Vabariigi Valitsuse määruse
„Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Suunamaks Iraani Islamivabariiki tegema koostööd rahvusvahelise kogukonnaga rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku paremaks tagamiseks on ÜRO Julgeolekunõukogu võtnud vastu Iraani suhtes sanktsioonid, mida rakendab ka Euroopa Liit (edaspidi EL). EL taastas 30. septembril 2025 Iraani suhtes kehtestatud piiravad meetmed.
Käesolev määrus loob riigisisesed tingimused ELi piiravate meetmete rakendamiseks Eestis erihariduse või -koolituse valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ sätestab, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Eeskirja kohaselt võib viidatud nõude jätta kohaldamata muu hulgas siis, kui kehtestatakse ajutine nõue, samuti kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Määrusega rakendatakse ELi nõukogu otsuses nõutud piiravaid meetmeid Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seoses Iraani püüetega arendada tuumarelva on nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega1 võetud vastu ELi piiravad meetmed Iraani suhtes. Kuna Iraan väljendas huvi koostöö vastu rahvusvahelise kogukonnaga, siis peatati 2015. aastal ühise laiaulatusliku tegevuskava (ingl Joint Comprehensive Plan of Action, JCPoA) ehk Iraani tuumalepingu raames sanktsioonide kehtivus Iraani suhtes. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas 2025. aasta septembris sanktsioonide2 kehtivuse peatumist mitte pikendada. Samuti otsustas ELi nõukogu 29. septembril 2025 taaskehtestada sanktsioonid Iraanile, sest Iraan on jätnud olulisel määral täitmata ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast talle tulenevad kohustused.
ELi nõukogu võttis 29. septembril 2025 vastu otsuse (ÜVJP) 2025/19723, millega muudeti otsust 2010/413/ÜVJP. Muu hulgas taastus otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 21 kehtivus. See säte näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.
Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 9 lõike 2 alusel. Kui kehtivate õigusaktide alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada, on Vabariigi Valitsusel Välisministeeriumi ettepanekul õigus vajalikus ulatuses kehtestada rahvusvahelist sanktsiooni rakendav korraldus või määrus rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks.
Eelnõus nähakse ette üldised meetmed piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks ja nimetatakse pädev asutus sanktsiooni rakendamisel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt on valitsuse määrus õigusloov akt ja § 42 kohaselt nähakse valitsusasutuste ülesanded ette määrusega kehtestatavas asutuse põhimääruses. Seega on asjakohane kehtestada vajalikud meetmed Vabariigi Valitsuse määruse kui üldaktiga.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus on vajalik nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 ette nähtud piiravate meetmete rakendamiseks Eestis.
Paragrahvis 2 nähakse ette vajalikud meetmed, et vältida Eestis Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.
Tuumarelva arendamiseks on vaja paljude erialade spetsialiste. Eelnõu §-s 2 on esitatud asjakohaste valdkondade loetelu. See ei ole ammendav. Määrusega tekib kõrgkoolidel kohustus hinnata õpetatavate erialade ja õppeainete puutumust tuumarelvaleviku tõkestamise seisukohast tundlike valdkondadega.
Õppeasutused peavad tagama, et Iraani kodanikel ei võimaldata omandada tasemeharidust ja läbida täienduskoolitust ega muus vormis eriharidust või -koolitust kõrgema füüsika, arvutisimulatsioonide ja seotud informaatikateaduste, georuumilise navigeerimise, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika alal ja nendega seotud valdkondades ning materjaliteaduse, keemiatehnoloogia, masinaehituse ja mehaanika, elektrotehnika, tööstustehnoloogia ja muus valdkonnas, mis võib olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega. Kuna mõnes nimetatud valdkonnas ei ole Eesti kõrgkoolides õppekavasid (nt kosmosetehnika) ning mitu neist on laiemad ega ole otseselt seotud tuumaenergiaalaste tegevustega (nt masinaehitus ja mehaanika), siis on kõrgkoolidel kohustus hinnata, kas üliõpilasele vastavas valdkonnas õpet pakkudes võib tekkida võimalus anda teadmisi nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artiklis 21 nimetatud valdkondades.
