| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-699 |
| Registreeritud | 04.05.2026 |
| Sünkroonitud | 05.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1028872-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber VILM-060
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Acropolis
Kontaktisik Kristjan Saar
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Osaühing Acropolis taotleb keskkonnaluba Murru liivakarjääri laiendamiseks sama maardla piires paikneva ja pärast loa väljastamist maardlasse lisandunud maavara kaevandamiseks, kuna mäeeraldise piires on kaevandatav maavara ammendumas.
Parandustaotluse selgitus Taotlust on korrigeeritud lähtuvalt omavalitsuse seisukohtadest.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Kaevandamise jätkamine avatud maardla maavara maksimaalseks ammendamiseks.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk 7).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Murru liivakarjäär
Aadress Mäeltveski, Mäeküla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Territoriaalkood 5196
Katastritunnus(ed) 54502:001:0021
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6486704, Y: 594233
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mäeltveski (54502:001:0021).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond 0615
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek olemasoleva laiendus
Registrikaardi nr 715
Maardla nimetus Murru
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Murru liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.38
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.39
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 28
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehituse
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 87
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 731 tuh m³ 26.08.2021
5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 329 tuh m³ 26.08.2021
10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 538 tuh m³ 06.07.2021
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 1 300 tuh m³
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja -
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.05.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks (varu seisuga 26.08.2021)
Geoloogiafondi number 9580
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/22/1008
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja Osaühing Acropolis
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/510126
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.01.2024
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021)
Geoloogiafondi number 9581
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1022
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Murru_KLT_2026___gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Murru_KLT_2026___gr_lisa_2___Labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Murru_KLT_2026___gr_lisa_3____Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Murru_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_aprill_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_09.05.2022_nr_1008.asice
Lisa 6: MA_korraldus_09.05.2022_nr_1022.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne
Lisa 7: EGF9581.zip
Lisa 8: EGF9580.zip
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks
Lisa 9: Maaomanike_nousolek_mai_2025.asice
GIS ja CAD failid Lisa 10: Murru_ME_piir.dgn
Lisa 11: Murru_MET_piir.dgn
Lisa 12: Murru_maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 13: Murru_maapinna_samakorgusjooned.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafika Lisa 14: Murru_keskkonnaloa_taotluse_graafika.asice
Hinnang veerežiimile kaevandamisel Murru liivakarjääris Lisa 15: Lisa_3___MURRU_LK_HG_hinnang_21.04.asice
Seisukoha andmine varu arvele võtmiseks ja ümberhindamiseks ning kaevandamiseks Murru maardlas. Lisa 16: Lisa_4._Keskkonnaameti_kooskolastus.asice
Põllumajandusameti kooskõlastus Lisa 17: Lisa_5___PMA_kooskolastus.pdf
Taotluse allkirjastatud seletuskiri Lisa 18: Murru_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_aprill_.asice
4/4
kr aa
v
kr aa
v
k ra a v
kr aa
v
kr aa v
kr aa v
26.08.2021
v.t. 57.25
26.08.2021
v.t. 55.76
21.08.2024
vt 73.98
21.08.2024
vt 74.19
ladu
ladu
k a tte
p in
n a s
katepinnas
kattepinnas
ka tte
pi nn as
k a tt e p in n a s
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
kattepinnas
ka te
pi nn as
katepinnas
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
k a tte
p in
n a s
k a tte
p in
n a s
kattepinnas
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
kattepinnas
kattepinnas
ladu
74.18 74.13
74.23
75.28
74.08
74.05
74.90
74.31
82.18
84.21
85.99
84.85
86.20
84.78
80.97 79.61
79.80
78.40
79.08
82.19
86.89
86.83
85.12
83.17
86.79
86.74 86.74
86.55
84.86
6 8 .06 7 .0
5 3 .0
5 2 .0
7 4 0
7 3 .0
5 4 .0
5 5 .0
56.0
57.0
58.0
5 8 .0
59.0
5 9 .0
60.0
6 0 .0
6 1. 0
61.0
6 2 .0
6 2 .0
6 2 .0
62.0 63.0
6 3 .0
6 3 .0
63 .0
6 4 .0
64 .0
64.0
6 4 .0
6 5 .0
6 5 .0
65 .0
6 5 .0
66.0
6 6 .0
66 .0
6 6 .0
66.0
67.0
6 7 .0
67 .0
6 7 .0
6 7. 0
6 8 .0
6 8 .0
68. 0
6 8 .0
68 .0
6 9 .0
6 9 .0
69. 0
6 9 .0
6 9 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
70. 0
7 1.0
71 .0
7 1.0
71.0
7 1. 0
7 1.0
72 .0
72 .0
7 2 .0
72.0
7 2 .0
72.0 73 .0
73 .0
7 3 .0
7 3 .0
74.0
7 4 .0
75 .0
7 5 .0
76. 0
7 6 .0
77.0
77.0
78.0
78.0
79.0
6 6 .0
6 5 .0
I
I’
II
II’
IV’
III
III’
54502:001:0021
Mäeltveski
5 9
59
86
86
8 6
86
86
86
85
85
8 5
8 5
85
8 1
8 1
8 4
84
84
84
84
84
83
83 83
8 3
83
8 3
77
77
5 2
5 3
53
5 4
54
5 5
55
55
5 6
5 6
56
5 7
5 7
5 7
5 7
58
5 8
58
59
5 9
5 9
60
6 0
6 0
60
6 0
60
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
6 2
62
6 2
62
6 2
6 2
63
6 3
63
6 3
63
6 3
64
64
64
6 4
64
6 4
65
65
65
6 5
65
65
6 5
66
6 6
66
6 6
6 6
66
66
66
67
67
67
67
6 7
67
67
67
67
68
6 8
68
68
68
68 68
6 8
68
69
69
69
69
6 9
6 9
69
69
6 9
69
70
70
7 0
70 70
7 0
7 0
70 70
7 0
7 0
71
71
71
71
71
7 1
7 1
71
71
71
71
71
7 2
7 2
72
72
7 2
72
72
72
72
72
72
72
72
7 3
73
73
73
7 3
73
7 3
73
73
73
73
73
73
73
73
74
74
74
74
74
7 4
74
74
74
74
7 4
7 4
7 4
74
74
75
7 5
75
75
75
75
7 5
7 5
75
7 5
7 5
75
7 5
75
76
7 6
76
76
7 6
76
76
76
76
76
7 6
7 6
76
7 6
7 6
77
77
77
77
77 77
7 7
77
77
77
77
77
7 7
77
77
7 8
78
78
78
7 8
78
78
78
78
78
7 8
78 78
78
78
78
78
79
7 9
7 9
7 9
79
79
7 9
7 9
7 9
79
7 9
79
7 9
79
79
8 0 80
8 0
8 0
8 0
80
80 80
8 0
80
8 0
80 80
80
8 0
80
80
81
81
81
8 1
8 1
81 81
81
81
81
81
81
81
81
8 1
8 1
8 1
8 2
8 2
82
82
82
82
82
82
82
82
82
82
8 2
8 2
8 2
82
8 2
8 2
82
8 3
8 3
83
83
83
8 3
83
8 3
8 3
83
8 4
8 4
84
84
8 4
84
8 4
8 4
84
85
8 5
85
85
8 5
8 5
86
87
8 7
T P
T P
Kr
Kr
A
A
A
Kr
M u d is te
Tä äks i
73.37
·500 Bet 83.20
81.58-81.40
77.65
83.63-83.18 ·500 Bet
83.20
75.54-75.48 ·500 Bet
150 Asb
7 4 .7 7
78.66
78.20
82.37
80.95
79.08
77.58
76.22
76.42
72 .6 4
72 .8 5
7 6 .7 2
77.74
77.49
77.01
79.72
84.41
82.10
77.64
78.37
77.37
77.50
80.69
79.76
77.34 75 .5 5
77.84
82.00
81.25 79.82
79.34 78.67 78.24
7 7 .8 4 78.15
83.18 80.90 80.34
80.18 79.93 7
7 .6 1
76.49
85.07 84.31
82.91 82.56 81.72 80.90 80.67
81.03 81.26 79.51
76.09 77.87
85.37
85.12 83.91
83.51 83.21 82.91 82.07 80.83 80.50
80.35 80.61
79.93
76.61 76.26
83.66 83.70 83.59 82.93
83.00
82.78 82.17 81.34
80.09 79.09 74.29
74.98
75.94
81.36
81.11 81.21 80.99
80.56 79.48
73.63
75.11
81.86
8 3 .4 9
83.48
83.87
83.24
84.33
84.91
85.76
86.75
86.85
79.19
87.21 80.23
87.20
83.97
86.48
84.34 84.33
81.53 81.86
83.53
77.55 81.89
75 .5 9
79 .5 1
8 3 .2 7
8 6 .7 1
8 7 .6 4
8 7 .2 2
8 5 .8 7
8 4 .0 1
8 3 .2 7
8 4 .5 4
84.93
84.55
83.70
82.37
79.08
77.58
76 .8 3
76.22
75 .2 6
7 4 .0 9
7 3 .5
9
7 3 .1 2
73 .0 3
73 .40
74 .0 473
.6 3
7 4 .7 2
7 4 .1 2
7 5 .8 7
7 5 .4 6
7 6 .3
5
7 6 .5 2
7 7 .0 0
76 .8 1
76 .9 9
76 .8 7
76 .9 4
77 .0 4
76.1977.43 78 .0 5
77 .6 2
78.71
85.10
80.92
80.85
81.56
83.90
82.40
80.82
72.57
85.59
84.79
83.80
8 3 .8 5
8 3 .5 5
82.10
83.23
74.87
8 7 .0
8
8 7 .0 2
85.66
83.43
8 6 .10
8 4 .6 3
8 2 .9 7
8 0 .9 5
7 6 .7 9
7 6 .0
3
7 7 .2
2
7 7 .4
6
8 2 .4
4
75.11 79.26
8 1. 0 0
8 0 .2
3
77.42
79.65
8 0 .2 3
81.41
77.21
7 5 .5
3
7 4 .8
9
81.62
7 7 .6
2
77.88
75.31 75.64
85.09
87.41
85.46 85.32
85.14
93.95
86.38
86.21
83.32
78 .63
78.15
79.50 78.78
78 .83
78.50
77.20
76.80
78.41
76.10
79.08
73.95
74.23
82.21
54502:001:0412
5 4 5 0 2 :0 0 1 :0 0 2 3
Karumetsa
2 4 1 2 2 M
u d is te -T
ä ä k s i te e
54502:001:0021 Mäeltveski
Kuusk
0.20
20
0.20
20
Kask
Kuusk
Kask
Kuusk
Lepp
0.10
pıld
19
0.15
20
Mänd
Kuusk
Haab
Lepp
pıld
pıld
pıld pıld
pıld
pıld
pıld
pıld
Mänd 0.05
4
pıld
Kr
Kr
K r
K r
K r
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
pıld
pıld
pıld
pıld
A
Kr
pin n
pinn
74.05
7 6 .0 6
74.78
79.61
80.69
82.91 78.26
8 4 .6 9
83.25
78 .1
76.61
75.69 76.79 75.71
78 .3 5
78.06
84.21
79.24
78.15
84.32
85.25
85.12
85.04
84.57
7 9 .7
0
73.32
74.22
73.46
74.38
73.58 73.74
73.81
73.58
73.48
76.82
7 3 .8
8
7 7 .4
6
75.00
74.75
75 .2 7
81.01
80.74
86.20
81.23
82.80
80.84
76.51
81.62
79.73 84.56
83.78
76.51
76.19
76.28 79.95
79.40
79.03
84.72
8 0 .2 1
78.19
78.84
77.20 77.1
78.48
81.60
80.60 79.42
80.61
7 9 .8 8
79.42
78.97
78 .7 0
81.17 80.30
79.28
78.61
78.40
77.70
78.04
78.48
84.34
79.26
75.93
75.21
76.20
8 3 .9 4
81 .8 9
9 2 .3 9
8 2 .8 5
8 4 .2 0
8 5 .4 9
93.75
9 5 .0 8
9 3 .7 7
86.96
8 1. 7 8
83.25
8 1.6
1 86 .82
8 6 .9 5
94.30
89.60
87.75
8 7 .6 2
88.56
86.89 8 6 .8 2
81.43
76.82
74.69
73.51
72.94
73.67
72.91
76.12
77.24
77.09
77.84
72.84
75.29
73.83
74.43
7 8 .2 1
79.10
7 9 .2
2
76.76
8 4 .15
8 5 .9
3
76.90
74.75
73.81
85.69
87.00
87.51
86.04
86.75
84.70
8 7 .3 1
8 7 .7 3
87.51
87.24
86.96
86.89
76.41
76.58
77.27
84.21
82.75 82.87
85.44
84.92 85.14
83.49 74.97
74.08
73.64
74.09
72.94 72.96
73.44
8 6 .5
7
86.05
85.14
85.58
84.55
82.70
80.32
80.43
85.12
72 .82
78.32
79.96
79.51
72.23
85.80
87.96
84. 84
82.08 82.11
84.84
81.39
73.75
81.31
84.06
86.38
8 9 .2
1
8 8 .4
3 8
4 .77
8 5 .0 0
7 7 .7
6
7 6 .0
9
8 3 .0 6
78.71
8 3 .0
9
80.56
80.84 85.97
86.42
89.24
90.18
78.29
74.99
84.96
8 3 .0
9
79.94
7 6 .8
3
76.05
76.39
7 7 .5 6
7 7 .4 8
77.35
76.41
75.30
75.74
75.08
75.68
74.47
73.44
77.58
76.42
79.32
75.31
76.47
76.09
76.89
75.08
75.41
75.31
74.72
78.31 76.92
78.28
77.08
79.66
78.13
77.28
78.46
79.53
80.60
81.18
79.71 80.28
80.83
80.59
81.01
78.15
78.58
79.55
77 .0 7
7 7 .1 7
78.10
83.96
83.00
80.77
80.47
80.08
79.64
84.89
8 4 .3 9
8 2 .1 7
8 2 .8 1
8 3 .2 5
83.87
84.70
78.75
74.71
75.69
8 1.6
5
8 8 .2 5
8 7 .0
5
82.97
79.67
79.50
79.31
84.74
83.96
76.95
83.97
85.50
86.87
87.36
86.81
79.88
80.77
81.23
82.41
78.20
76.05
78 .0 6
8 1.4
6
8 4 .6 3
8 5 .5 1
87.76
87.92
88.27
9 3 .8 5
84.81
85.14 85.14
85.01
8 4 .2
6
8 4 .8 0
84.04
76.17
81.47
76.33
73 .99
81.51
83.99
82.12
82.10
92.92
76.19
74.93
75.32
82.17
8 0 .0
3
76.99
79.64
76.74
83.65
77.06
74.42 73.44
74.00
74.97
85.10
85.29
84.78
73.27
76 .9 5
8 6 .0 4
8 5 .2 7
8 4 .8
6
8 2 .6 6
75.20
74.20
73.22
73.07
75.96
76.09
75.83
73.66
82.24
81.73
85.23
84.28
78.12
77.05
75.85
76.64
83.37
82 .70
77.90
85.27
86.00
85.14
74.41
80.74
73.87
73.75
74.31
75.08
73.85
75.27 75.00
75.04
74.75
74.62
75.07
74.51
74.61
74.60
Kr
Kr
K r
K r
68.59
6 0 .2
5
6 1.4
3
72.09
71.90
85.45
84.33
81.67
83.51
85.14
77.37
78.25
79.13
80.21
81.26
74.20
76.07
79.36
82.17
83.31
86.44
72.53
75.35
72.68
75.12
73.86
76.89
72.69
83.97
83.41
81.38
80.92
80.01
82.06
74.97
77.08
78.95
80.06
77.88
79.00
81.87
80.11
79.00
79.08
79.26
77.94
77.91
75.67
74.29 72.69
71.94
73.97
79.06
70.72
75.88
71.99
69.95
70.90
69.94
85.07
82.79
80.03 77.89
77.06
85.58
85.98
86.29
86.01
85.98
86.32
85.16
82.04
79.94
76.11
86.17
85.71
83.93
82.04
79.08
74.33
71.35 70.35
72.30
75.60
73.94
85.41
85.57
85.36
84.11
84.24
80.94
78.70
76.88
74.30
77.25
79.20
80.11
81.48
84.33
83.44
83.40
79.31
69.93
75.13
78.78
84.42
82.72
80.73
68.09
74.11
81.71
83.47 84.16
82.49
79.34
78.99
75.41
78.81
77.91
79.97
72.80
69.57
72.79
75.67
77.54
75.51
74.40
73.22
73.11
76.33 79.23 82.03
64.47
65.44
66.73
63.73
65.47 65.59
72.80
68.46
71.44
73.56
75.61
71.60
69.58
71.38
66.80
82.43
64.03
69.01
67.84 61.75
59.66
58.79
57.07
59.58
60.64 65.62
59.27
57.73
55.93 53.86
53.70
51.82
52.34
53.53
56.50
59.20
58.37
58.71
61.63
66.33
62.20
58.62
64.08
64.27
64.32 69.48
66.40
64.52
72.42
72.51
72.18
68.40 67.28
65.33
64.44
59.48
55.67
59.43
61.17
70.42
73.69
65.44
64.26
63.56
57.62 53.34
60.49
60.70
56.67
53.83
59.33
61.55
62.71
59.40
65.81
51.82
66.50
67.31
60.65
72.53
65.46
70.67
71.52
71.55
71.70
72.06
76.50
70.50
66.59
73.55
70.35
72.56
66.34
59.42
61.33
67.51
71.72
55.84
55.31
54.29 55.96
55.88
55.09
54.05
53.36
52.34
73.75
74.60
86.26
86.12
86.34
85.68
83.65
72.21
86.20
72.70
69.71
66.46
69.65 65.43
64.49
59.35 58.52
57.59
65.06
74.72
85.61
64.75
70.65
54.26
71.04
82.69
79.98
76.54
69.27
85.63
71.51
84.32
60.46
61.60
59.24
59.02
51.84
51.63
52.52
55.60 56.72
59.43
61.54
64.38
68.71
67.08
68.23
70.62
83.74
86.76
70.30
81.40
75.54
67.58
64.34
68.49
68.55
64.32
56.22-57.23 600 bet
58.47
600 bet 52.20
51.52-51.62
72 .4 0
72 .26
71.8 1
71.75
71.53
70.17
69.45
68.52
67.27
66.51
66.00
65.74
65.06
64.70
62.84
62.20
61.66 61.16 60.28
59.13
57.85
57.69
54.70
51.20
63.50
64.03
62.87 62.31
62.57
64.06
64.69
66.86
66.92
73.79
72.79
73.40
73.23
72.96
82.35
81.16
76.9 9
74.85 71.93
70.75
69.9 5
68.86
68 .28
66 .63
65 .0 9
6 5 .3 8
64 .8 0
62.55
6 0 .5 5
6 0 .4
2
6 0 .7 9
6 1.3
0
6 2 .3
6
6 1.1 8
62.35 64.14
64.78
65.91
66 .77
67 .4 5
70 .2 8
71. 57
71.62
72 .32
75 .62
72 .69
20
0.20
0.20 Kask Kuusk
Lepp
20
0.20
20Kask Kuusk
Lepp
Mänd
Lepp 11
0.10
Mänd Kuusk Kask Lepp
54502:002:04 0
Järve 54502:002:0450
Järve
54502:001:0014
Kuru
54502:001:0050
Tuhkru
61501:001:1247
Induse
54502:001:0610
Uue-Tammiku
54502:001:0430
Tammiku
54502:001:0160
Miiska
77.64
76.05
74.85
74.92
75.02
75.32
76.11
7 6 .3
4
74.99
75.01
74.84
74.88
75.28
75.17
75.51
74.98
75.13
75.10
74.97
75.61
75.51
74.64
74.60
75.00
74.65
74.60
75.09
74.67
74.78
75.83
74.62
74.58
74.77
74.62
74.50
74.59
74.61
74.91
74.79
74.77
74.87
74.63
74.42
74.91
74.69
74.07
74.35
75.83
76.08
76.33
74.75
74.99
75.21 77.39 74.30
73.95
73.90 74.49
73.76
73.84
74.35
74.98
74.02
74.09
74.88
74.83 74.82
74.41
74.01
74.58 74.87
74.95 74.87
74.61
74.75
75.08
74.16
73.62
76.46
77.84
75.56
75.15
73.34
74.99
73 .5 2
73.45
73.02
72.89
74.75
74.21
73.88
80.11
78.47 73.98
80.67 81.68
73.26
73.85
82.14
82.66
81.64
81.28
81.44
82.44
82.37
80.49
84.07 82.01
81.73
81.74
81.49
80.21
83.93
85.19
85.07
85.17
84.63
84.79
77.60
76.80 80.67
74.83
75.00
74.53
75.11
76.79
73.80
74.59
82.66
81.93 80.70
83.09
81.59 81.76
82.23
83.15
74.66
75.09
74.18
74.01
73.79
73.88
75.47
74.28
74.23
76.28
77.01
76.28
73.81
73.94
73.28
81.58
82.74
94.30
94.21
94.00
5 3 .0
5 4 .0
55.0
56.0
57.0
58.0
59.0
60.0
61.0
62.0
62.0
62.0 63.0
63.0
6 4 .0
64 .0
64 .0
64.0
65.0
6 5 .0
65 .0
6 5 .0
6 6 .0
66 .0
6 6 .0
66.0
6 7 .0
67 .0
6 7 .0
68 .0
68.0
69 .0
69.0
70 .0
70.0
Y =5
9 4 0 0 0
Y =5
9 4 4 0 0
X=6486600
X=6486700
X=6487000 X=6487000
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 7 0 0
X=6486400
82.90
81.46
82.51
81.63
79.80
74.74
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
85.44
PA-10
64.24
21.1
0.1
19.0
0.1
15.7
0.1
23.0
0.6
86.78
PA-9
67.68
86.14
PA-2
70.34
74.39
PA-8
50.79
PA-1 77.54 61.54
PA-5 73.42 70.42
PA-6 69.62 64.12
PA-3 69.47 61.47
PA-8 80.24 61.04
PA-13 73.27 57.27
7.3+
0.7
19.5+
0.5 19.8+
0.2
3.0
0.0
18.8
0.4
5.4+
0.6
7.6
0.4
15.7
0.3
0.65
0.45
8.3
0.0
3.8
0.5
PA-7 63.78 55.48
PA-9 59.16
- -
2.0+
PA-10 62.40 61.30
PA-12 64.79
-
PA-14 67.08 61.08
PA-15 68.32 60.32
85.90 PA-4
PA-2 84.01
15.7
0.3
85.14
PA-276
61.14
86.41
PA-11
69.61
86.60
PA-12
78.80
6.9
0.9
84.95
PA-277
57.95
26.7
0.3
3.8
1.7
-
2.7
PA-11 54.17
-
17.1
0.5
22.5
1.5
16.6
0.2
1
2
3
4
5
PLOKK 1 aR
PLOKK 10 aT
6
7
8
910
11
1213
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
PLOKK 3, 5 aT
1
2
3
4
5
6
Mäeküla küla
Tääksi küla
9
8
7
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
PA-6 77.08 70.28
6.7
0.1
12.6
0.5
17.4
0.1 PA-7 7.14
59.54
PA-17 77.69 64.59
PA-14 80.96 63.46
PA-5 81.49 71.09
10.3
0.1
6.4
0.1
PA-3 79.07 72.87
5.9
0.3
19.7
0.3
15.0
0.1
PA-13 80.86 74.36
PA-284* 83.99 63.99
PA-16 81.99 66.89
PA-1 7.02
65.92
20.8
0.3
3.4
0.1
PA-4 84.38 74.28
10.0
0.1
PA-15 86.41 82.91
Mııtkava:
Tellija:
Gr lisa 1
27.04.2026
Koostatud:
Töö nr 25003
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viljandi maakond Pıhja-Sakala vald
MURRU LIIVAKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Formaat A0
26.08.2021,14.10.2024
Mııdistatud:
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee 1:1000
IV
LEPPEM˜RGID:
Geoloogilise läbilıike joonII’II
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Asustusüksuste piir ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
PLOKK 5 aT
Tääksi küla
84
Vid 199921126,199921126
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Vid 51343507, 51343648
Sideehitise kaitsevöönd
Vid 24122
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Vid 6113350030050001, 6113350030040002
Maaparandussüsteemi maa-ala
(aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Maavara ploki piir ja nimetus
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
69.62
PA-6
64.12 kasuliku kihi paksus, m
kattekihi paksus, m
3.8
1.7
Kalda piiranguvöönd (VEE2074010)
(kaldapääsuke)Riparia riparia
III kat. kaitsealune liik (KLO9124267)
Veetaseme mııtmise kuupäev
Keskmine veetase veekogus
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Mäeeraldise pindala 12.38 ha
Maardla piir (asendiskeemil)
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku alumine piir
pindala 13.39 ha Mäeeraldise teenindusmaa
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
kaardilehe nr 5344 Suure-Jaani ASENDISKEEM M 1:50 000
6486997.25
6486878.49
6486848.21
6486831.53
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486429.52
6486460.41
6486474.62
6486502.06
6486575.20
6486592.78
6486595.23
6486610.54
6486619.01
6486623.42
6486632.86
6486643.04
6486652.57
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6487021.70
594318.08
594198.13
594171.59
594177.66
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594020.95
594022.23
594023.02
594199.72
594235.22
594250.15
594269.27
594308.46
594322.50
594324.45
594340.86
594353.79
594357.99
594373.10
594383.48
594399.59
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594353.42
6486972.38
6486853.89
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486627.94
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486437.96
6486481.73
6486526.64
6486589.46
6486630.29
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6486936.20
6486997.89
594325.11
594207.48
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594052.23
594020.95
594022.23
594023.02
594186.84
594236.25
594266.22
594301.77
594351.00
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594388.41
594360.12
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 21134. - Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021), OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 22002; - Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele vıtmiseks (varu seisuga 26.08.2021), - Murru liivakarjääri markeiderimııdistamine seisuga 14.10.2024, OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 24259; 5. Kasutatud: 4. Plokkide piirid Eesti Geoloogiateenistuse avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 3. Katastriüksuste, kitsenduste ja plokkide piirid Maa- ja Ruumiameti avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk. 1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis. M˜RKUSED:
suudme kırgus, abs m uuringupunkti number
mäeeraldise lamami kırgus, abs m*
* väljaspool mäeeraldise piire kasuliku kihi lamami kırgus
66.0
26.08.2021
v.t. 55.76
10
6
kr aa
v
kr aa
v
k ra a v
kr aa
v
kr aa v
kr aa v
26.08.2021
v.t. 57.25
26.08.2021
v.t. 55.76
21.08.2024
vt 73.98
21.08.2024
vt 74.19
ladu
ladu
k a tte
p in
n a s
katepinnas
kattepinnas
ka tte
pi nn as
k a tt e p in n a s
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
kattepinnas
ka te
pi nn as
katepinnas
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
k a tte
p in
n a s
k a tte
p in
n a s
kattepinnas
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
ladu
kattepinnas
kattepinnas
ladu
74.18 74.13
74.23
75.28
74.08
74.05
74.90
74.31
82.18
84.21
85.99
84.85
86.20
84.78
80.97 79.61
79.80
78.40
79.08
82.19
86.89
86.83
85.12
83.17
86.79
86.74 86.74
86.55
84.86
6 8 .06 7 .0
5 3 .0
5 2 .0
7 4 0
7 3 .0
5 4 .0
5 5 .0
56.0
57.0
58.0
5 8 .0
59.0
5 9 .0
60.0
6 0 .0
6 1. 0
61.0
6 2 .0
6 2 .0
6 2 .0
62.0 63.0
6 3 .0
6 3 .0
63 .0
6 4 .0
64 .0
64.0
6 4 .0
6 5 .0
6 5 .0
65 .0
6 5 .0
66.0
6 6 .0
66 .0
6 6 .0
66.0
67.0
6 7 .0
67 .0
6 7 .0
6 7. 0
6 8 .0
6 8 .0
68. 0
6 8 .0
68 .0
6 9 .0
6 9 .0
69. 0
6 9 .0
6 9 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
7 0 .0
70. 0
7 1.0
71 .0
7 1.0
71.0
7 1. 0
7 1.0
72 .0
72 .0
7 2 .0
72.0
7 2 .0
72.0 73 .0
73 .0
7 3 .0
7 3 .0
74.0
7 4 .0
75 .0
7 5 .0
76. 0
7 6 .0
77.0
77.0
78.0
78.0
79.0
6 6 .0
6 5 .0
I
I’
II
II’
IV’
III
III’
54502:001:0021
Mäeltveski
5 9
59
86
86
8 6
86
86
86
85
85
8 5
8 5
85
8 1
8 1
8 4
84
84
84
84
84
83
83 83
8 3
83
8 3
77
77
5 2
5 3
53
5 4
54
5 5
55
55
5 6
5 6
56
5 7
5 7
5 7
5 7
58
5 8
58
59
5 9
5 9
60
6 0
6 0
60
6 0
60
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
6 2
62
6 2
62
6 2
6 2
63
6 3
63
6 3
63
6 3
64
64
64
6 4
64
6 4
65
65
65
6 5
65
65
6 5
66
6 6
66
6 6
6 6
66
66
66
67
67
67
67
6 7
67
67
67
67
68
6 8
68
68
68
68 68
6 8
68
69
69
69
69
6 9
6 9
69
69
6 9
69
70
70
7 0
70 70
7 0
7 0
70 70
7 0
7 0
71
71
71
71
71
7 1
7 1
71
71
71
71
71
7 2
7 2
72
72
7 2
72
72
72
72
72
72
72
72
7 3
73
73
73
7 3
73
7 3
73
73
73
73
73
73
73
73
74
74
74
74
74
7 4
74
74
74
74
7 4
7 4
7 4
74
74
75
7 5
75
75
75
75
7 5
7 5
75
7 5
7 5
75
7 5
75
76
7 6
76
76
7 6
76
76
76
76
76
7 6
7 6
76
7 6
7 6
77
77
77
77
77 77
7 7
77
77
77
77
77
7 7
77
77
7 8
78
78
78
7 8
78
78
78
78
78
7 8
78 78
78
78
78
78
79
7 9
7 9
7 9
79
79
7 9
7 9
7 9
79
7 9
79
7 9
79
79
8 0 80
8 0
8 0
8 0
80
80 80
8 0
80
8 0
80 80
80
8 0
80
80
81
81
81
8 1
8 1
81 81
81
81
81
81
81
81
81
8 1
8 1
8 1
8 2
8 2
82
82
82
82
82
82
82
82
82
82
8 2
8 2
8 2
82
8 2
8 2
82
8 3
8 3
83
83
83
8 3
83
8 3
8 3
83
8 4
8 4
84
84
8 4
84
8 4
8 4
84
85
8 5
85
85
8 5
8 5
86
87
8 7
T P
T P
Kr
Kr
A
A
A
Kr
M u d is te
Tä äks i
73.37
·500 Bet 83.20
81.58-81.40
77.65
83.63-83.18 ·500 Bet
83.20
75.54-75.48 ·500 Bet
150 Asb
7 4 .7 7
78.66
78.20
82.37
80.95
79.08
77.58
76.22
76.42
72 .6 4
72 .8 5
7 6 .7 2
77.74
77.49
77.01
79.72
84.41
82.10
77.64
78.37
77.37
77.50
80.69
79.76
77.34 75 .5 5
77.84
82.00
81.25 79.82
79.34 78.67 78.24
7 7 .8 4 78.15
83.18 80.90 80.34
80.18 79.93 7
7 .6 1
76.49
85.07 84.31
82.91 82.56 81.72 80.90 80.67
81.03 81.26 79.51
76.09 77.87
85.37
85.12 83.91
83.51 83.21 82.91 82.07 80.83 80.50
80.35 80.61
79.93
76.61 76.26
83.66 83.70 83.59 82.93
83.00
82.78 82.17 81.34
80.09 79.09 74.29
74.98
75.94
81.36
81.11 81.21 80.99
80.56 79.48
73.63
75.11
81.86
8 3 .4 9
83.48
83.87
83.24
84.33
84.91
85.76
86.75
86.85
79.19
87.21 80.23
87.20
83.97
86.48
84.34 84.33
81.53 81.86
83.53
77.55 81.89
75 .5 9
79 .5 1
8 3 .2 7
8 6 .7 1
8 7 .6 4
8 7 .2 2
8 5 .8 7
8 4 .0 1
8 3 .2 7
8 4 .5 4
84.93
84.55
83.70
82.37
79.08
77.58
76 .8 3
76.22
75 .2 6
7 4 .0 9
7 3 .5
9
7 3 .1 2
73 .0 3
73 .40
74 .0 473
.6 3
7 4 .7 2
7 4 .1 2
7 5 .8 7
7 5 .4 6
7 6 .3
5
7 6 .5 2
7 7 .0 0
76 .8 1
76 .9 9
76 .8 7
76 .9 4
77 .0 4
76.1977.43 78 .0 5
77 .6 2
78.71
85.10
80.92
80.85
81.56
83.90
82.40
80.82
72.57
85.59
84.79
83.80
8 3 .8 5
8 3 .5 5
82.10
83.23
74.87
8 7 .0
8
8 7 .0 2
85.66
83.43
8 6 .10
8 4 .6 3
8 2 .9 7
8 0 .9 5
7 6 .7 9
7 6 .0
3
7 7 .2
2
7 7 .4
6
8 2 .4
4
75.11 79.26
8 1. 0 0
8 0 .2
3
77.42
79.65
8 0 .2 3
81.41
77.21
7 5 .5
3
7 4 .8
9
81.62
7 7 .6
2
77.88
75.31 75.64
85.09
87.41
85.46 85.32
85.14
93.95
86.38
86.21
83.32
78 .63
78.15
79.50 78.78
78 .83
78.50
77.20
76.80
78.41
76.10
79.08
73.95
74.23
82.21
54502:001:0412
5 4 5 0 2 :0 0 1 :0 0 2 3
Karumetsa
2 4 1 2 2 M
u d is te -T
ä ä k s i te e
54502:001:0021 Mäeltveski
Kuusk
0.20
20
0.20
20
Kask
Kuusk
Kask
Kuusk
Lepp
0.10
pıld
19
0.15
20
Mänd
Kuusk
Haab
Lepp
pıld
pıld
pıld pıld
pıld
pıld
pıld
pıld
Mänd 0.05
4
pıld
Kr
Kr
K r
K r
K r
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
pıld
pıld
pıld
pıld
A
Kr
pin n
pinn
74.05
7 6 .0 6
74.78
79.61
80.69
82.91 78.26
8 4 .6 9
83.25
78 .1
76.61
75.69 76.79 75.71
78 .3 5
78.06
84.21
79.24
78.15
84.32
85.25
85.12
85.04
84.57
7 9 .7
0
73.32
74.22
73.46
74.38
73.58 73.74
73.81
73.58
73.48
76.82
7 3 .8
8
7 7 .4
6
75.00
74.75
75 .2 7
81.01
80.74
86.20
81.23
82.80
80.84
76.51
81.62
79.73 84.56
83.78
76.51
76.19
76.28 79.95
79.40
79.03
84.72
8 0 .2 1
78.19
78.84
77.20 77.1
78.48
81.60
80.60 79.42
80.61
7 9 .8 8
79.42
78.97
78 .7 0
81.17 80.30
79.28
78.61
78.40
77.70
78.04
78.48
84.34
79.26
75.93
75.21
76.20
8 3 .9 4
81 .8 9
9 2 .3 9
8 2 .8 5
8 4 .2 0
8 5 .4 9
93.75
9 5 .0 8
9 3 .7 7
86.96
8 1. 7 8
83.25
8 1.6
1 86 .82
8 6 .9 5
94.30
89.60
87.75
8 7 .6 2
88.56
86.89 8 6 .8 2
81.43
76.82
74.69
73.51
72.94
73.67
72.91
76.12
77.24
77.09
77.84
72.84
75.29
73.83
74.43
7 8 .2 1
79.10
7 9 .2
2
76.76
8 4 .15
8 5 .9
3
76.90
74.75
73.81
85.69
87.00
87.51
86.04
86.75
84.70
8 7 .3 1
8 7 .7 3
87.51
87.24
86.96
86.89
76.41
76.58
77.27
84.21
82.75 82.87
85.44
84.92 85.14
83.49 74.97
74.08
73.64
74.09
72.94 72.96
73.44
8 6 .5
7
86.05
85.14
85.58
84.55
82.70
80.32
80.43
85.12
72 .82
78.32
79.96
79.51
72.23
85.80
87.96
84. 84
82.08 82.11
84.84
81.39
73.75
81.31
84.06
86.38
8 9 .2
1
8 8 .4
3 8
4 .77
8 5 .0 0
7 7 .7
6
7 6 .0
9
8 3 .0 6
78.71
8 3 .0
9
80.56
80.84 85.97
86.42
89.24
90.18
78.29
74.99
84.96
8 3 .0
9
79.94
7 6 .8
3
76.05
76.39
7 7 .5 6
7 7 .4 8
77.35
76.41
75.30
75.74
75.08
75.68
74.47
73.44
77.58
76.42
79.32
75.31
76.47
76.09
76.89
75.08
75.41
75.31
74.72
78.31 76.92
78.28
77.08
79.66
78.13
77.28
78.46
79.53
80.60
81.18
79.71 80.28
80.83
80.59
81.01
78.15
78.58
79.55
77 .0 7
7 7 .1 7
78.10
83.96
83.00
80.77
80.47
80.08
79.64
84.89
8 4 .3 9
8 2 .1 7
8 2 .8 1
8 3 .2 5
83.87
84.70
78.75
74.71
75.69
8 1.6
5
8 8 .2 5
8 7 .0
5
82.97
79.67
79.50
79.31
84.74
83.96
76.95
83.97
85.50
86.87
87.36
86.81
79.88
80.77
81.23
82.41
78.20
76.05
78 .0 6
8 1.4
6
8 4 .6 3
8 5 .5 1
87.76
87.92
88.27
9 3 .8 5
84.81
85.14 85.14
85.01
8 4 .2
6
8 4 .8 0
84.04
76.17
81.47
76.33
73 .99
81.51
83.99
82.12
82.10
92.92
76.19
74.93
75.32
82.17
8 0 .0
3
76.99
79.64
76.74
83.65
77.06
74.42 73.44
74.00
74.97
85.10
85.29
84.78
73.27
76 .9 5
8 6 .0 4
8 5 .2 7
8 4 .8
6
8 2 .6 6
75.20
74.20
73.22
73.07
75.96
76.09
75.83
73.66
82.24
81.73
85.23
84.28
78.12
77.05
75.85
76.64
83.37
82 .70
77.90
85.27
86.00
85.14
74.41
80.74
73.87
73.75
74.31
75.08
73.85
75.27 75.00
75.04
74.75
74.62
75.07
74.51
74.61
74.60
Kr
Kr
K r
K r
68.59
6 0 .2
5
6 1.4
3
72.09
71.90
85.45
84.33
81.67
83.51
85.14
77.37
78.25
79.13
80.21
81.26
74.20
76.07
79.36
82.17
83.31
86.44
72.53
75.35
72.68
75.12
73.86
76.89
72.69
83.97
83.41
81.38
80.92
80.01
82.06
74.97
77.08
78.95
80.06
77.88
79.00
81.87
80.11
79.00
79.08
79.26
77.94
77.91
75.67
74.29 72.69
71.94
73.97
79.06
70.72
75.88
71.99
69.95
70.90
69.94
85.07
82.79
80.03 77.89
77.06
85.58
85.98
86.29
86.01
85.98
86.32
85.16
82.04
79.94
76.11
86.17
85.71
83.93
82.04
79.08
74.33
71.35 70.35
72.30
75.60
73.94
85.41
85.57
85.36
84.11
84.24
80.94
78.70
76.88
74.30
77.25
79.20
80.11
81.48
84.33
83.44
83.40
79.31
69.93
75.13
78.78
84.42
82.72
80.73
68.09
74.11
81.71
83.47 84.16
82.49
79.34
78.99
75.41
78.81
77.91
79.97
72.80
69.57
72.79
75.67
77.54
75.51
74.40
73.22
73.11
76.33 79.23 82.03
64.47
65.44
66.73
63.73
65.47 65.59
72.80
68.46
71.44
73.56
75.61
71.60
69.58
71.38
66.80
82.43
64.03
69.01
67.84 61.75
59.66
58.79
57.07
59.58
60.64 65.62
59.27
57.73
55.93 53.86
53.70
51.82
52.34
53.53
56.50
59.20
58.37
58.71
61.63
66.33
62.20
58.62
64.08
64.27
64.32 69.48
66.40
64.52
72.42
72.51
72.18
68.40 67.28
65.33
64.44
59.48
55.67
59.43
61.17
70.42
73.69
65.44
64.26
63.56
57.62 53.34
60.49
60.70
56.67
53.83
59.33
61.55
62.71
59.40
65.81
51.82
66.50
67.31
60.65
72.53
65.46
70.67
71.52
71.55
71.70
72.06
76.50
70.50
66.59
73.55
70.35
72.56
66.34
59.42
61.33
67.51
71.72
55.84
55.31
54.29 55.96
55.88
55.09
54.05
53.36
52.34
73.75
74.60
86.26
86.12
86.34
85.68
83.65
72.21
86.20
72.70
69.71
66.46
69.65 65.43
64.49
59.35 58.52
57.59
65.06
74.72
85.61
64.75
70.65
54.26
71.04
82.69
79.98
76.54
69.27
85.63
71.51
84.32
60.46
61.60
59.24
59.02
51.84
51.63
52.52
55.60 56.72
59.43
61.54
64.38
68.71
67.08
68.23
70.62
83.74
86.76
70.30
81.40
75.54
67.58
64.34
68.49
68.55
64.32
56.22-57.23 600 bet
58.47
600 bet 52.20
51.52-51.62
72 .4 0
72 .26
71.8 1
71.75
71.53
70.17
69.45
68.52
67.27
66.51
66.00
65.74
65.06
64.70
62.84
62.20
61.66 61.16 60.28
59.13
57.85
57.69
54.70
51.20
63.50
64.03
62.87 62.31
62.57
64.06
64.69
66.86
66.92
73.79
72.79
73.40
73.23
72.96
82.35
81.16
76.9 9
74.85 71.93
70.75
69.9 5
68.86
68 .28
66 .63
65 .0 9
6 5 .3 8
64 .8 0
62.55
6 0 .5 5
6 0 .4
2
6 0 .7 9
6 1.3
0
6 2 .3
6
6 1.1 8
62.35 64.14
64.78
65.91
66 .77
67 .4 5
70 .2 8
71. 57
71.62
72 .32
75 .62
72 .69
20
0.20
0.20 Kask Kuusk
Lepp
20
0.20
20Kask Kuusk
Lepp
Mänd
Lepp 11
0.10
Mänd Kuusk Kask Lepp
54502:002:04 0
Järve 54502:002:0450
Järve
54502:001:0014
Kuru
54502:001:0050
Tuhkru
61501:001:1247
Induse
54502:001:0610
Uue-Tammiku
54502:001:0430
Tammiku
54502:001:0160
Miiska
77.64
76.05
74.85
74.92
75.02
75.32
76.11
7 6 .3
4
74.99
75.01
74.84
74.88
75.28
75.17
75.51
74.98
75.13
75.10
74.97
75.61
75.51
74.64
74.60
75.00
74.65
74.60
75.09
74.67
74.78
75.83
74.62
74.58
74.77
74.62
74.50
74.59
74.61
74.91
74.79
74.77
74.87
74.63
74.42
74.91
74.69
74.07
74.35
75.83
76.08
76.33
74.75
74.99
75.21 77.39 74.30
73.95
73.90 74.49
73.76
73.84
74.35
74.98
74.02
74.09
74.88
74.83 74.82
74.41
74.01
74.58 74.87
74.95 74.87
74.61
74.75
75.08
74.16
73.62
76.46
77.84
75.56
75.15
73.34
74.99
73 .5 2
73.45
73.02
72.89
74.75
74.21
73.88
80.11
78.47 73.98
80.67 81.68
73.26
73.85
82.14
82.66
81.64
81.28
81.44
82.44
82.37
80.49
84.07 82.01
81.73
81.74
81.49
80.21
83.93
85.19
85.07
85.17
84.63
84.79
77.60
76.80 80.67
74.83
75.00
74.53
75.11
76.79
73.80
74.59
82.66
81.93 80.70
83.09
81.59 81.76
82.23
83.15
74.66
75.09
74.18
74.01
73.79
73.88
75.47
74.28
74.23
76.28
77.01
76.28
73.81
73.94
73.28
81.58
82.74
94.30
94.21
94.00
5 3 .0
5 4 .0
55.0
56.0
57.0
58.0
59.0
60.0
61.0
62.0
62.0
62.0 63.0
63.0
6 4 .0
64 .0
64 .0
64.0
65.0
6 5 .0
65 .0
6 5 .0
6 6 .0
66 .0
6 6 .0
66.0
6 7 .0
67 .0
6 7 .0
68 .0
68.0
69 .0
69.0
70 .0
70.0
Y =5
9 4 0 0 0
Y =5
9 4 4 0 0
X=6486600
X=6486700
X=6487000 X=6487000
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 7 0 0
X=6486400
82.90
81.46
82.51
81.63
79.80
74.74
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
85.44
PA-10
64.24
21.1
0.1
19.0
0.1
15.7
0.1
23.0
0.6
86.78
PA-9
67.68
86.14
PA-2
70.34
74.39
PA-8
50.79
PA-1 77.54 61.54
PA-5 73.42 70.42
PA-6 69.62 64.12
PA-3 69.47 61.47
PA-8 80.24 61.04
PA-13 73.27 57.27
7.3+
0.7
19.5+
0.5 19.8+
0.2
3.0
0.0
18.8
0.4
5.4+
0.6
7.6
0.4
15.7
0.3
0.65
0.45
8.3
0.0
3.8
0.5
PA-7 63.78 55.48
PA-9 59.16
- -
2.0+
PA-10 62.40 61.30
PA-12 64.79
-
PA-14 67.08 61.08
PA-15 68.32 60.32
85.90 PA-4
PA-2 84.01
15.7
0.3
85.14
PA-276
61.14
86.41
PA-11
69.61
86.60
PA-12
78.80
6.9
0.9
84.95
PA-277
57.95
26.7
0.3
3.8
1.7
-
2.7
PA-11 54.17
-
17.1
0.5
22.5
1.5
16.6
0.2
1
2
3
4
5
PLOKK 1 aR
PLOKK 10 aT
6
7
8
910
11
1213
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
PLOKK 3, 5 aT
1
2
3
4
5
6
Mäeküla küla
Tääksi küla
9
8
7
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
PA-6 77.08 70.28
6.7
0.1
12.6
0.5
17.4
0.1 PA-7 7.14
59.54
PA-17 77.69 64.59
PA-14 80.96 63.46
PA-5 81.49 71.09
10.3
0.1
6.4
0.1
PA-3 79.07 72.87
5.9
0.3
19.7
0.3
15.0
0.1
PA-13 80.86 74.36
PA-284* 83.99 63.99
PA-16 81.99 66.89
PA-1 7.02
65.92
20.8
0.3
3.4
0.1
PA-4 84.38 74.28
10.0
0.1
PA-15 86.41 82.91
Mııtkava:
Tellija:
Gr lisa 1
27.04.2026
Koostatud:
Töö nr 25003
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viljandi maakond Pıhja-Sakala vald
MURRU LIIVAKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Formaat A0
26.08.2021,14.10.2024
Mııdistatud:
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee 1:1000
IV
LEPPEM˜RGID:
Geoloogilise läbilıike joonII’II
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Asustusüksuste piir ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
PLOKK 5 aT
Tääksi küla
84
Vid 199921126,199921126
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Vid 51343507, 51343648
Sideehitise kaitsevöönd
Vid 24122
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Vid 6113350030050001, 6113350030040002
Maaparandussüsteemi maa-ala
(aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Maavara ploki piir ja nimetus
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
69.62
PA-6
64.12 kasuliku kihi paksus, m
kattekihi paksus, m
3.8
1.7
Kalda piiranguvöönd (VEE2074010)
(kaldapääsuke)Riparia riparia
III kat. kaitsealune liik (KLO9124267)
Veetaseme mııtmise kuupäev
Keskmine veetase veekogus
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Mäeeraldise pindala 12.38 ha
Maardla piir (asendiskeemil)
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku alumine piir
pindala 13.39 ha Mäeeraldise teenindusmaa
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
kaardilehe nr 5344 Suure-Jaani ASENDISKEEM M 1:50 000
6486997.25
6486878.49
6486848.21
6486831.53
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486429.52
6486460.41
6486474.62
6486502.06
6486575.20
6486592.78
6486595.23
6486610.54
6486619.01
6486623.42
6486632.86
6486643.04
6486652.57
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6487021.70
594318.08
594198.13
594171.59
594177.66
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594020.95
594022.23
594023.02
594199.72
594235.22
594250.15
594269.27
594308.46
594322.50
594324.45
594340.86
594353.79
594357.99
594373.10
594383.48
594399.59
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594353.42
6486972.38
6486853.89
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486627.94
