Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

Kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium

22.04.2026 nr 1.1-11/1591-2

1. Eelnõu § 4 punktiga 2 soovitakse täiendada tulumaksuseaduse § 13

lõiget 3 punktiga 19. Sellise järjekorranumbriga punkt on nimetatud

lõikes alates 2025. aastast aga juba olemas.

TuMS § 13 ei ole uue maksuvabastuse jaoks ka sisuliselt sobiv säte,

kuna käsitleb palgatulu maksustamist ja töise tulu saajatele

makstavatele hüvitistele kehtestatud maksuvabastusi.

Vabastus tuleks lisada TuMS § 19 lõikesse 3.

Palume sõnastada eelnõu § 4 punkt 2 järgmiselt:

„2) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises

sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse [palume lisada siia ka viide

vastavale

seadusesättele/sätetele] alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis

olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale ja kaitseväekohustust

võtta soovivale isikule

makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“

Arvestatud.

Justiitsministeerium

28.04.2026 nr 8-2/2776

1. Eelnõu sisu arvestades on tegemist riigikaitseõiguse kontekstis

sedavõrd olulise ajateenistuse kui ka reservteenistuse (LÕK, RÕK

osalemise kohustus) üldpõhimõtteid muutva eelnõuga, et seda ei

peaks menetlema kiirustades.

Teadmiseks võetud.

2

Eelnõuga muudetaks põhimõtteliselt ajateenistuse olemust. Eelnõu

kohane nn lahinguvalve ei eelda põhiseaduse (PS) alusel kehtestatud

erikorra kehtestamist ja piirdub kaitseväe juhataja otsusega. Seega

saaks PS-st tulenevat nn riigikaitsekohustust täitma asunud

kutsealust eelnõu kohaselt kaitseväe juhataja otsusel nn

lahinguvalve ülesande raames määrata kohustuslikult ka riigi ees

seisvate ohuolukordade igapäevasesse lahendamisse. Nii näiteks on

kaitseväe korralduse seaduse (KKS) 3 lg 1 p 46 kohaselt kaitseväe

ülesanne Eesti merepiiri ja õhuruumi valvamine ja kaitse, samuti

võidakse kaitseväge kaasata riigipiiri ebaseadusliku ületamise

tõkestamisse. Ajateenijate toel täidaks kaitseväe ülesandeid, mis on

kehtiva õiguse raames täna üksnes vastava väljaõppe ja

teenistussuhtega tegevväelastel (KV teenistuses olev ametnik).

Palume Kaitseministeeriumil eelnõu edasise menetluse raames

hinnata, kas ajateenijale eelnõus pakutud kujul lahinguvalve

kohustuse/teenistusülesande panemine on PS-ga kooskõlas (mh

lahinguvalve määramise nn ohu- ja ka otsustustasand piisavad ning

lahendatavad ülesanded põhjendatud).

Arvestatud. Seletuskirjas hinnatud eelnõu vastavust põhiseadusele.

2. Eelnõu § 1 p 1 (KKS § 41 lg 1) – eelnõus jääb ebaselgeks lävend,

millal võib kaitseväe juhataja üldse kehtestada lahinguvalve kui

Kaitseväe üksuste valmisolekut ja võimekust tagavate tegevuste

kogumi, mille raames ajateenijad või ka reservväelased saavad

kohustuslikke teenistusülesandeid või käske. Milline peab olema see

nn ohu tasand tänase riigikaitseõiguse vaates (nt arvestades, et

RiKS-s on oma reeglitega kõrgendatud kaitsevalmidus)?.

Lahinguvalve mõistes KKS (§ 41) viidatakse „valmisolekule ja

võimekusele reageerida kõrgendatud ohule või ründele“, samas

meetmed (vt nt § 482 lg 1 ja § 491) lubavad arvata, et mõeldud on

konkreetsete olemasolevate ohuolukordade lahendamist (ei ole vaid

nn üksuste valmisoleku tagamise küsimus). Arutelu vajaks, kas

kaitseväe juhataja otsustuslävend on selleks üldse piisav.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud ja seletuskirja täiendatud. Eelnõus on

täpsustatud, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega

tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele. Eelnõusse on lisatud säte, mille järgi

lahinguvalves osalevate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu igaks

aastaks määrab kaitseminister määrusega. Seeläbi on tagatud kohane

tsiviilkontroll. Kaitseväe juhataja otsustab lahinguvalve

korraldamise, st Kaitseväe juhataja määrab näiteks selle, milliseid

ülesandeid millised konkreetsed üksused parasjagu täidavad. See on

Kaitseväe juhataja tavapärane pädevus KKS § 24 p 1 järgi, mille

3

kohaselt Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab

Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

3. Eelnõu § 1 p 4 (lisatav § 491) – lõikes 1 reguleeritakse lahinguvalve

olukorras ajateenijate ja reservväelaste korrakaitselist pädevust

andes neile vahetu sunni kasutamise õiguse. Korrakaitseseaduse

loogika kohaselt tuleks esmalt reguleerida muud erimeetmed, mida

ohu kõrvaldamiseks kasutada saab, vahetu sund on viimasena

kasutatav meede. Seega teeme ka siin ettepaneku reguleerida lõikes

1 erimeetmed (praegune lg 2) ja vahetu sund järgmises lõikes, s.o

lõikes 2.

Lõike 2 rakendamise tingimused on sätestatud viitena lõikele 1.

Lõike 1 kohaselt peab ajateenija ja reservväelane saama vahetu

sunni kohaldamiseks tegevväelasest ülema korralduse. Kas sama

nõue kehtib ka lõikes 2 toodud erimeetmete kohaldamisel?

Õigusselguse tagamiseks soovitame siiski mõlemas lõikes meetmete

kohaldamise alused selgelt välja kirjutada (lõikes 1 eelistatavalt

erimeetmete kohaldamise tingimustena julgeolekualal, selle vahetus

läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamine või

tõrjumine või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamine ja lõikes 2 vahetu sunni kohaldamisel lg

1 nõuded + tegevväelasest ülema korraldus).

Kas lõike 2 punkt 2 eraldivõetuna on vajalik? Tegemist on sisuliselt

vahetu sunni kasutamisega sõiduki peatamiseks. Sõiduki peatamise

alus on punkt 3 ja vahetu sunni kasutamine, kui märguanne

peatamisvahendina ei toimi, tuleneb vahetu sunni sättest. Ka isiku

peatamisel võib tekkida vahetu sunni kohaldamise vajadus, seda aga

eraldi alusena välja ei tooda. Seega, miks peaks sõiduki puhul see

teisiti olema. Lõige 3 annab kaitseväelasele õiguse kohaldada

vahetut sundi muuhulgas ka ohu ennetamiseks. Korrakaitseseaduse

kohaselt ei ole ohu ennetamiseks vahetu sunni kohaldamine lubatud

Arvestatud.

Eelnõu muudetud.

4

(v.a. olulise ja kõrgendatud ohu ennetamise olukorrad). Palume sätte

sõnastust muuta nähes ette vahetu sunni ohu tõrjumiseks.

4. Eelnõu § 2 p 3 (KVTS § 61) – eelnõuga plaanitakse anda ajateenijale

ametniku teenistusülesandeid ehk ajateenijale antakse avaliku

võimu teostamise volitus. See ei ole kooskõlas avaliku teenistuse

seadusega, mille kohaselt avalikku võimu teostavad vaid ametnikud.

Seletuskirja lk 4 on öeldud, et ajateenijad, kellel ei ole veel

sõdurioskuseid või spetsiaalselt väljaõpet, saavad täita toetavaid

ülesandeid ning pärast saavad lisaks täita ka muid ülesandeid (ehk

teostada avalikku võimu). Ajateenijate poolt ametnike

teenistusülesannete täitmist toetavate ülesannete täitmist võib

kaaluda, kuid mitte avaliku võimu teostamist samaväärselt

ametnikega. Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium esitatud

ettepanekut.

Antud selgitus.

Eelnõuga kavandatav avaliku võimu teostamine volitatakse

kaitseväeteenistuskohustuslastele kitsamalt kui ametnike avaliku

võimu teostamise ulatus.

Eestis juba eksisteerib praktika, kus riik annab piiratud avaliku

võimu volitusi isikutele, kes ei ole ametnikud:

• abipolitseinikud (toetavad politseid).

Abipolitseinike esmane väljaõpe on 40 h, teisene väljaõpe, mis

annab iseseisva pädevuse tegutseda on 100 h, peale mida tekivad

abipolitseinikul volitused korrakaitseliste meetmete rakendamiseks

(Abipol § 16 j §16´). Ajateenijad läbivad palju mahukama ja pikema

väljaõppe enne kui nad asuvad lahinguvalvesse. Lisaks on

kaasnevad volitused ka palju enam piiratud (vrd AbiPol § 16 ja §

16´ning eelnõu § 49´);

• vabatahtlikud päästjad (toetavad päästeteenistust).

Sarnaselt abipolitseinikega tekib vabatahtlikel päästjatel lühikese

väljaõppe järel õigus korrakaitseliste meetmete rakendamiseks.

Seega ei ole tegemist uue põhimõttega, vaid olemasoleva praktika

laiendamisega. Ajateenijad sobituvad sellesse raamistikku

loogiliselt. Võrreldes vabatahtlikega:

• ajateenistus on seadusest tulenev kohustus, mitte vabatahtlik

tegevus,

• ajateenijad alluvad rangemale distsipliinile ja käsuliinile,

• nad on juba riigi kontrolli ja väljaõppe all.

See tähendab, et riigil on ajateenijate üle suurem järelevalve ja

vastutus kui vabatahtlike puhul, mis õigustab neile volituste

andmist.

5

Riigikaitse ja sisejulgeolek ei ole enam rangelt eraldatavad kriisid

(nt loodusõnnetused, hübriidohud) nõuavad ressursside paindlikku

kasutamist. Ajateenijate kaasamine ohu ennetusse ja tõrjesse läbi

avaliku võimu piiratud volituste andmise võimaldaksid neil reaalselt

panustada, mitte olla vaid toetavas rollis.

Oluline on rõhutada, et volitused on selgelt piiritletud, kasutamine

toimub konkreetsetes olukordades ja järelevalve all, sarnaselt

abipolitseinikele ei ole tegemist täismahus politseivõimu

volitustega. Lisaks Ajateenijad on juba osa riigi kaitseaparaadist

ning nad tegutsevad riigi nimel ja riigi korraldusel.

Seega ei ole tegemist tsiviilisikutele võimuvolituste andmisega.

Meetmete rakendamise volituste andmine (nt isikute ja sõidukite

peatamise ning viibimiskeelu kehtestamise volitused) ajateenijatele

on põhjendatavad, kui need on piiratud ja selgelt reguleeritud, seotud

konkreetsete ülesannetega (nt kriisihaldus, objektikaitse), alluvad

tsiviilkontrollile ja järelevalvele.

Seega avaliku võimu teostamise delegeerimine on lubatav ka

väljaspool avalikku teenistust, kuid delegeerimine peab tuginema

selgesõnalisele seaduslikule volitusnormile.

Kaitseväeteenistuskohustuslane ei ole tavapärases tähenduses avalik

teenistuja ega ka avaliku võimu kandja, mistõttu võib

kaitseväeteenistuskohustuslasele delegeerida vaid juhul, kui see

nähakse ette seadusega, mis sätestatakse eelnõukohases KVTS § 5

lõikes 2. Avaliku võimu teostamine jaguneb laias laastus:

otsustusõiguseks (nt haldusaktide andmine), sunnivahendite

kasutamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. Kavandatava

eelnõuga volitatakse seejuures ajateenijatele ja reservväelastele vaid

vahetu sunni kohaldamise õigus, mitte iseseisev otsustusõigus (ehk

haldusakti andmine) ega riikliku järelevalve teostamise õigus. Seega

antakse kaitseväeteenistuskohustuslastele vaid väga kitsalt

piiritletud võimuvolitus ulatuses, mis päädib vahetu sunni

6

Justiits- ja Digiministeerium ei toeta lähenemist, et lahinguvalve

olukorras saab ka ajateenijale anda Kaitseväe edasilükkamatu

pädevusega seonduva ülesande. Kaitseväe edasilükkamatuks

pädevuseks on KKS § 31 kohaselt inimese elule ja tervisele vahetu

ohu tõrjumine Eesti merealal ja väikesaartel. Tegemist on tavapärase

riikliku järelevalve ülesandega, mis eeldab avaliku võimu volituste

olemasolu. Ajateenija on küll suhtes riigiga, kuid tema tegevuse

eesmärgiks ei ole riigi avaliku korra tagamine, vaid riigikaitsesse

panustamine. Seega leiame, et ei ajateenijale ega reservväelasele ei

saa panna KKS §-s 31 sätestatud edasilükkamatu pädevusega

seonduvaid ülesandeid.

Lõikes 2 nähakse ette, et teenistusülesannete andmisele peab

eelnema lisaks esmasele sõjalisele väljaõppele ka vajalik väljaõpe.

Viimase all peetakse ilmselt silmas näiteks korrakaitseõigust

selgitavat väljaõpet, kui ajateenija või reservväelane saab kohustuse

täita Kaitseväe korrakaitselisi ülesandeid. Rõhutame, et

korrakaitseliste ülesannete täitmisel käitub Kaitsevägi tavapärase

korrakaitseorganina ja peab lähtuma korrakaitseõiguse

kohaldamise õigusega rangelt piiritletud ulatuses ning vaid

konkreetselt üksikute ülesannete raames, milleks on näiteks

mehitamata õhusüsteemide tekitatud ohtudest tingitud ohu

tõrjumine või vastavate väekaitsemeetmete rakendamise õigus

julgeolekuala kaitse eesmärgil. Nendes tingimustes võib tekkida

praktiline vajadus laiendada teatud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid.

See vajadus tuleneb ressursside nappusest ning sellest, et erinevatele

ohtudele on vajalik reageerida operatiivselt, mis oma olemuselt

teenib otstarbekuse põhimõtet ja kokkuvõttes tagab riigi tõhusama

kaitsevalmiduse ja riigi sõjalise kaitse.

Eelnõuga ei anta ajateenijatele ega reservväelastele edasilükkamatut

pädevust Eesti merealal ja väikesaarel inimeste elu ja tervise ohutuse

tagamiseks, vaid kitsalt piiritletud õigus tõrjuda mehitamata

õhusõidukitest ja mehitamata süsteemidest tulenev oht. Kaitseväe

edasilükkamatu pädevus sätestatakse eelnõus, mis on esitatud hetkel

Vabariigi Valitsuse istungile, vt EIS toimik 25-1067. Vastav selgitus

toodud seletuskirjas.

Seletuskirja täiendatud.

7

põhimõtetest. Seega ei saa väljaõpe piirduda konkreetsete loetletud

erimeetmete hüpoteesitunnuste avamise ja selgitamisega, vaid

tagada tuleb arusaam üldistest haldusmenetluse ja ohutõrje

põhimõtetest (kaalutlusõiguse teostamine, proportsionaalne

tegutsemine, põhiõiguste kaitse jne). Lisaks palume võimalusel

seletuskirjas „vajaliku väljaõppe“ sisu selgemalt välja tuua

(selgitades, et selle all mõeldakse korrakaitselist väljaõpet või

muuhulgas korrakaitselist väljaõpet).

Sama sätte lõikes 3 ja 4 on toodud, et ajateenija või reservväelane

võib kasutada vahetut sundi või jõudu „Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmisel“. Samas ei

nimetata KKS §-s 41 ühtki teenistusülesannet, säte defineerib

lahinguvalve. Sätte sõnastust tuleks seega muuta.

Eelnõu täiendatud.

5. Eelnõu § 2 p 8 (KVTS § 69 lg 3 p 3) – eelnõuga muudetakse ka

reservteenistuse vaates KVTS õppekogunemise vältel toimuva

„väljaõppe“ tähendust (nii RÕK kui ka LÕK) ning sellega kaasnevat

mõju reservväelastele. Edaspidi saaks reservväelasele KVTS-s

õppekogunemise osaks ka Kaitseväe määratud lahinguvalve raames

nn teenistusülesannete täitmine. See ei ole aga õppekogunemise sisu

ja eesmärk. On arusaadav, et õppekogunemise ajale võib sattuda ohu

olukord, mille tõrjumiseks tuleb kasutada kogunenud reservväelasi.

Selleks annavad aga aluse juba kaitseväe korralduse seaduses

eelnõuga tehtavad muudatused.

Antud selgitus.

Seletuskirja täiendatud. Kavandatav muudatus ei muuda

õppekogunemise olemust selliselt, et see lakkaks olemast väljaõpe.

Ka kehtiva õiguse järgi on õppekogunemine Kaitseväe korraldatav

sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust

ning üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. Seega ei ole

õppekogunemine käsitatav üksnes teoreetilise või klassiruumipõhise

õppena, vaid selle loomulik osa on praktiline harjutamine, oskuste

kinnistamine ja üksuse toimimise katsetamine olukordades, mis

võimalikult suurel määral vastavad tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväelise väljaõppe olemusest tuleneb, et väljaõpe ei piirdu

teadmiste edasiandmisega, vaid hõlmab ka nende teadmiste vahetut

rakendamist. Nii võib õppekogunemine oma sisult sisaldada

praktikalaadseid tegevusi, mille kaudu kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varasemalt omandatud oskusi reaalsele

8

teenistusülesandele võimalikult lähedases keskkonnas. Selline

praktiline komponent ei ole õppekogunemise eesmärgiga vastuolus,

vaid on selle eesmärgi saavutamise tavapärane ja vajalik viis.

Seetõttu täpsustatakse KVTS-is, et õppekogunemise raames võib

lisaks klassikalisele väljaõppele toimuda ka teenistusülesannete

täitmine, kui see teenib väljaõppe eesmärki, aitab harjutada üksuse

koostegevust, toetab sõjalise valmisoleku tõstmist või võimaldab

omandatud oskuste praktilist kontrolli. Sellisel juhul ei ole tegemist

väljaõppest eraldiseisva või sellega konkureeriva tegevusega, vaid

väljaõppe praktilise vormiga. Eriti sõjalise väljaõppe kontekstis ei

ole võimalik tõmmata jäika piiri „õppe” ja „praktilise

teenistusülesande” vahele, sest väljaõppe tulemuslikkus eeldab

osalemist olukordades, kus reservväelane täidab reaalse

teenistusülesande tunnuseid kandvaid ülesandeid juhendatult,

kontrollitult ja väljaõppe eesmärgil.

Lisaks selgitame, et reservväelased ei ole tsiviilisikud tavapärases

mõttes nad on mobilisatsioonivalmis struktuuri osa ning

õppekogunemine on selle struktuuri aktiveerimine rahuajal. Seega

võib väita, et tegemist ei ole tavalise väljaõppega, vaid riigikaitselise

funktsiooni ajutise realiseerimisega. Reservväelaste volitused ei ole

iga õppuse korral aktiveeritud, vaid need volitused tekivad üksnes

konkreetse ohu olukorra puhul ning volitused on funktsionaalselt

ning ajaliselt piiritletud.

6. Eelnõu § 1 p 4 (KKS § 491 lg 5) kohaselt võib lahinguvalves olev

kaitseväelane kasutada erivahendina raadioside segajat. Juhime

tähelepanu, et kehtiv elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1

punkt 1 sätestab, et kaitsevägi võib raadiosidet piirata üksnes

riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.

Justiits- ja Digiministeerium on töötanud välja ESS ja

riigilõivuseaduse (RLS) muutmise seaduse eelnõu (Elektroonilise

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

9

side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus – EIS), mis

laiendab raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei

piiritle seda ainult objekti territooriumiga. Ilmselt ei täida KKS-s

olev raadioside piiramist käsitlev säte koostoimes kehtiva ESS-ga

oma eesmärki ning vaja oleks, et ESS § 115 lg 1 punkti 1

muudetakse vastavalt eelpool viidatud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõule. Seetõttu palume märkida oma eelnõus, et

kaitseväe korralduse seadus on seotud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõuga (Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus – EIS).

7. Eelnõu § 1 p 4 – KKS-i kavandatava § 491 lõike 3 kohaselt võib

lahinguvalves olev kaitseväelane kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul, kui ta on

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse

ja tõkestamisse.

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub kaitseväelase

kaasamine kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse. Kes selle

kaasamise otsuse teeb? Kuidas teavitatakse kaitseväelast? Milliseid

kuritegusid peetakse silmas? Kes juhendab kaitseväelast selle

mõistmisel, milliseid tegusid ta ennetab ja tõkestab? Näiteks

korrakaitseseaduse § 161 (Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine

avaliku korra kaitsesse) lõike 1 punkti 1 kohaselt kaasatakse

kaitsevägi karistusseadustiku §-des 237, 246 ja 266 nimetatud

kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. Kas kavandatava § 491

lõike 3 osas peetakse silmas samu kuritegusid?

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8. Eelnõu § 1 p 4 – paragrahvi 491 lõige 4 räägib mehitamata süsteemi

peatamisest. Viidatakse õigusele kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Antud selgitus.

Mehitamata süsteemid ei ole kasutusel ainult õhus, vaid ka vees ja

maismaal. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusse esitatud Kaitseväe

10

Korrakaitseseaduses ei räägita mehitamata süsteemide peatamisest.

Seletuskirjas märgitakse leheküljel 8, et peab arvestama seaduses

sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks ning

kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Aga mis

seadusest on jutt? Lõike 5 selgitustes viidatakse

lennundusseadusele. Lennundusseaduses ei ole terminit

„mehitamata süsteem“, on termin „mehitamata õhusõiduk“. Kas

mehitamata süsteemid on kasutusel ainult õhus? Kas neid maal, vees

ei ole? Palume seletuskirja täpsustada.

korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga, milles mh reguleeritakse Kaitseväe poolt

Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist

tingitud ohtude tõrjumist ning mille seletuskirjas selgitatakse

täpsemalt, mis on mehitamata süsteem, vt EIS toimik 25-1067.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud osaliselt.

Siseministeerium

30.04.2026 kiri nr 1-7/119-7

1. Palume täiendada kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 69 lõikega

33 järgmises sõnastuses: „(33) Erakorralise seisukorra ajal võib

käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud lisaõppekogunemist

korraldada ka Kaitseväe kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete

täitmisse: 1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine; 2)

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise

ennetamine ning tõkestamine korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe

ärahoidmine ja tõkestamine; 4) karistusseadustiku §-is 246

nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine; .“ Selgitus:

Muudatusega laiendatakse lisaõppekogunemise (LÕK)

korraldamise eesmärki nii, et seda saab erakorralise seisukorra ajal

kasutada lisaks mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka Kaitseväe ja

Politsei- ja Piirivalveamet koostöös väljaõpetatava Politsei- ja

Piirivalveamet kriisiüksuse rakendamiseks. Muudatus on vajalik, et

olukorras, kus Politsei- ja Piirivalveamet põhiressurss on ebapiisav

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

11

või ammendunud, oleks võimalik Politsei- ja Piirivalveamet

kriisüksust kiiresti kaasata ettepanekus määratud ülesannete

täitmiseks ning sisejulgeoleku vastupidavuse tugevdamiseks.

Muudatus ei laienda Kaitseväe kaasamise üldisi aluseid, vaid

täpsustab, millisteks tegevusteks saab LÕK-i erakorralise seisukorra

ajal kasutada, arvestades kasvanud hübriidohte. Täiendavalt

märgime, et eelnõuga laiendatakse taaskord oluliselt Kaitseväe

rahuajal tegutsemise õigusi. Muudatustega luuakse lahinguvalve

õiguslik raamistik, määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle juhtimise alused ning

täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni,

erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimused ja kord. 2 (2)

Eelnõu järgi on lahinguvalves oleval kaitseväelasel õigus kasutada

vahetut sundi ka julgeolekuala vahetus läheduses. Juhime

tähelepanu, et julgeolekuala vahetu läheduse ruumiline ulatus ei ole

üheselt defineeritud. Ebamäärane Kaitseväe volituste ruumiline

kehtivus võib kaasa tuua dubleeritud ressursi kasutamist. Teatavasti

on üldkorrakaitseorgan Politsei- ja Piirivalveamet ning riigi vastu

suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine on

Kaitsepolitseiameti ülesanne. Samuti ei ole liialt avar volitusnorm

kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Üksikisiku põhiõiguste

kaitsmiseks peab olema Kaitseväe sekkumisõigus üheselt piiritletud

ja ettenähtav. Muuhulgas peab olema füüsilises keskkonnas selgelt

tähistatud see ala, millel on Kaitseväel õigus rakendada vahetut

sundi. Kaitseväele täiendavate õiguse andmisega tuleb hinnata ka

olemasoleva järelevalve süsteemi asjakohasust. Kuivõrd eelnõu

eesmärk on laiendada Kaitseväe rahuaja pädevusi, siis tuleb kaaluda

täiendavate tsiviilkontrolli meetmete rakendamise vajadust. Tuleb

tagada, et isikute suhtes erimeetmete rakendamise otsus on

proportsionaalne ning kogu tegevus on allutatud tõhusale ex ante ja

ex post kontrollile.

Justiitsministeerium II EIS ring (mitteametlikult)

12

1. Kaitseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile

kooskõlastamiseks Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(lahinguvalve). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Eelnõule on koostatud lahinguvalve teemat puudutav

põhjalik põhiseaduspärasuse analüüs, kuid endiselt jääb üles

küsimus, kas ajateenijate sõjaväelise väljaõppe (ajateenistuse üldine

eesmärk kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 lg 2) osaks saab

olla riigi ees seisvate reaalsete ohuolukordade igapäevane

lahendamine avaliku võimu teostamise volitustega.

Mõistame, et Kaitseväe osade ülesannete raames võib see olla

põhjendatud, nt droonitõrjes (olemas vahendid ja antud vajalik

väljaõpe jne), samas on lahinguvalve mõiste sedavõrd lai (hõlmab

eelnõu kohaselt KKS § 3 punktides 1, 2, 46, 410 nimetatud ülesandeid

ning KVTS-i muudatuse kohaselt ka Kaitseväe edasilükkamatut

pädevust), et tekib küsimus, kas nende Kaitseväe ülesannete, mida

kehtiva õiguse kohaselt täidavad tegevväelased koos vastavate

volitustega, täitmine just ajateenijate toel on riigi vaates põhjendatud

lahendus. Arvestada tuleb, et ajateenistus ei ole vabatahtlik

(erinevalt nt abipolitseinikuks olemisest), vaid riigi poolt seatud

riigikaitsekohustuse täitmine. Eelnõu kohaselt võib ajateenijaid nn

lahinguvalve ülesande (lahinguvalve kehtestamise üle otsustab

Kaitseväe juhataja) täitmise raames rakendada rahuajal nii riigi

sõjalisel kaitsmisel, s.t enne kui riigikaitseseaduse kohast

kõrgendatud kaitsevalmidust või põhiseaduse kohast erakorralist

seisukorda või sõjaseisukorda oleks välja kuulutatud, kui ka

kollektiivses enesekaitse operatsioonis osalemisel ja näiteks

riigikaitseobjekti vastase ründe tõrjumisel.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu on muudetud ja lahinguvalve ülesannetest on välja jäetud

kollektiivses enesekaitses osalemine ja kollektiivseks enesekaitseks

ettevalmistamine Alternatiivseid lahendusi on täiendavalt

seletuskirjas lahti selgitatud.

13

Eesmärk on arusaadav, kuid see oluline põhimõtteline muudatus

vajab laiemat debatti. Meie hinnangul ei ole õige, et seda eelnõu

menetletakse lühikese tähtajaga kiirkorras. Täna mõistetakse

ajateenistust siiski noorte n-ö väljaõppe kohana, mitte koosseisuna,

kes nn eesliinil ründeid tõrjuvad.

2. Teine põhimõtteline küsimus on, et eelnõusse on lisatud I

kooskõlastusringi järgselt erakorralise seisukorra ajal korraldatava

lisaõppekogunemise erisus, millega laiendatakse märkimisväärselt

lisaõppekogunemise eesmärki. Eelnõu kohaselt saaks erakorralise

seisukorra ajal lisaõppekogunemist korraldada ka nn Politsei- ja

Piirivalveameti ülesannete täitmiseks, s.t reservväelased kutsutakse

Kaitseväe lisaõppekogunemisele selleks, et lahendada riigis reaalset

ohuolukorda, mitte n-ö Kaitseväe õppusele.

Säte eelnõus:

KVTS paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes

31 nimetatud lisaõppekogunemist korraldada ka Kaitseväe

kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete täitmisse: 1) vägivallaga

seotud massilise korratuse tõkestamine; 2) riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras; 3) avaliku võimu organi ja

riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või

tõkestamine.“

Ka see muudatus on sedavõrd põhimõttelise ja laia mõjuga, et vajaks

eelnõu seletuskirjas põhiseaduspärasuse hindamist (mh arvestades,

Arvestatud.

Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsiga täiendatud.

14

et PS § 124 kohaselt on kodaniku kohustus osa võtta riigikaitsest

seaduses ettenähtud alustel ja korras). Näiteks on küsimus, kas

reservväelaste poolt lisaõppekogunemise raames kõnesolevate

ülesannete täitmine mahub sinna alla.

3. Avaliku võimu volitused on kehtiva õiguse järgi antud ametnikele.

Nüüd tehakse (taaskord) erand sellest üldisest loogikast ja nähakse

ette, et ajateenistusse asunud noored saavad avaliku võimu

teostamise volitused. Mõistetav on eesmärk tagada Eesti riigis

julgeolek ja soov selleks rakendada kõikvõimalikke meetmeid, kuid

veelkord tuleks kaaluda, kas kohustuslikus korras ajateenistusse

võetud noored inimesed peaksid olema need, kes sellist ülesannet

täidavad. Eriti rahuajal. See tähendab seda, et sisuliselt igas

olukorras võidakse just neid selleks ülesandeks kasutada. Seega nad

võivad kasutada jõudu, vahetut sundi – võivad ise selle käigus saada

viga/surma, samuti tappa lahinguvalve olukorras, kui näiteks

sundpeatatakse sõidukit vms. Seletuskirjas on öeldud, et ajateenijad

läbivad väljaõppe ja see kõik on kasulik ka praktika saamiseks.

Lisaks on jõu kasutamine lubatud vaid ülema käsul ja piiratud on ka

olukorrad, millal seda kasutada tohib. Vaatamata neile selgitustele

ja üllale eesmärgile, on oluline silmas pidada, et tegemist on olulise

muudatusega kehtivas õiguskorras, mida tuleb põhjalikult kaaluda.

Teadmiseks võetud.

Alternatiivseid lahendusi on seletuskirjas selgitatud.

4. Eelnõu § 1 p 1 – eelnõuga lisatava § 41 lg 2 loetleb ülesanded, mida

Kaitsevägi lahinguvalves täita saab. Säte ei hõlma Kaitseväe

edasilükkamatut pädevust (s.t puudub viide KKS §-le 31). Samas

lubab KVTSi plaanitav muudatus (eelnõu § 2 p 3) anda ajateenijale

ja reservväelasele mh ka Kaitseväe edasilükkamatusest pädevusest

tulenevaid ülesandeid. Seejuures seob KVTS § 61 lg 1 sätte just

lahinguvalve olukorraga, sest teeb otsese viite KKS §-le 41.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

15

Palume viia sätted omavahel kooskõlla nii, et lahinguvalves

täidetavad Kaitseväe ülesanded ja ajateenijate ning reservväelaste

kaasamise alused kattuksid.

5. Eelnõu § 1 p 5 (eelnõuga KKS lisatava § 491 lg 3) – säte annab aluse

vahetu sunni kasutamiseks lahinguvalve olukorras juhul, kui

ajateenija ja reservväelane on kaasatud riigikaitseobjekti vastase

ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise

tõkestamisse.

Palume kaaluda, kas säte on vajalik. Viidatud alusel saab Kaitsevägi

kaasata KKS § 3 lg 11 p 1 alusel. Seejuures annab lg 1 sel alusel

kaasamisel Kaitseväele õiguse kohaldada politseile omast vahetut

sundi korrakaitseseaduse (KorS) alustel ja korras. Seega kordab

lisatav säte juba olemasolevat.

Arvestatud.

Eelnõust säte välja võetud.

6. Eelnõu § 2 p 3 (lisatava § 61 lg 1) – lisaks eelpool toodud märkusele

edasilükkamatu pädevuse kohta, tekitab sättes küsimust

kõrgendatud ohu ja ründe tõrjumine. Seletuskiri ei ava, kas tegemist

on lisatingimustega, mida tuleb arvestada ajateenijate ja

reservväelaste kasutamisel edasilükkamatu pädevuse täitmiseks

(lahinguvalves olijaid saab edasilükkamatu pädevuse täitmisse

kaasata vaid juhul, kui tegemist on kõrgendatud ohu või ründe

tõrjumisega) või on see omaette alus lahinguvalves olijate

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse.

Palume seda tingimust seletuskirjas avada ja vastavalt täpsustada ka

eelnõu sätte sõnastust. Kui tegemist on edasilükkamatu pädevuse

täiendava tingimusega, on sättes üleliigne eraldada edasilükkamatut

pädevust ja lisatingimust sidesõnaga „või“.

Antud selgitus

Tegemist ei ole edasilükkamatu pädevuse täiendava tingimusega.

Antud sättest edasilükkamatu pädevus välja võetud, sest

eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 juba hõlmab võimalust rakendada

edasilükkamatut pädevust lahinguvalve raames.

7. Eelnõu esimeses versioonis võis kaitseväe korralduse seadusesse

kavandatava § 491 lõike 3 kohaselt lahinguvalves olev kaitseväelane

kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras ka juhul, kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe,

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri viidud kooskõlla. Vt ka käesoleva tabeli punkti

5 selgitust.

16

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Kooskõlastamiseks esitatud uues versioonis on kuritegude

ennetamise ning tõkestamise osas loobutud:

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele võib

lahinguvalves osalev kaitseväelane kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul, kui ta on

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise tõkestamisse.

Seletuskirjas (lk 11) räägitakse jätkuvalt kuritegude ennetamisest ja

tõkestamisest:

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 sätestatakse, et lahinguvalves

osaleval kaitseväelasel on õigus kohaldada vahetut sundi KorS-i

alusel ja korras, kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe,

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Palume viia eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

8. Paragrahv 491 lõige 4 räägib mehitamata süsteemi peatamisest.

Viidatakse õigusele kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alusel ja korras.

KorS ei räägi mehitamata süsteemide peatamisest. Seletuskirjas (lk

12) märgitakse, et arvestama peab seaduses sätestatud erisusi

mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks ning kui mehitamata

süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Aga millisest seadusest on

jutt? Lõike 5 selgitustes viidatakse lennundusseadusele.

Antud selgitus.

Seletuskirja täiendatud.

Käesolev eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (EIS, 30.04.2026,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e53e79-ad91-

41c0-9967-cd904c3f49cf), millega tuuakse sisse mehitamata

süsteemi mõiste.

17

Lennundusseaduses ei ole terminit „mehitamata süsteem“, on mõiste

„mehitamata õhusõiduk“.

Kui eelnõuga võetakse kasutusele uus termin, siis tuleb seda ka

seletuskirjas punktis 4 (eelnõu terminoloogia) eraldi välja tuua.

9. Eelnõusse viimati tehtud täienduste tõttu palume vastavalt täiendada

ka seletuskirja sisukokkuvõtet ning eesmärgi osa, et lisada sinna

reservväelaste kaasamine Politsei- ja Piirivalveameti tegevuste

toetamiseks erakorralise seisukorra ajal, juhul kui Politsei- ja

Piirivalveameti enda ressurss on selleks ebapiisav või ammendunud.

Arvestatud.

Seletuskirja sisukokkuvõtet täiendatud.

10. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega.

Arvestatud.

1

04.05.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti iseseisev sõjaline kaitsevõime rajaneb inimestel, kes panustavad sõjalisse riigikaitsesse

tegevväelaste, reservväelaste, ajateenijate ja vabatahtlikena. Muutunud julgeolekuolukorras,

kus tuleb arvestada koordineeritud ja sünkroniseeritud rünnetega nii maismaal, merel, õhu- kui

ka küberruumis, peab sõjalise riigikaitse õiguslik raamistik võimaldama Kaitseväel reageerida

kiiresti, kasutades selleks olemasolevat isikkoosseisu ja Kaitseväe käsutuses olevaid võimeid,

paindlikult ja jätkusuutlikult. Eelnõu on välja töötatud selleks, et kiirendada ja suurendada

Kaitseväe valmisolekut ja võimekust reageerida erinevates domeenides lühikese

etteteatamisega vahetule kõrgendatud ohule ja ründele.

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu

seadust ja tulumaksuseadust. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves

osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda.

Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu

alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus

kaitseväelastega sarnastel alustel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatustega võimaldatakse ajateenijatele ja

reservväelastele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele anda täitmiseks ka teenistusülesandeid, sealhulgas lahinguvalvega seotud

ülesandeid. Nende muudatuste eesmärk on ühelt poolt tagada ajateenijatele ja reservväelastele

sisulisem ja praktilisem teenistus ning parandada laiemas mõttes üldist kaitsevalmidust ning

teiselt poolt tagada vajalik inimressurss kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks kiiret

reageerimist eeldavates olukordades. Samuti sätestatakse õiguslik alus reservväelaste

kaasamiseks PPA ülesannete täitmisse erakorralise seisukorra ajal. Ühtlasi täpsustatakse

ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi selliste ülesannete täitmisel, nähakse ette

paindlikum toitlustuse ja toidukulu hüvitamise kord olukordades, kus toitlustust ei ole võimalik

tavapärasel viisil tagada, ning laiendatakse tegevväelaste lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmise puhuks töö- ja puhkeaja erandeid.

Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) muudatustega täpsustatakse õiguslikku alust Kaitseliidu

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse ja tegevusse, sealhulgas lahinguvalvesse, et tagada

vajalik inimressurss kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks kiiret reageerimist vajavates

olukordades.

Eelnõukohase seaduse jõustumine toetab plaaniga „Kaitsevalmidus 2027“1 seatud eesmärkide

saavutamist järgmiselt:

1 Kaitsevalmidus 2027 – Kaitsevägi.

2

• paraneb üldine kaitsevalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki;

• tugevneb igapäevane väekaitse ja paraneb üksuste vahetu reageerimisvõime;

• tõuseb tegevväelaste oskuste ja ajateenijate väljaõppe tase.

Lisaks muudetakse käesoleva eelnõuga tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) selliselt, et

kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel osalemisel makstavad sõidu- ja toiduraha

hüvitised ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. TuMS muutmise eesmärk on luua õigusselgus

kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksustamise korras ning vähendada

kaitseväekohustuslaste ning Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe koormust ja bürokraatiat, mis

kaasnevad praegu kehtiva hüvitiste väljamaksmise korraldusega.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium (kaitsetahte ja inimvarapoliitika

osakonna juhataja Markus Rosin, [email protected]) koostöös Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ametiga ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse algatatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõuga, mille eesmärk on laiendada

rahuajal mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi. Muu hulgas võimaldab nimetatud

eelnõu Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega mehitamata sõidukeid ning

aktiivselt osaleda korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes.2 Käesolevas

eelnõus lahinguvalve raames antavad õigused on otseselt seotud korrakaitseseaduses tehtavate

muudatustega, kus vastavad meetmed ja vahendid sätestatakse.

Lisaks on eelnõu osaliselt seotud Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga3, mille üheks

eesmärgiks on muu hulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine ning mehitamata

süsteemidest tingitud ohtude tõrjumine. Justiits- ja Digiministeeriumil on välja töötamisel

elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võib olla

puutumuses kõnesoleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2025–2027, mis seab

Kaitseministeeriumi valitsemisalale ülesande ajateenistuse mudeli uuendamiseks. Selle

ülesande eesmärk on parandada sõjalise väljaõppe kvaliteeti ja üldist kaitsevalmidust. Ülesande

täitmise tähtaeg on 2026. aasta IV kvartal.

Eelnõuga muudetakse:

1) Kaitseväe korralduse seadust (RT I, 03.02.2026, 11);

2) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17);

3) kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10);

4) tulumaksuseadust ( RT I, 15.04.2026, 9).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2 EIS, 30.04.2026, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9386765-d290-4d73-8bf0-a68ef768f9ea. 3 EIS, 30.04.2026, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e53e79-ad91-41c0-9967-cd904c3f49cf.

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga ajakohastatakse aja- ja reservteenistuse sisu ja vormi, viies selle vastavusse riigi

sõjalise võime arendamise eesmärgiga. Sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe võimearenduse

oluline osa, mille eesmärk on valmistada isikuid, üksusi ja staape ette teenistusülesannete

täitmiseks ning sõjalise võime kasutamiseks.

Nüüdisaegne sõjaväeline väljaõpe on uute relvade, relvasüsteemide ja taktikate kasutuselevõtu

tõttu oluliselt muutunud võrreldes 2012. aastaga, mil kaitseväeteenistuse seaduse

vastuvõtmisega kujundati ajateenistuse ja reservväelaste väljaõppe senine raamistik.

Nüüdisaegne erialaväljaõpe peab hõlmama lisaks senistele oskustele, näiteks erikategooria

sõiduki juhtimisele, ka uute võimete kasutamist, sealhulgas mehitamata süsteemide käitamist.4

Samuti on muutunud üksuste taktikaline tegutsemine, sealhulgas vajadus liikuda hajutatult ja

varjatult ning rajada kaitserajatisi viisil, mis arvestab nüüdisaegse lahinguvälja ohtudega.

Paralleelselt on Kaitseväele lisatud ülesandeid, sealhulgas mehitamata süsteemide tekitatud ohu

tõrjumine, mis eeldavad korrakaitseliste erimeetmete kohaldamise oskust ning selget arusaama

üldistest ohutõrje põhimõtetest ja nende erinevusest sõjalise jõu kasutamisest. Uute ülesannete

täitmiseks ning keerukamate tegevuste ja süsteemide kasutuselevõtuks tuleb ajakohastada nii

väljaõppe sisu kui ka vormi, arvestades muu hulgas Ukraina sõjast saadud õppetunde.

Väljaõppe korraldamisel lähtub Kaitsevägi sõjalise väljaõppe eeskirjast ja õppekavadest.

Väljaõppetsüklid jagunevad individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks. Väljaõpet

alustatakse individuaalse väljaõppega, mis jaguneb üld- ja erialaväljaõppeks. Ajateenistuse

esimeses etapis omandab ajateenija vajalikud baas- ja erialaoskused, millele järgneb

kollektiivne väljaõpe. Eelnõu kohaselt võib kollektiivse väljaõppe tsüklis väljaõpet täiendada

ka praktiliste teenistusülesannete täitmisega lahinguvalve raames, kui ajateenijal või

reservväelasel on selleks vajalik väljaõpe.

Lahinguvalve lisamine teenistuskorraldusse ei muuda väljaõppe olemust ega 12-kuulise

ajateenistuse kestust. Muudatusega võimaldatakse väljaõpet täiendada praktiliste

teenistusülesannete täitmisega kollektiivse väljaõppe tsüklis. Lahinguvalve raames

teenistusülesannete täitmine ei asenda sõjaväelist väljaõpet, vaid täiendab seda juhul, kui

kaitseväelasel on ülesande täitmiseks vajalik ettevalmistus.

Samuti ei muutu kõik õppekavad, vaid neid kohandatakse võimearenduse vajadustest lähtudes.

Väljaõpe muutub praktilisemaks, sest ajateenijad ja reservväelased saavad õpitut kinnistada,

täites neile antud teenistusülesandeid valmiduses olevate üksuste koosseisus. Selle käigus

saadud õppetundide põhjal saab väljaõpet vajaduse korral täiendada ja korrigeerida.

Ajateenistuse ja reservteenistuse korralduse laiemat ajakohastamise vajadust kinnitab ka

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31

„Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu, mille

seletuskirjas põhjendati alates 2027. aastast ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamist sellega,

et väljaõppe sisu ja tehniline keerukus on kõigil erialadel kasvanud ning senine ajaraam ei

võimalda enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust.

Eelnõu eesmärk on tagada vajalik inimressurss üksuste valmisoleku saavutamiseks ja

jätkusuutlikuks toimimiseks. Selleks nähakse ette võimalus anda ajateenijale ja reservväelasele

4 Mehitamata süsteemide all mõeldakse nii mehitamata maismaasõidukeid, mehitamata õhusõidukeid,

mehitamata pealveesõidukeid kui ka mehitamata allveesõidukeid ning nende opereerimiseks vajalike võrke ja

seadmeid.

4

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelisele väljaõppele ka lahinguvalvega

seotud teenistusülesandeid, kui tal on selleks vajalik väljaõpe.

Kaitseväe võimekus rahuajal reageerida kõrgendatud ohule või ründele toetub muu hulgas

lahinguvalve rakendamisele. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, mille raames

täidetakse Kaitseväele seadusega antud ülesandeid ning tagatakse seire, juhtimise ja valmiduses

olevate üksuste järjepidevus.

Selliselt korraldatud lahinguvalve võimaldab Kaitseväel reageerida kiiresti ja proportsionaalselt

kõrgendatud ohule või ründele, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvatele ohtudele, mille

puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega. Samuti võimaldab see Kaitseväel vajaduse

korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit seaduses sätestatud alustel ja korras, näiteks riigipiiril

toimuva ränderünde tõkestamisel.

Lisaks esmasele reageerimiskiirusele annab lahinguvalves olevate üksuste olemasolu

Kaitseväele lisaaega täiendavate üksuste valmisseadmiseks, kui olukord ja ohuhinnang seda

nõuavad.

Eelnõu eesmärk on sätestada ka õiguslik alus reservväelaste kaasamiseks PPA ülesannete

täitmisse erakorralise seisukorra ajal, juhul kui PPA enda ressurss ei ole konkreetse ülesande

õigeaegseks või piisavas ulatuses täitmiseks piisav. Tegemist on ajutise ja erandliku

lisavõimega, mis ei asenda PPA püsivat isikkoosseisu ega muuda PPA ülesannete sisulist

juhtimist ja vastutust.

Kuna lahinguvalves osalevad ka tegevväelased, täiendatakse tegevväelaste töö- ja puhkeaja

erandeid käsitlevat regulatsiooni, lisades teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud

tegevuses. Muudatus arvestab lahinguvalve eripära, kus ülesannete täitmine võib toimuda

katkematult ning ei pruugi sobituda tavapärase töö- ja puhkeaja korraldusega.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustuse tagamise kord

olukorras, kus toitlustust ei ole võimalik tagada vahetult või teenuse sisseostmise teel.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha maksmist enne

väljaõppele või teenistusülesande täitmisele asumist ning vähendada sellega seotud

halduskoormust, eelkõige kuludokumentide kogumise ja menetlemise vajadust.

Eelnõu eesmärk on ka täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise õiguslikku alust, et

võimaldada Kaitseliidu selgemat ja paindlikumat rakendamist Kaitseväe ülesannete täitmisel.

Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata lisaks Kaitseväe

ülesannete täitmisele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega tagatakse õigusselgus

ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu panus seisneb Kaitseväe

ülesannete täitmist toetavates, ettevalmistavates või tagavates tegevustes.

Ühtlasi täpsustatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Kaitseväe täpsemad ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning

kaasamise tingimused ja korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus

praktikas ning tugevneb Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja

tegevuste elluviimisel.

Lisaks täpsustatakse tulumaksuseaduses kaitseväekohustuse täitmisega seotud toitlustuse ning

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamist, et tagada õigusselgus ja vältida põhjendamatut

maksukoormust.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 1 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu ettevalmistamine on kiireloomuline.

Kiireloomulisus tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast, Ukraina sõjast saadud õppetundidest,

5

uute relvasüsteemide kasutuselevõtust ning vajadusest tagada Kaitseväe plaani

„Kaitsevalmidus 2027“ õigeaegne elluviimine. See eeldab sõjaväelise väljaõppe,

teenistuskorralduse, plaanide ja protseduuride kohandamist 2027. aasta alguseks.