Sarnased meetmed on kehtestatud ka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes4 ning piirangud seatakse analoogsetes valdkondades.
Paragrahviga 3 sätestatakse, et meetmete rakendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
RSanSi § 10 lõike 2 kohaselt tagavad ministeeriumid rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused. Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõike 1 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Paragrahvi 4 järgi kehtib määrus kuni nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 või selle artikli 21 kehtetuks tunnistamiseni, kuna riigisisese määruse eesmärk on nõukogu otsusega kehtestatud piirangu riigisisene rakendamine.
Paragrahv 5 sätestab määruse jõustumise ajaks 1. juuli 2026. Lähtuvalt määruse mõjust ja ulatusest peab jääma kõrgkoolidele piisav aeg, et määrust rakendada ja teha otsus üliõpilaste kohta, kes praegu õpivad vastavatel õppekavadel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse kehtestamine on vajalik ELi õiguse, täpsemalt nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 artiklis 21 ette nähtud piiravate meetmete riigisiseseks rakendamiseks. ELi õigusega on antud Eestile kui ELi liikmesriigile kaalutlusruum vajalike meetmete ettenägemiseks Eestis, et aidata ellu viia Iraani suhtes kehtestatud ELi piiravaid meetmeid.
4. Määruse mõjud
Mõju inimeste õigustele
Sihtrühm: Iraani kodanikud, kes õpivad või soovivad Eestis õppida erialasid, mis on seostatavad valdkondadega, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.
Kavandatav lahendus võib puudutada sihtrühma kuuluvate inimeste võrdset kohtlemist (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12) ning riivata nende vaba eneseteostamise õigust (PSi § 19) ja õigust haridusele (PSi § 37, inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26). Ühtlasi võib see puudutada võimalikku riigis viibimise alust. Kui isiku riigis viibimise aluseks on õppimine kõrgkoolis, siis pärast määruse kehtestamist ja isiku koolist eksmatrikuleerimist kaotab ta ka õiguse riigis viibida ning võidakse saata välja.
Määruse koostamise aja seisuga õpib Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel Eestis 62 Iraani kodakondsusega üliõpilast. Ligikaudu pooled, s.o 30 üliõpilast õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis õpib 14 ja Tallinna Ülikoolis 7 üliõpilast. Iraani kodakondsusega üliõpilasi õpib ka Eesti Maaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Estonian Business Schoolis. Ligikaudu 70% Iraani kodakondsusega üliõpilastest õpib doktoriõppes.
Tabel 1. Iraani kodakondsusega üliõpilased Eesti kõrgkoolides 2025/26. õa
Õppevaldkond
Üliõpilaste arv
I aste
02 Humanitaaria ja kunstid
4
03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
1
II aste
01 Haridus
1
02 Humanitaaria ja kunstid
2
03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
2
04 Ärindus, haldus ja õigus
4
05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika
2
06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad
2
07 Tehnika, tootmine ja ehitus
2
III aste
02 Humanitaaria ja kunstid
2
03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
1
05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika
13
06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad
5
07 Tehnika, tootmine ja ehitus
15
08 Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
2
09 Tervis ja heaolu
3
ELi nõukogu otsuses märgitud erialad kuuluvad loodusteaduste, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Magistriõppes õpib sellistes valdkondades 6 ja doktoriõppes 33 üliõpilast. Arvestades Eesti kõrgkoolides õppivate üliõpilaste koguarvu 2025/26. õa (47 496 üliõpilast) ja välisüliõpilaste arvu (3879 üliõpilast), puudutavad meetmed otseselt väheste inimeste õigusi ja tegevust ega ole seega põhiõiguste seisukohast olulise mõjuga. Iraani kodakondsusega üliõpilastest võivad meetmed puudutada siiski rohkem kui pooli Eestis õppivaid üliõpilasi.
Põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõuga kehtestatava meetme aluseks on nõukogu 29. septembri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/19723, millega muudeti otsust 2010/413/ÜVJP. Muu hulgas taastus otsuse artikli 21 kehtivus. Nimetatud säte näeb ette, et liikmesriigid peavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega võtma vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt Iraani kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.
Formaalne põhiseaduspärasus
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piirava meetme rakendamine” on algatatud RSanSi alusel. RSanSi § 9 lõige 2 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks korralduse või määruse, st võtab vajalikus ulatuses kasutusele meetmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide või ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) otsuste täitmiseks. Seega on pädev organ määruse andmiseks Vabariigi Valitsus ning volitus tuleneb seadusest, nagu nõuab PS (PSi § 87 p 6 alusel saab Vabariigi Valitsus anda määrusi ainult seaduse alusel). Määruse sisu on kooskõlas volitusnormi eesmärgiga, sest see tuleneb ELi ÜVJP otsuse täitmise vajadusest.
Materiaalne põhiseaduspärasus
Kaitseala: PSi § 12 – võrdsuspõhiõigus (võrdne kohtlemine), PSi § 19 – õigus vabale eneseteostusele, PSi § 37 – õigus haridusele
PSi § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Esemeline kaitseala hõlmab õigust nõuda riigilt võrdset kohtlemist – sealhulgas on keelatud kehtestada õigusakte, mis põhjendamatult kohtlevad isikuid erinevalt mõne tunnuse alusel. Kaitseala isikulises mõttes hõlmab § 12 igaüht, st kõiki inimesi Eesti jurisdiktsioonis, sõltumata nende kodakondsusest (PSi § 9 lg 1 kohaselt on kõigil Eestis viibivatel välismaalastel samad põhiõigused mis Eesti kodanikel). PSi § 19 tagab igaühele üldise tegevus- ja eneseteostusvabaduse, mis hõlmab muu hulgas õigust valida oma haridustee ja eriala. PSi § 37 lõige 1 tagab igale inimesele võimaluse omandada haridust, sealhulgas kõrgharidust. Riik ei tohi põhjendamatult takistada kedagi õppimast. Isikuline kaitseala laieneb ka Eestis seaduslikult viibivatele välismaalastele.
Riive kirjeldus. Eelnõuga kehtestatavad meetmed võivad tuua kaasa eristava kohtlemise kodakondsuse alusel. Eelnõu piirab Iraani kodanike võimalusi Eestis vabalt valida, millist valdkonda kõrgkoolis õppida, sest välistab teatud kindlatele valdkondadele ligipääsu. Kavandatavad meetmed piiravad hariduse omandamise võimalust Iraani kodanike jaoks. Seega on eelnõus koheldud isikuid erinevalt ja riivatud ühtaegu Iraani kodanike õigust vabale eneseteostusele (vaba õpivaliku näol) ja nende õigust haridusele Eestis.