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486437.96
6486481.73
6486526.64
6486589.46
6486630.29
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6486936.20
6486997.89
594325.11
594207.48
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594052.23
594020.95
594022.23
594023.02
594186.84
594236.25
594266.22
594301.77
594351.00
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594388.41
594360.12
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 21134. - Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021), OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 22002; - Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele vıtmiseks (varu seisuga 26.08.2021), - Murru liivakarjääri markeiderimııdistamine seisuga 14.10.2024, OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 24259; 5. Kasutatud: 4. Plokkide piirid Eesti Geoloogiateenistuse avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 3. Katastriüksuste, kitsenduste ja plokkide piirid Maa- ja Ruumiameti avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk. 1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis. M˜RKUSED:
suudme kırgus, abs m uuringupunkti number
mäeeraldise lamami kırgus, abs m*
* väljaspool mäeeraldise piire kasuliku kihi lamami kırgus
66.0
26.08.2021
v.t. 55.76
10
6
54502:001:0021
Mäeltveski
Ptl
Üptl
Vptl
Aleuriit
Vptl
Üptl
Ptl
Vptl
Vptl
Slm
Üptl
Aleuriit
54502:001:0021
Mäeltveski
Üptl
Vptl
Vptl
Aleuriit
Aleuriit
Slm
Sl’
Aleuriit
Üptl
Aleuriit
Vptl
Ptl
Moreen
Aleuriit
Ptl
Vptl
Ptl
Ktl
Ktl
Aleuriit
Üptl
Vptl
Ktl
Üptl
Vptl
Üptl
Ptl
Aleuriit
Slm
Vptl
54502:001:0021
Mäeltveski
5 4 5 0 2 :0
0 1 :0
4 1 2
K a ru
m e ts a J
ä rv
e
5 4 5 0 2 :0
0 2 :0
4 5 0
5 4 5 0 2 :0
0 1 :0
0 1 4
K u ru
54502:001:0021
Mäeltveski
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
54502:001:0021
Mäeltveski
54502:001:0014
Kuru
Vptl
Ptl
vt 21,4 m vt 19,0 m
vt 17,5 m
vt 6,0 m
vt 19,2 m vt 11,0 m
Plokk 10 aT
Plokk 10 aT
Plokk 3 aT
Plokk 5 aT
Plokk 1 aR
Plokk 10 aT
P L
O K
K 1 a
R
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
P L
O K
K 1 a
R
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
Tääksi küla
Mäeküla küla
Tääksi küla
Mäeküla küla
Muru livakarjäär
0.6
1.7
6.8
12.8
22.7
86.14 PA-2
70.34 15.7 0.1
85.90 PA-4
19.5+
0.5
PA-2 84.0119.8+
0.2
PA-8 80.24 61.0418.8
0.4
PA-13 73.27 57.27 15.7
0.3
PA-10 62.40 61.30
0.65 0.45
84.95 PA-277
57.95 26.7 0.3
85.44 PA-10
64.24 21.1 0.1
PA-1 77.54 61.54
15.7
0.3
85.90 PA-4
19.5+
0.5
PA-6 69.62 64.12
3.8
1.7
18.0
15.0
21.0
27.0
24.0
0.3
7.7
10.4
4.9
10.3 0.1
0.1
1.4
18.0
15.0
21.0
27.0
24.0
9.0
11.8
7.8
14.6
19.5
14.0
12.2
19.1
16.5
9.8
2.0
0.1
7.4
5.0
24,0
20,0
2,0
30,0
21,2
20,0
20,0
6,0
30.0
18.0
15.0
3.5
0.1
23.6
8.2
10.4
86.41
Pa-15
82.91
74.39
Pa-8
50.79
84.95
Pa-277*
57.95 26.7
0.33.4
0.1
23.0
0.6
30.0
19.1
20.3
21.2
0.3
6.2
10.3
4.5
6.5
21.2
10.8
14.3
7.1
10.5
79.07
Pa-3
72.87
84.95
Pa-277*
57.95
86.60
Pa-12
78.80 86.78
Pa-9
67.68 85.44
Pa-10
64.24
80.86
Pa-13
74.36 6.4
0.1
5.9
0.3
26.7
0.3 6.9
0.9
19.0
0.1 21.1
0.1
0.1
0.1
2.2
4.7
17.8
81.49
Pa-5
71.09
3.2
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
M vert 1:200 M hor 1:1000
Formaat A1
Gr lisa 2 Viljandimaa Pıhja-Sakala vald
L˜BILÕIKED I-I’ ... IV-IV’
GEOLOOGILISED
MURRU LIIVAKARJ˜˜R Töö nr 25003
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Tellija:
27.04.2026
Koostatud:/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
Liiv
Täiteliiv
Ehitusliiv
Saviliiv
Aleuriit
Moreen
Suudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
Lamami abs kırgus, m Kasuliku kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
Katend
Kattekihi paksus, m
Puuraugu sügavus,m
Puuraugu ammendunud intervall
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Ladu
Kattepinnas
PLOKK 5 aT
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE III-III’
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE IV-IV’
abs m
E
NW SE
63
59
61
73
65
51
49
53
57
55
81
75
83
87
85
71
69
67
77
79
m
63
59
61
73
65
51
49
53
57
55
81
75
83
87
85
71
69
67
77
79
m
01.09.2009
v.t. 6.9 m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE II-II’
02.09.2009
v.t. 19.2 m
31.08.2009
v.t. 7.0 m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE I-I’
87
85
83
81
79
77
75
73
71
69
67
65
63
61
59
57
55
53
87
85
83
81
79
77
75
73
71
69
67
65
63
61
59
57
55
53
m
SW NE
m
03.09.2009
v.t. 8.6 m
03.09.2009
v.t. 7.0 m
ja selle nılvus
Kaevandamisel jäetav kaitsetervik
Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021)
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 22002;
- Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele vıtmiseks (varu seisuga 26.08.2021),
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 21134.
, -
- Murru liivakarjääri markeiderimııdistamine seisuga 14.10.2024, OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 24259;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
abs m
W
abs m
N
abs m
S
54
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
5656
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
Puurauk :Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
ja mııtmise kuupäev
Uurinugaegne veetase maapinnast
(aT- aktiivne tarbevaru; aR- aktiivne reservvaru)
Maavara varuplokki kontuur
ammendamist, abs m
Eeldatav pıhjaveetase pärast maavara
TL
EL
SAVILIIV
ALEURIIT
MOREEN
LIIV
01.09.2009
v.t. 6.9 m
0.3
21.2
6.9 (TL)
0.9 86.59
Pa-12
79.41
04.09.2009
v.t. 9.5 m
1 :2
1: 5
03.09.2009
v.t. 17.0 m
1 :2
1:2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
v.t. 59.0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
kr aa
v
k ra a v
kr aa
v
kr aa v
kr aa v
26.08.2021
v.t. 57.25
26.08.2021
v.t. 55.76
86.89
86.83
85.12
83.17
86.79
86.74
86.55
84.86
54502:001:0021
Mäeltveski
5 9
5983
77
77
5 2
5 3
53
5 4
54
5 5
55
55
5 6
5 6
56
5 7
5 7
5 7
5 7
58
5 8
58
59
5 9
5 9
60
6 0
6 0
60
6 0
60
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
6 2
62
6 2
62
6 2
6 2
63
6 3
63
6 3
63
6 3
64
64
64
6 4
64
6 4
65
65
65
6 5
65
65
6 5
66
6 6
66
6 6
6 6
66
66
66
67
67
67
67
6 7
67
67
67
67
68
6 8
68
68
68
68 68
6 8
68
69
69
69
69
6 9
6 9
69
69
6 9
69
70
70
7 0
70 70
7 0
7 0
70
7 0
7 0
71
71
71
71
71
7 1
7 1
71
71
71
71
7 2
72
72
7 2
72
72
72
72
72
72
72
7 3
73
73
7 3
73
7 3
73
73
73
73
73
73
74
74
74
74
7 4
74
7 4
7 4
74
74
75
75
75
75
7 5
75
7 5
75
76
7 6
76
76
76
7 6
7 6
77
77
77
7 7
77
7 7
77
77
7 8
78
78
78
7 8
78
78
78
79
7 9
7 9
7 9
79
8 0 80
8 0
80
81
81
81
81
81
81
8 1
8 2
82
82
82
8 2
82
8 2
8 2
82
8 3
83
83
83
8 3
8 3
83
8 4
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
84
8 5
8 5
8 5
86
87
8 7
T P
T P
Kr
Kr
A
A
A
Kr
M u d is te
Tä äks i
·500 Bet 83.20
81.58-81.40
77.65
83.63-83.18 ·500 Bet
83.20
75.54-75.48 ·500 Bet
82.37
80.95
79.08
77.58
76.22
76.42
72 .6 4
72 .8 5
77.74
77.49
77.01
84.41
82.10
77.64
78.37
77.37
77.50
80.69
79.76
77.84
82.00
81.25 79.82 78.15
83.18
76.49
85.07 84.31
76.09 77.87
85.37
85.12
76.26
83.66
74.98
75.94
73.63
75.11
81.86
8 3 .4 9
83.48
83.87
83.24
84.33
84.91
85.76
86.75
86.85
87.21
87.20
86.48
84.34 84.33
81.53 81.86
83.53
77.55 81.89
75 .5 9
79 .5 1
8 3 .2 7
8 6 .7 1
8 7 .6 4
8 7 .2 2
8 5 .8 7
8 4 .0 1
8 3 .2 7
8 4 .5 4
84.93
84.55
83.70
82.37
79.08
77.58
76 .8 3
76.22
73 .0 3
74 .0 4
7 4 .7 2
7 5 .4 6
7 6 .3
5
7 7 .0 0
76 .9 9
76 .9 4
76.1977.43 78 .0 5
77 .6 2
81.56
80.82
72.57
85.59
84.79
83.80
8 3 .8 5
8 3 .5 5
82.10
83.23
86.38
86.21
83.32
54502:001:0412
5 4 5 0 2 :0 0 1 :0 0 2 3
Karumetsa
2 4 1 2 2 M
u d is te -T
ä ä k s i te e
Kuusk
0.20
20 Kask
Kuusk
Lepp
0.10
19
0.15
20
Mänd
Kuusk
Haab
Lepp
pıld pıld
pıld
pıld
pıld
Mänd 0.05
4
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
pıld
pıld
pıld
pıld
A
Kr
pin n
89.60
87.75
85.69
87.00
87.51
86.04
86.75
84.70
8 7 .3 1
8 7 .7 3
87.51
87.24
86.96
86.89
84.55
82.70
80.32
80.43
72 .82
78.32
79.96
79.51
72.23
74.47
73.44
75.31
74.72
78.31 76.92
78.28
77.08
79.66
78.13
77.28
78.46
79.53
78.10
84.89
8 4 .3 9
8 2 .1 7
8 2 .8 1
8 3 .2 5
83.87
84.74
83.96
83.97
85.50
86.87
87.36
86.81
79.88
80.77
81.23
82.41
78.20
76.05
78 .0 6
8 1.4
6
8 4 .6 3
8 5 .5 1
87.76
87.92
88.27
85.10
85.29
84.78
68.59
6 0 .2
5
6 1.4
3
72.09
71.90
72.68
73.86
72.69
71.35 70.35
72.30
69.93
68.09
74.11
81.71
83.47
82.49
79.34
78.99
75.41
78.81
77.91
79.97
72.80
69.57
72.79
75.67
77.54
75.51
74.40
73.22
73.11
76.33 79.23 82.03
64.47
65.44
66.73
63.73
65.47 65.59
72.80
68.46
71.44
73.56
75.61
71.60
69.58
71.38
66.80
64.03
69.01
67.84 61.75
59.66
58.79
57.07
59.58
60.64 65.62
59.27
57.73
55.93 53.86
53.70
51.82
52.34
53.53
56.50
59.20
58.37
58.71
61.63
66.33
62.20
58.62
64.08
64.27
64.32 69.48
66.40
64.52
72.42
72.51
72.18
68.40 67.28
65.33
64.44
59.48
55.67
59.43
61.17
70.42
73.69
65.44
64.26
63.56
57.62 53.34
60.49
60.70
56.67
53.83
59.33
61.55
62.71
59.40
65.81
51.82
66.50
67.31
60.65
72.53
65.46
70.67
71.52
71.55
71.70
72.06
76.50
70.50
66.59
73.55
70.35
72.56
66.34
59.42
61.33
67.51
71.72
55.84
55.31
54.29 55.96
55.88
55.09
54.05
53.36
52.34
73.75
74.60
72.21
66.46
69.65 65.43
64.49
59.35 58.52
57.59
65.06
74.72
64.75
70.65
54.26
71.04
82.69
69.27
71.51
60.46
61.60
59.24
59.02
51.84
51.63
52.52
55.60 56.72
59.43
61.54
64.38
68.71
67.08
68.23
70.62
83.74
81.40
75.54
67.58
64.34
68.49
68.55
64.32
56.22-57.23 600 bet
58.47
600 bet 52.20
51.52-51.62
72 .26
71.8 1
71.75
71.53
70.17
69.45
68.52
67.27
66.51
66.00
65.74
65.06
64.70
62.84
62.20
61.66 61.16 60.28
59.13
57.85
57.69
54.70
51.20
63.50
64.03
62.87 62.31
62.57
64.06
64.69
66.86
66.92
73.79
72.79
73.40
73.23
72.96
82.35
81.16
68.86
68 .28
66 .63
65 .0 9
6 5 .3 8
64 .8 0
62.55
6 0 .5 5
6 0 .4
2
6 0 .7 9
6 1.3
0
6 2 .3
6
6 1.1 8
62.35 64.14
64.78
65.91
66 .77
67 .4 5
70 .2 8
71. 57
71.62
0.20 Kask Kuusk
Lepp
20
Lepp 11
0.10
54502:002:04 0
Järve 54502:002:0450
Järve
54502:001:0021 Mäeltveski
54502:001:0014
Kuru
54502:001:0050
Tuhkru
61501:001:1247
Induse
54502:001:0610
Uue-Tammiku
54502:001:0430
Tammiku
54502:001:0160
Miiska
55
56
57
5 8
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
81
80
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60 59
58
57
56
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 7
6 6
6 5
6 5
6 6
6 7
6 8
6 9
7 0
7 1
7 2
7 3
7 4
7 5
7 6
7 7
7 8
7 9
8 0
8 1
8 2
8 3
8 4
8 3
8 2
8 1
8 0
7 9
7 8
7 7
7 6
7 5
7 4
7 3
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 8
6 9
7 0
7 1
7 2
7 3 7 4
7 3
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 7
6 6
6 5
6 4
6 3
6 2
6 1
6 0
5 9
5 8
5 7
5 6
72 7 3
7 4
7 5
7 6
7 7
7 8
7 9
8 0
8 1
8 2
8 3
8 4
85
8 6
83.15
81.58
82.74
Y =5
9 4 0 0 0
Y =5
9 4 4 0 0
X=6486600
X=6486700
X=6487000 X=6487000
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 7 0 0
X=6486400
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
1
2
3
4
5
PLOKK 1 aR
PLOKK 10 aT
6
7
8
910
11
1213
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
PLOKK 1 aR
PLOKK 3, 5 aT
PLOKK 3, 5 aT
1
2
3
4
5
6
Mäeküla küla
Tääksi küla
9
8
7
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Mııtkava:
Gr lisa 3
Töö nr 25003
Viljandi maakond Pıhja-Sakala vald
MURRU LIIVAKARJ˜˜R
Formaat A0
PLAAN
KORRASTATUD MAA
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Tellija:
27.04.2026
Koostatud:/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee 1:1000
LEPPEM˜RGID:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Asustusüksuste piir ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Tääksi küla
84
Vid 199921126,199921126
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Vid 51343507, 51343648
Sideehitise kaitsevöönd
Vid 24122
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Vid 6113350030050001, 6113350030040002
Maaparandussüsteemi maa-ala
Kalda piiranguvöönd (VEE2074010)
(kaldapääsuke)Riparia riparia
III kat. kaitsealune liik (KLO9124267)
Maardla piir (asendiskeemil)
(aR - aktiivne reservvaru) Maavara ploki piir ja nimetusPLOKK 1 aR
Metsamaaks korrastatud ala
Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase
kaardilehe nr 5344 Suure-Jaani ASENDISKEEM M 1:50 000
2. Katastriüksuste, kitsenduste piirid Maa- ja Ruumiameti avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis. M˜RKUSED:
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Mäeeraldise pindala 12.38 ha
pindala 13.39 ha Mäeeraldise teenindusmaa
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
6486997.25
6486878.49
6486848.21
6486831.53
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486429.52
6486460.41
6486474.62
6486502.06
6486575.20
6486592.78
6486595.23
6486610.54
6486619.01
6486623.42
6486632.86
6486643.04
6486652.57
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6487021.70
594318.08
594198.13
594171.59
594177.66
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594020.95
594022.23
594023.02
594199.72
594235.22
594250.15
594269.27
594308.46
594322.50
594324.45
594340.86
594353.79
594357.99
594373.10
594383.48
594399.59
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594353.42
6486972.38
6486853.89
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486627.94
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486437.96
6486481.73
6486526.64
6486589.46
6486630.29
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6486936.20
6486997.89
594325.11
594207.48
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594052.23
594020.95
594022.23
594023.02
594186.84
594236.25
594266.22
594301.77
594351.00
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594388.41
594360.12
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
oodatav
vt. 64.0
oodatav
vt. 64.0
10
6
Maavarauuringud OÜ
Liiva 41 GSM +372 5104 753 Tartu 50303, Eesti Vabariik GSM +372 5158 198 Reg nr 14346587 E-post: [email protected] KMKR EE102012624 www.maavarauuringud.ee
Hinnang veereziimile
kaevandamisel Murru liivakarjääris
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2025. aastal Maavarauuringud OÜ hüdrogeoloogilise uuringu Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Mäeküla ja Tääksi külas. Töö hõlmas Murru liivakarjääri veerežiimi muutuse kirjeldamist taotletaval alal (s.o praegune mäeeraldis koos laiendusega) ja selle ulatust ning vastavaid muutusi väljapool taotletavat ala. Töö eesmärk on karjääri kaevandamisjärgse veetaseme selgitamine, milline on veetaseme muutuse mõju lähimate majapidamiste veevarustusele ja veekogudele (sh allikale VEE4710600).
Murru liivakarjääriga planeeritakse laieneda lõuna- ja idasuunas. Varasemates uuringutes on praeguse karjääri alal ja lõunasuunas areneval territooriumil keskmiseks veetasemeks 70,32 m (nn põhiuuring 2009, EGF8223, ümberhindamine ja plokkide liitmine 2022, EGF9580). Idasuunas jääva ala veetasemeks on uuringus määratud 57,25 m (uuring 2021, EGF9581).
Lisaks veetaseme kõrgusele on vaja aru saada, kas ja kuidas on mõjutatud lääne- ja loodesuunda jäävate majapidamiste veevarustus (Miiska ja Kaval-Antsu).
Maaparandussüsteemi kollektor läheb risti üle karjääri lõunaosa. Selle kohta on koostatud rekontsrueerimise projekt, mille kohaselt vesi hakkab tulevikus idapool asuvasse kraavi liikumise asemel otse karjääri jooksma.
Nendest punktidest lähtuvalt oli töö eesmärk selgitada Murru liivakarjääri veerežiimi muutus: majapidamiste veevarustus, mõju veekogudele ja anda hinnang kaevandamisjärgsele veetasemele.
Lühikokkuvõte: Kaevandamise mõju Murru liivakarjääris on piirkonna põhjavee režiimile minimaalne. Piirkonna salvkaevudes veetase ei alane kui kaevandatakse veekeskkonnas või vajadusel lühiajaliselt juhitakse vett ära. Miiska majapidamise salvkaev saab põhjavee kinnistust kirdes ja Kaval-Antsu majapidamine kirde-idaosast. Olulisel veetaseme alandamisel pikaajaliselt on mõju nii kaevudele kui allikatele.
Kaevandamisjärgseks põhjaveetasemeks võib kujuneda abs kõrguste vahemik 51–59 m, keskmiselt 55 m nende veetaseme andmete põhjal, mis on geoloogiliste uuringute käigus saadud.
1. Murru liivakarjääri asukoht
Taotletav Murru liivakarjäär asub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Mäeküla ja Tääksi külas Mudiste-Tääksi maanteest kagus. Taotletava mäeeraldise pindala on 15,20 ha ja teenindusmaa pindala 17,09 ha. Mäeeraldise maa-ala asub eravalduses oleval Mäeltveski katastriüksusel (katastritunnus 54502:001:0021) pindalaga 16,76 ha ja Tääksi-Vesiveski (katastritunnus 54502:002:0110) pindalaga 7,56 ha.1
1 Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Murru liivakarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Töö nr: 25003. Tallinn 2025
2
Karjääri lõunapiiri lõikab 1-2 m laiune kraav (ETAK ID: 2948621), idapiirist ~90 m kaugusel asub Tääksi järv, kus maapinna absoluutkõrgused langevad kuni ~48,5 meetrini ning ~65 m kaugusel asub kunagine Tääksi-Vesiveski kruusakarjäär.
Lähimad elumajad paiknevad kagus ca 120 m kaugusel ja kirdes ca 130 m kaugusel taotlevast alast, vastavalt Kuru (54502:001:0014) ja Järve (54502:002:0450) kinnistutel ning idas ca 160 m kaugusel Tääksi-Vesiveski (54502:002:0110) kinnistul (joonis 1). Tegutsevast Murru liivakarjäärist vastavalt ca 200 m ja ca 110 m edelas asuvad Kaval-Antsu (61501:001:1248) ja Miiska kinnistu (54502:001:0160) elumajad.
