Vaideotsus Pleko OÜ

Pleko OÜ

Pajusilla

Antsla vald

66422, Võru maakond

04.05.2026 nr 11.3-1/26/2217

Registrikood: 14594210

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK)

otsustab:

jätta Pleko OÜ (registrikood 14594210, aadress Pajusilla 66422 Oe küla, Antsla vald, Võru

maakond), vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.03.2026 otsus taotluse

rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/26/1502 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

Pleko OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.03.2026 esitatud vaide RTK 31.03.2026

otsusele nr 11.3-1/26/1502 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või

otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.26-1476 „Pleko OÜ abihoone ehitus tootmismahu kasvatamise

eesmärgil“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus

hindamine, arvestades esitatud argumente.

2. Asjaolud

2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse

abikõlblik kulu on 73 938,78 eurot, sh toetuse summa on 44 363,27 eurot. Projekti eesmärk on

abihoone ehitus tootmismahu kasvatamise eesmärgil. Planeeritava investeeringu tulemusel

soovitakse suuremat ja kaasaegsemat abihoonet, mis looks eeldused tootmismahu kasvuks,

tööprotsesside kiirendamiseks ja toodangu kvaliteedi paranemiseks nii suve- kui talveperioodil.

2.2. RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele

ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad

hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 1,80, valikukriteeriumit 2 koondhindega 2,45,

valikukriteeriumit 3 koondhindega 3,40 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 1,00.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,24. Meetme määruse §

16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel

rahuldamisele.

2.5. 09.04.2026 esitas Pleko OÜ vaide vaidlustatud otsusele. Kuna vaie esitati puudustega täiendas

vaide esitaja vaiet 13.04.2026.

3. Vaide põhjendused

3.1. Vaide esitaja leiab, et ta on taotluse esitanud puudulikult ning esitab vaides

hindamistulemustest toodud puuduste täiendused. Seoses sellega soovib vaide esitaja vaidlustatud

otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus hindamine.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab

oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel hindamiskomisjon, kuhu

kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjon on ettevõtluskogemuse või ettevõtlusprojektide

nõustamise kogemusega. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna

ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama

hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt.

4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti

hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse

rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid

täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud

toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga

1 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmine (2021-2027) | Riigi Tugiteenuste keskus

(s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning

samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid

võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

4.5. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole

lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud

ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide

andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.7. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja

ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma

varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid.

Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud.

4.8. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel

lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud

põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide

lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et

taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et

need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud

kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele

lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas

valikukriteeriumis selline hinne anti.

4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Pleko OÜ taotluse menetlemisel ja hindamisel on

rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile

tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on

mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele)

ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti

faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on

haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus

on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded

ning hinnete põhjendused

4.13. Seega ei saa vaidemenetluses esitada uut infot, mida taotluse hindamisel ei olnud.

Hindamiskomisjon ei saanud uusi täiendatud asjaolusid arvesse võtta ning hinnangu õiguspärasust

tuleb kontrollida üksnes nende andmete põhjal, mis olid otsuse tegemise hetkel olemas. Seetõttu

ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi taotluse uus hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]