Riive eesmärk. Meetme eesmärk on rahu ja julgeoleku kaitse, tuumarelva leviku tõkestamine ning inimõiguste kaitse. Need eesmärgid tulenevad nii ÜRO põhikirjast kui ka ELi ühisest välispoliitikast ning on kahtlemata põhiseaduslikult legitiimsed väärtused. PS kohustab Eestit kaitsma põhiseaduslikku korda ja julgeolekut; samuti on Eesti rahvusvahelised kohustused (nt ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide täitmine) PSi väärtusruumis aktsepteeritud eesmärgid. Erinev kohtlemine kodakondsuse alusel saab PSi mõistes õigustuse üksnes siis, kui see teenib mõnd põhiseaduslikku õigushüve – käesoleval juhul rahvusvahelist julgeolekut ja Eestile siduvaid kohustusi. Valitsus ei kehtesta meelevaldset kodakondsuspõhist piirangut, vaid rakendab kollektiivset julgeolekumeedet. See on legitiimne ja põhiseaduslikult mõistetav eesmärk. PSi preambul rõhutab nii sisemise kui ka välise rahu kaitsmist. Ühtlasi nimetab PS riigi julgeolekut piiranguid õigustava väärtusena ja seega on Eesti riigi julgeoleku kaitsmine selgelt legitiimne eesmärk. Riigikohus on PSi preambulile viidates öelnud, et riigi julgeolek on kahtlemata PSiga kaitstud väärtus.5 Kaaludes Eesti julgeoleku ohtu ja sanktsiooni subjektis määratud isikute õiguste piiranguid on kaalukam hüve, mida tuleb kaitsta, Eesti riigi julgeolek. Riigikohtu hiljutisest selgitustest saab järeldada, et põhiõiguste riivet õigustab PSi preambulist tulenev riigi kohustus tagada sisemise rahu kaitse ning eesti rahvuse säilimine.6
Riive sobivus. Piirang takistab Iraani kodanikel omandada Eestis teatud spetsiifilisi teadmisi või oskusi. Meede on sihitud konkreetse riigi vastu ja on otseselt seotud piiravate meetmete eesmärgiga. Seeläbi vähendab piirang võimalust, et Iraan saab Eestist juurde tuumaprogrammi arendamiseks vajalikke erialateadmisi, ning meede on seega sobiv abinõu rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgi saavutamiseks.
Riive vajalikkus. Vajalikkuse kaalumisel tuleb küsida, kas on olemas leebemaid meetmeid, mis võimaldaksid sama eesmärki saavutada vähem piiraval moel. Käesoleval juhul on ELi tasandil jõutud järeldusele, et selline süsteemne meede on vajalik ja tuumaprogrammi toetamisele peab olema nulltolerants. Teoreetiliselt on võimalikud alternatiivid näiteks juhtumipõhine turvakontroll iga Iraani kodaniku puhul või järelevalvemehhanismid õppeprotsessis. Sellised alternatiivid oleksid aga tõenäoliselt kulukad, ebaefektiivsed või ebapiisavad, arvestades tuumavaldkonnaga seotud tegevuste salajasust ning riski, et riigil puudub üksikjuhtumite puhul sageli täielik teave isikute võimalike seoste kohta. Seetõttu on valitud meede vajalik, kuna leebemad lahendused ei saavutaks soovitud eesmärki sama tõhusalt ning jätaksid nõukogu otsuse artikli 21 rakendamisel lünki.
Meetme mõõdukus. Praeguse reguleerimisviisi korral on riive proportsionaalne, sest riik kaitseb eksistentsiaalseid hüvesid (rahu, elu, julgeolek) ning mõjutab üksnes piiratud viisil õigust võrdsele kohtlemisele. Valdav enamik hariduse omandamise võimalusi jääb Iraani Islamivabariigi kodanikele alles. Isikul on võimalus valida mõni teine sobiv eriala või õppida eriala oma koduriigis või mujal, kus see on võimalik.
Kaitseala: PSi § 38 – ülikoolide autonoomia
PSi § 38 kaitseala hõlmab esemeliselt õigust vabale teadustegevusele ja õppetööle. PSi § 38 kaitseb kõnealusel juhul kõrgkoole. Ülikoolide autonoomia tähendab, et kõrgkoolid saavad ise otsustada oma õppe- ja teadustöö korralduse üle, sealhulgas kehtestada üliõpilaste vastuvõtutingimusi. PSi § 9 lõige 2 lubab juriidilisel isikul põhiõigusi teostada niivõrd, kui see sobitub nende olemuse ja eesmärkidega – ülikoolide puhul on autonoomia just seesugune neile kohaldatav põhiõigus.
Riive kirjeldus. Käesoleval juhul piirab riik ülikoolide vabadust oma õppekorraldust kujundada.
Riive sobivus. Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2010/413 artiklis 21 sätestatud rahvusvaheline sanktsioon saab realiseeruda üksnes siis, kui ülikoolidele pannakse kohustus piirangut rakendada.