Joonis 1. Murru liivakarjääri ning ümbruskonna kinnistute ja veeobjektide asukohad
2. Mäetööde tehniline kirjeldus
Kasuliku kihi paksus Murru liivakarjääris on üsna suur ja see väljatakse mitme astmega.
Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavaravaru plaanitakse väljata
veetaset alandamata, kuid vajadusel on võimalik karjäärist vett välja juhtida idasuunas, kus asub
madal äravoolu säng, mis suubub läheduses asuvasse Tääksi järve.
3. Sademed
Sademete ülevaade on tehtud lähima, Viljandi meteoroloogiajaama andmetel. Viljandi
meteoroloogiajaama sademete pikaajalise andmestiku baasil on koostatud nimetatud jaama
3
kliimanorm2. Kliimanormi (1991–2020) ja aastate 2021–2025 andmetel on näha, et sademeid on
neljal aastal olnud kliimanormist vähem (table 1). Kvaternaarisetete põhjavee veetase sõltub
otseselt sademetest. Aastasest sademete hulgast neljal aastal (2021–2024) on põhjavee toide
olnud ca 10% ehk 58–75 mm.
Tabel 1. Viljandi meteoroloogiajaama (MJ) kliimanorm ja sademete hulk kuudes aastatel 2021 – märts 2025
Kuud Aasta
kokku I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Viljandi MJ kliimanorm
60 47 40 39 47 84 76 89 61 79 63 62 747
2021 45 12,7 35,2 34,9 87,5 21,1 40,1 111,2 49 56,4 85,1 38,1 616,3 2022 75,2 51,7 3,6 41,1 33,6 29,6 99,8 53,2 31,4 66,6 46,6 49,5 581,9 2023 65,3 41,3 59 33,4 7,9 35,6 102,2 78,9 59,4 139 74,9 48,2 745,1 2024 39,7 34,7 15,6 45,4 22,2 51,7 144,1 74,9 75,4 39,2 101,7 66,5 711,1 2025 112,5 11,4 14,4
Joonis 2. Sademete hulk kuude lõikes aastatel 2021– märts 2025 ning Murru karjääri veetase 04.09.2021 ja 28.03.2025
Joonisel 2 on näidatud mõõdetud veetasemed: 04.09.2021 mõõdeti veetase PA-12 ja 28.03.2025
– põhjavee väljumiskohas.
4. Kvaternaarisetete veerežiim
Murru II uuringuruum jääb Sakala kõrgustiku põhjaosas levivate valdavalt glatsiofluviaalse
geneesiga positiivsete pinnavormide künklik-lainelise reljeefiga alale. Vaadeldav ala on
kujunenud liustikukeele ees ning sellest lõunasse jääva surnud jäävälja tühimikes ja lõhedes väga
muutliku sulavete dünaamika tingimustes. Murru II uuringuruumi maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 53–86 m.3
2 Kliimanormid ehk pikaajalised keskmised arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline, ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread. 3 Potagin, C. 2022. Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021). Teksti 18 lk, 12 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF9581
4
Käsitleval alal levib glatsiofluviaalne (Q1jr_gf) peeneteraline liiv, limnoglatsiaalne (Q1jr_lg)
savikas liiv ja savikas aleuriit ning liivsavimoreen (Q1jr_g). Glatsiofluviaalsed setted (Q1jr_gf)
moodustavad uuritud settekompleksi valdava osa. Esineb erineva terajämeduse ja geneesiga
kihtide ebakorrapärane pindalaline ja vertikaalne levik.4
Karjäär levib Kesk-Devoni Aruküla kihistu (D2ar) liivakivide avamusalal. Karjäärist ida pool
asub pinnakattesetetega täitunud aluspõhjaline (mattunud) org.5
4.1. Murru liivakarjääri veetase erinevatel uuringuetappidel
Murru liivamaardlas on põhjaveetaset mõõdetud erinevate geoloogiliste uuringute käigus.
30.08.–04.09.2009.a rajati Murru I uuringuruumis 17 puurauku. Geoloogiliste välitööde käigus
22.10.1987. a ja 30.08.–04.09.2009 a oli kvaternaarisetete põhjavesi maapinnast 6,9–21,4 m (abs
kõrguste vahemik 64,55–76,72 m). Lähtudes 1987. ja 2009. aastal tehtud mõõtmistest oli
uuringuruumi keskmine veetase absoluutkõrgusel 70,75 m (tabel 2 ).6
Tabel 2 Põhjaveetaseme mõõtmise tulemused 2009. aastal7
Puuraugu nr
Koordinaadid Puuraugu suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus,
m
Kasuliku kihi
paksus, m
Veetase maapinnast,
m
Veetaseme abs kõrgus,
m X Y
PA-1 6486820,18 594177,63 87,02 0,3 20,8 11,0 76,02
PA-10 6486936,21 594388,42 85,44 0,1 21,1 19,2 66,24
PA-11 6486924,08 594277,16 86,41 0,2 16,6 15,7 70,71
PA-12 6486786,00 594259,00 86,60 0,9 6,9 17,0 69,60
PA-13 6486583,00 594161,00 80,86 0,1 6,4 8,6 72,26
PA-14 6486532,00 594233,00 80,96 0,1 17,4 14,8 66,16
PA-15 6486768,25 594143,75 86,41 0,1 3,4 9,5 76,91
PA-16 6486651,76 594067,75 81,99 0,1 15 8,0 73,99
PA-17 6486481,74 594236,26 77,69 0,5 12,6 11,0 66,69
PA-2 6486728,89 594344,95 86,14 0,1 15,7 21,4 64,74
PA-284* 6486556,51 594005,61 83,99 0,3 19,7 17,0 66,99
PA-3 6486620,00 594182,00 79,07 0,3 5,9 7,0 72,07
PA-4 6486704,33 594102,04 84,38 0,1 10 7,6 76,78
PA-5 6486495,19 594099,36 81,49 0,1 10,3 7,0 74,49
PA-7 6486526,65 594266,21 77,14 0,5 17,1 10,1 67,04
PA-8 6486630,29 594351,02 74,39 0,6 23 6,9 67,49 *mõõdetud 1987, keskmiste arvutamisel ei ole arvesse võetud Keskmine 11,65 70,75
05.–06.07.2021. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti veetaset üheksas rajatud
puuraugus. 2021. aastal Murru liivakarjääris kaevandamisel vett välja ei juhitud. Seda arvestades
4 Potagin, C. 2022. Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021). Teksti 18 lk, 12 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF9581. 5 Ib. 6 Einmann, A. 2010. Aruanne Viljandi maakonnas Murru liivamaardlas Murru I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2010). Aruanne ühes köites 26 lk (sh 5 lk fotod), 20 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Viru Mäebüroo, EGF8223 7 Ib
5
kasutati 2021. a geoloogilises uuringus keskmise põhjavee taseme määramisel ka Murru II
uuringuruumiga piirnevate puuraukude andmeid (Pa-2, Pa-8, Pa-10), mis saadi Murru I
uuringuruumi geoloogiliste tööde aruandest (A. Einmann; EGF 8223). Mõõdetud veetasemed on
toodud järgmises tabelis 3.8
Tabel 3. Mõõtmisandmed Murru II uuringuruumi piires9
Puuraugu nr
Koordinaadid Puuraugu suudme abs kõrgus, m
Katendi paksus,
m
Kasuliku kihi paksus,
m
Veetase maapinnast,
m
Veetaseme abs kõrgus,
m X Y
PA-1 6486818,00 594372,00 77,54 0,30 15,10 11,00 66,54 PA-2 6486779,00 594484,00 84,01 0,20 19,80 19,00 65,01 PA-3 6486834,00 594453,00 69,47 0,70 7,30 4,95 64,52
PA-5 6486672,00 594413,00 73,42 - 3,00 5,00 68,42
PA-6 6486712,00 594505,00 69,62 0,65 3,80 6,00 63,62 PA-8 6486801,00 594549,00 80,24 0,40 18,80 17,50 62,74
PA-11 6486931,00 594663,00 54,17 0,50 3,80 1,95 52,22 PA-14 6486771,00 594578,00 67,08 0,60 5,40 3,00 64,08 PA-15 6486838,00 594573,00 68,32 0,40 7,60 6,00 62,32 Pa-2* 6486729,00 594345,00 86,14 0,10 15,70 21,40 64,74 Pa-8* 6486630,00 594351,00 74,39 0,60 23,00 6,90 67,49
Pa-10* 6486936,00 594388,00 85,44 0,10 21,10 19,20 66,24 *mõõdetud 2009 Keskmine: 10,16 64,00
28.03.2025 oli Murru I liivakarjääri põhjas avaneva kvaternaarisetete veekihi (foto 1)
põhjaveetaseme abs kõrgus 75,22 m (EH2000). 21.08.2021. a mõõtmiste ajal oli karjääri
veekogude veetase abs kõrgusel 74,19 m ja 73,98 m; 28.03.2025 – abs kõrgused vastavalt
74,29 m ja 74,08 m.
Foto 1. Liivakarjääri põhjas avanev kvaternaarisetete veekiht
8 Potagin, C. 2022. Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021). Teksti 18 lk, 12 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF9581 9 Ib
6
Uuringuruumi kirdepiirist 370 m kirdes asuvas Tääksi järves mõõdeti 05.11.2009 veetase
absoluutkõrgusel 48,75 m, 28.03.2025 – abs kõrgus 48,85 m.
28.03.2025 mõõdeti kraavi, karjääri põhjavee avanemise koha, allika ja Tääksi järve veetaseme
absoluutkõrgused (tabel 4, joonis 1).
Tabel 4. Põhjaveetaseme mõõtmise tulemused 28.03.2025
Mõõtmiskoht Katastritunnus Koordinaadid Veetaseme abs
kõrgus, m X Y Kraav (ETAK ID 2949303) 6486428.98 594198.27 76,07 Murru karjäär 54502:001:0021 6486715.50 594139.03 75,22 Allikas (VEE4710600) 54502:002:0450 6487041.80 594450.60 63,50 Tääksi järv (VEE2074010) 54502:002:0320 6486976.17 594758.63 48,85
On selgelt jälgitav kvaternaarisetete vee tugev langus kirdes asuva Tääksi järve nõo suunas.
4.2. Majapidamiste veevarustus
28.03.2025 välitööde käigus selgitati, millistes majapidamistes on salvkaevud. Kvaternaarisetete põhjavee veetaseme mõõtmistulemused on esitatud tabelis 5. Kaval-Antsu (61501:001:1248) ja Miiska kinnistul (54502:001:0160) on salvkaev (foto 2). Kaval-Antsu salvkaevu veetaset ei mõõdetud, kuna omanikku kohal ei ole, kohal viibitakse suviti. Miiska kinnistu salvkaev on betoonplaadiga suletud ja veetaset ei ole võimalik mõõta. Omanike sõnutsi 2024. a sügisel puhastati salvkaevu. Kaevu sügavus on omanike sõnutsi 6 m. Suviti on vett vähe, ülejäänud ajal veega probleeme ei ole.
Kaval-Antsu kinnistu salvkaev
Miiska kinnistu salvkaev
Foto 2. Murru karjääri edela suuna salvkaevud
Tabel 5. Kvaternaarisete põhjavee veetasemed 28.03.2025
Kinnistu nimi
Katastritunnus Koordinaadid Maapinna
abs kõrgus, m
Veetase maapinnast,
m
Veetaseme abs
kõrgus, m
Kaevu sügavus,
m X Y
Kaval-Antsu 61501:001:1248 6486549.09 593851.29 85,00 - - - Miiska 54502:001:0160 6486788.73 594007.09 83,74 6
7
2025. aasta mõõtmisandmetest nähtub, et Miiska kinnistu salvkaevu põhi on 2,5 m kõrgemal (abs
kõrgus 77,74 m, tabel 5) kui põhjaveekihi avanemiskoht (abs kõrgus 75,22 m, tabel 4, joonis 1).
Järve kinnistul (54502:002:0450) avaneb kolm allikat (joonis 1). Kinnistul ei ole puur- ega
salvkaevu, tarbevesi võetakse tabelis 6 toodud esimesest allikast. Nimetatud allikad ei ole kantud
Eesti looduse infosüsteemi.
Tabel 6. Allikate asukohad ja veetaseme abs kõrgus 28.03.2025
Veekogu Koordinaadid
Veetaseme abs kõrgus, m X Y
Allikas veevarustuses (foto 3) 6487085.92 594594.30 51,38 Allikas 6487050.58 594606.75 51,32 Allikas 6487078.03 594606.14 51,20
Foto 3. Järve kinnistu veevarustuses kasutatav allikas
4.3. Kaevandamise mõju liivakarjääris ja kaevandamisjärgne veetase
4.3.1. Murru liivakarjääri mõju ulatus veealusel kaevandamisel
Veealuse maavara väljamisel põhjaveetase alaneb, kuna kopa või pinnasepumbaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku hakkab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset (kuigi osa väljavõetavast materjalist tasakaalustab nõrg-, sademe- ja lumesulavesi). Veetaseme alanemine võib sel juhul teoreetiliselt levida ka väljaspoole karjääri ehk karjääri ümber võib tekkida põhjavee taseme alanduslehter, mille mõjuraadius (r0) Murru liivakarjäärile on arvutatud alljärgnevalt.
Mõjuraadiuse hindamiseks on võetud võimalik veevõtu kogus (Q) ajaühikus ja see on arvutatud valemi kaudu
8
= 1 − ∙ = 1 − 0,3 ∙ 33100015 ∙ 365 = 42 3 öö
kus n – kasuliku kihi poorsus, n = 0,3 V – veealuse ploki ruumala, V = 331 000 m3 t – aeg, valemis arvestatud 15. aastaga.
Teades veevõttu, hinnatakse mõju ulatust ehk kui suurelt alalt põhjavee toitumine (W) tasakaalustab väljavõetud vee koguse:
0 = ∙ = 420,0003 ∙ π = 211
Murru liivakarjäär koos taotletava alaga on ebakorrapärase kujuga ja mõjuraadiuse ulatusest karjääri äärest võetakse maha veealuse varu efektiivraadius:
= ⁄ = 95700/ ≈ 175
Mõju põhjaveetasemele ulatub kuni 36 m ploki piiridest. Murru liivakarjääri veealuse maavara varu väljamisel vee keskkonnas mõju ei ulatu majapidamisteni.
4.3.2. Veealuse maavaravaru väljamine vee-eemaldamisega
Reljeef on maa-ala kirdeosas lauge, edelaosas künklik-lainjas. Taotletava mäeeraldise territooriumist idas on sügav org, mis 200 m põhja pool ühineb Tääksi järve nõoga. Olemasoleva mäeeraldise piires on ala paljandatud, taotletava mäeeraldise laienduse kirdeosas on mets ja lõunaosas põllumaa. Vajadusel on võimalik ka karjäärist vett välja juhtida idasuunas, kus asub madal äravoolu säng, mis suubub läheduses asuvasse Tääksi järve.10
Veetase on väga muutlik, mis on tingitud setete muutlikkusest ja reljeefist. Seda kinnitab ka asjaolu, et Murru II uuringu kuues puuraugus vett ei ilmunud, kuid samal ajal nendele uuringupunktidele suhteliselt lähedal asuvates puuraukudes oli võimalik veetaset fikseerida kõrgemal kuivade puuraukude põhjast. Arvestades väga muutlikku veetaset ja ala keerulist geoloogilist ehitust ei saanud geoloogilises uuringus veepealse ja veealuse varu ning mäetehniliste tingimuste määramisel arvestada keskmist veetaset.11
Kui kaevandamisel tekib vajadus karjäärist vett välja juhtida, siis aastane veetaseme alandus kogu karjääri alal on arvutatud valemiga:
10 Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Murru liivakarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Töö nr: 25003. Tallinn 2025 11 Ib
9
" = 4 ∙ ∙ # ∙ $ 2,25 ∙ % ∙ 2 = 1890332 ∙ $ 10125030625 = 6,8
kus S – veetaseme alanemine;
km – veejuhtivusmoodul; km = 26,4 m2/ööp; a – tasemejuhtivusmoodul a = 103 m2/ööp (veekihi statistiline keskmine piirkonnas); t – aeg, mida arvestatakse vee väljapumpamise algusest, 45 ööpäeva (vajadusel); rp – karjääri raadius, m.
Kui peaks tekkima vajadus veetaset alandada, siis 45 päevase vee-eemalduse 42 m3/ööp juures alaneb veetase kuni 6,8 m. Sel juhul on karjääri veetaseme alanemise mõju ulatus valemist tulenevalt 1,4 km.
0 = ∙ = 18900,0003 ∙ π = 1417
Sellise veetaseme alanemise korral karjääri mõju ulatub majapidamisteni.
4.3.3. Kaevandamisjärgne põhjaveetase
Kuna kasuliku kihi paksus on üsna suur, tuleb see väljata mitme astmega. Paiguti levib maavara ka põhjaveetasemest madalamal, kuid täpset kaevandamisel kujunevat veetaset ja vee alt väljatava kihi paksust ei ole võimalik ala väga muutliku reljeefi ja setete koostise tõttu prognoosida.12
Kui arvestada, et veealuse maavara varu on 331 tuh m3 pindalal 152000 m2-l, siis keskmise veealuse kihi tüsedus oleks 2,2 m. Kvaternaar on esindatud erineva setete koostisega, milles võib esineda suhtelisi veepidemeid, millele koguneb põhjavesi (ülavesi). Viimane on ka põhjuseks, miks Murru liivakarjääris ei ole võimalik ühtlast põhjaveetaset välja tuua. Karjääri alalt võimalik imbuv põhjaveekogus pikkusühiku kohta on arvutatud karjääri põhjavee avanemise koha ja Tääksi järve veetaseme kaudu:
'1 = ℎ12 − ℎ222) ∙ * = 75,222 − 48,8522 ∙ 676,15 12 = 29 2 öö #+ℎ %
Vastavalt veetaseme mõõtmise andmetele võib kaevandamisjärgseks veetasemeks kujuneda, arvutatuna valemiga:
, = ℎ-2 + ℎ/2 − ℎ-2) ∗ 1
kus H – taastuv veetase, m; hA – veetase esimeses vaatluspunktis, m; hB – veetase teises vaatluspunktis, m; 12 Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Murru liivakarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Töö nr: 25003. Tallinn 2025
10
L – vaatluspunktide vahemaa, m; x– vahemaa vaatluspunkti ja kõrgeima veetaseme vahel, m.
Arvutuste tulemused on toodud tabelis 7. Uuringute puuraukude asukohad on toodud joonisel 3.
Tabel 7. Murru liivkarjääris kujunev kaevandusjärgne veetaseme abs kõrgus Näitaja PA-5 – PA-11 PA-284 – PA-11 Põhjavee väljavool – PA-11 PA-13 – PA-15 hA 74,49 66,99 75,22 72,26 hB 52,22 52,22 52,22 62,32 L 715 756 600 486 x 627 627 627 627 H 55,4 55,0 50,9 59,1
Kaevandamisjärgne veetase võib jääda abs kõrguste vahemikku 51–59 m, keskmine 55 m. Veetaseme muutus sõltub sademetest, kaevandamise sügavusest, vee-eemaldusest (vajadusel), setete koostisest ja mitmetest muudest ettenähtamatutest faktoritest.
Joonis 3. Murru liivakarjääri uuringu puuraugud koos veetaseme abs kõrgusega
Kokkuvõtteks
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2025. aastal Maavarauuringud OÜ hüdrogeoloogilise uuringu Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Mäeküla ja Tääksi külas. Töö hõlmas Murru liivakarjääri veerežiimi muutuse kirjeldamist taotletaval alal.
11
Töö eesmärk oli karjääri kaevandamisjärgse veetaseme selgitamine, milline on veetaseme muutuse mõju lähimate majapidamiste veevarustusele, (sh Kaval-Antsu ja Miiska kinnistu veevarustus) ja veekogudele (sh allikale VEE4710600).
Vastavalt põhjaveetaseme ja veekogude veetaseme mõõtmisele saab väita kokkuvõtvalt:
1. Murru karjääri kaevandamisjärgne veetase jääb abs kõrguste vahemikku 51 – 59 m, keskmiselt 55 m.
2. Milline on veetaseme muutuse mõju lähimate majapidamiste veevarustusele Lisaks veetaseme kõrgusele on vaja aru saada, kas ja kuidas on mõjutatud lääne- ja loodesuunda jäävate majapidamiste veevarustus (Miiska ja Kaval-Antsu).
Murru liivakarjääri ümbruskonna salvkaevudes võetakse tarbevett vabapinnalisest kvaternaarisetete veekihist. Salvkaevudes olev kvaternaarisetete põhjavesi võib olla lokaalne ja pärineda ka ülaveest (savipealne vesi). Salvkaevude toitealad on väikesed, Miiska kinnistu salvkaev on puhastatud ja kahjuks nii suletud, et veetaset ei ole võimalik mõõta. Miiska kinnistu salvkaevu põhi on abs kõrgusel 77,74 m. Murru liivakarjääri põhi on kaevandataval alal abs kõrgusel ca 74 m. Kaval-Antsu kinnistu salvkaev on aastas väga lühikest aega kasutuses (kui üldse) ja on ilmselt puhastamata. Kaevust tehti foto. Kuna omanikku ei viibinud kinnistul (majapidamine on kasutuses suviti), siis veetaset ja kaevu sügavust ei mõõdetud.
Kaevandamisel veekeskkonnas ja vee lühiajalisel ärajuhtimisel (vajadusel) mõju majapidamistele puudub. Olulisel ja pikaajalisel veetaseme alanemisel on mõju majapidamiste salvkaevudele Miiska ja Kaval-Antsu kinnistul. Omaniku sõnutsi on Miiska salvkaevus suviti vett vähe kuni sügiseni. Veetaseme olulisel pikaajalisel alandamisel Murru karjääris võib salvkaevudes vähese veega period pikeneda või salvkaev kuivaks jääda.
3. Milline on veetaseme muutuse mõju veekogudele, sh allikale VEE4710600).
Kaevandamisel veekeskkonnas ja vee lühiajalisel ärajuhtimisel (vajadusel) mõju allikale VEE4710600 ja Järve kinnistu allikatele puudub. Olulisel ja pikaajalisel veetaseme alanemisel karjääris on mõju allikatele – võivad hävida.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Erg ja Mati Lelgus Maavarauuringud OÜ (14346587) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr. KHY000053, 31.01.2018 e-post: [email protected] Tel +372 53491628
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tõnis Kattel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Teie 10.03.2022
Meie 05.04.2022 nr 7-9/22/4737-2
Seisukoha andmine varu arvele võtmiseks ja
ümberhindamiseks ning kaevandamiseks
Murru maardlas
Soovite Keskkonnaameti nõusolekut varu arvele võtmiseks ja ümberhindamiseks ning
kaevandamiseks Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas asuval Mäeltveski maaüksusel
(tunnus 54502:001:0021) kogu III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke (Riparia riparia)
elupaiga1 ulatuses. OÜ J.Viru Markšeideribüroo teostab geoloogilise uuringu loa nr
L.MU/510126 alusel geoloogilist uuringut Murru II uuringuruumis väljaspool kaldapääsukese
elupaika, kuid uuringu loa raames arvele võetud ja ümberhinnatud varud jäävad osaliselt
ülalnimetatud kaitsealuse linnuliigi elupaika.
Kaldapääsuke (Riparia riparia) kuulub III kaitsekategooriasse2 ja talle rakendub isendi kaitse3.
Tegu on lokaalselt levinud liigiga Eestis, kelle arvukus on langenud 20 aasta jooksul viis korda.
Murru maardlas on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud 2017. aastal koloonia suuruseks
vähemalt 300 paari ja seetõttu on tegu ühe olulise elupaigaga Eestis.
