Vaie finantskorrektsiooni otsusele

1

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4, Tallinn

[email protected]

Vaide esitaja, toetuse saaja: Sotsialaministeerium

Toetuse saaja partner: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit MTÜ

30.04.2026

Vaie

finantskorrektsiooni otsusele

Riigi Tugiteenuste Keskus tegi 01.04.2026 finantskorrektsiooni otsuse Sotsiaalministeeriumi

projektile nr 2021-2027.6.01.23-0026 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal TAT“. Finantskorrektsiooni põhjuseks peetakse

projektiga seotud riigihankes nr 283555 „Supervisiooniteenus Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna

töötajatele“ esinenud puudus: riigihankes on kehtestatud hankelepingute sõlmimiseks

tingimused, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 3 punktidega 1 ja 2 ja § 30 lõikega 4.

Sotsiaalministeerium teostab projekti koos partneriga Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit MTÜ,

kes viis läbi finantskorrektsiooni aluseks oleva raamlepingu hanke ja sõlmis raamlepingu alusel

hankelepingud.

1. Finantskorrektsiooni asjaolud

1.1. Toetuse saaja partner viis läbi sotsiaalteenuste erimenetlustega riigihanke

„Supervisiooniteenus Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna töötajatele“, viitenumber 283555,

mille tulemusel sõlmiti raamleping 6 teenuseosutajaga, kus oli kaasatud 8 superviisorit.

Raamlepingu maksumuseks oli 190 000 eurot, millest lepingu lõppedes täideti 55 058,1

eurot.

1.2. Riigihange viidi läbi raamlepingu sõlmimiseks järgnevate hankelepingute sõlmimisega

ilma minikonkursita. Hanketeate punktis 5.1.15 on selgelt kirjas „Raamleping ilma

minikonkursita“. Raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise õiguslikuks aluseks on

RHS § 30 lg 6 punkt 1. Nimetatud sätte kohaselt, kui raamlepingus, mille hankija on

sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute

tingimused, siis võib hankelepingud sõlmida raamlepingus sätestatud tingimuste

kohaselt, minikonkurssi korraldamata. Sätte kohaldamisel tuleb raamlepingus sätestada

kõik hankelepingu tingimused ja sätestada hankelepingu sõlmimise kord. Selline

tõlgendamine põhineb EL direktiivi 2014/24 artikli 33 lg 4 punktil „a“.

1.3. Hanke tulemusel sõlmitud raamlepingus olid sätestatud kõik raamlepingu alusel

sõlmitavate hankelepingute tingimused (teenuse tunnihind, teenuse kestus tundides,

teenuseosutaja kohustused, tellija kohustused, aruandluse kord, tasumise kord) aga

samuti hankelepingute sõlmimise kord (hankelepingute sõlmimine teenuse tellimise

teel, teenuse kasutaja (sotsiaaltöötaja) poolt soovi esitamine superviisorite nimekirjas

olevale superviisorile või teenuseosutajale, superviisori nõusolek teenuse osutamiseks

või sellest loobumine, tellija informeerimine, jm. (raamleping, punkt 4, raamlepingu

lisa 1 punkt 4). Kõik raamlepingus osalevate teenuseosutajate (raamlepingu partnerite)

ja superviisorite andmed tehti teenuse sihtrühmale teatavaks kahe nädala jooksul peale

2

lepingu sõlmimist. Teenuseosutajatel oli kohustus esitada teenuse kasutajatele

superviisorite lühitutvustuse kahe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist (raamlepingu

lisa 1 punktid 4 ja 5).

1.4. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) esitas 26.02.2026 finantskorrektsiooni

eelnõu, millega toetuse saaja ei nõustunud ning esitas eelnõule 12.03.2026 oma

seisukoha. RTK tegi finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) 1.04.2026.

1.5. Vaide esitaja sai otsuse kätte 1.04.2026. Tulenevalt TsÜS § 136 lg 8 on vaie esitatud

tähtaegselt.