Alternatiivide kaalumine

Eelnõu koostamisel kaaluti eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates eelkõige

nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele, riigi

majandusele ning kooskõlale Eesti reservväelastel ja – üksustel põhineva riigikaitsemudeliga.

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab Kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel täita rahuaja piiranguid arvestades ülesandeid, mis on seotud nende kriisi- ja

sõjaaja ülesannetega ning toetavad üksuste valmisolekut.

Alternatiive arutati eelnõu ettevalmistamise käigus Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste

koostöös, kaasates Kaitseressursside Ametit, Kaitseväge ja Kaitseliitu. Arutelude käigus hinnati

erinevate lahendusvariantide mõju ajateenistuse ja reservteenistuse korraldusele, üksuste

valmisolekule, väljaõppe läbiviimisele ning sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisele. Jõuti

järeldusele, et eelnõus kavandatud lahendus toetab eesmärkide saavutamist kõige tõhusamalt.

Praegusel kujul ei võimalda Kaitseväe isikkoosseis, sealhulgas kokkulepitud tegevväelaste arv,

üksnes tegevväelastele tuginedes hoida üldises kaitsevalmiduses tegelikule sõjalise riigikaitse

vajadusele vastavat hulka üksusi. Võimalikud alternatiivid oleksid tegevväelaste arvu oluline

suurendamine, senisest ulatuslikum lisaõppekogunemiste korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse ajakohastamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning arvestades konkurentsi tööjõuturul raskesti teostatav. Samuti jätaks see kasutamata

reservväelastel ja -üksustel põhineva riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste

ulatuslikum reservteenistusse kutsumine võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele,

reservväelaste eraelule ja riigi majandusele.

Üksnes tavapäraste õppekogunemiste või lisaõppekogunemistega ei pruugi olla võimalik

tagada vajalikku reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eeskätt mehitamata

süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib ohuhinnang ja reageerimisvajadus tekkida lühikese

aja jooksul, mistõttu peab Kaitseväel olema võimalik kasutada juba teenistuses olevaid või

ülesande täitmiseks ette valmistatud üksusi.

Eeltoodust tulenevalt on alternatiividest kõige põhjendatum ajateenistuse ja reservteenistuse

korralduse ajakohastamine viisil, mis võimaldab ajateenijatel ja reservväelastel osaleda

lahinguvalve raames üldises kaitsevalmiduses olevate üksuste tegevuses ka rahuajal, kui see on

vajalik riigi sõjaliseks kaitseks, kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks või Kaitseväele

seadusega antud ülesannete täitmiseks.

Selline lahendus tagab Kaitseväele parema reageerimisvalmiduse ja võimaldab kasutada

olemasolevat inimressurssi sihipäraselt. Samuti toetab see ajateenistuse ja reservteenistuse

sisulist ajakohastamist, kuna teenistuses viibivad kaitseväelased saavad rahuajal harjutada

kriisi- ja sõjaaja ülesannetega sisuliselt seotud tegevusi võimalikult sarnastes rollides ja

vastutusega.

Ajateenistuse 12-kuuliseks muutmine on esimene samm uuele teenistusmudelile üleminekul.

Ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamine ning ajateenijate ja reservväelaste lahinguvalve

6

raames üldises kaitsevalmiduses olevate üksuste tegevuses osalemise võimaldamine ei ole

eraldiseisvad ega vastandlikud meetmed, vaid moodustavad tervikliku lahenduse.

Kui ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamine loob eeldused põhjalikumaks ja

ajakohasemaks väljaõppeks, siis lahinguvalve võimaldab väljaõpet teenistuse osana jätkata

ning kinnistada omandatud teadmisi ja oskusi viisil, mis on võimalikult sarnane kriisi- ja sõjaaja

ülesannete täitmisega. Sellega tagatakse muutunud julgeolekuolukorras ajateenijate ja

reservväelaste rahu- ja sõjaaja ülesannete ning teenistuskorralduse vajalik ja põhjendatud

sidusus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KKSi, KVTSi KaLSi ja

TuMSi. Viiendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse KKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KKSi uue §-ga 41, milles sätestatakse lahinguvalve mõiste,

Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames täidetakse, ja lahinguvalve korraldamise

pädevus.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 1 sätestab, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele. Sättega luuakse seaduses selge alus lahinguvalve käsitlemiseks Kaitseväe rahuaja

tegevusena ning piiritletakse selle sisu. Lahinguvalve on juba praegu aluseks Kaitseväe rahuaja

tegevuse planeerimisel ja elluviimisel ning eelnõuga nähakse ette võimalus kaasata ajateenijaid

ja reservväelaseid nende väljaõppe ja ettevalmistuse ulatuses lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse.

Lahinguvalve tegevused lähtuvad nii Kaitseväe põhiülesannetest, sealhulgas valmistumisest

riigi sõjaliseks kaitseks, kui ka ülesannetest, mille puhul Kaitsevägi tõrjub vahetut ohtu

edasilükkamatu pädevuse alusel või on kaasatud ülesannetesse, mille täitmisel võib seaduses

sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi. Üksuste valmisolek ja ettevalmistavad

tegevused võimaldavad Kaitseväel seadusega antud ülesandeid täita lühikese etteteatamisajaga

ja paindlikult, vajaduse korral tõrjudes rünnet või ohtu paralleelselt nii õhus, maal kui ka merel.

Lahinguvalvega seotud ettevalmistavad tegevused võivad hõlmata näiteks formeerimisliinide

püstitamist, varustuse paigutamist sõidukitele, laskemoona väljavedu, positsioonide

kaardistamist ja muid üksuse valmiduse tagamiseks vajalikke tegevusi. Neid ülesandeid võivad

täita nii tegevväelased kui ka ajateenijad ja reservväelased vastavalt oma väljaõppele,

ettevalmistusele ja spetsiifilistele oskustele, näiteks C-kategooria sõiduki juhtimise, tõstuki

juhtimise või erineva kaitsevajadusega teabe töötlemise oskusele.

Ajateenijad, kes ei ole veel vajalikke sõduri baaskursuse õpiväljundeid omandanud või

ülesande täitmiseks vajalikku spetsiifilist väljaõpet läbinud, saavad täita toetavaid ülesandeid.

Pärast sõduri baaskursuse läbimist võivad nad täita ka relva kasutamist eeldavaid ülesandeid,

kui neil on konkreetse ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe ning ülesanne antakse seaduses

sätestatud alustel ja korras.

Kõik Kaitseväe ülesanded, mis on sätestatud KKSi §-des 3 ja 31, ei ole oma olemuselt suunatud

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisele ning seega ei ole need ülesanded ka lahinguvalve osa.

Samas on eespool selgitatud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas positsioonide

ettevalmistamine, kiire reageerimisvõimekuse eeldus ning seega ka osa lahinguvalvest.

7

Lahinguvalve korraldamise otsustab Kaitseväe juhataja. Sellega tagatakse lahinguvalve

tsentraliseeritud rakendamine, juhtimine ning kooskõla riigikaitse vajadustega. Tegemist on

Kaitseväe juhataja tavapärase pädevusega tulenevalt KKS § 24 punktist 1 juhtida Kaitseväe

tegevust ja korraldada Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 loetleb Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames

täidetakse. Need on riigi sõjaline kaitsmine, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks, Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning Eesti merealal veesõidukist või muust

ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti

riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Riigi sõjalises kaitses

osalemise väljenduseks on näiteks olukord, kus väljastpoolt Eesti territooriumi sisenevad

Eestisse ründedroonid ja ajateenijale antakse tegevväelase poolt käsk droonid neutraliseerida.

Sellisel juhul on tegemist Eesti vastu suunatud ründe tõrjumisega, mis hetkel osaleb ajateenija

riigi sõjalises kaitses. Samuti on võimalik lahinguvalve raames täita ülesandeid, mis seonduvad

Kaitseväe kaasamisega riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses

sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise seisukorra seaduses

sätestatud korras või liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas

hädaolukorra seaduses sätestatud korras.

Lahinguvalve ei tähenda eraldiseisvat sõjalist operatsiooni KKS § 4 mõttes, kuid see on

Kaitseväe rahuaja tegevus, mille raames on võimalik läbi viia konkreetsemaid, nii ajaliselt kui

ka ruumiliselt piiritletud operatsioone, ning kasutada sõjalist jõudu või erivahendit või

kohaldada vahetut sundi või erimeedet KKSis sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS §-i 8 lõikega 6.

Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui Kaitseväes avalikus teenistuses olev ametnik või

töölepingu alusel töötav isik osaleb sõjaväelises väljaõppes, tagatakse talle sellel ajal toitlustus

KVTS § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatuse eesmärk on tagada Kaitseväes

teenistus- või töösuhtes olevatele isikutele sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal

tegevväelastega samaväärne toitlustuskorraldus. Sellega luuakse õigusselgus ning ühtlustatakse

väljaõppes osalevate isikute kohtlemist olukorras, kus toitlustuse iseseisev korraldamine ei ole

väljaõppe iseloomu või toimumiskoha tõttu võimalik ega mõistlik. Toitlustuse täpsemad

tingimused, ulatus, kord ja maksumus on kehtestatud kaitseministri 03.01.2013 määruses nr 2

„Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KKS § 44 lõiget 1 viitega eelnõukohasele §-le 491.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust uue §-ga 482, milles sätestatakse lahinguvalve

raames jõu kasutamise alus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 1 nähakse ette, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel kasutada jõudu käesoleva seaduse

§-s 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 sätestab, milliseid ülesandeid täidetakse lahinguvalve raames.

Seega kohaldatakse KKS § 48² lõikes 1 sätestatud jõu kasutamise õigust üksnes lahinguvalve

raames ning üksnes nende ülesannete täitmisel, mis on KKS § 41 lõikes 2 lahinguvalve

ülesannetena ette nähtud.

8

Sõjalise jõu kasutamine lahinguvalves võib toimuda olukorras, kus rahuajal Eesti riigi vastu

suunatud sõjalise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks kasutavad lahinguvalvesse rakendatud

ajateenijad ja reservväelased sõjalist jõudu. Nimetatud olukorras ei pruugi sõjaseisukord olla

veel välja kuulutatud. Sõjaline rünne võib aga ei pruugi seisneda välisriigi poolt õigusvastaselt

sõjaliste vahendite ja/või isikkoosseisuga Eesti Vabariigi maismaapiiri, õhuruumi või

territoriaalmerepiiri ületamises. Sõjalise ründe tuvastamine taolistel puhkudel toimub pädeva

tegevväelasest ülema või tema otsese ülema poolt Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määruse nr

162 (Pädeva ülema poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine rahuajal)

alusel.

Lahinguvalve raames ajateenija poolt sõjalise jõu kasutamine Eesti riigi vastu suunatud sõjalise

ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks võib toimuda kuni hetkeni, mil ajateenija nimetatakse

sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga

tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma või ajateenistusest vabastamiseni (KVTS

§ 561). Lahinguvalve raames reservväelase poolt sõjalise jõu kasutamine Eesti riigi vastu

suunatud sõjalise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks võib toimuda näiteks kuni hetkeni, mil

reservväelase reservteenistus lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisega ning reservväelast

kohustatakse tegevteenistusse asuma (KVTS § 78 lg 1 p 5).

Näiteks KKS § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud Kaitseväe ülesande täitmisel, milleks on Eesti

merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud

rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või

korrarikkumise kõrvaldamine, saab jõu kasutamine lahinguvalve raames kõne alla tulla üksnes

KKS §-s 47¹ sätestatud alustel ja korras. Jõu kasutamisel tuleb lähtuda KKS-is sätestatud jõu

kasutamise regulatsioonist. Jõu kasutamise alustamine ja teostamine antud alusel on

eriregulatsiooni alla kuuluv, vastutusrikas ja suure mõjuga, mistõttu peab tegevväelasest ülema

korraldus ja juhtimine olema kogu jõu kasutamise kestel vahetu ning lisaks on vajalik

valdkonna eest vastutava ministri otsus või Vabariigi Valitsuse volitatud ministri otsus ning

Vabariigi Presidendi teavitamine KKS § 471 alusel.

KKS § 48² lõikes 1 ei viidata KKS §-le 47, mis reguleerib jõu kasutamist tsiviilõhusõiduki

tekitatud ohu tõrjumiseks. Seetõttu ei laiene lahinguvalves osalevale kaitseväelasele

eelnõukohane jõu kasutamise õigus tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumise olukorras. Sellises

olukorras tuleb lähtuda KKS §-s 47 sätestatud eriregulatsioonist ning seal määratletud

pädevusest.

Jõu kasutamise õiguse piiritlemine on vajalik ja põhjendatud, kuna lahinguvalves võivad

osaleda ka ajateenijad ja reservväelased. Nende jõu kasutamise õigus peab olema selgelt seotud

konkreetse ülesande, neile antud väljaõppe, kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning

tegevväelasest ülema korraldusega. Seetõttu ei anta ajateenijale ega reservväelasele üldist või

tegevväelasega samas ulatuses iseseisvat jõu kasutamise otsustusõigust, vaid jõu kasutamine

on lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel, konkreetse ülesande täitmiseks ning

tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalves jõu kasutamiseks võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

kooskõlas KKS 5. peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra,

mis reguleerib lahinguvalves olevate kaitseväelaste poolt jõu kasutamise vahendeid, viisi,

ulatust ja intensiivsust. Lahinguvalves jõu kasutamine on reguleeritud konkreetset ülesannet

puudutavate jõu kasutamise reeglitega ning see saab kõne alla tulla üksnes tegevväelasest ülema

korraldusel. See tähendab, et ajateenijale ja reservväelasele peavad enne ülesande täitmisele

asumist olema selgitatud kohaldatavad jõu kasutamise reeglid, ülesande sisu, jõu kasutamise

lubatud ulatus ning tegutsemine erinevates olukordades. Jõu kasutamisel ei tugine ajateenija

9

ega reservväelane üksnes iseseisvale õiguslikule hinnangule, vaid tegutseb talle õpetatud

tegutsemismudeli, kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning tegevväelasest ülema korralduse

alusel.

Tegevväelasest ülema korralduse andmisel tuleb arvestada ka KKS §-s 29 sätestatud käsu

nõudeid. KKS § 29 kohaselt on käsk ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande

vormis. Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi

ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava

tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saanud käsust aru,

on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. Seega peab ka lahinguvalves jõu kasutamist

puudutav korraldus olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge, et käsu saaja

mõistaks, millist ülesannet, millisel eesmärgil, millises ulatuses ja milliseks tähtajaks või aja

jooksul täita tuleb.

Tegevväelasest ülema korraldus ei pea olema antud vahetult enne iga üksiku jõu kasutamise

juhtumit. Korraldus võib olla antud ka eelnevalt, sealhulgas operatsioonikäsus, ülesandekäsus

või sidevahendi vahendusel, tingimusel et see on seotud konkreetse olukorra, ülesande ja

kehtestatud jõu kasutamise reeglitega. Korraldus peab olema piisavalt konkreetne, et välistada

jõu kasutamine väljaspool ülesande eesmärki või seaduses sätestatud alust. Ülemal lasub

vastutus hinnata jõu kasutamise vajadust ja põhjendatust ning anda korraldus kooskõlas

seaduse, käsuõiguse ulatuse ja ülesande eesmärgiga.

Näiteks võib diviisi lahinguvalmiduses üksusele tulla käsk mehitada vastavalt seireinfole paari

tunni pikkuse etteteatamisega riigipiiri lähistel varem ette valmistatud positsioonid, mis on ette

nähtud operatsioonikäsuga käivitatud plaanis ning mille kasutamine tuleneb olukorra eripärast.

Lahinguvalves üksusel on selle ülesande täitmiseks kehtestatud jõu kasutamise reeglid. Jõu

kasutamise õigus võib sellisel juhul laieneda ka lahinguvalve positsioonile liikuvale ajateenijale

või reservväelasele, kuid üksnes käsus määratud ülesande täitmiseks, seaduses sätestatud

alustel ning kehtestatud jõu kasutamise reeglite piires.

Ajateenijast tunnimees võib vajaduse korral kasutada talle kinnitatud teenistusrelva ning

soomuki sihtur soomuki pardarelvastust, kui selline tegevus on kooskõlas seaduse, ülesande,

ülema korralduse ja jõu kasutamise reeglitega. Samas võib üksuse manööver olla üksnes

heidutava eesmärgiga ega pruugi eeldada jõu kasutamist. Samuti võib lahinguvalve ülesanne

toimuda paralleelselt teise operatsiooniga, milles osalevad tegevväelased koos ajateenijate või

reservväelastega.

Oluline on, et lahinguvalves osalev ajateenija või reservväelane oleks saanud konkreetse

ülesande täitmiseks vajaliku sõjalise ja õigusliku väljaõppe, sealhulgas väljaõppe jõu

kasutamise reeglite, käsu täitmise, relva kasutamise ning vajaduse korral konkreetse positsiooni

või ülesande eripära kohta. Ülesannet täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

See tagab, et jõu kasutamine lahinguvalve raames ei ole iseseisev ega piiramatu õigus, vaid

seaduse, käsu, väljaõppe ja ülesandepõhiste jõu kasutamise reeglitega piiratud tegevus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused

ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas

seaduses sätestatud alusel.. See tähendab, et tegevväelaste jõu kasutamisele kohaldatakse

jätkuvalt nende suhtes kehtivat üldist regulatsiooni ning käesolev säte on suunatud nendele

kaitseväelastele, kelle volitused lahinguvalves vajavad täiendavat õiguslikku alust ehk siis

ajateenijatele ja reservväelastele.

10

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 491, milles reguleeritakse

lahinguvalves vahetu sunni kasutamist ning erimeetmete ja erivahendite kohaldamist.

Eelnõukohase §-ga 491 sätestatakse lahinguvalves oleva kaitseväelase õigused Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks.

Kaitseväelasel, sealhulgas ajateenijal ja reservväelasel, on õigus kasutada füüsilist jõudu,

erivahendit ja relva julgeolekualal ning selle vahetus läheduses seaduses sätestatud alustel ja

korras. Julgeolekuala vahetu lähedus hõlmab maapinda, maapõue, õhuruumi ja veekogu

ulatuses, milles toimuv tegevus võib kaasa tuua ohu Kaitseväe julgeolekualale. Meetmete

rakendamine julgeolekuala vahetus läheduses otsustatakse kehtiva ohuhinnangu ja konkreetse

olukorra eripära alusel.

Näiteks linnapiirkonnas võib Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel toimuda oluliselt

rohkem tsiviilisikute tavapärast tegevust kui hajaasustusega piirkonnas asuva linnaku või

asukohapunkti läheduses. Seega tuleb Kaitseväel igal konkreetsel juhul hinnata, kas mõni

tegevus, näiteks pildistamine, jälgimine või mehitamata õhusõiduki lennutamine, võib kujutada

ohtu Kaitseväe julgeolekualale või selle kaitse tagamisele.

Selleks, et Kaitseväe julgeolekuala kaitse oleks tõhus, võivad selles osaleda ka ajateenijad ja

reservväelased, kui neil on ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe ning nad tegutsevad seaduses

sätestatud alustel ja kehtestatud juhtimiskorralduse kohaselt. Näiteks elektrikatkestuse korral

võib tekkida vajadus tugevdada Kaitseväe julgeolekuala füüsilist valvet ajaks, mil

elektroonilised valvesüsteemid ei toimi või nende kasutamine on piiratud. Sõltuvalt linnaku või

asukohapunkti suurusest ja ohuhinnangust võib julgestusüksusesse kuuluvate ajateenijate või

reservväelaste arv olla suurem kui tavapäraselt valvet tagavate valvurite ja tegevväelaste arv.

Samuti võib ohuhinnangust lähtuvalt tekkida Kaitseväe üksustel vajadus tugevdada oma

vastutusalas julgestust. Tavapärases rutiinis võib see avalduda näiteks vaatluspostide

mehitamises ja oma positsioonide ümbruses patrullimises, et ennetada, tuvastada või tõkestada

Kaitseväe julgeolekuala, objekti või tegevuse vastu suunatud õigustamatut teabe kogumist,

luuretegevust või muud julgeolekuohtu põhjustavat tegevust.

Elektrikatkestuse või muu ohuolukorra korral peab väljaõppe läbinud ajateenijal ja

reservväelasel olema võimalik täita tegevväelasega samu või sarnaseid ülesandeid ulatuses, mis

on vajalik ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, näiteks inimeste liikumise või mehitamata

õhusõiduki lennu tõkestamiseks. Mida rohkem saavad väljaõppe läbinud ajateenijatest ja

reservväelastest koosnevad üksused panustada Kaitseväe julgeolekuala kaitsesse, seda väiksem

on tõenäosus, et tundlik teave kriitilise tähtsusega taristu, lahingupositsioonide, varustuse või

muu julgeoleku seisukohalt olulise vara või tegevuse kohta jõuab selleks õigustamata isikute

kätte või et selline vara või tegevus saab ründe tagajärjel kahjustada.

Kuna erimeetme kohaldamine väljaspool Kaitseväe julgeolekuala võib riivata kolmandate

isikute õigusi, kohaldab Kaitsevägi üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne, ning vaid

nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Oluline on, et ajateenija ja

reservväelane täidaksid ülesannet õpitud protseduuri alusel ning tegevväelase juhendamisel.

Ajateenistuse väljaõpe on oma olemuselt sõjaline väljaõpe, kuid sellesse on vajaduspõhiselt

lõimitud korrakaitselised aspektid. Praegune õppekava toetub ülesande täitmiseks ette antud

jõu kasutamise reeglite õpetamisele, sealhulgas käsitletakse konkreetse ülesande täitmiseks

vajalikke oskusi ning õiguslikku raamistikku. See on sõduri baaskursuse lahutamatu osa ning

11

selles käsitletakse nii relvakonfliktiõigust kui ka korrakaitseliste erimeetmete ja vahetu sunni

kohaldamist.

Sõduri baasõppe omandamise järel täidetav korrakaitselise iseloomuga ülesanne võib olla

näiteks kontroll-läbilaskepunkti tegevuste harjutamine ette antud jõu kasutamise reeglite alusel.

Sellise ülesande täitmiseks harjutavad ajateenijad näiteks isiku peatamist, turvakontrolli

tegemist ja vallasasja läbivaatust ning vajaduse korral korraldust rikkuva isiku suhtes

proportsionaalse ja seaduses lubatud mittesurmava meetme kasutamist. Ajateenijaid õpetatakse

erinevaid teenistuslikke olukordi süsteemselt hindama ning valima proportsionaalsuse

põhimõttest lähtuva sobiva meetme.

Korrakaitseliste põhimõtete ja vahetu sunni kasutamise õpetamine toimub ülesande, ametikoha

ja vastutustasandi vajadustest lähtuvalt. Kõigile asjaomastele kaitseväelastele antakse vajalik

üldine ettevalmistus, mis hõlmab ülesande täitmiseks vajalikke õiguslikke aluseid, jõu

kasutamise reegleid, ohutõrje põhimõtteid ja proportsionaalsuse nõuet. Väe- ja relvaliigi ning

üksuse ülesannete eripärast sõltuvalt lisandub sellele spetsiifiline väljaõpe, mis arvestab

konkreetse üksuse ülesandeid, tegutsemiskeskkonda, kasutatavat varustust ja

juhtimiskorraldust.

Põhjalikum ettevalmistus on ette nähtud eelkõige neile, kelle ametikoht või sõjaaja ülesanne

eeldab alluvate juhtimist või korrakaitselise iseloomuga tegevuse korraldamist. See hõlmab

muu hulgas tegevväelastest ja reservväelastest sõjaaja esmatasandi juhte, sealhulgas jao-,

rühma- ja nendega võrreldaval juhtimistasandil tegutsevaid juhte, samuti erialaüksuste

kaitseväelasi, kelle ülesanded eeldavad korrakaitseliste põhimõtete süvendatud tundmist.

Näiteks sõjaväepolitsei väljaõppes käsitletakse korrakaitselisi põhimõtteid põhjalikumalt,

arvestades selle eriala ülesannete olemust.

Sama loogika alusel lõimitakse korrakaitselised teemad reservväelastest juhtide väljaõppesse

ulatuses, mis vastab nende juhtimistasandi, väe- või relvaliigi ning üksuse valmidusülesande

vajadustele. Kui üksuse valmidusülesanne sisaldab näiteks massiohje tegevust, antakse sellele

üksusele ja selle erinevatele juhtimistasanditele vastav süvendatud väljaõpe.

Väljaõpe on üles ehitatud lihtsamalt keerulisemale: baasoskustelt spetsiifilistele oskustele ning

üksikvõitleja oskustelt üksuse kollektiivsele sooritusele. Selline järkjärgulisus tagab väljaõppe

arusaadavuse, väljaõppes osaleja järjepideva arengu ja tegevuse ohutuse. Teenistusülesandeid,

sealhulgas korrakaitselise iseloomuga ülesandeid, saab ajateenijatele ja reservväelastele anda

üksnes juhul, kui nad on eelnevalt läbinud ülesande täitmiseks vajaliku baas- ja vajaduse korral

spetsiifilise väljaõppe. Lahinguvalve raames antavate teenistusülesannete puhul sõltub

täiendava väljaõppe vajadus ja kestus konkreetse ülesande iseloomust, isiku senisest

väljaõppest, ametikohast, üksuse ülesandest ning väe- või relvaliigipõhistest erisustest.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 1 täpsustatakse erimeetmed, mida lahinguvalves osalev

kaitseväelane võib kohaldada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses

julgeolekuala kaitseks või ohu välja selgitamiseks. Nendeks on isiku peatamine, isiku viibimise

ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses, isiku kohustamine alalt

lahkuma või sellest eemale hoiduma, sõiduki või maastikusõiduki peatamine või

sundpeatamine.

Kuna lahinguvalves võivad osaleda muu hulgas ajateenijad ja reservväelased, on sätte eesmärk

selgelt määratleda meetmed, mida lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kohaldada. Need on

meetmed, mis on minimaalselt vajalikud ohu või ründe ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks. Meetmete kohaldamise võimalus on vajalik eelkõige olukordades, kus

12

lahinguvalve ülesannet täidavad mehitatud patrulli või julgestusülesande osana ajateenijatest

või reservväelastest koosnevad üksused ning korrakaitseorgani vahetu sekkumine ei pruugi

viivitamatult võimalik olla. Nimetatud meetmeid võivad lahinguvalves osalevad kaitseväelased

kasutada üksnes tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalvesse kaasatakse üksnes kaitseväelased, kellele on antud ülesande täitmiseks vajalik

väljaõpe. Väljaõppe maht ja sisu sõltuvad konkreetse ülesande laadist, kohaldatavatest

meetmetest ning sellest, kas ülesande täitmine eeldab relva kasutamist, sõiduki peatamist, isiku

suunamist, kontroll-läbilaskepunktis tegutsemist või muid julgeolekuala kaitseks vajalikke

toiminguid. Seega ei anta ajateenijale ega reservväelasele ülesannet, mille täitmiseks tal puudub

vajalik ettevalmistus. Vajaduse korral viiakse enne lahinguvalve ülesande täitmisele asumist

läbi täiendav väljaõpe või juhendamine mahus, mis võimaldab ülesannet õiguspäraselt, ohutult

ja vastavalt eesmärgile täita.

Isiku peatamine võimaldab kontrollida ohuolukorra asjaolusid, tuvastada isiku seotust

võimaliku ohuga ning hinnata edasiste meetmete vajalikkust. See on ajutine ja eesmärgipärane

toiming, mida kohaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik ohu hindamiseks ja kõrvaldamiseks.

Isiku julgeolekualal viibimise ajutine keelamine või alalt lahkuma kohustamine on suunatud

ohu realiseerumise vältimisele või selle tagajärgede leevendamisele. Sõiduki peatamise

eesmärk võib olla ohu ennetamine, tõrjumine või juba tekkinud ohu mõju vähendamine, teatud

olukordades ka heidutus. Lahinguvalves olev kaitseväelane on kohustatud isikule arusaadavalt

selgitama peatamise põhjust ning vajaduse korral andma edasised käitumisjuhised. Sõiduki

peatamine on ajutise iseloomuga meede, mida kohaldatakse üksnes nii kaua, kui see on

vältimatult vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks. Pärast eesmärgi saavutamist tuleb sõiduki

edasi liikumine viivitamata võimaldada, välja arvatud juhul, kui esinevad alused täiendavate

meetmete kohaldamiseks.

Näiteks lahinguvalve korraldamisel moodustatakse 2. jalaväebrigaadis väljaõppes olevatest

ajateenijatest formeerimist toetavad ja julgestavad üksused. Ajateenijatele antavad ülesanded

sõltuvad nende väljaõppetasemest. Kaitseväelastele, kes ei ole veel läbinud erivahendi

kasutamise või muid spetsiifilisi oskusi eeldavat väljaõpet, saab anda üksnes selliseid

ülesandeid, mille täitmine ei eelda nimetatud oskusi. Pärast vajaliku väljaõppe läbimist võib

kaitseväelasele anda ka ülesandeid, mis eeldavad erivahendi kasutamist või muid lisaoskusi.

Julgestusrühmad liiguvad üle 2. jalaväebrigaadi vastutusala erinevatesse linnakutesse ja ladude

territooriumidele ning täidavad seal julgestusega seotud ülesandeid. Ajutisel julgeolekualal,

näiteks sundkasutusse võetava tehnika vastuvõtualal, võib ülesanne hõlmata ka liikluse

kontrollimist ja kontroll-läbilaskepunktide püstitamist. Selliseid ülesandeid võib anda üksnes

ajateenijale või reservväelasele, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe ajateenistuse,

reservõppekogunemise raames või enne ülesande täitmisele asumist korraldatavas täiendõppes.

Näiteks 2024. aasta jaanuaris viidi ajateenijatest üksustele läbi asjakohane väljaõpe, millega

omandati oskusi mootorsõidukite kontrollimiseks, sealhulgas sõiduki visuaalseks kontrolliks ja

sõiduki põhja peegliga vaatlemiseks. Samuti harjutati sõidukite nimekirjade ja dokumentide

vastavuskontrolli, mis võib olla vajalik näiteks olukorras, kus Kaitseväe linnakus toimuvad

rahuajal ehitustööd ning linnakusse tuleb lubada ajutiselt ehitusega seotud isikuid ja

mootorsõidukeid. Lahinguvalve käivitamise õppusel harjutati nimetatud toiminguid

praktiliselt, mis võimaldas kinnistada eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi.

Eeltoodu kinnitab, et lahinguvalve ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid saab

ajateenijatele ja reservväelastele õpetada ning neid on võimalik omandada nii tavapärase

väljaõppe kui ka vajaduse korral täiendõppe käigus. Täiendõppe maht sõltub konkreetse

13

ülesande sisust, kuid praktikas on võimalik teatud lihtsamate julgestus- ja kontrollülesannete

täitmiseks vajalik väljaõpe korraldada ka lühikese aja jooksul, sh ühe kuni kahe päeva pikkuse

täiend- või taasteõppena. Igal juhul tuleb tegevväelasest ülemal enne ülesande andmist

veenduda, et kaitseväelane on saanud vajaliku väljaõppe mahus, mis võimaldab tal ülesannet

täita õiguspäraselt, ohutult ja proportsionaalselt.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikega 2 antakse lahinguvalves osalevale kaitseväelasele õigus

eelnimetatud meetmete rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist

jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või

relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (vt täpsemat kõnesoleva

paragrahvi sissejuhatavas osas toodud selgitusi).

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 nähakse ette, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

edasilükkamatu pädevuse alusel ja pädeva ülema korraldusel õigus tõrjuda mehitamata

veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist tingitud lähtuvat vahetu olulist või kõrgendatud ohtu.

Muudatus lähtub vajadusest reageerida kiiresti sellistele kaasaegsetele ohtudele nagu

mehitamata õhusõidukid või mehitamata veesõidukid, mis võivad ohustada isikuid, taristut või

riigikaitseobjekte.

Piiratud inimressursi ja avalike vahendite tingimustes annab säte Kaitseväele õiguse kohaldada

edasilükkamatu pädevuse osana riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev

korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Kõnesoleva eelnõuga

täpsustatakse, et Kaitseväe edasilükkamatut pädevust rakendavad kaitseväelased – nii

tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

Muudatus on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõuga,

mille eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi ning

seoses sellega on täiendatud ka kaitseväelasele lubatud erivahendite loetelu, milleks on

käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend,

maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja.

Mehitamata õhu- ja veesõiduki sundpeatamise vahend võib olla näiteks raadioside segaja, laser-

või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; võrk;

mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse teise mehitamata süsteemiga

kokkupõrkeks, et takistada selle edasi liikumist; ning muud samalaadse toimega seadmed või

vahendid. Loetelu eesmärk on anda seaduslik alus erivahendite kasutamiseks, mis võimaldavad

ohtu tõrjuda proportsionaalselt ja olukorrale vastavalt.

Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks ja selle n-ö tõrjumiseks on mitmeid meetmeid ja

võimalusi, näiteks:

1) geograafiliste alade kehtestamine;

2) lendu sekkumine (st võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

3) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

4) GNSS-i [Viide 119: GNSS – globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global

Navigation Satellite System).] segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks

kasutatav satelliidiühendus);

5) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

6) pimestamine (ingl dazzling; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata õhusõiduki kaamerat „pimestama“);

7) laseri kasutamine (mehitamata õhusõidukile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla);

14

8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

õhusõidukile fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid),

9) võrgu kasutamine (mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks),

10) laskemoona kasutamine (mehitamata õhusõiduki pihta lastakse, mille tulemusena

õhusõiduk hävib);

11) kokkupõrkedrooni kasutamine (eesmärk kahe mehitamata õhusõiduki kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad);

12) kulliliste kasutamine mehitamata õhusõiduki püüdmiseks.

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada mitut meedet

korraga. Mõned neist tegevustest on alles arendamisel, kuid senised tulemused on andnud häid

tulemusi. Mehitamata õhusõidukite tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu

sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata õhusõiduk kukub objektile,

mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning lendu sekkumise

puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks õhusõiduki

kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine, õhusõiduki sundmaandamine. Kui need ei aita,

alles siis kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine, õhusõiduki juhtimise

ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine.

Erivahendite kasutamisel tuleb siiski järgida KorSi (üld)sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad

vahetu sunni kasutamist.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 4 nähakse ette, et käesolevas paragrahvis nimetatud

erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja vahetut sundi muul käesolevas

seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel. Sätte eesmärk on selgelt eristada

lahinguvalves osalevatele ajateenijatele ja reservväelastele antavaid piiratud volitusi

tegevväelastele seaduse alusel juba antud volitustest. Eelnõuga ei piirata tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada erimeetmeid või vahetut sundi muul KKS-is või teistes seadustes

sätestatud alusel. Piirangud on eelkõige ajateenijate ja reservväelaste volituste ulatuse

määratlemiseks, kuna nende puhul ei ole põhjendatud tegevväelastega samas ulatuses

iseseisvate volituste andmine.

Paragrahviga 2 muudetakse KVTSi.

Eelnõu § 2 punktides 1–5 ning 8 ja 9 sätestatakse, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal

võib ajateenijale ja reservväelasele lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele ja täiendamisele

anda teenistusülesande, mis on seotud lahinguvalves osalemisega ning millega võivad seaduses

sätestatud juhtudel kaasneda piiratud ja ülesandepõhised avaliku võimu teostamise volitused.

Avaliku võimu teostamine on olemuslikult seotud riigivõimu teostamisega ning saab toimuda

üksnes seaduse alusel ja seadusega kooskõlas. Kuna ajateenija ja reservväelane ei ole

tavapärases tähenduses avalik teenistuja ning nende teenistuslik seisund põhineb

kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel, peab neile avaliku võimu volituse andmine olema

seaduses selgelt ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga KVTS-is, et ajateenistuse ja

reservteenistuse ajal võib lisaks sõjaväelisele väljaõppele täita ka teenistusülesandeid, millega

võivad seaduses sätestatud juhtudel kaasneda piiratud ja ülesandepõhised avaliku võimu

teostamise volitused.

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, mille

15

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad seaduses sätestatud juhtudel kaasneda

avaliku võimu teostamise volitused. Sarnane volitus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3

sätestatud reservteenistuse puhul.

Avaliku võimu teostamine võib hõlmata muu hulgas isikute õigusi piiravate meetmete

kohaldamist, vahetu sunni kasutamist, haldusaktide andmist või riikliku järelevalve teostamist.

Kavandatava muudatusega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele üldist iseseisvat

otsustusõigust, haldusakti andmise pädevust ega riikliku järelevalve teostamise õigust. Neile

antakse üksnes kitsalt piiritletud volitus kohaldada lahinguvalve ülesande täitmisel seaduses

nimetatud erimeetmeid ja kasutada vahetut sundi ulatuses, mis on vajalik konkreetse ülesande

täitmiseks, ning üksnes tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

Seega on tegemist piiratud ja ülesandepõhise avaliku võimu volitusega, mis on seotud üksnes

lahinguvalve ülesannete täitmisega. Volitus võib hõlmata näiteks mehitamata süsteemidest

lähtuva ohu tõrjumist või Kaitseväe julgeolekuala kaitseks vajalike meetmete rakendamist.

Sellist volitust võib kasutada üksnes seaduses sätestatud alustel, vajaliku väljaõppe olemasolul

ning tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

Nendes tingimustes võib tekkida praktiline vajadus anda teatud piiratud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid. See vajadus tuleneb

lahinguvalve eesmärgist tagada üksuste valmisolek ja kiire reageerimisvõime olukorras, kus

ohule tuleb reageerida viivitamata. Selline lahendus teenib otstarbekuse põhimõtet ning aitab

tagada riigi tõhusamat kaitsevalmidust ja sõjalist kaitset.

Võrdlusriikide praktika toetab lähenemist, mille kohaselt võib ajateenijatele või

reservväelastele anda piiratud ulatuses valve- ja julgestusülesandeid ning nendega seotud

avaliku võimu volitusi, kui selleks on selge seaduslik alus, ülesanne on antud käsu alusel ning

kaitseväelane tegutseb teenistusülesande piires. Näiteks Soomes5 ja Norras6 käsitatakse

ajateenistust ning reservteenistust osana riigikaitsekohustuse täitmisest ning

kaitseväekohustuslasi võib seaduses sätestatud alustel rakendada ka valve- ja

julgestusülesannetes. Selline võrdlus toetab eelnõus valitud lähtekohta, mille kohaselt võib

ajateenijale või reservväelasele, kes osaleb lahinguvalves, anda konkreetse teenistusülesande

ning sellega seotud piiratud avaliku võimu teostamise volituse.

Kavandatav muudatus ei muuda õppekogunemise olemust. Õppekogunemine jääb ka edaspidi

Kaitseväe korraldatavaks sõjaväeliseks väljaõppeks, mille käigus korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ning kontrollitakse üksuste

valmisolekut. Õppekogunemine ei ole üksnes teoreetiline või klassiruumiõpe, vaid hõlmab ka

praktilist harjutamist, oskuste kinnistamist ja üksuse tegutsemist olukordades, mis on

võimalikult lähedased tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväeline väljaõpe hõlmab lisaks teadmiste omandamisele ka nende rakendamist. Seetõttu

võib õppekogunemine sisaldada praktikalaadseid tegevusi, mille abil kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varem omandatud teadmisi ja oskusi. Selline praktiline komponent

ei ole õppekogunemise eesmärgiga vastuolus, toetab selle eesmärgi saavutamist.

Seetõttu on põhjendatud seaduses täpsustada, et õppekogunemisel võib lisaks väljaõppele

toimuda ka teenistusülesannete täitmine, kui see on seotud reservväelase sõjaliste oskuste 5 Soome kaitseväe seadus ehk Laki puolustusvoimista (551/2007), § 23. Selles on sätestatud, et „vartio- tai

päivystystehtävää suorittavalla … sotilaalla” ehk valve- või korrapidamisülesannet täitval sõduril on vastupanu

korral õigus kasutada vajalikke jõuvahendeid, ning relva võib kasutada üksnes vahetu ja tõsise ohu korral. 6 Prop. 102 L (2015–2016) - regjeringen.no, § 17.

16

kordamise, täiendamise või rakendamisega, aitab harjutada üksuse koostegevust, toetab sõjalise

valmisoleku tõstmist või võimaldab omandatud oskusi praktiliselt kontrollida. Sellisel juhul ei

ole teenistusülesande täitmine õppekogunemise eesmärgist eraldiseisev tegevus, vaid osa

väljaõppe ja sõjalise valmisoleku saavutamisest. Sõjalise väljaõppe puhul ei ole alati võimalik

tõmmata jäika piiri õppe ja praktilise teenistusülesande vahele, sest sõjaväelise väljaõppe

tulemuslikkus eeldab tegutsemist juhendatult, kontrollitult ja ülesandepõhiselt.

Reservväelase teenistusülesande andmine eeldab eelnevat väljaõpet, ülesande selget seost tema

sõjaliste oskuste kordamise, täiendamise või rakendamisega ning tegevväelasest ülema

juhtimist ja kontrolli. Nii säilib õppekogunemise olemus reservväelase väljaõppena ka juhul,

kui selle käigus täidetakse praktikalaadseid või reaalse teenistusülesande tunnuseid kandvaid

ülesandeid. Eelnõu ei asenda õppekogunemise seniseid eesmärke, vaid täpsustab nende

saavutamise viise, nähes ette, et sõjaväelise väljaõppe kõrval võib õppekogunemine hõlmata ka

teenistusülesannete täitmist, sealhulgas lahinguvalve tegevusi.

Sellega arvestatakse sõjalise väljaõppe praktilist iseloomu ning vajadust harjutada reservväelasi

nii õppetingimustes kui ka ülesannetes, mis laadilt sarnanevad tegelike teenistusolukordadega.

Lisaks toetab kavandatav lähenemine õppekogunemiste paremat sisustamist reservväelase

vaates. Reservväelased on tagasisideküsitlustes toonud õppekogunemiste peamise väärtusena

välja ajateenistuses omandatud teadmiste ja oskuste meelde tuletamise, uue varustuse ja

relvastuse kasutuselevõtu harjutamise ning üksuste koostegevuse arendamise. See näitab, et

reservteenistuse tegelik sisu on juba praegu valdavalt praktiline ning suunatud sellele, et

reservväelane saaks varasema väljaõppe uuesti kasutusse võtta võimalikult reaalses ja

ülesandepõhises vormis.

2025. aastal läbi viidud tagasisideküsitluse kohaselt jäi õppekogunemisel saadud väljaõppega

rahule 56% õppusel osalenutest. Õppekogunemise ajakasutuse tõhususega jäi rahule 41%

vastanutest. Lahinguvalvega seotud ülesannete lisamine võib aidata õppekogunemisi sisustada

senisest praktilisemalt ja ülesandepõhisemalt, toetades reservväelaste oskuste rakendamist ning

üksuste valmisoleku kontrollimist tegelike teenistusolukordade lähedastes tingimustes.

Eelnõu § 2 punktis 3 täiendatakse KVTSi §-ga 61. Kõnesolevas paragrahvis luuake õiguslik

alus, mis võimaldab ajateenijatele ja reservväelastele anda teenistusülesandeid ka sellistes

olukordades, mis on seotud Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamisega rahuajal või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega. Need on ülesanded, mis võivad oma iseloomult olla

kiireloomulised ning nõuda viivitamatut reageerimist, mistõttu on vaja kaasata lisaks

tegevväelastele ka teisi kaitseväekohustuslasi.

Muudatusega rõhutatakse, et enne selliste teenistusülesannete täitmist või edasilükkamatu

pädevuse rakendamist peab ajateenija ja reservväelane olema läbinud vajaliku väljaõppe ja

esmase sõjaväelise väljaõppe. See tagab, et ajateenijad ja reservväelased on piisavalt ette

valmistatud neile antud ülesannete ohutuks ja tõhusaks täitmiseks.

Selleks, et tagada lahinguvalve osas tsiviiljärelevalve, sätestab eelnõukohane KVTS § 61

lõige 3, et lahinguvalve raames selliste teenistusülesannete, millega võivad kaasneda avaliku

võimu volitused, täitvate ning edasilükkamatut pädevust rakendavate ajateenijate ja

reservväelaste piirarvu igaks aastaks kehtestab Kaitseväe juhataja ettepanekul valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Lahinguvalves osalevate kaitseväelaste piirarvu määramise

pädevus antakse kaitseministrile, arvestades, et kaitseminister määrab vastavalt KVTS § 37

lõikele 3 ja § 82 lõikele 4 ka aastapõhiselt ajateenistusse võetavate isikute arvu.

17

Eelnõu § 2 punktis 4 täiendatakse KVTS § 49 lõikega 21, et täpsustada ajateenistuse käigus

lahinguvalve raames teenistusülesannete täitmise tingimusi.

Muudatuse kohaselt võib lahinguvalves osaleva ajateenija seada ohutusnõudeid järgides

olukorda, mis tinglikult vastab sõjaaja lahingutegevusele, üksnes juhul, kui see on kõrgendatud

ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik. Seejuures tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid

ning lähtuda kehtivatest sõjaväelise väljaõppe eeskirjast, ohutuseeskirjadest ja õppekavadest.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada Kaitseväe valmisolekut reageerida erinevatele

ohuolukordadele, tagades samal ajal, et ajateenijate ja reservväelaste kaasamine toimub selgelt

reguleeritud, ohutul ja õiguspärasel viisil. (Vt ka eelnõu § 1 selgitusi.)

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse KVTS § 49 lõiget 13. Kehtiva õiguse kohaselt on ajateenijal

lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste

isikutega, välja arvatud juhul, kui see sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste

leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik. Eelnõukohase seaduse jõustumisel lisandub sellele

õigusele täiendav piirang, mille korral võib keelata ajateenijal saada kokku perekonnaliikmete

ja teiste isikutega ka juhul, kui seda õigust on vaja piirata lahinguvalves teenistusülesannete

täitmise tõttu.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ning 10 ja 11 muudetakse ajateenijale ja reservväelasele toitlustuse

tagamise korda.

KVTSis nähakse ette võimalus maksta ajateenijale ning vajaduse korral ka reservväelasele

toidukulu katteks rahalist hüvitist olukorras, kus väljaõppe või teenistusülesannete iseloomu

tõttu ei ole võimalik tagada toitlustust tavapärasel viisil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tagatakse ajateenijale ajateenistuse ja reservväelasele

reservteenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. Toitlustuse tagamise kord ja

toitlustuse arvestuslik suurus on kehtestatud kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrusega nr

14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus).

Kehtiva määruse kohaselt on ajateenija ja reservväelase toitlustuse arvestuslikuks suuruseks

8,36 eurot ööpäevas.

Tavapärases olukorras, näiteks väeosas või sõjaväelisel väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel,

tagab toitlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Samas on sõjaväeline

väljaõpe muutunud ajas oluliselt paindlikumaks, hajutatumaks ja rahvusvahelisemaks, mis seab

toitlustuse senisele korraldusele uusi nõudeid. Sama vajadus võib tekkida ka lahinguvalvega

seotud teenistusülesannete täitmisel, kui ülesande asukoht, kestus või hajutatud iseloom ei

võimalda tavapärast toitlustamist korraldada.

Üha sagedamini viiakse väljaõpet läbi väljaspool Kaitseväe püsipaiknemiskohti, sealhulgas

tsiviilkeskkonnas (nt haiglates, kus ajateenijad omandavad parameediku praktilisi oskusi) ning

välisriikides koostöös liitlas- ja partnerriikidega. Sellistes olukordades, eriti kui ajateenijad või

reservväelased viibivad üksikult või väikestes gruppides, ei ole RKIKil alati võimalik tagada

toitlustust kas otse või teenuse sisseostmise teel. Välisriikides võib see olla keerukas nii

logistiliste, õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu.

