Leping

Digiallkirjad

10/12

RAAMLEPING

24.07.2023 nr 2-2/23/512-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),

Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali 58, 15007 Tallinn),

Kaitseliit (registrikood 74000725, asukoht Toompea 8, 10130 Tallinn),

keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ülesannetes üldosakonna juhataja Katri Raudsepp, edaspidi nimetatud tellija

ja

Aktsiaselts Green Marine (registrikood 11021057, asukoht Uus-Sadama tn 24/4, 10120 Tallinn),

keda esindavad põhikirja alusel Aivar Sülla ja Indrek Kajakas, edaspidi nimetatud täitja,

eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise lepingu.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Jäätmekäitlus“ (viitenumber 264883) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu ese on täitja poolt tellijale osutatav jäätmete käitlemise teenus, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.4.6. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud, pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Lepingu täitmine

3.1. Pakutav teenus peab vastama lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ja asjaomasele teenusele tavapäraselt esitatavatele nõuetele.

3.2. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse tegemiseks või fikseeritud perioodiks, mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.4. Hankelepingus võib sätestada tingimusi, mis ei ole lepinguga reguleeritud. Kui hankelepingu tingimused erinevad lepingu tingimustest, peavad need olema tellija jaoks lepingus sätestatust soodsamad.

3.5. Esimese hankelepingu sõlmimiseks piirkondade kaupa tehnilises kirjelduses nimetatud teenuse tellimiseks korraldab tellija raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. Minikonkursi tulemusena sõlmitakse iga piirkonna kohta 48-kuuliseks perioodiks hankeleping selle täitjaga, kelle minikonkursi pakkumus sellele piirkonnale on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim ning selle hankelepingu alusel esitab tellija täitjale tellimusi.

3.6. Tellija korraldab lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate täitjate vahel minikonkursi kui:

3.6.1. soovitakse tellida tehnilise kirjelduse punktides 1.3.3–1.3.5. nimetatud teenuseid;

3.6.2. soovitakse tellida tehnilise kirjelduse punktides 1.3.1–1.3.2. nimetatud teenuseid, mida ei ole hankelepingupartneri teenusevalikus ja/või mille hinnas ei jõuta hankelepingupartneriga kokkuleppele;

3.6.3. soovitakse tellida teenust, mille hind on punktis 3.5 nimetatud hankelepingus fikseeritud, kuid on võrreldes keskmise turuhinnaga ebamõistlikult kõrge, erineb oluliselt teiste raamlepingu osapooleks olevate pakkujate pakkumusest ja/või on tellijale majanduslikult ebasoodne;

3.6.4. tellija ja täitja, kellega on sõlmitud punktis 3.5 nimetatud esimene hankeleping, ei jõua hindade muutmise osas kokkuleppele (raamlepingu punktid 6.2.1.–6.2.3.)

3.6.5. kehtivast hankelepingust on taganetud või üles öeldud ja on vajadus leida uus hankelepingupartner.

3.7. Minikonkursil esitatud hinnad ei tohi ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisa 1.1. pakkumuse vormil) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 6.2. alusel korrigeeritud maksimaalseid ühikuhindasid.

3.8. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris järgnevalt:

3.8.1. tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;

3.8.2. tellija sätestab soovitava teenuse liigi, nimetuse, kirjelduse ja võimalusel prognoositava mahu/koguse, ühiku, teenuse osutamise asukoha ja tähtaja ning vajadusel muu pakkumuse koostamiseks vajaliku info või tingimused;

3.8.3. täitja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtajast arvates;

3.8.4. tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim;

3.8.5. minikonkursil on majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteerium pakkumuse maksumus või ühiku hind;

3.8.6. tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki vastava osa lepingupartnereid, sh ka neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.

3.9. Tellija võib lükata tagasi kõik minikonkursil esitatud pakkumused, kui:

3.9.1. need on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;

3.9.2. kui minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise esitatud tingimustel;

3.9.3. hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.9.4. langeb ära vajadus teenuse järele põhjusel, mis ei sõltu tellijast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb õigusaktidest.