2. Vastuväited finantskorrektsiooni otsusele

2.1. FKO otsuses ei ole RTK-l etteheiteid hankelepingute tingimustele ega hankelepingute

sõlmimise korra puudumisele. Puuduseks peetakse, kuidas see kord on määratud.

Otsuses sedastatakse, et RHS § 30 lg 6 punkti 1 alusel tohib hankelepinguid sõlmida

ainult siis, kui kõik lepingutingimused on raamlepingus määratletud ja raamlepingus on

kriteeriumid, mille alusel määratakse, millise partneriga üksikleping sõlmitakse.

Rakendusüksus tuvastas, et raamleping ei sisalda kõiki selle alusel sõlmitavate

hankelepingute tingimusi, et oleks võimalik sõlmida hankeleping ilma minikonkurssi

korraldamata. (FKO p.12) Puuduseks peetakse teenuse tarbija subjektiivset eelistust, mis

ei vasta objektiivse mehhanismi nõuetele ning ei saa seetõttu olla aluseks mitme

pakkujaga raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel (FKO p.13). Hankelepingute

sõlmimine peab tuginema raamlepingus ette nähtud objektiivsetele kriteeriumidele,

mille kohaselt saab iga raamlepingu partner eelnevalt mõistlikult prognoosida, millistel

tingimustel ja millises ulatuses on tal võimalik tellimusi saada. (FKO p.13)

2.2. RHS § 30 lg 6 punkt 1 ei sätesta, milline peab olema või milline ei tohi olla

hankelepingute sõlmimise kord. Nõutud on, et raamlepingus on kõik selle alusel

sõlmitavate hankelepingute tingimused ja hankelepingute sõlmimine nende tingimuste

alusel. FKO aluseks olevas raamlepingus olid sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate

hankelepingute tingimused, sealhulgas hankelepingute sõlmimise kord. Seda

konstateeritakse ka FKO otsuse punktis 4. Samas asutakse seisukohale, et raamlepingus

ei ole sätestatud kõiki raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi (FKO

p. 5). Hiljem selgitatakse, et teenuse tarbijate subjektiivne valiku tõttu ei ole

raamlepingus hankelepingute sõlmimise objektiivseid kriteeriume ehk objektiivset

mehhanismi (FKO p. 13). Riigihangete seaduses ei ole mõistet „objektiivne

mehhanism“. FKO otsuses selgitatakse „objektiivset mehhanismi“ kui ette teada,

läbipaistvat ja kontrollitavat korda, mille alusel määratakse, milline raamlepingu partner

saab konkreetse hankelepingu (FKO, p 13, allmärkus). Kuid FKO aluseks oleva

raamleping vastab kõigile eeltoodud tingimustele – on ette teada ja läbipaistev tellimuste

saamine, kus teenuse saaja (sotsiaaltöötja) palub superviisorilt (teenust osutav isik)

supervisiooni teenust, tingimusel, et superviisor sellega nõustub ja partneril ega tellijal

ei ole vastuväiteid (raamleping, p. 4.3, lep. lisa 1, p-d 3.4-3.5) Kogu menetlus on

dokumenteeritud e-kirjade ja aruannetega ehk kontrollitav.

2.3. FKO-s antakse subjektiivsusele kitsas emotsionaalne tähendus ning seda vastandatakse

objektiivsusele, mis jääb inimesest väljapoole (FKO, p. 14). Selline arusaam ei vasta

riigihangetes lubatud subjektiivsuse käsitlusele. Riigihangetes on piir objektiivse ja

subjektiivse vahel diskuteeritav, kuid subjektiivsust ei ole kunagi absoluutselt välistatud.

3

Riigikohus on selgitanud, et pakkumuse hindamise kriteeriumid peavad võimaldama

objektiivset hindamist, samas ei saa hindamisel subjektiivsust kunagi täielikult välistada

Objektiivsus seisneb hindamiskriteeriumite avaldamises ja nende järgimises.

Kehtestatud hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi

pakkujate suhtes. (Riigikohus, kohtuasi 3-20-1198, p.18 jj)

2.4. FKO aluseks olevas raamlepingus oli hankelepingute sõlmimise kord määratud selliselt,

et see jääb väljapoole tellija subjektiivseid eelistusi ja osutub tema suhtes objektiivseks

asjaoluks. Teenuse tarbijat ei saa kuidagi pidada tellija esindajaks või „hankija koosseisu

kuuluvaks kolmandaks isikuks“ (FKO p. 14). Teenuse tarbija on supervisiooni teenuse

objekt, osa supervisiooniteenusest. Tellija jaoks on teenuse tarbija ja tema valik

objektiivne, tellija tahtest väljaspool asuv asjaolu. Hankelepingute sõlmimisel seisneb

tellija tahe selles, kas ta kiidab heaks või keelab teenuse osutamise, kuid ka siin on

raamlepingus täpselt sätestatud, millal ta seda tohib teha.

2.5. Arusaamatuks jääb FKO-s toodud „tellimuste jagunemise ning pakkujate potentsiaalse

osakaalu ettenähtavuse“ mõttekäik. Leitakse, et subjektiivne eelistus, mis ei ole

objektiivne mehhanism, ei võimalda raamlepingu osalistel ette näha, kuidas tellimused

jagunevad ning milline on nende potentsiaalne osakaal. Seadus keelab sellise olukorra

(FKO p.15). FKO-s ei viidata millisele seaduse sättele tuginetakse või millisest seaduse

sättest see tuleneb. Raamleping mitme pakkujaga ei garanteeri kõigile raamlepingu

partneritele hankelepingute sõlmimist. Seda ei toimu isegi minikonkursi puhul.

Vastupidi, RHS § 30 lg 6 juhul on raamlepingus lubatud sõlmida hankelepingud vabalt

valitud raamlepingu partneriga kuni 20% ulatuses raamlepingu maksumusest (RHS § 30

lg 8). Ja seda täiesti subjektiivselt, midagi selgitamata. Riigihangete seadus peab ka

sellist hankelepingute sõlmimise viisi läbipaistvaks ja RHS § 3 lg 1 ja 2 põhimõtetele

vastavaks.

3. Finantskorrektsiooni otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja on kaalutlusvigadega

3.1. FKO õigusliku alusena on nimetatud ÜSS2021_20271 § 28, § 29 lg 3, ÜM20222 § 34 lg

1 p 2, § 36, § 37 lg-d 3 ja 4, ÜM20143 § 22⁸, TAT4 punkt 10 ja RHS5 § 3 punktid 1 ja 2,

§ 30 lg 4. Esimesed neli reguleerivad finantskorrektsiooni kohaldamist ja viimane on

toetuse saajale süüks pandav riigihangete seaduse õigusrikkumine. Finantskorrektsiooni

kohaldamisel tuleb lisaks järgida finantskorrektsioonide üldpõhimõtteid, mis on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1303/20136.

1 Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus 2 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ 3 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4 Sotsiaalkaitseministri- ja tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkiri nr 59 „Ühiskondlikku muutust toetavate

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ 5 Riigihangete seadus 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

4

3.2. Määruse 1303/2013 artikkel 2 (mõisted) määratleb: „…„eeskirjade eiramine“ - liidu

õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumine, mis tuleneb

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest

või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu

eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu.“ Eeltoodud sätte

kohaselt on finantskorrektsiooni eelduseks kolme asjaolu koos esinemine: 1) peab olema

rikutud liidu õigust, 2) peab rikkumine tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest

või tegevusetusest ning 3) peab liidu eelarvele olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima

kahju (Euroopa Kohus, kohtuasi C-743/18, p 51, Riigikohus, kohtusi 3-21-2607/24 , p.

15).

3.3. Puudub õigusrikkumine

3.3.1. FKO-s peetakse õigusrikkumiseks RHS § 3 punktide 1 ja 2 ja § 30 lõike 4

mittejärgimist. RHS § 3 punktis 1 on toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja

proportsionaalsuse ning punktis 2 isikute võrdse kohtlemise põhimõtted. Kuna tegemist

on põhimõtetega, siis on nende tõlgendamise ruum lai. Raamlepingus ja selle alusel

hankelepingute sõlmimisel on järgitud kõiki eeltoodud põhimõtteid (vt p. 1.2-1.3 ja

p.2.2, 2.5).

3.3.2. Täiesti alusetu on RHS § 30 lõike 4 rikkumise etteheide. Nimetatud paragrahv näeb

ette, et kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud

kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu

alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel

minikonkursi. FKO-s leitakse, et kuivõrd raamlepingus kasutatud valikumeetod pole

lubatud RHS § 30 lg 6 alusel, siis pidi hankija hankelepingu sõlmimiseks korraldama

RHS § 30 lg 4 tulenevalt minikonkursi, järgides seejuures RHS § 30 lõikes 9 toodud

reegleid. Kuna aga hankelepinguid on sõlmitud ilma minikonkursita ja viisil, mis ei ole

raamlepingus objektiivselt ja piisava täpsusega ette nähtud siis on rikutud RHS § 30 lg

4 ja tulenevat kohustust korraldada minikonkurss ja RHS § 3 punkti 1 ja 2 tulenevaid

üldpõhimõtteid (FKO p.16).

3.3.3. FKO aluseks oleva raamlepingu hange viid läbi ja hankelepingud sõlmiti RHS § 30 lg

6 punkt 1 alusel. Hankijale ei saa ette heita alternatiivse võimaliku tegevuse rikkumist

nii raamlepingu hanke läbiviimisel kui raamlepingute alusel hankelepingute

sõlmimisel. FKO aluseks olevat raamlepingut ei ole sõlmitud minikonkursiga

hankelepingute sõlmimiseks, mistõttu ei saanud selle nõudeid ka rikkuda. Hankijale ei

saa omistada mingit muud käitumist, mida ta ei ole kavandanud ja ei ole teinud ning

heita siis ette selle käitumise rikkumist. Rikkumine, kui see ka esineks, saab olla ainult

RHS § 30 lg 6 punkt 1 nõuete mittejärgimises. Eelpool me selgitasime, et selline

õigusrikkumine puudub.

3.4. Puudub kahju liidu eelarvele

3.4.1. FKO-s asutakse seisukohale, et otsest kahju ei ole, piisab sellest, kui kahju ei ole

välistatud: „…riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga…“ „Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei

ole välistatud (FKO, p.23). Välistatust põhjendatakse üldsõnaliselt „…kui hankes oleks

5

algusest peale olnud hankelepingute sõlmimise tingimused, sh teenuse osutaja valiku

kriteeriumid läbipaistvad, oleks raamlepingu partnerid ja sellest tulenevalt ka sõlmitud

hankelepingud teistsugused.“ (FKO, p.35). Hankemenetluse läbiviimine ei ole

tõepoolest fataalne, mis annaks alati ühesuguse tulemuse. Finantskorrektsiooni otsuse

kohaldamise eelduseks on siiski konkreetse rikkumise tõttu eelarvele tekkinud või

tõenäoliselt tekkiv kahju. Kahju või selle tõenäoline tekkimine peab olema

põhjendatud. Kahju põhjendus ei saa olla üldsõnaline (Tallinna Halduskohus, kohtuasi

3-24-896, p.40) ja kahju ei saa olla teoreetiline (Riigikohus, kohtuasi 3-21-2607, p. 29).

Meie hinnangul, isegi kui õigusrikkumine esineks, millega me ei nõustu, ei ole tekkinud

kahju liidu eelarvele, kahju kujutlus on vaid teoreetiline ja FKO-s põhjendamata.

3.4.2. Ekslik on FKO-s seejuures Euroopa Kohtu kohtuasja nr C-743/18 tõlgendus (FKO,

p.23). Kohtuasjas C-743/18 korratakse kohtu varasemat seisukohta finantsmõju

tõendamisest „Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et nõutud ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamist. Nimelt piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.“ (p. 67) Nimetatud seisukohta tuleb hinnata

sama kohtuasja punktis 51 tooduga „…ning kolmandaks peab liidu eelarvele olema

tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju.“ Eeltoodust ilmneb, et konkreetse finantsmõju

tõendamise kohustus on asendatud fondi eelarvele mõju võimaluse põhjendamisega.

Kahju ei saa olla teoreetiline, selle olemasolu peab põhjendama. Nii ÜM(2022) §-s 35

lg 1 kui ÜM(2014), §-s 21 on sama sõnastusega sätestatud: kui finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt

selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest.

3.5. Ei ole järgitud proportsionaalsuse põhimõtet

3.5.1. Konkreetse finantskorrektsiooni määra kohaldamine on kaalutlusotsus ning sõltub

rikkumise raskusest, mis arvestab õigusrikkumise olulisust, hankija käitumist ja

rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele. Finantskorrektsiooni proportsionaalsuse nõue

on sõnaselgelt sätestatud Määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõikes 2, mille kohaselt

võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning fondidele

tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone.

3.5.2. FKO-s tõdetakse, et sotsiaal- või eriteenuste riigihanke rikkumiste puhul kohaldatakse

ÜM(2014) §228 ja § 21 lg 1 sätteid (FKO p.19-20). Edasi põhjendatakse

finantskorrektsiooni määra valikut analoogiaga RHS § 223 lg 7 p. 3 alusel, kus nähakse

ette 10% finantskorrektsiooni määr (FKO p. 21-22).

3.5.3. Finantssanktsiooni kohaldamine üldiselt, analoogia alusel ÜM(2014) § 223 lg 7 p-s 3

kasutades, on lubamatu. Esiteks, seletuskiri ei ole õiguse allikas, teiseks analoogiat saab

kohaldada kui puudub õigusnorm, kolmandaks, tüüpjuhtumi kohaldamine ei arvesta

konkreetse juhtumi rikkumise raskust ning neljandaks, FKO aluseks oleva raamlepingu

alusel hankelepingute sõlmimisel puudub ÜM(2014) § 223 lg 7 p-s 3 nimetatud või

sarnane rikkumine. Analoogia konstruktsiooni kaudu sisuliselt kohaldatakse

finantskorrektsiooni õigussätte alusel, mis konkreetsel juhul ei ole kohaldatav.

3.5.4. Ka juhul, kui FKO-s nimetatud analoogiat käsitleda kaalutlusena, siis puuduvad

rikkumise raskuse ja eelarvele avaldatava mõju kaalutlused. Sotsiaalteenuste

erimenetlusega hange on eelduslikult väiksema õigusnormi rikkumise raskusega ja

6

eelarve kahju mõjuga. Seetõttu on see eraldi ÜM2014 § 228 all, millele kohaldatakse

nii öelda vähem oluliste hangete finantskorrektsioonide skaalat 2, 5, 10 või 25 protsenti

(RHS § 21), samas kui üldine skaala on 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti (ÜM2022

§ 35 lg 1). Rikkumine on üldise skaala vähemolulisest muutunud analoogiat kasutades

oluliseks ja sellega on juba proportsionaalsuse põhimõtet rikutud. Finantskorrektsiooni

määra kohaldamisel ei ole üldse arvestatud RHS § 30 lg 8 tulenevat subjektiivsuse

lubatavust 20% ulatuses. FKO alusel raamlepingu täitmine oli 28,98% raamlepingu

kogumaksumusest, mis on lähedane seadusega lubatud subjektiivsusele. Seejuures ei

ole me nõus, et õigusnormi on üldse rikutud. RTK ei ole hinnanud tema poolt

rikkumiseks peetava teo õigusrikkumise raskust ja selle mõju eelarvele, mistõttu ei ole

otsus proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole FKO kooskõlas kehtiva õigusega ning on kaalutlusvigadega.

Tuginedes eeltoodule ning võttes aluseks HMS § 72 lg 1 p.1 taotleme:

Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsus, millega

kohaldati 10% finantskorrektsiooni määra projektile ja vähendati abikõlblikke kulusid

ja eelarvet 5 505,81 euro võrra ning millega edaspidi vähendatakse riigihankega nr

283555 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, mille võrra väheneb ka projekti eelarve.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Regina Sergejeva

Sotsiaalministeerium

nõunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Kuusk

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu

tegevjuht