Kehtivas praktikas on kirjeldatud olukordi lahendatud avansiliste maksetega, millele järgneb

kuludokumentide esitamise kohustus. Kuigi see lähenemine vastab riigi finantsarvestuse

põhimõtetele, tekitab see märkimisväärse halduskoormuse nii teenistujatele kui ka

menetlejatele. Lisaks ei ole alati võimalik kuludokumente saada (näiteks väiksemates

18

toitlustusasutustes või välisriikides), mistõttu võib hüvitise maksmine jääda formaalsete

takistuste taha, kuigi kulu on tegelikult tehtud.

Oluline on rõhutada, et ajateenijatele ja reservväelastele ei maksta välislähetuse korral

päevaraha, mistõttu puudub neil alternatiivne mehhanism igapäevaste toidukulude katmiseks

olukorras, kus riik toitlustust ei taga.

Tulenevalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust 24%-ni, kavatsetakse muuta ka

nimetatud kaitseministri määrust ning suurendada ajateenija ja reservväelase ööpäevase

toitlustuse arvestuslikku suurust 8,64 euroni. Määruse eelnõus sätestatakse, et kui toitlustust ei

ole taganud Kaitsevägi või toitlustusteenuse osutaja, makstakse Kaitseväe juhataja või tema

volitatud ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta läbiviidaval sõjalisel

väljaõppel osalevale ajateenijale või reservväelasele toitlustuse arvestuslikus ulatuses ulatuses

toiduraha välja enne sõjaväelise väljaõppe algust. Sellisel juhul võib toiduraha arvestuslikku

maksumust suurendada kuni 500 protsenti ehk toitlustuse ööpäevane maksimaalne hind

toitlustuse arvestusliku suuruse 8,64 euro alusel oleks 51,84 eurot. Seejuures ei ole tegemist

fikseeritud määraga, vaid ülempiiriga; tegelik hüvitise suurus kujuneb vastavalt

väljaõppeürituse tingimustele.

Hüvitise lõplik suurus sõltub eelkõige piirkonnast, kus väljaõppeüritus toimub, ning sealsetest

toidu kättesaadavuse ja hankimise võimalustest. Näiteks välisriigis toimuval väljaõppeüritusel

osalemise korral võib toiduraha hüvitis olla kõrgem, arvestades sihtriigi üldist hinnataset ja

elukallidust. Samas Eesti-sisesel väljaõppeüritusel ei ole üldjuhul vaja rakendada maksimaalset

hüvitismäära, kuna toitlustamise kulud on tavapäraselt madalamad ning paremini

prognoositavad.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta

enne väljaõppeüritusele asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb

kuludokumentide kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning vähendab samal ajal tarbetut

bürokraatiat.

Eelnõu § 2 punktis 8 täpsustatakse lisaõppekogunemise korraldust selliselt, et lisaks

mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ning sõjaväelise väljaõppe andmisele saaks

reservväelastele anda ka tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrale teenistusülesandeid, et

tagada tõhus riigi kaitsmine.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse KVTSi § 69 lõigetega 33 ja 34.

Eelnõukohase KVTSi § 69 lõikes 33, sätestatakse, et õppekogunemise ja lisaõppekogunemise

ajal võib reservväelast rakendada Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud lahinguvalves,

kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud ohule või ründele reageerimiseks.

Selliselt korraldatud lahinguvalve võimaldab Kaitseväel reageerida kiiresti ja proportsionaalselt

kõrgendatud ohule või ründele, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvatele ohtudele, mille

puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega. Näiteks võib õppekogunemise ajal aset leidva

19

drooniohu korral õppekogunemisel osalev reservväelane tõrjuda tegevväelasest ülema

korraldusel ohtliku drooni. Vt ka eelnõukohase KKS § 482 ja 491 ning KVTS § 61 selgitusi.

Eelnõukohase KVTSi § 69 lõikega 34 täpsustatakse lisaõppekogunemise (LÕK) korraldust

erakorralise seisukorra ajal. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 69 lõike 31 kohaselt on LÕK

Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib reservväelasele

anda sõjaväelist väljaõpet § 69 lõikes 3 sätestatud ulatuses. Eelnõu kohaselt võib erakorralise

seisukorra ajal LÕKil osalevale reservväelasele anda teenistusülesande osaleda PPA ülesannete

täitmises seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatus võimaldab LÕKi kasutada lisaks

mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka selleks, et erakorralise seisukorra ajal rakendada

eelnevalt välja õpetatud ja varustatud reservväelasi avaliku korra, riigi julgeoleku ja

põhiseadusliku korra kaitseks eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral,

kui ohu kõrvaldamine ei ole võimalik erakorralise seisukorra seaduses (ErSS) sätestatud

meetmeid kohaldamata. Sellises olukorras võib Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

väljakutsete ning reageerimist vajavate sündmuste arv oluliselt suureneda.. Tavapärasest

rohkemate sündmustega suudab PPA hakkama saada lühiajaliselt. Pikemalt vältavate

sündmuste korral või mitme samaaegse ulatusliku sündmuse puhul PPA tavaressursist olukorra

lahendamiseks ei piisa või ei pruugi piisata. Selleks, et tagada PPA kriitiliste

riigikaitseülesannete täitmine ka suuremate kriiside korral ning toetada PPA põhivõimeid ja

sisejulgeoleku vastupidavust, on PPA koostöös Kaitseväega loomas kriisiüksust. PPA

kriisiüksuse moodustamine on osa laiapindsest riigikaitsest, mis suurendab kogu Eesti

valmidust kriisiolukordadega toime tulla. Selleks, et tagada üksuse optimaalne suurus ja

püsivus, mehitatakse kriisiüksus peaasjalikult sõjaväepolitsei väljaõppe saanud

reservväelastega, kes on vajaliku täiendõppe, varustuse ja juhtimiskorralduse olemasolul

võimelised PPA-d erakorralise seisukorra lahendamisel kiiresti ja otsustavalt toetama.

Reservväelaste kaasamine sellises olukorras teenib põhiseaduspärast eesmärki, milleks on

põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku, avaliku korra ja elanikkonna turvalisuse kaitset.

Tegemist on ajutise ja erandliku lisavõimega, mida saab rakendada üksnes seaduses sätestatud

eelduste täitmisel ning ulatuses, mis on konkreetse ohu kõrvaldamiseks vajalik ja

proportsionaalne.

Reservväelased kaastakse juhul kui PPA enda põhiressurss on erakorralisest seisukorrast

tulenevalt ebapiisav või ammendunud. KVTS § 69 lõige 34 ei loo alust reservväelaste

kasutamiseks PPA igapäevase tööjõu asendajana, eelnõus toodud alusel kaasamine toimub

kaitseväeteenistuse staatust, juhtimisahelat, tagatisi ja erakorralise seisukorra eesmärki järgides.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks võib LÕKi korraldada. Eelnõuga

ei laiendata korrakaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses määratud ülesandeid,

milleks Kaitseväge on võimalik kaasata, vaid täpsustatakse milliste ülesannete täitmiseks on

võimalik korraldada LÕK.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks võib erakorralise seisukorra ajal

korraldada LÕKi. Eelnõuga ei laiendata korrakaitseseaduses ega erakorralise seisukorra

seaduses sätestatud PPA ülesandeid ega looda Kaitseväele iseseisvat politseilist pädevust.

Muudatusega täpsustatakse, milliste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks võib LÕK-il

osalevaid reservväelasi kaasata ajutise lisavõimena PPA ülesannete täitmisse.

Need ülesanded on järgmised:

1) Vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine – ülesande eesmärk on vältida massilise

korratuse eskaleerumist avalikku korda, riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ohustavaks

20

olukorraks. . Rahumeelselt kogunenud isikute kogunemisi võidakse ära kasutada olukorra

teadlikult vägivaldseks muutmiseks. 2007. aasta aprillirahutused näitasid, et ühiskonnas

toimuvaid sündmusi ja poliitilisi otsuseid kasutatakse ära Venemaa Föderatsiooni

mõjutustegevuses, st ühiskonnas tekkivaid eriarvamusi ja vastuseisu kasutatakse ära ja

suunatakse, mille tulemusel võivad meeleavaldused viia meeleavaldajate kokkupõrgeteni ja

korratusteni. Rahumeelse kogunemise õigust ei piirata üldiselt ega ennetavalt. Reservväelaste

kaasamine saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on vägivallaga seotud massilise

korratusega või selle vahetu ohuga ning PPA tavapärased ressursid ei ole olukorra õigeaegseks

lahendamiseks piisavad;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras – Venemaa testib järjepidevalt Eesti idapiiril piirivalve

võimeid ning Eesti võimalikke reaktsioone, mistõttu on oluline olla vajaduse korral valmis

riigipiiri valvamiseks ning piiriintsidentidele reageerimiseks tavapärasest suurema ressursiga.

Kriisiolukorras võib tekkida ka piirikontrolli taastamise vajadus. Reservväelaste kaasamine ei

muuda piirivalve ülesannete õiguslikku alust ega juhtimisvastutust, vaid võimaldab PPA-l

kasutada erakorralise seisukorra ajal täiendavat väljaõpetatud isikkoosseisu olukorras, kus

piirisündmuste ulatus või samaaegsus ületab tavapärase reageerimisvõime;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastase ründe ärahoidmine ja tõkestamine –

avaliku võimu organid täidavad põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ning tagavad riigi

toimimise järjepidevuse. Erakorralise seisukorra ajal on nende organite roll eriti oluline, et

rakendada meetmeid põhiseadusliku korra, avaliku korra ja inimeste põhiõiguste kaitseks.

Avaliku võimu organi vastu suunatud rünne ohustab vahetult riigi toimimisvõimet.

Riigikaitseobjektid on strateegilise tähtsusega objektid, mille kaitsmine on oluline, et tagada

riigi ja ühiskonna tavapärane toimimine. Riigikaitseobjektid võivad olla rünnakute ja sabotaaži

sihtmärgiks, et kahjustada riigi sisejulgeolekut, sõjalist kaitset ning tekitada ühiskonnas hirmu.

Sellise ülesande puhul on reservväelaste kaasamine põhjendatud üksnes ründe või selle vahetu

ohu korral ning ulatuses, mis on vajalik objekti, avaliku võimu organi toimimise või riigi

julgeoleku kaitseks;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine - erakorralises

seisukorras on oluline rahvusvaheliselt kaitstud isikute elu ja tervist ohustavate süütegude

ennetamine ja tõkestamine selleks, et tagada riigi välissuhtluse toimimine, rahvusvaheline

koostöö ning Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus. Rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastu

suunatud rünnaku eesmärk võib olla kriisi süvendamine, ühiskonna destabiliseerimine ja

rahvusvahelise tähelepanu suunamine. Erakorralise seisukorra kontekstis võib üksik sündmus

vallandada ebaproportsionaalselt suure julgeoleku- ja diplomaatilise järelmõju. Reservväelaste

kaasamine selle ülesande täitmiseks saab olla põhjendatud üksnes erakorralise seisukorra

kontekstis ja juhul, kui ohu laad, ulatus või samaaegsus nõuab PPA tavapärasele koosseisule

täiendavat väljaõpetatud lisajõudu.

Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks

valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja

ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Riigi kaitsetegevuse kavas on

määratud 67 riigikaitseülesannet, millest 18 on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliinis.

Kõik neli käesolevas punktis nimetatud ülesannet on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliini

riigikaitseülesanded, mis on olulised riigi põhiseadusliku korra kaitseks. Kõik eelnevalt

kirjeldatud ülesanded on otseselt seotud riigi territoriaalse terviklikkuse säilimise ja

põhiseadusliku korra tagamisega. Tegemist on reageerimisega olukorras, kus on ohus

põhiseaduslik kord, riigi territoorium või avalik kord. Need on sisejulgeoleku ja avaliku korra

tegevusliini riigikaitseülesanded on siseturvalisuse kriisid, millel on võimalik laiapindse

riigikaitse ja hübriidrünnakute kontekstis riigikaitseline raamistus, mitte PPA tavapärased

igapäevased ülesanded, mille täitmisel jääb ressursist puudu.

21

Nimetatud ülesannete seos riigikaitseülesannetega ei muuda neid sõjalisteks ülesanneteks ega

anna Kaitseväele üldist politseilist pädevust. Seos näitab, et erakorralise seisukorra ajal võivad

sisejulgeoleku ja avaliku korra kriitilised ülesanded olla osa riigi üldisest vastupanuvõimest

ning põhiseadusliku korra kaitsmisest. Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et

reservväelaste kaasamine on seotud konkreetsete seaduses nimetatud ülesannetega, toimub

ajutiselt ja erandlikult ning allub vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele.

Riigikantselei avaldatud üleriigilise riskianalüüsi kohaselt on Eestile endiselt suurim

julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda reeglitel põhinev maailmakord

ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ning taastada mõjusfääride poliitika.

Venemaa kasutab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid

(mittesõjalised tegevused), otsides seejuures üha aktiivsemalt nõrku kohti lääneriikides. Alates

Venemaa sõjast Ukraina vastu on Venemaa intensiivistanud kampaaniaid lääneriikide vastu, sh

Euroopa territooriumil ja vahendajate kaudu. Venemaa mittesõjaliste tegevuste hulka võivad

kuuluda sabotaaž, vägivallaaktid, rändesurve piiridel, õhupiiri rikkumised, küber- ja

elektrooniline sekkumine, valeinfokampaaniad ja muud õõnestustegevused.

Hübriidrünnakuid võidakse kasutada nii sõjalise ründe ettevalmistamiseks kui ka riigi

põhiseadusliku korra kahjustamiseks mittesõjaliste vahenditega. LÕKi kaudu eelnevalt välja

õpetatud ja varustatud reservväelaste kaasamine annab riigile võimaluse reageerida sellisele

ohule kiiremini ja koordineeritumalt. Meede on põhiseaduspärane, kuna sellel on legitiimne

eesmärk, see on seotud erakorralise seisukorra ajal esineva kõrgendatud ohuga, seda saab

rakendada üksnes seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning see peab igal konkreetsel juhul

olema vajalik ja proportsionaalne.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1 punktiga 10, milles sätestatakse

tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse

tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd

reguleerivaid sätteid ei kohaldata.

Tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid sätestatakse olukordadeks, kus teenistuse

iseloom ja riigikaitselised vajadused ei võimalda rakendada tavapäraseid tööaja reegleid.

Nendel juhtudel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja

piiranguid, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ega ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

Sellised erandid hõlmavad eelkõige olukordi, kus tegevväelane täidab teenistusülesandeid

päästesündmuse lahendamisel või osaleb eriolukorra töödel, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Samuti kuuluvad erandite alla sõjaväelisel väljaõppel osalemine ning sõjaväepolitsei ülesannete

täitmine Kaitseväe juhataja määratud ulatuses. Eelnõuga täiendatakse erandolukordade loetelu,

lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud tegevuses. Nimetatud

olukordades eeldatakse tegevväelaselt suurt paindlikkust ning valmisolekut täita ülesandeid ka

ajaliselt katkematult, lähtudes olukorra kiireloomulisusest ja iseloomust.

Samas tagatakse tegevväelasele ka sellistes tingimustes minimaalne puhkeaeg: iga 24 tunni

kohta antakse vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema

katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

Loetletud eritingimustel teenistusülesande täitmisel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö kas

vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks

kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Paragrahviga 3 muudetakse KaLSi.

22

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KaLSi § 4 lõikeid 31 ja 32 pärast sõna „ülesanne“ sõnadega

„ja tegevus“ vastavas käändes. Eelnõukohase KKS § 41 järgi on lahinguvalve Kaitseväe rahuaja

tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud

ohule või ründele. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise

õiguslikku alust, et võimaldada Kaitseliidu senisest selgemat ja paindlikumat rakendamist

Kaitseväe ülesannete täitmisel. Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega

tagatakse õigusselgus ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu

panus seisneb ülesannete täitmist toetavates või tagavates tegevustes. Ühtlasi täpsustatakse

volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kaitseväe täpsemad

ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja

korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus praktikas ning tugevneb

Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel.

Paragrahviga 4 muudetakse TuMSi.

Ettepaneku TuMSi muutmiseks on teinud Rahandusministeerium kaitseministri 6. veebruari

2013. a määruse nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud

reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 20.02.2026,

19) muutmise menetluse ja kooskõlastamise käigus. Rahandusministeerium tegi ettepaneku

algatada vajaduse korral tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 täiendamine, et luua selgus

ajateenijatele ja reservväelastele makstavate toetuste maksustamise korras. Samuti juhtis

Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et vastasel juhul tuleks sõidukulu hüvitamiseks

määruses ette näha kuludokumendi esitamise nõue.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 13. Kehtiva sätte kohaselt ei

maksustata tulumaksuga kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses,

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava

toitlustamise maksumust. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse, et tulumaksuga ei maksusta ka

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule

sõjaväelisel väljaõppel antava toitlustamise maksumust.

Muudatus on seotud 04.02.2026 jõustunud KKSi muudatusega (RT I, 03.02.2026, 11), mille

kohaselt antakse Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses olevatele

töötajatele võimalus osaleda sõjaväelistel õppustel. Sõjaväelisel väljaõppel on väljaõppes

osalevatel kaitseväelastel tagatud toitlustus, kuna väljaõpe toimub reeglina sellistes tingimustes

või asukohas, kus isikul puudub võimalus endale ise sööki hankida. Tulenevalt KKSi

muudatusest, mille kohaselt hakkavad sõjavälises väljaõppes osalema ka Kaitseväes teenistus-

või töösuhtes olevad tsiviilisikud, tuleb neile samuti tagada toitlus ning kehtestada, et sellisel

juhul laieneb ka tsiviilisikutele antava toitlustuse korral tulumaksuvabastus.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 19. Tegemist on keeletehnilise

muudatusega, mis aitab sättest paremini aru saada.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse TuMS § 19 lõiget 3 punktiga 191.

Eelnõuga nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvatel toimingutel

osalemiseks makstavad sõidu- ja toidukulude hüvitised vabastatakse tulumaksust. Muudatus on

vajalik, et tagada maksustamispõhimõtetes õigusselgus.

KVTSi alusel makstakse kutsealusele, reservis olevale isikule, kaitseväekohustust võtta

soovivale isikule, ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule terviseseisundi hindamiseks

23

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega sõidu- ja

toidukulu hüvitist 15 eurot. Kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis ja tal

tuleb terviseseisundi või kutsesobivuse hindamiseks saabuda Eestisse, makstakse talle hüvitist

70 eurot.

Täiendavalt makstakse sõidukulude hüvitist reservteenistusse ja reservasendusteenistusse

kutsutud isikule kogunemiskohta ilmumisel 60 eurot ning välisriigis elavale reservis olevale

isikule 200 eurot.

Kehtiva õiguse kohaselt käsitatakse füüsilisele isikule tehtavaid väljamakseid üldjuhul

maksustatava tuluna, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise kord ei ole piisavalt selge, mistõttu võib tekkida olukord, kus riigi poolt

kohustuste täitmiseks tehtud vältimatute kulude katmine toob isikule kaasa täiendava

maksukohustuse.

Selline käsitlus ei arvesta asjaolu, et nimetatud isikud täidavad seadusest tulenevat avalikku

kohustust ning nendele makstavad hüvitised ei ole käsitatavad sissetulekuna tavapärases

tähenduses, vaid kulude kompenseerimisena.

KVTSis ette nähtud hüvitiste olemus ei ole tulu. Sõidu- ja toiduraha hüvitiste eesmärk on katta

kulutused, mis tekivad isikul riigikaitselise kohustuse täitmise tõttu. Tegemist ei ole isiku

majandusliku olukorra parandamisega ega vabalt kasutatava tuluga. Maksustamine moonutaks

hüvitise eesmärki ning vähendaks selle tegelikku väärtust.

Kaitseväekohustuse täitmisele suunatud isikud ei vali vabatahtlikult kõiki teenistusega

kaasnevaid kulutusi. Nende kulude maksustamine võib vähendada motivatsiooni ja tekitada

põhjendamatut rahalist koormust isikutele, kes täidavad riigi julgeoleku seisukohalt olulist

ülesannet.

Kehtiv praktika, mille kohaselt hüvitiste maksmine eeldab kuludokumentide esitamist ja

kontrollimist, tekitab märkimisväärset halduskoormust nii isikutele kui ka hüvitisi

menetlevatele asutustele.

Isikute jaoks tähendab see:

• kohustust säilitada ja esitada kõik kuludokumendid;

• ajakulu dokumentide kogumisel ja esitamisel;

• riski, et hüvitis jääb saamata dokumentide puudumise või vormiliste vigade tõttu.

Asutuste jaoks tähendab see:

• dokumentide kontrollimise ja menetlemisega seotud töömahtu;

• vajadust tagada kontrollimehhanismid ja vastavus nõuetele;

• suuremat personalikulu ja menetlusaja pikenemist.

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027. Jõustumisaja

valikul on lähtutud vajadusest rakendada ajateenistuse ja reservteenistuse uus mudel terviklikult

alates 2027. aastast ning tagada 2026. aastal piisav ettevalmistusaeg väljaõppe,

teenistuskorralduse, instruktorite ettevalmistuse, lahinguvalve rakendamise ja vajalike

rakendusaktide muutmiseks. Kalendriaasta alguses jõustumine tagab õigusselguse ning väldib

muudatuste rakendamist väljaõppe- ja teenistustsükli keskel..

Eelnõu vastavus põhiseadusele

24

1. Ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete andmine, millega võivad

kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitused

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiõiguste riive peab olema seaduslik, teenima

põhiseadusega kooskõlas olevat eesmärki ning olema proportsionaalne.

PS §-st 3 tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte tähendab, et põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise ning täitevvõimu tegevuse

alused ja tingimused peavad olema seaduses määratletud piisava selgusega, et välistada

omavoli.

Avaliku võimu teostamine eeldab alati seaduslikku alust ning sellega kaasneb vastutus.

Ajateenija ja reservväelane ei ole tavapärases tähenduses avalik teenistuja ega tegevväelane.

Seetõttu peab neile avaliku võimu teostamisega seotud volituse andmine olema seaduses

sõnaselgelt ette nähtud, sisuliselt piiritletud ning seotud vajaliku väljaõppe, selge käsuliini ja

tegevväelasest ülema korraldusega.

PS § 124 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses

sätestatud alustel ja korras. Kaitseväekohustus lähtub PS § 124 lõikes 1 sätestatud üldisemast

riigikaitsekohustusest. Kaitseväeteenistuskohustust täidetakse kaitseväeteenistuses ajateenijana

või reservväelasena Kaitseväes või tegevväelasena sõjaseisukorra ajal.

PS § 124 lõige 1 ei sätesta ajateenistuse kestust ega selle sisu, vaid jätab riigikaitsest osavõtmise

aluste ja korra sätestamise seadusandjale. Seega on seadusandjal ulatuslik otsustusruum

määrata, millisel viisil, tingimustel ja ulatuses täidetakse riigikaitsekohustust, sealhulgas kuidas

sisustatakse ajateenistust ja reservteenistust ning milliseid teenistusülesandeid nende raames

täidetakse.

Sellest tulenevalt võib seadusandja riigikaitse vajadustest lähtudes kujundada ajateenistuse ja

reservteenistuse sisu, sealhulgas näha ette, et ajateenijale ja reservväelasele võib anda

sõjaväelise väljaõppe kõrval ka konkreetseid teenistusülesandeid. Kui selliste ülesannetega

võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused, peavad nende volituste alus, eesmärk,

ulatus ja kasutamise tingimused olema seaduses selgelt sätestatud.

Riigikaitsekohustuse täitmine riivab isiku õigust vabalt valida tegevusala ja töökohta. PS § 29

lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus. Samuti ei käsitata

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt sunniviisilise tööna teenistust, mis

tuleneb tavapärasest kodanikukohustusest, sealhulgas riigikaitsekohustuse täitmisest.

Riigikaitseks vajalikke kodanikukohustusi saab riik nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras

nii rahuajal kui ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või

muu riigi julgeolekut ohustava olukorra ajal. Tegemist on põhiseaduses ette nähtud

põhikohustusega, mille täitmine võib põhjendatud juhtudel piirata isiku tegevusala ja töökoha

valiku vabadust.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on KVTS § 5 lõike 1 kohaselt kaitseväekohustuslase

kohustus läbida kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel ei ole ajateenija ega reservväelane tavapärases

tähenduses avalik teenistuja. Seetõttu ei saa eeldada, et tal oleks üldine avaliku võimu

teostamise pädevus. Selline pädevus saab tuleneda üksnes seadusest ning peab olema seotud

konkreetse teenistusülesande, vajaliku väljaõppe ja teenistusliku alluvusega.

25

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, mille

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võib kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused. Sarnane täpsustus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3 sätestatud reservteenistuse

puhul.

Legitiimne eesmärk:

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas

olev eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja

põhiseaduslik kord. Sellest tulenevalt on legitiimsed eesmärgid muu hulgas Kaitseväe objektide

ja julgeolekualade kaitse, sõjalise valmisoleku tagamine, kriisi- ja sõjaaja ülesannete

harjutamine, Kaitseväe toimimise tagamine ning riigi sõjaliseks kaitseks valmisoleku

suurendamine.

KKS näeb ette, et Kaitsevägi võib kasutada jõudu, erimeetmeid ja vahetut sundi üksnes

seaduses sätestatud alustel ja korras. Eelnõukohane regulatsioon jääb sellesse raamistikku ning

täpsustab üksnes seda, millistel tingimustel võivad lahinguvalves osalevad ajateenijad ja

reservväelased piiratud ulatuses osaleda nende volituste teostamises. Riigi julgeoleku ja

kaitsevõime tagamine on põhiseadusega kooskõlas olev legitiimne eesmärk.

Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete andmise keskne eesmärk on

riigikaitse tagamine. PS näeb ette nii riigi kohustuse korraldada riigikaitset kui ka kodanike

kohustuse osaleda riigikaitses. Seega on ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete

andmise eesmärk valmistada ette reservväge, tagada Kaitseväe toimimine ning suurendada

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks.

Lahinguvalve toetab seda eesmärki, kuna selle käigus rakendatakse sõjaväelise väljaõppes

omandatud oskusi ja teadmisi Kaitseväe julgeoleku, väekaitse ja valmisoleku tagamiseks.

Lahinguvalve raames täidetavad ülesanded on seotud Kaitseväe objektide, isikute, vara ja

julgeolekualade kaitsega ning võivad olla vajalikud kõrgendatud ohu või ründe ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

Lisaks riigikaitse tagamisele on legitiimne eesmärk ka Kaitseväe sisemise korra, toimimise ja

valmisoleku tagamine. Siia kuuluvad näiteks valve-, julgestus-, kontrolli- ja toetavad

ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe igapäevaseks toimimiseks ja sõjalise valmisoleku

hoidmiseks.

Legitiimseks eesmärgiks võib olla ka avaliku korra ja julgeoleku kaitse olukordades, kus

Kaitsevägi täidab seaduses sätestatud alustel ja korras ülesandeid tsiviilvõimu toetamiseks või

riigi julgeolekut ohustava olukorra lahendamiseks. Sellisel juhul peab ülesanne olema selgelt

seotud seaduses nimetatud ohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega.

Nii on eelnõukohases KKS § 49¹ ette nähtud, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või

26

Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või Kaitseväe julgeolekualal vara või isikute

vastu suunatud ründe lõpetamiseks kohaldada seaduses nimetatud erimeetmeid.

Oluline on rõhutada, et ka legitiimse eesmärgi olemasolul peab iga konkreetne

teenistusülesanne ja sellega kaasnev volitus vastama proportsionaalsuse põhimõttele. See peab

olema sobiv eesmärgi saavutamiseks, vajalik ehk puuduma peab sama tõhus, kuid isikut vähem

koormav abinõu, ning mõõdukas võrreldes taotletava eesmärgi olulisusega.

Kokkuvõtlikult on ajateenijale ja reservväelasele antava teenistusülesande legitiimne eesmärk

eelkõige riigikaitse tagamine laias tähenduses, hõlmates Kaitseväe toimimist, sõjalist

valmisolekut, väekaitset, julgeolekualade kaitset ning vajaduse korral riigi julgeolekut ohustava

ohu tõrjumist. See eesmärk on põhiseadusega kooskõlas, kui volitused on seaduses selgelt

määratletud ja nende kasutamine proportsionaalne.

Proportsionaalsus:

Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et volituste andmine on eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas. Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete andmine,

millega võib kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitus, on erandlik, kuid võib olla

põhjendatud riigi kaitse- ja reageerimisvõime tagamiseks olukorras, kus üksnes tegevväelaste

kasutamine ei ole piisav või ei võimalda ülesannet täita vajalikus mahus ja ajakriitiliselt.

Sobivus

Riive on sobiv vahend, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Kui eesmärk on riigi

kaitsevõime, Kaitseväe julgeolekuala kaitse, väekaitse, sõjaline valmisolek või muu kitsalt

riigikaitseline huvi, on ajateenijate ja reservväelaste kaasamine sobiv üksnes juhul, kui nad on

saanud ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe ning tegutsevad selges käsuliinis.

Enne teenistusülesannete täitmist läbitud ajakohane vajalik väljaõpe vähendab väärate otsuste,

ebaproportsionaalse sekkumise ja ülemäärase jõukasutuse riski. Tegevväelasest ülema

korralduse nõue seob erimeetme või vahetu sunni kasutamise professionaalse juhtimisahelaga.

Kuna vahetu sund võib hõlmata füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamist, oleks sellise

volituse andmine ilma vajaliku väljaõppe ja juhtimiseta põhiseaduslikult küsitav. Eelnõu seob

volituse kasutamise aga vajaliku väljaõppe, konkreetse ülesande ja tegevväelasest ülema

korraldusega.

Eelnõus nimetatud ülesanded on piiritletud ning seotud riigikaitse ja Kaitseväe toimimise

seisukohalt oluliste ohtude ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega. Ajateenijatele ja

reservväelastele piiratud avaliku võimu volituse andmine aitab saavutada eelnõu eesmärke, kui

see toimub seaduses sätestatud alustel ja korras ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Eelnõukohane regulatsioon on seotud üksnes seaduses nimetatud Kaitseväe ülesannetega ning

lahinguvalve raames täidetavate ülesannetega. Seega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele

üldist avaliku võimu teostamise pädevust, vaid üksnes ülesandepõhine ja piiratud volitus.

Kuivõrd eelnõu ei anna ajateenijatele ega reservväelastele iseseisvat üldist otsustusõigust, vaid

seob erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise tegevväelasest ülema korraldusega, on meede

eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus.

27

Eelnõuga nähakse ette oluline lisatagatis: ajateenija ja reservväelane ei või erimeedet ega

vahetut sundi kasutada iseseisvalt, vaid üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See tähendab,

et seadusandja ei anna ajateenijale ega reservväelasele autonoomset otsustusõigust, vaid valib

vähem riivava lahenduse, mille puhul otsustus ja vastutus jäävad professionaalse tegevväelase

juhtimisahelasse.

Eelnõu ülesehitus välistabki volituse kasutamise üldise või automaatse lahendusena.

Ajateenijaid ja reservväelasi saab kaasata üksnes konkreetse lahinguvalve ülesande täitmiseks,

vajalikus ulatuses, vajaliku väljaõppe olemasolul ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Seetõttu on tegemist kitsama abinõuga kui ajateenijale või reservväelasele iseseisva ja üldise

jõu kasutamise õiguse andmine.

Eelnõu koostamisel on kaalutud eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates

eelkõige nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele,

riigi majandusele ning kooskõlale Eesti reservpõhise riigikaitsemudeliga.

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab Kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel rahuaja piiranguid arvestades täita ülesandeid, mis on sisuliselt seotud nende

sõjalise ettevalmistuse, valmisoleku ja kriisi- või sõjaaja ülesannetega.

Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul ei võimalda üksnes tegevväelastele tuginedes hoida

vajalikus ulatuses üksusi üldises kaitsevalmiduses. Alternatiivideks oleks tegevväelaste arvu

oluline suurendamine, senisest ulatuslikum LÕKi korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse täpsustamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning ei pruugiks anda riigile sama kiiresti rakendatavat tulemust. Samuti jätaks see kasutamata

reservil põhineva riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste ulatuslikum kutsumine LÕK-

ile võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele, majandusele ja reservväelaste

eraelule.

Üksnes tavapärase õppekogunemise või LÕKi abil ei pruugi olla võimalik tagada vajalikku

reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eriti ajakriitiliste ohtude, sealhulgas

mehitamata süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib olla vajalik, et juba teenistuses olevad

või ülesande täitmiseks ette valmistatud kaitseväelased saaksid tegutseda kiiresti, selges

käsuliinis ja seaduses sätestatud volituste piires.

Sellest tulenevalt on ajateenijatele ja reservväelastele avaliku võimu piiratud volituste andmine

vajalik meede, kuna sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada muu, isikut vähem

koormava meetmega.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi olulisust.

Eelnõu kohaselt võib erimeetmeid ja vahetut sundi kasutada üksnes vajaliku väljaõppe saanud

ajateenija või reservväelane ning üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See vähendab riive

intensiivsust nii ajateenija või reservväelase enda kui ka meetme adressaadi seisukohalt.

28

Ajateenija või reservväelane ei tegutse iseseisva avaliku võimu kandjana, vaid täidab

konkreetset teenistusülesannet tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel. Selline mudel

vähendab omavoli riski ning tagab, et volituse kasutamine on seotud professionaalse käsuliini

ja järelevalvega.

Tegevväelasest ülema korraldus peab olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge.

Käsu andmisel tuleb arvestada KKS §-s 29 sätestatud käsu nõudeid: käsk peab olema kooskõlas

seadusega, jääma käsu andja käsuõiguse piiridesse ning sisaldama nõutava tegevuse eesmärki,

täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saa käsust aru, peab ta küsima selgitusi.

Samuti ei ole kaitseväelane kohustatud täitma ilmselgelt õigusvastast käsku.

Eelnõuga sätestatakse, milliseid erimeetmeid ja millises ulatuses lahinguvalves osalev

ajateenija või reservväelane kasutada võib. Erimeetmed on seotud Kaitseväe julgeolekuala,

selle vahetu läheduse või Kaitseväe laeva ohutusalaga ning neid võib kasutada ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või Kaitseväe vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks.

Sellisteks erimeetmeteks on muu hulgas:

1. Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku peatamine;

2. isiku viibimise ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

isiku kohustamine alalt lahkuma või sellest eemale hoiduma;

3. sõiduki või maastikusõiduki juhile peatumismärguande andmine;

4. sõiduki või maastikusõiduki sundpeatamine teesulu, sundpeatamise vahendi või relva

kasutamisega seaduses sätestatud alustel ja korras.

Kokkuvõttes, esmase sõjaväelise väljaõppe, vajaliku täiendava väljaõppe, tegevväelasest ülema

korralduse ning piiratud ülesandepõhise volituse nõue toetavad riive mõõdukust. Ajateenijad ja

reservväelased ei saa erimeetmeid ega vahetut sundi kasutada autonoomselt, vaid üksnes

seaduses sätestatud alusel, konkreetse ülesande täitmiseks ning tegevväelasest ülema

käsuahelas ja kontrolli all. Selline mudel vähendab omavoli riski ning tagab, et avaliku võimu

teostamine toimub professionaalselt juhitud raamistikus.

Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et seadus sätestab piisava selgusega volituse

eesmärgi, ülesanded, erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise alused, volituse kasutamise

tingimused, tegevväelasest ülema korralduse nõude ning vastutuse ja järelevalve raamid.

Eelnõu täidab neid nõudeid, kuna volitus on seotud üksnes lahinguvalve ülesannetega, selle

kasutamine on allutatud tegevväelasest ülema korraldusele ning ajateenijate ja reservväelaste

kaasamine sõltub vajalikust väljaõppest.

Eelnõuga nähakse ette ka vastutuse ja järelevalve mehhanismid. Kuna ajateenijad ja

reservväelased on ajutiselt teenistuses ja alluvad käsuliinile, tuleb tagada, et nende tegevuse

eest vastutavad ka neid juhtivad ja käske andvad tegevväelased. See on oluline nii õiguskaitse

kui ka võimu kuritarvitamise ennetamise seisukohalt.

Selleks sätestatakse eelnõus, et erimeetmeid, vahetut sundi ja jõudu võib kohaldada üksnes

tegevväelasest kaitseväelase korraldusel. Samuti nähakse ette, et lahinguvalves osalevate

ajateenijate ja reservväelaste piirarvu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Volitusnormi eesmärk on tõhustada tsiviilkontrolli ning tagada,

et ajateenijaid ja reservväelasi rakendatakse lahinguvalves üksnes vajalikus ulatuses.

Avaliku võimu volituste andmine ajateenijatele ja reservväelastele on lubatav üksnes erandlikel

ja selgelt seadusega määratletud juhtudel, kui volitus on rangelt piiratud, seotud riigikaitselise

ülesandega ning allutatud tõhusale juhtimisele ja järelevalvele.

29

Kokkuvõttes võib järeldada, et eelnõuga kavandatav lahinguvalve regulatsioon, millega

võimaldatakse anda ajateenijale ja reservväelasele lahinguvalve raames teenistusülesandeid

ning sellega seotud piiratud avaliku võimu teostamise volitusi, on põhiseadusega kooskõlas.

Regulatsioonil on põhiseaduslikult legitiimne eesmärk, mis tugineb riigikaitsekohustusele ja

riigi kaitsevõime tagamisele; volitused on seaduses ette nähtud ja ülesandepõhiselt piiritletud;

nende kasutamine eeldab vajalikku väljaõpet ja tegevväelasest ülema korraldust; ning

regulatsioon on allutatud käsuliinile, järelevalvele ja tsiviilkontrollile.

2. Lisaõppekogunemise korraldamise eesmärgi laiendamine erakorralise seisukorra ajal

Eelnõuga laiendatakse LÕKi korraldamise eesmärki selliselt, et erakorralise seisukorra ajal

oleks võimalik kutsuda reservväelasi LÕKile ka selleks, reservväelasi saaks seaduses sätestatud

alustel ja korras kaasata PPA ülesannete täitmisse avaliku korra, riigi julgeoleku ja

põhiseadusliku korra kaitseks.

LÕKi eesmärgi laiendamine riivab PS §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja töökoha

valikuvabadust, kuna reservväelane võib olla kohustatud ajutiselt katkestama oma tavapärase

töö- või elukorralduse ning ilmuma teenistusse.

PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt

tööle ega teenistusse, välja arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus,

tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida

seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. PS § 29 lõike 2 keskne küsimus on see, kas

LÕKile kutsutava reservväelase kaasamine erakorralise seisukorra ajal PPA toetamiseks jääb

kaitseväeteenistuse põhiseadusliku erandi piiridesse.

Lisaks PS §-ile 29 on asjassepuutuvad PS § 54 ja § 124, millest tuleneb Eesti kodaniku

riigikaitsekohustus, ning PS § 130, mis võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata

isikute õigusi ja vabadusi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides põhiseaduses sätestatud

ulatuses.

Kaitseväeteenistuse ulatust ja olemust reguleerib KVTS. KVTS § 3 ja § 5 koostoimes on

reservteenistus osa kaitseväeteenistusest. KVTS § 5 lõike 3 kohaselt on reservteenistus reservis

oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja LÕKil.

PS § 29 lõikes 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus ei ole absoluutne.

Seadusandja võib seda õigust põhjendatud juhtudel piirata, kui piirangul on põhiseadusega

kooskõlas olev eesmärk ning piirang on proportsionaalne. PS § 29 lõige 2 näeb sõnaselgelt ette,

et kaitseväeteenistus võib olla isiku vaba tahte vastane kohustuslik teenistus. Seetõttu on

reservväelase kutsumine LÕKile põhiseaduslikult lubatav, kui see toimub seaduses sätestatud

alustel ja korras ning teenib põhiseaduspärast eesmärki. Kuna reservväelase osalemine LÕK-il

jääb kaitseväeteenistuse raamidesse, ei ole tegemist tavapärase tööjõu kasutamisega PPA alalise

isikkoosseisu asendamiseks, vaid erakorralise ja ajutise riigikaitselise kohustuse täitmisega.

Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt

põhiseadusega kooskõlas. Formaalse põhiseaduspärasuse seisukohalt peab õigusakt olema

vastu võtnud pädev organ ettenähtud menetluses ja vormis. Materiaalse põhiseaduspärasuse

seisukohalt peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle

eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. 7

7 RKPJKo 3-4-1-16-08, p 28.

30

Eelnõu riivab PS §-ga 29 kaitstud vabadust, sest reservväelane võib olla kohustatud ilmuma

LÕKile ja täitma teenistusülesandeid sõltumata oma vabast tahtest. Riive seisneb isiku aja,

liikumisvabaduse, tööalase tegevuse ja eraelu ajutises allutamises avalik-õiguslikule

teenistuskohustusele.

Riive ei ole oma olemuselt piiramatu. Meedet saab kasutada üksnes erakorralise seisukorra ajal

ning ülesanded on seaduses ammendavalt loetletud. Kaasamine toimub kaitseväeteenistuse

raamistikus ning kehtivad reservväelastele kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad tagatised,

hüvitised ja teenistuspõhimõtted.

PS § 29 lõike 2 seisukohalt on määrav, et tegemist ei ole tavalise tsiviiltööle sundimisega.

Reservteenistus on kaitseväeteenistuse osa ning reservväelase kohustus osaleda

õppekogunemisel ja LÕKil on seotud põhiseadusliku riigikaitsekohustusega. Seetõttu langeb

riive PS § 29 lõikes 2 sõnaselgelt lubatud erandi — kaitseväeteenistuse — alla, tingimusel et

reservväelaste kaasamine jääb sisuliselt kaitseväeteenistuse raamidesse ega muutu varjatud

tööjõu kasutamiseks. Eelnõu alusel kaasatakse reservväelased ülesannetesse, mis on otseselt

seotud riigi territoriaalse terviklikkuse säilimise ja põhiseadusliku korra tagamisega.

Ülesannete täpsem lahti kirjutus ning põhjendused on lisatud sätte selgitusse. Eelnõus toodud

alused ei võimalda LÕKi korraldamist kõigi korrakaitseseaduses või erakorralise seisukorra

seaduses toodud alustel, vaid KVTS-is piiratud juhtudel.

Legitiimne eesmärk:

PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega

kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). 8

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi ülesanne kaitsta riigi sisemist ja välimist rahu.

Avaliku korra, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitse on põhiseaduslikud väärtused.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral.

Eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada riigi võimekust reageerida

erakorralise seisukorra põhjustanud ohule ning toetada põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja

avaliku korra kaitset olukorras, kus tavapärased ressursid ei pruugi olla piisavad.

Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on kaitsta erakorralise seisukorra ajal riigi põhiseadusliku

korra, riigi julgeoleku, riigipiiri, avaliku korra, avaliku võimu toimimist ja elanikkonna

turvalisuse kaitse erakorralises seisukorras, Tegemist on põhiseaduslikult kaalukate

eesmärkidega, mis seonduvad PS preambulis nimetatud riigi ülesandega kaitsta sisemist ja

välimist rahu.

Proportsionaalsus:

Sobivus

Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.9

Reservväelaste kaasamine eelnõus sätestatud ülesannete täitmisse suurendab riigi

reageerimisvõimet olukorras, kus PPA tavapärased ressursid on erakorralise seisukorra

põhjustanud ohu tõttu oluliselt koormatud või ei ole piisavad. Eelnõus toodud ülesanded on

8 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 41. 9 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 43.

31

erakorralises seisukorras kriitilise tähtsusega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks

ning hübriidrünnetele reageerimiseks, et muuhulgas vältida olukorra eskaleerumist

sõjaseisukorraks. Arvestades hübriidrünnakute taktikaid, võidakse erakorralise seisukorra

põhjustanud olukorda kasutada ära muuhulgas riigi sõjalise ründe ettevalmistamiseks.

Eelnõuga valitud meede võimaldab kasutada väljaõpetatud ja kiiresti mobiliseeritavaid isikuid,

mis omakorda aitab vältida olukorra eskaleerumist ja toetab põhiseadusliku korra taastamist.

Eeltoodust lähtuvalt on meede sobiv eelnõus soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus. 10 Kehtiv kaasamise loogika lähtub sellest, et Kaitseväe või

kaitseväeteenistuses olevate isikute kaasamine avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsega seotud

ülesannetesse on erandlik ning eeldab, et asjaomane asutus ei saa ülesannet ise õigel ajal või

piisavas ulatuses täita ja puuduvad sama tõhusad leebemad vahendid.

Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös on võimalik ette valmistada reservväelasi,

kellel on eelnõus nimetatud ülesannete täitmiseks vajalik väljaõpe, oskused ja varustus. Kuna

erakorralise seisukorra põhjustanud olukord võib eskaleeruda kiiresti, peab riigil olema

võimalus kutsuda sellised reservväelased teenistusse lühema aja jooksul ning kasutada nende

ettevalmistust olukorra lahendamiseks. See ei tähenda PPA ülesannete ülevõtmist Kaitseväe

poolt, vaid võimalust rakendada reservväelasi ajutise lisavõimena PPA ülesannete täitmisel

seaduses sätestatud alustel ja juhtimiskorralduse kohaselt.

Erakorralist seisukorda iseloomustab vahetu ja ulatuslik oht riigi põhiseaduslikule korrale.

Sellises olukorras ei pruugi leebemad alternatiivid, näiteks abipolitseinike kaasamine, või

Politsei- ja Piirivalveameti sisemise töökorralduse muutmine, olla piisavad ega sama tõhusad.

Need abinõud rakendatakse enne reservväelaste kaasamist, kuid need ei pruugi aga tagada sama

kiiret, väljaõpetatud ja juhtimisstruktuuri kaudu kasutatavat võimet. Eelnõu kohaselt

kasutatakse reservväelasi, kellel on asjaomaste ülesannete täitmiseks sobiv väljaõpe ja varustus.

Reageerimise kiirus ja võimekus on sellises olukorras kriitilise tähtsusega, sest ebapiisav

reageerimine võib kaasa tuua ohu eskaleerumise ja põhiseadusliku korra täiendava

kahjustamise. Seetõttu on reservväelaste kaasamine LÕKi kaudu erakorralise seisukorra ajal

vajalik meede, kuna leebemad alternatiivid ei pruugi erakorralise seisukorra tingimustes tagada

sama kiiret ja tõhusat reageerimist.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt reservväelase põhiõigustesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust.11 Mõõdukuse hindamiseks

on oluline kaaluda reservväelaste põhiõigustesse sekkumise ulatust ning teiselt poolt eelnõuga

soovitud eesmärgi täitmise vajalikkust. Reservväelase jaoks on riive märkimisväärne, sest LÕK

võib kaasa tuua kohustuse täita teenistusülesandeid ohuolukorras. Samas on kaitstav hüve

erakordselt kaalukas: põhiseadusliku korra, avaliku korra, riigipiiri, riigikaitseobjektide ja

avaliku võimu toimimise kaitse erakorralise seisukorra ajal.

LÕK-i eesmärki laiendatakse üksnes erakorralise seisukorra ajaks. Erakorraline seisukord on

põhiseaduses ette nähtud erikord põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks.

Sellises olukorras võib riik kehtestada ohu kõrvaldamiseks vajalikke ja proportsionaalseid

põhiõiguste piiranguid. Mõju reservväelasele võib konkreetsel juhul olla ajutiselt oluline, sest

teenistusse kutsumine võib mõjutada tema töö- ja pereelu ning tavapärast elukorraldust. Samas

10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 11 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15

32

on mõju esinemissagedus väike, kuna meedet saab rakendada üksnes erakorralise seisukorra

ajal ja seaduses sätestatud eelduste täitmisel.

Reservväelasi kaasatakse üksnes seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks. Nad

peavad olema saanud nende ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, väljaõppe ja varustuse.