3.10. Juhul kui minikonkursi edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda võitnud pakkujalt või täitjalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse.

3.11. Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv üheni ning pole võimalik enam minikonkursse korraldada, toimub lepingu täitmine tellija esitatavate pakkumuse esitamise ettepanekute ja täitja esitatud täiendatud pakkumuste alusel. Pakkumuse hinnad ei tohi ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisa 1.1. pakkumuse vormil) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 6.2 alusel korrigeeritud ühikuhindasid.

3.12. Tellijal on õigus sõlmida hankeleping kiireloomulise vajaduse korral raamlepingu pooleks olevalt vabalt valitud täitjaga ilma minikonkurssi korraldamata juhul, kui täitjal, kellega on punktides 3.5 või 3.6 nimetatud minikonkursi tulemusena sõlmitud hankeleping, ei ole võimalik teenust osutada ja/või ta ei täida tellimust kokkulepitud ajal ja eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20% kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.

3.13. Tellijal on õigus tellida teenust lepinguväliselt, kui täitja ei esita teenuse osutamiseks pakkumust, esitatud pakkumused ei vasta minikonkursi nõuetele, täitja ei ole võimeline teenust osutama või pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele.

4.3. Tellijal on õigus anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.

4.5. Tellijal on õigus kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikult ette vähemalt kaks tööpäeva.

4.6. Tellijal on õigus konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes.

4.7. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude korvamist ja mittekvaliteetse teenuse ümber tegemist täitja poolt ilma täiendavat tasu maksmata.

4.8. Tellijal on õigus kontrollida täitja poolt teenust osutavate isikute või sõidukite objektil viibimise aega läbipääsukaardi logi või täitja GPS väljavõtte järgi.

4.9. Tellija kohustub tasuma kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel.

4.10. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.11. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse tellimisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

5.2. Täitjal on õigus saada lepinguliste kohustuste eest kokkulepitud tasu.

5.3. Täitjal on õigus nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu.

5.4. Täitjal on õigus taotleda tellijalt tellijast tuleneval põhjusel teenuse üleandmise tähtaja või osa üleandmise tähtaja pikendamist.

5.5. Täitjal on õigus nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist teenuse osutamisel.

5.6. Täitja kohustub tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitja kohustub tagama teenuse osutamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas nõutav majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagama, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks.

5.9. Täitja kohustub teenuse osutamisel tagama ohutuse ja ohutusalastest eeskirjadest kinnipidamise.

5.10. Täitja kohustub tellijat koheselt teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajal teenust osutada ja/või teenuse osutamisel tekivad takistused, mis ei võimalda teenust kokkulepitud ajaks ära teha või takistavad muul viisil teenuse osutamist.

5.11. Täitja kohustub hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju.

5.12. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh ostutellimuse või arve kuupäev, teenuse, kauba nimetus, kogus, ühik ja maksumus ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.13. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.14. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on 6 500 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

6.2. Riigihanke pakkumuses pakutud hinnad fikseeritakse lepingus minimaalselt 12 kuuks ja need sisaldavad kõiki kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuse osutamiseks.

6.2.1. Pärast 12 kuu möödumist on õigus pooltel esitada üks kord hindade korrigeerimiseks põhjendatud avaldus. Kui avaldust ei esitata, jätkatakse lepingu täitmist selles fikseeritud hindadega.

6.2.2. Täitjal on õigus esitada hindade põhjendatud muutmise avaldus tellijale üks kord pärast 12 kuu möödumist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tulenevalt pooltest sõltumatutest erandlikest asjaoludest, mis võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus (teenuse hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahteavalduse hindade langetamiseks, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

6.2.3. Hindade muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud. Põhjendatuks tunnistatud hinna korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa.