Meetme vajalikkus. Riigisisene meede on vajalik tagamaks, et kõik ülikoolid järgivad sanktsiooniks vajalikku piirangut ühetaoliselt. Ilma sellise keskse regulatsioonita võiks mõni ülikool jätta piirangu rakendamata, mis õõnestaks ELi sanktsiooni eesmärgi saavutamist tervikuna.
Riive mõõdukus. Piirang ei puuduta õppekavade sisu, vaid keelab anda Vabariigi Valitsuse määruses piiritletud isikutele õpetust piiritletud valdkondades. Sanktsiooni rakendamiseks piirab eelnõu ülikoolide autonoomiat minimaalses vajalikus ulatuses.
Kokkuvõttes on kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste (PSi §-d 12, 19, 37 ja 38) piirangud asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida ELi piiravate meetmete rakendamine avalikes huvides taotleb, ning seega põhiseaduspärased.
Mõju halduskoormusele
Määruse jõustumisel tuleb kõrgkoolidel teha hindamine, kas Iraani kodakondsusega üliõpilased õpivad Eesti kõrgkoolides valdkondades, mis võivad olla seotud tuumaenergiaalaste tegevustega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega. Hindamine puudutab eelkõige loodusteaduste, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õppivaid üliõpilasi, kellest enamik on doktoriõppes, kokku vähemalt 39 üliõpilast. Määruse mõjul tekivad kõrgkoolile vastavuskulud ehk kulud, mis on vajalikud õigusaktis määratud kohustuste ja nõuete täitmiseks. Sellised tegevused on õppekavade ja õpiväljundite ülevaatamine, vajadusel üliõpilaste teavitamine, ligipääsu piiramine teatud õppeainetele või eksmatrikuleerimine. Arvestades, et enamik hinnatavatest üliõpilastest õpib doktoriõppes, kus ülikoolil ei ole õigus nõuda õppekulude hüvitamist, on võimalikud õppemaksu tagastamise nõuded piiratud vaid magistriõppega.
Mõju haridusele ja teadusele
Sihtrühm: kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused või isikud
Määruse eelnõus ettenähtud meetmed riivavad PSi §-s 38 sätestatud teaduse ja selle õpetuse vabadust ning ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat, mis on omavahel lahutamatult seotud.
Riik sekkub määruse kehtestamisega ülikooli autonoomiasse, mis puudutab õppurite valikut ja kindlale sihtrühmale pakutavat õpet. Riigil on õigus haridusasutuste tegevust suunata, kui selle õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada riigi julgeolek.
Arvestades Eesti kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste koguarvu 2025/26. õa (3879 üliõpilast), puudutavad meetmed otseselt siiski väheste inimeste õigusi ja tegevust ega ole seega olulise mõjuga.
Mõju siseturvalisusele
Iraani tuumavõimekuse kasv muudaks Iraani mõjutusvahendid ja tema asendusjõud tugevamaks ning sellest lähtuvalt kandub osa riskist sisejulgeolekule, sest kasvab terrorirünnakute, sabotaaži ja Iraani diasporaa hirmutamise ja survestamise oht. Kaitsepolitsei aastaraamatus 2025-2026 märgitakse, et Kaitsepolitsei hinnangul on Iraani ja Hezbollah’ ideoloogia levitajad ja toetajad ohtlikud ning ohustavad Eesti avalikku korda ja julgeolekut.7 Iraani kodanike õppimisvõimaluste piiramine avaldab positiivset mõju sisejulgeolekule, kuna see aitab ennetada keemilise, bioloogilise, radioloogilise või tuumamaterjali väärkasutust ja terroriakte, mida võivad kavandada ning toime panna äärmuslikust ideoloogiast mõjutatud ja seda levitavad Iraani üliõpilased, ning vähendada julgeolekuohte, mis lähtuvad Iraani islamistliku režiimi tegevusest ja selle toetamisest. Tehnoloogiasiirde osana tundlike õppevaldkondade võimaluste piiramine Iraani kodanikele aitab vähendada sanktsioonidest möödahiilimise riski.