Kaasamine toimub kaitseväeteenistuse raames, mis tagab kaitseväelastele nende staatuse ja

seadusest tulenevad tagatised. LÕKi eesmärgi laiendamine ei loo üldist ega piiramatut

võimalust kasutada reservväelasi avaliku korra, riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra

kaitseks, olukorras, kus kaasamine on seotud konkreetse ja kõrgendatud julgeolekuohuga,

võimaldades seda teha üksnes erakorralise seisukorra ajal, seaduses sätestatud juhtudel ja

Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses.

Reservväelasi ei kaasata PPA tavapäraste ülesannete täitmisesse, vaid riigikaitseseisukohast

oluliste ülesannete täitmisesse. Kaasamise ulatuse ja eelnõust tulenevad konkreetsed ülesanded

otsustab Vabariigi Valitsus. Valitsuse pädevus tagab, et reservväelaste kaasamise üle

otsustatakse kollegiaalselt ning piisava demokraatliku legitiimsusega, arvestades meetme mõju

isikute põhiõigustele ja ühiskonnale tervikuna. Samuti võimaldab see hinnata meetme

rakendamise eelduseid laiapõhjaliselt, sh seda, kas PPA tavapärased ressursid on ammendunud

ning kas reservväelaste kaasamine on vältimatult vajalik. Valitsuse tasandi otsustamine aitab

tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimise, eelkõige vajalikkuse ja mõõdukuse aspektis,

ning vähendab riski, et reservväelasi kasutatakse olukordades, mis ei vasta erakorralise

seisukorra raskusastmele või mille lahendamiseks oleksid piisavad leebemad abinõud.

Riive mõõdukust toetab ka see, et reservväelastele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadusest

tulenevaid tagatisi, sealhulgas teenistusega seotud hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid. Samuti

säilib teenistuslik alluvus ja käsuliin ning kaasamine toimub riigi julgeoleku ja põhiseadusliku

korra kaitseks, mitte tavapärase tööjõuvajaduse katmiseks. Ülesannete sisuline juhtimine ja

vastutus säilib PPA-l tema pädevuse piires, samal ajal kui Kaitsevägi tagab reservväelaste

teenistusliku korralduse ja käsuliini seaduses sätestatud ulatuses.

LÕKi eesmärgi laiendamine annab riigile võimaluse kasutada täiendavat, eelnevalt ette

valmistatud, välja õpetatud ja varustatud isikkoosseisu põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja

avaliku korra kaitseks. Arvestades taotletava eesmärgi kaalukust, ohu erakorralist iseloomu,

meetme ajutisust ning seda, et meedet saab rakendada üksnes seaduses sätestatud raamides, on

põhiõiguse riive mõõdukas.

Kokkuvõtvalt:

Eelnõuga kavandatav KVTS § 69 lõike 34 lisamine riivab PS § 29 lõigetes 1 ja 2 kaitstud õigusi,

eeskätt keeldu sundida isikut tema tahte vastaselt tööle või teenistusse. Riive on siiski

põhiseaduspärane, sest reservväelaste LÕKile kutsumine jääb kaitseväeteenistuse raamidesse,

mille PS § 29 lõige 2 lubab sõnaselge erandina.

Riivel on legitiimne eesmärk — põhiseadusliku korra, avaliku korra, riigi julgeoleku ja

elanikkonna turvalisuse kaitse erakorralise seisukorra ajal. Meede on sobiv, vajalik ja

mõõdukas, kui seda rakendatakse üksnes erandlikult, ajaliselt piiratud ulatuses, seaduses

loetletud ülesannete täitmiseks ning olukorras, kus PPA tavapärane ressurss ei ole piisav

hübriidrünnetega toimetulekuks.

Eelnõu kooskõla sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooniga

Eelnõu kooskõla hinnati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud.

33

Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt käsitatakse sunniviisilise või kohustusliku tööna

igasugust tööd või teenistust, mida inimeselt nõutakse karistusega ähvardades ja milleks ta ei

ole end vabatahtlikult pakkunud. Sama artikli lõige 2 sätestab erandid, mille hulka kuuluvad

muu hulgas sõjaväeteenistus, tavapäraste kodanikukohustuste täitmine ning töö või teenistus

hädaohu korral, kui see on vajalik elanikkonda ähvardava tõsise ohu kõrvaldamiseks.

Eelnõus kavandatud reservväelaste kaasamine ei kujuta endast sunniviisilist või kohustuslikku

tööd konventsiooni tähenduses, kuna see jääb konventsioonis sätestatud erandite alla.

Reservväelase kohustus osaleda LÕKil tuleneb põhiseaduslikust riigikaitsekohustusest ning on

osa kaitseväeteenistusest. Ka juhul, kui reservväelasi kaasatakse erakorralise seisukorra ajal

ajutiselt PPA ülesannete täitmisse, toimub see seaduses sätestatud alustel ja korras,

kaitseväeteenistuse raamides ning riigikaitselise kohustuse piires. Reservväelaste kaasamine

toimub kaitseväeteenistuse raames, see on ajutine, erandlik, seaduses selgelt piiritletud.

Erakorralise seisukorra ajal on reservväelaste kaasamine seotud vahetu ja ulatusliku ohuga riigi

põhiseaduslikule korrale ning teenib põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja avaliku korra

kaitse eesmärki. Seetõttu vastab kaasamine ka konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktis d

sätestatud hädaohu erandi loogikale. Kaasamise õiguslikud alused, eesmärk, ülesanded ja

kestus on seaduses määratletud. Seetõttu ei loo regulatsioon võimalust kasutada reservväelasi

püsiva või tavapärase tööjõuna.

Reservväelased säilitavad kaasamise ajal oma staatuse ning neile kohaldatakse

kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja tagatisi, sealhulgas teenistusega

seotud hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid. Seetõttu ei ole kaasamise eesmärk ega mõju võrreldav

tasustamata või ebaproportsionaalselt koormava tööga. Samuti ei asenda reservväelaste

kaasamine PPA püsivat isikkoosseisu, vaid loob erakorralise ja ajutise lisavõime olukorraks,

kus tavapärased ressursid ei ole erakorralise seisukorra lahendamiseks piisavad.

Kokkuvõttes on eelnõus sätestatud regulatsioon kooskõlas sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga. Reservväelaste kaasamine põhineb põhiseaduslikul riigikaitsekohustusel, on

seaduses ette nähtud, ajaliselt ja sisuliselt piiratud, erandlik ning teenib vahetut ja kaalukat

avalikku huvi. Seetõttu ei kujuta eelnõu endast sunniviisilise töö keelu rikkumist rahvusvahelise

õiguse tähenduses ega moonuta PS §-st 29 tuleneva tegevusala, elukutse ja töökoha

valikuvabaduse olemust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus luuakse uus termin „lahinguvalve“. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ajateenijate ja reservväelaste osalemine lahinguvalves

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

34

Ajateenijate puhul avaldub mõju eelkõige neile, kes on läbinud lahinguvalve ülesande

täitmiseks vajaliku väljaõppe ning kelle üksus on jõudnud väljaõppetsüklis sellesse etappi, kus

on võimalik osaleda lahinguvalves või lahinguvalvega seotud praktilistes tegevustes. Mõju ei

avaldu ajateenistuse algfaasis olevatele ajateenijatele samas ulatuses, sest enne ülesande

täitmist tuleb omandada vajalikud sõjalised oskused ning vajaduse korral ka erimeetmete või

vahetu sunni kasutamisega seotud väljaõpe.

Reservväelaste puhul avaldub mõju üksnes sellele osale reservväelastest, kes kutsutakse

õppekogunemisele või LÕKile ning kellele antakse lahinguvalvega seotud teenistusülesanne.

Reservväelasi ei kaasata lahinguvalvesse alaliselt ega igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele,

lähtudes Kaitseväe valmisolekuvajadusest, ohuhinnangust, konkreetse üksuse ülesandest ja

reservväelase väljaõppest.

Lahinguvalve kogemuse omandamine võib kujuneda ajateenistuse praktilise väljaõppe üheks

osaks nende ajateenijate puhul, kelle väljaõppetsükkel, ametikoht ja üksuse ülesanne seda

võimaldavad. Eelnõu eesmärk ei ole siiski sätestada, et iga ajateenistuse läbinud isik peab

tingimata osalema lahinguvalves samas mahus või samas rollis. Lahinguvalvega seotud

kogemus sõltub üksuse ülesandest, väljaõppe ajakavast, teenistusaja kestusest, konkreetse

ajateenija ametikohast ja Kaitseväe valmisolekuvajadusest.

Eelnõul on otsene mõju ajateenijatele, reservväelastele ja Kaitseväele, kuna luuakse selge

õiguslik alus ajateenijate ja reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse kaitseväeteenistuskohustuse osana. Muudatus võimaldab

ajateenijatel ja reservväelastel lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele või täiendamisele

osaleda rahuajal Kaitseväe valmisoleku ja reageerimisvõime tagamises, kuid üksnes juhul, kui

see on seotud konkreetse üksuse ülesandega ning kaitseväelasel on ülesande täitmiseks vajalik

väljaõpe.

Tegemist ei ole ajateenijate ja reservväelaste igapäevase või automaatse rakendamisega

kõikides valmisoleku- või julgestusülesannetes. Lahinguvalve on valmisoleku tagamise osa,

mille rakendamise sagedus sõltub Kaitseväe plaanidest, ohuhinnangust, väljaõppetsüklist ja

konkreetse üksuse valmisolekust. Lahinguvalve võib hõlmata ka olukordi, kus vahetut ohtu,

näiteks konkreetset mehitamata süsteemist lähtuvat ohtu, ei ole, kuid üksus täidab valmisoleku,

seire, julgestuse või heidutusega seotud ülesannet. Seega võib lahinguvalve olla nii

ohuolukorrale reageerimise meede kui ka valmisoleku hoidmise ja harjutamise osa.

Muudatus suurendab kaitseväelaste praktilist valmisolekut, võimaldab siduda väljaõpet

vahetumalt riigikaitseliste ülesannete täitmisega ning aitab paremini valmistuda kriisi- ja

sõjaaja ülesanneteks.

Ajateenijate ja reservväelaste jaoks tähendab muudatus eelkõige seda, et nende õigused,

kohustused ja volitused lahinguvalves osalemisel muutuvad selgemaks. Seaduses sätestatakse,

millistel tingimustel, millises ulatuses ja kelle korraldusel võivad nad lahinguvalve ülesande

täitmisel kasutada jõudu, vahetut sundi, erimeetmeid või vahendeid. See vähendab õiguslikku

ebaselgust ning tagab, et teenistusülesandeid täidetakse selges käsuliinis, tegevväelasest ülema

juhtimisel ja seadusest tulenevate piirangute alusel. Mõju sihtrühmale on üldjoontes positiivne,

kuna regulatsioon annab senisest selgema õigusliku raamistiku ja aitab vältida olukorda, kus

kaitseväelased peaksid tegutsema ebapiisavalt reguleeritud tingimustes.

Kaitseväe jaoks seisneb mõju eelkõige võimaluses kasutada olemasolevat isikkoosseisu

paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt üldise kaitsevalmisoleku tagamisel. Muudatus tugevdab

Kaitseväe võimet reageerida julgeolekuohu kasvule või ründele, võimaldades kaasata

35

lahinguvalvesse ka ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe. See

ei tähenda tegevväelaste asendamist ajateenijate või reservväelastega, vaid olemasoleva kaitse

ja valmisoleku täiendavat mehitamist ning lahinguvalves olevate üksuste tugevdamist.

Tegevväelaste roll jääb keskseks juhtimises, otsustamises, väljaõppes, järelevalves, erialases

toetamises ja ülesannetes, mis eeldavad tegevväelase pädevust või kogemust.

Ajateenijate ja reservväelaste kasutamine võimaldab tegevväelastel keskenduda eelkõige

juhtimisele, olukorra hindamisele, ülesannete planeerimisele, valmisoleku hoidmisele,

väljaõppe läbiviimisele, keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ning vajaduse korral

põhijõudude valmisseadmisele. Seega on tulemuseks pigem Kaitseväe olemasoleva kaitse ja

reageerimisvõime täiendav mehitamine, mitte tegevväelaste ülesannete täielik üleviimine

ajateenijatele või reservväelastele.

Muudatus aitab katta teatud ülesannete täitmiseks vajalikku isikkoosseisu, suurendab üksuste

valmisolekut ning parandab Kaitseväe suutlikkust tagada riigi sõjaline kaitse, sealhulgas

riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri kaitse seaduses sätestatud ulatuses.

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on oluline ja positiivne.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid seda saab hinnata kontrollitavaks ja maandatavaks.

Pädevuste laiendamisega võivad kaasneda eksimuste, olukorra valesti hindamise,

ebaproportsionaalse meetme kasutamise, puuduliku teavitamise või käsu ebaõige mõistmise

riskid. Need riskid on suuremad juhul, kui ülesannet täidaks puuduliku väljaõppega

kaitseväelane, kui käsuliin ei ole selge või kui tegevväelasest ülema korraldus ei ole piisavalt

konkreetne.

Riskide maandamiseks näeb eelnõu ja selle rakendamine ette mitu kaitsemehhanismi.

Lahinguvalvesse saab kaasata üksnes ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud ülesande

täitmiseks vajaliku sõjaväelise väljaõppe ning vajaduse korral erimeetmete, vahetu sunni või

erivahendi kasutamise väljaõppe. Ülesandeid täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja

juhtimisel. Samuti tuleb tagada selge käsuliin, ülesandepõhised juhised, jõu kasutamise reeglite

selgitamine, vajaduse korral täiendõpe, tegevuse dokumenteerimine ning tegevväelase

järelevalve.

Kaitseväel tuleb muudatuse rakendamiseks arvestada täiendava väljaõppe, juhtimise,

planeerimise ja järelevalve vajadusega. See ei tähenda siiski täiesti uue eraldiseisva haldus- või

juhtimismudeli loomist, vaid olemasoleva väljaõppe- ja juhtimissüsteemi kohandamist.

Kaitseväel on olemas väljaõppe, käsuliini ja järelevalve korraldamise põhivõimekus; eelnõu

rakendamine eeldab selle suunatud täiendamist lahinguvalve ülesannete eripära arvestades.

Vajadus täiendava inimressursi järele sõltub lahinguvalve rakendamise mahust, kaasatavate

üksuste arvust ja ülesannete kestusest.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see tugevdab Kaitseväe võimet

tagada rahuajal valmisolek ja reageerida võimalikele ohtudele või rünnetele. Ajateenijate ja

reservväelaste kaasamine lahinguvalvega seotud teenistusülesannetesse võimaldab kasutada

olemasolevat väljaõpetatud isikkoosseisu paindlikumalt ning tugevdab riigi sõjalise kaitse

toimepidevust.

Muudatus aitab paremini tagada riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri

kaitset seaduses sätestatud ülesannete piires. Tulemuseks on eelkõige olemasoleva kaitse

täiendav mehitamine ajateenijate ja reservväelastega ning Kaitseväe reageerimisvõime

suurendamine. See annab tegevväelastele võimaluse keskenduda juhtimisele, otsustamisele,

36

keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ja põhijõudude valmisseadmisele, mitte ei tähenda

tegevväelaste rolli asendamist.

Mõju riigi julgeolekule avaldub ka juhul, kui otsest ja vahetut ohtu ei ole, sest lahinguvalve

võib täita valmisoleku hoidmise, heidutuse, seire ja üksuste praktilise harjutamise eesmärki.

Selline tegevus parandab üksuste valmisolekut ning võimaldab vajaduse korral kiiremini üle

minna kõrgema valmisoleku või vahetu reageerimise faasi.

Välissuhetele avaldub mõju kaudselt, kuid positiivselt. Eesti kaitsevõime ja valmisoleku selgem

korraldus toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste ees ning tugevdab riigi valmisolekut osaleda

kollektiivses enesekaitses. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita uusi

välispoliitilisi kohustusi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab mõju eelkõige Kaitseväe korraldusele. Kaitseväel tuleb kohandada

teenistusülesannete planeerimist, juhtimist, väljaõpet ja järelevalvet viisil, mis võimaldab

ajateenijaid ja reservväelasi kaasata lahinguvalvesse õiguspäraselt, selges käsuliinis ja üksnes

vajaliku väljaõppe olemasolul.

Kaitseväe jaoks tähendab see vajadust määrata täpsemalt, millised üksused, ametikohad ja

väljaõppe etapid võimaldavad ajateenija või reservväelase kaasamist lahinguvalvesse. Samuti

tuleb tagada, et lahinguvalvega seotud ülesanded oleksid seotud konkreetse väljaõppetaseme,

käsu, tegevväelasest ülema juhtimise ja järelevalvega.

Täiendava väljaõppe, juhtimise, planeerimise ja järelevalve vajadus suureneb eelkõige nendes

üksustes, kus ajateenijaid või reservväelasi lahinguvalvesse kaasatakse. Kaitseväel on olemas

käsuliini, väljaõppe ja teenistusülesannete korraldamise põhistruktuur, millele eelnõu

rakendamine tugineb. Rakendamise seisukohalt on oluline, et Kaitsevägi kavandaks

lahinguvalve ülesanded väljaõppetsüklisse ning tagaks tegevväelaste piisava osaluse

juhtimises, väljaõppes ja kontrollis. Seega ei eelda muudatus eraldiseisva uue asutuse või

haldusmudeli loomist, kuid eeldab olemasoleva teenistuskorralduse täpsustamist ja suunatud

ressursi planeerimist.

Kaitseressursside Ametile avalduv mõju seisneb eelkõige selles, et ajateenistusse ja

õppekogunemisele kutsumise ning kaitseväekohustuse täitmise korraldamisel tuleb arvestada,

et ajateenijale ja reservväelasele võib seaduses sätestatud tingimustel anda lisaks väljaõppele

ka lahinguvalvega seotud teenistusülesandeid. See ei tähenda Kaitseressursside Ametile uue

iseseisva pädevuse või ülesande andmist, vaid vajadust arvestada kaitseväekohustuse täitmise

korraldamisel teenistusülesannete laiendatud sisuga.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

6.2. Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: Kaitseliidu tegevliikmed;

Sihtrühm 2: Kaitseliit;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi;

Sihtrühm 4: Kaitseliidu tegevliikmete tööandjaid ja perekonnaliikmeid.

Sihtrühmaks on eelkõige Kaitseliidu tegevliikmed, Kaitseliit organisatsioonina, Kaitsevägi

ning nende Kaitseliidu tegevliikmete, keda tegelikult kaasatakse Kaitseväe ülesannete või

tegevuse täitmisse, tööandjad ja perekonnaliikmed.

37

Mõju ei avaldu eelduslikult kõigile Kaitseliidu tegevliikmetele, vaid üksnes sellele osale

tegevliikmetest, kes konkreetse ülesande või tegevuse täitmisse kaasatakse. Kaasamine sõltub

ülesande laadist, tegevliikme väljaõppest, valmisolekust, Kaitseliidu ja Kaitseväe vajadusest

ning kehtivas õiguses sätestatud kaasamise alustest. Kaitseliidu kui organisatsiooni ning

Kaitseväe puhul avaldub mõju eelkõige planeerimisele, juhtimisele, väljaõppe korraldamisele,

valmisoleku tagamisele ja koostöö korraldamisele. Tööandjatele ja perekonnaliikmetele

avaldub mõju kaudselt ning üksnes juhul, kui Kaitseliidu konkreetne tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames elluviidava tegevuse täitmisse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatusega täpsustatakse, et Kaitseliitu võib

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannete täitmisele ka nende ülesannete raames elluviidavatesse

tegevustesse. Sellega luuakse selgem õiguslik alus olukordadeks, kus Kaitseliidu panus seisneb

ülesande täitmist toetavates, tagavates või ettevalmistavates tegevustes, näiteks üksuste

valmisoleku saavutamist ja hoidmist toetavates tegevustes.

Mõju seisneb eelkõige selles, et Kaitseväe ülesannete täitmist toetavate tegevuste õiguslik alus

muutub selgemaks ning seeläbi on Kaitseliidu kaasamine praktikas paremini planeeritav ja

rakendatav.

Praegu võimaldab KaLS kaasata Kaitseliitu tema nõusolekul teatud Kaitseväe ülesannete

täitmisse ning näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega täpsemad ülesanded ja

kaasamise tingimused. Eelnõuga täpsustatakse, et kaasamine võib hõlmata ka nende ülesannete

täitmiseks vajalikke tegevusi.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Eesti riigikaitse selgem ja toimivam

õigusraamistik toetab riigi usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis ning tugevdab

valmisolekut täita sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise

koostöö raamistikus. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita iseseisvalt uusi

välispoliitilisi kohustusi. Riigikaitseseadus käsitleb Eesti osalemist rahvusvahelises sõjalises

koostöös osana riigikaitse korraldusest ning KaLS võimaldab Kaitseliidu kaasamist ka selliste

Kaitseväe ülesannete täitmisse, mis seonduvad rahvusvahelise sõjalise koostööga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõul on mõõdukas mõju riigiasutuste korraldusele, eelkõige Kaitseliidu, Kaitseväe ning

Vabariigi Valitsuse tasandil.

Kaitseliidu ja Kaitseväe jaoks tähendab muudatus selgemat õiguslikku alust planeerida ja

korraldada olukordi, kus Kaitseliit toetab Kaitseväe ülesande täitmist ka selleks vajalike

ettevalmistavate, toetavate või tagavate tegevuste kaudu.

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib

Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra. Eelnõu järgi tuleb määruse tasandil

arvestada ka sellega, et Kaitseliidu kaasamine võib hõlmata ülesande täitmisega vahetult seotud

tegevusi.

Kuna mõju kirjeldamisel on lähtutud Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisest reservis olevate

isikutena, tuleb riigiasutuste korralduslikku mõju hinnata ka reservteenistuse korralduse

seisukohalt. See tähendab, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peavad arvestama kehtiva

reservteenistuse etteteatamise, teavitamise ja halduskorralduse nõuetega.

38

Õppekogunemisest tuleb reservis olevat isikut teavitada üldjuhul vähemalt 120 päeva ette.

LÕKi puhul võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega, sealhulgas enne LÕKi algust

või selle ajal. Reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul teavitatakse ka tema tööandjat ja/või

õppeasutust.

Seega ei teki uut, senisest eraldi haldusmudelit, vaid eelnõu rakendub olemasoleva

reservteenistuse korralduse raamistikus. See tähendab, et Kaitseliidu tegevliikmete kaasamisel

tuleb kasutada juba kehtivaid reservteenistuse korraldamise mehhanisme ning tagada, et isikute

kutsumine, teavitamine, arvestus ja teenistusse ilmumisega seotud haldustoimingud toimuksid

kehtivas õiguses sätestatud korras.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub või on väga vähene. Eelnõu

reguleerib riigikaitse valdkonda ega pane kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, õigusi

ega kohustusi. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib mõju avalduda üksnes kaudselt

üksikjuhtudel, kui reservteenistuses osaleva Kaitseliidu tegevliikme töö- või elukorraldus on

seotud kohaliku omavalitsuse asutusega, kuid selline mõju ei ole käsitatav kohaliku

omavalitsuse korralduse sisulise muutusena.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõu sotsiaalne mõju on piiratud, kuid üldjoontes positiivne. Muudatus suurendab

õigusselgust Kaitseliidu tegevliikmete jaoks, sest selgemalt määratletakse, et Kaitseliitu võib

kaasata ka Kaitseväe ülesande raames elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kui kaasamine

toimub reservis olevate isikute toel, on Kaitseliidu tegevliikmete õigused ja kohustused ette

nähtavad kehtiva reservteenistuse korras.

See tähendab, et isik teab ette, milline on etteteatamise kord, millised kohustused tal on ning

millistel tingimustel võib teavitada tema tööandjat ja/või õppeasutust. Selline õigusselgus

toetab ka Kaitseliidu tegevliikmete valmisolekut panustada riigikaitsesse.

Mõju Kaitseliidu tegevliikmete tööandjatele ja lähedastele seisneb eeskätt vajaduses kohandada

töö- ja pereelu olukorras, kus Kaitseliidu tegevliikmest reservis olev isik osaleb

reservteenistuses. Samas leevendab seda mõju asjaolu, et õppekogunemiste puhul on seaduses

ette nähtud varajane etteteatamine ning tööandja teavitamise võimalus reservis oleva isiku

kirjalikul nõusolekul. LÕKi puhul võib mõju olla intensiivsem, sest selle olemusest tulenevalt

võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega või selle ajal.

Sotsiaalne mõju ei seisne uute kohustuste loomises väljaspool reservteenistuse süsteemi, vaid

olemasoleva õigusraamistiku kohaldamises olukordadele, kus Kaitseliidu tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames vajaliku tegevuse täitmisse.

Demograafiline mõju puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt sündimust, suremust, vanuselist

koosseisu, rännet ega regionaalset asustust. Kaudne mõju võib avalduda üksnes selles, et

selgem õiguslik raamistik võib toetada vabatahtlikult riigikaitses osalemise atraktiivsust, kuid

sellel ei ole eeldatavalt mõõdetavat demograafilist tulemust.

6.3. Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservväelased, eelkõige sõjaväepolitsei väljaõppe saanud reservväelased;

Sihtrühm 2: PPA;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi.

Muudatuse sihtrühm on reservis olevad isikud, kuid mõju ei avaldu kõigile reservväelastele ega

kogu reservi koosseisule. Mõju avaldub üksnes sellele osale reservväelastest, eelkõige

39

sõjaväepolitsei väljaõppe saanud isikutest, kes on saanud või saavad PPA ülesannete täitmiseks

vajaliku täiendõppe, kellel on ülesande täitmiseks vajalikud oskused ja varustus ning kes

kutsutakse erakorralise seisukorra ajal LÕKile või kaasatakse muul seaduses sätestatud alusel

PPA ülesannete täitmisse.

Politsei- ja Piirivalveamet moodustab koos kaitseväega aastatel 2025–2027 vähemalt

tuhandeliikmelise kriisiüksuse. 2026. aasta lõpuks annavad Kaitsevägi ja PPA politsei

kriisiüksuses teenimiseks vajaliku täiendõppe üle 600 reservväelasele. PPA eesmärk on, et

2027. aasta lõpuks on välja koolitatud ja varustatud kriisiüksus, mis hõlmab ka sadu kriisirolli

võtnud abipolitseinikke.

Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse ei ole igapäevane ega tavapärane tegevus,

vaid erandlik meede, mida saab rakendada erakorralise seisukorra ajal ning üksnes juhul, kui

seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Seetõttu on mõju reservväelastele esinemissageduselt

väike, kuid kaasamise korral võib mõju konkreetsele reservväelasele olla ajutiselt oluline, sest

see võib mõjutada tema töö- ja pereelu ning tavapärast elukorraldust.

PPA puhul avaldub mõju eelkõige võimaluses kasutada kriisiolukorras täiendavat väljaõpetatud

isikkoosseisu. Kaitseväe puhul avaldub mõju reservväelaste kutsumise, arvestuse, teenistusliku

korralduse ja vajaduse korral käsuliini tagamise kaudu. Muudatus ei tähenda PPA ülesannete

ülevõtmist Kaitseväe poolt: PPA säilitab ülesannete sisulise juhtimise ja vastutuse oma

pädevuse piires ning reservväelased tegutsevad seaduses sätestatud alustel ja ettenähtud

juhtimiskorralduse kohaselt.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse võimalus kaasata

erakorralise seisukorra ajal reservväelasi PPA ülesannete täitmisse olukorras, kus

põhiseaduslikku korda, avalikku korda või riigi julgeolekut ähvardav oht nõuab täiendavat

väljaõpetatud isikkoosseisu. Selline lahendus suurendab riigi sisemist vastupanuvõimet ja

kriisideks valmisolekut ning aitab tagada kriitiliste ülesannete täitmise ka olukorras, kus PPA

tavapärased ressursid on oluliselt üle koormatud.

Muudatus toetab ka Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja vastupanuvõimet laiemalt. NATO lepingu

artikli 3 kohaselt arendavad liikmesriigid eraldi ja ühiselt oma suutlikkust relvastatud rünnakule

vastu seista. Selle eesmärgiga on kooskõlas ka riigisisese valmisoleku tugevdamine, sealhulgas

sisejulgeoleku kriitiliste ülesannete täitmise võime säilitamine kriisiolukorras. Sõjalised ja

hübriidohud võivad kriisi korral avalduda samaaegselt mitmes valdkonnas, mistõttu on riigi

sisemine toimepidevus, avaliku korra tagamine, riigipiiri kaitse ning oluliste objektide kaitse

osa laiemast riigikaitselisest vastupanuvõimest.

Reservväelaste kaasamine ei asenda PPA püsivat isikkoosseisu ega tavapärast politseilist

reageerimist, vaid loob erakorralise ja ajutise lisavõime olukordadeks, kus riigil tuleb kiiresti

suurendada avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise võimet. Seetõttu on mõju riigi julgeolekule

oluline ja positiivne, kuid mõju tegelik ulatus sõltub erakorralise seisukorra väljakuulutamisest,

Vabariigi Valitsuse otsusest ning konkreetse ohu laadist ja ulatusest.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Riigi võime tagada erakorralises olukorras

avalik kord, sisejulgeolek ja kriitiliste ülesannete täitmine toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste

ja partnerite silmis. Samuti näitab see, et Eesti arendab lisaks sõjalisele kaitsevõimele ka

ühiskonna vastupanuvõimet ja tsiviilvalmidust. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi

ega tekita uusi välispoliitilisi kohustusi.

40

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Reservväelaste kaasamisel PPA ülesannete täitmisse paraneb riigi võime täita sisejulgeoleku

kriitilisi ülesandeid erakorralise seisukorra ajal. Reservväelased saavad toetada PPA-d üksnes

eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel Vabariigi Valitsuse määratud perioodil ja ulatuses.

Tegemist on ajutise ja erandliku kaasamisega, mitte püsiva muutusega PPA või Kaitseväe

tavapärases töökorralduses.

PPA jaoks tähendab muudatus võimalust kasutada kriisiolukorras täiendavat väljaõpetatud

isikkoosseisu näiteks massilise korratuse tõkestamisel, riigipiiri ebaseadusliku ületamise

takistamisel, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmisel või muude eelnõus

nimetatud ülesannete täitmisel. Samal ajal eeldab muudatus PPA-lt täiendavat planeerimist,

väljaõppe korraldamist, reservväelaste ülesandepõhist ettevalmistamist, varustamist,

juhtimismudeli kehtestamist või täpsustamist ning koostööprotseduuride kooskõlastamist

Kaitseväega.

Kaitseväe jaoks avaldub mõju eelkõige reservväelaste kutsumise, arvestuse, teenistusliku

korralduse ja vajaduse korral käsuliini tagamise kaudu. Kuna ülesannetesse kaasatavate

reservväelaste sisuline ettevalmistamine toimub PPA ja Kaitseväe koostöös, ei too muudatus

Kaitseväele eeldatavalt kaasa püsivat olulist lisakoormust. Küll aga eeldab kaasamise

ettevalmistamine asutustevahelist koostööd, sealhulgas reservväelaste valikut, kutsumist,

teenistuskorralduse koordineerimist, andmevahetust ja vajaduse korral õppuste korraldamist.

Arvestades, et kaasamise eeldus on erakorralise seisukorra kehtestamine ning Vabariigi

Valitsuse otsus, on mõju esinemissagedus riigiasutuste tavapärasele töökorraldusele väike.

Mõju intensiivsus võib kaasamise korral olla siiski ajutiselt oluline, sest PPA ja Kaitsevägi

peavad tagama reservväelaste kiire rakendamise, juhtimise, varustamise, järelevalve ja

ülesannete täitmise õiguspärasuse.

Muudatus ei vähenda riigiasutuste kohustust kasutada esmalt tavapäraseid ressursse ning

kaasata reservväelasi üksnes siis, kui see on erakorralise seisukorra lahendamiseks vajalik ja

proportsionaalne. PPA põhivastutus oma ülesannete täitmisel säilib. Reservväelased

moodustavad täiendava võimekuse, mitte PPA püsiva isikkoosseisu asenduse.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid see on maandatav. Riskid võivad seisneda eelkõige

ülesannete ja juhtimisvastutuse ebaselguses, reservväelaste ebapiisavas ettevalmistuses

politseilise iseloomuga olukordades tegutsemiseks, jõu või vahetu sunni ebaproportsionaalses

kasutamises, puudulikus teabevahetuses PPA ja Kaitseväe vahel või reservväelaste liiga

ulatuslikus kasutamises väljaspool erakorralise vajaduse piire.

Riskide maandamiseks tuleb tagada selge õiguslik alus, ülesandepõhine väljaõpe, PPA ja

Kaitseväe eelnev koostöö, ühtsed tegutsemisjuhised, selge juhtimismudel, jõu ja vahetu sunni

kasutamise reeglite ning politseilise tegevuse põhimõtete tundmine, piisav varustus, tegevuse

dokumenteerimine ning järelevalve. Samuti tuleb tagada, et reservväelasi kasutatakse üksnes

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ajutiselt ning Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses

ja perioodil.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne. Kaudne mõju võib avalduda

üksikjuhtudel, kui reservväelase töö- või elukorraldus on seotud kohaliku omavalitsuse

asutusega või kui PPA täidab ülesandeid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Selline mõju ei

muuda kohaliku omavalitsuse asutuste ülesandeid ega töökorraldust.

41

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on piiratud, kuid valdavalt positiivne sotsiaalne mõju. Reservväelased, kes kaasatakse

PPA ülesannete täitmisse, saavad kasutada ja kinnistada senist sõjalist või sõjaväepolitseilist

ettevalmistust ning omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi sisejulgeolekuvaldkonnas.

Sellised oskused võivad hõlmata näiteks massilise korratuse tõkestamist, riigipiiri

ebaseadusliku ületamise takistamist, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmist

ning tegutsemist PPA juhitud kriisiolukorras.

Mõju ei avaldu kõigile reservväelastele, vaid üksnes neile, kes on vastava ülesande täitmiseks

välja valitud, saanud vajaliku väljaõppe ja kutsutud teenistusse. Seetõttu on sotsiaalne mõju

reservväelaste koguarvu arvestades piiratud. Kaasamise korral võib mõju konkreetsele

reservväelasele ja tema lähedastele olla siiski tuntav, sest teenistusse kutsumine võib ajutiselt

mõjutada töökorraldust, õpinguid, pereelu ja muid isiklikke kohustusi.

Ebasoovitava sotsiaalse mõju risk seisneb eelkõige reservväelase, tema tööandja või lähedaste

ajutises koormuses, samuti võimalikus psühholoogilises pinges, mis võib kaasneda politseilise

iseloomuga kriisiülesannete täitmisega. Neid riske aitab maandada selge teavitamine, ülesande

ajutine iseloom, väljaõpe, varustus, juhtimine, reservväelaste õiguste ja tagatiste säilimine ning

vajaduse korral tugimeetmete rakendamine.

Positiivse mõjuna võib muudatus tugevdada reservväelaste riigikaitselist identiteeti, praktilist

valmisolekut ja oskust tegutseda koos PPA-ga kriisiolukorras. Regulaarne väljaõpe, treeningud

ja koostööõppused aitavad suurendada üksuste sidusust, arusaama rollijaotusest ning

valmisolekut panustada Eesti julgeolekusse.

Demograafilist mõju eelnõul ei ole. Eelnõu ei mõjuta sündimust, suremust, rännet, vanuselist

koosseisu ega regionaalset asustust.

6.4. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse hüvitise maksmine

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased, kes osalevad sõjaväelises väljaõppes. Hinnanguliselt

tekiks vajadus maksta toitlustuse kulude katteks hüvitist ligikaudu 200-le ajateenijale ja

reservväelasele, kellele ei ole võimalik väljaõppetingimustest tulenevalt toitlustust tagada.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus mõjutab vähesel määral ka välissuhtlust. Paindlikum toitlustuse korraldus ning

võimalus maksta toiduraha ette, võimaldab tõhusamalt läbi viia hajutatud, rahvusvahelist ja

erinevates keskkondades toimuvat sõjalist väljaõpet. Sellega paraneb väljaõppe järjepidevus ja

kvaliteet, üksuste valmisolek tegutseda erinevates operatiivkeskkondades ning koostöö liitlaste

ja partnerriikidega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus vähendab märkimisväärselt töökoormust ning suurendab korralduslikku efektiivsust.

Kehtiv praktika, mis põhineb avansil ja hilisemal kuludokumentide esitamisel, tekitab nii

teenistujatele kui ka menetlejatele suure töökoormuse. Kavandatav lahendus – maksta toiduraha

ette fikseeritud ulatuses – lihtsustab menetlusprotsesse ja vähendab bürokraatiat.

Kaitseväe jaoks tähendab kuludokumentide kogumise, kontrollimise ja menetlemise nõude

kaotamine kiiremat ja lihtsamat hüvitiste maksmise protsessi ning suuremat paindlikkust

väljaõppe planeerimisel ja läbiviimisel.

42

Majanduslik mõju

Muudatusel on tugev positiivne majanduslik mõju ajateenijatele ja reservväelastele. Esiteks

parandab see isikute toimetulekut, kuna välistab olukorrad, kus nad peavad teenistusülesannete

täitmiseks tegema isiklikke kulutusi või ootama nende hilisemat hüvitamist. Toiduraha

ettemaksmine annab kindluse, et igapäevased vajadused on kaetud. Teiseks vähendab muudatus

oluliselt halduskoormust, kuna puudub vajadus kuludokumentide kogumiseks ja säilitamiseks

ning väheneb risk hüvitise saamata jäämiseks formaalsete puuduste tõttu. Kolmandaks

suurendab see motivatsiooni osaleda väljaõppes, eriti olukordades, kus see toimub väljaspool

tavapäraseid tingimusi või välisriikides.

6.5. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise korra täpsustamine

Sihtrühm 1: kutsealused, ajateenijad, kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, reservis olevad

isikud.

a) Terviseseisundi hindamisel osalemiseks makstav hüvitis. 2025. aastal läbis terviseseisundi

hindamise 9 927 kutsealust ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut ning 2509 reservis

olevat isikut, kellele on terviseseisundi hindamisel osalemiseks ette nähtud sõidu- ja

toidukulude katteks hüvitis 15 eurot.

b) Õppekogunemistel osalevatele isikutele makstav sõidukulude hüvitis. Igal aastal osaleb

õppustel rohkem kui 10 000 reservväelast, kellel tekib õigus saada sõidukulude hüvitist.

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamisel ning välistada olukord, kus isikule seadusest

tuleneva avaliku kohustuse täitmiseks makstavat kuluhüvitis käsitatakse maksustatava tuluna.

Tegemist ei ole isiku majandusliku olukorra parandamiseks makstava tasuga, vaid

riigikaitselise kohustuse täitmisest tingitud vältimatute kulude hüvitamisega. Muudatus aitab

tagada isikute õiglasema kohtlemise ning vähendab riski, et kohustuste täitmisega kaasneb

põhjendamatu rahaline koormus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe

töökorraldusele. Hüvitiste maksuvabastust lihtsustab menetlust, vähendab bürokraatiat ning

võimaldab suunata ressursse sisuliselt olulisematesse tegevustesse. See aitab kaasa

töökoormuse vähenemisele avalikus sektoris ning suurendab menetluse kiirust ja efektiivsust.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Hüvitiste maksuvabastamine aitab tagada õiglasema kohtlemise,

vähendada maksukoormust ning toetada riigikaitseliste kohustuste tõhusat täitmist.

Standardiseeritud maksuvaba hüvitise kehtestamine võimaldab oluliselt lihtsustada menetlust,

vähendada bürokraatiat ning suunata ressursid sisuliselt olulisematesse tegevustesse.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on positiivne mõju isikute toimetulekule ja motivatsioonile. Muudatusel on

positiivne sotsiaalne mõju, kuna see parandab isikute toimetulekut ja toetab nende

motivatsiooni olukordades, kus nad täidavad riigikaitselisi kohustusi. Sõidu- ja toidukulude

hüvitiste maksuvabastus vähendab põhjendamatut isiklike kulude kandmise vajadust ning aitab

tagada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine ei tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Demograafilist mõju muudatusel ei ole.

43

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne.

7.1. Lahinguvalve ülesande täitmisega kaasnevad kulud üksnes lahinguvalve rakendamisel.

Kulu suurus sõltub lahinguvalvesse kaasatavate isikute arvust ja ülesande täitmise kestusest.

Kui lahinguvalvele rakendatakse õppustel osalemisega analoogset tasustamise korda, oleks 10

tegevväelase 14-päevase lahinguvalve korral lisatasu kulu koos tööandja maksudega 10 972

eurot. Arvestus põhineb tegevväelaste palgajuhendis12 sätestatud lisatasu määradel ning

valemil: ((10 × 14 × 40) + (10 × 4 × 65)) × 1,338. Täpne kulu sõltub igal konkreetsel juhul

lahinguvalvesse kaasatavate tegevväelaste arvust ja lahinguvalve kestusest.

Kui lahinguvalve rakendamiseks on vaja täiendavalt välja kutsuda näiteks 10 reservväelast

samaks ajavahemikuks, kaasneks sellega täiendav kulu kokku 9462 eurot. Ajateenijatega

seotud kulud ning tegevväelaste varustusega seotud kulud ei muutu, kuna need on juba praegu

arvestatud Kaitseväe jooksvate kulude hulka.

Kokkuvõttes ei kaasne lahinguvalve rakendamisega riigile täiendavaid kulusid. Rakendamisega

seotud võimalikud kulud kaetakse Kaitseväe eelarvest olemasolevate vahendite arvelt.

7.2. Eelnõu rakendamisega kaasneb Kaitseväele täiendav kulu kuni 11 000 eurot aastas seoses

ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuskulu hüvitamisega. Kulu arvestuse aluseks on

ligikaudu 200 isikut aastas, kellele hüvitatakse toitlustuskulu keskmiselt kuue päeva eest, mis

teeb kokku ligikaudu 1200 toitlustuspäeva aastas. Täiendav kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest.

7.3. Tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega ei kaasne tulu ega täiendavat kulu

riigieelarvele. Sõidu- ja toiduhüvitiste kulu on iga-aastaselt planeeritud Kaitseväe

(reservteenistusse saabumisel ning välisriigis elava ajateenija puhkusele sõiduks makstav

sõidukuluhüvitis) ja Kaitseressursside Ameti (terviseseisundi- ja ning kutsesobivuse hindamisel

makstav sõidu- ja toidukulu) eelarvesse ning täiendavat kulu sellega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vaja kehtestada kaitseministri määrus „Lahinguvalve

raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate ning edasilükkamatut pädevust

rakendavate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu kehtestamine“.

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vaja muuta kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrust

nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg on põhjendatud vajadusega

rakendada ajateenistuse ja reservteenistuse uus mudel terviklikult alates 2027. aastast ning

tagada 2026. aastal vajalik ettevalmistusaeg väljaõppe, teenistuskorralduse ja instruktorite

ettevalmistuse kohandamiseks. Kalendriaasta alguses jõustumine tagab ühtlasi õigusselguse ja

väldib muudatuste rakendamist väljaõppe- ja teenistustsükli keskel.

12 Kaitseväe juhataja käskkiri nr 9, kehtestatud 15.01.2018.a

44

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseministeeriumi tagasiside eelnõu kohta esitatud

märkustele on ära toodud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………..2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1 (5)

EELNÕU

04.05.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Lahinguvalve

(1) Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek

ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele.

(2) Lahinguvalve raames võib täita käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud riigi

sõjalise kaitsmise ülesannet, punktis 2 nimetatud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise

ülesannet, punktides 46, 410 ja sama paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud ülesandeid ning

rakendada § 31 lõikes 11 nimetatud edasilükkamatut pädevust.“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses

olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise

ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud alustel.“;

3) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 49“ tekstiosaga „§-des 49 ja 491“;

4) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482. Lahinguvalve raames jõu kasutamine

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kasutada jõudu tegevväelasest ülema korraldusel

käesoleva seaduse §-s 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas seaduses sätestatud

alusel.“;

5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

㤠491. Lahinguvalve raames erimeetmete kohaldamine ja vahetu sunni kasutamine

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks:

1) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku;

2 (5)

2) ajutiselt keelata isiku viibimise Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

kohustada teda lahkuma või Kaitseväe julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;

3) anda sõiduki või maastikusõiduki juhile käe, saua või helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks;

4) sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise

vahendit või relva.

(2) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmete

rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist jõudu, erivahendit ja relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuva vahetu olulise või

kõrgendatud ohu tõrjumiseks on lahinguvalves osaleval kaitseväelasel edasilükkamatu

pädevuse alusel ja tegevväelasest ülema korraldusel õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des

45 ja 451 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras

ning kasutada käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud erivahendit ja relva.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise

volitused ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja

vahetut sundi muul käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel.“.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eesmärgil“ tekstiosaga „, mille

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused“;

2) paragrahvi 5 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisaõppekogunemisel“

tekstiosaga „sõjaväelise väljaõppe täiendamise eesmärgil, mille raames võib anda

teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused“;

3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Teenistusülesannete täitmine kaitseväeteenistuskohustuse ajal

(1) Ajateenijale ja reservväelasele võib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal anda muu

hulgas Kaitseväe korralduse seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud lahinguvalve raames

teenistusülesande.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja

reservväelane olema enne läbinud vajaliku väljaõppe ja esmase sõjaväelise väljaõppe.

(3) Lahinguvalve raames käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selliste teenistusülesannete,

millega võivad kaasneda avaliku võimu volitused, täitvate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu

igaks aastaks kehtestab Kaitseväe juhataja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

3 (5)

„(21) Ohutusnõudeid järgides võib käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud

teenistusülesannete täitmisel seada ajateenija olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale

lahingutegevusele, kui see on kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ tekstiosaga

„, käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud teenistusülesannete täitmise“;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ajateenijale makstakse toidukulu katteks hüvitist, kui ajateenija väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

7) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

8) paragrahvi 69 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnadega „ja täitmiseks

teenistusülesandeid“;

9) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses:

„(33) Õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal võib reservväelast rakendada Kaitseväe

korralduse seaduse §-s 41 nimetatud lahinguvalves, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud

ohule või ründele reageerimiseks.“;

(34) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

lisaõppekogunemisel osalevale reservväelasele anda teenistusülesande osaleda järgmiste

politsei ülesannete täitmises:

1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-s 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine.“;

10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Reservväelasele makstakse toidukulu katteks hüvitist, kui reservväelase väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

11) paragrahvi 80 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

12) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmise ajal.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 4 lõikeid 31 ja 32 täiendatakse pärast sõna „ülesanne“ sõnadega „ja

tegevus“ vastavas käändes.

§ 4. Tulumaksuseaduse muutmine

4 (5)

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelasele“ sõnadega „ja

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule“;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 19 asendatakse sõnad „tervisekontrolli kulude hüvitamine“

sõnadega „makstavat tervisekontrolli kulude hüvitist“;

3) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161) Kaitseväeteenistuse seaduse § 36 lõike 1, § 54 lõigete 41 ja 8, § 80 lõigete 1, 3 ja 71, § 808

lõike 1, § 81 lõike 51 ja § 82 lõike 53 alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale, kaitseväekohustust võtta soovivale isikule ja

ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium

22.04.2026 nr 1.1-11/1591-2

1. Eelnõu § 4 punktiga 2 soovitakse täiendada tulumaksuseaduse § 13

lõiget 3 punktiga 19. Sellise järjekorranumbriga punkt on nimetatud

lõikes alates 2025. aastast aga juba olemas.

TuMS § 13 ei ole uue maksuvabastuse jaoks ka sisuliselt sobiv säte,

kuna käsitleb palgatulu maksustamist ja töise tulu saajatele

makstavatele hüvitistele kehtestatud maksuvabastusi.

Vabastus tuleks lisada TuMS § 19 lõikesse 3.