6.3. Arve esitamise aluseks on täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (nt AK dokumentide, IKT materjalide, andmekandjate, varustuse äravedu ja hävitamine) või tellija poolt kinnitatud arve aluseks oleva perioodi jooksul (tavapäraselt kalendrikuu, aga võib olla ka näiteks õppuse periood) osutatud teenuste lahtikirjutus/aruanne (sh on välja toodud osutatud teenus(t)e nimi, maht, ühik, info üle antud jäätmete koguste kohta jäätmekoodide kaupa (kilogrammides või tonnides), kuupäev, objekti aadress jms). Tellija nõusolekul võib teenuste lahtikirjutus/aruanne sisalduda arvel ning sel juhul ei ole vaja eraldi lahtikirjutust/aruannet tellijale edastada. Akti ja lahtikirjutuse/aruande vorm ja täpne sisu kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga.

6.3.1. Kui teenuse sisuks on AK dokumentide, andmekandjate äravedu ja hävitamine, peab täitja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerima ka turvaplommi numbri.

6.4. Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.

6.5. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis).

6.6. Tellija tasub täitjale tasu vastuvõetud teenuste eest täitja esitatud arve alusel, mis koostatakse eraldi tellijate põhiselt üks kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti.

6.6.1. Tellijapõhine arvete alajaotus (nt objekti kontaktisikute, kontaktisikute gruppide, objektide vm kaupa) lepitakse poolte vahel kokku peale hankelepingu sõlmimist.

6.6.2. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontaktisikutel on õigus muuta objekti kontaktisikuid, teatades sellest täitjat e-kirja teel ning nimetatud muutmist ei loeta lepingu muutmiseks.

6.7. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.7.1. Kui maksja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, märgitakse arvele:

· Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;

· registrikood 70009764;

· hankelepingu nr (selle olemasolul);

· riigihanke viitenumber 264883;

· objekti kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri riigihangete registrist temaga riigihankes 264883 sõlmitud lepingu andmetest.

6.7.2. Kui maksja on Kaitsevägi, märgitakse arvele:

· Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

· registrikood 70008641;

· hankelepingu nr (selle olemasolul);

· riigihanke viitenumber 264883;

· objekti kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri riigihangete registrist temaga riigihankes 264883 sõlmitud lepingu andmetest.

6.7.3. Kui maksja on Kaitseliit, märgitakse arvele:

· Kaitseliit, Toompea 8, 10130 Tallinn;

· registrikood 74000725;

· hankelepingu nr (selle olemasolul);

· riigihanke viitenumber 264883;

· objekti kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri riigihangete registrist temaga riigihankes 264883 sõlmitud lepingu andmetest.

6.8. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.

6.9. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul.

6.10. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.11. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve (inglise keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti) NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.11.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

6.11.2. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

7. Vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.4. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.5. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente, IKT materjale ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4. Täitjal on keelatud lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe ja IKT materjalide reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus.

8.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

8.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

9. Vastutus

9.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus ei vasta lepingu nõuetele muu hulgas ka juhul, kui täitja poolt pakutaval teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.2. Tellija on kohustatud teavitama täitjat e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 10 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nõuetekohase teenuse üleandmiseni tellijale loetakse täitja teenuse üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui tellijal ei ole enam huvi selle teenuse vastu.

9.3. Teenuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% täitmata teenuse maksumusest iga täitmisega viivitatud päeva eest.

9.4. Juhul kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui teenuse tähtaegne osutamine, siis on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi summas kuni 500 eurot iga rikkumise eest ning lisaks leppetrahvi nõudele nõuda ka kohustuse täitmist. Kui lepingus on kokku lepitud teistsugune leppetrahvi määr mõne konkreetse kohustuse rikkumise puhuks, siis kohaldatakse lepingus konkreetselt selle rikkumise puhuks eraldi kokku lepitud leppetrahvimäära.

9.5. Tellijal on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot ning leping(ust) üles öelda/ taganeda.

9.6. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

9.7. Juhul kui teenus ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks lepingust tuleneva leppetrahvi nõudmisele õigus tellida teenus kolmandalt isikult ning nõuda selleks tehtud kulutused ja/või selleks tehtud kulutuste võimaliku hinnavahe sisse täitjalt.

9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingutingimustele ja tellija on nõus võtma vastu puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale kirjaliku teatise.

9.9. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

9.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.11. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

9.12. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis- või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

10.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

10.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

10.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

10.4.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks olevate teenuste osutamisega;

10.4.8. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;

10.4.9. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik.