Varude arvele võtmine ja ka ümberhindamine ei kahjusta otseselt kaitsealust linnuliiki, küll on
suure tõenäosusega oluline mõju kaevandamisel. Positiivse efektina loob kaevandamine uusi
võimalusi kaldapääsukeste pesapaikadeks, negatiivse efektina võib kaevandamine häirida või
isegi hävitada (kaasa arvatud kaevandamise poolt põhjustatud pesakoobaste varingud) lindude
pesasid. Selleks, et vähendada negatiivseid mõjusid on esimeses etapis vaja kaardistada
kaldapääsukeste pesapaigad vahetult enne kaevandamist soovitavalt pesitsusajal juunis või
juulis.
Pesapaikade kaardistamine vahetult enne kaevandamist on vajalik, kuna linnud võivad aegajalt
pesapaikade asukohti vahetada ning soodsas seisus pesakoobaste asukoha täpne teadmine
võimaldab rakendada efektiivseid meetmeid koloonia soodsa seisundi tagamiseks ja samal ajal
kaevandustegevuse jätkamist. Parimad praktikad on kirjeldatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt
koostatud materjalis „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja
ehitusettevõtjatele“, mis on leitav Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee.
1 Keskkonnaregistri kood KLO9124267 2 Keskkonnaministri 19.05.2014 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 4 lg 2 p 20 3 Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹
2 (2)
Lähtudes ülaltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et varu arvele võtmine ja
ümberhindamine ning kaevandamine kaldapääsukese elupaigas Murru maardlas on
võimalik. Rõhutame, et vältimaks võimalikke negatiivseid mõjusid kaldapääsukeste
pesitsemisele on otstarbekas enne kaevandamise algust konsulteerida Keskkonnaameti
spetsialistidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eike Tammekänd
juhataja
Loodushoiutööde büroo
Tarmo Evestus 5308 8511
Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
VILJANDI MAAKOND
PÕHJA-SAKALA VALD
MÄEKÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
MURRU
LIIVAKARJÄÄR
Tellija: Osaühing Acropolis
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 25003
Tallinn 2026
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 5 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 6 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 7 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 9
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 9 5.2 Kaevandatavad varud ................................................................................... 10
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................. 10 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 11
7.1 Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................ 11 7.2 Vesi .............................................................................................................. 11 7.3 Müra ............................................................................................................. 12 7.4 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 13
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 15 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 16
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 17
10 Muud selgitused ..................................................................................................... 17
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 09.05.2022 korraldus nr 1-17/22/1008.
2. Maa-ameti peadirektori 09.05.2022 korraldus nr 1-17/22/1022.
3. Hinnang veerežiimile kaevandamisel Murru liivakarjääris.
4. Seisukoha andmine varu arvele võtmiseks ja ümberhindamiseks ning
kaevandamiseks Murru maardlas.
5. Põllumajandusameti kooskõlastus.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… IV-IV’ Mhor 1:1000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele
võtmiseks“
3. Aruanne „Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta.“
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo
geoloogilise uuringu1 Viljandi maakonnas Mäeltveski katastriüksusel (tunnus:
54502:001:0021). Töös on vaadeldava ala piires teostatud maavaravaru
ümberhindamine ja moodustatud uued maavaravaru plokid, kus plokkide 2, 3, 4 ja 5 aT
ning 6, 7, 8 ja 9 aT alad on liidetud ning nendele on lisatud ka varasemalt uuritud, kuid
plokkidest välja jäänud osa. Liidetud plokkidest plokid 2, 3, 4 ja 5 asusid olemasoleva
mäeeraldise piires. Uuringuga moodustatud uute plokkide 3 ja 5 piirid ei ühti
varasemate ploki piiridega. Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti
9.05.2024 korraldusega nr 1-17/22/1008 arvele võetud uute Murru liivamaardla
(registrikaardi nr 0715) maavara plokkidena 3 aT ja 5 aT. Laiendatav (olemasolev)
mäeeraldis hõlmab moodustatud plokke ja nendes esinevat maavara osaliselt.
Markšeideritöö aruande „Murru liivakarjääri markšeideri mõõdistamine seisuga
26.08.2021. a)“ andmetel oli mäeeraldise jääkvaru kogus kokku 602 tuhat m³. Sellest
kaevandatav varu oli 266 tuh m³.
Jääkvaru ümberhindamisel muudeti maavara lamami kuju ka olemasoleva
mäeeraldisega kattuval alal. Jääkvaru ümberhindamise aruandes on esitatud uute
plokkide kogu mahud ja arvutatud lisaks mahud plokkide 3 ja 5 mäeeraldisega
pindalaliselt mitte kattuval alal ehk mäeeraldise kõrval (tabel 1). Nende koguste põhjal
on Maa-ameti 9.05.2024 korralduses nr 1–17/22/1008 esitatud indikatiivsed kogused,
mille puhul eeldati, et need jäävad olemasoleva mäeeraldise piiresse (tabel 1).
Tabel 1 - Plokkide 3 ja 5 kogused mäeeraldise alal ja selle kõrval vastavalt (korraldus
nr 1-17/22/1008)
Varu mäeeraldise alal Varu mäeeraldisega seotud
plokkides mäeeraldise kõrval
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Kokku (tuh m³)
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Kokku (tuh m³)
Plokk 3 kokku
(tuh m³)
Plokk 5 kokku
(tuh m³)
432 224 656 322 107 429 754 331
Kumbki arvutustulemus ei arvesta, et olemasoleva mäeeraldise alal maavara lamami
kuju muutusest tingitult lisandunud maavara kogus ei paikne kehtiva mäeeraldise piires
vaid selle lamamis. Seega pärast jääkvaru ümberhindamist paiknes seisuga 26.08.2021
1 Potagin, C. 2022. Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks (varu seisuga
26.08.2021). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22002 , EGF 9580
4
olemasoleva mäeeraldise piires kokku jätkuvalt 602 tuhat m³ maavara (tabel 2) ja see
on osa uutest maavara plokkidest.
Tabel 2 - Maavara laiendatava mäeeraldise piires seisuga (26.08.2021)
Varu mäeeraldise alal
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Arvutatud mäeeraldise lamamis* (tuh m³)
Kokku maavara mäeeraldises
(tuh m³)
432 224 -54 602 * - maavara paikneb plokkides 3 ja 5, aga ei paikne olemasolevas mäeeraldises
Pärast maavara kinnitamist uute plokkidena on mäeeraldisel jätkunud kaevandamine
(tabel 3).
Tabel 3 - Laiendatava mäeeraldise jääkvaru
Kokku maavara
mäeeraldises (tuh m³)
(26.08.2021)
Kaevandatud (26.08.2021- 04.11.2025)
deklaratsioonide alusel
Maavara jääk (tuh m³)
(04.11.2025)
Maavara tervikus (tuh m³)
Kaevandatav jääkvaru (tuh m³)
(04.11.2025)
602 51 551 336 215
Markšeideritöös hinnatud perioodil 30.08.2018. a – 26.08.2021. a oli Murru
liivakarjääris maavara kaevandatud 132,3 tuhat m³ ehk 44 tuh m³/aastas. Viimastel
aastatel on kaevandamismahud vähenenud kuna kaevandamisega on jõutud
mäeeraldise piiride lähedale ja kaevandamisel tuleb arvestada nõlvade ja põhja
kujundamisega. Mäeeraldise ida ja lõunapiiril on praegu valdavalt kujundamisel nõlv,
mis laiendamise korral saab kaevandatud. Arvestades lamami keerukat kuju on
tõenäoline, et paiguti geoloogiline lamam tuleb kaevandamisel vastu veel enne
uuringuga määratud maavara lamamini jõudmist.
Pärast jääkvaru kinnitamist seisuga 26.08.2021 on karjäärist kaevandatud 51 tuh m³
maavara ja kaevandatava maavara kogus on vähenenud 215 tuh m³-ni (266-51=215)
Arvestades eelnevat, ja kaevandamismahtu aastatel, kui karjääris ei esinenud tootmist
piiravaid asjaolusid, jätkub karjääris kaevandatavat maavara kuni 5 aastaks
(215÷44=4,9).
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo
geoloogilise uuringu2 Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis
(loa nr: L.MU/510126, kehtivusaeg: 14.01.2024). Maavara on uuringus tehtud
ettepaneku alusel Maa-ameti 9.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1022 arvele võetud
Murru liivamaardla (registrikaardi nr 0715) maavara plokina 10 aT.
2 Potagin, C. 2022. Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 06.07.2021). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 21134 , EGF 9581
5
Käesolevaga taotleb Osaühing Acropolis (registrikood 10304735) keskkonnaluba
Murru liivakarjääri laiendamiseks sama maardla piires paikneva ja pärast loa
väljastamist maardlasse lisandunud maavara kaevandamiseks, kuna mäeeraldise piires
on kaevandatav maavara ammendumas. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks
taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Murru liivakarjäär asub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Mäeküla külas
Mudiste-Tääksi maanteest kagus. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,38 ha ja
teenindusmaa pindala 13,39 ha. Mäeeraldise maa-ala asub eravalduses oleval
Mäeltveski katastriüksusel (katastritunnus 54502:001:0021) pindalaga 16,76 ha.
Olemasolev karjääri ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia
(kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267).
Taotletava mäeeraldise territoorium paikneb künklik-lainja reljeefiga alal, mille
suhtelised kõrgused ulatuvad kuni 14,2 m. Reljeef on maa-ala kirdeosas lauge,
edelaosas künklik-lainjas. Taotletava mäeeraldise territooriumist idas on sügav org, mis
200 m põhja pool ühineb Tääksi järve nõoga. Olemasoleva mäeeraldise piires on ala
paljandatud, taotletava mäeeraldise laienduse kirdeosas on mets ja lõunaosas põllumaa.
Piirkonnas on hea teedevõrk. Mäeeraldisest 1,6 km edelas ristub Mudiste-Tääksi tee
Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteega. Teenindusmaa edelapiiril kulgeb
põllumajanduslikel eesmärkidel ja talumajapidamiste juurdepääsuteedena kasutatav
kohaliku tähtsusega tee. Mäeeraldise loodekülg piirneb riigimaantee nr 24122 Mudiste-
Tääksi tee kaitsevööndiga. Olemasoleva ja taotletava karjääri ala läbib
Maaparandussüsteemide registrisse kantud Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu
Murru kollektori 20 m laiune kaitsevöönd (tunnus: 6113350030050001). Sama
maaparandussüsteemi alaga esineb kattumisi ka karjääri idapiiril.
Maaparandussüsteemi alal kaevandamine on kooskõlastatud katastriüksuse alal
tingimusel, et kollektor peab tagama liigvee äravoolu kuivendussüsteemist (Lisa 5).
Paralleelselt kaevandamise loa taotlemisega käis ettevalmistus taotletava karjääri alal
maaparandussüsteemi ümberehitamiseks (ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa
taotlemine). Eelneva tulemusel anti Maa- ja Ruumiameti 17.02.2025 otsusega
nr 6.1-3/7889 välja ehitusluba Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Mäekülas asuva
Murru (MS kood 6113350030050/001) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks
vastavalt Murru maaparandussüsteemi rek 2023, (töö nr VP23025) projektile.
6
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
1987. a tegi taotletava mäeeraldise piirkonnas geoloogilisi uuringuid TK Eesti
Geoloogia, Tartu Geoloogiatöökond (Haamer, R., Soa, K., 1988. a). Uuringute
tulemusel eraldati välja aktiivse reservvaru plokk, selle varu võeti arvele 07.11.2000. a
ehitusliiva aktiivse reservvaru plokina 1.
2009…2010. aastal teostas geoloogilise uuringu OÜ Viru Mäebüroo. Aruanne on
koostanud A. Einmann – „Aruanne Viljandi maakonnas Murru liivamaardlas Murru I
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2010)”.
Välitööde käigus rajati 30.08...04.09.2009. a Murru I uuringuruumis 17 puurauku
üldmetraažiga 279,0 m. Puuraugud paigutati ühtlase võrguna vahekaugustega
55...170 m. Vastavalt tellija esitatud nõuetele, puuriti kuni kasuliku kihi lamamini
arvestades puuragregaadi tehnilisi näitajaid ja geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi
maksimaalselt võimaliku sügavuseni, milleks oli 25,0 m.
09.06.2010. a kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 822 Murru liivamaardlas
Murru I uuringuruumis pindalal 8,18 ha uuritud varu aktiivse tarbevaruna.
Mäeeraldis jääb Sakala kõrgustiku põhjaosas levivate valdavalt fluvioglatsiaalse
geneesiga positiivsete pinnavormide künklik-lainelise reljeefiga alale. Vahelduvad
peeneteralised ja jämedateralisemad kihid. Vähesel määral sisaldub kruusa, veeriseid ja
munakaid peaaegu kõikides kihtides. Oosilaadse seljandiku setted on lääneosas
jämedamad ning peenenevad ida suunas. Maa-ala lääne- ja loodeservas on jälgitav
terajämeduse vähenemine sügavuse suunas. Setete terajämedus on läbilõike platoo-
osas, nõos ning lõunapoolsel seljandikul jämedam, platoo nõopoolsel nõlval peenem.
Maavara moodustavate setete paksus on väikseim lõunaosa läbiva nõo kohal, samuti
lõunaosas asuva seljandiku idaosas. Erineva geneesiga ja terajämedusega kihtide
paksused on väga muutlikud.
Uuritud ala keskmine geoloogiline läbilõige tabelis 4.
Tabel 4 - Ala keskmine geoloogiline läbilõige
Kivimi nimetus
Kihi paksus, m Filtratsioonimoodul,
m/ööp
Geoloogiline
indeks
Kasulik
kiht Min Maks Keskm
Kasvukiht 0,1 0,6 0,2 QIV -
Aleuriit 0,3 4,9 2,5 0,0…0,06 lgIIIjr3 - / +
Ülipeeneteraline
liiv 1,0 4,4 2,2 0,08…1,7 fIIIjr3 +
Väga
peeneteraline liiv 0,7 4,4 2,8 0,44…1,9 fIIIjr3 +
Peeneteraline liiv 1,3 3,7 2,5 0,0…5,1 fIIIjr3 +
7
Kivimi nimetus
Kihi paksus, m Filtratsioonimoodul,
m/ööp
Geoloogiline
indeks
Kasulik
kiht Min Maks Keskm
Keskmiseteraline
liiv 1,8 3,9 3,1 0,49…5,2 fIIIjr3 +
Kruus * 2,0 2,7 2,4 fIIIjr3 +
Saviliiv kruusa ja
veeristega
(moreen) * 2,0 3,1 2,5 0,0 gIIIjr3 +
Liivakivi - - - D2ar -
Puuritud sügavus 6,8 30 17,75
*Osa moreeni ja kruusakihtidest pole läbitud terves paksuses.
Plokkide 3 ja 5 vaheliseks piiriks on kasutatud veetaseme keskmist absoluutkõrgust
70,32 m. See on arvutatud aritmeetilise keskmise meetodil lähtudes 1987.a ja 2009. a
tehtud mõõtmistest.
Veetase on väga muutlik tänu reljeefsele maapinnale ja muutlikule setete koostisele.
Seda kinnitab ka asjaolu, et Murru II uuringu kuues puuraugus vett ei ilmunud, kuid
samal ajal nendele uuringupunktidele suhteliselt lähedal asuvates puuraukudes oli
võimalik veetaset fikseerida kõrgemal kuivade puuraukude põhjast (esines nn ülavesi).
Arvestades väga muutlikku veetaset ja ala keerulist geoloogilist ehitust ei saanud
uuringus veepealse ja veealuse varu ning mäetehniliste tingimuste määramisel
arvestada keskmist veetaset, sest see oli kohati kõrgemal maapinna madalamatest
punktidest. Maapinna üldist langust ja lamami reljeefi arvestades on uuringus hinnatud
kaevandamisel kujunevaks veetasemeks uuringuruumi madalamas osas fikseeritud
veetase 57,25 m. Tulenevalt muutlikust veetasemest ja ala keerulisest geoloogilisest
ehitusest on keskkonnaloa taotluse koostamisel eraldi koostatud hüdrogeoloogiline
hinnang, et selgitada välja mõju lähimate majapidamiste veevarustusele ja veekogudele
ning määrata kaevandamisjärgne veetase (Lisa 3). Hinnangu andmetel on
kaevandamisjärgselt stabiliseeruva veetasemeks 51–59 m. Pärast hinnangu koostamist
on mäeeraldisest välja jäetud ploki 10 madal kirdepoolne ala, mis ühendaks karjääri
põhjast madalama alaga. Seda arvestades on oodata, et veetase ei lange nii madalale ja
stabiliseerub kaevandamisalal Murru II uuringuruumi geoloogilises uuringus
(EGF 9581) hinnatud keskmisel veetasemel 64 m.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kaevandamiseks hõlmatavad maavara plokid on hinnatud kahe erineva uuringu alusel.
Andmed maavara kvaliteedi kohta plokkides 3 ja 5 pärinevad uuringuaruandest
„Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks (varu seisuga
8
26.08.2021).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22002 , EGF 9580). Järgnevalt on
esitatud sealt pärinevad andmed.
Tabel 5 - Kvaliteedi põhinäitajad vaadeldava ala kasuliku kihi piires teisendamata andmete järgi
Looduslikus materjalis varieerub kruusafraktsiooni sisaldus vahemikus
0,0…39,8% (keskmine 2,9%), mille hulgas munakaid (fraktsioon >70 mm) on
0,0…8,9% (keskmine 0,3%). Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga varieerub
vahemikus 60,2…100% (keskmine 95,3%) ning looduslik savi- ja tolmusisaldus on
5,1…87,9% (keskmine 17,0%). Looduslikust materjalist väljasõelutud liivas varieerub
savi- ja tolmusisaldus vahemikus 5,1…87,9% (keskmine 17,0%) ja liiva
peensusmoodul (Mp) jääb vahemikku 0,0…2,23 (keskmine 1,2). Liiv on ülipeene- kuni
peeneteraline, kuid keskmiselt väga peeneteraline.
Lõimise andmed teisendati uuringus vastavalt keskkonnaministri 05.03.2021. a
määruses nr 52 § 48 kinnitatud metoodikale.
Nõuded täiteliivale määruse nr 52 § 48 lõige 7 järgi:
- 0,05 mm läbind peab olema üle 5%;
- 20 mm läbind peab olema üle 65%.
Maavara alal vastab (määrus 52) nõuete järgi täiteliivale.
Järgnevalt esitatud andmed maavara kvaliteedi kohta plokis 10 pärinevad
uuringuaruandest „Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo,
töö nr 21134 , EGF 9581).
Tabel 6 - Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad
Näitajad: Min Max Kaalutud
keskmine
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥5 mm), % 0,0 39,8 2,9
sh fraktsiooni >70 mm, % 0,0 8,9 0,3
Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 60,2 100,0 95,3
sh savi-ja tolmusisaldus (<0,05 mm), % 5,1 87,9 17,0
Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv
Savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm), % 5,1 87,9 17,8
Liiva peensusmoodul (Mp) 0,0 2,3 1,3
Näitajad: Min Max Kaalutud
keskmine
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 24,0 0,7
Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 100,0 99,3
Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 6,1 72,1 27,9
Filtratsioonimoodul (m/ööp) <0,1 <0,1 <0,1
Peenosise % ainult liivafraktsioonist 6,1 72,1 28,1
9
Looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus väike, jäädes vahemikku
0,0…24,0% (keskmine 0,7%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on
76,0…100% (keskmine 99,3%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 6,1…72,1%
(keskmine 27,9%). Materjali filtratsioonimooduliks saadi <0,1 m/ööpäevas. Kaalutud
keskmiste omaduste poolest on plokk 10 loodusliku materjali puhul tegemist
täiteliivaga.
Katend paikneb plokil 3 peamiselt laiendatavast (olemasolevast) mäeeraldisest väljas
paikneval varualal pindalaga 3,43 ha ja selle kogus on ~9 tuh m3. Ploki 10 alal saadi
mudelarvutuse tulemusena katendi koguseks 32 tuh m3.
Keskkonnaregistri maardlate nimistus on taotletava mäeeraldisega seotud
maavara plokkides kinnitatud järgmised maavaravarud:
- veepealse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha koguses 754 tuh m3
(plokk 3 aT) [seisuga 26.08.2021];
- veealuse täiteliiva aktiivne tarvevaru pindalal 9,57 ha koguses 331 tuh m3
(plokk 5 aT) [seisuga 26.08.2021];
- veepealne täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,71 ha 779 tuh m3 (plokk
10 aT) [seisuga 06.07.2021].
Seisuga 26.08.2021 moodustatud plokkidest 3 ja 5 paikneb olemasoleva mäeeraldise
piires 602 tuhat m³ täiteliiva. Laiendamisel lisandub mäeeraldisele 54 tuh m³ plokkide
3 ja 5 täiteliiva mäeeraldise lamamist. (tabel 1 ja 2). Tulevevalt mäeeraldise piiride
muudatusest, mis lähtub omavalitsuse seisukohtadest on plokid 3, 5 ja 10 hõlmatud
taotletavasse mäeeraldisse osaliselt. Plokist 3 on hõlmatud 731 tuh m³ (välja jääb
23 tuh m³), plokist 5 on hõlmatud 329 tuh m³ (välja jääb 2 tuh m³) ja plokist 10 on
hõlmatud 538 tuh m³ (välja jääb 241 tuh m³). Taotletava mäeeraldise alal paikneb
28 tuh m³ katendit (sh ploki 3 alal 9 tuh m³ ja ploki 10 alal 19 tuh m³).
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Murru liivakarjääri mäeeraldis (pindala 12,38 ha) kattub Murru liivamaardla
aktiivse tarbevaruplokkidega, plokk 3 aT, 5 aT ja 10 aT. Mäeeraldis hõlmab plokke
osaliselt lähtuvalt Maapõueseaduse § 50 lõige 10 viidatud nõusoleku puudumisest ja
omavalitsuse üldplaneeringuga seatud soovituslikust 150 m kaugusest elamutest.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3, 5 ja 10 lamamid. Taotletava
teenindusmaa (pindala 13,39 ha) piiride valikul on lähtutud teenindusmaa vajadusest
ümber mäeeraldise, katastriüksuse piirist ning samuti Maapõueseaduse § 50 lõige 10-st
ning üldplaneeringu soovitusest. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud koos
täiendava maavara hõlmamisega ida suunas, idas on korrigeeritud ka teenindusmaa
piirnemist korrektseks Kuru (tunnus: 54502:001:0014) katastriüksusega. Lisaks on
teenindusmaad nii ida- kui läänepiiri korrigeeritud lähtuvalt Maapõueseaduse § 50 lõige
10 kohase nõusoleku puudumisest. Idapiiril ei ole teenindusmaast välja jäetaval alal
10
kaevandamist toimunud. Läänepiiril kavandatakse kaevandatud maa korrastamine koos
taotletava karjääri korrastamisega.
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletav Murru liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 1598 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga
kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta
mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset
(abs 64 m), ja allpool veetaset 12° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva
katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja
ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata nõlvas 298 tuh m³ (sh plokis 3
189 tuh m³, plokis 5 38 tuh m³ ja plokis 10 71 tuh m³) täiteliiva.
Plokkide kaupa on kaevandatav varu:
Plokk 3 731 – 189 = 542 tuh m³;
Plokk 5 329 – 38 = 291 tuh m³;
Plokk 10 538 – 71 = 467 tuh m³;
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris kokku
1598 – 298 = 1300 tuh m3.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kogu Murru liivakarjääri alal on mäenduslikud tingimused soodsad, sest tegemist on
juba avatud maardla alaga, kus on katend eemaldatud. Katend on eemaldamata
väljapool mäeeraldist jäävatel aladel, kus selle paksus on 0,1…0,4 m. Murru
liivakarjääri teenindusmaale on juurdepääs väga hea läheduses kulgeva Mudiste-Tääksi
maantee kaudu, mis omakorda ristub Viljandi-Imavere maanteega.