Palume sõnastada eelnõu § 4 punkt 2 järgmiselt:

„2) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises

sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse [palume lisada siia ka viide

vastavale

seadusesättele/sätetele] alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis

olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale ja kaitseväekohustust

võtta soovivale isikule

makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“

Arvestatud.

Justiitsministeerium

28.04.2026 nr 8-2/2776

1. Eelnõu sisu arvestades on tegemist riigikaitseõiguse kontekstis

sedavõrd olulise ajateenistuse kui ka reservteenistuse (LÕK, RÕK

osalemise kohustus) üldpõhimõtteid muutva eelnõuga, et seda ei

peaks menetlema kiirustades.

Teadmiseks võetud.

2

Eelnõuga muudetaks põhimõtteliselt ajateenistuse olemust. Eelnõu

kohane nn lahinguvalve ei eelda põhiseaduse (PS) alusel kehtestatud

erikorra kehtestamist ja piirdub kaitseväe juhataja otsusega. Seega

saaks PS-st tulenevat nn riigikaitsekohustust täitma asunud

kutsealust eelnõu kohaselt kaitseväe juhataja otsusel nn

lahinguvalve ülesande raames määrata kohustuslikult ka riigi ees

seisvate ohuolukordade igapäevasesse lahendamisse. Nii näiteks on

kaitseväe korralduse seaduse (KKS) 3 lg 1 p 46 kohaselt kaitseväe

ülesanne Eesti merepiiri ja õhuruumi valvamine ja kaitse, samuti

võidakse kaitseväge kaasata riigipiiri ebaseadusliku ületamise

tõkestamisse. Ajateenijate toel täidaks kaitseväe ülesandeid, mis on

kehtiva õiguse raames täna üksnes vastava väljaõppe ja

teenistussuhtega tegevväelastel (KV teenistuses olev ametnik).

Palume Kaitseministeeriumil eelnõu edasise menetluse raames

hinnata, kas ajateenijale eelnõus pakutud kujul lahinguvalve

kohustuse/teenistusülesande panemine on PS-ga kooskõlas (mh

lahinguvalve määramise nn ohu- ja ka otsustustasand piisavad ning

lahendatavad ülesanded põhjendatud).

Arvestatud. Seletuskirjas hinnatud eelnõu vastavust põhiseadusele.

2. Eelnõu § 1 p 1 (KKS § 41 lg 1) – eelnõus jääb ebaselgeks lävend,

millal võib kaitseväe juhataja üldse kehtestada lahinguvalve kui

Kaitseväe üksuste valmisolekut ja võimekust tagavate tegevuste

kogumi, mille raames ajateenijad või ka reservväelased saavad

kohustuslikke teenistusülesandeid või käske. Milline peab olema see

nn ohu tasand tänase riigikaitseõiguse vaates (nt arvestades, et

RiKS-s on oma reeglitega kõrgendatud kaitsevalmidus)?.

Lahinguvalve mõistes KKS (§ 41) viidatakse „valmisolekule ja

võimekusele reageerida kõrgendatud ohule või ründele“, samas

meetmed (vt nt § 482 lg 1 ja § 491) lubavad arvata, et mõeldud on

konkreetsete olemasolevate ohuolukordade lahendamist (ei ole vaid

nn üksuste valmisoleku tagamise küsimus). Arutelu vajaks, kas

kaitseväe juhataja otsustuslävend on selleks üldse piisav.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud ja seletuskirja täiendatud. Eelnõus on

täpsustatud, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega

tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele. Eelnõusse on lisatud säte, mille järgi

lahinguvalves osalevate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu igaks

aastaks määrab kaitseminister määrusega. Seeläbi on tagatud kohane

tsiviilkontroll. Kaitseväe juhataja otsustab lahinguvalve

korraldamise, st Kaitseväe juhataja määrab näiteks selle, milliseid

ülesandeid millised konkreetsed üksused parasjagu täidavad. See on

Kaitseväe juhataja tavapärane pädevus KKS § 24 p 1 järgi, mille

3

kohaselt Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab

Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

3. Eelnõu § 1 p 4 (lisatav § 491) – lõikes 1 reguleeritakse lahinguvalve

olukorras ajateenijate ja reservväelaste korrakaitselist pädevust

andes neile vahetu sunni kasutamise õiguse. Korrakaitseseaduse

loogika kohaselt tuleks esmalt reguleerida muud erimeetmed, mida

ohu kõrvaldamiseks kasutada saab, vahetu sund on viimasena

kasutatav meede. Seega teeme ka siin ettepaneku reguleerida lõikes

1 erimeetmed (praegune lg 2) ja vahetu sund järgmises lõikes, s.o

lõikes 2.

Lõike 2 rakendamise tingimused on sätestatud viitena lõikele 1.

Lõike 1 kohaselt peab ajateenija ja reservväelane saama vahetu

sunni kohaldamiseks tegevväelasest ülema korralduse. Kas sama

nõue kehtib ka lõikes 2 toodud erimeetmete kohaldamisel?

Õigusselguse tagamiseks soovitame siiski mõlemas lõikes meetmete

kohaldamise alused selgelt välja kirjutada (lõikes 1 eelistatavalt

erimeetmete kohaldamise tingimustena julgeolekualal, selle vahetus

läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamine või

tõrjumine või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamine ja lõikes 2 vahetu sunni kohaldamisel lg

1 nõuded + tegevväelasest ülema korraldus).

Kas lõike 2 punkt 2 eraldivõetuna on vajalik? Tegemist on sisuliselt

vahetu sunni kasutamisega sõiduki peatamiseks. Sõiduki peatamise

alus on punkt 3 ja vahetu sunni kasutamine, kui märguanne

peatamisvahendina ei toimi, tuleneb vahetu sunni sättest. Ka isiku

peatamisel võib tekkida vahetu sunni kohaldamise vajadus, seda aga

eraldi alusena välja ei tooda. Seega, miks peaks sõiduki puhul see

teisiti olema. Lõige 3 annab kaitseväelasele õiguse kohaldada

vahetut sundi muuhulgas ka ohu ennetamiseks. Korrakaitseseaduse

kohaselt ei ole ohu ennetamiseks vahetu sunni kohaldamine lubatud

Arvestatud.

Eelnõu muudetud.

4

(v.a. olulise ja kõrgendatud ohu ennetamise olukorrad). Palume sätte

sõnastust muuta nähes ette vahetu sunni ohu tõrjumiseks.

4. Eelnõu § 2 p 3 (KVTS § 61) – eelnõuga plaanitakse anda ajateenijale

ametniku teenistusülesandeid ehk ajateenijale antakse avaliku

võimu teostamise volitus. See ei ole kooskõlas avaliku teenistuse

seadusega, mille kohaselt avalikku võimu teostavad vaid ametnikud.

Seletuskirja lk 4 on öeldud, et ajateenijad, kellel ei ole veel

sõdurioskuseid või spetsiaalselt väljaõpet, saavad täita toetavaid

ülesandeid ning pärast saavad lisaks täita ka muid ülesandeid (ehk

teostada avalikku võimu). Ajateenijate poolt ametnike

teenistusülesannete täitmist toetavate ülesannete täitmist võib

kaaluda, kuid mitte avaliku võimu teostamist samaväärselt

ametnikega. Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium esitatud

ettepanekut.

Antud selgitus.

Eelnõuga kavandatav avaliku võimu teostamine volitatakse

kaitseväeteenistuskohustuslastele kitsamalt kui ametnike avaliku

võimu teostamise ulatus.

Eestis juba eksisteerib praktika, kus riik annab piiratud avaliku

võimu volitusi isikutele, kes ei ole ametnikud:

• abipolitseinikud (toetavad politseid).

Abipolitseinike esmane väljaõpe on 40 h, teisene väljaõpe, mis

annab iseseisva pädevuse tegutseda on 100 h, peale mida tekivad

abipolitseinikul volitused korrakaitseliste meetmete rakendamiseks

(Abipol § 16 j §16´). Ajateenijad läbivad palju mahukama ja pikema

väljaõppe enne kui nad asuvad lahinguvalvesse. Lisaks on

kaasnevad volitused ka palju enam piiratud (vrd AbiPol § 16 ja §

16´ning eelnõu § 49´);

• vabatahtlikud päästjad (toetavad päästeteenistust).

Sarnaselt abipolitseinikega tekib vabatahtlikel päästjatel lühikese

väljaõppe järel õigus korrakaitseliste meetmete rakendamiseks.

Seega ei ole tegemist uue põhimõttega, vaid olemasoleva praktika

laiendamisega. Ajateenijad sobituvad sellesse raamistikku

loogiliselt. Võrreldes vabatahtlikega:

• ajateenistus on seadusest tulenev kohustus, mitte vabatahtlik

tegevus,

• ajateenijad alluvad rangemale distsipliinile ja käsuliinile,

• nad on juba riigi kontrolli ja väljaõppe all.

See tähendab, et riigil on ajateenijate üle suurem järelevalve ja

vastutus kui vabatahtlike puhul, mis õigustab neile volituste

andmist.

5

Riigikaitse ja sisejulgeolek ei ole enam rangelt eraldatavad kriisid

(nt loodusõnnetused, hübriidohud) nõuavad ressursside paindlikku

kasutamist. Ajateenijate kaasamine ohu ennetusse ja tõrjesse läbi

avaliku võimu piiratud volituste andmise võimaldaksid neil reaalselt

panustada, mitte olla vaid toetavas rollis.

Oluline on rõhutada, et volitused on selgelt piiritletud, kasutamine

toimub konkreetsetes olukordades ja järelevalve all, sarnaselt

abipolitseinikele ei ole tegemist täismahus politseivõimu

volitustega. Lisaks Ajateenijad on juba osa riigi kaitseaparaadist

ning nad tegutsevad riigi nimel ja riigi korraldusel.

Seega ei ole tegemist tsiviilisikutele võimuvolituste andmisega.

Meetmete rakendamise volituste andmine (nt isikute ja sõidukite

peatamise ning viibimiskeelu kehtestamise volitused) ajateenijatele

on põhjendatavad, kui need on piiratud ja selgelt reguleeritud, seotud

konkreetsete ülesannetega (nt kriisihaldus, objektikaitse), alluvad

tsiviilkontrollile ja järelevalvele.

Seega avaliku võimu teostamise delegeerimine on lubatav ka

väljaspool avalikku teenistust, kuid delegeerimine peab tuginema

selgesõnalisele seaduslikule volitusnormile.

Kaitseväeteenistuskohustuslane ei ole tavapärases tähenduses avalik

teenistuja ega ka avaliku võimu kandja, mistõttu võib

kaitseväeteenistuskohustuslasele delegeerida vaid juhul, kui see

nähakse ette seadusega, mis sätestatakse eelnõukohases KVTS § 5

lõikes 2. Avaliku võimu teostamine jaguneb laias laastus:

otsustusõiguseks (nt haldusaktide andmine), sunnivahendite

kasutamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. Kavandatava

eelnõuga volitatakse seejuures ajateenijatele ja reservväelastele vaid

vahetu sunni kohaldamise õigus, mitte iseseisev otsustusõigus (ehk

haldusakti andmine) ega riikliku järelevalve teostamise õigus. Seega

antakse kaitseväeteenistuskohustuslastele vaid väga kitsalt

piiritletud võimuvolitus ulatuses, mis päädib vahetu sunni

6

Justiits- ja Digiministeerium ei toeta lähenemist, et lahinguvalve

olukorras saab ka ajateenijale anda Kaitseväe edasilükkamatu

pädevusega seonduva ülesande. Kaitseväe edasilükkamatuks

pädevuseks on KKS § 31 kohaselt inimese elule ja tervisele vahetu

ohu tõrjumine Eesti merealal ja väikesaartel. Tegemist on tavapärase

riikliku järelevalve ülesandega, mis eeldab avaliku võimu volituste

olemasolu. Ajateenija on küll suhtes riigiga, kuid tema tegevuse

eesmärgiks ei ole riigi avaliku korra tagamine, vaid riigikaitsesse

panustamine. Seega leiame, et ei ajateenijale ega reservväelasele ei

saa panna KKS §-s 31 sätestatud edasilükkamatu pädevusega

seonduvaid ülesandeid.

Lõikes 2 nähakse ette, et teenistusülesannete andmisele peab

eelnema lisaks esmasele sõjalisele väljaõppele ka vajalik väljaõpe.

Viimase all peetakse ilmselt silmas näiteks korrakaitseõigust

selgitavat väljaõpet, kui ajateenija või reservväelane saab kohustuse

täita Kaitseväe korrakaitselisi ülesandeid. Rõhutame, et

korrakaitseliste ülesannete täitmisel käitub Kaitsevägi tavapärase

korrakaitseorganina ja peab lähtuma korrakaitseõiguse

kohaldamise õigusega rangelt piiritletud ulatuses ning vaid

konkreetselt üksikute ülesannete raames, milleks on näiteks

mehitamata õhusüsteemide tekitatud ohtudest tingitud ohu

tõrjumine või vastavate väekaitsemeetmete rakendamise õigus

julgeolekuala kaitse eesmärgil. Nendes tingimustes võib tekkida

praktiline vajadus laiendada teatud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid.

See vajadus tuleneb ressursside nappusest ning sellest, et erinevatele

ohtudele on vajalik reageerida operatiivselt, mis oma olemuselt

teenib otstarbekuse põhimõtet ja kokkuvõttes tagab riigi tõhusama

kaitsevalmiduse ja riigi sõjalise kaitse.

Eelnõuga ei anta ajateenijatele ega reservväelastele edasilükkamatut

pädevust Eesti merealal ja väikesaarel inimeste elu ja tervise ohutuse

tagamiseks, vaid kitsalt piiritletud õigus tõrjuda mehitamata

õhusõidukitest ja mehitamata süsteemidest tulenev oht. Kaitseväe

edasilükkamatu pädevus sätestatakse eelnõus, mis on esitatud hetkel

Vabariigi Valitsuse istungile, vt EIS toimik 25-1067. Vastav selgitus

toodud seletuskirjas.

Seletuskirja täiendatud.

7

põhimõtetest. Seega ei saa väljaõpe piirduda konkreetsete loetletud

erimeetmete hüpoteesitunnuste avamise ja selgitamisega, vaid

tagada tuleb arusaam üldistest haldusmenetluse ja ohutõrje

põhimõtetest (kaalutlusõiguse teostamine, proportsionaalne

tegutsemine, põhiõiguste kaitse jne). Lisaks palume võimalusel

seletuskirjas „vajaliku väljaõppe“ sisu selgemalt välja tuua

(selgitades, et selle all mõeldakse korrakaitselist väljaõpet või

muuhulgas korrakaitselist väljaõpet).

Sama sätte lõikes 3 ja 4 on toodud, et ajateenija või reservväelane

võib kasutada vahetut sundi või jõudu „Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmisel“. Samas ei

nimetata KKS §-s 41 ühtki teenistusülesannet, säte defineerib

lahinguvalve. Sätte sõnastust tuleks seega muuta.

Eelnõu täiendatud.

5. Eelnõu § 2 p 8 (KVTS § 69 lg 3 p 3) – eelnõuga muudetakse ka

reservteenistuse vaates KVTS õppekogunemise vältel toimuva

„väljaõppe“ tähendust (nii RÕK kui ka LÕK) ning sellega kaasnevat

mõju reservväelastele. Edaspidi saaks reservväelasele KVTS-s

õppekogunemise osaks ka Kaitseväe määratud lahinguvalve raames

nn teenistusülesannete täitmine. See ei ole aga õppekogunemise sisu

ja eesmärk. On arusaadav, et õppekogunemise ajale võib sattuda ohu

olukord, mille tõrjumiseks tuleb kasutada kogunenud reservväelasi.

Selleks annavad aga aluse juba kaitseväe korralduse seaduses

eelnõuga tehtavad muudatused.

Antud selgitus.

Seletuskirja täiendatud. Kavandatav muudatus ei muuda

õppekogunemise olemust selliselt, et see lakkaks olemast väljaõpe.

Ka kehtiva õiguse järgi on õppekogunemine Kaitseväe korraldatav

sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust

ning üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. Seega ei ole

õppekogunemine käsitatav üksnes teoreetilise või klassiruumipõhise

õppena, vaid selle loomulik osa on praktiline harjutamine, oskuste

kinnistamine ja üksuse toimimise katsetamine olukordades, mis

võimalikult suurel määral vastavad tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväelise väljaõppe olemusest tuleneb, et väljaõpe ei piirdu

teadmiste edasiandmisega, vaid hõlmab ka nende teadmiste vahetut

rakendamist. Nii võib õppekogunemine oma sisult sisaldada

praktikalaadseid tegevusi, mille kaudu kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varasemalt omandatud oskusi reaalsele

8

teenistusülesandele võimalikult lähedases keskkonnas. Selline

praktiline komponent ei ole õppekogunemise eesmärgiga vastuolus,

vaid on selle eesmärgi saavutamise tavapärane ja vajalik viis.

Seetõttu täpsustatakse KVTS-is, et õppekogunemise raames võib

lisaks klassikalisele väljaõppele toimuda ka teenistusülesannete

täitmine, kui see teenib väljaõppe eesmärki, aitab harjutada üksuse

koostegevust, toetab sõjalise valmisoleku tõstmist või võimaldab

omandatud oskuste praktilist kontrolli. Sellisel juhul ei ole tegemist

väljaõppest eraldiseisva või sellega konkureeriva tegevusega, vaid

väljaõppe praktilise vormiga. Eriti sõjalise väljaõppe kontekstis ei

ole võimalik tõmmata jäika piiri „õppe” ja „praktilise

teenistusülesande” vahele, sest väljaõppe tulemuslikkus eeldab

osalemist olukordades, kus reservväelane täidab reaalse

teenistusülesande tunnuseid kandvaid ülesandeid juhendatult,

kontrollitult ja väljaõppe eesmärgil.

Lisaks selgitame, et reservväelased ei ole tsiviilisikud tavapärases

mõttes nad on mobilisatsioonivalmis struktuuri osa ning

õppekogunemine on selle struktuuri aktiveerimine rahuajal. Seega

võib väita, et tegemist ei ole tavalise väljaõppega, vaid riigikaitselise

funktsiooni ajutise realiseerimisega. Reservväelaste volitused ei ole

iga õppuse korral aktiveeritud, vaid need volitused tekivad üksnes

konkreetse ohu olukorra puhul ning volitused on funktsionaalselt

ning ajaliselt piiritletud.

6. Eelnõu § 1 p 4 (KKS § 491 lg 5) kohaselt võib lahinguvalves olev

kaitseväelane kasutada erivahendina raadioside segajat. Juhime

tähelepanu, et kehtiv elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1

punkt 1 sätestab, et kaitsevägi võib raadiosidet piirata üksnes

riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.

Justiits- ja Digiministeerium on töötanud välja ESS ja

riigilõivuseaduse (RLS) muutmise seaduse eelnõu (Elektroonilise

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

9

side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus – EIS), mis

laiendab raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei

piiritle seda ainult objekti territooriumiga. Ilmselt ei täida KKS-s

olev raadioside piiramist käsitlev säte koostoimes kehtiva ESS-ga

oma eesmärki ning vaja oleks, et ESS § 115 lg 1 punkti 1

muudetakse vastavalt eelpool viidatud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõule. Seetõttu palume märkida oma eelnõus, et

kaitseväe korralduse seadus on seotud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõuga (Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus – EIS).

7. Eelnõu § 1 p 4 – KKS-i kavandatava § 491 lõike 3 kohaselt võib

lahinguvalves olev kaitseväelane kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul, kui ta on

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse

ja tõkestamisse.

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub kaitseväelase

kaasamine kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse. Kes selle

kaasamise otsuse teeb? Kuidas teavitatakse kaitseväelast? Milliseid

kuritegusid peetakse silmas? Kes juhendab kaitseväelast selle

mõistmisel, milliseid tegusid ta ennetab ja tõkestab? Näiteks

korrakaitseseaduse § 161 (Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine

avaliku korra kaitsesse) lõike 1 punkti 1 kohaselt kaasatakse

kaitsevägi karistusseadustiku §-des 237, 246 ja 266 nimetatud

kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. Kas kavandatava § 491

lõike 3 osas peetakse silmas samu kuritegusid?

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8. Eelnõu § 1 p 4 – paragrahvi 491 lõige 4 räägib mehitamata süsteemi

peatamisest. Viidatakse õigusele kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Antud selgitus.

Mehitamata süsteemid ei ole kasutusel ainult õhus, vaid ka vees ja

maismaal. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusse esitatud Kaitseväe

10

Korrakaitseseaduses ei räägita mehitamata süsteemide peatamisest.

Seletuskirjas märgitakse leheküljel 8, et peab arvestama seaduses

sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks ning

kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Aga mis

seadusest on jutt? Lõike 5 selgitustes viidatakse

lennundusseadusele. Lennundusseaduses ei ole terminit

„mehitamata süsteem“, on termin „mehitamata õhusõiduk“. Kas

mehitamata süsteemid on kasutusel ainult õhus? Kas neid maal, vees

ei ole? Palume seletuskirja täpsustada.

korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga, milles mh reguleeritakse Kaitseväe poolt

Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist

tingitud ohtude tõrjumist ning mille seletuskirjas selgitatakse

täpsemalt, mis on mehitamata süsteem, vt EIS toimik 25-1067.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud osaliselt.

Siseministeerium

30.04.2026 kiri nr 1-7/119-7

1. Palume täiendada kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 69 lõikega

33 järgmises sõnastuses: „(33) Erakorralise seisukorra ajal võib

käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud lisaõppekogunemist

korraldada ka Kaitseväe kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete

täitmisse: 1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine; 2)

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise

ennetamine ning tõkestamine korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe

ärahoidmine ja tõkestamine; 4) karistusseadustiku §-is 246

nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine; .“ Selgitus:

Muudatusega laiendatakse lisaõppekogunemise (LÕK)

korraldamise eesmärki nii, et seda saab erakorralise seisukorra ajal

kasutada lisaks mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka Kaitseväe ja

Politsei- ja Piirivalveamet koostöös väljaõpetatava Politsei- ja

Piirivalveamet kriisiüksuse rakendamiseks. Muudatus on vajalik, et

olukorras, kus Politsei- ja Piirivalveamet põhiressurss on ebapiisav

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

11

või ammendunud, oleks võimalik Politsei- ja Piirivalveamet

kriisüksust kiiresti kaasata ettepanekus määratud ülesannete

täitmiseks ning sisejulgeoleku vastupidavuse tugevdamiseks.

Muudatus ei laienda Kaitseväe kaasamise üldisi aluseid, vaid

täpsustab, millisteks tegevusteks saab LÕK-i erakorralise seisukorra

ajal kasutada, arvestades kasvanud hübriidohte. Täiendavalt

märgime, et eelnõuga laiendatakse taaskord oluliselt Kaitseväe

rahuajal tegutsemise õigusi. Muudatustega luuakse lahinguvalve

õiguslik raamistik, määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle juhtimise alused ning

täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni,

erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimused ja kord. 2 (2)

Eelnõu järgi on lahinguvalves oleval kaitseväelasel õigus kasutada

vahetut sundi ka julgeolekuala vahetus läheduses. Juhime

tähelepanu, et julgeolekuala vahetu läheduse ruumiline ulatus ei ole

üheselt defineeritud. Ebamäärane Kaitseväe volituste ruumiline

kehtivus võib kaasa tuua dubleeritud ressursi kasutamist. Teatavasti

on üldkorrakaitseorgan Politsei- ja Piirivalveamet ning riigi vastu

suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine on

Kaitsepolitseiameti ülesanne. Samuti ei ole liialt avar volitusnorm

kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Üksikisiku põhiõiguste

kaitsmiseks peab olema Kaitseväe sekkumisõigus üheselt piiritletud

ja ettenähtav. Muuhulgas peab olema füüsilises keskkonnas selgelt

tähistatud see ala, millel on Kaitseväel õigus rakendada vahetut

sundi. Kaitseväele täiendavate õiguse andmisega tuleb hinnata ka

olemasoleva järelevalve süsteemi asjakohasust. Kuivõrd eelnõu

eesmärk on laiendada Kaitseväe rahuaja pädevusi, siis tuleb kaaluda

täiendavate tsiviilkontrolli meetmete rakendamise vajadust. Tuleb

tagada, et isikute suhtes erimeetmete rakendamise otsus on

proportsionaalne ning kogu tegevus on allutatud tõhusale ex ante ja

ex post kontrollile.

Justiitsministeerium II EIS ring (mitteametlikult)

12

1. Kaitseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile

kooskõlastamiseks Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(lahinguvalve). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Eelnõule on koostatud lahinguvalve teemat puudutav

põhjalik põhiseaduspärasuse analüüs, kuid endiselt jääb üles

küsimus, kas ajateenijate sõjaväelise väljaõppe (ajateenistuse üldine

eesmärk kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 lg 2) osaks saab

olla riigi ees seisvate reaalsete ohuolukordade igapäevane

lahendamine avaliku võimu teostamise volitustega.

Mõistame, et Kaitseväe osade ülesannete raames võib see olla

põhjendatud, nt droonitõrjes (olemas vahendid ja antud vajalik

väljaõpe jne), samas on lahinguvalve mõiste sedavõrd lai (hõlmab

eelnõu kohaselt KKS § 3 punktides 1, 2, 46, 410 nimetatud ülesandeid

ning KVTS-i muudatuse kohaselt ka Kaitseväe edasilükkamatut

pädevust), et tekib küsimus, kas nende Kaitseväe ülesannete, mida

kehtiva õiguse kohaselt täidavad tegevväelased koos vastavate

volitustega, täitmine just ajateenijate toel on riigi vaates põhjendatud

lahendus. Arvestada tuleb, et ajateenistus ei ole vabatahtlik

(erinevalt nt abipolitseinikuks olemisest), vaid riigi poolt seatud

riigikaitsekohustuse täitmine. Eelnõu kohaselt võib ajateenijaid nn

lahinguvalve ülesande (lahinguvalve kehtestamise üle otsustab

Kaitseväe juhataja) täitmise raames rakendada rahuajal nii riigi

sõjalisel kaitsmisel, s.t enne kui riigikaitseseaduse kohast

kõrgendatud kaitsevalmidust või põhiseaduse kohast erakorralist

seisukorda või sõjaseisukorda oleks välja kuulutatud, kui ka

kollektiivses enesekaitse operatsioonis osalemisel ja näiteks

riigikaitseobjekti vastase ründe tõrjumisel.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu on muudetud ja lahinguvalve ülesannetest on välja jäetud

kollektiivses enesekaitses osalemine ja kollektiivseks enesekaitseks

ettevalmistamine Alternatiivseid lahendusi on täiendavalt

seletuskirjas lahti selgitatud.

13

Eesmärk on arusaadav, kuid see oluline põhimõtteline muudatus

vajab laiemat debatti. Meie hinnangul ei ole õige, et seda eelnõu

menetletakse lühikese tähtajaga kiirkorras. Täna mõistetakse

ajateenistust siiski noorte n-ö väljaõppe kohana, mitte koosseisuna,

kes nn eesliinil ründeid tõrjuvad.

2. Teine põhimõtteline küsimus on, et eelnõusse on lisatud I

kooskõlastusringi järgselt erakorralise seisukorra ajal korraldatava

lisaõppekogunemise erisus, millega laiendatakse märkimisväärselt

lisaõppekogunemise eesmärki. Eelnõu kohaselt saaks erakorralise

seisukorra ajal lisaõppekogunemist korraldada ka nn Politsei- ja

Piirivalveameti ülesannete täitmiseks, s.t reservväelased kutsutakse

Kaitseväe lisaõppekogunemisele selleks, et lahendada riigis reaalset

ohuolukorda, mitte n-ö Kaitseväe õppusele.

Säte eelnõus:

KVTS paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes

31 nimetatud lisaõppekogunemist korraldada ka Kaitseväe

kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete täitmisse: 1) vägivallaga

seotud massilise korratuse tõkestamine; 2) riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras; 3) avaliku võimu organi ja

riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või

tõkestamine.“

Ka see muudatus on sedavõrd põhimõttelise ja laia mõjuga, et vajaks

eelnõu seletuskirjas põhiseaduspärasuse hindamist (mh arvestades,

Arvestatud.

Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsiga täiendatud.

14

et PS § 124 kohaselt on kodaniku kohustus osa võtta riigikaitsest

seaduses ettenähtud alustel ja korras). Näiteks on küsimus, kas

reservväelaste poolt lisaõppekogunemise raames kõnesolevate

ülesannete täitmine mahub sinna alla.

3. Avaliku võimu volitused on kehtiva õiguse järgi antud ametnikele.

Nüüd tehakse (taaskord) erand sellest üldisest loogikast ja nähakse

ette, et ajateenistusse asunud noored saavad avaliku võimu

teostamise volitused. Mõistetav on eesmärk tagada Eesti riigis

julgeolek ja soov selleks rakendada kõikvõimalikke meetmeid, kuid

veelkord tuleks kaaluda, kas kohustuslikus korras ajateenistusse

võetud noored inimesed peaksid olema need, kes sellist ülesannet

täidavad. Eriti rahuajal. See tähendab seda, et sisuliselt igas

olukorras võidakse just neid selleks ülesandeks kasutada. Seega nad

võivad kasutada jõudu, vahetut sundi – võivad ise selle käigus saada

viga/surma, samuti tappa lahinguvalve olukorras, kui näiteks

sundpeatatakse sõidukit vms. Seletuskirjas on öeldud, et ajateenijad

läbivad väljaõppe ja see kõik on kasulik ka praktika saamiseks.

Lisaks on jõu kasutamine lubatud vaid ülema käsul ja piiratud on ka

olukorrad, millal seda kasutada tohib. Vaatamata neile selgitustele

ja üllale eesmärgile, on oluline silmas pidada, et tegemist on olulise

muudatusega kehtivas õiguskorras, mida tuleb põhjalikult kaaluda.

Teadmiseks võetud.

Alternatiivseid lahendusi on seletuskirjas selgitatud.

4. Eelnõu § 1 p 1 – eelnõuga lisatava § 41 lg 2 loetleb ülesanded, mida

Kaitsevägi lahinguvalves täita saab. Säte ei hõlma Kaitseväe

edasilükkamatut pädevust (s.t puudub viide KKS §-le 31). Samas

lubab KVTSi plaanitav muudatus (eelnõu § 2 p 3) anda ajateenijale

ja reservväelasele mh ka Kaitseväe edasilükkamatusest pädevusest

tulenevaid ülesandeid. Seejuures seob KVTS § 61 lg 1 sätte just

lahinguvalve olukorraga, sest teeb otsese viite KKS §-le 41.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

15

Palume viia sätted omavahel kooskõlla nii, et lahinguvalves

täidetavad Kaitseväe ülesanded ja ajateenijate ning reservväelaste

kaasamise alused kattuksid.

5. Eelnõu § 1 p 5 (eelnõuga KKS lisatava § 491 lg 3) – säte annab aluse

vahetu sunni kasutamiseks lahinguvalve olukorras juhul, kui

ajateenija ja reservväelane on kaasatud riigikaitseobjekti vastase

ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise

tõkestamisse.

Palume kaaluda, kas säte on vajalik. Viidatud alusel saab Kaitsevägi

kaasata KKS § 3 lg 11 p 1 alusel. Seejuures annab lg 1 sel alusel

kaasamisel Kaitseväele õiguse kohaldada politseile omast vahetut

sundi korrakaitseseaduse (KorS) alustel ja korras. Seega kordab

lisatav säte juba olemasolevat.

Arvestatud.

Eelnõust säte välja võetud.

6. Eelnõu § 2 p 3 (lisatava § 61 lg 1) – lisaks eelpool toodud märkusele

edasilükkamatu pädevuse kohta, tekitab sättes küsimust

kõrgendatud ohu ja ründe tõrjumine. Seletuskiri ei ava, kas tegemist

on lisatingimustega, mida tuleb arvestada ajateenijate ja

reservväelaste kasutamisel edasilükkamatu pädevuse täitmiseks

(lahinguvalves olijaid saab edasilükkamatu pädevuse täitmisse

kaasata vaid juhul, kui tegemist on kõrgendatud ohu või ründe

tõrjumisega) või on see omaette alus lahinguvalves olijate

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse.

Palume seda tingimust seletuskirjas avada ja vastavalt täpsustada ka

eelnõu sätte sõnastust. Kui tegemist on edasilükkamatu pädevuse

täiendava tingimusega, on sättes üleliigne eraldada edasilükkamatut

pädevust ja lisatingimust sidesõnaga „või“.

Antud selgitus

Tegemist ei ole edasilükkamatu pädevuse täiendava tingimusega.

Antud sättest edasilükkamatu pädevus välja võetud, sest

eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 juba hõlmab võimalust rakendada

edasilükkamatut pädevust lahinguvalve raames.

7. Eelnõu esimeses versioonis võis kaitseväe korralduse seadusesse

kavandatava § 491 lõike 3 kohaselt lahinguvalves olev kaitseväelane

kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras ka juhul, kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe,

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri viidud kooskõlla. Vt ka käesoleva tabeli punkti

5 selgitust.

16

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Kooskõlastamiseks esitatud uues versioonis on kuritegude

ennetamise ning tõkestamise osas loobutud:

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele võib

lahinguvalves osalev kaitseväelane kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul, kui ta on

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise tõkestamisse.

Seletuskirjas (lk 11) räägitakse jätkuvalt kuritegude ennetamisest ja

tõkestamisest:

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 sätestatakse, et lahinguvalves

osaleval kaitseväelasel on õigus kohaldada vahetut sundi KorS-i

alusel ja korras, kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe,

riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Palume viia eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

8. Paragrahv 491 lõige 4 räägib mehitamata süsteemi peatamisest.

Viidatakse õigusele kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alusel ja korras.

KorS ei räägi mehitamata süsteemide peatamisest. Seletuskirjas (lk

12) märgitakse, et arvestama peab seaduses sätestatud erisusi

mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks ning kui mehitamata

süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Aga millisest seadusest on

jutt? Lõike 5 selgitustes viidatakse lennundusseadusele.

Antud selgitus.

Seletuskirja täiendatud.

Käesolev eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (EIS, 30.04.2026,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e53e79-ad91-

41c0-9967-cd904c3f49cf), millega tuuakse sisse mehitamata

süsteemi mõiste.

17

Lennundusseaduses ei ole terminit „mehitamata süsteem“, on mõiste

„mehitamata õhusõiduk“.

Kui eelnõuga võetakse kasutusele uus termin, siis tuleb seda ka

seletuskirjas punktis 4 (eelnõu terminoloogia) eraldi välja tuua.

9. Eelnõusse viimati tehtud täienduste tõttu palume vastavalt täiendada

ka seletuskirja sisukokkuvõtet ning eesmärgi osa, et lisada sinna

reservväelaste kaasamine Politsei- ja Piirivalveameti tegevuste

toetamiseks erakorralise seisukorra ajal, juhul kui Politsei- ja

Piirivalveameti enda ressurss on selleks ebapiisav või ammendunud.

Arvestatud.

Seletuskirja sisukokkuvõtet täiendatud.

10. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega.

Arvestatud.

1

04.05.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti iseseisev sõjaline kaitsevõime rajaneb inimestel, kes panustavad sõjalisse riigikaitsesse

tegevväelaste, reservväelaste, ajateenijate ja vabatahtlikena. Muutunud julgeolekuolukorras,

kus tuleb arvestada koordineeritud ja sünkroniseeritud rünnetega nii maismaal, merel, õhu- kui

ka küberruumis, peab sõjalise riigikaitse õiguslik raamistik võimaldama Kaitseväel reageerida

kiiresti, kasutades selleks olemasolevat isikkoosseisu ja Kaitseväe käsutuses olevaid võimeid,

paindlikult ja jätkusuutlikult. Eelnõu on välja töötatud selleks, et kiirendada ja suurendada

Kaitseväe valmisolekut ja võimekust reageerida erinevates domeenides lühikese

etteteatamisega vahetule kõrgendatud ohule ja ründele.

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu

seadust ja tulumaksuseadust. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves

osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda.

Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu

alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus

kaitseväelastega sarnastel alustel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatustega võimaldatakse ajateenijatele ja

reservväelastele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele anda täitmiseks ka teenistusülesandeid, sealhulgas lahinguvalvega seotud

ülesandeid. Nende muudatuste eesmärk on ühelt poolt tagada ajateenijatele ja reservväelastele

sisulisem ja praktilisem teenistus ning parandada laiemas mõttes üldist kaitsevalmidust ning

teiselt poolt tagada vajalik inimressurss kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks kiiret

reageerimist eeldavates olukordades. Samuti sätestatakse õiguslik alus reservväelaste

kaasamiseks PPA ülesannete täitmisse erakorralise seisukorra ajal. Ühtlasi täpsustatakse

ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi selliste ülesannete täitmisel, nähakse ette

paindlikum toitlustuse ja toidukulu hüvitamise kord olukordades, kus toitlustust ei ole võimalik

tavapärasel viisil tagada, ning laiendatakse tegevväelaste lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmise puhuks töö- ja puhkeaja erandeid.

Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) muudatustega täpsustatakse õiguslikku alust Kaitseliidu

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse ja tegevusse, sealhulgas lahinguvalvesse, et tagada

vajalik inimressurss kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks kiiret reageerimist vajavates

olukordades.

Eelnõukohase seaduse jõustumine toetab plaaniga „Kaitsevalmidus 2027“1 seatud eesmärkide

saavutamist järgmiselt:

1 Kaitsevalmidus 2027 – Kaitsevägi.

2

• paraneb üldine kaitsevalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki;

• tugevneb igapäevane väekaitse ja paraneb üksuste vahetu reageerimisvõime;

• tõuseb tegevväelaste oskuste ja ajateenijate väljaõppe tase.

Lisaks muudetakse käesoleva eelnõuga tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) selliselt, et

kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel osalemisel makstavad sõidu- ja toiduraha

hüvitised ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. TuMS muutmise eesmärk on luua õigusselgus

kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksustamise korras ning vähendada

kaitseväekohustuslaste ning Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe koormust ja bürokraatiat, mis

kaasnevad praegu kehtiva hüvitiste väljamaksmise korraldusega.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium (kaitsetahte ja inimvarapoliitika

osakonna juhataja Markus Rosin, [email protected]) koostöös Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ametiga ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse algatatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõuga, mille eesmärk on laiendada

rahuajal mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi. Muu hulgas võimaldab nimetatud

eelnõu Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega mehitamata sõidukeid ning

aktiivselt osaleda korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes.2 Käesolevas

eelnõus lahinguvalve raames antavad õigused on otseselt seotud korrakaitseseaduses tehtavate

muudatustega, kus vastavad meetmed ja vahendid sätestatakse.

Lisaks on eelnõu osaliselt seotud Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga3, mille üheks

eesmärgiks on muu hulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine ning mehitamata

süsteemidest tingitud ohtude tõrjumine. Justiits- ja Digiministeeriumil on välja töötamisel

elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võib olla

puutumuses kõnesoleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2025–2027, mis seab

Kaitseministeeriumi valitsemisalale ülesande ajateenistuse mudeli uuendamiseks. Selle

ülesande eesmärk on parandada sõjalise väljaõppe kvaliteeti ja üldist kaitsevalmidust. Ülesande

täitmise tähtaeg on 2026. aasta IV kvartal.

Eelnõuga muudetakse:

1) Kaitseväe korralduse seadust (RT I, 03.02.2026, 11);

2) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17);

3) kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10);

4) tulumaksuseadust ( RT I, 15.04.2026, 9).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2 EIS, 30.04.2026, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9386765-d290-4d73-8bf0-a68ef768f9ea. 3 EIS, 30.04.2026, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e53e79-ad91-41c0-9967-cd904c3f49cf.

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga ajakohastatakse aja- ja reservteenistuse sisu ja vormi, viies selle vastavusse riigi

sõjalise võime arendamise eesmärgiga. Sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe võimearenduse

oluline osa, mille eesmärk on valmistada isikuid, üksusi ja staape ette teenistusülesannete

täitmiseks ning sõjalise võime kasutamiseks.

Nüüdisaegne sõjaväeline väljaõpe on uute relvade, relvasüsteemide ja taktikate kasutuselevõtu

tõttu oluliselt muutunud võrreldes 2012. aastaga, mil kaitseväeteenistuse seaduse

vastuvõtmisega kujundati ajateenistuse ja reservväelaste väljaõppe senine raamistik.

Nüüdisaegne erialaväljaõpe peab hõlmama lisaks senistele oskustele, näiteks erikategooria

sõiduki juhtimisele, ka uute võimete kasutamist, sealhulgas mehitamata süsteemide käitamist.4

Samuti on muutunud üksuste taktikaline tegutsemine, sealhulgas vajadus liikuda hajutatult ja

varjatult ning rajada kaitserajatisi viisil, mis arvestab nüüdisaegse lahinguvälja ohtudega.

Paralleelselt on Kaitseväele lisatud ülesandeid, sealhulgas mehitamata süsteemide tekitatud ohu

tõrjumine, mis eeldavad korrakaitseliste erimeetmete kohaldamise oskust ning selget arusaama

üldistest ohutõrje põhimõtetest ja nende erinevusest sõjalise jõu kasutamisest. Uute ülesannete

täitmiseks ning keerukamate tegevuste ja süsteemide kasutuselevõtuks tuleb ajakohastada nii

väljaõppe sisu kui ka vormi, arvestades muu hulgas Ukraina sõjast saadud õppetunde.

Väljaõppe korraldamisel lähtub Kaitsevägi sõjalise väljaõppe eeskirjast ja õppekavadest.

Väljaõppetsüklid jagunevad individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks. Väljaõpet

alustatakse individuaalse väljaõppega, mis jaguneb üld- ja erialaväljaõppeks. Ajateenistuse

esimeses etapis omandab ajateenija vajalikud baas- ja erialaoskused, millele järgneb

kollektiivne väljaõpe. Eelnõu kohaselt võib kollektiivse väljaõppe tsüklis väljaõpet täiendada

ka praktiliste teenistusülesannete täitmisega lahinguvalve raames, kui ajateenijal või

reservväelasel on selleks vajalik väljaõpe.

Lahinguvalve lisamine teenistuskorraldusse ei muuda väljaõppe olemust ega 12-kuulise

ajateenistuse kestust. Muudatusega võimaldatakse väljaõpet täiendada praktiliste

teenistusülesannete täitmisega kollektiivse väljaõppe tsüklis. Lahinguvalve raames

teenistusülesannete täitmine ei asenda sõjaväelist väljaõpet, vaid täiendab seda juhul, kui

kaitseväelasel on ülesande täitmiseks vajalik ettevalmistus.

Samuti ei muutu kõik õppekavad, vaid neid kohandatakse võimearenduse vajadustest lähtudes.

Väljaõpe muutub praktilisemaks, sest ajateenijad ja reservväelased saavad õpitut kinnistada,

täites neile antud teenistusülesandeid valmiduses olevate üksuste koosseisus. Selle käigus

saadud õppetundide põhjal saab väljaõpet vajaduse korral täiendada ja korrigeerida.

Ajateenistuse ja reservteenistuse korralduse laiemat ajakohastamise vajadust kinnitab ka

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31

„Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu, mille

seletuskirjas põhjendati alates 2027. aastast ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamist sellega,

et väljaõppe sisu ja tehniline keerukus on kõigil erialadel kasvanud ning senine ajaraam ei

võimalda enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust.

Eelnõu eesmärk on tagada vajalik inimressurss üksuste valmisoleku saavutamiseks ja

jätkusuutlikuks toimimiseks. Selleks nähakse ette võimalus anda ajateenijale ja reservväelasele

4 Mehitamata süsteemide all mõeldakse nii mehitamata maismaasõidukeid, mehitamata õhusõidukeid,

mehitamata pealveesõidukeid kui ka mehitamata allveesõidukeid ning nende opereerimiseks vajalike võrke ja

seadmeid.

4

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelisele väljaõppele ka lahinguvalvega

seotud teenistusülesandeid, kui tal on selleks vajalik väljaõpe.

Kaitseväe võimekus rahuajal reageerida kõrgendatud ohule või ründele toetub muu hulgas

lahinguvalve rakendamisele. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, mille raames

täidetakse Kaitseväele seadusega antud ülesandeid ning tagatakse seire, juhtimise ja valmiduses

olevate üksuste järjepidevus.

Selliselt korraldatud lahinguvalve võimaldab Kaitseväel reageerida kiiresti ja proportsionaalselt

kõrgendatud ohule või ründele, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvatele ohtudele, mille

puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega. Samuti võimaldab see Kaitseväel vajaduse

korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit seaduses sätestatud alustel ja korras, näiteks riigipiiril

toimuva ränderünde tõkestamisel.

Lisaks esmasele reageerimiskiirusele annab lahinguvalves olevate üksuste olemasolu

Kaitseväele lisaaega täiendavate üksuste valmisseadmiseks, kui olukord ja ohuhinnang seda

nõuavad.

Eelnõu eesmärk on sätestada ka õiguslik alus reservväelaste kaasamiseks PPA ülesannete

täitmisse erakorralise seisukorra ajal, juhul kui PPA enda ressurss ei ole konkreetse ülesande

õigeaegseks või piisavas ulatuses täitmiseks piisav. Tegemist on ajutise ja erandliku

lisavõimega, mis ei asenda PPA püsivat isikkoosseisu ega muuda PPA ülesannete sisulist

juhtimist ja vastutust.

Kuna lahinguvalves osalevad ka tegevväelased, täiendatakse tegevväelaste töö- ja puhkeaja

erandeid käsitlevat regulatsiooni, lisades teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud

tegevuses. Muudatus arvestab lahinguvalve eripära, kus ülesannete täitmine võib toimuda

katkematult ning ei pruugi sobituda tavapärase töö- ja puhkeaja korraldusega.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustuse tagamise kord

olukorras, kus toitlustust ei ole võimalik tagada vahetult või teenuse sisseostmise teel.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha maksmist enne

väljaõppele või teenistusülesande täitmisele asumist ning vähendada sellega seotud

halduskoormust, eelkõige kuludokumentide kogumise ja menetlemise vajadust.

Eelnõu eesmärk on ka täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise õiguslikku alust, et

võimaldada Kaitseliidu selgemat ja paindlikumat rakendamist Kaitseväe ülesannete täitmisel.

Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata lisaks Kaitseväe

ülesannete täitmisele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega tagatakse õigusselgus

ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu panus seisneb Kaitseväe

ülesannete täitmist toetavates, ettevalmistavates või tagavates tegevustes.

Ühtlasi täpsustatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Kaitseväe täpsemad ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning

kaasamise tingimused ja korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus

praktikas ning tugevneb Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja

tegevuste elluviimisel.

Lisaks täpsustatakse tulumaksuseaduses kaitseväekohustuse täitmisega seotud toitlustuse ning

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamist, et tagada õigusselgus ja vältida põhjendamatut

maksukoormust.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 1 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu ettevalmistamine on kiireloomuline.

Kiireloomulisus tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast, Ukraina sõjast saadud õppetundidest,

5

uute relvasüsteemide kasutuselevõtust ning vajadusest tagada Kaitseväe plaani

„Kaitsevalmidus 2027“ õigeaegne elluviimine. See eeldab sõjaväelise väljaõppe,

teenistuskorralduse, plaanide ja protseduuride kohandamist 2027. aasta alguseks.

Alternatiivide kaalumine

Eelnõu koostamisel kaaluti eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates eelkõige

nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele, riigi

majandusele ning kooskõlale Eesti reservväelastel ja – üksustel põhineva riigikaitsemudeliga.

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab Kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel täita rahuaja piiranguid arvestades ülesandeid, mis on seotud nende kriisi- ja

sõjaaja ülesannetega ning toetavad üksuste valmisolekut.

Alternatiive arutati eelnõu ettevalmistamise käigus Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste

koostöös, kaasates Kaitseressursside Ametit, Kaitseväge ja Kaitseliitu. Arutelude käigus hinnati

erinevate lahendusvariantide mõju ajateenistuse ja reservteenistuse korraldusele, üksuste

valmisolekule, väljaõppe läbiviimisele ning sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisele. Jõuti

järeldusele, et eelnõus kavandatud lahendus toetab eesmärkide saavutamist kõige tõhusamalt.

Praegusel kujul ei võimalda Kaitseväe isikkoosseis, sealhulgas kokkulepitud tegevväelaste arv,

üksnes tegevväelastele tuginedes hoida üldises kaitsevalmiduses tegelikule sõjalise riigikaitse

vajadusele vastavat hulka üksusi. Võimalikud alternatiivid oleksid tegevväelaste arvu oluline

suurendamine, senisest ulatuslikum lisaõppekogunemiste korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse ajakohastamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning arvestades konkurentsi tööjõuturul raskesti teostatav. Samuti jätaks see kasutamata

reservväelastel ja -üksustel põhineva riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste

ulatuslikum reservteenistusse kutsumine võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele,

reservväelaste eraelule ja riigi majandusele.

Üksnes tavapäraste õppekogunemiste või lisaõppekogunemistega ei pruugi olla võimalik

tagada vajalikku reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eeskätt mehitamata

süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib ohuhinnang ja reageerimisvajadus tekkida lühikese

aja jooksul, mistõttu peab Kaitseväel olema võimalik kasutada juba teenistuses olevaid või

ülesande täitmiseks ette valmistatud üksusi.

Eeltoodust tulenevalt on alternatiividest kõige põhjendatum ajateenistuse ja reservteenistuse

korralduse ajakohastamine viisil, mis võimaldab ajateenijatel ja reservväelastel osaleda

lahinguvalve raames üldises kaitsevalmiduses olevate üksuste tegevuses ka rahuajal, kui see on

vajalik riigi sõjaliseks kaitseks, kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks või Kaitseväele

seadusega antud ülesannete täitmiseks.

Selline lahendus tagab Kaitseväele parema reageerimisvalmiduse ja võimaldab kasutada

olemasolevat inimressurssi sihipäraselt. Samuti toetab see ajateenistuse ja reservteenistuse

sisulist ajakohastamist, kuna teenistuses viibivad kaitseväelased saavad rahuajal harjutada

kriisi- ja sõjaaja ülesannetega sisuliselt seotud tegevusi võimalikult sarnastes rollides ja

vastutusega.

Ajateenistuse 12-kuuliseks muutmine on esimene samm uuele teenistusmudelile üleminekul.

Ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamine ning ajateenijate ja reservväelaste lahinguvalve

6

raames üldises kaitsevalmiduses olevate üksuste tegevuses osalemise võimaldamine ei ole

eraldiseisvad ega vastandlikud meetmed, vaid moodustavad tervikliku lahenduse.

Kui ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamine loob eeldused põhjalikumaks ja

ajakohasemaks väljaõppeks, siis lahinguvalve võimaldab väljaõpet teenistuse osana jätkata

ning kinnistada omandatud teadmisi ja oskusi viisil, mis on võimalikult sarnane kriisi- ja sõjaaja

ülesannete täitmisega. Sellega tagatakse muutunud julgeolekuolukorras ajateenijate ja

reservväelaste rahu- ja sõjaaja ülesannete ning teenistuskorralduse vajalik ja põhjendatud

sidusus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KKSi, KVTSi KaLSi ja

TuMSi. Viiendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse KKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KKSi uue §-ga 41, milles sätestatakse lahinguvalve mõiste,

Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames täidetakse, ja lahinguvalve korraldamise

pädevus.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 1 sätestab, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele. Sättega luuakse seaduses selge alus lahinguvalve käsitlemiseks Kaitseväe rahuaja

tegevusena ning piiritletakse selle sisu. Lahinguvalve on juba praegu aluseks Kaitseväe rahuaja

tegevuse planeerimisel ja elluviimisel ning eelnõuga nähakse ette võimalus kaasata ajateenijaid

ja reservväelaseid nende väljaõppe ja ettevalmistuse ulatuses lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse.

Lahinguvalve tegevused lähtuvad nii Kaitseväe põhiülesannetest, sealhulgas valmistumisest

riigi sõjaliseks kaitseks, kui ka ülesannetest, mille puhul Kaitsevägi tõrjub vahetut ohtu

edasilükkamatu pädevuse alusel või on kaasatud ülesannetesse, mille täitmisel võib seaduses

sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi. Üksuste valmisolek ja ettevalmistavad

tegevused võimaldavad Kaitseväel seadusega antud ülesandeid täita lühikese etteteatamisajaga

ja paindlikult, vajaduse korral tõrjudes rünnet või ohtu paralleelselt nii õhus, maal kui ka merel.

Lahinguvalvega seotud ettevalmistavad tegevused võivad hõlmata näiteks formeerimisliinide

püstitamist, varustuse paigutamist sõidukitele, laskemoona väljavedu, positsioonide

kaardistamist ja muid üksuse valmiduse tagamiseks vajalikke tegevusi. Neid ülesandeid võivad

täita nii tegevväelased kui ka ajateenijad ja reservväelased vastavalt oma väljaõppele,

ettevalmistusele ja spetsiifilistele oskustele, näiteks C-kategooria sõiduki juhtimise, tõstuki

juhtimise või erineva kaitsevajadusega teabe töötlemise oskusele.

Ajateenijad, kes ei ole veel vajalikke sõduri baaskursuse õpiväljundeid omandanud või

ülesande täitmiseks vajalikku spetsiifilist väljaõpet läbinud, saavad täita toetavaid ülesandeid.

Pärast sõduri baaskursuse läbimist võivad nad täita ka relva kasutamist eeldavaid ülesandeid,

kui neil on konkreetse ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe ning ülesanne antakse seaduses

sätestatud alustel ja korras.

Kõik Kaitseväe ülesanded, mis on sätestatud KKSi §-des 3 ja 31, ei ole oma olemuselt suunatud

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisele ning seega ei ole need ülesanded ka lahinguvalve osa.

Samas on eespool selgitatud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas positsioonide

ettevalmistamine, kiire reageerimisvõimekuse eeldus ning seega ka osa lahinguvalvest.

7

Lahinguvalve korraldamise otsustab Kaitseväe juhataja. Sellega tagatakse lahinguvalve

tsentraliseeritud rakendamine, juhtimine ning kooskõla riigikaitse vajadustega. Tegemist on

Kaitseväe juhataja tavapärase pädevusega tulenevalt KKS § 24 punktist 1 juhtida Kaitseväe

tegevust ja korraldada Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 loetleb Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames

täidetakse. Need on riigi sõjaline kaitsmine, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks, Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning Eesti merealal veesõidukist või muust

ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti

riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Riigi sõjalises kaitses

osalemise väljenduseks on näiteks olukord, kus väljastpoolt Eesti territooriumi sisenevad

Eestisse ründedroonid ja ajateenijale antakse tegevväelase poolt käsk droonid neutraliseerida.

Sellisel juhul on tegemist Eesti vastu suunatud ründe tõrjumisega, mis hetkel osaleb ajateenija

riigi sõjalises kaitses. Samuti on võimalik lahinguvalve raames täita ülesandeid, mis seonduvad

Kaitseväe kaasamisega riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses

sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise seisukorra seaduses

sätestatud korras või liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas

hädaolukorra seaduses sätestatud korras.

Lahinguvalve ei tähenda eraldiseisvat sõjalist operatsiooni KKS § 4 mõttes, kuid see on

Kaitseväe rahuaja tegevus, mille raames on võimalik läbi viia konkreetsemaid, nii ajaliselt kui

ka ruumiliselt piiritletud operatsioone, ning kasutada sõjalist jõudu või erivahendit või

kohaldada vahetut sundi või erimeedet KKSis sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS §-i 8 lõikega 6.

Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui Kaitseväes avalikus teenistuses olev ametnik või

töölepingu alusel töötav isik osaleb sõjaväelises väljaõppes, tagatakse talle sellel ajal toitlustus

KVTS § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatuse eesmärk on tagada Kaitseväes

teenistus- või töösuhtes olevatele isikutele sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal

tegevväelastega samaväärne toitlustuskorraldus. Sellega luuakse õigusselgus ning ühtlustatakse

väljaõppes osalevate isikute kohtlemist olukorras, kus toitlustuse iseseisev korraldamine ei ole

väljaõppe iseloomu või toimumiskoha tõttu võimalik ega mõistlik. Toitlustuse täpsemad

tingimused, ulatus, kord ja maksumus on kehtestatud kaitseministri 03.01.2013 määruses nr 2

„Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KKS § 44 lõiget 1 viitega eelnõukohasele §-le 491.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust uue §-ga 482, milles sätestatakse lahinguvalve

raames jõu kasutamise alus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 1 nähakse ette, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel kasutada jõudu käesoleva seaduse

§-s 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 sätestab, milliseid ülesandeid täidetakse lahinguvalve raames.

Seega kohaldatakse KKS § 48² lõikes 1 sätestatud jõu kasutamise õigust üksnes lahinguvalve

raames ning üksnes nende ülesannete täitmisel, mis on KKS § 41 lõikes 2 lahinguvalve

ülesannetena ette nähtud.

8

Sõjalise jõu kasutamine lahinguvalves võib toimuda olukorras, kus rahuajal Eesti riigi vastu

suunatud sõjalise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks kasutavad lahinguvalvesse rakendatud

ajateenijad ja reservväelased sõjalist jõudu. Nimetatud olukorras ei pruugi sõjaseisukord olla

veel välja kuulutatud. Sõjaline rünne võib aga ei pruugi seisneda välisriigi poolt õigusvastaselt

sõjaliste vahendite ja/või isikkoosseisuga Eesti Vabariigi maismaapiiri, õhuruumi või

territoriaalmerepiiri ületamises. Sõjalise ründe tuvastamine taolistel puhkudel toimub pädeva

tegevväelasest ülema või tema otsese ülema poolt Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määruse nr

162 (Pädeva ülema poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine rahuajal)

alusel.

Lahinguvalve raames ajateenija poolt sõjalise jõu kasutamine Eesti riigi vastu suunatud sõjalise

ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks võib toimuda kuni hetkeni, mil ajateenija nimetatakse

sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga

tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma või ajateenistusest vabastamiseni (KVTS

§ 561). Lahinguvalve raames reservväelase poolt sõjalise jõu kasutamine Eesti riigi vastu

suunatud sõjalise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks võib toimuda näiteks kuni hetkeni, mil

reservväelase reservteenistus lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisega ning reservväelast

kohustatakse tegevteenistusse asuma (KVTS § 78 lg 1 p 5).

Näiteks KKS § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud Kaitseväe ülesande täitmisel, milleks on Eesti

merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud

rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või

korrarikkumise kõrvaldamine, saab jõu kasutamine lahinguvalve raames kõne alla tulla üksnes

KKS §-s 47¹ sätestatud alustel ja korras. Jõu kasutamisel tuleb lähtuda KKS-is sätestatud jõu

kasutamise regulatsioonist. Jõu kasutamise alustamine ja teostamine antud alusel on

eriregulatsiooni alla kuuluv, vastutusrikas ja suure mõjuga, mistõttu peab tegevväelasest ülema

korraldus ja juhtimine olema kogu jõu kasutamise kestel vahetu ning lisaks on vajalik

valdkonna eest vastutava ministri otsus või Vabariigi Valitsuse volitatud ministri otsus ning

Vabariigi Presidendi teavitamine KKS § 471 alusel.

KKS § 48² lõikes 1 ei viidata KKS §-le 47, mis reguleerib jõu kasutamist tsiviilõhusõiduki

tekitatud ohu tõrjumiseks. Seetõttu ei laiene lahinguvalves osalevale kaitseväelasele

eelnõukohane jõu kasutamise õigus tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumise olukorras. Sellises

olukorras tuleb lähtuda KKS §-s 47 sätestatud eriregulatsioonist ning seal määratletud

pädevusest.

Jõu kasutamise õiguse piiritlemine on vajalik ja põhjendatud, kuna lahinguvalves võivad

osaleda ka ajateenijad ja reservväelased. Nende jõu kasutamise õigus peab olema selgelt seotud

konkreetse ülesande, neile antud väljaõppe, kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning

tegevväelasest ülema korraldusega. Seetõttu ei anta ajateenijale ega reservväelasele üldist või

tegevväelasega samas ulatuses iseseisvat jõu kasutamise otsustusõigust, vaid jõu kasutamine

on lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel, konkreetse ülesande täitmiseks ning

tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalves jõu kasutamiseks võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

kooskõlas KKS 5. peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra,

mis reguleerib lahinguvalves olevate kaitseväelaste poolt jõu kasutamise vahendeid, viisi,

ulatust ja intensiivsust. Lahinguvalves jõu kasutamine on reguleeritud konkreetset ülesannet

puudutavate jõu kasutamise reeglitega ning see saab kõne alla tulla üksnes tegevväelasest ülema

korraldusel. See tähendab, et ajateenijale ja reservväelasele peavad enne ülesande täitmisele

asumist olema selgitatud kohaldatavad jõu kasutamise reeglid, ülesande sisu, jõu kasutamise

lubatud ulatus ning tegutsemine erinevates olukordades. Jõu kasutamisel ei tugine ajateenija

9

ega reservväelane üksnes iseseisvale õiguslikule hinnangule, vaid tegutseb talle õpetatud

tegutsemismudeli, kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning tegevväelasest ülema korralduse

alusel.

Tegevväelasest ülema korralduse andmisel tuleb arvestada ka KKS §-s 29 sätestatud käsu

nõudeid. KKS § 29 kohaselt on käsk ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande

vormis. Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi

ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava

tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saanud käsust aru,

on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. Seega peab ka lahinguvalves jõu kasutamist

puudutav korraldus olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge, et käsu saaja

mõistaks, millist ülesannet, millisel eesmärgil, millises ulatuses ja milliseks tähtajaks või aja

jooksul täita tuleb.

Tegevväelasest ülema korraldus ei pea olema antud vahetult enne iga üksiku jõu kasutamise

juhtumit. Korraldus võib olla antud ka eelnevalt, sealhulgas operatsioonikäsus, ülesandekäsus

või sidevahendi vahendusel, tingimusel et see on seotud konkreetse olukorra, ülesande ja

kehtestatud jõu kasutamise reeglitega. Korraldus peab olema piisavalt konkreetne, et välistada

jõu kasutamine väljaspool ülesande eesmärki või seaduses sätestatud alust. Ülemal lasub

vastutus hinnata jõu kasutamise vajadust ja põhjendatust ning anda korraldus kooskõlas

seaduse, käsuõiguse ulatuse ja ülesande eesmärgiga.

Näiteks võib diviisi lahinguvalmiduses üksusele tulla käsk mehitada vastavalt seireinfole paari

tunni pikkuse etteteatamisega riigipiiri lähistel varem ette valmistatud positsioonid, mis on ette

nähtud operatsioonikäsuga käivitatud plaanis ning mille kasutamine tuleneb olukorra eripärast.

Lahinguvalves üksusel on selle ülesande täitmiseks kehtestatud jõu kasutamise reeglid. Jõu

kasutamise õigus võib sellisel juhul laieneda ka lahinguvalve positsioonile liikuvale ajateenijale

või reservväelasele, kuid üksnes käsus määratud ülesande täitmiseks, seaduses sätestatud

alustel ning kehtestatud jõu kasutamise reeglite piires.

Ajateenijast tunnimees võib vajaduse korral kasutada talle kinnitatud teenistusrelva ning

soomuki sihtur soomuki pardarelvastust, kui selline tegevus on kooskõlas seaduse, ülesande,

ülema korralduse ja jõu kasutamise reeglitega. Samas võib üksuse manööver olla üksnes

heidutava eesmärgiga ega pruugi eeldada jõu kasutamist. Samuti võib lahinguvalve ülesanne

toimuda paralleelselt teise operatsiooniga, milles osalevad tegevväelased koos ajateenijate või

reservväelastega.

Oluline on, et lahinguvalves osalev ajateenija või reservväelane oleks saanud konkreetse

ülesande täitmiseks vajaliku sõjalise ja õigusliku väljaõppe, sealhulgas väljaõppe jõu

kasutamise reeglite, käsu täitmise, relva kasutamise ning vajaduse korral konkreetse positsiooni

või ülesande eripära kohta. Ülesannet täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

See tagab, et jõu kasutamine lahinguvalve raames ei ole iseseisev ega piiramatu õigus, vaid

seaduse, käsu, väljaõppe ja ülesandepõhiste jõu kasutamise reeglitega piiratud tegevus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused

ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas

seaduses sätestatud alusel.. See tähendab, et tegevväelaste jõu kasutamisele kohaldatakse

jätkuvalt nende suhtes kehtivat üldist regulatsiooni ning käesolev säte on suunatud nendele

kaitseväelastele, kelle volitused lahinguvalves vajavad täiendavat õiguslikku alust ehk siis

ajateenijatele ja reservväelastele.

10

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 491, milles reguleeritakse

lahinguvalves vahetu sunni kasutamist ning erimeetmete ja erivahendite kohaldamist.

Eelnõukohase §-ga 491 sätestatakse lahinguvalves oleva kaitseväelase õigused Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks.

Kaitseväelasel, sealhulgas ajateenijal ja reservväelasel, on õigus kasutada füüsilist jõudu,

erivahendit ja relva julgeolekualal ning selle vahetus läheduses seaduses sätestatud alustel ja

korras. Julgeolekuala vahetu lähedus hõlmab maapinda, maapõue, õhuruumi ja veekogu

ulatuses, milles toimuv tegevus võib kaasa tuua ohu Kaitseväe julgeolekualale. Meetmete

rakendamine julgeolekuala vahetus läheduses otsustatakse kehtiva ohuhinnangu ja konkreetse

olukorra eripära alusel.

Näiteks linnapiirkonnas võib Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel toimuda oluliselt

rohkem tsiviilisikute tavapärast tegevust kui hajaasustusega piirkonnas asuva linnaku või

asukohapunkti läheduses. Seega tuleb Kaitseväel igal konkreetsel juhul hinnata, kas mõni

tegevus, näiteks pildistamine, jälgimine või mehitamata õhusõiduki lennutamine, võib kujutada

ohtu Kaitseväe julgeolekualale või selle kaitse tagamisele.

Selleks, et Kaitseväe julgeolekuala kaitse oleks tõhus, võivad selles osaleda ka ajateenijad ja

reservväelased, kui neil on ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe ning nad tegutsevad seaduses

sätestatud alustel ja kehtestatud juhtimiskorralduse kohaselt. Näiteks elektrikatkestuse korral

võib tekkida vajadus tugevdada Kaitseväe julgeolekuala füüsilist valvet ajaks, mil

elektroonilised valvesüsteemid ei toimi või nende kasutamine on piiratud. Sõltuvalt linnaku või

asukohapunkti suurusest ja ohuhinnangust võib julgestusüksusesse kuuluvate ajateenijate või

reservväelaste arv olla suurem kui tavapäraselt valvet tagavate valvurite ja tegevväelaste arv.

Samuti võib ohuhinnangust lähtuvalt tekkida Kaitseväe üksustel vajadus tugevdada oma

vastutusalas julgestust. Tavapärases rutiinis võib see avalduda näiteks vaatluspostide

mehitamises ja oma positsioonide ümbruses patrullimises, et ennetada, tuvastada või tõkestada

Kaitseväe julgeolekuala, objekti või tegevuse vastu suunatud õigustamatut teabe kogumist,

luuretegevust või muud julgeolekuohtu põhjustavat tegevust.

Elektrikatkestuse või muu ohuolukorra korral peab väljaõppe läbinud ajateenijal ja

reservväelasel olema võimalik täita tegevväelasega samu või sarnaseid ülesandeid ulatuses, mis

on vajalik ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, näiteks inimeste liikumise või mehitamata

õhusõiduki lennu tõkestamiseks. Mida rohkem saavad väljaõppe läbinud ajateenijatest ja

reservväelastest koosnevad üksused panustada Kaitseväe julgeolekuala kaitsesse, seda väiksem

on tõenäosus, et tundlik teave kriitilise tähtsusega taristu, lahingupositsioonide, varustuse või

muu julgeoleku seisukohalt olulise vara või tegevuse kohta jõuab selleks õigustamata isikute

kätte või et selline vara või tegevus saab ründe tagajärjel kahjustada.

Kuna erimeetme kohaldamine väljaspool Kaitseväe julgeolekuala võib riivata kolmandate

isikute õigusi, kohaldab Kaitsevägi üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne, ning vaid

nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Oluline on, et ajateenija ja

reservväelane täidaksid ülesannet õpitud protseduuri alusel ning tegevväelase juhendamisel.

Ajateenistuse väljaõpe on oma olemuselt sõjaline väljaõpe, kuid sellesse on vajaduspõhiselt

lõimitud korrakaitselised aspektid. Praegune õppekava toetub ülesande täitmiseks ette antud

jõu kasutamise reeglite õpetamisele, sealhulgas käsitletakse konkreetse ülesande täitmiseks

vajalikke oskusi ning õiguslikku raamistikku. See on sõduri baaskursuse lahutamatu osa ning

11

selles käsitletakse nii relvakonfliktiõigust kui ka korrakaitseliste erimeetmete ja vahetu sunni

kohaldamist.

Sõduri baasõppe omandamise järel täidetav korrakaitselise iseloomuga ülesanne võib olla

näiteks kontroll-läbilaskepunkti tegevuste harjutamine ette antud jõu kasutamise reeglite alusel.

Sellise ülesande täitmiseks harjutavad ajateenijad näiteks isiku peatamist, turvakontrolli

tegemist ja vallasasja läbivaatust ning vajaduse korral korraldust rikkuva isiku suhtes

proportsionaalse ja seaduses lubatud mittesurmava meetme kasutamist. Ajateenijaid õpetatakse

erinevaid teenistuslikke olukordi süsteemselt hindama ning valima proportsionaalsuse

põhimõttest lähtuva sobiva meetme.

Korrakaitseliste põhimõtete ja vahetu sunni kasutamise õpetamine toimub ülesande, ametikoha

ja vastutustasandi vajadustest lähtuvalt. Kõigile asjaomastele kaitseväelastele antakse vajalik

üldine ettevalmistus, mis hõlmab ülesande täitmiseks vajalikke õiguslikke aluseid, jõu

kasutamise reegleid, ohutõrje põhimõtteid ja proportsionaalsuse nõuet. Väe- ja relvaliigi ning

üksuse ülesannete eripärast sõltuvalt lisandub sellele spetsiifiline väljaõpe, mis arvestab

konkreetse üksuse ülesandeid, tegutsemiskeskkonda, kasutatavat varustust ja

juhtimiskorraldust.

Põhjalikum ettevalmistus on ette nähtud eelkõige neile, kelle ametikoht või sõjaaja ülesanne

eeldab alluvate juhtimist või korrakaitselise iseloomuga tegevuse korraldamist. See hõlmab

muu hulgas tegevväelastest ja reservväelastest sõjaaja esmatasandi juhte, sealhulgas jao-,

rühma- ja nendega võrreldaval juhtimistasandil tegutsevaid juhte, samuti erialaüksuste

kaitseväelasi, kelle ülesanded eeldavad korrakaitseliste põhimõtete süvendatud tundmist.

Näiteks sõjaväepolitsei väljaõppes käsitletakse korrakaitselisi põhimõtteid põhjalikumalt,

arvestades selle eriala ülesannete olemust.

Sama loogika alusel lõimitakse korrakaitselised teemad reservväelastest juhtide väljaõppesse

ulatuses, mis vastab nende juhtimistasandi, väe- või relvaliigi ning üksuse valmidusülesande

vajadustele. Kui üksuse valmidusülesanne sisaldab näiteks massiohje tegevust, antakse sellele

üksusele ja selle erinevatele juhtimistasanditele vastav süvendatud väljaõpe.

Väljaõpe on üles ehitatud lihtsamalt keerulisemale: baasoskustelt spetsiifilistele oskustele ning

üksikvõitleja oskustelt üksuse kollektiivsele sooritusele. Selline järkjärgulisus tagab väljaõppe

arusaadavuse, väljaõppes osaleja järjepideva arengu ja tegevuse ohutuse. Teenistusülesandeid,

sealhulgas korrakaitselise iseloomuga ülesandeid, saab ajateenijatele ja reservväelastele anda

üksnes juhul, kui nad on eelnevalt läbinud ülesande täitmiseks vajaliku baas- ja vajaduse korral

spetsiifilise väljaõppe. Lahinguvalve raames antavate teenistusülesannete puhul sõltub

täiendava väljaõppe vajadus ja kestus konkreetse ülesande iseloomust, isiku senisest

väljaõppest, ametikohast, üksuse ülesandest ning väe- või relvaliigipõhistest erisustest.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 1 täpsustatakse erimeetmed, mida lahinguvalves osalev

kaitseväelane võib kohaldada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses

julgeolekuala kaitseks või ohu välja selgitamiseks. Nendeks on isiku peatamine, isiku viibimise

ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses, isiku kohustamine alalt

lahkuma või sellest eemale hoiduma, sõiduki või maastikusõiduki peatamine või

sundpeatamine.

Kuna lahinguvalves võivad osaleda muu hulgas ajateenijad ja reservväelased, on sätte eesmärk

selgelt määratleda meetmed, mida lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kohaldada. Need on

meetmed, mis on minimaalselt vajalikud ohu või ründe ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks. Meetmete kohaldamise võimalus on vajalik eelkõige olukordades, kus

12

lahinguvalve ülesannet täidavad mehitatud patrulli või julgestusülesande osana ajateenijatest

või reservväelastest koosnevad üksused ning korrakaitseorgani vahetu sekkumine ei pruugi

viivitamatult võimalik olla. Nimetatud meetmeid võivad lahinguvalves osalevad kaitseväelased

kasutada üksnes tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalvesse kaasatakse üksnes kaitseväelased, kellele on antud ülesande täitmiseks vajalik

väljaõpe. Väljaõppe maht ja sisu sõltuvad konkreetse ülesande laadist, kohaldatavatest

meetmetest ning sellest, kas ülesande täitmine eeldab relva kasutamist, sõiduki peatamist, isiku

suunamist, kontroll-läbilaskepunktis tegutsemist või muid julgeolekuala kaitseks vajalikke

toiminguid. Seega ei anta ajateenijale ega reservväelasele ülesannet, mille täitmiseks tal puudub

vajalik ettevalmistus. Vajaduse korral viiakse enne lahinguvalve ülesande täitmisele asumist

läbi täiendav väljaõpe või juhendamine mahus, mis võimaldab ülesannet õiguspäraselt, ohutult

ja vastavalt eesmärgile täita.

Isiku peatamine võimaldab kontrollida ohuolukorra asjaolusid, tuvastada isiku seotust

võimaliku ohuga ning hinnata edasiste meetmete vajalikkust. See on ajutine ja eesmärgipärane

toiming, mida kohaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik ohu hindamiseks ja kõrvaldamiseks.

Isiku julgeolekualal viibimise ajutine keelamine või alalt lahkuma kohustamine on suunatud

ohu realiseerumise vältimisele või selle tagajärgede leevendamisele. Sõiduki peatamise

eesmärk võib olla ohu ennetamine, tõrjumine või juba tekkinud ohu mõju vähendamine, teatud

olukordades ka heidutus. Lahinguvalves olev kaitseväelane on kohustatud isikule arusaadavalt

selgitama peatamise põhjust ning vajaduse korral andma edasised käitumisjuhised. Sõiduki

peatamine on ajutise iseloomuga meede, mida kohaldatakse üksnes nii kaua, kui see on

vältimatult vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks. Pärast eesmärgi saavutamist tuleb sõiduki

edasi liikumine viivitamata võimaldada, välja arvatud juhul, kui esinevad alused täiendavate

meetmete kohaldamiseks.

Näiteks lahinguvalve korraldamisel moodustatakse 2. jalaväebrigaadis väljaõppes olevatest

ajateenijatest formeerimist toetavad ja julgestavad üksused. Ajateenijatele antavad ülesanded

sõltuvad nende väljaõppetasemest. Kaitseväelastele, kes ei ole veel läbinud erivahendi

kasutamise või muid spetsiifilisi oskusi eeldavat väljaõpet, saab anda üksnes selliseid

ülesandeid, mille täitmine ei eelda nimetatud oskusi. Pärast vajaliku väljaõppe läbimist võib

kaitseväelasele anda ka ülesandeid, mis eeldavad erivahendi kasutamist või muid lisaoskusi.

Julgestusrühmad liiguvad üle 2. jalaväebrigaadi vastutusala erinevatesse linnakutesse ja ladude

territooriumidele ning täidavad seal julgestusega seotud ülesandeid. Ajutisel julgeolekualal,

näiteks sundkasutusse võetava tehnika vastuvõtualal, võib ülesanne hõlmata ka liikluse

kontrollimist ja kontroll-läbilaskepunktide püstitamist. Selliseid ülesandeid võib anda üksnes

ajateenijale või reservväelasele, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe ajateenistuse,

reservõppekogunemise raames või enne ülesande täitmisele asumist korraldatavas täiendõppes.

Näiteks 2024. aasta jaanuaris viidi ajateenijatest üksustele läbi asjakohane väljaõpe, millega

omandati oskusi mootorsõidukite kontrollimiseks, sealhulgas sõiduki visuaalseks kontrolliks ja

sõiduki põhja peegliga vaatlemiseks. Samuti harjutati sõidukite nimekirjade ja dokumentide

vastavuskontrolli, mis võib olla vajalik näiteks olukorras, kus Kaitseväe linnakus toimuvad

rahuajal ehitustööd ning linnakusse tuleb lubada ajutiselt ehitusega seotud isikuid ja

mootorsõidukeid. Lahinguvalve käivitamise õppusel harjutati nimetatud toiminguid

praktiliselt, mis võimaldas kinnistada eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi.

Eeltoodu kinnitab, et lahinguvalve ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid saab

ajateenijatele ja reservväelastele õpetada ning neid on võimalik omandada nii tavapärase

väljaõppe kui ka vajaduse korral täiendõppe käigus. Täiendõppe maht sõltub konkreetse

13

ülesande sisust, kuid praktikas on võimalik teatud lihtsamate julgestus- ja kontrollülesannete

täitmiseks vajalik väljaõpe korraldada ka lühikese aja jooksul, sh ühe kuni kahe päeva pikkuse

täiend- või taasteõppena. Igal juhul tuleb tegevväelasest ülemal enne ülesande andmist

veenduda, et kaitseväelane on saanud vajaliku väljaõppe mahus, mis võimaldab tal ülesannet

täita õiguspäraselt, ohutult ja proportsionaalselt.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikega 2 antakse lahinguvalves osalevale kaitseväelasele õigus

eelnimetatud meetmete rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist

jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või

relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (vt täpsemat kõnesoleva

paragrahvi sissejuhatavas osas toodud selgitusi).

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 nähakse ette, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

edasilükkamatu pädevuse alusel ja pädeva ülema korraldusel õigus tõrjuda mehitamata

veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist tingitud lähtuvat vahetu olulist või kõrgendatud ohtu.

Muudatus lähtub vajadusest reageerida kiiresti sellistele kaasaegsetele ohtudele nagu

mehitamata õhusõidukid või mehitamata veesõidukid, mis võivad ohustada isikuid, taristut või

riigikaitseobjekte.

Piiratud inimressursi ja avalike vahendite tingimustes annab säte Kaitseväele õiguse kohaldada

edasilükkamatu pädevuse osana riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev

korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Kõnesoleva eelnõuga

täpsustatakse, et Kaitseväe edasilükkamatut pädevust rakendavad kaitseväelased – nii

tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

Muudatus on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõuga,

mille eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi ning

seoses sellega on täiendatud ka kaitseväelasele lubatud erivahendite loetelu, milleks on

käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend,

maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja.

Mehitamata õhu- ja veesõiduki sundpeatamise vahend võib olla näiteks raadioside segaja, laser-

või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; võrk;

mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse teise mehitamata süsteemiga

kokkupõrkeks, et takistada selle edasi liikumist; ning muud samalaadse toimega seadmed või

vahendid. Loetelu eesmärk on anda seaduslik alus erivahendite kasutamiseks, mis võimaldavad

ohtu tõrjuda proportsionaalselt ja olukorrale vastavalt.

Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks ja selle n-ö tõrjumiseks on mitmeid meetmeid ja

võimalusi, näiteks:

1) geograafiliste alade kehtestamine;

2) lendu sekkumine (st võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

3) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

4) GNSS-i [Viide 119: GNSS – globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global

Navigation Satellite System).] segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks

kasutatav satelliidiühendus);

5) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

6) pimestamine (ingl dazzling; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata õhusõiduki kaamerat „pimestama“);

7) laseri kasutamine (mehitamata õhusõidukile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla);

14

8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

õhusõidukile fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid),

9) võrgu kasutamine (mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks),

10) laskemoona kasutamine (mehitamata õhusõiduki pihta lastakse, mille tulemusena

õhusõiduk hävib);

11) kokkupõrkedrooni kasutamine (eesmärk kahe mehitamata õhusõiduki kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad);

12) kulliliste kasutamine mehitamata õhusõiduki püüdmiseks.

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada mitut meedet

korraga. Mõned neist tegevustest on alles arendamisel, kuid senised tulemused on andnud häid

tulemusi. Mehitamata õhusõidukite tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu

sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata õhusõiduk kukub objektile,

mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning lendu sekkumise

puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks õhusõiduki

kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine, õhusõiduki sundmaandamine. Kui need ei aita,

alles siis kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine, õhusõiduki juhtimise

ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine.

Erivahendite kasutamisel tuleb siiski järgida KorSi (üld)sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad

vahetu sunni kasutamist.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 4 nähakse ette, et käesolevas paragrahvis nimetatud

erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja vahetut sundi muul käesolevas

seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel. Sätte eesmärk on selgelt eristada

lahinguvalves osalevatele ajateenijatele ja reservväelastele antavaid piiratud volitusi

tegevväelastele seaduse alusel juba antud volitustest. Eelnõuga ei piirata tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada erimeetmeid või vahetut sundi muul KKS-is või teistes seadustes

sätestatud alusel. Piirangud on eelkõige ajateenijate ja reservväelaste volituste ulatuse

määratlemiseks, kuna nende puhul ei ole põhjendatud tegevväelastega samas ulatuses

iseseisvate volituste andmine.

Paragrahviga 2 muudetakse KVTSi.

Eelnõu § 2 punktides 1–5 ning 8 ja 9 sätestatakse, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal

võib ajateenijale ja reservväelasele lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele ja täiendamisele

anda teenistusülesande, mis on seotud lahinguvalves osalemisega ning millega võivad seaduses

sätestatud juhtudel kaasneda piiratud ja ülesandepõhised avaliku võimu teostamise volitused.

Avaliku võimu teostamine on olemuslikult seotud riigivõimu teostamisega ning saab toimuda

üksnes seaduse alusel ja seadusega kooskõlas. Kuna ajateenija ja reservväelane ei ole

tavapärases tähenduses avalik teenistuja ning nende teenistuslik seisund põhineb

kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel, peab neile avaliku võimu volituse andmine olema

seaduses selgelt ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga KVTS-is, et ajateenistuse ja

reservteenistuse ajal võib lisaks sõjaväelisele väljaõppele täita ka teenistusülesandeid, millega

võivad seaduses sätestatud juhtudel kaasneda piiratud ja ülesandepõhised avaliku võimu

teostamise volitused.

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, mille

15

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad seaduses sätestatud juhtudel kaasneda

avaliku võimu teostamise volitused. Sarnane volitus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3

sätestatud reservteenistuse puhul.

Avaliku võimu teostamine võib hõlmata muu hulgas isikute õigusi piiravate meetmete

kohaldamist, vahetu sunni kasutamist, haldusaktide andmist või riikliku järelevalve teostamist.

Kavandatava muudatusega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele üldist iseseisvat

otsustusõigust, haldusakti andmise pädevust ega riikliku järelevalve teostamise õigust. Neile

antakse üksnes kitsalt piiritletud volitus kohaldada lahinguvalve ülesande täitmisel seaduses

nimetatud erimeetmeid ja kasutada vahetut sundi ulatuses, mis on vajalik konkreetse ülesande

täitmiseks, ning üksnes tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

Seega on tegemist piiratud ja ülesandepõhise avaliku võimu volitusega, mis on seotud üksnes

lahinguvalve ülesannete täitmisega. Volitus võib hõlmata näiteks mehitamata süsteemidest

lähtuva ohu tõrjumist või Kaitseväe julgeolekuala kaitseks vajalike meetmete rakendamist.

Sellist volitust võib kasutada üksnes seaduses sätestatud alustel, vajaliku väljaõppe olemasolul

ning tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

Nendes tingimustes võib tekkida praktiline vajadus anda teatud piiratud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid. See vajadus tuleneb

lahinguvalve eesmärgist tagada üksuste valmisolek ja kiire reageerimisvõime olukorras, kus

ohule tuleb reageerida viivitamata. Selline lahendus teenib otstarbekuse põhimõtet ning aitab

tagada riigi tõhusamat kaitsevalmidust ja sõjalist kaitset.

Võrdlusriikide praktika toetab lähenemist, mille kohaselt võib ajateenijatele või

reservväelastele anda piiratud ulatuses valve- ja julgestusülesandeid ning nendega seotud

avaliku võimu volitusi, kui selleks on selge seaduslik alus, ülesanne on antud käsu alusel ning

kaitseväelane tegutseb teenistusülesande piires. Näiteks Soomes5 ja Norras6 käsitatakse

ajateenistust ning reservteenistust osana riigikaitsekohustuse täitmisest ning

kaitseväekohustuslasi võib seaduses sätestatud alustel rakendada ka valve- ja

julgestusülesannetes. Selline võrdlus toetab eelnõus valitud lähtekohta, mille kohaselt võib

ajateenijale või reservväelasele, kes osaleb lahinguvalves, anda konkreetse teenistusülesande

ning sellega seotud piiratud avaliku võimu teostamise volituse.

Kavandatav muudatus ei muuda õppekogunemise olemust. Õppekogunemine jääb ka edaspidi

Kaitseväe korraldatavaks sõjaväeliseks väljaõppeks, mille käigus korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ning kontrollitakse üksuste

valmisolekut. Õppekogunemine ei ole üksnes teoreetiline või klassiruumiõpe, vaid hõlmab ka

praktilist harjutamist, oskuste kinnistamist ja üksuse tegutsemist olukordades, mis on

võimalikult lähedased tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväeline väljaõpe hõlmab lisaks teadmiste omandamisele ka nende rakendamist. Seetõttu

võib õppekogunemine sisaldada praktikalaadseid tegevusi, mille abil kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varem omandatud teadmisi ja oskusi. Selline praktiline komponent

ei ole õppekogunemise eesmärgiga vastuolus, toetab selle eesmärgi saavutamist.

Seetõttu on põhjendatud seaduses täpsustada, et õppekogunemisel võib lisaks väljaõppele

toimuda ka teenistusülesannete täitmine, kui see on seotud reservväelase sõjaliste oskuste 5 Soome kaitseväe seadus ehk Laki puolustusvoimista (551/2007), § 23. Selles on sätestatud, et „vartio- tai

päivystystehtävää suorittavalla … sotilaalla” ehk valve- või korrapidamisülesannet täitval sõduril on vastupanu

korral õigus kasutada vajalikke jõuvahendeid, ning relva võib kasutada üksnes vahetu ja tõsise ohu korral. 6 Prop. 102 L (2015–2016) - regjeringen.no, § 17.

16

kordamise, täiendamise või rakendamisega, aitab harjutada üksuse koostegevust, toetab sõjalise

valmisoleku tõstmist või võimaldab omandatud oskusi praktiliselt kontrollida. Sellisel juhul ei

ole teenistusülesande täitmine õppekogunemise eesmärgist eraldiseisev tegevus, vaid osa

väljaõppe ja sõjalise valmisoleku saavutamisest. Sõjalise väljaõppe puhul ei ole alati võimalik

tõmmata jäika piiri õppe ja praktilise teenistusülesande vahele, sest sõjaväelise väljaõppe

tulemuslikkus eeldab tegutsemist juhendatult, kontrollitult ja ülesandepõhiselt.

Reservväelase teenistusülesande andmine eeldab eelnevat väljaõpet, ülesande selget seost tema

sõjaliste oskuste kordamise, täiendamise või rakendamisega ning tegevväelasest ülema

juhtimist ja kontrolli. Nii säilib õppekogunemise olemus reservväelase väljaõppena ka juhul,

kui selle käigus täidetakse praktikalaadseid või reaalse teenistusülesande tunnuseid kandvaid

ülesandeid. Eelnõu ei asenda õppekogunemise seniseid eesmärke, vaid täpsustab nende

saavutamise viise, nähes ette, et sõjaväelise väljaõppe kõrval võib õppekogunemine hõlmata ka

teenistusülesannete täitmist, sealhulgas lahinguvalve tegevusi.

Sellega arvestatakse sõjalise väljaõppe praktilist iseloomu ning vajadust harjutada reservväelasi

nii õppetingimustes kui ka ülesannetes, mis laadilt sarnanevad tegelike teenistusolukordadega.

Lisaks toetab kavandatav lähenemine õppekogunemiste paremat sisustamist reservväelase

vaates. Reservväelased on tagasisideküsitlustes toonud õppekogunemiste peamise väärtusena

välja ajateenistuses omandatud teadmiste ja oskuste meelde tuletamise, uue varustuse ja

relvastuse kasutuselevõtu harjutamise ning üksuste koostegevuse arendamise. See näitab, et

reservteenistuse tegelik sisu on juba praegu valdavalt praktiline ning suunatud sellele, et

reservväelane saaks varasema väljaõppe uuesti kasutusse võtta võimalikult reaalses ja

ülesandepõhises vormis.

2025. aastal läbi viidud tagasisideküsitluse kohaselt jäi õppekogunemisel saadud väljaõppega

rahule 56% õppusel osalenutest. Õppekogunemise ajakasutuse tõhususega jäi rahule 41%

vastanutest. Lahinguvalvega seotud ülesannete lisamine võib aidata õppekogunemisi sisustada

senisest praktilisemalt ja ülesandepõhisemalt, toetades reservväelaste oskuste rakendamist ning

üksuste valmisoleku kontrollimist tegelike teenistusolukordade lähedastes tingimustes.

Eelnõu § 2 punktis 3 täiendatakse KVTSi §-ga 61. Kõnesolevas paragrahvis luuake õiguslik

alus, mis võimaldab ajateenijatele ja reservväelastele anda teenistusülesandeid ka sellistes

olukordades, mis on seotud Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamisega rahuajal või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega. Need on ülesanded, mis võivad oma iseloomult olla

kiireloomulised ning nõuda viivitamatut reageerimist, mistõttu on vaja kaasata lisaks

tegevväelastele ka teisi kaitseväekohustuslasi.

Muudatusega rõhutatakse, et enne selliste teenistusülesannete täitmist või edasilükkamatu

pädevuse rakendamist peab ajateenija ja reservväelane olema läbinud vajaliku väljaõppe ja

esmase sõjaväelise väljaõppe. See tagab, et ajateenijad ja reservväelased on piisavalt ette

valmistatud neile antud ülesannete ohutuks ja tõhusaks täitmiseks.

Selleks, et tagada lahinguvalve osas tsiviiljärelevalve, sätestab eelnõukohane KVTS § 61

lõige 3, et lahinguvalve raames selliste teenistusülesannete, millega võivad kaasneda avaliku

võimu volitused, täitvate ning edasilükkamatut pädevust rakendavate ajateenijate ja

reservväelaste piirarvu igaks aastaks kehtestab Kaitseväe juhataja ettepanekul valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Lahinguvalves osalevate kaitseväelaste piirarvu määramise

pädevus antakse kaitseministrile, arvestades, et kaitseminister määrab vastavalt KVTS § 37

lõikele 3 ja § 82 lõikele 4 ka aastapõhiselt ajateenistusse võetavate isikute arvu.

17

Eelnõu § 2 punktis 4 täiendatakse KVTS § 49 lõikega 21, et täpsustada ajateenistuse käigus

lahinguvalve raames teenistusülesannete täitmise tingimusi.

Muudatuse kohaselt võib lahinguvalves osaleva ajateenija seada ohutusnõudeid järgides

olukorda, mis tinglikult vastab sõjaaja lahingutegevusele, üksnes juhul, kui see on kõrgendatud

ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik. Seejuures tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid

ning lähtuda kehtivatest sõjaväelise väljaõppe eeskirjast, ohutuseeskirjadest ja õppekavadest.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada Kaitseväe valmisolekut reageerida erinevatele

ohuolukordadele, tagades samal ajal, et ajateenijate ja reservväelaste kaasamine toimub selgelt

reguleeritud, ohutul ja õiguspärasel viisil. (Vt ka eelnõu § 1 selgitusi.)

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse KVTS § 49 lõiget 13. Kehtiva õiguse kohaselt on ajateenijal

lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste

isikutega, välja arvatud juhul, kui see sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste

leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik. Eelnõukohase seaduse jõustumisel lisandub sellele

õigusele täiendav piirang, mille korral võib keelata ajateenijal saada kokku perekonnaliikmete

ja teiste isikutega ka juhul, kui seda õigust on vaja piirata lahinguvalves teenistusülesannete

täitmise tõttu.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ning 10 ja 11 muudetakse ajateenijale ja reservväelasele toitlustuse

tagamise korda.

KVTSis nähakse ette võimalus maksta ajateenijale ning vajaduse korral ka reservväelasele

toidukulu katteks rahalist hüvitist olukorras, kus väljaõppe või teenistusülesannete iseloomu

tõttu ei ole võimalik tagada toitlustust tavapärasel viisil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tagatakse ajateenijale ajateenistuse ja reservväelasele

reservteenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. Toitlustuse tagamise kord ja

toitlustuse arvestuslik suurus on kehtestatud kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrusega nr

14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus).

Kehtiva määruse kohaselt on ajateenija ja reservväelase toitlustuse arvestuslikuks suuruseks

8,36 eurot ööpäevas.

Tavapärases olukorras, näiteks väeosas või sõjaväelisel väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel,

tagab toitlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Samas on sõjaväeline

väljaõpe muutunud ajas oluliselt paindlikumaks, hajutatumaks ja rahvusvahelisemaks, mis seab

toitlustuse senisele korraldusele uusi nõudeid. Sama vajadus võib tekkida ka lahinguvalvega

seotud teenistusülesannete täitmisel, kui ülesande asukoht, kestus või hajutatud iseloom ei

võimalda tavapärast toitlustamist korraldada.

Üha sagedamini viiakse väljaõpet läbi väljaspool Kaitseväe püsipaiknemiskohti, sealhulgas

tsiviilkeskkonnas (nt haiglates, kus ajateenijad omandavad parameediku praktilisi oskusi) ning

välisriikides koostöös liitlas- ja partnerriikidega. Sellistes olukordades, eriti kui ajateenijad või

reservväelased viibivad üksikult või väikestes gruppides, ei ole RKIKil alati võimalik tagada

toitlustust kas otse või teenuse sisseostmise teel. Välisriikides võib see olla keerukas nii

logistiliste, õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu.

Kehtivas praktikas on kirjeldatud olukordi lahendatud avansiliste maksetega, millele järgneb

kuludokumentide esitamise kohustus. Kuigi see lähenemine vastab riigi finantsarvestuse

põhimõtetele, tekitab see märkimisväärse halduskoormuse nii teenistujatele kui ka

menetlejatele. Lisaks ei ole alati võimalik kuludokumente saada (näiteks väiksemates

18

toitlustusasutustes või välisriikides), mistõttu võib hüvitise maksmine jääda formaalsete

takistuste taha, kuigi kulu on tegelikult tehtud.

Oluline on rõhutada, et ajateenijatele ja reservväelastele ei maksta välislähetuse korral

päevaraha, mistõttu puudub neil alternatiivne mehhanism igapäevaste toidukulude katmiseks

olukorras, kus riik toitlustust ei taga.

Tulenevalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust 24%-ni, kavatsetakse muuta ka

nimetatud kaitseministri määrust ning suurendada ajateenija ja reservväelase ööpäevase

toitlustuse arvestuslikku suurust 8,64 euroni. Määruse eelnõus sätestatakse, et kui toitlustust ei

ole taganud Kaitsevägi või toitlustusteenuse osutaja, makstakse Kaitseväe juhataja või tema

volitatud ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta läbiviidaval sõjalisel

väljaõppel osalevale ajateenijale või reservväelasele toitlustuse arvestuslikus ulatuses ulatuses

toiduraha välja enne sõjaväelise väljaõppe algust. Sellisel juhul võib toiduraha arvestuslikku

maksumust suurendada kuni 500 protsenti ehk toitlustuse ööpäevane maksimaalne hind

toitlustuse arvestusliku suuruse 8,64 euro alusel oleks 51,84 eurot. Seejuures ei ole tegemist

fikseeritud määraga, vaid ülempiiriga; tegelik hüvitise suurus kujuneb vastavalt

väljaõppeürituse tingimustele.

Hüvitise lõplik suurus sõltub eelkõige piirkonnast, kus väljaõppeüritus toimub, ning sealsetest

toidu kättesaadavuse ja hankimise võimalustest. Näiteks välisriigis toimuval väljaõppeüritusel

osalemise korral võib toiduraha hüvitis olla kõrgem, arvestades sihtriigi üldist hinnataset ja

elukallidust. Samas Eesti-sisesel väljaõppeüritusel ei ole üldjuhul vaja rakendada maksimaalset

hüvitismäära, kuna toitlustamise kulud on tavapäraselt madalamad ning paremini

prognoositavad.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta

enne väljaõppeüritusele asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb

kuludokumentide kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning vähendab samal ajal tarbetut

bürokraatiat.

Eelnõu § 2 punktis 8 täpsustatakse lisaõppekogunemise korraldust selliselt, et lisaks

mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ning sõjaväelise väljaõppe andmisele saaks

reservväelastele anda ka tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrale teenistusülesandeid, et

tagada tõhus riigi kaitsmine.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse KVTSi § 69 lõigetega 33 ja 34.

Eelnõukohase KVTSi § 69 lõikes 33, sätestatakse, et õppekogunemise ja lisaõppekogunemise

ajal võib reservväelast rakendada Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud lahinguvalves,

kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud ohule või ründele reageerimiseks.

Selliselt korraldatud lahinguvalve võimaldab Kaitseväel reageerida kiiresti ja proportsionaalselt

kõrgendatud ohule või ründele, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvatele ohtudele, mille

puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega. Näiteks võib õppekogunemise ajal aset leidva

19

drooniohu korral õppekogunemisel osalev reservväelane tõrjuda tegevväelasest ülema

korraldusel ohtliku drooni. Vt ka eelnõukohase KKS § 482 ja 491 ning KVTS § 61 selgitusi.

Eelnõukohase KVTSi § 69 lõikega 34 täpsustatakse lisaõppekogunemise (LÕK) korraldust

erakorralise seisukorra ajal. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 69 lõike 31 kohaselt on LÕK

Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib reservväelasele

anda sõjaväelist väljaõpet § 69 lõikes 3 sätestatud ulatuses. Eelnõu kohaselt võib erakorralise

seisukorra ajal LÕKil osalevale reservväelasele anda teenistusülesande osaleda PPA ülesannete

täitmises seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatus võimaldab LÕKi kasutada lisaks

mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka selleks, et erakorralise seisukorra ajal rakendada

eelnevalt välja õpetatud ja varustatud reservväelasi avaliku korra, riigi julgeoleku ja

põhiseadusliku korra kaitseks eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral,

kui ohu kõrvaldamine ei ole võimalik erakorralise seisukorra seaduses (ErSS) sätestatud

meetmeid kohaldamata. Sellises olukorras võib Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

väljakutsete ning reageerimist vajavate sündmuste arv oluliselt suureneda.. Tavapärasest

rohkemate sündmustega suudab PPA hakkama saada lühiajaliselt. Pikemalt vältavate

sündmuste korral või mitme samaaegse ulatusliku sündmuse puhul PPA tavaressursist olukorra

lahendamiseks ei piisa või ei pruugi piisata. Selleks, et tagada PPA kriitiliste

riigikaitseülesannete täitmine ka suuremate kriiside korral ning toetada PPA põhivõimeid ja

sisejulgeoleku vastupidavust, on PPA koostöös Kaitseväega loomas kriisiüksust. PPA

kriisiüksuse moodustamine on osa laiapindsest riigikaitsest, mis suurendab kogu Eesti

valmidust kriisiolukordadega toime tulla. Selleks, et tagada üksuse optimaalne suurus ja

püsivus, mehitatakse kriisiüksus peaasjalikult sõjaväepolitsei väljaõppe saanud

reservväelastega, kes on vajaliku täiendõppe, varustuse ja juhtimiskorralduse olemasolul

võimelised PPA-d erakorralise seisukorra lahendamisel kiiresti ja otsustavalt toetama.

Reservväelaste kaasamine sellises olukorras teenib põhiseaduspärast eesmärki, milleks on

põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku, avaliku korra ja elanikkonna turvalisuse kaitset.

Tegemist on ajutise ja erandliku lisavõimega, mida saab rakendada üksnes seaduses sätestatud

eelduste täitmisel ning ulatuses, mis on konkreetse ohu kõrvaldamiseks vajalik ja

proportsionaalne.

Reservväelased kaastakse juhul kui PPA enda põhiressurss on erakorralisest seisukorrast

tulenevalt ebapiisav või ammendunud. KVTS § 69 lõige 34 ei loo alust reservväelaste

kasutamiseks PPA igapäevase tööjõu asendajana, eelnõus toodud alusel kaasamine toimub

kaitseväeteenistuse staatust, juhtimisahelat, tagatisi ja erakorralise seisukorra eesmärki järgides.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks võib LÕKi korraldada. Eelnõuga

ei laiendata korrakaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses määratud ülesandeid,

milleks Kaitseväge on võimalik kaasata, vaid täpsustatakse milliste ülesannete täitmiseks on

võimalik korraldada LÕK.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks võib erakorralise seisukorra ajal

korraldada LÕKi. Eelnõuga ei laiendata korrakaitseseaduses ega erakorralise seisukorra

seaduses sätestatud PPA ülesandeid ega looda Kaitseväele iseseisvat politseilist pädevust.

Muudatusega täpsustatakse, milliste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks võib LÕK-il

osalevaid reservväelasi kaasata ajutise lisavõimena PPA ülesannete täitmisse.

Need ülesanded on järgmised:

1) Vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine – ülesande eesmärk on vältida massilise

korratuse eskaleerumist avalikku korda, riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ohustavaks

20

olukorraks. . Rahumeelselt kogunenud isikute kogunemisi võidakse ära kasutada olukorra

teadlikult vägivaldseks muutmiseks. 2007. aasta aprillirahutused näitasid, et ühiskonnas

toimuvaid sündmusi ja poliitilisi otsuseid kasutatakse ära Venemaa Föderatsiooni

mõjutustegevuses, st ühiskonnas tekkivaid eriarvamusi ja vastuseisu kasutatakse ära ja

suunatakse, mille tulemusel võivad meeleavaldused viia meeleavaldajate kokkupõrgeteni ja

korratusteni. Rahumeelse kogunemise õigust ei piirata üldiselt ega ennetavalt. Reservväelaste

kaasamine saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on vägivallaga seotud massilise

korratusega või selle vahetu ohuga ning PPA tavapärased ressursid ei ole olukorra õigeaegseks

lahendamiseks piisavad;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras – Venemaa testib järjepidevalt Eesti idapiiril piirivalve

võimeid ning Eesti võimalikke reaktsioone, mistõttu on oluline olla vajaduse korral valmis

riigipiiri valvamiseks ning piiriintsidentidele reageerimiseks tavapärasest suurema ressursiga.

Kriisiolukorras võib tekkida ka piirikontrolli taastamise vajadus. Reservväelaste kaasamine ei

muuda piirivalve ülesannete õiguslikku alust ega juhtimisvastutust, vaid võimaldab PPA-l

kasutada erakorralise seisukorra ajal täiendavat väljaõpetatud isikkoosseisu olukorras, kus

piirisündmuste ulatus või samaaegsus ületab tavapärase reageerimisvõime;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastase ründe ärahoidmine ja tõkestamine –

avaliku võimu organid täidavad põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ning tagavad riigi

toimimise järjepidevuse. Erakorralise seisukorra ajal on nende organite roll eriti oluline, et

rakendada meetmeid põhiseadusliku korra, avaliku korra ja inimeste põhiõiguste kaitseks.

Avaliku võimu organi vastu suunatud rünne ohustab vahetult riigi toimimisvõimet.

Riigikaitseobjektid on strateegilise tähtsusega objektid, mille kaitsmine on oluline, et tagada

riigi ja ühiskonna tavapärane toimimine. Riigikaitseobjektid võivad olla rünnakute ja sabotaaži

sihtmärgiks, et kahjustada riigi sisejulgeolekut, sõjalist kaitset ning tekitada ühiskonnas hirmu.

Sellise ülesande puhul on reservväelaste kaasamine põhjendatud üksnes ründe või selle vahetu

ohu korral ning ulatuses, mis on vajalik objekti, avaliku võimu organi toimimise või riigi

julgeoleku kaitseks;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine - erakorralises

seisukorras on oluline rahvusvaheliselt kaitstud isikute elu ja tervist ohustavate süütegude

ennetamine ja tõkestamine selleks, et tagada riigi välissuhtluse toimimine, rahvusvaheline

koostöö ning Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus. Rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastu

suunatud rünnaku eesmärk võib olla kriisi süvendamine, ühiskonna destabiliseerimine ja

rahvusvahelise tähelepanu suunamine. Erakorralise seisukorra kontekstis võib üksik sündmus

vallandada ebaproportsionaalselt suure julgeoleku- ja diplomaatilise järelmõju. Reservväelaste

kaasamine selle ülesande täitmiseks saab olla põhjendatud üksnes erakorralise seisukorra

kontekstis ja juhul, kui ohu laad, ulatus või samaaegsus nõuab PPA tavapärasele koosseisule

täiendavat väljaõpetatud lisajõudu.

Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks

valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja

ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Riigi kaitsetegevuse kavas on

määratud 67 riigikaitseülesannet, millest 18 on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliinis.

Kõik neli käesolevas punktis nimetatud ülesannet on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliini

riigikaitseülesanded, mis on olulised riigi põhiseadusliku korra kaitseks. Kõik eelnevalt

kirjeldatud ülesanded on otseselt seotud riigi territoriaalse terviklikkuse säilimise ja

põhiseadusliku korra tagamisega. Tegemist on reageerimisega olukorras, kus on ohus

põhiseaduslik kord, riigi territoorium või avalik kord. Need on sisejulgeoleku ja avaliku korra

tegevusliini riigikaitseülesanded on siseturvalisuse kriisid, millel on võimalik laiapindse

riigikaitse ja hübriidrünnakute kontekstis riigikaitseline raamistus, mitte PPA tavapärased

igapäevased ülesanded, mille täitmisel jääb ressursist puudu.

21

Nimetatud ülesannete seos riigikaitseülesannetega ei muuda neid sõjalisteks ülesanneteks ega

anna Kaitseväele üldist politseilist pädevust. Seos näitab, et erakorralise seisukorra ajal võivad

sisejulgeoleku ja avaliku korra kriitilised ülesanded olla osa riigi üldisest vastupanuvõimest

ning põhiseadusliku korra kaitsmisest. Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et

reservväelaste kaasamine on seotud konkreetsete seaduses nimetatud ülesannetega, toimub

ajutiselt ja erandlikult ning allub vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele.

Riigikantselei avaldatud üleriigilise riskianalüüsi kohaselt on Eestile endiselt suurim

julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda reeglitel põhinev maailmakord

ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ning taastada mõjusfääride poliitika.

Venemaa kasutab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid

(mittesõjalised tegevused), otsides seejuures üha aktiivsemalt nõrku kohti lääneriikides. Alates

Venemaa sõjast Ukraina vastu on Venemaa intensiivistanud kampaaniaid lääneriikide vastu, sh

Euroopa territooriumil ja vahendajate kaudu. Venemaa mittesõjaliste tegevuste hulka võivad

kuuluda sabotaaž, vägivallaaktid, rändesurve piiridel, õhupiiri rikkumised, küber- ja

elektrooniline sekkumine, valeinfokampaaniad ja muud õõnestustegevused.

Hübriidrünnakuid võidakse kasutada nii sõjalise ründe ettevalmistamiseks kui ka riigi

põhiseadusliku korra kahjustamiseks mittesõjaliste vahenditega. LÕKi kaudu eelnevalt välja

õpetatud ja varustatud reservväelaste kaasamine annab riigile võimaluse reageerida sellisele

ohule kiiremini ja koordineeritumalt. Meede on põhiseaduspärane, kuna sellel on legitiimne

eesmärk, see on seotud erakorralise seisukorra ajal esineva kõrgendatud ohuga, seda saab

rakendada üksnes seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning see peab igal konkreetsel juhul

olema vajalik ja proportsionaalne.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1 punktiga 10, milles sätestatakse

tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse

tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd

reguleerivaid sätteid ei kohaldata.

Tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid sätestatakse olukordadeks, kus teenistuse

iseloom ja riigikaitselised vajadused ei võimalda rakendada tavapäraseid tööaja reegleid.

Nendel juhtudel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja

piiranguid, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ega ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

Sellised erandid hõlmavad eelkõige olukordi, kus tegevväelane täidab teenistusülesandeid

päästesündmuse lahendamisel või osaleb eriolukorra töödel, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Samuti kuuluvad erandite alla sõjaväelisel väljaõppel osalemine ning sõjaväepolitsei ülesannete

täitmine Kaitseväe juhataja määratud ulatuses. Eelnõuga täiendatakse erandolukordade loetelu,

lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud tegevuses. Nimetatud

olukordades eeldatakse tegevväelaselt suurt paindlikkust ning valmisolekut täita ülesandeid ka

ajaliselt katkematult, lähtudes olukorra kiireloomulisusest ja iseloomust.

Samas tagatakse tegevväelasele ka sellistes tingimustes minimaalne puhkeaeg: iga 24 tunni

kohta antakse vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema

katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

Loetletud eritingimustel teenistusülesande täitmisel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö kas

vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks

kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Paragrahviga 3 muudetakse KaLSi.

22

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KaLSi § 4 lõikeid 31 ja 32 pärast sõna „ülesanne“ sõnadega

„ja tegevus“ vastavas käändes. Eelnõukohase KKS § 41 järgi on lahinguvalve Kaitseväe rahuaja

tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud

ohule või ründele. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise

õiguslikku alust, et võimaldada Kaitseliidu senisest selgemat ja paindlikumat rakendamist

Kaitseväe ülesannete täitmisel. Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega

tagatakse õigusselgus ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu

panus seisneb ülesannete täitmist toetavates või tagavates tegevustes. Ühtlasi täpsustatakse

volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kaitseväe täpsemad

ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja

korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus praktikas ning tugevneb

Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel.

Paragrahviga 4 muudetakse TuMSi.

Ettepaneku TuMSi muutmiseks on teinud Rahandusministeerium kaitseministri 6. veebruari

2013. a määruse nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud

reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 20.02.2026,

19) muutmise menetluse ja kooskõlastamise käigus. Rahandusministeerium tegi ettepaneku

algatada vajaduse korral tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 täiendamine, et luua selgus

ajateenijatele ja reservväelastele makstavate toetuste maksustamise korras. Samuti juhtis

Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et vastasel juhul tuleks sõidukulu hüvitamiseks

määruses ette näha kuludokumendi esitamise nõue.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 13. Kehtiva sätte kohaselt ei

maksustata tulumaksuga kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses,

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava

toitlustamise maksumust. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse, et tulumaksuga ei maksusta ka

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule

sõjaväelisel väljaõppel antava toitlustamise maksumust.

Muudatus on seotud 04.02.2026 jõustunud KKSi muudatusega (RT I, 03.02.2026, 11), mille

kohaselt antakse Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses olevatele

töötajatele võimalus osaleda sõjaväelistel õppustel. Sõjaväelisel väljaõppel on väljaõppes

osalevatel kaitseväelastel tagatud toitlustus, kuna väljaõpe toimub reeglina sellistes tingimustes

või asukohas, kus isikul puudub võimalus endale ise sööki hankida. Tulenevalt KKSi

muudatusest, mille kohaselt hakkavad sõjavälises väljaõppes osalema ka Kaitseväes teenistus-

või töösuhtes olevad tsiviilisikud, tuleb neile samuti tagada toitlus ning kehtestada, et sellisel

juhul laieneb ka tsiviilisikutele antava toitlustuse korral tulumaksuvabastus.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 19. Tegemist on keeletehnilise

muudatusega, mis aitab sättest paremini aru saada.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse TuMS § 19 lõiget 3 punktiga 191.

Eelnõuga nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvatel toimingutel

osalemiseks makstavad sõidu- ja toidukulude hüvitised vabastatakse tulumaksust. Muudatus on

vajalik, et tagada maksustamispõhimõtetes õigusselgus.

KVTSi alusel makstakse kutsealusele, reservis olevale isikule, kaitseväekohustust võtta

soovivale isikule, ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule terviseseisundi hindamiseks

23

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega sõidu- ja

toidukulu hüvitist 15 eurot. Kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis ja tal

tuleb terviseseisundi või kutsesobivuse hindamiseks saabuda Eestisse, makstakse talle hüvitist

70 eurot.

Täiendavalt makstakse sõidukulude hüvitist reservteenistusse ja reservasendusteenistusse

kutsutud isikule kogunemiskohta ilmumisel 60 eurot ning välisriigis elavale reservis olevale

isikule 200 eurot.

Kehtiva õiguse kohaselt käsitatakse füüsilisele isikule tehtavaid väljamakseid üldjuhul

maksustatava tuluna, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise kord ei ole piisavalt selge, mistõttu võib tekkida olukord, kus riigi poolt

kohustuste täitmiseks tehtud vältimatute kulude katmine toob isikule kaasa täiendava

maksukohustuse.

Selline käsitlus ei arvesta asjaolu, et nimetatud isikud täidavad seadusest tulenevat avalikku

kohustust ning nendele makstavad hüvitised ei ole käsitatavad sissetulekuna tavapärases

tähenduses, vaid kulude kompenseerimisena.

KVTSis ette nähtud hüvitiste olemus ei ole tulu. Sõidu- ja toiduraha hüvitiste eesmärk on katta

kulutused, mis tekivad isikul riigikaitselise kohustuse täitmise tõttu. Tegemist ei ole isiku

majandusliku olukorra parandamisega ega vabalt kasutatava tuluga. Maksustamine moonutaks

hüvitise eesmärki ning vähendaks selle tegelikku väärtust.

Kaitseväekohustuse täitmisele suunatud isikud ei vali vabatahtlikult kõiki teenistusega

kaasnevaid kulutusi. Nende kulude maksustamine võib vähendada motivatsiooni ja tekitada

põhjendamatut rahalist koormust isikutele, kes täidavad riigi julgeoleku seisukohalt olulist

ülesannet.

Kehtiv praktika, mille kohaselt hüvitiste maksmine eeldab kuludokumentide esitamist ja

kontrollimist, tekitab märkimisväärset halduskoormust nii isikutele kui ka hüvitisi

menetlevatele asutustele.

Isikute jaoks tähendab see:

• kohustust säilitada ja esitada kõik kuludokumendid;

• ajakulu dokumentide kogumisel ja esitamisel;

• riski, et hüvitis jääb saamata dokumentide puudumise või vormiliste vigade tõttu.

Asutuste jaoks tähendab see:

• dokumentide kontrollimise ja menetlemisega seotud töömahtu;

• vajadust tagada kontrollimehhanismid ja vastavus nõuetele;

• suuremat personalikulu ja menetlusaja pikenemist.

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027. Jõustumisaja

valikul on lähtutud vajadusest rakendada ajateenistuse ja reservteenistuse uus mudel terviklikult

alates 2027. aastast ning tagada 2026. aastal piisav ettevalmistusaeg väljaõppe,

teenistuskorralduse, instruktorite ettevalmistuse, lahinguvalve rakendamise ja vajalike

rakendusaktide muutmiseks. Kalendriaasta alguses jõustumine tagab õigusselguse ning väldib

muudatuste rakendamist väljaõppe- ja teenistustsükli keskel..

Eelnõu vastavus põhiseadusele

24

1. Ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete andmine, millega võivad

kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitused

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiõiguste riive peab olema seaduslik, teenima

põhiseadusega kooskõlas olevat eesmärki ning olema proportsionaalne.

PS §-st 3 tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte tähendab, et põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise ning täitevvõimu tegevuse

alused ja tingimused peavad olema seaduses määratletud piisava selgusega, et välistada

omavoli.

Avaliku võimu teostamine eeldab alati seaduslikku alust ning sellega kaasneb vastutus.

Ajateenija ja reservväelane ei ole tavapärases tähenduses avalik teenistuja ega tegevväelane.

Seetõttu peab neile avaliku võimu teostamisega seotud volituse andmine olema seaduses

sõnaselgelt ette nähtud, sisuliselt piiritletud ning seotud vajaliku väljaõppe, selge käsuliini ja

tegevväelasest ülema korraldusega.

PS § 124 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses

sätestatud alustel ja korras. Kaitseväekohustus lähtub PS § 124 lõikes 1 sätestatud üldisemast

riigikaitsekohustusest. Kaitseväeteenistuskohustust täidetakse kaitseväeteenistuses ajateenijana

või reservväelasena Kaitseväes või tegevväelasena sõjaseisukorra ajal.

PS § 124 lõige 1 ei sätesta ajateenistuse kestust ega selle sisu, vaid jätab riigikaitsest osavõtmise

aluste ja korra sätestamise seadusandjale. Seega on seadusandjal ulatuslik otsustusruum

määrata, millisel viisil, tingimustel ja ulatuses täidetakse riigikaitsekohustust, sealhulgas kuidas

sisustatakse ajateenistust ja reservteenistust ning milliseid teenistusülesandeid nende raames

täidetakse.

Sellest tulenevalt võib seadusandja riigikaitse vajadustest lähtudes kujundada ajateenistuse ja

reservteenistuse sisu, sealhulgas näha ette, et ajateenijale ja reservväelasele võib anda

sõjaväelise väljaõppe kõrval ka konkreetseid teenistusülesandeid. Kui selliste ülesannetega

võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused, peavad nende volituste alus, eesmärk,

ulatus ja kasutamise tingimused olema seaduses selgelt sätestatud.

Riigikaitsekohustuse täitmine riivab isiku õigust vabalt valida tegevusala ja töökohta. PS § 29

lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus. Samuti ei käsitata

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt sunniviisilise tööna teenistust, mis

tuleneb tavapärasest kodanikukohustusest, sealhulgas riigikaitsekohustuse täitmisest.

Riigikaitseks vajalikke kodanikukohustusi saab riik nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras

nii rahuajal kui ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või

muu riigi julgeolekut ohustava olukorra ajal. Tegemist on põhiseaduses ette nähtud

põhikohustusega, mille täitmine võib põhjendatud juhtudel piirata isiku tegevusala ja töökoha

valiku vabadust.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on KVTS § 5 lõike 1 kohaselt kaitseväekohustuslase

kohustus läbida kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel ei ole ajateenija ega reservväelane tavapärases

tähenduses avalik teenistuja. Seetõttu ei saa eeldada, et tal oleks üldine avaliku võimu

teostamise pädevus. Selline pädevus saab tuleneda üksnes seadusest ning peab olema seotud

konkreetse teenistusülesande, vajaliku väljaõppe ja teenistusliku alluvusega.

25

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, mille

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võib kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused. Sarnane täpsustus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3 sätestatud reservteenistuse

puhul.

Legitiimne eesmärk:

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas

olev eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja

põhiseaduslik kord. Sellest tulenevalt on legitiimsed eesmärgid muu hulgas Kaitseväe objektide

ja julgeolekualade kaitse, sõjalise valmisoleku tagamine, kriisi- ja sõjaaja ülesannete

harjutamine, Kaitseväe toimimise tagamine ning riigi sõjaliseks kaitseks valmisoleku

suurendamine.

KKS näeb ette, et Kaitsevägi võib kasutada jõudu, erimeetmeid ja vahetut sundi üksnes

seaduses sätestatud alustel ja korras. Eelnõukohane regulatsioon jääb sellesse raamistikku ning

täpsustab üksnes seda, millistel tingimustel võivad lahinguvalves osalevad ajateenijad ja

reservväelased piiratud ulatuses osaleda nende volituste teostamises. Riigi julgeoleku ja

kaitsevõime tagamine on põhiseadusega kooskõlas olev legitiimne eesmärk.

Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete andmise keskne eesmärk on

riigikaitse tagamine. PS näeb ette nii riigi kohustuse korraldada riigikaitset kui ka kodanike

kohustuse osaleda riigikaitses. Seega on ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete

andmise eesmärk valmistada ette reservväge, tagada Kaitseväe toimimine ning suurendada

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks.

Lahinguvalve toetab seda eesmärki, kuna selle käigus rakendatakse sõjaväelise väljaõppes

omandatud oskusi ja teadmisi Kaitseväe julgeoleku, väekaitse ja valmisoleku tagamiseks.

Lahinguvalve raames täidetavad ülesanded on seotud Kaitseväe objektide, isikute, vara ja

julgeolekualade kaitsega ning võivad olla vajalikud kõrgendatud ohu või ründe ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

Lisaks riigikaitse tagamisele on legitiimne eesmärk ka Kaitseväe sisemise korra, toimimise ja

valmisoleku tagamine. Siia kuuluvad näiteks valve-, julgestus-, kontrolli- ja toetavad

ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe igapäevaseks toimimiseks ja sõjalise valmisoleku

hoidmiseks.

Legitiimseks eesmärgiks võib olla ka avaliku korra ja julgeoleku kaitse olukordades, kus

Kaitsevägi täidab seaduses sätestatud alustel ja korras ülesandeid tsiviilvõimu toetamiseks või

riigi julgeolekut ohustava olukorra lahendamiseks. Sellisel juhul peab ülesanne olema selgelt

seotud seaduses nimetatud ohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega.

Nii on eelnõukohases KKS § 49¹ ette nähtud, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või

26

Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või Kaitseväe julgeolekualal vara või isikute

vastu suunatud ründe lõpetamiseks kohaldada seaduses nimetatud erimeetmeid.

Oluline on rõhutada, et ka legitiimse eesmärgi olemasolul peab iga konkreetne

teenistusülesanne ja sellega kaasnev volitus vastama proportsionaalsuse põhimõttele. See peab

olema sobiv eesmärgi saavutamiseks, vajalik ehk puuduma peab sama tõhus, kuid isikut vähem

koormav abinõu, ning mõõdukas võrreldes taotletava eesmärgi olulisusega.

Kokkuvõtlikult on ajateenijale ja reservväelasele antava teenistusülesande legitiimne eesmärk

eelkõige riigikaitse tagamine laias tähenduses, hõlmates Kaitseväe toimimist, sõjalist

valmisolekut, väekaitset, julgeolekualade kaitset ning vajaduse korral riigi julgeolekut ohustava

ohu tõrjumist. See eesmärk on põhiseadusega kooskõlas, kui volitused on seaduses selgelt

määratletud ja nende kasutamine proportsionaalne.

Proportsionaalsus:

Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et volituste andmine on eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas. Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete andmine,

millega võib kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitus, on erandlik, kuid võib olla

põhjendatud riigi kaitse- ja reageerimisvõime tagamiseks olukorras, kus üksnes tegevväelaste

kasutamine ei ole piisav või ei võimalda ülesannet täita vajalikus mahus ja ajakriitiliselt.

Sobivus

Riive on sobiv vahend, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Kui eesmärk on riigi

kaitsevõime, Kaitseväe julgeolekuala kaitse, väekaitse, sõjaline valmisolek või muu kitsalt

riigikaitseline huvi, on ajateenijate ja reservväelaste kaasamine sobiv üksnes juhul, kui nad on

saanud ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe ning tegutsevad selges käsuliinis.

Enne teenistusülesannete täitmist läbitud ajakohane vajalik väljaõpe vähendab väärate otsuste,

ebaproportsionaalse sekkumise ja ülemäärase jõukasutuse riski. Tegevväelasest ülema

korralduse nõue seob erimeetme või vahetu sunni kasutamise professionaalse juhtimisahelaga.

Kuna vahetu sund võib hõlmata füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamist, oleks sellise

volituse andmine ilma vajaliku väljaõppe ja juhtimiseta põhiseaduslikult küsitav. Eelnõu seob

volituse kasutamise aga vajaliku väljaõppe, konkreetse ülesande ja tegevväelasest ülema

korraldusega.

Eelnõus nimetatud ülesanded on piiritletud ning seotud riigikaitse ja Kaitseväe toimimise

seisukohalt oluliste ohtude ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega. Ajateenijatele ja

reservväelastele piiratud avaliku võimu volituse andmine aitab saavutada eelnõu eesmärke, kui

see toimub seaduses sätestatud alustel ja korras ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Eelnõukohane regulatsioon on seotud üksnes seaduses nimetatud Kaitseväe ülesannetega ning

lahinguvalve raames täidetavate ülesannetega. Seega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele

üldist avaliku võimu teostamise pädevust, vaid üksnes ülesandepõhine ja piiratud volitus.

Kuivõrd eelnõu ei anna ajateenijatele ega reservväelastele iseseisvat üldist otsustusõigust, vaid

seob erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise tegevväelasest ülema korraldusega, on meede

eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus.

27

Eelnõuga nähakse ette oluline lisatagatis: ajateenija ja reservväelane ei või erimeedet ega

vahetut sundi kasutada iseseisvalt, vaid üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See tähendab,

et seadusandja ei anna ajateenijale ega reservväelasele autonoomset otsustusõigust, vaid valib

vähem riivava lahenduse, mille puhul otsustus ja vastutus jäävad professionaalse tegevväelase

juhtimisahelasse.

Eelnõu ülesehitus välistabki volituse kasutamise üldise või automaatse lahendusena.

Ajateenijaid ja reservväelasi saab kaasata üksnes konkreetse lahinguvalve ülesande täitmiseks,

vajalikus ulatuses, vajaliku väljaõppe olemasolul ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Seetõttu on tegemist kitsama abinõuga kui ajateenijale või reservväelasele iseseisva ja üldise

jõu kasutamise õiguse andmine.

Eelnõu koostamisel on kaalutud eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates

eelkõige nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele,

riigi majandusele ning kooskõlale Eesti reservpõhise riigikaitsemudeliga.

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab Kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel rahuaja piiranguid arvestades täita ülesandeid, mis on sisuliselt seotud nende

sõjalise ettevalmistuse, valmisoleku ja kriisi- või sõjaaja ülesannetega.

Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul ei võimalda üksnes tegevväelastele tuginedes hoida

vajalikus ulatuses üksusi üldises kaitsevalmiduses. Alternatiivideks oleks tegevväelaste arvu

oluline suurendamine, senisest ulatuslikum LÕKi korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse täpsustamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning ei pruugiks anda riigile sama kiiresti rakendatavat tulemust. Samuti jätaks see kasutamata

reservil põhineva riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste ulatuslikum kutsumine LÕK-

ile võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele, majandusele ja reservväelaste

eraelule.

Üksnes tavapärase õppekogunemise või LÕKi abil ei pruugi olla võimalik tagada vajalikku

reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eriti ajakriitiliste ohtude, sealhulgas

mehitamata süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib olla vajalik, et juba teenistuses olevad

või ülesande täitmiseks ette valmistatud kaitseväelased saaksid tegutseda kiiresti, selges

käsuliinis ja seaduses sätestatud volituste piires.

Sellest tulenevalt on ajateenijatele ja reservväelastele avaliku võimu piiratud volituste andmine

vajalik meede, kuna sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada muu, isikut vähem

koormava meetmega.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi olulisust.

Eelnõu kohaselt võib erimeetmeid ja vahetut sundi kasutada üksnes vajaliku väljaõppe saanud

ajateenija või reservväelane ning üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See vähendab riive

intensiivsust nii ajateenija või reservväelase enda kui ka meetme adressaadi seisukohalt.

28

Ajateenija või reservväelane ei tegutse iseseisva avaliku võimu kandjana, vaid täidab

konkreetset teenistusülesannet tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel. Selline mudel

vähendab omavoli riski ning tagab, et volituse kasutamine on seotud professionaalse käsuliini

ja järelevalvega.

Tegevväelasest ülema korraldus peab olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge.

Käsu andmisel tuleb arvestada KKS §-s 29 sätestatud käsu nõudeid: käsk peab olema kooskõlas

seadusega, jääma käsu andja käsuõiguse piiridesse ning sisaldama nõutava tegevuse eesmärki,

täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saa käsust aru, peab ta küsima selgitusi.

Samuti ei ole kaitseväelane kohustatud täitma ilmselgelt õigusvastast käsku.

Eelnõuga sätestatakse, milliseid erimeetmeid ja millises ulatuses lahinguvalves osalev

ajateenija või reservväelane kasutada võib. Erimeetmed on seotud Kaitseväe julgeolekuala,

selle vahetu läheduse või Kaitseväe laeva ohutusalaga ning neid võib kasutada ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või Kaitseväe vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks.

Sellisteks erimeetmeteks on muu hulgas:

1. Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku peatamine;

2. isiku viibimise ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

isiku kohustamine alalt lahkuma või sellest eemale hoiduma;

3. sõiduki või maastikusõiduki juhile peatumismärguande andmine;

4. sõiduki või maastikusõiduki sundpeatamine teesulu, sundpeatamise vahendi või relva

kasutamisega seaduses sätestatud alustel ja korras.

Kokkuvõttes, esmase sõjaväelise väljaõppe, vajaliku täiendava väljaõppe, tegevväelasest ülema

korralduse ning piiratud ülesandepõhise volituse nõue toetavad riive mõõdukust. Ajateenijad ja

reservväelased ei saa erimeetmeid ega vahetut sundi kasutada autonoomselt, vaid üksnes

seaduses sätestatud alusel, konkreetse ülesande täitmiseks ning tegevväelasest ülema

käsuahelas ja kontrolli all. Selline mudel vähendab omavoli riski ning tagab, et avaliku võimu

teostamine toimub professionaalselt juhitud raamistikus.

Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et seadus sätestab piisava selgusega volituse

eesmärgi, ülesanded, erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise alused, volituse kasutamise

tingimused, tegevväelasest ülema korralduse nõude ning vastutuse ja järelevalve raamid.

Eelnõu täidab neid nõudeid, kuna volitus on seotud üksnes lahinguvalve ülesannetega, selle

kasutamine on allutatud tegevväelasest ülema korraldusele ning ajateenijate ja reservväelaste

kaasamine sõltub vajalikust väljaõppest.

Eelnõuga nähakse ette ka vastutuse ja järelevalve mehhanismid. Kuna ajateenijad ja

reservväelased on ajutiselt teenistuses ja alluvad käsuliinile, tuleb tagada, et nende tegevuse

eest vastutavad ka neid juhtivad ja käske andvad tegevväelased. See on oluline nii õiguskaitse

kui ka võimu kuritarvitamise ennetamise seisukohalt.

Selleks sätestatakse eelnõus, et erimeetmeid, vahetut sundi ja jõudu võib kohaldada üksnes

tegevväelasest kaitseväelase korraldusel. Samuti nähakse ette, et lahinguvalves osalevate

ajateenijate ja reservväelaste piirarvu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Volitusnormi eesmärk on tõhustada tsiviilkontrolli ning tagada,

et ajateenijaid ja reservväelasi rakendatakse lahinguvalves üksnes vajalikus ulatuses.

Avaliku võimu volituste andmine ajateenijatele ja reservväelastele on lubatav üksnes erandlikel

ja selgelt seadusega määratletud juhtudel, kui volitus on rangelt piiratud, seotud riigikaitselise

ülesandega ning allutatud tõhusale juhtimisele ja järelevalvele.

29

Kokkuvõttes võib järeldada, et eelnõuga kavandatav lahinguvalve regulatsioon, millega

võimaldatakse anda ajateenijale ja reservväelasele lahinguvalve raames teenistusülesandeid

ning sellega seotud piiratud avaliku võimu teostamise volitusi, on põhiseadusega kooskõlas.

Regulatsioonil on põhiseaduslikult legitiimne eesmärk, mis tugineb riigikaitsekohustusele ja

riigi kaitsevõime tagamisele; volitused on seaduses ette nähtud ja ülesandepõhiselt piiritletud;

nende kasutamine eeldab vajalikku väljaõpet ja tegevväelasest ülema korraldust; ning

regulatsioon on allutatud käsuliinile, järelevalvele ja tsiviilkontrollile.

2. Lisaõppekogunemise korraldamise eesmärgi laiendamine erakorralise seisukorra ajal

Eelnõuga laiendatakse LÕKi korraldamise eesmärki selliselt, et erakorralise seisukorra ajal

oleks võimalik kutsuda reservväelasi LÕKile ka selleks, reservväelasi saaks seaduses sätestatud

alustel ja korras kaasata PPA ülesannete täitmisse avaliku korra, riigi julgeoleku ja

põhiseadusliku korra kaitseks.

LÕKi eesmärgi laiendamine riivab PS §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja töökoha

valikuvabadust, kuna reservväelane võib olla kohustatud ajutiselt katkestama oma tavapärase

töö- või elukorralduse ning ilmuma teenistusse.

PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt

tööle ega teenistusse, välja arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus,

tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida

seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. PS § 29 lõike 2 keskne küsimus on see, kas

LÕKile kutsutava reservväelase kaasamine erakorralise seisukorra ajal PPA toetamiseks jääb

kaitseväeteenistuse põhiseadusliku erandi piiridesse.

Lisaks PS §-ile 29 on asjassepuutuvad PS § 54 ja § 124, millest tuleneb Eesti kodaniku

riigikaitsekohustus, ning PS § 130, mis võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata

isikute õigusi ja vabadusi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides põhiseaduses sätestatud

ulatuses.

Kaitseväeteenistuse ulatust ja olemust reguleerib KVTS. KVTS § 3 ja § 5 koostoimes on

reservteenistus osa kaitseväeteenistusest. KVTS § 5 lõike 3 kohaselt on reservteenistus reservis

oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja LÕKil.

PS § 29 lõikes 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus ei ole absoluutne.

Seadusandja võib seda õigust põhjendatud juhtudel piirata, kui piirangul on põhiseadusega

kooskõlas olev eesmärk ning piirang on proportsionaalne. PS § 29 lõige 2 näeb sõnaselgelt ette,

et kaitseväeteenistus võib olla isiku vaba tahte vastane kohustuslik teenistus. Seetõttu on

reservväelase kutsumine LÕKile põhiseaduslikult lubatav, kui see toimub seaduses sätestatud

alustel ja korras ning teenib põhiseaduspärast eesmärki. Kuna reservväelase osalemine LÕK-il

jääb kaitseväeteenistuse raamidesse, ei ole tegemist tavapärase tööjõu kasutamisega PPA alalise

isikkoosseisu asendamiseks, vaid erakorralise ja ajutise riigikaitselise kohustuse täitmisega.

Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt

põhiseadusega kooskõlas. Formaalse põhiseaduspärasuse seisukohalt peab õigusakt olema

vastu võtnud pädev organ ettenähtud menetluses ja vormis. Materiaalse põhiseaduspärasuse

seisukohalt peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle

eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. 7

7 RKPJKo 3-4-1-16-08, p 28.

30

Eelnõu riivab PS §-ga 29 kaitstud vabadust, sest reservväelane võib olla kohustatud ilmuma

LÕKile ja täitma teenistusülesandeid sõltumata oma vabast tahtest. Riive seisneb isiku aja,

liikumisvabaduse, tööalase tegevuse ja eraelu ajutises allutamises avalik-õiguslikule

teenistuskohustusele.

Riive ei ole oma olemuselt piiramatu. Meedet saab kasutada üksnes erakorralise seisukorra ajal

ning ülesanded on seaduses ammendavalt loetletud. Kaasamine toimub kaitseväeteenistuse

raamistikus ning kehtivad reservväelastele kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad tagatised,

hüvitised ja teenistuspõhimõtted.

PS § 29 lõike 2 seisukohalt on määrav, et tegemist ei ole tavalise tsiviiltööle sundimisega.

Reservteenistus on kaitseväeteenistuse osa ning reservväelase kohustus osaleda

õppekogunemisel ja LÕKil on seotud põhiseadusliku riigikaitsekohustusega. Seetõttu langeb

riive PS § 29 lõikes 2 sõnaselgelt lubatud erandi — kaitseväeteenistuse — alla, tingimusel et

reservväelaste kaasamine jääb sisuliselt kaitseväeteenistuse raamidesse ega muutu varjatud

tööjõu kasutamiseks. Eelnõu alusel kaasatakse reservväelased ülesannetesse, mis on otseselt

seotud riigi territoriaalse terviklikkuse säilimise ja põhiseadusliku korra tagamisega.

Ülesannete täpsem lahti kirjutus ning põhjendused on lisatud sätte selgitusse. Eelnõus toodud

alused ei võimalda LÕKi korraldamist kõigi korrakaitseseaduses või erakorralise seisukorra

seaduses toodud alustel, vaid KVTS-is piiratud juhtudel.

Legitiimne eesmärk:

PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega

kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). 8

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi ülesanne kaitsta riigi sisemist ja välimist rahu.

Avaliku korra, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitse on põhiseaduslikud väärtused.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral.

Eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada riigi võimekust reageerida

erakorralise seisukorra põhjustanud ohule ning toetada põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja

avaliku korra kaitset olukorras, kus tavapärased ressursid ei pruugi olla piisavad.

Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on kaitsta erakorralise seisukorra ajal riigi põhiseadusliku

korra, riigi julgeoleku, riigipiiri, avaliku korra, avaliku võimu toimimist ja elanikkonna

turvalisuse kaitse erakorralises seisukorras, Tegemist on põhiseaduslikult kaalukate

eesmärkidega, mis seonduvad PS preambulis nimetatud riigi ülesandega kaitsta sisemist ja

välimist rahu.

Proportsionaalsus:

Sobivus

Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.9

Reservväelaste kaasamine eelnõus sätestatud ülesannete täitmisse suurendab riigi

reageerimisvõimet olukorras, kus PPA tavapärased ressursid on erakorralise seisukorra

põhjustanud ohu tõttu oluliselt koormatud või ei ole piisavad. Eelnõus toodud ülesanded on

8 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 41. 9 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 43.

31

erakorralises seisukorras kriitilise tähtsusega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks

ning hübriidrünnetele reageerimiseks, et muuhulgas vältida olukorra eskaleerumist

sõjaseisukorraks. Arvestades hübriidrünnakute taktikaid, võidakse erakorralise seisukorra

põhjustanud olukorda kasutada ära muuhulgas riigi sõjalise ründe ettevalmistamiseks.

Eelnõuga valitud meede võimaldab kasutada väljaõpetatud ja kiiresti mobiliseeritavaid isikuid,

mis omakorda aitab vältida olukorra eskaleerumist ja toetab põhiseadusliku korra taastamist.

Eeltoodust lähtuvalt on meede sobiv eelnõus soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus. 10 Kehtiv kaasamise loogika lähtub sellest, et Kaitseväe või

kaitseväeteenistuses olevate isikute kaasamine avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsega seotud

ülesannetesse on erandlik ning eeldab, et asjaomane asutus ei saa ülesannet ise õigel ajal või

piisavas ulatuses täita ja puuduvad sama tõhusad leebemad vahendid.

Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös on võimalik ette valmistada reservväelasi,

kellel on eelnõus nimetatud ülesannete täitmiseks vajalik väljaõpe, oskused ja varustus. Kuna

erakorralise seisukorra põhjustanud olukord võib eskaleeruda kiiresti, peab riigil olema

võimalus kutsuda sellised reservväelased teenistusse lühema aja jooksul ning kasutada nende

ettevalmistust olukorra lahendamiseks. See ei tähenda PPA ülesannete ülevõtmist Kaitseväe

poolt, vaid võimalust rakendada reservväelasi ajutise lisavõimena PPA ülesannete täitmisel

seaduses sätestatud alustel ja juhtimiskorralduse kohaselt.

Erakorralist seisukorda iseloomustab vahetu ja ulatuslik oht riigi põhiseaduslikule korrale.

Sellises olukorras ei pruugi leebemad alternatiivid, näiteks abipolitseinike kaasamine, või

Politsei- ja Piirivalveameti sisemise töökorralduse muutmine, olla piisavad ega sama tõhusad.

Need abinõud rakendatakse enne reservväelaste kaasamist, kuid need ei pruugi aga tagada sama

kiiret, väljaõpetatud ja juhtimisstruktuuri kaudu kasutatavat võimet. Eelnõu kohaselt

kasutatakse reservväelasi, kellel on asjaomaste ülesannete täitmiseks sobiv väljaõpe ja varustus.

Reageerimise kiirus ja võimekus on sellises olukorras kriitilise tähtsusega, sest ebapiisav

reageerimine võib kaasa tuua ohu eskaleerumise ja põhiseadusliku korra täiendava

kahjustamise. Seetõttu on reservväelaste kaasamine LÕKi kaudu erakorralise seisukorra ajal

vajalik meede, kuna leebemad alternatiivid ei pruugi erakorralise seisukorra tingimustes tagada

sama kiiret ja tõhusat reageerimist.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt reservväelase põhiõigustesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust.11 Mõõdukuse hindamiseks

on oluline kaaluda reservväelaste põhiõigustesse sekkumise ulatust ning teiselt poolt eelnõuga

soovitud eesmärgi täitmise vajalikkust. Reservväelase jaoks on riive märkimisväärne, sest LÕK

võib kaasa tuua kohustuse täita teenistusülesandeid ohuolukorras. Samas on kaitstav hüve

erakordselt kaalukas: põhiseadusliku korra, avaliku korra, riigipiiri, riigikaitseobjektide ja

avaliku võimu toimimise kaitse erakorralise seisukorra ajal.

LÕK-i eesmärki laiendatakse üksnes erakorralise seisukorra ajaks. Erakorraline seisukord on

põhiseaduses ette nähtud erikord põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks.

Sellises olukorras võib riik kehtestada ohu kõrvaldamiseks vajalikke ja proportsionaalseid

põhiõiguste piiranguid. Mõju reservväelasele võib konkreetsel juhul olla ajutiselt oluline, sest

teenistusse kutsumine võib mõjutada tema töö- ja pereelu ning tavapärast elukorraldust. Samas

10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 11 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15

32

on mõju esinemissagedus väike, kuna meedet saab rakendada üksnes erakorralise seisukorra

ajal ja seaduses sätestatud eelduste täitmisel.

Reservväelasi kaasatakse üksnes seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks. Nad

peavad olema saanud nende ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, väljaõppe ja varustuse.

Kaasamine toimub kaitseväeteenistuse raames, mis tagab kaitseväelastele nende staatuse ja

seadusest tulenevad tagatised. LÕKi eesmärgi laiendamine ei loo üldist ega piiramatut

võimalust kasutada reservväelasi avaliku korra, riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra

kaitseks, olukorras, kus kaasamine on seotud konkreetse ja kõrgendatud julgeolekuohuga,

võimaldades seda teha üksnes erakorralise seisukorra ajal, seaduses sätestatud juhtudel ja

Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses.

Reservväelasi ei kaasata PPA tavapäraste ülesannete täitmisesse, vaid riigikaitseseisukohast

oluliste ülesannete täitmisesse. Kaasamise ulatuse ja eelnõust tulenevad konkreetsed ülesanded

otsustab Vabariigi Valitsus. Valitsuse pädevus tagab, et reservväelaste kaasamise üle

otsustatakse kollegiaalselt ning piisava demokraatliku legitiimsusega, arvestades meetme mõju

isikute põhiõigustele ja ühiskonnale tervikuna. Samuti võimaldab see hinnata meetme

rakendamise eelduseid laiapõhjaliselt, sh seda, kas PPA tavapärased ressursid on ammendunud

ning kas reservväelaste kaasamine on vältimatult vajalik. Valitsuse tasandi otsustamine aitab

tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimise, eelkõige vajalikkuse ja mõõdukuse aspektis,

ning vähendab riski, et reservväelasi kasutatakse olukordades, mis ei vasta erakorralise

seisukorra raskusastmele või mille lahendamiseks oleksid piisavad leebemad abinõud.

Riive mõõdukust toetab ka see, et reservväelastele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadusest

tulenevaid tagatisi, sealhulgas teenistusega seotud hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid. Samuti

säilib teenistuslik alluvus ja käsuliin ning kaasamine toimub riigi julgeoleku ja põhiseadusliku

korra kaitseks, mitte tavapärase tööjõuvajaduse katmiseks. Ülesannete sisuline juhtimine ja

vastutus säilib PPA-l tema pädevuse piires, samal ajal kui Kaitsevägi tagab reservväelaste

teenistusliku korralduse ja käsuliini seaduses sätestatud ulatuses.

LÕKi eesmärgi laiendamine annab riigile võimaluse kasutada täiendavat, eelnevalt ette

valmistatud, välja õpetatud ja varustatud isikkoosseisu põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja

avaliku korra kaitseks. Arvestades taotletava eesmärgi kaalukust, ohu erakorralist iseloomu,

meetme ajutisust ning seda, et meedet saab rakendada üksnes seaduses sätestatud raamides, on

põhiõiguse riive mõõdukas.

Kokkuvõtvalt:

Eelnõuga kavandatav KVTS § 69 lõike 34 lisamine riivab PS § 29 lõigetes 1 ja 2 kaitstud õigusi,

eeskätt keeldu sundida isikut tema tahte vastaselt tööle või teenistusse. Riive on siiski

põhiseaduspärane, sest reservväelaste LÕKile kutsumine jääb kaitseväeteenistuse raamidesse,

mille PS § 29 lõige 2 lubab sõnaselge erandina.

Riivel on legitiimne eesmärk — põhiseadusliku korra, avaliku korra, riigi julgeoleku ja

elanikkonna turvalisuse kaitse erakorralise seisukorra ajal. Meede on sobiv, vajalik ja

mõõdukas, kui seda rakendatakse üksnes erandlikult, ajaliselt piiratud ulatuses, seaduses

loetletud ülesannete täitmiseks ning olukorras, kus PPA tavapärane ressurss ei ole piisav

hübriidrünnetega toimetulekuks.

Eelnõu kooskõla sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooniga

Eelnõu kooskõla hinnati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud.

33

Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt käsitatakse sunniviisilise või kohustusliku tööna

igasugust tööd või teenistust, mida inimeselt nõutakse karistusega ähvardades ja milleks ta ei

ole end vabatahtlikult pakkunud. Sama artikli lõige 2 sätestab erandid, mille hulka kuuluvad

muu hulgas sõjaväeteenistus, tavapäraste kodanikukohustuste täitmine ning töö või teenistus

hädaohu korral, kui see on vajalik elanikkonda ähvardava tõsise ohu kõrvaldamiseks.

Eelnõus kavandatud reservväelaste kaasamine ei kujuta endast sunniviisilist või kohustuslikku

tööd konventsiooni tähenduses, kuna see jääb konventsioonis sätestatud erandite alla.

Reservväelase kohustus osaleda LÕKil tuleneb põhiseaduslikust riigikaitsekohustusest ning on

osa kaitseväeteenistusest. Ka juhul, kui reservväelasi kaasatakse erakorralise seisukorra ajal

ajutiselt PPA ülesannete täitmisse, toimub see seaduses sätestatud alustel ja korras,

kaitseväeteenistuse raamides ning riigikaitselise kohustuse piires. Reservväelaste kaasamine

toimub kaitseväeteenistuse raames, see on ajutine, erandlik, seaduses selgelt piiritletud.

Erakorralise seisukorra ajal on reservväelaste kaasamine seotud vahetu ja ulatusliku ohuga riigi

põhiseaduslikule korrale ning teenib põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja avaliku korra

kaitse eesmärki. Seetõttu vastab kaasamine ka konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktis d

sätestatud hädaohu erandi loogikale. Kaasamise õiguslikud alused, eesmärk, ülesanded ja

kestus on seaduses määratletud. Seetõttu ei loo regulatsioon võimalust kasutada reservväelasi

püsiva või tavapärase tööjõuna.

Reservväelased säilitavad kaasamise ajal oma staatuse ning neile kohaldatakse

kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja tagatisi, sealhulgas teenistusega

seotud hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid. Seetõttu ei ole kaasamise eesmärk ega mõju võrreldav

tasustamata või ebaproportsionaalselt koormava tööga. Samuti ei asenda reservväelaste

kaasamine PPA püsivat isikkoosseisu, vaid loob erakorralise ja ajutise lisavõime olukorraks,

kus tavapärased ressursid ei ole erakorralise seisukorra lahendamiseks piisavad.

Kokkuvõttes on eelnõus sätestatud regulatsioon kooskõlas sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga. Reservväelaste kaasamine põhineb põhiseaduslikul riigikaitsekohustusel, on

seaduses ette nähtud, ajaliselt ja sisuliselt piiratud, erandlik ning teenib vahetut ja kaalukat

avalikku huvi. Seetõttu ei kujuta eelnõu endast sunniviisilise töö keelu rikkumist rahvusvahelise

õiguse tähenduses ega moonuta PS §-st 29 tuleneva tegevusala, elukutse ja töökoha

valikuvabaduse olemust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus luuakse uus termin „lahinguvalve“. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ajateenijate ja reservväelaste osalemine lahinguvalves

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

34

Ajateenijate puhul avaldub mõju eelkõige neile, kes on läbinud lahinguvalve ülesande

täitmiseks vajaliku väljaõppe ning kelle üksus on jõudnud väljaõppetsüklis sellesse etappi, kus

on võimalik osaleda lahinguvalves või lahinguvalvega seotud praktilistes tegevustes. Mõju ei

avaldu ajateenistuse algfaasis olevatele ajateenijatele samas ulatuses, sest enne ülesande

täitmist tuleb omandada vajalikud sõjalised oskused ning vajaduse korral ka erimeetmete või

vahetu sunni kasutamisega seotud väljaõpe.

Reservväelaste puhul avaldub mõju üksnes sellele osale reservväelastest, kes kutsutakse

õppekogunemisele või LÕKile ning kellele antakse lahinguvalvega seotud teenistusülesanne.

Reservväelasi ei kaasata lahinguvalvesse alaliselt ega igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele,

lähtudes Kaitseväe valmisolekuvajadusest, ohuhinnangust, konkreetse üksuse ülesandest ja

reservväelase väljaõppest.

Lahinguvalve kogemuse omandamine võib kujuneda ajateenistuse praktilise väljaõppe üheks

osaks nende ajateenijate puhul, kelle väljaõppetsükkel, ametikoht ja üksuse ülesanne seda

võimaldavad. Eelnõu eesmärk ei ole siiski sätestada, et iga ajateenistuse läbinud isik peab

tingimata osalema lahinguvalves samas mahus või samas rollis. Lahinguvalvega seotud

kogemus sõltub üksuse ülesandest, väljaõppe ajakavast, teenistusaja kestusest, konkreetse

ajateenija ametikohast ja Kaitseväe valmisolekuvajadusest.

Eelnõul on otsene mõju ajateenijatele, reservväelastele ja Kaitseväele, kuna luuakse selge

õiguslik alus ajateenijate ja reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse kaitseväeteenistuskohustuse osana. Muudatus võimaldab

ajateenijatel ja reservväelastel lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele või täiendamisele

osaleda rahuajal Kaitseväe valmisoleku ja reageerimisvõime tagamises, kuid üksnes juhul, kui

see on seotud konkreetse üksuse ülesandega ning kaitseväelasel on ülesande täitmiseks vajalik

väljaõpe.

Tegemist ei ole ajateenijate ja reservväelaste igapäevase või automaatse rakendamisega

kõikides valmisoleku- või julgestusülesannetes. Lahinguvalve on valmisoleku tagamise osa,

mille rakendamise sagedus sõltub Kaitseväe plaanidest, ohuhinnangust, väljaõppetsüklist ja

konkreetse üksuse valmisolekust. Lahinguvalve võib hõlmata ka olukordi, kus vahetut ohtu,

näiteks konkreetset mehitamata süsteemist lähtuvat ohtu, ei ole, kuid üksus täidab valmisoleku,

seire, julgestuse või heidutusega seotud ülesannet. Seega võib lahinguvalve olla nii

ohuolukorrale reageerimise meede kui ka valmisoleku hoidmise ja harjutamise osa.

Muudatus suurendab kaitseväelaste praktilist valmisolekut, võimaldab siduda väljaõpet

vahetumalt riigikaitseliste ülesannete täitmisega ning aitab paremini valmistuda kriisi- ja

sõjaaja ülesanneteks.

Ajateenijate ja reservväelaste jaoks tähendab muudatus eelkõige seda, et nende õigused,

kohustused ja volitused lahinguvalves osalemisel muutuvad selgemaks. Seaduses sätestatakse,

millistel tingimustel, millises ulatuses ja kelle korraldusel võivad nad lahinguvalve ülesande

täitmisel kasutada jõudu, vahetut sundi, erimeetmeid või vahendeid. See vähendab õiguslikku

ebaselgust ning tagab, et teenistusülesandeid täidetakse selges käsuliinis, tegevväelasest ülema

juhtimisel ja seadusest tulenevate piirangute alusel. Mõju sihtrühmale on üldjoontes positiivne,

kuna regulatsioon annab senisest selgema õigusliku raamistiku ja aitab vältida olukorda, kus

kaitseväelased peaksid tegutsema ebapiisavalt reguleeritud tingimustes.

Kaitseväe jaoks seisneb mõju eelkõige võimaluses kasutada olemasolevat isikkoosseisu

paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt üldise kaitsevalmisoleku tagamisel. Muudatus tugevdab

Kaitseväe võimet reageerida julgeolekuohu kasvule või ründele, võimaldades kaasata

35

lahinguvalvesse ka ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe. See

ei tähenda tegevväelaste asendamist ajateenijate või reservväelastega, vaid olemasoleva kaitse

ja valmisoleku täiendavat mehitamist ning lahinguvalves olevate üksuste tugevdamist.

Tegevväelaste roll jääb keskseks juhtimises, otsustamises, väljaõppes, järelevalves, erialases

toetamises ja ülesannetes, mis eeldavad tegevväelase pädevust või kogemust.

Ajateenijate ja reservväelaste kasutamine võimaldab tegevväelastel keskenduda eelkõige

juhtimisele, olukorra hindamisele, ülesannete planeerimisele, valmisoleku hoidmisele,

väljaõppe läbiviimisele, keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ning vajaduse korral

põhijõudude valmisseadmisele. Seega on tulemuseks pigem Kaitseväe olemasoleva kaitse ja

reageerimisvõime täiendav mehitamine, mitte tegevväelaste ülesannete täielik üleviimine

ajateenijatele või reservväelastele.

Muudatus aitab katta teatud ülesannete täitmiseks vajalikku isikkoosseisu, suurendab üksuste

valmisolekut ning parandab Kaitseväe suutlikkust tagada riigi sõjaline kaitse, sealhulgas

riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri kaitse seaduses sätestatud ulatuses.

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on oluline ja positiivne.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid seda saab hinnata kontrollitavaks ja maandatavaks.

Pädevuste laiendamisega võivad kaasneda eksimuste, olukorra valesti hindamise,

ebaproportsionaalse meetme kasutamise, puuduliku teavitamise või käsu ebaõige mõistmise

riskid. Need riskid on suuremad juhul, kui ülesannet täidaks puuduliku väljaõppega

kaitseväelane, kui käsuliin ei ole selge või kui tegevväelasest ülema korraldus ei ole piisavalt

konkreetne.

Riskide maandamiseks näeb eelnõu ja selle rakendamine ette mitu kaitsemehhanismi.

Lahinguvalvesse saab kaasata üksnes ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud ülesande

täitmiseks vajaliku sõjaväelise väljaõppe ning vajaduse korral erimeetmete, vahetu sunni või

erivahendi kasutamise väljaõppe. Ülesandeid täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja

juhtimisel. Samuti tuleb tagada selge käsuliin, ülesandepõhised juhised, jõu kasutamise reeglite

selgitamine, vajaduse korral täiendõpe, tegevuse dokumenteerimine ning tegevväelase

järelevalve.

Kaitseväel tuleb muudatuse rakendamiseks arvestada täiendava väljaõppe, juhtimise,

planeerimise ja järelevalve vajadusega. See ei tähenda siiski täiesti uue eraldiseisva haldus- või

juhtimismudeli loomist, vaid olemasoleva väljaõppe- ja juhtimissüsteemi kohandamist.

Kaitseväel on olemas väljaõppe, käsuliini ja järelevalve korraldamise põhivõimekus; eelnõu

rakendamine eeldab selle suunatud täiendamist lahinguvalve ülesannete eripära arvestades.

Vajadus täiendava inimressursi järele sõltub lahinguvalve rakendamise mahust, kaasatavate

üksuste arvust ja ülesannete kestusest.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see tugevdab Kaitseväe võimet

tagada rahuajal valmisolek ja reageerida võimalikele ohtudele või rünnetele. Ajateenijate ja

reservväelaste kaasamine lahinguvalvega seotud teenistusülesannetesse võimaldab kasutada

olemasolevat väljaõpetatud isikkoosseisu paindlikumalt ning tugevdab riigi sõjalise kaitse

toimepidevust.

Muudatus aitab paremini tagada riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri

kaitset seaduses sätestatud ülesannete piires. Tulemuseks on eelkõige olemasoleva kaitse

täiendav mehitamine ajateenijate ja reservväelastega ning Kaitseväe reageerimisvõime

suurendamine. See annab tegevväelastele võimaluse keskenduda juhtimisele, otsustamisele,

36

keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ja põhijõudude valmisseadmisele, mitte ei tähenda

tegevväelaste rolli asendamist.

Mõju riigi julgeolekule avaldub ka juhul, kui otsest ja vahetut ohtu ei ole, sest lahinguvalve

võib täita valmisoleku hoidmise, heidutuse, seire ja üksuste praktilise harjutamise eesmärki.

Selline tegevus parandab üksuste valmisolekut ning võimaldab vajaduse korral kiiremini üle

minna kõrgema valmisoleku või vahetu reageerimise faasi.

Välissuhetele avaldub mõju kaudselt, kuid positiivselt. Eesti kaitsevõime ja valmisoleku selgem

korraldus toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste ees ning tugevdab riigi valmisolekut osaleda

kollektiivses enesekaitses. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita uusi

välispoliitilisi kohustusi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab mõju eelkõige Kaitseväe korraldusele. Kaitseväel tuleb kohandada

teenistusülesannete planeerimist, juhtimist, väljaõpet ja järelevalvet viisil, mis võimaldab

ajateenijaid ja reservväelasi kaasata lahinguvalvesse õiguspäraselt, selges käsuliinis ja üksnes

vajaliku väljaõppe olemasolul.

Kaitseväe jaoks tähendab see vajadust määrata täpsemalt, millised üksused, ametikohad ja

väljaõppe etapid võimaldavad ajateenija või reservväelase kaasamist lahinguvalvesse. Samuti

tuleb tagada, et lahinguvalvega seotud ülesanded oleksid seotud konkreetse väljaõppetaseme,

käsu, tegevväelasest ülema juhtimise ja järelevalvega.

Täiendava väljaõppe, juhtimise, planeerimise ja järelevalve vajadus suureneb eelkõige nendes

üksustes, kus ajateenijaid või reservväelasi lahinguvalvesse kaasatakse. Kaitseväel on olemas

käsuliini, väljaõppe ja teenistusülesannete korraldamise põhistruktuur, millele eelnõu

rakendamine tugineb. Rakendamise seisukohalt on oluline, et Kaitsevägi kavandaks

lahinguvalve ülesanded väljaõppetsüklisse ning tagaks tegevväelaste piisava osaluse

juhtimises, väljaõppes ja kontrollis. Seega ei eelda muudatus eraldiseisva uue asutuse või

haldusmudeli loomist, kuid eeldab olemasoleva teenistuskorralduse täpsustamist ja suunatud

ressursi planeerimist.

Kaitseressursside Ametile avalduv mõju seisneb eelkõige selles, et ajateenistusse ja

õppekogunemisele kutsumise ning kaitseväekohustuse täitmise korraldamisel tuleb arvestada,

et ajateenijale ja reservväelasele võib seaduses sätestatud tingimustel anda lisaks väljaõppele

ka lahinguvalvega seotud teenistusülesandeid. See ei tähenda Kaitseressursside Ametile uue

iseseisva pädevuse või ülesande andmist, vaid vajadust arvestada kaitseväekohustuse täitmise

korraldamisel teenistusülesannete laiendatud sisuga.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

6.2. Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: Kaitseliidu tegevliikmed;

Sihtrühm 2: Kaitseliit;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi;

Sihtrühm 4: Kaitseliidu tegevliikmete tööandjaid ja perekonnaliikmeid.

Sihtrühmaks on eelkõige Kaitseliidu tegevliikmed, Kaitseliit organisatsioonina, Kaitsevägi

ning nende Kaitseliidu tegevliikmete, keda tegelikult kaasatakse Kaitseväe ülesannete või

tegevuse täitmisse, tööandjad ja perekonnaliikmed.

37

Mõju ei avaldu eelduslikult kõigile Kaitseliidu tegevliikmetele, vaid üksnes sellele osale

tegevliikmetest, kes konkreetse ülesande või tegevuse täitmisse kaasatakse. Kaasamine sõltub

ülesande laadist, tegevliikme väljaõppest, valmisolekust, Kaitseliidu ja Kaitseväe vajadusest

ning kehtivas õiguses sätestatud kaasamise alustest. Kaitseliidu kui organisatsiooni ning

Kaitseväe puhul avaldub mõju eelkõige planeerimisele, juhtimisele, väljaõppe korraldamisele,

valmisoleku tagamisele ja koostöö korraldamisele. Tööandjatele ja perekonnaliikmetele

avaldub mõju kaudselt ning üksnes juhul, kui Kaitseliidu konkreetne tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames elluviidava tegevuse täitmisse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatusega täpsustatakse, et Kaitseliitu võib

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannete täitmisele ka nende ülesannete raames elluviidavatesse

tegevustesse. Sellega luuakse selgem õiguslik alus olukordadeks, kus Kaitseliidu panus seisneb

ülesande täitmist toetavates, tagavates või ettevalmistavates tegevustes, näiteks üksuste

valmisoleku saavutamist ja hoidmist toetavates tegevustes.

Mõju seisneb eelkõige selles, et Kaitseväe ülesannete täitmist toetavate tegevuste õiguslik alus

muutub selgemaks ning seeläbi on Kaitseliidu kaasamine praktikas paremini planeeritav ja

rakendatav.

Praegu võimaldab KaLS kaasata Kaitseliitu tema nõusolekul teatud Kaitseväe ülesannete

täitmisse ning näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega täpsemad ülesanded ja

kaasamise tingimused. Eelnõuga täpsustatakse, et kaasamine võib hõlmata ka nende ülesannete

täitmiseks vajalikke tegevusi.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Eesti riigikaitse selgem ja toimivam

õigusraamistik toetab riigi usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis ning tugevdab

valmisolekut täita sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise

koostöö raamistikus. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita iseseisvalt uusi

välispoliitilisi kohustusi. Riigikaitseseadus käsitleb Eesti osalemist rahvusvahelises sõjalises

koostöös osana riigikaitse korraldusest ning KaLS võimaldab Kaitseliidu kaasamist ka selliste

Kaitseväe ülesannete täitmisse, mis seonduvad rahvusvahelise sõjalise koostööga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõul on mõõdukas mõju riigiasutuste korraldusele, eelkõige Kaitseliidu, Kaitseväe ning

Vabariigi Valitsuse tasandil.

Kaitseliidu ja Kaitseväe jaoks tähendab muudatus selgemat õiguslikku alust planeerida ja

korraldada olukordi, kus Kaitseliit toetab Kaitseväe ülesande täitmist ka selleks vajalike

ettevalmistavate, toetavate või tagavate tegevuste kaudu.

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib

Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra. Eelnõu järgi tuleb määruse tasandil

arvestada ka sellega, et Kaitseliidu kaasamine võib hõlmata ülesande täitmisega vahetult seotud

tegevusi.

Kuna mõju kirjeldamisel on lähtutud Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisest reservis olevate

isikutena, tuleb riigiasutuste korralduslikku mõju hinnata ka reservteenistuse korralduse

seisukohalt. See tähendab, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peavad arvestama kehtiva

reservteenistuse etteteatamise, teavitamise ja halduskorralduse nõuetega.

38

Õppekogunemisest tuleb reservis olevat isikut teavitada üldjuhul vähemalt 120 päeva ette.

LÕKi puhul võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega, sealhulgas enne LÕKi algust

või selle ajal. Reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul teavitatakse ka tema tööandjat ja/või

õppeasutust.

Seega ei teki uut, senisest eraldi haldusmudelit, vaid eelnõu rakendub olemasoleva

reservteenistuse korralduse raamistikus. See tähendab, et Kaitseliidu tegevliikmete kaasamisel

tuleb kasutada juba kehtivaid reservteenistuse korraldamise mehhanisme ning tagada, et isikute

kutsumine, teavitamine, arvestus ja teenistusse ilmumisega seotud haldustoimingud toimuksid

kehtivas õiguses sätestatud korras.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub või on väga vähene. Eelnõu

reguleerib riigikaitse valdkonda ega pane kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, õigusi

ega kohustusi. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib mõju avalduda üksnes kaudselt

üksikjuhtudel, kui reservteenistuses osaleva Kaitseliidu tegevliikme töö- või elukorraldus on

seotud kohaliku omavalitsuse asutusega, kuid selline mõju ei ole käsitatav kohaliku

omavalitsuse korralduse sisulise muutusena.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõu sotsiaalne mõju on piiratud, kuid üldjoontes positiivne. Muudatus suurendab

õigusselgust Kaitseliidu tegevliikmete jaoks, sest selgemalt määratletakse, et Kaitseliitu võib

kaasata ka Kaitseväe ülesande raames elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kui kaasamine

toimub reservis olevate isikute toel, on Kaitseliidu tegevliikmete õigused ja kohustused ette

nähtavad kehtiva reservteenistuse korras.

See tähendab, et isik teab ette, milline on etteteatamise kord, millised kohustused tal on ning

millistel tingimustel võib teavitada tema tööandjat ja/või õppeasutust. Selline õigusselgus

toetab ka Kaitseliidu tegevliikmete valmisolekut panustada riigikaitsesse.

Mõju Kaitseliidu tegevliikmete tööandjatele ja lähedastele seisneb eeskätt vajaduses kohandada

töö- ja pereelu olukorras, kus Kaitseliidu tegevliikmest reservis olev isik osaleb

reservteenistuses. Samas leevendab seda mõju asjaolu, et õppekogunemiste puhul on seaduses

ette nähtud varajane etteteatamine ning tööandja teavitamise võimalus reservis oleva isiku

kirjalikul nõusolekul. LÕKi puhul võib mõju olla intensiivsem, sest selle olemusest tulenevalt

võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega või selle ajal.

Sotsiaalne mõju ei seisne uute kohustuste loomises väljaspool reservteenistuse süsteemi, vaid

olemasoleva õigusraamistiku kohaldamises olukordadele, kus Kaitseliidu tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames vajaliku tegevuse täitmisse.

Demograafiline mõju puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt sündimust, suremust, vanuselist

koosseisu, rännet ega regionaalset asustust. Kaudne mõju võib avalduda üksnes selles, et

selgem õiguslik raamistik võib toetada vabatahtlikult riigikaitses osalemise atraktiivsust, kuid

sellel ei ole eeldatavalt mõõdetavat demograafilist tulemust.

6.3. Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservväelased, eelkõige sõjaväepolitsei väljaõppe saanud reservväelased;

Sihtrühm 2: PPA;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi.

Muudatuse sihtrühm on reservis olevad isikud, kuid mõju ei avaldu kõigile reservväelastele ega

kogu reservi koosseisule. Mõju avaldub üksnes sellele osale reservväelastest, eelkõige

39

sõjaväepolitsei väljaõppe saanud isikutest, kes on saanud või saavad PPA ülesannete täitmiseks

vajaliku täiendõppe, kellel on ülesande täitmiseks vajalikud oskused ja varustus ning kes

kutsutakse erakorralise seisukorra ajal LÕKile või kaasatakse muul seaduses sätestatud alusel

PPA ülesannete täitmisse.

Politsei- ja Piirivalveamet moodustab koos kaitseväega aastatel 2025–2027 vähemalt

tuhandeliikmelise kriisiüksuse. 2026. aasta lõpuks annavad Kaitsevägi ja PPA politsei

kriisiüksuses teenimiseks vajaliku täiendõppe üle 600 reservväelasele. PPA eesmärk on, et

2027. aasta lõpuks on välja koolitatud ja varustatud kriisiüksus, mis hõlmab ka sadu kriisirolli

võtnud abipolitseinikke.

Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse ei ole igapäevane ega tavapärane tegevus,

vaid erandlik meede, mida saab rakendada erakorralise seisukorra ajal ning üksnes juhul, kui

seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Seetõttu on mõju reservväelastele esinemissageduselt

väike, kuid kaasamise korral võib mõju konkreetsele reservväelasele olla ajutiselt oluline, sest

see võib mõjutada tema töö- ja pereelu ning tavapärast elukorraldust.

PPA puhul avaldub mõju eelkõige võimaluses kasutada kriisiolukorras täiendavat väljaõpetatud

isikkoosseisu. Kaitseväe puhul avaldub mõju reservväelaste kutsumise, arvestuse, teenistusliku

korralduse ja vajaduse korral käsuliini tagamise kaudu. Muudatus ei tähenda PPA ülesannete

ülevõtmist Kaitseväe poolt: PPA säilitab ülesannete sisulise juhtimise ja vastutuse oma

pädevuse piires ning reservväelased tegutsevad seaduses sätestatud alustel ja ettenähtud

juhtimiskorralduse kohaselt.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse võimalus kaasata

erakorralise seisukorra ajal reservväelasi PPA ülesannete täitmisse olukorras, kus

põhiseaduslikku korda, avalikku korda või riigi julgeolekut ähvardav oht nõuab täiendavat

väljaõpetatud isikkoosseisu. Selline lahendus suurendab riigi sisemist vastupanuvõimet ja

kriisideks valmisolekut ning aitab tagada kriitiliste ülesannete täitmise ka olukorras, kus PPA

tavapärased ressursid on oluliselt üle koormatud.

Muudatus toetab ka Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja vastupanuvõimet laiemalt. NATO lepingu

artikli 3 kohaselt arendavad liikmesriigid eraldi ja ühiselt oma suutlikkust relvastatud rünnakule

vastu seista. Selle eesmärgiga on kooskõlas ka riigisisese valmisoleku tugevdamine, sealhulgas

sisejulgeoleku kriitiliste ülesannete täitmise võime säilitamine kriisiolukorras. Sõjalised ja

hübriidohud võivad kriisi korral avalduda samaaegselt mitmes valdkonnas, mistõttu on riigi

sisemine toimepidevus, avaliku korra tagamine, riigipiiri kaitse ning oluliste objektide kaitse

osa laiemast riigikaitselisest vastupanuvõimest.

Reservväelaste kaasamine ei asenda PPA püsivat isikkoosseisu ega tavapärast politseilist

reageerimist, vaid loob erakorralise ja ajutise lisavõime olukordadeks, kus riigil tuleb kiiresti

suurendada avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise võimet. Seetõttu on mõju riigi julgeolekule

oluline ja positiivne, kuid mõju tegelik ulatus sõltub erakorralise seisukorra väljakuulutamisest,

Vabariigi Valitsuse otsusest ning konkreetse ohu laadist ja ulatusest.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Riigi võime tagada erakorralises olukorras

avalik kord, sisejulgeolek ja kriitiliste ülesannete täitmine toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste

ja partnerite silmis. Samuti näitab see, et Eesti arendab lisaks sõjalisele kaitsevõimele ka

ühiskonna vastupanuvõimet ja tsiviilvalmidust. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi

ega tekita uusi välispoliitilisi kohustusi.

40

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Reservväelaste kaasamisel PPA ülesannete täitmisse paraneb riigi võime täita sisejulgeoleku

kriitilisi ülesandeid erakorralise seisukorra ajal. Reservväelased saavad toetada PPA-d üksnes

eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel Vabariigi Valitsuse määratud perioodil ja ulatuses.

Tegemist on ajutise ja erandliku kaasamisega, mitte püsiva muutusega PPA või Kaitseväe

tavapärases töökorralduses.

PPA jaoks tähendab muudatus võimalust kasutada kriisiolukorras täiendavat väljaõpetatud

isikkoosseisu näiteks massilise korratuse tõkestamisel, riigipiiri ebaseadusliku ületamise

takistamisel, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmisel või muude eelnõus

nimetatud ülesannete täitmisel. Samal ajal eeldab muudatus PPA-lt täiendavat planeerimist,

väljaõppe korraldamist, reservväelaste ülesandepõhist ettevalmistamist, varustamist,

juhtimismudeli kehtestamist või täpsustamist ning koostööprotseduuride kooskõlastamist

Kaitseväega.

Kaitseväe jaoks avaldub mõju eelkõige reservväelaste kutsumise, arvestuse, teenistusliku

korralduse ja vajaduse korral käsuliini tagamise kaudu. Kuna ülesannetesse kaasatavate

reservväelaste sisuline ettevalmistamine toimub PPA ja Kaitseväe koostöös, ei too muudatus

Kaitseväele eeldatavalt kaasa püsivat olulist lisakoormust. Küll aga eeldab kaasamise

ettevalmistamine asutustevahelist koostööd, sealhulgas reservväelaste valikut, kutsumist,

teenistuskorralduse koordineerimist, andmevahetust ja vajaduse korral õppuste korraldamist.

Arvestades, et kaasamise eeldus on erakorralise seisukorra kehtestamine ning Vabariigi

Valitsuse otsus, on mõju esinemissagedus riigiasutuste tavapärasele töökorraldusele väike.

Mõju intensiivsus võib kaasamise korral olla siiski ajutiselt oluline, sest PPA ja Kaitsevägi

peavad tagama reservväelaste kiire rakendamise, juhtimise, varustamise, järelevalve ja

ülesannete täitmise õiguspärasuse.

Muudatus ei vähenda riigiasutuste kohustust kasutada esmalt tavapäraseid ressursse ning

kaasata reservväelasi üksnes siis, kui see on erakorralise seisukorra lahendamiseks vajalik ja

proportsionaalne. PPA põhivastutus oma ülesannete täitmisel säilib. Reservväelased

moodustavad täiendava võimekuse, mitte PPA püsiva isikkoosseisu asenduse.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid see on maandatav. Riskid võivad seisneda eelkõige

ülesannete ja juhtimisvastutuse ebaselguses, reservväelaste ebapiisavas ettevalmistuses

politseilise iseloomuga olukordades tegutsemiseks, jõu või vahetu sunni ebaproportsionaalses

kasutamises, puudulikus teabevahetuses PPA ja Kaitseväe vahel või reservväelaste liiga

ulatuslikus kasutamises väljaspool erakorralise vajaduse piire.

Riskide maandamiseks tuleb tagada selge õiguslik alus, ülesandepõhine väljaõpe, PPA ja

Kaitseväe eelnev koostöö, ühtsed tegutsemisjuhised, selge juhtimismudel, jõu ja vahetu sunni

kasutamise reeglite ning politseilise tegevuse põhimõtete tundmine, piisav varustus, tegevuse

dokumenteerimine ning järelevalve. Samuti tuleb tagada, et reservväelasi kasutatakse üksnes

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ajutiselt ning Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses

ja perioodil.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne. Kaudne mõju võib avalduda

üksikjuhtudel, kui reservväelase töö- või elukorraldus on seotud kohaliku omavalitsuse

asutusega või kui PPA täidab ülesandeid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Selline mõju ei

muuda kohaliku omavalitsuse asutuste ülesandeid ega töökorraldust.

41

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on piiratud, kuid valdavalt positiivne sotsiaalne mõju. Reservväelased, kes kaasatakse

PPA ülesannete täitmisse, saavad kasutada ja kinnistada senist sõjalist või sõjaväepolitseilist

ettevalmistust ning omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi sisejulgeolekuvaldkonnas.

Sellised oskused võivad hõlmata näiteks massilise korratuse tõkestamist, riigipiiri

ebaseadusliku ületamise takistamist, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmist

ning tegutsemist PPA juhitud kriisiolukorras.

Mõju ei avaldu kõigile reservväelastele, vaid üksnes neile, kes on vastava ülesande täitmiseks

välja valitud, saanud vajaliku väljaõppe ja kutsutud teenistusse. Seetõttu on sotsiaalne mõju

reservväelaste koguarvu arvestades piiratud. Kaasamise korral võib mõju konkreetsele

reservväelasele ja tema lähedastele olla siiski tuntav, sest teenistusse kutsumine võib ajutiselt

mõjutada töökorraldust, õpinguid, pereelu ja muid isiklikke kohustusi.

Ebasoovitava sotsiaalse mõju risk seisneb eelkõige reservväelase, tema tööandja või lähedaste

ajutises koormuses, samuti võimalikus psühholoogilises pinges, mis võib kaasneda politseilise

iseloomuga kriisiülesannete täitmisega. Neid riske aitab maandada selge teavitamine, ülesande

ajutine iseloom, väljaõpe, varustus, juhtimine, reservväelaste õiguste ja tagatiste säilimine ning

vajaduse korral tugimeetmete rakendamine.

Positiivse mõjuna võib muudatus tugevdada reservväelaste riigikaitselist identiteeti, praktilist

valmisolekut ja oskust tegutseda koos PPA-ga kriisiolukorras. Regulaarne väljaõpe, treeningud

ja koostööõppused aitavad suurendada üksuste sidusust, arusaama rollijaotusest ning

valmisolekut panustada Eesti julgeolekusse.

Demograafilist mõju eelnõul ei ole. Eelnõu ei mõjuta sündimust, suremust, rännet, vanuselist

koosseisu ega regionaalset asustust.

6.4. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse hüvitise maksmine

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased, kes osalevad sõjaväelises väljaõppes. Hinnanguliselt

tekiks vajadus maksta toitlustuse kulude katteks hüvitist ligikaudu 200-le ajateenijale ja

reservväelasele, kellele ei ole võimalik väljaõppetingimustest tulenevalt toitlustust tagada.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus mõjutab vähesel määral ka välissuhtlust. Paindlikum toitlustuse korraldus ning

võimalus maksta toiduraha ette, võimaldab tõhusamalt läbi viia hajutatud, rahvusvahelist ja

erinevates keskkondades toimuvat sõjalist väljaõpet. Sellega paraneb väljaõppe järjepidevus ja

kvaliteet, üksuste valmisolek tegutseda erinevates operatiivkeskkondades ning koostöö liitlaste

ja partnerriikidega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus vähendab märkimisväärselt töökoormust ning suurendab korralduslikku efektiivsust.

Kehtiv praktika, mis põhineb avansil ja hilisemal kuludokumentide esitamisel, tekitab nii

teenistujatele kui ka menetlejatele suure töökoormuse. Kavandatav lahendus – maksta toiduraha

ette fikseeritud ulatuses – lihtsustab menetlusprotsesse ja vähendab bürokraatiat.

Kaitseväe jaoks tähendab kuludokumentide kogumise, kontrollimise ja menetlemise nõude

kaotamine kiiremat ja lihtsamat hüvitiste maksmise protsessi ning suuremat paindlikkust

väljaõppe planeerimisel ja läbiviimisel.

42

Majanduslik mõju

Muudatusel on tugev positiivne majanduslik mõju ajateenijatele ja reservväelastele. Esiteks

parandab see isikute toimetulekut, kuna välistab olukorrad, kus nad peavad teenistusülesannete

täitmiseks tegema isiklikke kulutusi või ootama nende hilisemat hüvitamist. Toiduraha

ettemaksmine annab kindluse, et igapäevased vajadused on kaetud. Teiseks vähendab muudatus

oluliselt halduskoormust, kuna puudub vajadus kuludokumentide kogumiseks ja säilitamiseks

ning väheneb risk hüvitise saamata jäämiseks formaalsete puuduste tõttu. Kolmandaks

suurendab see motivatsiooni osaleda väljaõppes, eriti olukordades, kus see toimub väljaspool

tavapäraseid tingimusi või välisriikides.

6.5. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise korra täpsustamine

Sihtrühm 1: kutsealused, ajateenijad, kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, reservis olevad

isikud.

a) Terviseseisundi hindamisel osalemiseks makstav hüvitis. 2025. aastal läbis terviseseisundi

hindamise 9 927 kutsealust ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut ning 2509 reservis

olevat isikut, kellele on terviseseisundi hindamisel osalemiseks ette nähtud sõidu- ja

toidukulude katteks hüvitis 15 eurot.

b) Õppekogunemistel osalevatele isikutele makstav sõidukulude hüvitis. Igal aastal osaleb

õppustel rohkem kui 10 000 reservväelast, kellel tekib õigus saada sõidukulude hüvitist.

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamisel ning välistada olukord, kus isikule seadusest

tuleneva avaliku kohustuse täitmiseks makstavat kuluhüvitis käsitatakse maksustatava tuluna.

Tegemist ei ole isiku majandusliku olukorra parandamiseks makstava tasuga, vaid

riigikaitselise kohustuse täitmisest tingitud vältimatute kulude hüvitamisega. Muudatus aitab

tagada isikute õiglasema kohtlemise ning vähendab riski, et kohustuste täitmisega kaasneb

põhjendamatu rahaline koormus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe

töökorraldusele. Hüvitiste maksuvabastust lihtsustab menetlust, vähendab bürokraatiat ning

võimaldab suunata ressursse sisuliselt olulisematesse tegevustesse. See aitab kaasa

töökoormuse vähenemisele avalikus sektoris ning suurendab menetluse kiirust ja efektiivsust.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Hüvitiste maksuvabastamine aitab tagada õiglasema kohtlemise,

vähendada maksukoormust ning toetada riigikaitseliste kohustuste tõhusat täitmist.

Standardiseeritud maksuvaba hüvitise kehtestamine võimaldab oluliselt lihtsustada menetlust,

vähendada bürokraatiat ning suunata ressursid sisuliselt olulisematesse tegevustesse.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on positiivne mõju isikute toimetulekule ja motivatsioonile. Muudatusel on

positiivne sotsiaalne mõju, kuna see parandab isikute toimetulekut ja toetab nende

motivatsiooni olukordades, kus nad täidavad riigikaitselisi kohustusi. Sõidu- ja toidukulude

hüvitiste maksuvabastus vähendab põhjendamatut isiklike kulude kandmise vajadust ning aitab

tagada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine ei tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Demograafilist mõju muudatusel ei ole.

43

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne.

7.1. Lahinguvalve ülesande täitmisega kaasnevad kulud üksnes lahinguvalve rakendamisel.

Kulu suurus sõltub lahinguvalvesse kaasatavate isikute arvust ja ülesande täitmise kestusest.

Kui lahinguvalvele rakendatakse õppustel osalemisega analoogset tasustamise korda, oleks 10

tegevväelase 14-päevase lahinguvalve korral lisatasu kulu koos tööandja maksudega 10 972

eurot. Arvestus põhineb tegevväelaste palgajuhendis12 sätestatud lisatasu määradel ning

valemil: ((10 × 14 × 40) + (10 × 4 × 65)) × 1,338. Täpne kulu sõltub igal konkreetsel juhul

lahinguvalvesse kaasatavate tegevväelaste arvust ja lahinguvalve kestusest.

Kui lahinguvalve rakendamiseks on vaja täiendavalt välja kutsuda näiteks 10 reservväelast

samaks ajavahemikuks, kaasneks sellega täiendav kulu kokku 9462 eurot. Ajateenijatega

seotud kulud ning tegevväelaste varustusega seotud kulud ei muutu, kuna need on juba praegu

arvestatud Kaitseväe jooksvate kulude hulka.

Kokkuvõttes ei kaasne lahinguvalve rakendamisega riigile täiendavaid kulusid. Rakendamisega

seotud võimalikud kulud kaetakse Kaitseväe eelarvest olemasolevate vahendite arvelt.

7.2. Eelnõu rakendamisega kaasneb Kaitseväele täiendav kulu kuni 11 000 eurot aastas seoses

ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuskulu hüvitamisega. Kulu arvestuse aluseks on

ligikaudu 200 isikut aastas, kellele hüvitatakse toitlustuskulu keskmiselt kuue päeva eest, mis

teeb kokku ligikaudu 1200 toitlustuspäeva aastas. Täiendav kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest.

7.3. Tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega ei kaasne tulu ega täiendavat kulu

riigieelarvele. Sõidu- ja toiduhüvitiste kulu on iga-aastaselt planeeritud Kaitseväe

(reservteenistusse saabumisel ning välisriigis elava ajateenija puhkusele sõiduks makstav

sõidukuluhüvitis) ja Kaitseressursside Ameti (terviseseisundi- ja ning kutsesobivuse hindamisel

makstav sõidu- ja toidukulu) eelarvesse ning täiendavat kulu sellega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vaja kehtestada kaitseministri määrus „Lahinguvalve

raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate ning edasilükkamatut pädevust

rakendavate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu kehtestamine“.

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vaja muuta kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrust

nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg on põhjendatud vajadusega

rakendada ajateenistuse ja reservteenistuse uus mudel terviklikult alates 2027. aastast ning

tagada 2026. aastal vajalik ettevalmistusaeg väljaõppe, teenistuskorralduse ja instruktorite

ettevalmistuse kohandamiseks. Kalendriaasta alguses jõustumine tagab ühtlasi õigusselguse ja

väldib muudatuste rakendamist väljaõppe- ja teenistustsükli keskel.

12 Kaitseväe juhataja käskkiri nr 9, kehtestatud 15.01.2018.a

44

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseministeeriumi tagasiside eelnõu kohta esitatud

märkustele on ära toodud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………..2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1 (5)

EELNÕU

04.05.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Lahinguvalve

(1) Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek

ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele.

(2) Lahinguvalve raames võib täita käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud riigi

sõjalise kaitsmise ülesannet, punktis 2 nimetatud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise

ülesannet, punktides 46, 410 ja sama paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud ülesandeid ning

rakendada § 31 lõikes 11 nimetatud edasilükkamatut pädevust.“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses

olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise

ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud alustel.“;

3) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 49“ tekstiosaga „§-des 49 ja 491“;

4) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482. Lahinguvalve raames jõu kasutamine

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kasutada jõudu tegevväelasest ülema korraldusel

käesoleva seaduse §-s 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas seaduses sätestatud

alusel.“;

5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

㤠491. Lahinguvalve raames erimeetmete kohaldamine ja vahetu sunni kasutamine

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks:

1) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku;

2 (5)

2) ajutiselt keelata isiku viibimise Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

kohustada teda lahkuma või Kaitseväe julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;

3) anda sõiduki või maastikusõiduki juhile käe, saua või helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks;

4) sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise

vahendit või relva.

(2) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmete

rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist jõudu, erivahendit ja relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuva vahetu olulise või

kõrgendatud ohu tõrjumiseks on lahinguvalves osaleval kaitseväelasel edasilükkamatu

pädevuse alusel ja tegevväelasest ülema korraldusel õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des

45 ja 451 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras

ning kasutada käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud erivahendit ja relva.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise

volitused ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja

vahetut sundi muul käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel.“.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eesmärgil“ tekstiosaga „, mille

raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused“;

2) paragrahvi 5 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisaõppekogunemisel“

tekstiosaga „sõjaväelise väljaõppe täiendamise eesmärgil, mille raames võib anda

teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused“;

3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Teenistusülesannete täitmine kaitseväeteenistuskohustuse ajal

(1) Ajateenijale ja reservväelasele võib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal anda muu

hulgas Kaitseväe korralduse seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud lahinguvalve raames

teenistusülesande.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja

reservväelane olema enne läbinud vajaliku väljaõppe ja esmase sõjaväelise väljaõppe.

(3) Lahinguvalve raames käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selliste teenistusülesannete,

millega võivad kaasneda avaliku võimu volitused, täitvate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu

igaks aastaks kehtestab Kaitseväe juhataja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

3 (5)

„(21) Ohutusnõudeid järgides võib käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud

teenistusülesannete täitmisel seada ajateenija olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale

lahingutegevusele, kui see on kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ tekstiosaga

„, käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud teenistusülesannete täitmise“;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ajateenijale makstakse toidukulu katteks hüvitist, kui ajateenija väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

7) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

8) paragrahvi 69 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnadega „ja täitmiseks

teenistusülesandeid“;

9) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses:

„(33) Õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal võib reservväelast rakendada Kaitseväe

korralduse seaduse §-s 41 nimetatud lahinguvalves, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud

ohule või ründele reageerimiseks.“;

(34) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

lisaõppekogunemisel osalevale reservväelasele anda teenistusülesande osaleda järgmiste

politsei ülesannete täitmises:

1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-s 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine.“;

10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Reservväelasele makstakse toidukulu katteks hüvitist, kui reservväelase väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

11) paragrahvi 80 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

12) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmise ajal.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 4 lõikeid 31 ja 32 täiendatakse pärast sõna „ülesanne“ sõnadega „ja

tegevus“ vastavas käändes.

§ 4. Tulumaksuseaduse muutmine

4 (5)

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelasele“ sõnadega „ja

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule“;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 19 asendatakse sõnad „tervisekontrolli kulude hüvitamine“

sõnadega „makstavat tervisekontrolli kulude hüvitist“;

3) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161) Kaitseväeteenistuse seaduse § 36 lõike 1, § 54 lõigete 41 ja 8, § 80 lõigete 1, 3 ja 71, § 808

lõike 1, § 81 lõike 51 ja § 82 lõike 53 alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale, kaitseväekohustust võtta soovivale isikule ja

ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja:Kaitseministeerium

Märge tehtud: [Kehtiv alates]

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Kehtiv kuni]

Alus: [Alus]

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 04.05.2026 nr 5-13/26/16

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu. Juhindudes 30. aprilli 2026. a valitsuskabineti nõupidamise otsusest, palume eelnõu arvata 7. mai 2026. a Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 - rakendusakti kavand Seletuskirja lisa 2 - kooskõlastustabel

Eda Loo-Suun [email protected]

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu seletuskirja lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Lahinguvalve raames avaliku võimu volitustega teenistusülesandeid täitvate ajateenijate

ja reservväelaste piirarvu kehtestamine 2027. aastal

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 61 lõike 3 alusel.

§ 1. Lahinguvalve raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate

ajateenijate piirarv

§ 2. Lahinguvalve raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate

reservväelaste piirarv

§ 3. Määruse jõustumine

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kaimo Kuusk

Kantsler

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu seletuskirja lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Lahinguvalve raames avaliku võimu volitustega teenistusülesandeid täitvate ajateenijate

ja reservväelaste piirarvu kehtestamine 2027. aastal

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 61 lõike 3 alusel.

§ 1. Lahinguvalve raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate

ajateenijate piirarv

§ 2. Lahinguvalve raames avaliku võimu volitusega teenistusülesandeid täitvate

reservväelaste piirarv

§ 3. Määruse jõustumine

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kaimo Kuusk

Kantsler