10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

11. Kontaktisikud

11.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

11.2. Tellija kontaktisikud on Maia Prunt, tel 5554 6781, [email protected] ja Anu Arukaev, tel 5302 8795, [email protected].

11.2.1. Volitatud isikud (isikud, kellel on õigus teha tellimusi ja kes on kontaktisikud igapäevaküsimustes) fikseeritakse hankelepingus või nende kontaktandmed edastatakse peale lepingu sõlmimist e-posti teel.

11.3. Täitja kontaktisikud on lepingulistes küsimustes Aivar Sülla, tel 509 2998, [email protected] ja Indrek Kajakas, tel 5349 1787, [email protected] ning lepingu täitmisega seotud küsimustes Indrek Kajakas, tel 5349 1787, [email protected].

11.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

11.5. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub hetkest, mil tellija on lepingu allkirjastanud.

12.2. Lepingu tähtaeg on 48 kuud, mis algab lepingu jõustumisest.

12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.8. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

12.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

12.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

13. Lisad

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus.

13.2. Lisa 1.1. Tehnilise kirjelduse lisa (pakkumuse vorm).

13.3. Lisa 1.2. Tehnilise kirjelduse lisa (prognoosmahud aastas jäätmeliikide kaupa).

13.4. Lisa 2. Julgeolekutingimused.

Tellija

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a, 11314 Tallinn

e-post [email protected]

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58, 15007 Tallinn

e-post [email protected]

Kaitseliit

Registrikood 74000725

Toompea 8, 10130 Tallinn

e-post [email protected]

Täitja

Aktsiaselts Green Marine

Registrikood 11021057

Uus-Sadama tn 24/4, 10120 Tallinn

e-post [email protected]

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raudsepp    Aivar Sülla Indrek Kajakas

üldosakonna juhataja juhatuse liige juhatuse liige

peadirektori ülesannetes  

5/5

Lisa 1

24.07.2023 raamlepingu

nr 2-2/23/512-1 juurde

Tehniline kirjeldus „Jäätmekäitlus“

1. ÜLDTINGIMUSED

1.1. Riigihanke eesmärk on jäätmete käitlemise teenuse ostmine (edaspidi teenus) Eesti piires nelja aasta jooksul riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel.

1.2. Teenuse tellija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Kaitseliit (edaspidi ka kui tellija).

1.3. Tellijal on õigus raamlepingu alusel tellida ka muid jäätmekäitlusega seotud teenuseid, mis on täitja teenusevalikus, kuid mida ei ole käesolevas riigihankes küsitud, kirjeldatud ja pakkumuses (tehnilise kirjelduse lisas 1.1) fikseeritud. Sellised teenused võivad olla näiteks:

1.3.1. konteinerite rent või jäätmeliikide käitlus, mida ei ole tehnilise kirjelduse lisas 1.1 nimetatud;

1.3.2. konteinerite/kogumismahutite ostmine ja muud erinevad jäätmekäitlusega seotud teenused või kaubad, mille maksumus on kuni 5000 eurot käibemaksuta;

1.3.3. IKT materjalide, andmekandjate ja varustuse äravedu ja hävitamine;

1.3.4. jääk- või pinnasereostuse likvideerimine;

1.3.5. konteinerite/kogumismahutite ostmine ja muud erinevad jäätmekäitlusega seotud teenused või kaubad, mille maksumus on üle 5000 euro käibemaksuta.

1.4. Punktides 1.3.1-1.3.2 nimetatud teenust tellib tellija täitjalt, kellega sõlmitakse esimene hankeleping piirkondade kaupa (raamlepingu punkt 3.5), kui need on täitja teenusevalikus ja hinnas jõutakse kokkuleppele. Tellija täpsustab sel juhul teenuse või kauba kirjelduse tellimuse esitamise käigus ja hind lepitakse kokku poolte vahel enne tellimuse esitamist.

1.5. Punktides 1.3.3-1.3.5 nimetatud teenuse tellimiseks korraldab tellija raamlepingu osapoolteks olevate täitjate vahel minikonkursi ning täpsustab sel juhul teenuse või kauba kirjelduse ja muud nõuded minikonkursil ning hind fikseeritakse minikonkursi tulemusel.