Murru liivakarjäär kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia
(kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267). Antud elupaik on tekkinud
kaevandamistegevuse tulemusel (kaevandamisluba väljastatud 09.05.2013,
kaldapääsukese elupaiga esmane kanne 20.12.2018). Seega kaevandamine ja
kaldapääsukeste kooseksisteerimine on üksteisest sõltuv. Kuna aga kaldapääsukesee
puhul on tegemist III kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb kaevandamisel
lähtuda looduskaitseseaduses sätestatust. Lisaks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud
kaldapääsukese elupaikade majandamist käsitleva juhendi kaevandus- ja
ehitusettevõtjatele, et vältida lindude ja inimeste huvide ootamatut ristumist.
Looduskaitseseadust ja Eesti Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on kaevandamine ja
kaldapääsukeste kooseksisteerimine võimalik.
Kuna kasuliku kihi paksus on üsna suur, tuleb see väljata mitme astmega.
Kaevandamisel tuleb arvestada, et paiguti levib maavara ka põhjaveetasemest
madalamal, kuid täpset kaevandamisel kujunevat veetaset ja vee alt väljatava kihi
paksust ei ole võimalik ala väga muutliku reljeefi ja setete koostise tõttu prognoosida.
11
Murru liivakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt maaparandusehitisega (tunnus:
6113350030050001), sh maaparandusehitise kollektoriga. Liivakarjääri laiendamise
korral ei ole võimalik kollektorit säilitada. Murru maaparandusehitiselt kuivendusvee
äravoolu tagamiseks tuleb kollektor rekonstrueerida selleks koostatud projekti alusel.
Maaparandusehitise rekonstrueerimiseks vastavalt Murru maaparandussüsteemi
rek 2023, (töö nr VP23025) projektile on väljastatud ehitusluba.
Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse
purustus-sorteerimissõlme abil. Töötluseks vajalikud seadmed tuuakse ja viiakse
karjäärist vastavalt toodangu nõudlusele.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Maastiku
esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Valgus-, soojus-,
kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääris töötav tehnika peab vastama seadmele kehtestatud normidele, mistõttu
kaevandamine ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks negatiivselt
mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda.
7.1 Mõju kaitsealustele liikidele
Olemasoleva (laiendatava) karjääri ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia
Riparia (kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267). Kaldapääsukese tegelikud
pesitsuspaigad sõltuvad kaevandamisel tekkivatest vertikaalsetest astangutest.
Kaldapääsukeste pesitsemise eripärasid ja perioodi arvestades on kaevandamine
võimalik. Selleks on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud vastav juhend
(https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Looduskaitseseadust ja Eesti
Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on kaevandamine ja kaldapääsukeste
kooseksisteerimine võimalik. Keskkonnaamet on 05.04.2022 kirjaga nr 7-9/22/4737-2
andnud seisukoha, et arvele võetud maavara kaevandamine Murru maardlas on
võimalik. (Lisa 4)
7.2 Vesi
Kaevandatav maavara asub maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavara
kavandatakse kaevandada vett karjäärist välja juhtimata. Veetase on alal väga muutlik
reljeefse maapinna ja muutliku setete koostise tõttu. Eelnevast tulenevalt võis eeldada, et
kaevandamisel võib olla mõningane mõju veetasemele ja seega on tellitud taotluse
koostamisel hüdrogeoloogiline uuring „Hinnang veerežiimile kaevandamisel Murru
liivakarjääris“ (Maavarauuringud OÜ, 2025) (Lisa 3). Uuringu eesmärk oli selgitada
kaevandamise mõju Murru liivakarjääri ümbruse veerežiimile, mõju majapidamiste
12
veevarustusele, veekogudele ning anda hinnang kaevandamisjärgselt kujunevale
veetasemele. Uuringus leiti, et kaevandamise mõju Murru liivakarjääris on piirkonna
põhjavee režiimile minimaalne. Piirkonna salvkaevudes veetase ei alane kui
kaevandatakse veekeskkonnas või vajadusel lühiajaliselt juhitakse vett ära. Pikaajalisel
karjäärist vee juhtimisel Tääksi järve eeldati uuringus, et oleks mõju nii kaevudele kui
allikatele. Murru liivakarjäärist ei ole kaevandamisel vett karjäärist välja juhitud ja seda
ei planeerita teha ka mäeeraldise laiendamisel.
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt
võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks
karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette.
Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja
kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud
hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee
reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse
ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee
reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib
pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt.
7.3 Müra
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm ning kuuldava
heli teket ei ole tootmisel võimalik vältida. 150 kW ja suurema mootoriga ning
täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju
müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on
110 dB.
Müratase väheneb allikast eemaldudes. Masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille
heli levib sfääriliselt – see tähendab, et igas suunas ühtlaselt. Helirõhu tase väheneb
6 dB võrra iga kauguse kahekordistumise korral. Näiteks kui avamaal 100 m kaugusel
müraallikast on müratase 59 dB, siis 200 m kaugusel on see 53 dB ja 400 m kaugusel
oleks müratase 47 dB. Kuigi inimese kuulmislävi on tavaliselt 0–25 dB ja teoreetiliselt
võiks heli olla kuuldav väga kaugel, siis praktikas varjavad kaugete allikate heli teised
objektid (nt pinnavormid, hooned või mets) või tugevamad lähiallikad.
Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu
võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Normtasemete
ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Karjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Maksimaalne müratase ei
tohi tööstusmüra korral ületada vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud
13
normtaset rohkem kui 10 dB. Mäetööd toimuvad päevasel ajal. Kaevandamise
jätkumisel masinad paiknevad süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad
müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra.
Lähimad elamu paiknev taotletavast Murru liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast
150 m läänes Miiska (54502:001:0160) kinnistul ja Kaval-Antsu (61501:001:1248)
kinnistul. Ülejäänud elamud piirkonnas paiknevad üle 200 m kaugusel. Vabas õhus
leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise
valemi (ISO 1996) abil:
= − (20 log + 11) , kus
Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);
d – kaugus müraallikast (m)
Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise
kaugust 150 m võiks müratase ulatuda seal vabalt leviva heli tingimustes tasemeni:
= 110 − (20 log 150 + 11) = 55
Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut
vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed ning müraallika ja
majapidamise vahel olevad puud/põõsad. Mäeeraldise läänepiirile on rajatud ~5 m kõrgune
katendi vall mida kaevandamise jätkumisel pikendatakse lõunasuunas, mis aitab vähendada
müra levikut läänesuunas. Müra levikut karjääri idaosast saab vajadusel vähendada
vähemalt 3 m kõrguse katendi valli paigutamisega mäeeraldise idaossa hoonete poolsetele
piirilõikudele. Arvestades puistangute, katendi vallide ja taimestiku mõju müra levikule on
oodatav müratase lähimate elamute juures kuni 37 dB mis jääb lubatud piirväärtustest
selgelt madalamale.
Arvestades kehtivaid normtasemeid, looduslike ja rajatud müratõkete (nõlvad, puistangud
ja valli) mõju ning tööde toimumist vaid päevasel ajal, on vähetõenäoline, et kaevandamise
jätkumisel ületaks müratase lähimate elamute juures lubatud piirmäärasid.
7.4 Heitkoguste hinnang
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis
ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on
kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi
ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn
aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.
Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.
Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise
14
loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m
kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.
Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele.
Tolmu teket on võimalik vähendada heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui
ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket
kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt
niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid.
Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus
tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA
Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis3 kirjeldatud metoodikat, mille
puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv
osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= × 0,0016 × (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,0025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
3 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
15
PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on
1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Viljandis 2,3 m/s. Liiva niiskusesisalduse
protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine:
= 0,74 × 0,0016 × (
2,3 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0013 /
Karjääris ~139200 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0013 × 139200
1000 = 0,181 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest
väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt
1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0013) = 0,00444 /
Karjääri tootmismahu ~139200 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,00444 ∗ 139200
1000 = 0,618 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,618 t /a.
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 18.03.2026, 34) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1
kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda
karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle
16
kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on
kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatud katend, mille
kogumahuks on 28 tuh m3. Katend on kasutatav kaevandatud maal maapinna ja nõlvade
kujundamiseks ja katmiseks.
Taotletavas Murru liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse jooksvalt
karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise
käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu
jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei
teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Karjääris ei kavandata jäätmehoidla käitamist,
mis JäätS § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt vajaks käitamiseks jäätmeluba.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada
vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandamise tulemusel kujuneb alale muutliku põhja kõrgusega süvend. Karjääri
põhi on paiguti madalamal oodatavast maksimaalsest veetasemest (64 m) pärast
maavara ammendamist. Pärast kaevandamist on seega võimalik ala korrastada
veekoguga metsamaaks.
Kaevandatud maal on võimalik karjääri põhja tasandada kasutades alal esinevat
katendit. Ala korrastamisel korrastatud maa plaanil (Gr lisa 3) esitatud kujul on
maapinna tasandamisel kasutatav kogu mäeeraldisel esinev katend ~ 28 tuh m³
ulatuses. Kaevandatud maa korrastamisele võib avaldada mõju kaevandamisel kujunev
veetase. Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja
millises ulatuses tegelik veetase karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine
lahendada lähtuvalt kujunevast olukorrast.
Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks
vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
17
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates
töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari
kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Murru liivakarjääri
korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,39 ha x 2500 € ≈ 33 475 eurot.
10 Muud selgitused
Keskkonnaamet on 20.02.2026 kirjaga nr DM-132776-20 teavitanud: “Täiendavalt
märgime, et teavitasime taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest
menetlusosalisi 26.11.2025 kirjaga nr DM-132776-12. Avalikustamise käigus laekus
mitmeid vastuväiteid, küsimusi ning seisukohti. Haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3
kohaselt tuleb taotluse esitajale anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja
vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks.” Esitatud
vastuväited on põhjalikud, aga sisaldavad ka mõningaid eksimusi (sh kauguste
arvestamisel taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist). Keskkonnaamet on
23.02.2026 MTÜ Tääksi Küla Selts’ile suunatud kirjaga (DM-132776-23) esitanud
selgituse menetluse toimumise kohta esitatud ekslikule väitele:
“Tõite muu hulgas kirjas välja, et Keskkonnaameti otsus jätta avatud menetlus ja
keskkonnamõju hindamine antud haldusasjas läbi viimata, ei ole Teie hinnangul
põhjendatud ega õiguspärane (viide Keskkonnaameti 26.11.2025 kirjale nr DM-
132776-12). Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et nimetatud kiri oli teavitus
piirkonna elanikele selle kohta, et oleme võtnud taotluse menetlusse ja algatanud avatud
menetluse. Selle kirjaga ei tehtud otsust viia läbi mitteavatud menetlus ning jätta
keskkonnamõju hindamine algatamata. Lisaks märgime, et kui loa muutmisest
keeldumise alus langeb ära, siis menetluse käigus hindame kaevandamistegevusest
tingitud mõjusid (sealhulgas Teie poolt välja toodud murekohti) keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnangus. Samuti, kui loa muutmiseks
korralduse eelnõu koostamine osutub võimalikuks, korraldame avaliku arutelu eelnõu
etapis (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 481 lg 1).
Kui eelhinnangu koostamise käigus selgub, et ei ole piisavalt andmeid otsuse
tegemiseks, võib Keskkonnaamet küsida loa taotleja käest täiendavat infot (näiteks
täiendavat eksperthinnangut). Vajadusel algatatakse keskkonnamõjude hindamine.”
Taotleja on esitanud oma seisukoha (DM-132776-19) vastusena KeA 30.01.2026
kirjale nr DM 132776-18. Käesolevaga on taotlust korrigeeritud ja taotletavat ala
vähendatud lähtuvalt omavalitsuse järeldustest elanike arvamuste kohta ja valla
18
üldplaneeringust. Käesolevaga taotletakse olemasoleva karjääri laiendamist
kaevandamise jätkamiseks ja kasutuses oleva maardla maavara ammendamiseks.
Tegemist ei ole piirkonnas uue ja teadmata mõjudega tegevuse alustamisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
05.05.2025
Täiendatud: 18.09.2025, 05.11.2025, 29.04.2026
54502:001:0021
Mäeltveski
Ptl
Üptl
Vptl
Aleuriit
Vptl
Üptl
Ptl
Vptl
Vptl
Slm
Üptl
Aleuriit
54502:001:0021
Mäeltveski
Üptl
Vptl
Vptl
Aleuriit
Aleuriit
Slm
Sl’
Aleuriit
Üptl
Aleuriit
Vptl
Ptl
Moreen
Aleuriit
Ptl
Vptl
Ptl
Ktl
Ktl
Aleuriit
Üptl
Vptl
Ktl
Üptl
Vptl
Üptl
Ptl
Aleuriit
Slm
Vptl
54502:001:0021
Mäeltveski
5 4 5 0 2 :0
0 1 :0
4 1 2
K a ru
m e ts a J
ä rv
e
5 4 5 0 2 :0
0 2 :0
4 5 0
5 4 5 0 2 :0
0 1 :0
0 1 4
K u ru
54502:001:0021
Mäeltveski
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
54502:001:0021
Mäeltveski
54502:001:0014
Kuru
Vptl
Ptl
vt 21,4 m vt 19,0 m
vt 17,5 m
vt 6,0 m
vt 19,2 m vt 11,0 m
Plokk 10 aT
Plokk 10 aT
Plokk 3 aT
Plokk 5 aT
Plokk 1 aR
Plokk 10 aT
P L
O K
K 1 a
R
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
P L
O K
K 1 a
R
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
PLOKK 5 aT
PLOKK 3 aT
Tääksi küla
Mäeküla küla
Tääksi küla
Mäeküla küla
Muru livakarjäär
0.6
1.7
6.8
12.8
22.7
86.14 PA-2
70.34 15.7 0.1
85.90 PA-4
19.5+
0.5
PA-2 84.0119.8+
0.2
PA-8 80.24 61.0418.8
0.4
PA-13 73.27 57.27 15.7
0.3
PA-10 62.40 61.30
0.65 0.45
84.95 PA-277
57.95 26.7 0.3
85.44 PA-10
64.24 21.1 0.1
PA-1 77.54 61.54
15.7
0.3
85.90 PA-4
19.5+
0.5
PA-6 69.62 64.12
3.8
1.7
18.0
15.0
21.0
27.0
24.0
0.3
7.7
10.4
4.9
10.3 0.1
0.1
1.4
18.0
15.0
21.0
27.0
24.0
9.0
11.8
7.8
14.6
19.5
14.0
12.2
19.1
16.5
9.8
2.0
0.1
7.4
5.0
24,0
20,0
2,0
30,0
21,2
20,0
20,0
6,0
30.0
18.0
15.0
3.5
0.1
23.6
8.2
10.4
86.41
Pa-15
82.91
74.39
Pa-8
50.79
84.95
Pa-277*
57.95 26.7
0.33.4
0.1
23.0
0.6
30.0
19.1
20.3
21.2
0.3
6.2
10.3
4.5
6.5
21.2
10.8
14.3
7.1
10.5
79.07
Pa-3
72.87
84.95
Pa-277*
57.95
86.60
Pa-12
78.80 86.78
Pa-9
67.68 85.44
Pa-10
64.24
80.86
Pa-13
74.36 6.4
0.1
5.9
0.3
26.7
0.3 6.9
0.9
19.0
0.1 21.1
0.1
0.1
0.1
2.2
4.7
17.8
81.49
Pa-5
71.09
3.2
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
M vert 1:200 M hor 1:1000
Formaat A1
Gr lisa 2 Viljandimaa Pıhja-Sakala vald
L˜BILÕIKED I-I’ ... IV-IV’
GEOLOOGILISED
MURRU LIIVAKARJ˜˜R Töö nr 25003
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Tellija:
27.04.2026
Koostatud:/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
Liiv
Täiteliiv
Ehitusliiv
Saviliiv
Aleuriit
Moreen
Suudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
Lamami abs kırgus, m Kasuliku kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
Katend
Kattekihi paksus, m
Puuraugu sügavus,m
Puuraugu ammendunud intervall
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Ladu
Kattepinnas
PLOKK 5 aT
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE III-III’
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE IV-IV’
abs m
E
NW SE
63
59
61
73
65
51
49
53
57
55
81
75
83
87
85
71
69
67
77
79
m
63
59
61
73
65
51
49
53
57
55
81
75
83
87
85
71
69
67
77
79
m
01.09.2009
v.t. 6.9 m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE II-II’
02.09.2009
v.t. 19.2 m
31.08.2009
v.t. 7.0 m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE I-I’
87
85
83
81
79
77
75
73
71
69
67
65
63
61
59
57
55
53
87
85
83
81
79
77
75
73
71
69
67
65
63
61
59
57
55
53
m
SW NE
m
03.09.2009
v.t. 8.6 m
03.09.2009
v.t. 7.0 m
ja selle nılvus
Kaevandamisel jäetav kaitsetervik
Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021)
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 22002;
- Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele vıtmiseks (varu seisuga 26.08.2021),
OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 21134.