Mõju rahvusvahelisele julgeolekule ja välissuhetele
ÜRO Julgeolekunõukogu ja ELi otsused on olulised rahvusvahelise julgeoleku ning reeglitel põhineva korra säilitamisel. Tuumarelva levik kujutab endast otsest ohtu ülemaailmsele julgeolekule. Selleks et hoida maailma tuumaohtude eest kaitstuna, toetab Eesti rahvusvahelise kogukonna samme tuumarelvadest tuleneva ohu ennetamiseks. Iraan ei täitnud ühise laiaulatusliku tegevuskava tingimusi, seepärast on asjakohane rakendada kõiki meetmeid täies ulatuses Iraani kodanike tegevusele. Rahvusvahelise julgeoleku kontekstis on oluline arvestada, kas ja mil määral teeb Iraan koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), kelle pädevuses on sõltumatult kontrollida, kas Iraani tuumaprogramm on rahumeelne. IAEA järelevalve, läbipaistvus ja kaitsemeetmete süsteem aitavad tagada, et tuumamaterjale ei kasutata sõjalisel eesmärgil. Iraani senine puudulik koostöö IAEAga on oluliselt vähendanud usaldust Iraani vastu, mõjutades sellega negatiivselt rahvusvahelist tuumarelvade leviku tõkestamise süsteemi. Seetõttu on rahvusvahelisel tasandil korduvalt väljendatud kahtlusi Iraani tuumaprogrammi rahumeelse iseloomu suhtes, viidates eelkõige läbipaistvuse puudujääkidele ja järelevalve piirangutele. Ka ühise laiaulatusliku tegevuskava raames käsitleti neid riske, püüdes kehtestada täiendavaid kontrollimehhanisme ja piiranguid, mille eesmärk oli maandada võimaliku sõjalise dimensiooni tekkimise ohtu. Nimetatud areng on omakorda süvendanud pingeid rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas ning mõjutanud negatiivselt Iraani välissuhteid, sealhulgas suhteid nii piirkondlike partnerite kui ka laiemalt rahvusvahelise kogukonnaga, suurendades sanktsioonide, diplomaatilise surve ja vastastikuse usaldamatuse riski.
Nii Iraani naabrid, regiooni riigid laiemalt kui ka rahvusvaheline kogukond on tunnistanud Iraani suurimaks julgeolekuohuks ja ebastabiilsuse allikaks Lähis-Idas. Peamine põhjus seisneb just tema tuuma- ning ballistiliste rakettide arendamise programmis, mille lõpetamine on olnud nii Lähis-Ida kui ka Euroopa riikide ja USA peamine nõudmine. Iraani võimekus ähvardada naabreid oma relvastuse arendamisega mõjutab otseselt julgeolekut Lähis-ida piirkonnas. Iraan on kaudsemalt ohuks ka Euroopa julgeolekule, abistades Venemaad sõjalise teabe ja tehnoloogiaga, mida Venemaa kasutab agressioonisõjas Ukraina vastu. Seetõttu on Iraani välispoliitilise võimekuse, eriti tuumaprogrammi piiramine kõikide vahenditega kooskõlas ELi ja Eesti välispoliitika eesmärkidega.
Rahvusvaheliste sanktsioonide, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja ELi kehtestatud piiravate meetmete tõhus rakendamine on osa Eesti riigi välispoliitikast.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks teavitab Haridus- ja Teadusministeerium kõiki kõrgkoole kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest ning palub arvestada üliõpilaste vastuvõtmisel ja õpingute jätkamise otsustamisel määruse nõuetega. Hindamine puudutab eelkõige loodusteaduste, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õppivaid üliõpilasi, kellest enamik on doktoriõppes, kokku vähemalt 39 üliõpilast.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele kulu ega lisandu tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2026, et võimaldada ülikoolidel teha asjakohane hindamine ja oma tegevused ümber korraldada.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Kaitseväe Akadeemiale, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, MTÜ-le Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja MTÜ-le Eesti Üliõpilaskondade Liit.