1.6. Tellijal on õigus muuta, vähendada või lisada täiendavaid nõudeid minikonkursi läbiviimisel.

1.7. Minikonkursil tuuakse võimalusel välja prognoositud konteinerite suurused, kogused, tühjendussagedused, jäätmete kogused, liigid ja muu vajalik info. Prognoosmahud on orienteeruvad, tellija ei kohustu samas mahus teenust tellima. Lepinguperioodil võivad muutuda nii konteinerite suurused, kogused, tühjendussagedused kui ka jäätmete kogused. Need muudatused on tellija ette näinud ning nende kohta raamlepingu ega selle alusel sõlmitud hankelepingu muudatust ei vormistata. Muudatused fikseeritakse võimalusel tellija kontaktisiku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) või fikseeritakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis või osutatud teenuste lahtikirjutuses/aruandes.

1.8. Teenuse osutamise asukohad, objektid ja tellija kontaktisikud võivad lepinguperioodil muutuda. Tellijal on õigus objekte lepingu mahule lisada või mahust välja arvata. Need muudatused on tellija ette näinud ning nende kohta raamlepingu ega selle alusel sõlmitud hankelepingu muudatust ei vormistata. Muudatused fikseeritakse võimalusel tellija kontaktisiku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) või fikseeritakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis või osutatud teenuste lahtikirjutuses/aruandes.

1.9. Pakkumuse (sh minikonkursi pakkumuse) esitamiseks on pakkujal/täitjal eelnevalt võimalik tutvuda objektidega ja mahuga. Objektiga mittetutvumisest tulenevad riskid jäävad pakkuja/täitja kanda. Eelnevalt palume aeg kokku leppida läbi riigihangete registri teabevahetuse selleks soovi avaldades.

2. TEENUSE KIRJELDUS, NÕUDED TEENUSELE

2.1. Täitja tagab, et jäätmeid käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

2.2. Teenus sisaldab jäätmete kogumiseks vajalike konteinerite renti ja jäätmete käitlusteenust.

2.3. Teenuse mahtu kuulub muuhulgas ka teenuse tagamine õppustel ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud (AK) dokumentide hävitamine.

2.4. Teenuse mahtu ei kuulu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine.

2.5. Täitja annab rendile vajalikud, iga konkreetse jäätmeliigi kogumiseks vastavad ja nõuetekohased konteinerid/kogumismahutid/jäätmemajad (jäätmemajad mõeldud üldjuhul ohtlike jäätmete kogumiseks) ning tagab omal kulul nende puhastamise (sh pesu), hoolduse, remondi, väljavahetamise, kui konteinerid/kogumismahutid/jäätmemajad on määrdunud, katki, ei vasta enam nõuetele, on amortiseerunud. Lennuraja ja sadama vahetus läheduses asuvad konteinerid/kogumismahutid peavad olema kinnised ning välistatud peab olema kaante/luukide avanemine tugeva tuule või muude väliste mõjutegurite tõttu. Konteinerite/kogumismahutite/jäätmemajade kaaned/luugid/uksed peavad olema lihtsasti avatavad ja suletavad ning jäätmete panek nendesse peab olema võimalik kõrvalist abi kasutamata (sh ei ole vaja näiteks redelit).

2.6. Ohtlike jäätmete maja peab olema ilmastikukindel, lekkekindla põhjaga (mis tähendab, et lekke korral ei jõua reostus keskkonda), teisaldatav, ventileeritud, lukustatav, tagama keskkonnaohutuse ja varustatud tulekustuti ja/või automaatse tulekustutussüsteemiga. Ohtlike jäätmete majas on pinda minimaalselt 12 m2, kui ei lepita kokku teisiti.

2.7. Täitja tagab, et tellijale rendile antavad konteinerid/kogumismahutid/jäätmemajad on selgelt, loetavalt ja nõuetekohaselt vähemalt eesti ja inglise keeles märgistatud ja märgistuse kulumisel uuendab märgistuse. Kui tellija soovib lepingu kehtivusajal tagada osade konteinerite märgistuse ise, võimaldab täitja seda ja konkreetsetes tingimustes lepitakse kokku eraldi.