, -
- Murru liivakarjääri markeiderimııdistamine seisuga 14.10.2024, OÜ J.Viru Markeideribüroo töö nr 24259;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
abs m
W
abs m
N
abs m
S
54
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
5656
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
58
60
62
64
66
68
70
72
74
76
78
80
82
84
86
88
Puurauk :Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
ja mııtmise kuupäev
Uurinugaegne veetase maapinnast
(aT- aktiivne tarbevaru; aR- aktiivne reservvaru)
Maavara varuplokki kontuur
ammendamist, abs m
Eeldatav pıhjaveetase pärast maavara
TL
EL
SAVILIIV
ALEURIIT
MOREEN
LIIV
01.09.2009
v.t. 6.9 m
0.3
21.2
6.9 (TL)
0.9 86.59
Pa-12
79.41
04.09.2009
v.t. 9.5 m
1 :2
1: 5
03.09.2009
v.t. 17.0 m
1 :2
1:2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
v.t. 59.0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
v.t. 64,0 abs m
kr aa
v
k ra a v
kr aa
v
kr aa v
kr aa v
26.08.2021
v.t. 57.25
26.08.2021
v.t. 55.76
86.89
86.83
85.12
83.17
86.79
86.74
86.55
84.86
54502:001:0021
Mäeltveski
5 9
5983
77
77
5 2
5 3
53
5 4
54
5 5
55
55
5 6
5 6
56
5 7
5 7
5 7
5 7
58
5 8
58
59
5 9
5 9
60
6 0
6 0
60
6 0
60
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
6 2
62
6 2
62
6 2
6 2
63
6 3
63
6 3
63
6 3
64
64
64
6 4
64
6 4
65
65
65
6 5
65
65
6 5
66
6 6
66
6 6
6 6
66
66
66
67
67
67
67
6 7
67
67
67
67
68
6 8
68
68
68
68 68
6 8
68
69
69
69
69
6 9
6 9
69
69
6 9
69
70
70
7 0
70 70
7 0
7 0
70
7 0
7 0
71
71
71
71
71
7 1
7 1
71
71
71
71
7 2
72
72
7 2
72
72
72
72
72
72
72
7 3
73
73
7 3
73
7 3
73
73
73
73
73
73
74
74
74
74
7 4
74
7 4
7 4
74
74
75
75
75
75
7 5
75
7 5
75
76
7 6
76
76
76
7 6
7 6
77
77
77
7 7
77
7 7
77
77
7 8
78
78
78
7 8
78
78
78
79
7 9
7 9
7 9
79
8 0 80
8 0
80
81
81
81
81
81
81
8 1
8 2
82
82
82
8 2
82
8 2
8 2
82
8 3
83
83
83
8 3
8 3
83
8 4
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
84
8 5
8 5
8 5
86
87
8 7
T P
T P
Kr
Kr
A
A
A
Kr
M u d is te
Tä äks i
·500 Bet 83.20
81.58-81.40
77.65
83.63-83.18 ·500 Bet
83.20
75.54-75.48 ·500 Bet
82.37
80.95
79.08
77.58
76.22
76.42
72 .6 4
72 .8 5
77.74
77.49
77.01
84.41
82.10
77.64
78.37
77.37
77.50
80.69
79.76
77.84
82.00
81.25 79.82 78.15
83.18
76.49
85.07 84.31
76.09 77.87
85.37
85.12
76.26
83.66
74.98
75.94
73.63
75.11
81.86
8 3 .4 9
83.48
83.87
83.24
84.33
84.91
85.76
86.75
86.85
87.21
87.20
86.48
84.34 84.33
81.53 81.86
83.53
77.55 81.89
75 .5 9
79 .5 1
8 3 .2 7
8 6 .7 1
8 7 .6 4
8 7 .2 2
8 5 .8 7
8 4 .0 1
8 3 .2 7
8 4 .5 4
84.93
84.55
83.70
82.37
79.08
77.58
76 .8 3
76.22
73 .0 3
74 .0 4
7 4 .7 2
7 5 .4 6
7 6 .3
5
7 7 .0 0
76 .9 9
76 .9 4
76.1977.43 78 .0 5
77 .6 2
81.56
80.82
72.57
85.59
84.79
83.80
8 3 .8 5
8 3 .5 5
82.10
83.23
86.38
86.21
83.32
54502:001:0412
5 4 5 0 2 :0 0 1 :0 0 2 3
Karumetsa
2 4 1 2 2 M
u d is te -T
ä ä k s i te e
Kuusk
0.20
20 Kask
Kuusk
Lepp
0.10
19
0.15
20
Mänd
Kuusk
Haab
Lepp
pıld pıld
pıld
pıld
pıld
Mänd 0.05
4
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
pıld
pıld
pıld
pıld
A
Kr
pin n
89.60
87.75
85.69
87.00
87.51
86.04
86.75
84.70
8 7 .3 1
8 7 .7 3
87.51
87.24
86.96
86.89
84.55
82.70
80.32
80.43
72 .82
78.32
79.96
79.51
72.23
74.47
73.44
75.31
74.72
78.31 76.92
78.28
77.08
79.66
78.13
77.28
78.46
79.53
78.10
84.89
8 4 .3 9
8 2 .1 7
8 2 .8 1
8 3 .2 5
83.87
84.74
83.96
83.97
85.50
86.87
87.36
86.81
79.88
80.77
81.23
82.41
78.20
76.05
78 .0 6
8 1.4
6
8 4 .6 3
8 5 .5 1
87.76
87.92
88.27
85.10
85.29
84.78
68.59
6 0 .2
5
6 1.4
3
72.09
71.90
72.68
73.86
72.69
71.35 70.35
72.30
69.93
68.09
74.11
81.71
83.47
82.49
79.34
78.99
75.41
78.81
77.91
79.97
72.80
69.57
72.79
75.67
77.54
75.51
74.40
73.22
73.11
76.33 79.23 82.03
64.47
65.44
66.73
63.73
65.47 65.59
72.80
68.46
71.44
73.56
75.61
71.60
69.58
71.38
66.80
64.03
69.01
67.84 61.75
59.66
58.79
57.07
59.58
60.64 65.62
59.27
57.73
55.93 53.86
53.70
51.82
52.34
53.53
56.50
59.20
58.37
58.71
61.63
66.33
62.20
58.62
64.08
64.27
64.32 69.48
66.40
64.52
72.42
72.51
72.18
68.40 67.28
65.33
64.44
59.48
55.67
59.43
61.17
70.42
73.69
65.44
64.26
63.56
57.62 53.34
60.49
60.70
56.67
53.83
59.33
61.55
62.71
59.40
65.81
51.82
66.50
67.31
60.65
72.53
65.46
70.67
71.52
71.55
71.70
72.06
76.50
70.50
66.59
73.55
70.35
72.56
66.34
59.42
61.33
67.51
71.72
55.84
55.31
54.29 55.96
55.88
55.09
54.05
53.36
52.34
73.75
74.60
72.21
66.46
69.65 65.43
64.49
59.35 58.52
57.59
65.06
74.72
64.75
70.65
54.26
71.04
82.69
69.27
71.51
60.46
61.60
59.24
59.02
51.84
51.63
52.52
55.60 56.72
59.43
61.54
64.38
68.71
67.08
68.23
70.62
83.74
81.40
75.54
67.58
64.34
68.49
68.55
64.32
56.22-57.23 600 bet
58.47
600 bet 52.20
51.52-51.62
72 .26
71.8 1
71.75
71.53
70.17
69.45
68.52
67.27
66.51
66.00
65.74
65.06
64.70
62.84
62.20
61.66 61.16 60.28
59.13
57.85
57.69
54.70
51.20
63.50
64.03
62.87 62.31
62.57
64.06
64.69
66.86
66.92
73.79
72.79
73.40
73.23
72.96
82.35
81.16
68.86
68 .28
66 .63
65 .0 9
6 5 .3 8
64 .8 0
62.55
6 0 .5 5
6 0 .4
2
6 0 .7 9
6 1.3
0
6 2 .3
6
6 1.1 8
62.35 64.14
64.78
65.91
66 .77
67 .4 5
70 .2 8
71. 57
71.62
0.20 Kask Kuusk
Lepp
20
Lepp 11
0.10
54502:002:04 0
Järve 54502:002:0450
Järve
54502:001:0021 Mäeltveski
54502:001:0014
Kuru
54502:001:0050
Tuhkru
61501:001:1247
Induse
54502:001:0610
Uue-Tammiku
54502:001:0430
Tammiku
54502:001:0160
Miiska
55
56
57
5 8
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
81
80
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60 59
58
57
56
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 7
6 6
6 5
6 5
6 6
6 7
6 8
6 9
7 0
7 1
7 2
7 3
7 4
7 5
7 6
7 7
7 8
7 9
8 0
8 1
8 2
8 3
8 4
8 3
8 2
8 1
8 0
7 9
7 8
7 7
7 6
7 5
7 4
7 3
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 8
6 9
7 0
7 1
7 2
7 3 7 4
7 3
7 2
7 1
7 0
6 9
6 8
6 7
6 6
6 5
6 4
6 3
6 2
6 1
6 0
5 9
5 8
5 7
5 6
72 7 3
7 4
7 5
7 6
7 7
7 8
7 9
8 0
8 1
8 2
8 3
8 4
85
8 6
83.15
81.58
82.74
Y =5
9 4 0 0 0
Y =5
9 4 4 0 0
X=6486600
X=6486700
X=6487000 X=6487000
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 2 0 0
Y =5
9 4 7 0 0
X=6486400
54502:002:0110
Tääksi-Vesiveski
1
2
3
4
5
PLOKK 1 aR
PLOKK 10 aT
6
7
8
910
11
1213
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
PLOKK 1 aR
PLOKK 3, 5 aT
PLOKK 3, 5 aT
1
2
3
4
5
6
Mäeküla küla
Tääksi küla
9
8
7
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Mııtkava:
Gr lisa 3
Töö nr 25003
Viljandi maakond Pıhja-Sakala vald
MURRU LIIVAKARJ˜˜R
Formaat A0
PLAAN
KORRASTATUD MAA
JOONMÕÕTKAVA:
0 10 50 m
Tellija:
27.04.2026
Koostatud:/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
Peetrimıisa küla, Tallinna tn 86
Viljandi maakond 71073 Viljandi vald
Osaühing AcropolisKoostas
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee 1:1000
LEPPEM˜RGID:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Asustusüksuste piir ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Tääksi küla
84
Vid 199921126,199921126
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Vid 51343507, 51343648
Sideehitise kaitsevöönd
Vid 24122
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Vid 6113350030050001, 6113350030040002
Maaparandussüsteemi maa-ala
Kalda piiranguvöönd (VEE2074010)
(kaldapääsuke)Riparia riparia
III kat. kaitsealune liik (KLO9124267)
Maardla piir (asendiskeemil)
(aR - aktiivne reservvaru) Maavara ploki piir ja nimetusPLOKK 1 aR
Metsamaaks korrastatud ala
Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase
kaardilehe nr 5344 Suure-Jaani ASENDISKEEM M 1:50 000
2. Katastriüksuste, kitsenduste piirid Maa- ja Ruumiameti avaandmed 27.04.2026. a (plaanil skemaatiliselt). 1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis. M˜RKUSED:
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Mäeeraldise pindala 12.38 ha
pindala 13.39 ha Mäeeraldise teenindusmaa
Piiri- punkti nr
Koordinaadid
X Y
39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
6486997.25
6486878.49
6486848.21
6486831.53
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486429.52
6486460.41
6486474.62
6486502.06
6486575.20
6486592.78
6486595.23
6486610.54
6486619.01
6486623.42
6486632.86
6486643.04
6486652.57
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6487021.70
594318.08
594198.13
594171.59
594177.66
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594020.95
594022.23
594023.02
594199.72
594235.22
594250.15
594269.27
594308.46
594322.50
594324.45
594340.86
594353.79
594357.99
594373.10
594383.48
594399.59
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594353.42
6486972.38
6486853.89
6486821.88
6486802.37
6486772.89
6486744.23
6486717.49
6486693.70
6486673.77
6486667.90
6486652.60
6486642.65
6486627.94
6486580.02
6486574.38
6486545.13
6486437.96
6486481.73
6486526.64
6486589.46
6486630.29
6486659.66
6486711.04
6486757.13
6486778.36
6486835.68
6486888.29
6486928.85
6486940.46
6486936.20
6486997.89
594325.11
594207.48
594179.14
594182.15
594180.86
594173.85
594161.38
594143.93
594122.18
594114.36
594089.14
594061.81
594052.23
594020.95
594022.23
594023.02
594186.84
594236.25
594266.22
594301.77
594351.00
594413.73
594509.44
594489.68
594480.71
594455.97
594421.96
594400.19
594394.38
594388.41
594360.12
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
oodatav
vt. 64.0
oodatav
vt. 64.0
10
6
Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
VILJANDI MAAKOND
PÕHJA-SAKALA VALD
MÄEKÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
MURRU
LIIVAKARJÄÄR
Tellija: Osaühing Acropolis
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 25003
Tallinn 2026
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 5 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 6 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 7 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 9
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 9 5.2 Kaevandatavad varud ................................................................................... 10
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................. 10 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 11
7.1 Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................ 11 7.2 Vesi .............................................................................................................. 11 7.3 Müra ............................................................................................................. 12 7.4 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 13
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 15 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 16
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 17
10 Muud selgitused ..................................................................................................... 17
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 09.05.2022 korraldus nr 1-17/22/1008.
2. Maa-ameti peadirektori 09.05.2022 korraldus nr 1-17/22/1022.
3. Hinnang veerežiimile kaevandamisel Murru liivakarjääris.
4. Seisukoha andmine varu arvele võtmiseks ja ümberhindamiseks ning
kaevandamiseks Murru maardlas.
5. Põllumajandusameti kooskõlastus.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… IV-IV’ Mhor 1:1000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele
võtmiseks“
3. Aruanne „Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta.“
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo
geoloogilise uuringu1 Viljandi maakonnas Mäeltveski katastriüksusel (tunnus:
54502:001:0021). Töös on vaadeldava ala piires teostatud maavaravaru
ümberhindamine ja moodustatud uued maavaravaru plokid, kus plokkide 2, 3, 4 ja 5 aT
ning 6, 7, 8 ja 9 aT alad on liidetud ning nendele on lisatud ka varasemalt uuritud, kuid
plokkidest välja jäänud osa. Liidetud plokkidest plokid 2, 3, 4 ja 5 asusid olemasoleva
mäeeraldise piires. Uuringuga moodustatud uute plokkide 3 ja 5 piirid ei ühti
varasemate ploki piiridega. Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti
9.05.2024 korraldusega nr 1-17/22/1008 arvele võetud uute Murru liivamaardla
(registrikaardi nr 0715) maavara plokkidena 3 aT ja 5 aT. Laiendatav (olemasolev)
mäeeraldis hõlmab moodustatud plokke ja nendes esinevat maavara osaliselt.
Markšeideritöö aruande „Murru liivakarjääri markšeideri mõõdistamine seisuga
26.08.2021. a)“ andmetel oli mäeeraldise jääkvaru kogus kokku 602 tuhat m³. Sellest
kaevandatav varu oli 266 tuh m³.
Jääkvaru ümberhindamisel muudeti maavara lamami kuju ka olemasoleva
mäeeraldisega kattuval alal. Jääkvaru ümberhindamise aruandes on esitatud uute
plokkide kogu mahud ja arvutatud lisaks mahud plokkide 3 ja 5 mäeeraldisega
pindalaliselt mitte kattuval alal ehk mäeeraldise kõrval (tabel 1). Nende koguste põhjal
on Maa-ameti 9.05.2024 korralduses nr 1–17/22/1008 esitatud indikatiivsed kogused,
mille puhul eeldati, et need jäävad olemasoleva mäeeraldise piiresse (tabel 1).
Tabel 1 - Plokkide 3 ja 5 kogused mäeeraldise alal ja selle kõrval vastavalt (korraldus
nr 1-17/22/1008)
Varu mäeeraldise alal Varu mäeeraldisega seotud
plokkides mäeeraldise kõrval
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Kokku (tuh m³)
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Kokku (tuh m³)
Plokk 3 kokku
(tuh m³)
Plokk 5 kokku
(tuh m³)
432 224 656 322 107 429 754 331
Kumbki arvutustulemus ei arvesta, et olemasoleva mäeeraldise alal maavara lamami
kuju muutusest tingitult lisandunud maavara kogus ei paikne kehtiva mäeeraldise piires
vaid selle lamamis. Seega pärast jääkvaru ümberhindamist paiknes seisuga 26.08.2021
1 Potagin, C. 2022. Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks (varu seisuga
26.08.2021). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22002 , EGF 9580
4
olemasoleva mäeeraldise piires kokku jätkuvalt 602 tuhat m³ maavara (tabel 2) ja see
on osa uutest maavara plokkidest.
Tabel 2 - Maavara laiendatava mäeeraldise piires seisuga (26.08.2021)
Varu mäeeraldise alal
Plokk 3 (tuh m³)
Plokk 5 (tuh m³)
Arvutatud mäeeraldise lamamis* (tuh m³)
Kokku maavara mäeeraldises
(tuh m³)
432 224 -54 602 * - maavara paikneb plokkides 3 ja 5, aga ei paikne olemasolevas mäeeraldises
Pärast maavara kinnitamist uute plokkidena on mäeeraldisel jätkunud kaevandamine
(tabel 3).
Tabel 3 - Laiendatava mäeeraldise jääkvaru
Kokku maavara
mäeeraldises (tuh m³)
(26.08.2021)
Kaevandatud (26.08.2021- 04.11.2025)
deklaratsioonide alusel
Maavara jääk (tuh m³)
(04.11.2025)
Maavara tervikus (tuh m³)
Kaevandatav jääkvaru (tuh m³)
(04.11.2025)
602 51 551 336 215
Markšeideritöös hinnatud perioodil 30.08.2018. a – 26.08.2021. a oli Murru
liivakarjääris maavara kaevandatud 132,3 tuhat m³ ehk 44 tuh m³/aastas. Viimastel
aastatel on kaevandamismahud vähenenud kuna kaevandamisega on jõutud
mäeeraldise piiride lähedale ja kaevandamisel tuleb arvestada nõlvade ja põhja
kujundamisega. Mäeeraldise ida ja lõunapiiril on praegu valdavalt kujundamisel nõlv,
mis laiendamise korral saab kaevandatud. Arvestades lamami keerukat kuju on
tõenäoline, et paiguti geoloogiline lamam tuleb kaevandamisel vastu veel enne
uuringuga määratud maavara lamamini jõudmist.
Pärast jääkvaru kinnitamist seisuga 26.08.2021 on karjäärist kaevandatud 51 tuh m³
maavara ja kaevandatava maavara kogus on vähenenud 215 tuh m³-ni (266-51=215)
Arvestades eelnevat, ja kaevandamismahtu aastatel, kui karjääris ei esinenud tootmist
piiravaid asjaolusid, jätkub karjääris kaevandatavat maavara kuni 5 aastaks
(215÷44=4,9).
Osaühing Acropolis tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo
geoloogilise uuringu2 Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis
(loa nr: L.MU/510126, kehtivusaeg: 14.01.2024). Maavara on uuringus tehtud
ettepaneku alusel Maa-ameti 9.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1022 arvele võetud
Murru liivamaardla (registrikaardi nr 0715) maavara plokina 10 aT.
2 Potagin, C. 2022. Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 06.07.2021). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 21134 , EGF 9581
5
Käesolevaga taotleb Osaühing Acropolis (registrikood 10304735) keskkonnaluba
Murru liivakarjääri laiendamiseks sama maardla piires paikneva ja pärast loa
väljastamist maardlasse lisandunud maavara kaevandamiseks, kuna mäeeraldise piires
on kaevandatav maavara ammendumas. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks
taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Murru liivakarjäär asub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Mäeküla külas
Mudiste-Tääksi maanteest kagus. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,38 ha ja
teenindusmaa pindala 13,39 ha. Mäeeraldise maa-ala asub eravalduses oleval
Mäeltveski katastriüksusel (katastritunnus 54502:001:0021) pindalaga 16,76 ha.
Olemasolev karjääri ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia
(kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267).
Taotletava mäeeraldise territoorium paikneb künklik-lainja reljeefiga alal, mille
suhtelised kõrgused ulatuvad kuni 14,2 m. Reljeef on maa-ala kirdeosas lauge,
edelaosas künklik-lainjas. Taotletava mäeeraldise territooriumist idas on sügav org, mis
200 m põhja pool ühineb Tääksi järve nõoga. Olemasoleva mäeeraldise piires on ala
paljandatud, taotletava mäeeraldise laienduse kirdeosas on mets ja lõunaosas põllumaa.
Piirkonnas on hea teedevõrk. Mäeeraldisest 1,6 km edelas ristub Mudiste-Tääksi tee
Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteega. Teenindusmaa edelapiiril kulgeb
põllumajanduslikel eesmärkidel ja talumajapidamiste juurdepääsuteedena kasutatav
kohaliku tähtsusega tee. Mäeeraldise loodekülg piirneb riigimaantee nr 24122 Mudiste-
Tääksi tee kaitsevööndiga. Olemasoleva ja taotletava karjääri ala läbib
Maaparandussüsteemide registrisse kantud Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu
Murru kollektori 20 m laiune kaitsevöönd (tunnus: 6113350030050001). Sama
maaparandussüsteemi alaga esineb kattumisi ka karjääri idapiiril.
Maaparandussüsteemi alal kaevandamine on kooskõlastatud katastriüksuse alal
tingimusel, et kollektor peab tagama liigvee äravoolu kuivendussüsteemist (Lisa 5).
Paralleelselt kaevandamise loa taotlemisega käis ettevalmistus taotletava karjääri alal
maaparandussüsteemi ümberehitamiseks (ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa
taotlemine). Eelneva tulemusel anti Maa- ja Ruumiameti 17.02.2025 otsusega
nr 6.1-3/7889 välja ehitusluba Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Mäekülas asuva
Murru (MS kood 6113350030050/001) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks
vastavalt Murru maaparandussüsteemi rek 2023, (töö nr VP23025) projektile.
6
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
1987. a tegi taotletava mäeeraldise piirkonnas geoloogilisi uuringuid TK Eesti
Geoloogia, Tartu Geoloogiatöökond (Haamer, R., Soa, K., 1988. a). Uuringute
tulemusel eraldati välja aktiivse reservvaru plokk, selle varu võeti arvele 07.11.2000. a
ehitusliiva aktiivse reservvaru plokina 1.
2009…2010. aastal teostas geoloogilise uuringu OÜ Viru Mäebüroo. Aruanne on
koostanud A. Einmann – „Aruanne Viljandi maakonnas Murru liivamaardlas Murru I
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2010)”.
Välitööde käigus rajati 30.08...04.09.2009. a Murru I uuringuruumis 17 puurauku
üldmetraažiga 279,0 m. Puuraugud paigutati ühtlase võrguna vahekaugustega
55...170 m. Vastavalt tellija esitatud nõuetele, puuriti kuni kasuliku kihi lamamini
arvestades puuragregaadi tehnilisi näitajaid ja geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi
maksimaalselt võimaliku sügavuseni, milleks oli 25,0 m.
09.06.2010. a kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 822 Murru liivamaardlas
Murru I uuringuruumis pindalal 8,18 ha uuritud varu aktiivse tarbevaruna.
Mäeeraldis jääb Sakala kõrgustiku põhjaosas levivate valdavalt fluvioglatsiaalse
geneesiga positiivsete pinnavormide künklik-lainelise reljeefiga alale. Vahelduvad
peeneteralised ja jämedateralisemad kihid. Vähesel määral sisaldub kruusa, veeriseid ja
munakaid peaaegu kõikides kihtides. Oosilaadse seljandiku setted on lääneosas
jämedamad ning peenenevad ida suunas. Maa-ala lääne- ja loodeservas on jälgitav
terajämeduse vähenemine sügavuse suunas. Setete terajämedus on läbilõike platoo-
osas, nõos ning lõunapoolsel seljandikul jämedam, platoo nõopoolsel nõlval peenem.
Maavara moodustavate setete paksus on väikseim lõunaosa läbiva nõo kohal, samuti
lõunaosas asuva seljandiku idaosas. Erineva geneesiga ja terajämedusega kihtide
paksused on väga muutlikud.
Uuritud ala keskmine geoloogiline läbilõige tabelis 4.
Tabel 4 - Ala keskmine geoloogiline läbilõige
Kivimi nimetus
Kihi paksus, m Filtratsioonimoodul,
m/ööp
Geoloogiline
indeks
Kasulik
kiht Min Maks Keskm
Kasvukiht 0,1 0,6 0,2 QIV -
Aleuriit 0,3 4,9 2,5 0,0…0,06 lgIIIjr3 - / +
Ülipeeneteraline
liiv 1,0 4,4 2,2 0,08…1,7 fIIIjr3 +
Väga
peeneteraline liiv 0,7 4,4 2,8 0,44…1,9 fIIIjr3 +
Peeneteraline liiv 1,3 3,7 2,5 0,0…5,1 fIIIjr3 +
7
Kivimi nimetus
Kihi paksus, m Filtratsioonimoodul,
m/ööp
Geoloogiline
indeks
Kasulik
kiht Min Maks Keskm
Keskmiseteraline
liiv 1,8 3,9 3,1 0,49…5,2 fIIIjr3 +
Kruus * 2,0 2,7 2,4 fIIIjr3 +
Saviliiv kruusa ja
veeristega
(moreen) * 2,0 3,1 2,5 0,0 gIIIjr3 +
Liivakivi - - - D2ar -
Puuritud sügavus 6,8 30 17,75
*Osa moreeni ja kruusakihtidest pole läbitud terves paksuses.
Plokkide 3 ja 5 vaheliseks piiriks on kasutatud veetaseme keskmist absoluutkõrgust
70,32 m. See on arvutatud aritmeetilise keskmise meetodil lähtudes 1987.a ja 2009. a
tehtud mõõtmistest.
Veetase on väga muutlik tänu reljeefsele maapinnale ja muutlikule setete koostisele.
Seda kinnitab ka asjaolu, et Murru II uuringu kuues puuraugus vett ei ilmunud, kuid
samal ajal nendele uuringupunktidele suhteliselt lähedal asuvates puuraukudes oli
võimalik veetaset fikseerida kõrgemal kuivade puuraukude põhjast (esines nn ülavesi).
Arvestades väga muutlikku veetaset ja ala keerulist geoloogilist ehitust ei saanud
uuringus veepealse ja veealuse varu ning mäetehniliste tingimuste määramisel
arvestada keskmist veetaset, sest see oli kohati kõrgemal maapinna madalamatest
punktidest. Maapinna üldist langust ja lamami reljeefi arvestades on uuringus hinnatud
kaevandamisel kujunevaks veetasemeks uuringuruumi madalamas osas fikseeritud
veetase 57,25 m. Tulenevalt muutlikust veetasemest ja ala keerulisest geoloogilisest
ehitusest on keskkonnaloa taotluse koostamisel eraldi koostatud hüdrogeoloogiline
hinnang, et selgitada välja mõju lähimate majapidamiste veevarustusele ja veekogudele
ning määrata kaevandamisjärgne veetase (Lisa 3). Hinnangu andmetel on
kaevandamisjärgselt stabiliseeruva veetasemeks 51–59 m. Pärast hinnangu koostamist
on mäeeraldisest välja jäetud ploki 10 madal kirdepoolne ala, mis ühendaks karjääri
põhjast madalama alaga. Seda arvestades on oodata, et veetase ei lange nii madalale ja
stabiliseerub kaevandamisalal Murru II uuringuruumi geoloogilises uuringus
(EGF 9581) hinnatud keskmisel veetasemel 64 m.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kaevandamiseks hõlmatavad maavara plokid on hinnatud kahe erineva uuringu alusel.
Andmed maavara kvaliteedi kohta plokkides 3 ja 5 pärinevad uuringuaruandest
„Seletuskiri Murru maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks (varu seisuga
8
26.08.2021).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22002 , EGF 9580). Järgnevalt on
esitatud sealt pärinevad andmed.
Tabel 5 - Kvaliteedi põhinäitajad vaadeldava ala kasuliku kihi piires teisendamata andmete järgi
Looduslikus materjalis varieerub kruusafraktsiooni sisaldus vahemikus
0,0…39,8% (keskmine 2,9%), mille hulgas munakaid (fraktsioon >70 mm) on
0,0…8,9% (keskmine 0,3%). Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga varieerub
vahemikus 60,2…100% (keskmine 95,3%) ning looduslik savi- ja tolmusisaldus on
5,1…87,9% (keskmine 17,0%). Looduslikust materjalist väljasõelutud liivas varieerub
savi- ja tolmusisaldus vahemikus 5,1…87,9% (keskmine 17,0%) ja liiva
peensusmoodul (Mp) jääb vahemikku 0,0…2,23 (keskmine 1,2). Liiv on ülipeene- kuni
peeneteraline, kuid keskmiselt väga peeneteraline.
Lõimise andmed teisendati uuringus vastavalt keskkonnaministri 05.03.2021. a
määruses nr 52 § 48 kinnitatud metoodikale.
Nõuded täiteliivale määruse nr 52 § 48 lõige 7 järgi:
- 0,05 mm läbind peab olema üle 5%;
- 20 mm läbind peab olema üle 65%.
Maavara alal vastab (määrus 52) nõuete järgi täiteliivale.
Järgnevalt esitatud andmed maavara kvaliteedi kohta plokis 10 pärinevad
uuringuaruandest „Aruanne Viljandi maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 06.07.2021).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo,
töö nr 21134 , EGF 9581).
Tabel 6 - Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad
Näitajad: Min Max Kaalutud
keskmine
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥5 mm), % 0,0 39,8 2,9
sh fraktsiooni >70 mm, % 0,0 8,9 0,3
Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 60,2 100,0 95,3
sh savi-ja tolmusisaldus (<0,05 mm), % 5,1 87,9 17,0
Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv
Savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm), % 5,1 87,9 17,8
Liiva peensusmoodul (Mp) 0,0 2,3 1,3
Näitajad: Min Max Kaalutud
keskmine
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 24,0 0,7
Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 100,0 99,3
Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 6,1 72,1 27,9
Filtratsioonimoodul (m/ööp) <0,1 <0,1 <0,1
Peenosise % ainult liivafraktsioonist 6,1 72,1 28,1
9
Looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus väike, jäädes vahemikku
0,0…24,0% (keskmine 0,7%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on
76,0…100% (keskmine 99,3%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 6,1…72,1%
(keskmine 27,9%). Materjali filtratsioonimooduliks saadi <0,1 m/ööpäevas. Kaalutud
keskmiste omaduste poolest on plokk 10 loodusliku materjali puhul tegemist
täiteliivaga.
Katend paikneb plokil 3 peamiselt laiendatavast (olemasolevast) mäeeraldisest väljas
paikneval varualal pindalaga 3,43 ha ja selle kogus on ~9 tuh m3. Ploki 10 alal saadi
mudelarvutuse tulemusena katendi koguseks 32 tuh m3.
Keskkonnaregistri maardlate nimistus on taotletava mäeeraldisega seotud
maavara plokkides kinnitatud järgmised maavaravarud:
- veepealse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha koguses 754 tuh m3
(plokk 3 aT) [seisuga 26.08.2021];
- veealuse täiteliiva aktiivne tarvevaru pindalal 9,57 ha koguses 331 tuh m3
(plokk 5 aT) [seisuga 26.08.2021];
- veepealne täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,71 ha 779 tuh m3 (plokk
10 aT) [seisuga 06.07.2021].
Seisuga 26.08.2021 moodustatud plokkidest 3 ja 5 paikneb olemasoleva mäeeraldise
piires 602 tuhat m³ täiteliiva. Laiendamisel lisandub mäeeraldisele 54 tuh m³ plokkide
3 ja 5 täiteliiva mäeeraldise lamamist. (tabel 1 ja 2). Tulevevalt mäeeraldise piiride
muudatusest, mis lähtub omavalitsuse seisukohtadest on plokid 3, 5 ja 10 hõlmatud
taotletavasse mäeeraldisse osaliselt. Plokist 3 on hõlmatud 731 tuh m³ (välja jääb
23 tuh m³), plokist 5 on hõlmatud 329 tuh m³ (välja jääb 2 tuh m³) ja plokist 10 on
hõlmatud 538 tuh m³ (välja jääb 241 tuh m³). Taotletava mäeeraldise alal paikneb
28 tuh m³ katendit (sh ploki 3 alal 9 tuh m³ ja ploki 10 alal 19 tuh m³).
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Murru liivakarjääri mäeeraldis (pindala 12,38 ha) kattub Murru liivamaardla
aktiivse tarbevaruplokkidega, plokk 3 aT, 5 aT ja 10 aT. Mäeeraldis hõlmab plokke
osaliselt lähtuvalt Maapõueseaduse § 50 lõige 10 viidatud nõusoleku puudumisest ja
omavalitsuse üldplaneeringuga seatud soovituslikust 150 m kaugusest elamutest.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3, 5 ja 10 lamamid. Taotletava
teenindusmaa (pindala 13,39 ha) piiride valikul on lähtutud teenindusmaa vajadusest
ümber mäeeraldise, katastriüksuse piirist ning samuti Maapõueseaduse § 50 lõige 10-st
ning üldplaneeringu soovitusest. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud koos
täiendava maavara hõlmamisega ida suunas, idas on korrigeeritud ka teenindusmaa
piirnemist korrektseks Kuru (tunnus: 54502:001:0014) katastriüksusega. Lisaks on
teenindusmaad nii ida- kui läänepiiri korrigeeritud lähtuvalt Maapõueseaduse § 50 lõige
10 kohase nõusoleku puudumisest. Idapiiril ei ole teenindusmaast välja jäetaval alal
10
kaevandamist toimunud. Läänepiiril kavandatakse kaevandatud maa korrastamine koos
taotletava karjääri korrastamisega.
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletav Murru liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 1598 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga
kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta
mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset
(abs 64 m), ja allpool veetaset 12° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva
katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja
ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata nõlvas 298 tuh m³ (sh plokis 3
189 tuh m³, plokis 5 38 tuh m³ ja plokis 10 71 tuh m³) täiteliiva.
Plokkide kaupa on kaevandatav varu:
Plokk 3 731 – 189 = 542 tuh m³;
Plokk 5 329 – 38 = 291 tuh m³;
Plokk 10 538 – 71 = 467 tuh m³;
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris kokku
1598 – 298 = 1300 tuh m3.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kogu Murru liivakarjääri alal on mäenduslikud tingimused soodsad, sest tegemist on
juba avatud maardla alaga, kus on katend eemaldatud. Katend on eemaldamata
väljapool mäeeraldist jäävatel aladel, kus selle paksus on 0,1…0,4 m. Murru
liivakarjääri teenindusmaale on juurdepääs väga hea läheduses kulgeva Mudiste-Tääksi
maantee kaudu, mis omakorda ristub Viljandi-Imavere maanteega.
Murru liivakarjäär kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia
(kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267). Antud elupaik on tekkinud
kaevandamistegevuse tulemusel (kaevandamisluba väljastatud 09.05.2013,
kaldapääsukese elupaiga esmane kanne 20.12.2018). Seega kaevandamine ja
kaldapääsukeste kooseksisteerimine on üksteisest sõltuv. Kuna aga kaldapääsukesee
puhul on tegemist III kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb kaevandamisel
lähtuda looduskaitseseaduses sätestatust. Lisaks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud
kaldapääsukese elupaikade majandamist käsitleva juhendi kaevandus- ja
ehitusettevõtjatele, et vältida lindude ja inimeste huvide ootamatut ristumist.
Looduskaitseseadust ja Eesti Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on kaevandamine ja
kaldapääsukeste kooseksisteerimine võimalik.
Kuna kasuliku kihi paksus on üsna suur, tuleb see väljata mitme astmega.
Kaevandamisel tuleb arvestada, et paiguti levib maavara ka põhjaveetasemest
madalamal, kuid täpset kaevandamisel kujunevat veetaset ja vee alt väljatava kihi
paksust ei ole võimalik ala väga muutliku reljeefi ja setete koostise tõttu prognoosida.
11
Murru liivakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt maaparandusehitisega (tunnus:
6113350030050001), sh maaparandusehitise kollektoriga. Liivakarjääri laiendamise
korral ei ole võimalik kollektorit säilitada. Murru maaparandusehitiselt kuivendusvee
äravoolu tagamiseks tuleb kollektor rekonstrueerida selleks koostatud projekti alusel.
Maaparandusehitise rekonstrueerimiseks vastavalt Murru maaparandussüsteemi
rek 2023, (töö nr VP23025) projektile on väljastatud ehitusluba.
Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse
purustus-sorteerimissõlme abil. Töötluseks vajalikud seadmed tuuakse ja viiakse
karjäärist vastavalt toodangu nõudlusele.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Maastiku
esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Valgus-, soojus-,
kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääris töötav tehnika peab vastama seadmele kehtestatud normidele, mistõttu
kaevandamine ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks negatiivselt
mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda.
7.1 Mõju kaitsealustele liikidele
Olemasoleva (laiendatava) karjääri ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia
Riparia (kaldapääsuke) elupaigaga (tunnus: KLO9124267). Kaldapääsukese tegelikud
pesitsuspaigad sõltuvad kaevandamisel tekkivatest vertikaalsetest astangutest.
Kaldapääsukeste pesitsemise eripärasid ja perioodi arvestades on kaevandamine
võimalik. Selleks on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud vastav juhend
(https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Looduskaitseseadust ja Eesti
Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on kaevandamine ja kaldapääsukeste
kooseksisteerimine võimalik. Keskkonnaamet on 05.04.2022 kirjaga nr 7-9/22/4737-2
andnud seisukoha, et arvele võetud maavara kaevandamine Murru maardlas on
võimalik. (Lisa 4)
7.2 Vesi
Kaevandatav maavara asub maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavara
kavandatakse kaevandada vett karjäärist välja juhtimata. Veetase on alal väga muutlik
reljeefse maapinna ja muutliku setete koostise tõttu. Eelnevast tulenevalt võis eeldada, et
kaevandamisel võib olla mõningane mõju veetasemele ja seega on tellitud taotluse
koostamisel hüdrogeoloogiline uuring „Hinnang veerežiimile kaevandamisel Murru
liivakarjääris“ (Maavarauuringud OÜ, 2025) (Lisa 3). Uuringu eesmärk oli selgitada
kaevandamise mõju Murru liivakarjääri ümbruse veerežiimile, mõju majapidamiste
12
veevarustusele, veekogudele ning anda hinnang kaevandamisjärgselt kujunevale
veetasemele. Uuringus leiti, et kaevandamise mõju Murru liivakarjääris on piirkonna
põhjavee režiimile minimaalne. Piirkonna salvkaevudes veetase ei alane kui
kaevandatakse veekeskkonnas või vajadusel lühiajaliselt juhitakse vett ära. Pikaajalisel
karjäärist vee juhtimisel Tääksi järve eeldati uuringus, et oleks mõju nii kaevudele kui
allikatele. Murru liivakarjäärist ei ole kaevandamisel vett karjäärist välja juhitud ja seda
ei planeerita teha ka mäeeraldise laiendamisel.
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt
võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks
karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette.
Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja
kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud
hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee
reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse
ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee
reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib
pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt.
7.3 Müra
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm ning kuuldava
heli teket ei ole tootmisel võimalik vältida. 150 kW ja suurema mootoriga ning
täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju
müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on
110 dB.
Müratase väheneb allikast eemaldudes. Masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille
heli levib sfääriliselt – see tähendab, et igas suunas ühtlaselt. Helirõhu tase väheneb
6 dB võrra iga kauguse kahekordistumise korral. Näiteks kui avamaal 100 m kaugusel
müraallikast on müratase 59 dB, siis 200 m kaugusel on see 53 dB ja 400 m kaugusel
oleks müratase 47 dB. Kuigi inimese kuulmislävi on tavaliselt 0–25 dB ja teoreetiliselt
võiks heli olla kuuldav väga kaugel, siis praktikas varjavad kaugete allikate heli teised
objektid (nt pinnavormid, hooned või mets) või tugevamad lähiallikad.
Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu
võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Normtasemete
ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Karjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Maksimaalne müratase ei
tohi tööstusmüra korral ületada vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud
13
normtaset rohkem kui 10 dB. Mäetööd toimuvad päevasel ajal. Kaevandamise
jätkumisel masinad paiknevad süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad
müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra.
Lähimad elamu paiknev taotletavast Murru liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast
150 m läänes Miiska (54502:001:0160) kinnistul ja Kaval-Antsu (61501:001:1248)
kinnistul. Ülejäänud elamud piirkonnas paiknevad üle 200 m kaugusel. Vabas õhus
leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise
valemi (ISO 1996) abil:
= − (20 log + 11) , kus
Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);
d – kaugus müraallikast (m)
Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise
kaugust 150 m võiks müratase ulatuda seal vabalt leviva heli tingimustes tasemeni:
= 110 − (20 log 150 + 11) = 55
Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut
vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed ning müraallika ja
majapidamise vahel olevad puud/põõsad. Mäeeraldise läänepiirile on rajatud ~5 m kõrgune
katendi vall mida kaevandamise jätkumisel pikendatakse lõunasuunas, mis aitab vähendada
müra levikut läänesuunas. Müra levikut karjääri idaosast saab vajadusel vähendada
vähemalt 3 m kõrguse katendi valli paigutamisega mäeeraldise idaossa hoonete poolsetele
piirilõikudele. Arvestades puistangute, katendi vallide ja taimestiku mõju müra levikule on
oodatav müratase lähimate elamute juures kuni 37 dB mis jääb lubatud piirväärtustest
selgelt madalamale.
Arvestades kehtivaid normtasemeid, looduslike ja rajatud müratõkete (nõlvad, puistangud
ja valli) mõju ning tööde toimumist vaid päevasel ajal, on vähetõenäoline, et kaevandamise
jätkumisel ületaks müratase lähimate elamute juures lubatud piirmäärasid.
7.4 Heitkoguste hinnang
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis
ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on
kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi
ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn
aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.
Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.
Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise
14
loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m
kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.
Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele.
Tolmu teket on võimalik vähendada heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui
ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket
kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt
niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid.
Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus
tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA
Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis3 kirjeldatud metoodikat, mille
puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv
osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= × 0,0016 × (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,0025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
3 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
15
PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on
1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Viljandis 2,3 m/s. Liiva niiskusesisalduse
protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine:
= 0,74 × 0,0016 × (
2,3 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0013 /
Karjääris ~139200 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0013 × 139200
1000 = 0,181 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest
väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt
1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0013) = 0,00444 /
Karjääri tootmismahu ~139200 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,00444 ∗ 139200
1000 = 0,618 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,618 t /a.
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 18.03.2026, 34) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1
kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda
karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle
16
kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on
kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatud katend, mille
kogumahuks on 28 tuh m3. Katend on kasutatav kaevandatud maal maapinna ja nõlvade
kujundamiseks ja katmiseks.
Taotletavas Murru liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse jooksvalt
karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise
käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu
jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei
teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Karjääris ei kavandata jäätmehoidla käitamist,
mis JäätS § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt vajaks käitamiseks jäätmeluba.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada
vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandamise tulemusel kujuneb alale muutliku põhja kõrgusega süvend. Karjääri
põhi on paiguti madalamal oodatavast maksimaalsest veetasemest (64 m) pärast
maavara ammendamist. Pärast kaevandamist on seega võimalik ala korrastada
veekoguga metsamaaks.
Kaevandatud maal on võimalik karjääri põhja tasandada kasutades alal esinevat
katendit. Ala korrastamisel korrastatud maa plaanil (Gr lisa 3) esitatud kujul on
maapinna tasandamisel kasutatav kogu mäeeraldisel esinev katend ~ 28 tuh m³
ulatuses. Kaevandatud maa korrastamisele võib avaldada mõju kaevandamisel kujunev
veetase. Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja
millises ulatuses tegelik veetase karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine
lahendada lähtuvalt kujunevast olukorrast.
Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks
vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
17
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates
töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari
kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Murru liivakarjääri
korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,39 ha x 2500 € ≈ 33 475 eurot.
10 Muud selgitused
Keskkonnaamet on 20.02.2026 kirjaga nr DM-132776-20 teavitanud: “Täiendavalt
märgime, et teavitasime taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest
menetlusosalisi 26.11.2025 kirjaga nr DM-132776-12. Avalikustamise käigus laekus
mitmeid vastuväiteid, küsimusi ning seisukohti. Haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3
kohaselt tuleb taotluse esitajale anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja
vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks.” Esitatud
vastuväited on põhjalikud, aga sisaldavad ka mõningaid eksimusi (sh kauguste
arvestamisel taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist). Keskkonnaamet on
23.02.2026 MTÜ Tääksi Küla Selts’ile suunatud kirjaga (DM-132776-23) esitanud
selgituse menetluse toimumise kohta esitatud ekslikule väitele:
“Tõite muu hulgas kirjas välja, et Keskkonnaameti otsus jätta avatud menetlus ja
keskkonnamõju hindamine antud haldusasjas läbi viimata, ei ole Teie hinnangul
põhjendatud ega õiguspärane (viide Keskkonnaameti 26.11.2025 kirjale nr DM-
132776-12). Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et nimetatud kiri oli teavitus
piirkonna elanikele selle kohta, et oleme võtnud taotluse menetlusse ja algatanud avatud
menetluse. Selle kirjaga ei tehtud otsust viia läbi mitteavatud menetlus ning jätta
keskkonnamõju hindamine algatamata. Lisaks märgime, et kui loa muutmisest
keeldumise alus langeb ära, siis menetluse käigus hindame kaevandamistegevusest
tingitud mõjusid (sealhulgas Teie poolt välja toodud murekohti) keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnangus. Samuti, kui loa muutmiseks
korralduse eelnõu koostamine osutub võimalikuks, korraldame avaliku arutelu eelnõu
etapis (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 481 lg 1).
Kui eelhinnangu koostamise käigus selgub, et ei ole piisavalt andmeid otsuse
tegemiseks, võib Keskkonnaamet küsida loa taotleja käest täiendavat infot (näiteks
täiendavat eksperthinnangut). Vajadusel algatatakse keskkonnamõjude hindamine.”
Taotleja on esitanud oma seisukoha (DM-132776-19) vastusena KeA 30.01.2026
kirjale nr DM 132776-18. Käesolevaga on taotlust korrigeeritud ja taotletavat ala
vähendatud lähtuvalt omavalitsuse järeldustest elanike arvamuste kohta ja valla
18
üldplaneeringust. Käesolevaga taotletakse olemasoleva karjääri laiendamist
kaevandamise jätkamiseks ja kasutuses oleva maardla maavara ammendamiseks.
Tegemist ei ole piirkonnas uue ja teadmata mõjudega tegevuse alustamisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
05.05.2025
Täiendatud: 18.09.2025, 05.11.2025, 29.04.2026
Viljandi maakonna Murru liivamaardla
registrikande muutmine
OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Acropolis volitusel Maa-ametile Murru liivamaardla
olemasoleva ehitusliiva ja täiteliiva ümberhindamise ja täiendava täiteliiva arvele võtmise aruande
(saabunud 13.04.2022, kirja registreerimise nr 9-3/22/4679-3). Aruanne on koostatud varasemate
uuringutega kogutud geoloogilise andmestiku põhjal.
Murru liivakarjääri ja selle teenindusmaa alale jääva maavara uuring „Aruanne Viljandi
maakonnas Murru liivamaardlas Murru I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu
seisuga 01.03.2010)“ on tehtud 2010. aastal OÜ Viru Mäebüroo poolt. Varu on arvele võetud
keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 esitatud nõuetest lähtuvalt.
2022. a töö eesmärk oli hinnata ümber Murru liivakarjääri ja selle teenindusmaa piires olev
ehitusliiva ja täiteliiva varu. Lisaks tehakse aruandes ettepanek kinnitada täiendav varu Mäeltveski
katastriüksusele 1,39 ha suurusele alale, kus varasemalt on uuring tehtud, kuid varu ei ole sinna
arvele võetud. Täiendav varu on arvutatud väljapoole maardla piiri. Aruandele on lisatud
Mäeltveski maaomanike nõusolek.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 11. ja 12. plokk), mis paiknevad Viljandi
maakonnas Põhja-Sakala vallas Mäeküla külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Mäeltveski
(tunnus 54502:001:0021). 11. plokk asub ülalpool ja 12. plokk allpool põhjavee taset.
Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad Murru liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2.,
4., 6. ja 8. plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 3., 5., 7. ja 9. plokke. Aruandes moodustatud
varuplokid asuvad osaliselt Murru liivakarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr VILM-060)
piires ja täielikult mäeeraldise teenindusmaa piires. Väljaspool mäeeraldist on täiendav varu
arvutatud 3,43 ha pindalal.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt maaparandussüsteemiga, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 6113350030050001. Aruandele on lisatud
Põllumajandusameti kooskõlastus, mille kohaselt tuleb Murru maaparandusehitiselt kuivendusvee
äravoolu tagamiseks kollektor rekonstrueerida selleks koostatud projekti alusel.
Rekonstrueerimisprojekti koostab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri
registreeringuga ettevõtja. Projekteerimistingimused väljastab PMA Viljandi keskus taotluse
alusel.
KORRALDUS
9. mai 2022 nr 1-17/22/1008
2
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad suures ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Riparia
riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124267) elupaigaga. Aruandele on lisatud
Keskkonnaameti seisukoht, mille kohaselt on varu arvele võtmine ja ümberhindamine ning
kaevandamine kaldapääsukese elupaigas Murru maardlas võimalik, kuid vältimaks võimalikke
negatiivseid mõjusid kaldapääsukeste pesitsemisele on otstarbekas enne kaevandamise algust
konsulteerida Keskkonnaameti spetsialistidega.
Aruande koosseisus lisas 7 esitatud lõimiseproovide tabelist nähtub, et aruandes moodustatud
ploki piires olev maavara vastab 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) § 48 lõikes 7 kirjeldatud nõuetele ning liigitub
täiteliivaks.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1, 2 ja 4, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, Korra § 45 lõike 2 ning
keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostatud aruande „Seletuskiri Murru
maardla varu ümberhindamiseks ja arvele võtmiseks“ alusel seisuga 26.08.2021
keskkonnaregistri maardlate nimistus Murru liivamaardla registrikannet ja kinnitada
aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 754 tuh m3 (aruandes 11. plokk, sh
432 tuh m3 Murru liivakarjääri mäeeraldise piires),
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 331 tuh m3 (aruandes 12. plokk,
allpool põhjavee taset, aruande 11. ploki lamamis, sh 224 tuh m3 Murru liivakarjääri
mäeeraldise piires).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0715) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J. Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Acropolis,
Keskkonnaametile, Põhja-Sakala vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
Viljandi maakonna Murru liivamaardla
registrikande muutmine
OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Acropolis volitusel Maa-ametile Murru liivamaardla
ehitusliiva aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru
arvele võtmise aruande (saabunud 13.04.2022, kirja registreerimise nr 9-3/22/3005-3). Aruanne
on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 14.01.2021 andnud Murru
II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/510126).
Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 10. plokk), mis paikneb Viljandi maakonnas Põhja-
Sakala vallas Mäeküla ja Tääksi külades eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Mäeltveski
(tunnus 54502:001:0021) ja Tääksi-Vesiveski (tunnus 54502:002:0110).
Aruandes moodustatud plokk kattub osaliselt Murru liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru
1. plokiga. Murru II uuringuruumi lääneserv külgneb Murru liivamaardla aktiivse tarbevaruga ja
kehtiva loaga mäeeraldisega Murru liivakarjäär (loa nr VILM-060; loa omaja AS Acropolis).
Arvestades maavara säästva kasutamise ja piirkonna hilisema ühtse korrastamise vajadust on
aruandes tehtud ettepanek võtta arvele täiteliiv 0,15 ha suurusel alal, mis jääb väljapoole Murru II
uuringuruumi Mäeltveski katastriüksusele. Aruandele on lisatud Mäeltveski katastriüksuse
maaomanike nõusolek.
Aruandes moodustatud varuploki lääneosa kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi Riparia
riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124267) elupaigaga. Aruandele on lisatud
Keskkonnaameti seisukoht, mille kohaselt on varu arvele võtmine ja ümberhindamine ning
kaevandamine kaldapääsukese elupaigas Murru maardlas võimalik, kuid vältimaks võimalikke
negatiivseid mõjusid kaldapääsukeste pesitsemisele on otstarbekas enne kaevandamise algust
konsulteerida Keskkonnaameti spetsialistidega.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
KORRALDUS
9. mai 2022 nr 1-17/22/1022
2
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1, 2 ja 4 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse
nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostatud aruande „Aruanne Viljandi
maakonnas Murru II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga
06.07.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Murru liivamaardla registrikannet ja
kinnitada aruandes esitatud piirides täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 5,71 ha – 779 tuh m3
(aruandes 10. plokk).
2. Viia registrisse (registrikaart nr 0715) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J. Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Acropolis,
Keskkonnaametile, Põhja-Sakala vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
NÕUSOLEK KINNISASJA KASUTAMISEKS
Käesolevaga anname Osaühing Acropolis’ ele (registrikood 10304735) nõusoleku maavara kaevandamiseks meile kuuluvatel katastriüksustel Mäeltveski (54502:001:0021) ja Tääksi-Vesiveski (54502:002:0110).
/allkirjastatud digitaalselt/
Leelo Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaisa Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristjan Saar