lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite

koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a.

ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Vigala_1 (1110400_1) koondseisund 2024. aastal

kesine(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo).

Ökoloogiline seisundi mittehea seisundi põhjuseks on kalastik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse poolt tehtud veeanalüüside põhjal vastas 2013. a. jõe vesi Vigala_1 veekogumis

füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal seisundiklassile väga hea.

Keava peakraavil, Turbakraavil ja Raja kraavil ei ole moodustatud vooluveekogumeid.

VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate

maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS

§ 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite,

tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas

territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt

määratakse suubla seire keskkonnaloas.

Ettevõte on teostanud Vigala jõel suubla seiret enne ja pärast raba kuivendusvee sissevoolu (Keava

kuivendusvee väljalask 2 ja Keava kuivendusvee väljalask 3). Seire andmete põhjal (2019-2025)

pole olulist mõju Vigala_1 vooluveekogumi veekvaliteedile märgata. Ettevõtte poolt teostatud

suubla seiret andmete põhjal on märgata saasteainete kontsentratsioonide vähest tõusu, kuid

muutused ei ole olnud suured ning püsivad.

Selleks et jälgida (ning vajadusel meetmeid rakendada), kuidas turbatööstusmaalt sademevee

juhtimine vooluveekogumit mõjutab, tuleb jätkata suubla seiret Vigala jões, täpsemalt Vigala_1

vooluveekogumis, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb

teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks

kord tootmishooaja lõppedes sügisel. Seiret tuleb teostada kvaliteedinäitajate osas, mis on esitatud

keskkonnaministri määruse nr 61 § 10 lõikes 3.

Keava kuivendusvee väljalaskmele 1 ei seata suublaseire kohustust, kuna kuivendusveesid ei

juhita otse Vigala jõkke vaid läbi Samblakraav ja Keava peakraavi, suubub Vigala jõkke ca 5 km

pärast, kuid enne seda suubub peakraavi arvukalt kuivenduskraave. KMH aruande kohaselt

muutuvad leostuvate toitainete sisalduse näitajad eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele

oluliseks siis, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui

20%. Keava turbatootmisala mäeeraldise pindala (110,1 ha) moodustab Vigala jõe valgala

pindalast (1577,2 km 2 ) kõigest 0,007% ning Keava peakraavi valgala pindalast (4,2 km

2 ) ~2,6%.

Seega on turbatootmisala mõju Vigala jõele ja Keava peakraavile väike.

Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb

Vigala jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada

lisaks settebasseinid), rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist. VeeS §

33 lõige 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete,

prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate

halvenemist. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et sademevee

juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Samblakraavi, Keava peakraavi, Turbakraavi või Raja

kraavi seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks

settebasseinid) ja suubla seire tingimuste muutmist.

3.3. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine

L

oa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus.

Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa

taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Keava

turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole

nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine

on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed

keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda

riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed

võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva

keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve,

vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast

üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub

peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta

vee säilitamine ja süsiniku sidumine.

Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse,

mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele

ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles

potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Vastav hinnang on toodud

keskkonnamõju hindamise eelhinnangus.

Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui

ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt

mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud ning ala kuulub seisundiklassi 2, siis kaalutluse

tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt

loa muutmiseks keeldumise alust ei esine.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Kehtna Vallavalitsus nõustus loa

andmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava

keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti

ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.

Keskkonnaameti XX.XX.2026 kirjaga nr DM-119437-XX kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus

oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike

2 punkti 12 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale

on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle

andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus.

Rapla Turvas OÜ ei ole seisuga 25.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete

käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise

alust.

Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise

ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Keava turbatootmisala kinnistu

(29202:003:0550) sithtotstarve on turbatööstusmaa 100%.

3.4. Kõrvaltingimuste seadmine

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse

kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja

maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale

kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.

Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid

tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele

keskkonnamõjudele.

Keskkonnaamet seab Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 kõrvaltingimusteks

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses toodud leevendavad keskkonnameetmed:

1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete

osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud

esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul;

2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave,

mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist

piisavalt pika maa, et heljum saaks settida;

3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see

vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu;

4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks

tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis

ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid

taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil

koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m

ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist);

5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole

torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal;

6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks

kord-kaks päeva jooksul);

7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks

praeguse veetasemete seisundi fikseerimise;

8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik

teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta;

9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul;

10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang,

mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva

hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi);

11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks

taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele

vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb

läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle

aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist;

12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III

kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja

üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt

ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste

reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega

tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu

kraavidele rajada settebasseinid;

13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee

sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse

juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel;

14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete

leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist

konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on

vaja teha;

15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on

soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine

väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja;

16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus

süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist

väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja;

17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et

vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise

riski;

18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis,

tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja

kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast;

19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh

tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal

ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine;

20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut;

21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate

elamute suunal;

22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata

mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või

tehnika kasutust, et häiring väheneks;

23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida

töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk;

24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee

reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii

kiireks ohjamiseks;

25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda

ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi

kujundamist;

26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda

soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks;

27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi

KOTKAS.

3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse avalikustamisel XX

Keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus esitas XX

3.6. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte

peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi.

Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda

keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud

Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on

leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Moonika Aunpuu 5698 0504

[email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi)

[email protected]

Lisa 1 Keskkonnaloa nr Rapm-024 eelnõu.pdf