2.8. Täitja peab omama detailset ülevaadet enda poolt paigaldatud konteinerite asukohtade, koguste ja suuruste osas. Hoonetesse või konkreetse hoone kõrvale paigaldatud konteinerid seotakse konkreetse hoone koodiga, suurtel territooriumitel (nt Tapa linnak, Ämari) paiknevad statsionaarsed konteinerid peavad tellija soovi korral olema varustatud koodiga ning geokodeeritud.

2.9. Täitja kohustub tühjendama ületäitunud jäätmekonteineri, samuti võtma kaasa kogumismahuti kõrvale äravedamiseks pandud samaliigilised jäätmed. Täitja peab nimetatud olukorrad fikseerima ja edastama vastava teabe objekti kontaktisikule. Vastav kulu tuuakse eraldi välja ka teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktil või osutatud teenuste lahtikirjutuses/aruandes või arvel.

2.10. Täitja ei kohustu tühjendama konteinerit, kui selle täituvus on alla 1/4 konteinerist. Täitja peab nimetatud olukorrad fikseerima ja edastama vastava teabe objekti kontaktisikule.

2.11. Kui tellija ei võimaldanud juurdepääsu mahutile, mahuti puudub või kui mahutis on mittevastavad jäätmed vms, siis edastab täitja info objekti kontaktisikule esimesel võimalusel koos põhjendusega. Juhul, kui tellija tõttu tegi täitja tühisõidu, siis tuuakse vastav kulu eraldi välja ka teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktil või osutatud teenuste lahtikirjutuses/aruandes või arvel.

2.12. Täitja kohustub teavitama tellijat graafikujärgse aja muutumise kohta vähemalt üks tööpäev enne tühjendust.

2.13. Täitja peab puhastama jäätmete kogumiskoha teisaldustee ja konteineri asukoha tühjenduse käigus mahakukkunud jäätmetest. Täitjal peavad olema selleks vastavad vahendid.

2.14. Täitja koostab ja esitab tasuta kord aastas (eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 01. märtsiks kui ei ole kokku lepitud teisiti) tellijale tellija vormil või tellijaga kooskõlastatud vormil aruande (xlsx. kujul) üle antud jäätmete kohta objektide ja tellijate kaupa. Aruandes kajastub vähemalt objekti aadress, jäätmekood (samal kujul, nagu jäätmenimistus), jäätmeliik ning kogus tonnides.

2.15. Kõikidel prügiautodel, mis sisenevad tellija territooriumile, tuleb deaktiveerida või katta pardakaamerad.

2.16. AK dokumentide (edaspidi ka dokumendid või materjalid) hävitamine

2.16.1. Täitja peab tagama hävitatava materjali kogumiseks konteineri.

2.16.2. Konteineril on ava, mille kaudu on võimalik konteinerisse ladustada hävitamisele kuuluvaid materjale. Ava peab olema selline, et sealt ei ole võimalik dokumente kätte saada ja konteineri täitumisel peab seda olema võimalik tellijal vajadusel turvakleebisega sulgeda.

2.16.3. Konteineri kaas peab olema varustatud aasade või aukudega, mille abil saab kaane pitseerida turvaplommidega. Aasad või augud peavad võimaldama kasutada nn „sabaga turvaplomme“ selliselt, et kaane avamine ilma plomme lõhkumata on välistatud.

2.16.4. Konteinerid peavad olema varustatud informatiivse kleebisega (nt „Hävitamisele kuuluvad dokumendid“).

2.16.5. Täitja veospetsialist tõstab tellija juuresolekul dokumendid konteinerisse või vahetab juba täitunud konteineri tühja vastu.

2.16.6. Konteinerid plommitakse unikaalse numeratsiooniga plommidega enne tellijalt täitjale üleandmist ja transporti. Plommid tagab tellija, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2.16.7. Vastutus läheb tellijalt üle täitjale hävitamiseks mõeldud jäätmete üleandmisel ehk üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolsel allkirjastamisel. Aktis fikseeritakse muuhulgas plommi number. Tellijal on õigus kasutada enda asutuse poolt välja töötatud akti vormi.

2.16.8. Täitja on kohustatud käsitlema temale hävitamiseks üle antud dokumente turvaliselt ning kolmandate isikute eest kaitstult kuni purustamiseni vastavalt avaliku teabe seaduses kehtestatud korras.

2.16.9. Täitja peab tagama dokumentide ja seal sisalduva info konfidentsiaalsuse, sh mitte tutvuma sellega ise ega tehes võimalikuks selle sattumist kolmandate isikute kätte.

2.16.10. Täitja peab tagama materjalide turvalise transpordi konfidentsiaalsete dokumentide veoks sobiliku ja nõuetekohase kaubikuga/sõidukiga kogumiskohast hävitamise kohta, mille käigus ei tohi turvaplommid puruneda (lisada täiendavalt nt tugevad konteineri kaane kinnitused (kaablisidemed vms)).

2.16.11. Materjalide hävitamine peab toimuma ühe tööpäeva jooksul alates üleandmisest. Kokkuleppel (vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) tellijaga võib täitja säilitada konteinereid oma taristul pikemalt (näiteks kuni kogutakse kokku suurem kogus hävitamisele kuuluvat teavet). Sel juhul peab täitja tagama, et konteinerid asuksid hävitamiseni kõrvaliste isikute eest kaitstud ja eraldatud kohas. Hoone ja ruum, kus hävitamist ootavaid dokumente hoitakse, peab olema lukustatav, asuma valvataval territooriumil ja varustatud tehnilise valvega ning videovalveseadmetega, mis on suunatud konteineritele. Valvesüsteemid ja -seadmed peavad olema töökorras ja videosalvestus peab olema tellijale taasesitatav vähemalt 30 päeva peale dokumentide hävitamist.

2.16.12. Hoone, kus toimub andmekandjate hävitamine, peab olema lukustatav, asuma valvataval territooriumil ja olema varustatud tehnilise valvega ning videovalveseadmetega. Valvesüsteemid ja -seadmed peavad olema töökorras ja videosalvestus peab olema tellijale taasesitatav vähemalt 60 päeva peale dokumentide hävitamist.

2.16.13. Täitjal ei ole lubatud avada konteinereid ennem, kui alles vahetult enne purustamise protsessi alustamist.

2.16.14. Täitja peab dokumentide hävitamise protsessi salvestama ja salvestistest tegema koopiaid ning esitama need tellijale tellija nõudmisel, kui tellijal ei ole võimalik kokkulepitud hävitamise päeval hävitamise protsessi juures kohapeal viibida või kui ei ole kokku lepitud videopildile juurdepääsu tagamine tellijale muul moel.

2.16.15. Täitja peab võimaldama tellija esindajal viibida kogu hävitamisprotsessi juures:

2.16.15.1. Enne hävitamist peab võimaldama kontrollida konteinereid ning nende turvaplomme veendumaks, et transpordil objektilt hävituskohta ei ole konteinereid avatud;

2.16.15.2. Hävitamise protsessil peab võimaldama kontrollida, et kogu konteineri sisu hävitatakse;

2.16.15.3. Hävitamise järgselt peab võimaldama kontrollida hävitamise tulemit.

2.16.16. Täitja peab olema suuteline hävitama AK dokumente paberil, kiledel ja CD/DVD-del vastavalt kehtivatele keskkonnanõuetele.

2.16.17. Juurdepääsupiiranguga AK tasemel dokumendid tuleb purustada tuvastamatuks fraktsiooniks, välistades täielikult dokumentidel oleva informatsiooni taastamise.

2.16.18. Hävitamiseks sobilikud meetodid on mehaaniline purustamine, põletamine või muul meetodil teabekandjate hävitamine (nt keemiliste vahenditega):

2.16.18.1. Purustamise tagajärjel tekkivate tükkide suurus ei tohi ületada mõõte 320 mm2 (DIN 66399 tase P-3), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sellisel juhul loetakse materjalid täielikult hävitatuks.

2.16.18.2. Põletamise või muul meetodil hävitamise tagajärjel peavad materjalid olema täielikult hävitatud.

2.16.19. Kui dokumendid on hävitatud selliselt, et neid ei ole võimalik taastada, siis vormistatakse sellekohane akt ning hävitamine loetakse läbi viiduks. Aktis fikseeritakse muuhulgas turvaplommi number, dokumentide hävitamise kuupäev, kellaaeg, teenuse osutamise koht, teenuse teostaja nimi ning täitja andmed.

3. TEENUSE TELLIMISE PROTSEDUUR

3.1. Graafikujärgse jäätmete veo osas esitab täitja tellijale eelnevalt tellijaga kooskõlastatud veograafiku hiljemalt 2 nädalat enne graafikujärgse veoga alustamist.

3.2. Täitja peab teostama tellimisel (mitte graafikujärgse) jäätmete veo hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast tellijapoolset tellimuse esitamist.

3.3. Täitja peab tagama konteineri/kogumismahuti transpordi objektile hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast tellijapoolset tellimuse esitamist.

3.4. Jäätmete äravedu tuleb planeerida ja teostada võimalikult optimaalselt, graafikujärgne jäätmevedu peab toimuma samadel nädalapäevadel ja kellaaegadel.

3.5. Graafikujärgset jäätmevedu teostatakse üldjuhul tööpäevadel tööajal, s.o E-N kell 08.00-16.30 ja R 08.00-15.00. Erandjuhud lepitakse eelnevalt kokku objekti kontaktisikuga.

3.6. Õppustel tuleb teenust osutada E-P ja tellimuste täitmine tagada hiljemalt 24 tunni jooksul tellimuse saamisest. Täitja peab tagama õppuse perioodil tellimuste vastuvõtmise ja muu info liikumise E-P ajavahemikus 08.00-20.00.

4. NÕUDED TÄITJALE, PERSONALILE

4.1. Täitja peab lepinguperioodil omama ja tagama vastava ja kehtiva jäätmekäitleja registreeringu, jäätmeloa või keskkonnakompleksloa, sh ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaloa ning ohtlike jäätmete vedaja registreeringu.

4.2. Täitjal peab olema piisavalt vajalikke nõuetekohaseid transpordivahendeid kõikide lisas 1.1 toodud jäätmete veoks.

4.3. Täitja peab olema võimeline tagama kõiki lisas 1.1 toodud konteinereid, sh presskonteinereid ning ohtlike jäätmete majasid.

4.4. Täitja peab määrama hankelepingu täitmiseks vastutava kontaktisiku (sh määrama kontaktid, mille kaudu toimub õppuse perioodil tellimuste vastuvõtmine ja muu info liikumine E-P ajavahemikus 08.00-20.00). Tellimuste esitamine ning muu infovahetus toimub kontaktisikute kaudu. Vastutava isiku vahetusel või asendusel lepinguperioodi jooksul tuleb tellijat informeerida isiku vahetusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viie tööpäeva jooksul.

4.5. Täitja kohustub:

4.5.1. taotlema Kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel vähemalt 7 tööpäeva enne teenuse algust sissepääsuõigust Kaitseväe julgeolekualale täitja, sh alltöövõtja(te) töötajatele ning esitama sissepääsutaotluse vormil töötajate nimekirja ja töötajate allkirjastatud ja kuupäevastatud nõusoleku vormi taustakontrolli tegemiseks. Taustakontroll tehakse töötajatele, kellel on täitjaga ja/või alltöövõtjaga lepinguline töösuhe ning kes vajavad teenuse osutamiseks sissepääsuõigust Kaitseväe julgeolekualale;

4.5.2. täitma Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõudeid ja tingimusi ning tagama nende täitmise alltöövõtja(te) poolt;

4.5.3. arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab tellijale õiguse jätta hankeleping sõlmimata või see erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.

5. LISAD

5.1. Lisa 1.1. Pakkumuse vorm.

5.2. Lisa 1.2. Prognoosmahud aastas jäätmeliikide kaupa.

1/3

Lisa 2

24.07.2023 raamlepingu

nr 2-2/23/512-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal