Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsus

1

Saatja:

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts

Vanemuise 46, Tartu linn 51014

www.estgis.ee

e-post: [email protected]

04.05.2026

Saaja:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

www.mkm.ee

e-post: [email protected]

MTÜ Eesti Geoinformaatika Seltsi (ESTGIS) tagasiside Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 10.04.2026 kirjaga nr 2-1/1307-1 esitatud dokumendi

„Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsus“ (VTK) kohta

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS) on Eesti geoinformaatikute, kartograafide ja sellega

seotud erialade spetsialistide selts, mis asutati 2010. aastal Tallinnas ja kus täna on liikmeid üle

150. ESTGIS andis kõigile seltsi liikmetele võimaluse VTK osas tagasisidet anda. Käesolev

dokument annab koondülevaate liikmetelt laekunud arvamustest ja ettepanekutest nende VTK

punktide kohta, mille osas liikmed tagasisidet esitasid.

ESTGIS-i poolne üldine seisukoht VTK osas

VTK käsitleb mitmeid reaalseid probleeme ning ESTGIS-i hinnangul ei ole põhjust kahtluse alla

seada ruumiandmete valdkonna õigusraamistiku ajakohastamise vajadust.

VTK dokumendis järeldatakse aga läbivalt, et mitteregulatiivsed meetmed ei ole piisavad, ilma

et nende tegelikku mõju või kombineerimise võimalust regulatiivsete lahendustega oleks

sisuliselt hinnatud. Selline lähenemine tekitab ülereguleerimise riski ning jätab mulje, et

õigusloome on valitud esmase, mitte viimase abinõuna.

Leiame, et VTK-s pakutud paljud lahendused tuginevad läbivalt eeldusel, et probleemide

lahendamine peab valdavalt toimuma regulatiivse sekkumise ja teenuste tsentraliseerimise

kaudu Maa‑ ja Ruumiametisse (MaRu). See lähenemine ei ole VTK-s piisavalt läbi analüüsitud

ning vajab oluliselt kriitilisemat käsitlust.

Tsentraliseerimisega seotud ootused – eelkõige eeldus, et kesksete lahenduste koondamine

toob automaatselt kaasa efektiivsuse kasvu ja parema teenuse kvaliteedi – ei ole

ruumiandmete valdkonnas universaalselt põhjendatud. Tegemist on kiiresti areneva ja

2

kontekstipõhise valdkonnaga, kus oluline osa väärtusest tekib just kasutajate spetsiifilistes

tööprotsessides. Liigne tsentraliseerimine vähendab organisatsioonide ja ettevõtete enda

ruumiandmete võimekust, suurendab sõltuvust ühest keskse teenuse pakkujast ning pidurdab

innovatsiooni. Samuti ei ole piisavalt hinnatud kesksete lahenduste pikaajalist arendus- ja

hoolduskoormust, mis aja jooksul kujuneb märkimisväärseks nii tehniliselt kui rahaliselt.

Teine oluline probleem on kavandatud meetmete proportsionaalsus ja tõenduspõhisus.

Mitmes VTK punktis ei ole probleemipüstitus selgelt põhjendatud ning lahendused tunduvad

olevat ulatuslikumad kui probleemi tegelik mõju. Seda ilmestab aeromõõdistamise andmete

käsitlus, kus eraelu puutumatuse võimalikku riivet ei ole esitatud selgelt tõendatud riskina, kuid

samas nähakse ette piirangud, mis mõjutavad oluliselt andmete kvaliteeti ja kättesaadavust.

Eraldusvõime vähendamine ja juurdepääsu sidumine „õigustatud huviga“ ei pruugi saavutada

soovitud privaatsuskaitset, kuid samal ajal pidurdavad teadus- ja arendustegevust, vähendades

andmete kasutusvõimalusi ning kahjustades Eesti konkurentsivõimet. Proportsionaalsem

lähenemine oleks suunata vastutus andmete kasutamisele, näiteks autentimise ja logimise

kaudu, säilitades samal ajal andmete kvaliteedi.

VTK-s on riik (MaRu) mitmes kohas positsioneeritud lisaks regulatsiooni kujundajale ka

teenusepakkujana. Selline rollide kattumine tekitab olukorra, kus konkurents ei ole tasakaalus.

Riigil on loomupärased eelised – juurdepääs alusandmetele, regulatiivne roll ning

riigieelarveline rahastus –, mis turule sisenemisel viib konkurentsi moonutamiseni ja vähendab

ettevõtete motivatsiooni valdkonnas toimetada ja investeerida. Samas on oluline eristada

alusandmeid, mis on avalik hüve ja mille tagamine on riigi ülesanne, ning lisandväärtusega

teenuseid, kus peaks toimima turupõhine konkurents.

VTK-s jääb mitmel juhul käsitlemata alternatiivsete, mitteregulatiivsete lahenduste tegelik

potentsiaal. Kuigi dokument viitab võimalikele meetmetele, nagu standardite arendamine,

juhendmaterjalid või rahastusmehhanismide kohandamine, ei ole nende mõju sisuliselt

analüüsitud ega võrreldud kavandatavate regulatiivsete muudatustega. See loob olukorra

ülereguleerimiseks ning piirab paindlikumate ja kuluefektiivsemate lahenduste kasutamist.

Eestis peame arvestama veel ka turutõrkega, sest riigi ebaühtlasest asustusest ja

piirkondlikest eripäradest tulenev turutõrge nõuab riigi sekkumist, et tagada kogu riiki

katvad, kvaliteetsed ja ajakohased ruumiandmed ning ühtne alusandmestik. Need andmed on

avalik hüve, mis toetavad teadmistepõhist ruumiloome otsust, aitavad vähendada piirkondlikku

ebavõrdsust ning loovad eeldused sidusaks ja kestlikuks elukeskkonnaks, võimaldavad

kujundada tõenduspõhiseid poliitikaid, toetada ruumipädevuse kasvu ning tagada, et nii riik kui

ka omavalitsused saavad planeerida taristut, teenuseid ja investeeringuid.

ESTGIS on seisukohal, et VTK-d tuleks täiendada selliselt, et iga probleemi puhul hinnataks

selgelt erinevate lahendusvariantide mõju, sealhulgas nende proportsionaalsust ja pikaajalisi

tagajärgi.

Eraldi tähelepanu vajab riigi roll teenusepakkujana ning selle mõju turule ja innovatsioonile.

Samuti tuleb vältida lahendusi, mis halvendavad alusandmete kvaliteeti või piiravad nende

kättesaadavust.

Riigi roll ruumiandmete valdkonnas peaks oleme selgelt piiritletud ning keskenduma

kvaliteetsete alusandmete tagamisele, standardite kehtestamisele ning stabiilsete

3

tehniliste liideste pakkumisele, samas kui lisandväärtusega teenuste arendamine peaks

jääma erasektori ülesandeks.

Selline tasakaalustatud lähenemine toetab ruumiandmete valdkonna jätkusuutlikku arengut ning

tagab nii avaliku kui erasektori võimekuse arenguks.

Kokkuvõttes on vajalik täiendada VTK-d selliselt, et:

● iga probleemi puhul esitatakse sisuline ja võrreldav analüüs regulatiivsete ja

mitteregulatiivsete lahenduste vahel;

● hinnatakse kombineeritud lahendusi (nt regulatsioon + standardid või

regulatsioon + juhendmaterjalid);

● analüüsitakse eraldi riigi teenusepakkuja rolli mõju turule, konkurentsile ja

innovatsioonile;

● põhjendatakse selgelt regulatiivse sekkumise proportsionaalsust ja vältimatust;

● hinnatakse tsentraliseerimise pikaajalist koormust, sh kompetentsi hajumist ja

sõltuvuse kasvu.

ESTGIS-i arvamused ja ettepanekud konkreetsete VTK punktide

kohta:

2.1. Lahendatav probleem: aadresside- ja kohanimede haldamine pole kuluefektiivne

ega ressursitõhus. Tekkinud on vajadus omada infot hoonetes osutatavate teenuste kohta.

Kohalike omavalitsuste viivitused koha-aadressi määramisel takistavad objektide leitavust.

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Huvipunktide (HPU – ettepanek kasutada eestikeelset

akronüümi ingliskeelse POI asemele) info koondamine aadressiandmete süsteemi ei ole

põhjendatud, sest tegemist on erineva iseloomuga andmetega ning nende ühendamine tekitab

dubleerimist, halduskoormust ja kvaliteediriski. Enamik HPU‑andmeid on juba olemas

valdkondlikes registrites ning nende paralleelne esitamine rikuks ühekordse andmekogumise

põhimõtet. Samuti oleks riigipoolne detailse teenuseinfo kogumine otsene sekkumine turule,

kus erasektor pakub juba toimivaid lahendusi, tekitades ebaausat konkurentsi. Lisaks võib

ettepanek riigi aadressimääramise õiguse laiendamiseks olla vastuolus kohalike omavalitsuste

enesekorraldusõigusega ning nõuab riigilt lisaressurssi teenuse kvaliteetseks ülalpidamiseks.

Ettepanek: Ruumiandmete seaduses (RAS) ja selle rakendusaktidega sätestatakse aadresside

ja kohanimede süsteem (AKS) kui riiklik andmekogu üksnes aadresside ja kohanimede ühtseks

haldamiseks. Jätta siit punktist välja huvipunktide (HPU) andmete kogumise regulatsioon ja

andmeandjate esitamiskohustus.

Põhjendused:

1. Andmete dubleerimise vältimine

VTK loetleb huvipunktide näidetena haridus‑, kultuuri‑, sotsiaal‑ ja sportimisteenused,

mis on juba kaetud olemasolevate riiklike registritega (nt EHIS, Spordiregister). Uue

kohustuse loomine sunniks samu andmeid esitama paralleelselt mitmesse süsteemi,

mis on vastuolus ühekordse andmekogumise põhimõttega ning suurendab nii

andmeandjate kui ka MaRu halduskoormust.

4

2. Süsteemne sobimatus

Aadressiandmete süsteem (ADS) ja kohanimeregister (KNR) sisaldavad staatilisi ja

õiguslikult fikseeritud alusandmeid. Huvipunktid on olemuselt dünaamilised

teenusandmed, mis muutuvad kiiresti (nt lahtiolekuajad, kontaktinfo). Need andmetüübid

ei ole andmemudeli, ajakohastamise loogika ega tehnilise arhitektuuri poolest

kooskõlas; nende ühendamine ühte raamistikku looks ebaloomuliku, tehniliselt keeruka

ja kuluka süsteemi.

Lisaks tehnilisele sobimatusele tähendab see ka, et huvipunktide andmestiku kvaliteet ei

ole saavutatav pelgalt registrite ühendamise kaudu, vaid eeldab eraldi haldus- ja

arendusloogikat.

3. Halduskoormus ja kvaliteedirisk

VTK näeb ette, et MaRu võiks HPU‑sid koguda „avalikest allikatest“. Selline lähenemine

tekitab märkimisväärse töövoo andmete kontrollimisel ja ühtlustamisel ning suurendab

riski avaldada infot, mis on vastuolus ametlike registritega või on aegunud. See

omakorda kahjustab riikliku andmestiku usaldusväärsust ning muudab ADS‑i ja KNR‑i

vähem usaldatavaks alusandmestikeks. Seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetse

huvipunktide teenuse loomine ei piirdu andmete koondamisega. See eeldab andmete

pidevat parandamist, rikastamist ning kasutajakeskset esitamist (nt asukoha

täpsustamine, rahvakeelsete nimede arvestamine), mis kujutab endast eraldiseisvat ja

ressursimahukat tegevusvaldkonda.

4. Varjatud ja alahinnatud kulud

Kuigi VTK väidab, et muudatus ei too kaasa lisakulusid riigieelarvele, eeldab

HPU‑andmete kogumine ja haldamine uusi IT‑arendusi, pidevat andmete verifitseerimist

ning järjepidevat sisulist tööd. Tegemist on kuludega, mis ei ole mõjuanalüüsis välja

toodud ning võivad olla peidetud teiste asutuste eelarvetesse, moonutades tegelikku

rahavajadust. Väide kulude puudumise kohta ei ole põhjendatud ning tegelik mõju

riigieelarvele on alahinnatud. Sellest tulenevalt ei ole keskne küsimus mitte üksnes

kulude olemasolu, vaid ka riigi suutlikkus luua ja pikaajaliselt üleval hoida sellise

kvaliteeditasemega teenust, mis vastab kasutajate ootustele ning tagab andmete

ajakohasuse ja usaldusväärsuse.

5. Ebaaus konkurents ja vaba turu riive

Huvipunktide detailse teenuseinfo koondamine on otsene sisenemine valdkonda, kus

erasektor tegutseb juba täna (nt kaardirakendused, turismi‑ ja teenusteportaalid, avatud

äriinfo platvormid). Riiklikele alusandmetele toetuv doteeritud teenus annaks MaRu‑le

turueelise. See pärsiks konkurentsi, vähendaks motivatsiooni uute teenuste

väljatöötamiseks ja pärsiks valdkonna innovatsiooni laiemalt. Juba täna on näha, et riigi

poolt tasuta kättesaadavaks tehtud huvipunktide andmestik mõjutab turgu ning viib

teatud juhtudel erasektori teenustest loobumiseni. Tegemist ei ole seega neutraalse

avaliku teenuse arendamisega, vaid otsusega, millel on otsene mõju turuosaliste

ärimudelitele ja investeerimisotsustele.

Kui riik otsustab siiski huvipunktide andmete koondamist jätkata, on vältimatult vajalik

tagada teenuse täielik läbipaistvus, sealhulgas:

• millised andmeallikad on kaasatud,

• kui sageli toimub andmete uuendamine,

• kas ja millises ulatuses toimub andmete sisuline parandamine ja rikastamine.

5

See info on kriitiline ka erasektori jaoks, kes peab otsustama, kas ja millises ulatuses on

võimalik riiklikule andmestikule oma teenuste arendamisel toetuda.

6. Vastuolu kohaliku omavalitsuse eneskorraldusõigusega (Põhiseadus (PS) § 154)

VTK ettepanek, mille kohaselt riik saaks teatud juhtudel määrata aadresse KOV‑i

asemel, on tundliku mõjuga ega pruugi olla kooskõlas kohaliku omavalitsuse

põhiseadusliku autonoomiaga. Selline sekkumine oleks põhjendatud ainult selgelt

tõendatud avaliku huvi või menetlustõrke korral ning vajab märksa tugevamat õiguslikku

argumentatsiooni, kui VTK praegu esitab.

7. VTK p.2.1 käsitluses on tegelikult kokku pandud mitu sisult erinevat probleemi,

mida käsitletakse ühe ühtse teemana.

Esiteks on tegemist süsteemse/struktuurse küsimusega - aadressiandmete süsteem

(ADS) ja kohanimeregister (KNR) toimivad eraldi süsteemidena ning tuginevad eraldi

õigusraamistikule, mis tekitab dubleerimist, halduskoormust ja lisakulusid.

Teiseks on välja toodud andmesisu puudujääk - hoonetes osutatavate teenuste kohta

(huvipunktide) puudub koondatud ja ühtselt kättesaadav info, mis on eelkõige andmete

kättesaadavuse ja kasutatavuse probleem.

Kolmandaks on tegemist protsessilise probleemiga - kohalike omavalitsuste viivitused

aadresside määramisel (eriti ebaseaduslike hoonete puhul), mille tulemusena ei ole

objektid leitavad - see on sisuliselt juhtimise, vastutuse ja menetluspraktika küsimus.

Selliste erineva iseloomuga probleemide koondamine üheks tervikuks tekitab olukorra,

kus pakutud lahendus ei ole nendega selges ja üheselt arusaadavas vastavuses.

Huvipunktide andmestiku lisamine ei lahenda otseselt ei süsteemset killustatust ega

KOV-ide viivitusi, vaid kujutab endast eraldi arendus- ja funktsionaalsussuunda.

3.2. Lahendatav probleem: aeromõõdistamise andmete avaldamine põhjustab

põhiõiguste/eraelu puutumatuse riivet

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: VTK kavandatud lahendused ei ole proportsionaalsed

ega lahenda väidetud eraelu puutumatuse riske, mis ei ole dokumentides selgelt tõendatud.

Eraldusvõime piiramine ja õigustatud huvi kontrollimine looksid suure halduskoormuse,

takistaksid innovatsiooni ning tooksid kaasa märkimisväärseid lisakulusid ilma reaalset

privaatsuskasu saavutamata. Hägustamine ei suurenda sisuliselt privaatsust, kuid kahjustab

ruumiandmete kvaliteeti ja kasutusvõimalusi nii riigisiseselt kui teadus- ja arendustegevuses.

Praktilisem ja proportsionaalsem lahendus on autentimine ja logimine, mis suunab vastutuse

andmetarbijale ning säilitab andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse.

Ettepanek: Ümber sõnastada probleemi olemus ja kavandatavad lahendused.

Loobuda „õigustatud huvi” hindamisest ja andmete eraldusvõime kunstlikust piiramisest.

Rakendada lihtsat autentimist koos automaatse logimisega, mis paneb vastutuse andmete

kasutamise eest vahetult kasutajale. Tagada takistusteta ligipääs kõrge eraldusvõimega

andmetele teadus‑ ja arendustegevuseks.

Põhjendused:

1. Võimalik vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11)

VTK pakutud piirangud (eraldusvõime vähendamine, juurdepääsu keerukad tingimused)

6

on ebaproportsionaalsed, sest nende mõju ruumiandmete kasutatavusele on

märkimisväärne, kuid väidetav eraelu puutumatuse kaitse paranemine ei ole tõendatud.

Lisaks piiravad need otseselt ettevõtlusvabadust ning ruumiandmete kasutust nii

avalikus kui erasektoris.

2. Probleemi püstitus on ebamäärane ja tugineb subjektiivsele tunnetusele, mitte

faktidele

• VTK ei kirjelda, milline konkreetne privaatsusriive ortofotodel esineb. Eraelu

puutumatuse võimalik riive on esitatud tunnetusliku väitena, mitte objektiivselt

tõendatud riskina. Kuni 2025 avalikustatud ortofotod ei võimalda tuvastada

inimeste tegevusi, isikuid ega eraelulisi detaile.

• Ortofotod avaldatakse olulise ajalise viitega (kuid hiljem, mitte reaalajas), mis

välistab inimeste harjumuste aktiivse jälgimise.

• Aeropildistamise protsess kätkeb juba niigi eelteavitust pildistamise läbiviimisest,

mis lubab üldsusel võtta kasutusele eraelulist privaatsust tagavaid meetmeid

keskkonnas, mis objektiivselt võttes on avalikult nähtav, eriti kui võtta arvesse

tehnilist progressi.

• Riiklike ortofotode tehniline täpsus on olnud üldine kvaliteedistandard paljudes

arenenud maades ja alus usaldusväärsetele ruumiotsustele, mitte privaatsusriski

allikas.

• Kõrgema eraldusvõimega pildid on juba kättesaadavad:

• militaarsatelliitidega (u 2 cm eraldusvõimega),

• droonifotodega, mis ületavad riiklikku eraldusvõimet kordades,

• kommertsteenustega.

Seetõttu ei saa riiklik piiramine realistlikult saavutada privaatsusriski vähendamise

eesmärki.

3. Mõju innovatsioonile, teadustegevusele ja ettevõtlusele

Eraldusvõime kunstlik piiramine ja juurdepääsupiirangud pidurdavad:

• asukohapõhiste teenuste arengut,

• masinõppe rakendusi,

• ruumiandmete AI‑põhist automaatanalüüsi,

• teadus- ja arendustegevust (nt keskkonna‑, geoloogia‑, metsandus‑ ja

põllumajandusuuringud).

Innovatsioon eeldab täpseid alusandmeid; „vahefiltrid” vähendavad Eesti

konkurentsivõimet, eriti digiriigi kuvandi taustal.

Kavandatavad muudatused kahjustavad otseselt õppe- ja teadustöö kvaliteeti ning Eesti

pikaajalist kompetentsi ruumiandmete valdkonnas. Andmete ligipääsu piiramine

(keeruline autentimine, „õigustatud huvi“ kontrollimine) muudab teadustöö sõltuvaks

haldusotsustest ning on vastuolus avatud teaduse põhimõtetega.

Mõju on Eestis kriitiline, sest kui andmete kasutamine muutub tasuliseks või

bürokraatlikult keerukaks, siis neid õppetöös ei kasutata. See on juba Eestis juhtunud

Statistikaameti andmetega. Selle tulemusel jõuavad tööturule spetsialistid, kellel puudub

kogemus Eesti andmetega töötamisel, mis tähendab otsest kompetentsipuudust nii

avalikus sektoris kui ettevõtluses.

Samuti seiskub teadus- ja arendustegevus Eesti ruumiandmete baasil. Ülikoolid ei

hakka ruumiandmete eest maksma, kuna see ei ole rahvusvahelistes projektides

7

abikõlbulik kulu. Kui Eesti andmeid ei kasutata, jääb loomata oluline baasteadmine ning

näiteks kiiresti arenevad süvaõppe ja kaugseire lahendused arendatakse teiste riikide

andmete põhjal. See tähendab, et Eesti kaotab nii teadusliku võimekuse kui ka otsese

majandusliku väärtuse, mis nendest andmetest võiks tekkida.

4. Mõju ruumiteadlikkusele ja ühiskonna info‑võimekusele

Kui avalikkusel ei ole ligipääsu kvaliteetsele alusandmestikule, halveneb ruumiteadlikkus

ning süvenevad vajaduspõhised probleemid, mida VTK teistes osades (nt p‑d 4.4 ja 4.5)

rõhutab.

Avalik alusandmestik on osa demokraatlikust läbipaistvusest – selle nõrgestamine ei ole

põhjendatud.

5. Meetmete ebatõhusus ja ebamõistlikud kulud

• Hägustamise ebatõhusus: osaline hägustamine ei takista objektide äratundmist,

pigem tõmbab tähelepanu: “Mis siin asub, miks on hägustatud?”. Lisaks tekib

vajadus hallata kahte paralleelset andmekihti, mis tähendab topeltkulu andmete

tootmisel, hoidmisel ja töötlusel. Hägustamine vähendab fotode kasutusväärtust

teadus- ja arendusprojektides. Hägustatud foto kvaliteet on halvem varasemast

hägustamata fotost.

Vt LISA 1: Võrdlust 2025. a hägustatud ja 2021.a hägustamata ortofotode osas.

• Süsteemide ulatuslik ümbertegemine: kõik andmetarbijad (riigiasutused, KOV‑id,

erasektor) peaksid liideseid ja tarkvara ümber ehitama. Kulud on

märkimisväärsed ning mõju ulatub kogu ruumiandmete taristusse.

• Majanduslikult ebamõistlik kulutuste ahel: riik kulutab raha kallile fotokaamerale,

lennutundidele ja kütusele, andmete mahukale töötlemisele. Ja seejärel

kahjustab kogu tehtud töö kvaliteeti udutamisega. Tegemist on ressursside

ebaotstarbeka kasutamisega.

• Halduslik kaos ja tehniline keerukus: „õigustatud huvi” kontrollimine suurandmete

mahus nõuab eraldi menetlust, andmebaase, infotöötlust ja järelevalvet.

Juurdepääsude haldamine (ka töökoha vahetuse korral) looks uue bürokraatliku

koormuse, mida ei ole võimalik jätkusuutlikult korraldada.

6. „Õigustatud huvi” filter kui bürokraatlik tupiktee ja õiguslikult riskantne lahendus

Termin „õigustatud huvi“ on defineerimata, mistõttu:

• otsustus sõltub üksiku ametniku suvalisest tahtest;

• luuakse pretsedent, kus identsete taotluste käsitlemine võib erineda;

• suureneb vastandumiste ja kohtuvaidluste risk;

• tekib vajadus MaRu-s luua eraldi üksus, mis hakkaks huvi hindama ja

juurdepääse haldama.

Tekib olukord, kus lahendus ei ole ei proportsionaalne ega praktiline.

7. Avalikkuse teadlikkuse suurendamise vajadus

Oluline on suurendada ühiskonna teadlikkust aerofotode ja ruumiandmete kasutamise

osas, kuna tehnoloogia arengut ei ole võimalik pidurdada, kuid selle mõtestatud

kasutamist saab suunata.

Aerofotode kasutamine vajab laiemat avalikku selgitamist ja arutelu, arvestades järgmisi

asjaolusid:

• ortogonaalne vaade ülevalt on avalik ruum,

8

• suur osa "riivetest" on seotud teadmatuse, harjumatuse ja kuulujuttude üles

puhumisega, segatakse objektiivseid fakte ja kuskilt kuuldud infot,

• fotode tõlgendamisel on oma piirid: objekte on üldjuhul võimalik ära tunda alates

umbes 4–5 piksli suurusest, kuid äratundmine sõltub oluliselt ka vaatleja

eelteadmistest – tuttavas keskkonnas suudab inimene märgata ja tuvastada

rohkem kui võõras kohas.

8. Probleemi ja lahenduse vastavus ning mõju riigieelarvele

Ptk 3.2 probleemina tuuakse välja õigusliku selguse puudumine aeromõõdistusandmete

avalikustamisel.

Pakutud lahendus läheb sellest aga oluliselt kaugemale, nähes ette ulatuslikud

tehnilised ümberkorraldused (nt andmekihtide eristamine, autentimine, logimine) ja

ligipääsupiirangud. Need meetmed ei ole otseselt vajalikud õigusliku selguse

saavutamiseks ning muudavad süsteemi keerukamaks, kui probleemi lahendamine

eeldaks. Selle tulemusena tekib risk ülereguleerimiseks, andmete kasutatavuse ja

tähtsuse vähenemiseks ning süsteemi põhjendamatuks keerukuse kasvuks.

Riigieelarve mõju on esitatud esmapilgul läbipaistvamalt kui mujal dokumendis, kuid

hinnangud on pisendatud ja ebatäielikud. Välja toodud kulud ei hõlma kõiki kaasnevaid

mõjusid, nagu teiste asutuste IT-süsteemide kohandamine, tööprotsesside muutmine,

kasutajate haldus ja püsiv halduskulu. Samuti puudub kulude ja oodatava kasu võrdlus.

Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas kavandatav märkimisväärne investeering on

proportsionaalne probleemi ulatuse ja tegeliku lahendamisega.

9. Mõju Eesti mainele ja digiriigi kuvandile

Kavandatavad piirangud võivad kahjustada Eesti mainet avatud andmete ja digiriigi

eestvedajana.

Eesti on seni olnud tuntud kui riik, mis pakub kvaliteetseid ja vabalt kättesaadavaid

alusandmeid ning toetab innovatsiooni. Kavandatavad muudatused - ligipääsupiirangud,

„õigustatud huvi” hindamine, eraldusvõime vähendamine ja võimalik tasulisus - liiguvad

sellest põhimõttest eemale.

Sellega kaasnevad riskid:

• avatud andmete poliitika nõrgenemine,

• innovatsioonikeskkonna halvenemine,

• Eesti atraktiivsuse vähenemine teadus- ja arendustegevuse jaoks,

• digiriigi kuvandi kahjustumine.

4. Lahendatav probleem: Ruumiandmed ei ole tänapäeval pelgalt kaardid, vaid

digitaalse ühiskonna alustala. Nende kvaliteedist sõltub kõik alates isesõitvate sõidukite

tehnoloogiatest ja täpsus põllumajandusest kuni riigikaitse ja operatiivse kriisijuhtimiseni. Seni

on paljud need süsteemid toiminud riigieelarvelisel toetusel, kuid muutunud

majanduskeskkonnas ja tehnoloogiliste vajaduste kasvu juures on senine mudel ammendunud.

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Ruumiandmete tasuliste teenuste laiendamine ei

lahenda MaRu eelarveprobleeme ega paranda alusandmete kvaliteeti. Tasulised teenused

satuvad siin vastuollu ettevõtlusvabadusega, moonutavad konkurentsi ja tekitavad olukorra, kus

riik pakub maksurahast subsideeritud teenuseid. Rahvusvaheline praktika näitab, et suurim

majanduslik mõju tekib just avatud ja tasuta alusandmetest, mis võimaldavad erasektoril luua

9

uusi teenuseid ja töökohti. Riigi roll peab seetõttu keskenduma kvaliteetsete alusandmete

tagamisele, standarditele ja stabiilsetele liidestele, mitte “rätsepalahenduste” pakkumisele.

Ettepanek: Määratleda selgelt MaRu roll selliselt, et riik keskenduks ainult alusandmete

tootmisele, standarditele ja tehnilisele infrastruktuurile. Jätta tasuliste teenuste nimekirjast välja

need teenused, mida erasektor saab pakkuda ning vältida olukordi, kus riik konkureerib

turuosalistega. Lähtuda põhimõttest, et ruumiandmete alusandmed peavad jääma tasuta ja

avatuks.

Põhjendused:

1. Tasulised teenused võivad olla vastuolus ettevõtlusvabadusega (PS § 31)

Kui tasud ei ole selgelt põhjendatud, läbipaistvad ega kulupõhised, võib tekkida olukord,

kus riik piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust. Tasuline teenus, mis toetub

maksurahast arendatud alusandmetele, võib tähendada turusekkumist.

2. Tasulised teenused ei lahenda MaRu eelarveprobleemi ega paranda andmete

kvaliteeti

Tasuline mudel ei suurenda automaatselt ruumiandmete ajakohastamise mahtu.

Enne teenuste tasuliseks muutmist tuleb kriitiliselt hinnata MaRu tegevusi ning lõpetada

ülesanded, mis ei ole asutuse põhifunktsioon (nt HPU-de andmebaasi loomine). Iga uue

tasulise teenuse loomisega tekib juurde eeskätt haldus- ja arenduskulusid, mitte

soovitud lisatulu. Täiendavad teenused nõuavad lisaressurssi, mis tekitab konflikti

põhiülesannet täitmise vahel.

3. Riigi poolt osutatavad tasulised teenused moonutavad konkurentsi ja pärsivad

innovatsiooni

• Innovatsiooni piiramine: kui riik pakub tellimuspõhiseid teenuseid, väheneb

ettevõtete vajadus ise uusi lahendusi arendada. Innovatsioon asendub

sõltuvusega riiklikest teenustest.

• Kui riik pakub turul teenust, siis on konkurents erasektoriga paratamatult

ebavõrdne, sest:

▪ arendus on rahastatud maksurahast,

▪ püsikulude katmine toimub riigieelarvest,

▪ puudub ettevõtluslik risk.

Erasektor investeerib oma vahendeid, vastutab äririski eest, maksab makse,

konkureerib hinnas ja kvaliteedis. Sellises olukorras maksab ettevõte sisuliselt

maksude kaudu kinni teenuse, millega ta peab turul konkureerima.

• Turuhälbed: kui riik siseneb turule, kus erasektor juba tegutseb, tekivad

ebanormaalsed hinnamuutused, väiksem valik ja pikemas plaanis ka

innovatsiooni aeglustumine.

• Tegemist ei ole õigustatud ega läbipaistva mudeliga, kuna see toob kaasa

lõppkasutaja topeltmaksustamise, kus kasutaja maksab teenuse eest kahel

tasandil:

▪ maksumaksjana riigieelarvesse,

▪ teenusetasuna koos käibemaksuga.

10

4. Alusandmed ja lisandväärtusega teenused tuleb rangelt eristada

Alusandmed on avalik hüve ning nende roll on tagada:

• riigi toimimine,

• kriisijuhtimise võimekus,

• tõenduspõhine planeerimine,

• teadus- ja majandusarengu alus.

Lisandväärtusega teenused on koht, kus võib kaaluda tasulisi teenuseid, kuid neid ei

tohiks riik pakkuda, kui erasektoril on juba olemas võimekus.

5. Rahvusvaheline praktika toetab tasuta ja avatud alusandmeid

Euroopa Komisjoni avaandmete direktiivi mõjuhinnang näitab:1

• avaandmete korduvkasutus loob EL-is kümnete miljardite eurode suuruse

majandusliku mõju;

• suurim väärtus tekib tasuta alusandmetest, mitte tasulistest teenustest.

INSPIRE direktiivi rakendamise analüüsid kinnitavad:2

• andmete standardiseerimine ja kättesaadavus on peamine tegur,

• tasustamine ei suurenda andmete korduvkasutust ega kvaliteeti.

6. Riigi roll peab olema selgelt piiritletud ja riigi ülesanne peaks olema siin:

• kvaliteetsete ja ajakohaste alusandmestike tagamine,

• ühtsete standardite ja nõuete kehtestamine,

• stabiilsete ja hästi dokumenteeritud liideste (API-id) tagamine,

• läbipaistev andmeuuenduste halduse tagamine.

Kõik lisandväärtusega teenused – analüüsid, visualiseeringud, teenusepaketid –

kuuluvad turule, kus konkurents loob reaalse lisandväärtuse ja innovatsiooni.

4.3. Lahendatav probleem: riikliku ruumiandmete uuendamise süsteemi jäikus ja

alafinantseeritus, mis ei võimalda MaRu-l olemasolevast kõrgtehnoloogilisest võimekusest

hoolimata pakkuda tellimuspõhist ja operatiivset aeromõõdistamist, jättes ametlikud

kaardiandmed aastateks maastikul toimunud tegelikest muutustest maha

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Oleme absoluutselt nõus, et ETAKi andmeuuendus on

alafinantseeritud ning eelarve vajab strateegilisemat läbimõtlemist. Samas ETAKi

tellimuspõhine uuendamine looks ebavõrdse olukorra, kus topograafilised alusandmed

uuenevad vaid neil aladel, mille eest keegi on valmis maksma. See kahjustab andmete ühtsust,

suurendab halduskoormust, loob korruptsiooniriske ning võib survestada MaRu‑d kaardistama

muudatusi, mille õiguslik staatus on ebaselge.

Samal ajal ei ole tõendatud, et tasuline aeromõõdistamise mudel suurendaks riiklikku

kaardistusvõimekust või tagaks ETAKi süsteemse ja järjepideva ajakohastamise. Tasulised

tellimused võivad küll tekitada lokaalseid andmeuuendusi, kuid ei asenda terviklikku ja riiklikult

koordineeritud mõõdistust.

Sellest tulenevalt peab ETAKi ajakohastamine toimuma jätkuvalt riikliku, tervikliku ja ühtsetel

alustel korraldatud aeromõõdistuse alusel, mitte erahuvidest lähtuvate tellimuste kaudu.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52018SC0127 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0196

11

Ettepanek: Eemaldada või piirata säte, mis võimaldab ETAK andmete uuendamist

tellimuspõhiselt erahuvidest lähtuvalt. Alternatiivina sätestada seaduses, et ETAKi uuendamine

toimub jätkuvalt riikliku, tervikliku ja regulaarse ruumiandmehõive alusel ning üksikjuhtudel

üksnes selgelt defineeritud avaliku huvi korral.

Põhjendused:

1. Ühetaolise kohtlemise põhimõtte rikkumine

ETAK on riiklik topograafiline alusandmestik, millele tuginevad avalikud teenused ja

seadusandlus. Andmete ajakohasus ei tohi sõltuda kinnisvaraarendaja või eraisiku

maksevõimest. Tellimuspõhine mudel:

• annab eelise piirkondadele, kus on rahaline huvi,

• jätab ülejäänud piirkonnad vananevatesse andmetesse,

• ei loo tegelikult juurde kaardistusressursse.

Tulemus on ebavõrdne ja avaliku sektori põhimõtetega vastuolus.

2. Andmete kvaliteedi ja terviklikkuse halvenemine

Riiklik kaardistus põhineb lausalistel ja ühtse metoodikaga tehtud mõõdistustel.

Tellimuspõhine „lapikeste kaupa” uuendamine:

• suurendab vea‑ ja andmekihtide vahelist vastuoluriski,

• vähendab andmebaasi objektiivsust ja ajaliselt ühtset tervikpilti,

• muudab väikeste alade mõõdistamise ühiku kohta oluliselt kallimaks ja

ebaefektiivsemaks kui piirkondlik või üleriigiline mõõdistus.

• toob kaasa täiendava ja püsiva halduskoormuse, kuna killustatud uuenduste

sidumine ühtseks tervikuks, nende järjepidev jälgimine ning hilisem ühtlustamine

nõuavad eraldi lisatööd.

ETAKi väärtus on selle ühtluses – killustatud uuendamisega muutub ETAK väärtusetuks

riigieelarve kuluallikaks.

3. Metaandmete kirjeldamise ja halduskoormuse kasv

INSPIRE direktiivist tulenevalt tuleb iga kaardistatud ala kohta eraldi dokumenteerida:

• ruumiline ulatus,

• ajamoment,

• allikad,

• metoodika.

Killustatud uuenduste korral muutub metaandmete haldus väga kulukaks ja

ajamahukaks. Samuti tuleb kasutajatele selgitada, millal konkreetne ala on uuendatud –

see suurendab kommunikatsiooni koormust.

4. Regulaarse riikliku ruumiandmehõive nõrgenemine

Kui MaRu suunab ressursse tasuliste tellimuste täitmisele:

• kannatab riiklik põhikaardistus,

• osa piirkondi jääb pikemaks ajaks ajakohastamata,

• kogu süsteemi kvaliteet halveneb, kuigi lühiajaliselt lahendatakse üksikjuhtumeid.

Tellimuspõhine teenindus viib riigi võimekuse fokuseerimise eemale tema

põhifunktsioonist.

12

5. Korruptsiooni- ja surve risk

Tellimuspõhine teenus on eriti problemaatiline olukordades, kus:

• soovitakse muuta kitsenduste aluseks olevaid andmeid (kaldajoon, metsamaa,

õueala),

• muudatused ei pruugi olla kooskõlas lubade või menetlustega.

Praktikas on teada näited, kus tellitakse mõõdistusi:

• loata metsaraie varjamiseks,

• õueala laiendamiseks ebaseaduslikult,

• kaldajoone nihutamiseks.

See loob surve MaRu‑le kaardistada olukordi, mis võivad hiljem osutuda

õigusvastaseks. Korruptsioonirisk on kõrge ja kahjustaks avaliku sektori

usaldusväärsust.

6. Looduslike nähtuste muutumine ei toimu tellimuspõhise loogika järgi

ETAKi kitsenduste hulka kuuluvad looduslikud nähtused, mis:

• ei muutu kiiresti (kaldajoon, kõlvikud, samakõrgusjooned),

• muutuvad valdavalt ainult inimtegevuse tulemusel.

Kui muutus on inimtekkeline, peab selle kohta juba niikuinii olemas olema: projekt,

luba, teostusmõõdistus. Neid saab kasutada ETAKi uuendamiseks ametlike allikatena,

ilma aeromõõdistust ellu viimata.

See kinnitab, et tellimuspõhine aeromõõdistus ei ole vajalik lahendus.

7. Alternatiivsed lahendused on olemas ja efektiivsemad

Tellimuspõhisest aeromõõdistusest tõhusamad lahendused on:

• olemasolevate projektide, lubade ja teostusjooniste kasutamine ETAKi

uuendamisel;

• standardiseeritud droonimõõdistuse kasutamine erasektori poolt, selgete

kvaliteedinõuete alusel;

• riikliku mõõdistuse prioriteetide korrastamine, et katta tegelikud vajadused

ühtselt.

See toetab innovatsiooni ja vähendab survet MaRu‑le.

8. Majandusliku jätkusuutlikkuse analüüs puudub

VTK ei esita ühtegi arvutuslikku tõendit, et tasuline tellimuspõhine mudel:

• oleks kulupõhine,

• kataks oma kulud,

• annaks lisaressurssi riiklikuks mõõdistuseks.

On tõenäoline, et süsteemi halduskulud ületavad saadava tulu.

9. Tasulise mudeli korral tekib surve kaardistada ebaseaduslikke muudatusi

Kui klient maksab, eeldab ta ka tulemust.

See võib panna MaRu olukorda, kus:

• tellitakse mõõdistust, mille eesmärk on jätta mulje õiguspärasusest,

• surve tulemust edastada tekib enne õigusliku olukorra selgitamist.

See on vastuolus avaliku sektori eetiliste ja õiguslike kohustustega.

10. Erasektori kaasamine droonipõhiste alusandmete tootmisse on jätkusuutlikum

lahendus

13

Seadus võiks lubada, et erasektor toodab droonilendudel põhinevaid alusandmeid

ETAKi tarbeks, järgides riiklikke kvaliteedinõudeid. See:

• toetab innovatsiooni,

• suurendab kaardistuse paindlikkust,

• vähendab MaRu töökoormust,

• tugevdab riigi võimekust jälgida muutusi hajusalt üle riigi,

• parandab julgeolekut (rohkem droonivõimekust riigis).

11. Probleemi ja lahenduse mittevastavus

P.4.3-s kirjeldatakse probleemina, et ruumiandmete uuendamine toimub jäiga, tsüklilise

ja vähepaindliku loogika alusel ning on alarahastatud, mistõttu aeromõõdistamist ei saa

teha piisavalt kiiresti ja kaardiandmed vananevad. Lahendusena pakutakse tasulist

tellimuspõhist aeromõõdistamist.

See lahendus ei vasta probleemi olemusele, kuna see ei muuda riikliku kaardistamise

korraldust ega tee süsteemi tervikuna paindlikumaks, vaid lisab selle kõrvale eraldi

tellimuspõhise kihi. Samal ajal ei taga see andmete ühtlast ajakohasust üle riigi. Selle

tulemusena võib riikliku ruumiandmestiku kvaliteet ja usaldusväärsus hoopis halveneda.

4.4. Lahendatav probleem: teabevaldajate (sh KOV-id ja riigiasutused) tehnilise

pädevuse ja ressursside puudus ruumiandmete väärindamiseks kaasaegseteks

võrguteenusteks, mis takistab oluliste andmete kättesaadavust ja kooskasutatavust Eesti

geoportaalis

VTK-s on selgelt sõnastatud probleemina teabevaldajate vähene tehniline pädevus ja

kompetents ruumiandmete väärindamisel kaasaegseteks võrguteenusteks.

Samas ei ole pakutud lahendusvariandid suunatud selle probleemi otsesele lahendamisele,

vaid nähakse ette teenuste tsentraliseerimist ning tasuliste teenuste pakkumist MaRu poolt.

Selline lähenemine ei aita kaasa teabevaldajate enda võimekuse kasvule. Vastupidi, see võib

pikemas perspektiivis vähendada asutuste sisemist kompetentsi ning suurendada nende

sõltuvust kesksest teenusepakkujast.

Tegelikult käsitletavad täiendavad probleemid

Punkti 4.4 all käsitletakse lisaks kompetentsi puudusele ka mitmeid teisi sisuliselt eraldiseisvaid

teemasid, sealhulgas:

● andmete killustatus ja standardiseerimise puudulikkus,

● kaardirakenduste dubleerimine,

● rahastusmudeli jätkusuutlikkus,

● rollide ja vastutuse ebaselgus.

Need teemad on esitatud koondatult ühe probleemina, kuigi nende olemus ja võimalikud

lahendused on erinevad.

Ettepanek: teabevaldajate vähest tehnilist võimekust ei tule lahendada teenuste

tsentraliseerimise kaudu, vaid keskenduda nende võimekuse kasvatamisele.

MaRu roll peaks keskenduma ruumiandmete ökosüsteemi toimimiseks vajaliku ühtse raamistiku

loomisele ja hoidmisele, sealhulgas:

● standardite kehtestamisele,

14

● tehnilise infrastruktuuri (nt API-d ja metaandmete lahendused) arendamisele,

● juhendmaterjalide ja tööriistade pakkumisele,

● kvaliteetsete alusandmete tagamisele,

● andmete kooskasutatavuse ja koostalitlusvõime tagamisele.

Spetsiifiliste teenuste arendamine ja andmete töötlemine tuleks jätta teabevaldajate ja

erasektori pädevusse.

Selline lähenemine:

● suurendab asutuste iseseisvat võimekust,

● vähendab sõltuvust kesksetest lahendustest,

● toetab innovatsiooni läbi toimiva turukonkurentsi.

Kommentaarid täiendavatele probleemidele:

1. Andmete killustatus ja standardimine

Erinevad asutused hoiavad andmeid oma tööprotsessidest tulenevalt erinevates

tehnilistes vormingutes. See mitmekesisus on infosüsteemide loomulik osa ja ei ole

iseenesest probleem, vaid suurendab andmesüsteemide vastupidavust.

Probleem tuleneb pigem standardite ja ühtsete nõuete puudumisest.

Lahendusena tuleks:

• kehtestada ühtsed andmestandardid,

• pakkuda juhendeid ja valideerimisvahendeid,

• arendada avatud lähtekoodiga tööriistu.

See võimaldab parandada koostalitlust ilma teenuseid tsentraliseerimata või tasuliseks

muutmata.

2. Kaardirakenduste dubleerimine

Kaardirakenduste dubleerimine ei ole sama probleem kui kompetentsi puudus, vaid

viitab riigi IT-arhitektuuri killustatusele.

Teenuste tasuliseks muutmine võib seda probleemi süvendada, kuna:

• KOV-id ja riigiasutused hakkavad looma paralleelseid lahendusi,

• kasutajakogemus killustub,

• andmete leidmine muutub keerukamaks.

MaRu kaardirakendus täidab täna üleriigilise etaloni rolli. Kui teenused muutuvad

tasuliseks, võib MaRu kaardirakendusest saada piiratud funktsionaalsusega nišivahend

(nt katastriinfo vaatamiseks).

Kasutaja kaotab seejuures kõige enam, sest peab liikuma mitmete erinevate portaalide

vahel.

3. Rahastusprobleem

Alternatiivne lähenemine:

• soodustada erasektori innovatsiooni ja turupõhist teenusepakkumist,

• vähendada riigi rolli teenuste tootjana.

Riskid tasulise mudeli puhul:

15

• konkurentsi moonutamine - riik astub tasuliste teenustega otsesesse konkurentsi

GIS-ettevõtetega, olles samal ajal andmete haldaja ja regulaator (rollide

kattumine),

• VTK-s on teenuste sisu ja tasude ulatus (kas avalikustamine või ka

töötlemine/analüüs) ebaselgelt kirjeldatud, mis suurendab turuosaliste

ebakindlust,

• potentsiaalne riigi rolli ülemäärane laienemine.

4. Rollijaotus ja vastutuse selgus

VTK-s kirjeldatud olukord, kus seaduse järgi peaks teabevaldaja ise teenuseid looma,

kuid praktikas teeb seda MaRu, viitab rollide ja vastutuse ebaselgusele.

Selge jaotus on vajalik, et:

• vältida dubleerimist,

• tagada süsteemi läbipaistvus,

• toetada turupõhiste lahenduste arengut.

5. Kompetentsi vähenemise risk

Kui MaRu hakkab pakkuma spetsiifilisi teenuseid:

• väheneb teabevaldajate enda võimekus,

• suureneb sõltuvus kesksest teenusepakkujast,

• väheneb innovatsioon ja paindlikkus.

Lisaks tekib risk, et üks keskne asutus ei suuda piisava detailsusega arvestada kõigi

kasutajate spetsiifilisi vajadusi.

6. Põhimõtteline küsimus

Põhiküsimus ei ole üksnes teenuste vajaduses, vaid selles, kas on põhjendatud

eeldada, et üks keskne riigiasutus suudab neid teenuseid pakkuda efektiivsemalt ja

paindlikumalt kui turul tegutsevad spetsialiseerunud ettevõtted.

VTK ei anna sellele küsimusele veenvat vastust.

4.7. Lahendatav probleem: traditsiooniliste staatiliste kaardiväljundite (sh

trükikaardifailide ja paberkaartide) koostamine ei ole riigile kuluefektiivne ega ressursitõhus,

kuna „tardkujul“ infoproduktide loomine nõuab käsitööd ja kaotab alusandmete uuendamisel

kiiresti ajakohasuse

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: VTK probleemikirjeldus keskendub staatiliste kaartide

tegemise ebaefektiivsusele, kuid pakutud lahendussuund ei ole selle probleemiga kooskõlas.

Dokumendis nähakse ette liikumist tellimuspõhiste ja personaliseeritud kaarditoodete suunas,

mis tuginevad sisuliselt samale käsitöömahukale tootmisloogikale. Selline lähenemine ei

vähenda probleemi, vaid kannab selle üle uude vormi.

Lisaks ei arvesta probleemikäsitlus piisavalt staatiliste kaartide tegelikku rolli. Näiteks trükitud

põhikaartidel on jätkuvalt oluline roll riigikaitses, hariduses, kultuuripärandi hoidmisel ja

ruumilise olukorra fikseerimisel kindlal ajahetkel – roll, mida digitaalsed andmekihid ei täida.

Eesti ainuke 1:20 000 põhikaart on pooleli ja selle kirjastamise lõpetamata jätmine lõhuks

riikliku järjepidevuse.

Kulutõhus lahendus ei ole uute tasuliste teenuste loomine, vaid kogu riikliku põhikaardi

kirjastamine ning ülejäänud teenused jätta erasektorile.

16

Samuti tekitab riigi liikumine tasuliste kaarditoodete pakkumise suunas riski turumoonutuseks,

kuna riik tegutseb samaaegselt nii alusandmete haldaja, regulatsiooni kujundaja kui ka

teenusepakkujana.

Ettepanekud:

Ettepanek 1: Kirjastada lõpuni Eesti 1:20 000 põhikaardi lehtede sari ning tagada kogu riigi

katmine ühtse topograafilise kaardiga. Edaspidi teha kordustrükke ja uuendusi vastavalt

reaalsele vajadusele.

Ettepanek 2: Jätta VTK-st välja ettepanek arendada riigi poolt tasulisi tellimuspõhiseid

kaarditooteid ja kartograafiateenuseid.

Ettepanek 3:

Suunata arendustegevus kaarditootmise käsitöömahu vähendamisele läbi automatiseerimise,

standardiseerimise ja andmepõhiste lahenduste, mitte sama tootmisloogika

ümberkujundamisele teenusmudeliks.

Ettepanek 4:

Piiritleda riigi roll alusandmete kvaliteedi, ajakohasuse, standardite ja kättesaadavuse

tagamisega ning jätta kasutuspõhiste toodete ja teenuste arendamine erasektorile.

Põhjendused:

1. Probleemi ja lahenduse sisuline vastuolu

VTK-s on probleemina kirjeldatud käsitöömahukat ja ressursimahukat staatiliste

kaardiväljundite tootmist.

Samal ajal nähakse lahendusena ette liikumist tellimuspõhiste ja personaliseeritud

kaarditoodete suunas. Selline lähenemine ei ole probleemi kirjeldusega kooskõlas.

Kaardiseeria töövooge on võimalik automatiseerida, kujundus on standardne.

Tellimuspõhine kaarditootmine eeldab unikaalseid lahendusi, jätkuvalt märkimisväärset

kartograafilist tööpanust uute kujunduste näol ning ei vähenda käsitöö osakaalu, vaid

kannab selle üle uude teenusmudelisse. Seega ei lahenda kavandatud suund

tuvastatud probleemi, vaid kordab seda uues vormis.

2. Kavandatava lahenduse sisu ja mõju on ebaselge

Kavandatavate tellimuspõhiste kaarditoodete puhul jääb ebaselgeks, mille poolest need

sisuliselt erinevad probleemina kirjeldatud staatilistest kaardiväljunditest.

Puudub kirjeldus, millised tootmisetapid muutuvad ning kuidas see vähendab käsitöö

mahtu või ressursikulu. Samuti ei ole hinnatud, kas personaliseeritud tootmine ei ole

tegelikkuses isegi ressursimahukam kui standardiseeritud kaarditootmine. Ilma sellise

analüüsita ei ole võimalik järeldada, et kavandatav lähenemine parandab

kuluefektiivsust või lahendab VTK-s tuvastatud probleemi.

3. Kuluefektiivsuse hinnang ei ole põhjendatud

VTK-s ei ole esitatud võrdlevat analüüsi senise ja kavandatava tootmisviisi kulude,

töömahu ega skaleeritavuse kohta.

Personaliseeritud kaarditooted on oma olemuselt väiksema korduvkasutatavusega ning

eeldavad individuaalset tööpanust, mis võib tõsta ühikukulu. Seetõttu ei ole põhjendatud

väide, et liikumine tellimuspõhiste toodete suunas suurendab ressursitõhusust.

4. Staatiliste kaartide funktsiooni alahindamine

17

VTK käsitleb staatilisi kaarte peamiselt läbi ajakohasuse, kuid jätab arvestamata nende

tegeliku funktsiooni. Trükitud kujul kaart ei ole reaalajateenus, vaid ruumilise olukorra

dokument kindlal ajahetkel. See tagab ühtse kartograafilise terviku ning võimaldab

hinnata muutusi ajas.

Digitaalsed andmekihid on sageli eri ajaseisudega ning ei anna terviklikku pilti (nt

hooned on uuendatud aga ümbritsev maakasutus mitte). Seetõttu ei ole korrektne

käsitleda staatilisi kaarte üksnes kiiresti vananeva “infoproduktina”.

5. 1:20 000 põhikaardi lõpetamata jätmine ei ole põhjendatud

Eesti 1:20 000 põhikaart on ainus riiklik topograafiline kaardisari, mida kirjastatakse

kaardilehtedena, ning see on hetkel pooleli. Selle projekti lõpetamata jätmine katkestaks

riikliku kartograafilise terviku ning vähendaks varasemate investeeringute väärtust.

Kui paberkaartide tootmine peatada põhjendusel, et need vananevad, poleks üheski

riigis kunagi ühtegi paberkaarti toodetud.

Kulutõhus lahendus on kaardisarja lõpuleviimine ning edasine tootmine vastavalt

reaalsele vajadusele.

6. Põhikaardi roll riigi funktsioonides ei ole asendatav

Põhikaardid täidavad olulist rolli riigikaitses, hariduses ja kultuuripärandi hoidmisel.

Need ei ole üksnes turupõhised tooted, vaid osa riigi toimimise ja ruumilise

järjepidevuse tagamisest. Selliste väljundite väärtust ei saa hinnata ainult

kuluefektiivsuse alusel, kuna tegemist on riigi põhifunktsioonidega seotud tegevusega.

• Põhikaardid olid koolidele tasuta kättesaadavad kuni 2015. aastani; pärast seda

ei ole toimunud süsteemset levitamist.

• Ülikoolides kasutatakse põhikaarte õppetöös siiani ning mitmed kaardilehed on

füüsiliselt kulunud.

• Mitmed üldhariduskoolid on soovinud põhikaarte kasutada, kuid neil puudub

võimalus neid tellida.

• MaRu geoportaalist on keeruline leida infot põhikaartide tellimise või

kättesaadavuse kohta.

• Trükitud kaardid on osa Eesti kaardikultuurist; nende kadumine vaesestaks

maastiku- ja ruumipärandit ning nõrgestaks riigi identiteedi kandumist

7. Riigi poolt tasuline kaarditootmine moonutaks turgu

Riigi liikumine tasuliste kaarditoodete pakkumise suunas tähendab sisenemist

turusegmenti, kus erasektor juba tegutseb.

Riigil on samal ajal alusandmete haldaja, regulatsiooni kujundaja ja infrastruktuuri

omanikuna selge eelisseisund. Selline olukord ei taga võrdseid konkurentsitingimusi

ning võib viia turu moonutamiseni, kus erasektoril ei ole võimalik hinnas ega tingimustes

konkureerida.

Väikese turu puhul on reaalne risk, et kaarditootmine koondub ühe riigiasutuse kätte.

8. Riigi roll peab olema selgelt piiritletud

Riigi ülesanne on tagada ruumiandmete kvaliteet, ajakohasus, standardid ning

kättesaadavus.

Andmete väärindamine ja kasutuspõhiste toodete loomine toimub efektiivsemalt

turupõhiselt.

Riigi rolli laiendamine kaarditoodete ja teenuste pakkumisse ei ole vajalik ning võib

vähendada turu toimivust ja innovatsiooni.

9. Probleemi tegelik lahendussuund on defineerimata

18

Kui probleemiks on kaarditootmise käsitöö maht ja aeglane ajakohastamine, tuleb

keskenduda tootmisprotsessi automatiseerimisele, andmepõhiste lahenduste

arendamisele ja standardiseerimisele.

Tellimuspõhine kaarditootmine ei lahenda neid juurpõhjuseid, vaid säilitab sama

tootmisloogika. Seetõttu ei vasta kavandatav lahendus probleemi olemusele

Lühikokkuvõte:

ESTGIS leiab, et VTK-s kavandatud lahendused vajavad täiendamist, eelkõige mõjuanalüüsi ja

alternatiivsete lahendusvariantide võrdluse osas. Mitmel juhul ei ole selge, kas regulatiivne

sekkumine on vältimatu või kõige tõhusam lahendus.

Oluline on hinnata kavandatavate meetmete mõju ruumiandmete kvaliteedile, kättesaadavusele

ning turu toimimisele, vältides lahendusi, mis piiravad andmete kasutust või pärsivad

innovatsiooni.

ESTGIS peab vajalikuks, et riigi roll keskenduks alusandmetele, standardite kehtestamisele ja

tehnilistele liidestustele, samas kui lisandväärtusega teenuste arendamine jääks turu kanda.

Ilma selge rollijaotuseta riigi ja turu vahel on ohus nii valdkonna innovatsioon kui ka

ruumiandmete kvaliteet pikemas perspektiivis.

Lisaks nähtub VTK-st, et mitmete probleemide keskmes on tegelikult rahastuse puudujääk.

Sellisel juhul ei ole põhjendatud riigi rolli laiendamine tasuliste teenuste pakkumisse.

Vastupidi – otstarbekam oleks kriitiliselt üle vaadata MaRu tegevuste ulatus ning lõpetada need

lisateenused, mis ei kuulu MaRu põhifunktsiooni hulka. Riigi ülesanne peaks olema tagada

kvaliteetsed alusandmed ja toimiv infrastruktuur, mitte pakkuda turul konkureerivaid teenuseid.

ESTGIS-i liikmed:

1. Merle Annov

2. Evelyn Uuemaa

3. Ülli Reimets

4. Raivo Aunap

5. Tõnu Oja

6. Kiira Mõisja

7. Lea Pauts

8. Erki Saluveer

9. Püü Polma

10. Riivo Kolka

11. Kristian Teiter

12. Datel AS (juriidiline liige)

13. Industry 62 OÜ (juriidiline liige)

Allkirjastanud

Merle Annov

ESTGIS juhatuse liige

Kontakt: [email protected]

[email protected]

19

LISA 1

Punkti 3.2 juurde

Ortofotode võrdlus 2025 ja 2021

Pildistamise aeg: 18.04.2025 (20cm piksel)

Pildistamise aeg: 17.04.2021

1

Saatja:

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts

Vanemuise 46, Tartu linn 51014

www.estgis.ee

e-post: [email protected]

04.05.2026

Saaja:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

www.mkm.ee

e-post: [email protected]

MTÜ Eesti Geoinformaatika Seltsi (ESTGIS) tagasiside Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 10.04.2026 kirjaga nr 2-1/1307-1 esitatud dokumendi

„Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsus“ (VTK) kohta

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS) on Eesti geoinformaatikute, kartograafide ja sellega

seotud erialade spetsialistide selts, mis asutati 2010. aastal Tallinnas ja kus täna on liikmeid üle

150. ESTGIS andis kõigile seltsi liikmetele võimaluse VTK osas tagasisidet anda. Käesolev

dokument annab koondülevaate liikmetelt laekunud arvamustest ja ettepanekutest nende VTK

punktide kohta, mille osas liikmed tagasisidet esitasid.

ESTGIS-i poolne üldine seisukoht VTK osas

VTK käsitleb mitmeid reaalseid probleeme ning ESTGIS-i hinnangul ei ole põhjust kahtluse alla

seada ruumiandmete valdkonna õigusraamistiku ajakohastamise vajadust.

VTK dokumendis järeldatakse aga läbivalt, et mitteregulatiivsed meetmed ei ole piisavad, ilma

et nende tegelikku mõju või kombineerimise võimalust regulatiivsete lahendustega oleks

sisuliselt hinnatud. Selline lähenemine tekitab ülereguleerimise riski ning jätab mulje, et

õigusloome on valitud esmase, mitte viimase abinõuna.

Leiame, et VTK-s pakutud paljud lahendused tuginevad läbivalt eeldusel, et probleemide

lahendamine peab valdavalt toimuma regulatiivse sekkumise ja teenuste tsentraliseerimise

kaudu Maa‑ ja Ruumiametisse (MaRu). See lähenemine ei ole VTK-s piisavalt läbi analüüsitud

ning vajab oluliselt kriitilisemat käsitlust.

Tsentraliseerimisega seotud ootused – eelkõige eeldus, et kesksete lahenduste koondamine

toob automaatselt kaasa efektiivsuse kasvu ja parema teenuse kvaliteedi – ei ole

ruumiandmete valdkonnas universaalselt põhjendatud. Tegemist on kiiresti areneva ja

2

kontekstipõhise valdkonnaga, kus oluline osa väärtusest tekib just kasutajate spetsiifilistes

tööprotsessides. Liigne tsentraliseerimine vähendab organisatsioonide ja ettevõtete enda

ruumiandmete võimekust, suurendab sõltuvust ühest keskse teenuse pakkujast ning pidurdab

innovatsiooni. Samuti ei ole piisavalt hinnatud kesksete lahenduste pikaajalist arendus- ja

hoolduskoormust, mis aja jooksul kujuneb märkimisväärseks nii tehniliselt kui rahaliselt.

Teine oluline probleem on kavandatud meetmete proportsionaalsus ja tõenduspõhisus.

Mitmes VTK punktis ei ole probleemipüstitus selgelt põhjendatud ning lahendused tunduvad

olevat ulatuslikumad kui probleemi tegelik mõju. Seda ilmestab aeromõõdistamise andmete

käsitlus, kus eraelu puutumatuse võimalikku riivet ei ole esitatud selgelt tõendatud riskina, kuid

samas nähakse ette piirangud, mis mõjutavad oluliselt andmete kvaliteeti ja kättesaadavust.

Eraldusvõime vähendamine ja juurdepääsu sidumine „õigustatud huviga“ ei pruugi saavutada

soovitud privaatsuskaitset, kuid samal ajal pidurdavad teadus- ja arendustegevust, vähendades

andmete kasutusvõimalusi ning kahjustades Eesti konkurentsivõimet. Proportsionaalsem

lähenemine oleks suunata vastutus andmete kasutamisele, näiteks autentimise ja logimise

kaudu, säilitades samal ajal andmete kvaliteedi.

VTK-s on riik (MaRu) mitmes kohas positsioneeritud lisaks regulatsiooni kujundajale ka

teenusepakkujana. Selline rollide kattumine tekitab olukorra, kus konkurents ei ole tasakaalus.

Riigil on loomupärased eelised – juurdepääs alusandmetele, regulatiivne roll ning

riigieelarveline rahastus –, mis turule sisenemisel viib konkurentsi moonutamiseni ja vähendab

ettevõtete motivatsiooni valdkonnas toimetada ja investeerida. Samas on oluline eristada

alusandmeid, mis on avalik hüve ja mille tagamine on riigi ülesanne, ning lisandväärtusega

teenuseid, kus peaks toimima turupõhine konkurents.

VTK-s jääb mitmel juhul käsitlemata alternatiivsete, mitteregulatiivsete lahenduste tegelik

potentsiaal. Kuigi dokument viitab võimalikele meetmetele, nagu standardite arendamine,

juhendmaterjalid või rahastusmehhanismide kohandamine, ei ole nende mõju sisuliselt

analüüsitud ega võrreldud kavandatavate regulatiivsete muudatustega. See loob olukorra

ülereguleerimiseks ning piirab paindlikumate ja kuluefektiivsemate lahenduste kasutamist.

Eestis peame arvestama veel ka turutõrkega, sest riigi ebaühtlasest asustusest ja

piirkondlikest eripäradest tulenev turutõrge nõuab riigi sekkumist, et tagada kogu riiki

katvad, kvaliteetsed ja ajakohased ruumiandmed ning ühtne alusandmestik. Need andmed on

avalik hüve, mis toetavad teadmistepõhist ruumiloome otsust, aitavad vähendada piirkondlikku

ebavõrdsust ning loovad eeldused sidusaks ja kestlikuks elukeskkonnaks, võimaldavad

kujundada tõenduspõhiseid poliitikaid, toetada ruumipädevuse kasvu ning tagada, et nii riik kui

ka omavalitsused saavad planeerida taristut, teenuseid ja investeeringuid.

ESTGIS on seisukohal, et VTK-d tuleks täiendada selliselt, et iga probleemi puhul hinnataks

selgelt erinevate lahendusvariantide mõju, sealhulgas nende proportsionaalsust ja pikaajalisi

tagajärgi.

Eraldi tähelepanu vajab riigi roll teenusepakkujana ning selle mõju turule ja innovatsioonile.

Samuti tuleb vältida lahendusi, mis halvendavad alusandmete kvaliteeti või piiravad nende

kättesaadavust.

Riigi roll ruumiandmete valdkonnas peaks oleme selgelt piiritletud ning keskenduma

kvaliteetsete alusandmete tagamisele, standardite kehtestamisele ning stabiilsete

3

tehniliste liideste pakkumisele, samas kui lisandväärtusega teenuste arendamine peaks

jääma erasektori ülesandeks.

Selline tasakaalustatud lähenemine toetab ruumiandmete valdkonna jätkusuutlikku arengut ning

tagab nii avaliku kui erasektori võimekuse arenguks.

Kokkuvõttes on vajalik täiendada VTK-d selliselt, et:

● iga probleemi puhul esitatakse sisuline ja võrreldav analüüs regulatiivsete ja

mitteregulatiivsete lahenduste vahel;

● hinnatakse kombineeritud lahendusi (nt regulatsioon + standardid või

regulatsioon + juhendmaterjalid);

● analüüsitakse eraldi riigi teenusepakkuja rolli mõju turule, konkurentsile ja

innovatsioonile;

● põhjendatakse selgelt regulatiivse sekkumise proportsionaalsust ja vältimatust;

● hinnatakse tsentraliseerimise pikaajalist koormust, sh kompetentsi hajumist ja

sõltuvuse kasvu.

ESTGIS-i arvamused ja ettepanekud konkreetsete VTK punktide

kohta:

2.1. Lahendatav probleem: aadresside- ja kohanimede haldamine pole kuluefektiivne

ega ressursitõhus. Tekkinud on vajadus omada infot hoonetes osutatavate teenuste kohta.

Kohalike omavalitsuste viivitused koha-aadressi määramisel takistavad objektide leitavust.

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Huvipunktide (HPU – ettepanek kasutada eestikeelset

akronüümi ingliskeelse POI asemele) info koondamine aadressiandmete süsteemi ei ole

põhjendatud, sest tegemist on erineva iseloomuga andmetega ning nende ühendamine tekitab

dubleerimist, halduskoormust ja kvaliteediriski. Enamik HPU‑andmeid on juba olemas

valdkondlikes registrites ning nende paralleelne esitamine rikuks ühekordse andmekogumise

põhimõtet. Samuti oleks riigipoolne detailse teenuseinfo kogumine otsene sekkumine turule,

kus erasektor pakub juba toimivaid lahendusi, tekitades ebaausat konkurentsi. Lisaks võib

ettepanek riigi aadressimääramise õiguse laiendamiseks olla vastuolus kohalike omavalitsuste

enesekorraldusõigusega ning nõuab riigilt lisaressurssi teenuse kvaliteetseks ülalpidamiseks.

Ettepanek: Ruumiandmete seaduses (RAS) ja selle rakendusaktidega sätestatakse aadresside

ja kohanimede süsteem (AKS) kui riiklik andmekogu üksnes aadresside ja kohanimede ühtseks

haldamiseks. Jätta siit punktist välja huvipunktide (HPU) andmete kogumise regulatsioon ja

andmeandjate esitamiskohustus.

Põhjendused:

1. Andmete dubleerimise vältimine

VTK loetleb huvipunktide näidetena haridus‑, kultuuri‑, sotsiaal‑ ja sportimisteenused,

mis on juba kaetud olemasolevate riiklike registritega (nt EHIS, Spordiregister). Uue

kohustuse loomine sunniks samu andmeid esitama paralleelselt mitmesse süsteemi,

mis on vastuolus ühekordse andmekogumise põhimõttega ning suurendab nii

andmeandjate kui ka MaRu halduskoormust.

4

2. Süsteemne sobimatus

Aadressiandmete süsteem (ADS) ja kohanimeregister (KNR) sisaldavad staatilisi ja

õiguslikult fikseeritud alusandmeid. Huvipunktid on olemuselt dünaamilised

teenusandmed, mis muutuvad kiiresti (nt lahtiolekuajad, kontaktinfo). Need andmetüübid

ei ole andmemudeli, ajakohastamise loogika ega tehnilise arhitektuuri poolest

kooskõlas; nende ühendamine ühte raamistikku looks ebaloomuliku, tehniliselt keeruka

ja kuluka süsteemi.

Lisaks tehnilisele sobimatusele tähendab see ka, et huvipunktide andmestiku kvaliteet ei

ole saavutatav pelgalt registrite ühendamise kaudu, vaid eeldab eraldi haldus- ja

arendusloogikat.

3. Halduskoormus ja kvaliteedirisk

VTK näeb ette, et MaRu võiks HPU‑sid koguda „avalikest allikatest“. Selline lähenemine

tekitab märkimisväärse töövoo andmete kontrollimisel ja ühtlustamisel ning suurendab

riski avaldada infot, mis on vastuolus ametlike registritega või on aegunud. See

omakorda kahjustab riikliku andmestiku usaldusväärsust ning muudab ADS‑i ja KNR‑i

vähem usaldatavaks alusandmestikeks. Seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetse

huvipunktide teenuse loomine ei piirdu andmete koondamisega. See eeldab andmete

pidevat parandamist, rikastamist ning kasutajakeskset esitamist (nt asukoha

täpsustamine, rahvakeelsete nimede arvestamine), mis kujutab endast eraldiseisvat ja

ressursimahukat tegevusvaldkonda.

4. Varjatud ja alahinnatud kulud

Kuigi VTK väidab, et muudatus ei too kaasa lisakulusid riigieelarvele, eeldab

HPU‑andmete kogumine ja haldamine uusi IT‑arendusi, pidevat andmete verifitseerimist

ning järjepidevat sisulist tööd. Tegemist on kuludega, mis ei ole mõjuanalüüsis välja

toodud ning võivad olla peidetud teiste asutuste eelarvetesse, moonutades tegelikku

rahavajadust. Väide kulude puudumise kohta ei ole põhjendatud ning tegelik mõju

riigieelarvele on alahinnatud. Sellest tulenevalt ei ole keskne küsimus mitte üksnes

kulude olemasolu, vaid ka riigi suutlikkus luua ja pikaajaliselt üleval hoida sellise

kvaliteeditasemega teenust, mis vastab kasutajate ootustele ning tagab andmete

ajakohasuse ja usaldusväärsuse.

5. Ebaaus konkurents ja vaba turu riive

Huvipunktide detailse teenuseinfo koondamine on otsene sisenemine valdkonda, kus

erasektor tegutseb juba täna (nt kaardirakendused, turismi‑ ja teenusteportaalid, avatud

äriinfo platvormid). Riiklikele alusandmetele toetuv doteeritud teenus annaks MaRu‑le

turueelise. See pärsiks konkurentsi, vähendaks motivatsiooni uute teenuste

väljatöötamiseks ja pärsiks valdkonna innovatsiooni laiemalt. Juba täna on näha, et riigi

poolt tasuta kättesaadavaks tehtud huvipunktide andmestik mõjutab turgu ning viib

teatud juhtudel erasektori teenustest loobumiseni. Tegemist ei ole seega neutraalse

avaliku teenuse arendamisega, vaid otsusega, millel on otsene mõju turuosaliste

ärimudelitele ja investeerimisotsustele.

Kui riik otsustab siiski huvipunktide andmete koondamist jätkata, on vältimatult vajalik

tagada teenuse täielik läbipaistvus, sealhulgas:

• millised andmeallikad on kaasatud,

• kui sageli toimub andmete uuendamine,

• kas ja millises ulatuses toimub andmete sisuline parandamine ja rikastamine.

5

See info on kriitiline ka erasektori jaoks, kes peab otsustama, kas ja millises ulatuses on

võimalik riiklikule andmestikule oma teenuste arendamisel toetuda.

6. Vastuolu kohaliku omavalitsuse eneskorraldusõigusega (Põhiseadus (PS) § 154)

VTK ettepanek, mille kohaselt riik saaks teatud juhtudel määrata aadresse KOV‑i

asemel, on tundliku mõjuga ega pruugi olla kooskõlas kohaliku omavalitsuse

põhiseadusliku autonoomiaga. Selline sekkumine oleks põhjendatud ainult selgelt

tõendatud avaliku huvi või menetlustõrke korral ning vajab märksa tugevamat õiguslikku

argumentatsiooni, kui VTK praegu esitab.

7. VTK p.2.1 käsitluses on tegelikult kokku pandud mitu sisult erinevat probleemi,

mida käsitletakse ühe ühtse teemana.

Esiteks on tegemist süsteemse/struktuurse küsimusega - aadressiandmete süsteem

(ADS) ja kohanimeregister (KNR) toimivad eraldi süsteemidena ning tuginevad eraldi

õigusraamistikule, mis tekitab dubleerimist, halduskoormust ja lisakulusid.

Teiseks on välja toodud andmesisu puudujääk - hoonetes osutatavate teenuste kohta

(huvipunktide) puudub koondatud ja ühtselt kättesaadav info, mis on eelkõige andmete

kättesaadavuse ja kasutatavuse probleem.

Kolmandaks on tegemist protsessilise probleemiga - kohalike omavalitsuste viivitused

aadresside määramisel (eriti ebaseaduslike hoonete puhul), mille tulemusena ei ole

objektid leitavad - see on sisuliselt juhtimise, vastutuse ja menetluspraktika küsimus.

Selliste erineva iseloomuga probleemide koondamine üheks tervikuks tekitab olukorra,

kus pakutud lahendus ei ole nendega selges ja üheselt arusaadavas vastavuses.

Huvipunktide andmestiku lisamine ei lahenda otseselt ei süsteemset killustatust ega

KOV-ide viivitusi, vaid kujutab endast eraldi arendus- ja funktsionaalsussuunda.

3.2. Lahendatav probleem: aeromõõdistamise andmete avaldamine põhjustab

põhiõiguste/eraelu puutumatuse riivet

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: VTK kavandatud lahendused ei ole proportsionaalsed

ega lahenda väidetud eraelu puutumatuse riske, mis ei ole dokumentides selgelt tõendatud.

Eraldusvõime piiramine ja õigustatud huvi kontrollimine looksid suure halduskoormuse,

takistaksid innovatsiooni ning tooksid kaasa märkimisväärseid lisakulusid ilma reaalset

privaatsuskasu saavutamata. Hägustamine ei suurenda sisuliselt privaatsust, kuid kahjustab

ruumiandmete kvaliteeti ja kasutusvõimalusi nii riigisiseselt kui teadus- ja arendustegevuses.

Praktilisem ja proportsionaalsem lahendus on autentimine ja logimine, mis suunab vastutuse

andmetarbijale ning säilitab andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse.

Ettepanek: Ümber sõnastada probleemi olemus ja kavandatavad lahendused.

Loobuda „õigustatud huvi” hindamisest ja andmete eraldusvõime kunstlikust piiramisest.

Rakendada lihtsat autentimist koos automaatse logimisega, mis paneb vastutuse andmete

kasutamise eest vahetult kasutajale. Tagada takistusteta ligipääs kõrge eraldusvõimega

andmetele teadus‑ ja arendustegevuseks.

Põhjendused:

1. Võimalik vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11)

VTK pakutud piirangud (eraldusvõime vähendamine, juurdepääsu keerukad tingimused)

6

on ebaproportsionaalsed, sest nende mõju ruumiandmete kasutatavusele on

märkimisväärne, kuid väidetav eraelu puutumatuse kaitse paranemine ei ole tõendatud.

Lisaks piiravad need otseselt ettevõtlusvabadust ning ruumiandmete kasutust nii

avalikus kui erasektoris.

2. Probleemi püstitus on ebamäärane ja tugineb subjektiivsele tunnetusele, mitte

faktidele

• VTK ei kirjelda, milline konkreetne privaatsusriive ortofotodel esineb. Eraelu

puutumatuse võimalik riive on esitatud tunnetusliku väitena, mitte objektiivselt

tõendatud riskina. Kuni 2025 avalikustatud ortofotod ei võimalda tuvastada

inimeste tegevusi, isikuid ega eraelulisi detaile.

• Ortofotod avaldatakse olulise ajalise viitega (kuid hiljem, mitte reaalajas), mis

välistab inimeste harjumuste aktiivse jälgimise.

• Aeropildistamise protsess kätkeb juba niigi eelteavitust pildistamise läbiviimisest,

mis lubab üldsusel võtta kasutusele eraelulist privaatsust tagavaid meetmeid

keskkonnas, mis objektiivselt võttes on avalikult nähtav, eriti kui võtta arvesse

tehnilist progressi.

• Riiklike ortofotode tehniline täpsus on olnud üldine kvaliteedistandard paljudes

arenenud maades ja alus usaldusväärsetele ruumiotsustele, mitte privaatsusriski

allikas.

• Kõrgema eraldusvõimega pildid on juba kättesaadavad:

• militaarsatelliitidega (u 2 cm eraldusvõimega),

• droonifotodega, mis ületavad riiklikku eraldusvõimet kordades,

• kommertsteenustega.

Seetõttu ei saa riiklik piiramine realistlikult saavutada privaatsusriski vähendamise

eesmärki.

3. Mõju innovatsioonile, teadustegevusele ja ettevõtlusele

Eraldusvõime kunstlik piiramine ja juurdepääsupiirangud pidurdavad:

• asukohapõhiste teenuste arengut,

• masinõppe rakendusi,

• ruumiandmete AI‑põhist automaatanalüüsi,

• teadus- ja arendustegevust (nt keskkonna‑, geoloogia‑, metsandus‑ ja

põllumajandusuuringud).

Innovatsioon eeldab täpseid alusandmeid; „vahefiltrid” vähendavad Eesti

konkurentsivõimet, eriti digiriigi kuvandi taustal.

Kavandatavad muudatused kahjustavad otseselt õppe- ja teadustöö kvaliteeti ning Eesti

pikaajalist kompetentsi ruumiandmete valdkonnas. Andmete ligipääsu piiramine

(keeruline autentimine, „õigustatud huvi“ kontrollimine) muudab teadustöö sõltuvaks

haldusotsustest ning on vastuolus avatud teaduse põhimõtetega.

Mõju on Eestis kriitiline, sest kui andmete kasutamine muutub tasuliseks või

bürokraatlikult keerukaks, siis neid õppetöös ei kasutata. See on juba Eestis juhtunud

Statistikaameti andmetega. Selle tulemusel jõuavad tööturule spetsialistid, kellel puudub

kogemus Eesti andmetega töötamisel, mis tähendab otsest kompetentsipuudust nii

avalikus sektoris kui ettevõtluses.

Samuti seiskub teadus- ja arendustegevus Eesti ruumiandmete baasil. Ülikoolid ei

hakka ruumiandmete eest maksma, kuna see ei ole rahvusvahelistes projektides

7

abikõlbulik kulu. Kui Eesti andmeid ei kasutata, jääb loomata oluline baasteadmine ning

näiteks kiiresti arenevad süvaõppe ja kaugseire lahendused arendatakse teiste riikide

andmete põhjal. See tähendab, et Eesti kaotab nii teadusliku võimekuse kui ka otsese

majandusliku väärtuse, mis nendest andmetest võiks tekkida.

4. Mõju ruumiteadlikkusele ja ühiskonna info‑võimekusele

Kui avalikkusel ei ole ligipääsu kvaliteetsele alusandmestikule, halveneb ruumiteadlikkus

ning süvenevad vajaduspõhised probleemid, mida VTK teistes osades (nt p‑d 4.4 ja 4.5)

rõhutab.

Avalik alusandmestik on osa demokraatlikust läbipaistvusest – selle nõrgestamine ei ole

põhjendatud.

5. Meetmete ebatõhusus ja ebamõistlikud kulud

• Hägustamise ebatõhusus: osaline hägustamine ei takista objektide äratundmist,

pigem tõmbab tähelepanu: “Mis siin asub, miks on hägustatud?”. Lisaks tekib

vajadus hallata kahte paralleelset andmekihti, mis tähendab topeltkulu andmete

tootmisel, hoidmisel ja töötlusel. Hägustamine vähendab fotode kasutusväärtust

teadus- ja arendusprojektides. Hägustatud foto kvaliteet on halvem varasemast

hägustamata fotost.

Vt LISA 1: Võrdlust 2025. a hägustatud ja 2021.a hägustamata ortofotode osas.

• Süsteemide ulatuslik ümbertegemine: kõik andmetarbijad (riigiasutused, KOV‑id,

erasektor) peaksid liideseid ja tarkvara ümber ehitama. Kulud on

märkimisväärsed ning mõju ulatub kogu ruumiandmete taristusse.

• Majanduslikult ebamõistlik kulutuste ahel: riik kulutab raha kallile fotokaamerale,

lennutundidele ja kütusele, andmete mahukale töötlemisele. Ja seejärel

kahjustab kogu tehtud töö kvaliteeti udutamisega. Tegemist on ressursside

ebaotstarbeka kasutamisega.

• Halduslik kaos ja tehniline keerukus: „õigustatud huvi” kontrollimine suurandmete

mahus nõuab eraldi menetlust, andmebaase, infotöötlust ja järelevalvet.

Juurdepääsude haldamine (ka töökoha vahetuse korral) looks uue bürokraatliku

koormuse, mida ei ole võimalik jätkusuutlikult korraldada.

6. „Õigustatud huvi” filter kui bürokraatlik tupiktee ja õiguslikult riskantne lahendus

Termin „õigustatud huvi“ on defineerimata, mistõttu:

• otsustus sõltub üksiku ametniku suvalisest tahtest;

• luuakse pretsedent, kus identsete taotluste käsitlemine võib erineda;

• suureneb vastandumiste ja kohtuvaidluste risk;

• tekib vajadus MaRu-s luua eraldi üksus, mis hakkaks huvi hindama ja

juurdepääse haldama.

Tekib olukord, kus lahendus ei ole ei proportsionaalne ega praktiline.

7. Avalikkuse teadlikkuse suurendamise vajadus

Oluline on suurendada ühiskonna teadlikkust aerofotode ja ruumiandmete kasutamise

osas, kuna tehnoloogia arengut ei ole võimalik pidurdada, kuid selle mõtestatud

kasutamist saab suunata.

Aerofotode kasutamine vajab laiemat avalikku selgitamist ja arutelu, arvestades järgmisi

asjaolusid:

• ortogonaalne vaade ülevalt on avalik ruum,

8

• suur osa "riivetest" on seotud teadmatuse, harjumatuse ja kuulujuttude üles

puhumisega, segatakse objektiivseid fakte ja kuskilt kuuldud infot,

• fotode tõlgendamisel on oma piirid: objekte on üldjuhul võimalik ära tunda alates

umbes 4–5 piksli suurusest, kuid äratundmine sõltub oluliselt ka vaatleja

eelteadmistest – tuttavas keskkonnas suudab inimene märgata ja tuvastada

rohkem kui võõras kohas.

8. Probleemi ja lahenduse vastavus ning mõju riigieelarvele

Ptk 3.2 probleemina tuuakse välja õigusliku selguse puudumine aeromõõdistusandmete

avalikustamisel.

Pakutud lahendus läheb sellest aga oluliselt kaugemale, nähes ette ulatuslikud

tehnilised ümberkorraldused (nt andmekihtide eristamine, autentimine, logimine) ja

ligipääsupiirangud. Need meetmed ei ole otseselt vajalikud õigusliku selguse

saavutamiseks ning muudavad süsteemi keerukamaks, kui probleemi lahendamine

eeldaks. Selle tulemusena tekib risk ülereguleerimiseks, andmete kasutatavuse ja

tähtsuse vähenemiseks ning süsteemi põhjendamatuks keerukuse kasvuks.

Riigieelarve mõju on esitatud esmapilgul läbipaistvamalt kui mujal dokumendis, kuid

hinnangud on pisendatud ja ebatäielikud. Välja toodud kulud ei hõlma kõiki kaasnevaid

mõjusid, nagu teiste asutuste IT-süsteemide kohandamine, tööprotsesside muutmine,

kasutajate haldus ja püsiv halduskulu. Samuti puudub kulude ja oodatava kasu võrdlus.

Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas kavandatav märkimisväärne investeering on

proportsionaalne probleemi ulatuse ja tegeliku lahendamisega.

9. Mõju Eesti mainele ja digiriigi kuvandile

Kavandatavad piirangud võivad kahjustada Eesti mainet avatud andmete ja digiriigi

eestvedajana.

Eesti on seni olnud tuntud kui riik, mis pakub kvaliteetseid ja vabalt kättesaadavaid

alusandmeid ning toetab innovatsiooni. Kavandatavad muudatused - ligipääsupiirangud,

„õigustatud huvi” hindamine, eraldusvõime vähendamine ja võimalik tasulisus - liiguvad

sellest põhimõttest eemale.

Sellega kaasnevad riskid:

• avatud andmete poliitika nõrgenemine,

• innovatsioonikeskkonna halvenemine,

• Eesti atraktiivsuse vähenemine teadus- ja arendustegevuse jaoks,

• digiriigi kuvandi kahjustumine.

4. Lahendatav probleem: Ruumiandmed ei ole tänapäeval pelgalt kaardid, vaid

digitaalse ühiskonna alustala. Nende kvaliteedist sõltub kõik alates isesõitvate sõidukite

tehnoloogiatest ja täpsus põllumajandusest kuni riigikaitse ja operatiivse kriisijuhtimiseni. Seni

on paljud need süsteemid toiminud riigieelarvelisel toetusel, kuid muutunud

majanduskeskkonnas ja tehnoloogiliste vajaduste kasvu juures on senine mudel ammendunud.

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Ruumiandmete tasuliste teenuste laiendamine ei

lahenda MaRu eelarveprobleeme ega paranda alusandmete kvaliteeti. Tasulised teenused

satuvad siin vastuollu ettevõtlusvabadusega, moonutavad konkurentsi ja tekitavad olukorra, kus

riik pakub maksurahast subsideeritud teenuseid. Rahvusvaheline praktika näitab, et suurim

majanduslik mõju tekib just avatud ja tasuta alusandmetest, mis võimaldavad erasektoril luua

9

uusi teenuseid ja töökohti. Riigi roll peab seetõttu keskenduma kvaliteetsete alusandmete

tagamisele, standarditele ja stabiilsetele liidestele, mitte “rätsepalahenduste” pakkumisele.

Ettepanek: Määratleda selgelt MaRu roll selliselt, et riik keskenduks ainult alusandmete

tootmisele, standarditele ja tehnilisele infrastruktuurile. Jätta tasuliste teenuste nimekirjast välja

need teenused, mida erasektor saab pakkuda ning vältida olukordi, kus riik konkureerib

turuosalistega. Lähtuda põhimõttest, et ruumiandmete alusandmed peavad jääma tasuta ja

avatuks.

Põhjendused:

1. Tasulised teenused võivad olla vastuolus ettevõtlusvabadusega (PS § 31)

Kui tasud ei ole selgelt põhjendatud, läbipaistvad ega kulupõhised, võib tekkida olukord,

kus riik piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust. Tasuline teenus, mis toetub

maksurahast arendatud alusandmetele, võib tähendada turusekkumist.

2. Tasulised teenused ei lahenda MaRu eelarveprobleemi ega paranda andmete

kvaliteeti

Tasuline mudel ei suurenda automaatselt ruumiandmete ajakohastamise mahtu.

Enne teenuste tasuliseks muutmist tuleb kriitiliselt hinnata MaRu tegevusi ning lõpetada

ülesanded, mis ei ole asutuse põhifunktsioon (nt HPU-de andmebaasi loomine). Iga uue

tasulise teenuse loomisega tekib juurde eeskätt haldus- ja arenduskulusid, mitte

soovitud lisatulu. Täiendavad teenused nõuavad lisaressurssi, mis tekitab konflikti

põhiülesannet täitmise vahel.

3. Riigi poolt osutatavad tasulised teenused moonutavad konkurentsi ja pärsivad

innovatsiooni

• Innovatsiooni piiramine: kui riik pakub tellimuspõhiseid teenuseid, väheneb

ettevõtete vajadus ise uusi lahendusi arendada. Innovatsioon asendub

sõltuvusega riiklikest teenustest.

• Kui riik pakub turul teenust, siis on konkurents erasektoriga paratamatult

ebavõrdne, sest:

▪ arendus on rahastatud maksurahast,

▪ püsikulude katmine toimub riigieelarvest,

▪ puudub ettevõtluslik risk.

Erasektor investeerib oma vahendeid, vastutab äririski eest, maksab makse,

konkureerib hinnas ja kvaliteedis. Sellises olukorras maksab ettevõte sisuliselt

maksude kaudu kinni teenuse, millega ta peab turul konkureerima.

• Turuhälbed: kui riik siseneb turule, kus erasektor juba tegutseb, tekivad

ebanormaalsed hinnamuutused, väiksem valik ja pikemas plaanis ka

innovatsiooni aeglustumine.

• Tegemist ei ole õigustatud ega läbipaistva mudeliga, kuna see toob kaasa

lõppkasutaja topeltmaksustamise, kus kasutaja maksab teenuse eest kahel

tasandil:

▪ maksumaksjana riigieelarvesse,

▪ teenusetasuna koos käibemaksuga.

10

4. Alusandmed ja lisandväärtusega teenused tuleb rangelt eristada

Alusandmed on avalik hüve ning nende roll on tagada:

• riigi toimimine,

• kriisijuhtimise võimekus,

• tõenduspõhine planeerimine,

• teadus- ja majandusarengu alus.

Lisandväärtusega teenused on koht, kus võib kaaluda tasulisi teenuseid, kuid neid ei

tohiks riik pakkuda, kui erasektoril on juba olemas võimekus.

5. Rahvusvaheline praktika toetab tasuta ja avatud alusandmeid

Euroopa Komisjoni avaandmete direktiivi mõjuhinnang näitab:1

• avaandmete korduvkasutus loob EL-is kümnete miljardite eurode suuruse

majandusliku mõju;

• suurim väärtus tekib tasuta alusandmetest, mitte tasulistest teenustest.

INSPIRE direktiivi rakendamise analüüsid kinnitavad:2

• andmete standardiseerimine ja kättesaadavus on peamine tegur,

• tasustamine ei suurenda andmete korduvkasutust ega kvaliteeti.

6. Riigi roll peab olema selgelt piiritletud ja riigi ülesanne peaks olema siin:

• kvaliteetsete ja ajakohaste alusandmestike tagamine,

• ühtsete standardite ja nõuete kehtestamine,

• stabiilsete ja hästi dokumenteeritud liideste (API-id) tagamine,

• läbipaistev andmeuuenduste halduse tagamine.

Kõik lisandväärtusega teenused – analüüsid, visualiseeringud, teenusepaketid –

kuuluvad turule, kus konkurents loob reaalse lisandväärtuse ja innovatsiooni.

4.3. Lahendatav probleem: riikliku ruumiandmete uuendamise süsteemi jäikus ja

alafinantseeritus, mis ei võimalda MaRu-l olemasolevast kõrgtehnoloogilisest võimekusest

hoolimata pakkuda tellimuspõhist ja operatiivset aeromõõdistamist, jättes ametlikud

kaardiandmed aastateks maastikul toimunud tegelikest muutustest maha

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: Oleme absoluutselt nõus, et ETAKi andmeuuendus on

alafinantseeritud ning eelarve vajab strateegilisemat läbimõtlemist. Samas ETAKi

tellimuspõhine uuendamine looks ebavõrdse olukorra, kus topograafilised alusandmed

uuenevad vaid neil aladel, mille eest keegi on valmis maksma. See kahjustab andmete ühtsust,

suurendab halduskoormust, loob korruptsiooniriske ning võib survestada MaRu‑d kaardistama

muudatusi, mille õiguslik staatus on ebaselge.

Samal ajal ei ole tõendatud, et tasuline aeromõõdistamise mudel suurendaks riiklikku

kaardistusvõimekust või tagaks ETAKi süsteemse ja järjepideva ajakohastamise. Tasulised

tellimused võivad küll tekitada lokaalseid andmeuuendusi, kuid ei asenda terviklikku ja riiklikult

koordineeritud mõõdistust.

Sellest tulenevalt peab ETAKi ajakohastamine toimuma jätkuvalt riikliku, tervikliku ja ühtsetel

alustel korraldatud aeromõõdistuse alusel, mitte erahuvidest lähtuvate tellimuste kaudu.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52018SC0127 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0196

11

Ettepanek: Eemaldada või piirata säte, mis võimaldab ETAK andmete uuendamist

tellimuspõhiselt erahuvidest lähtuvalt. Alternatiivina sätestada seaduses, et ETAKi uuendamine

toimub jätkuvalt riikliku, tervikliku ja regulaarse ruumiandmehõive alusel ning üksikjuhtudel

üksnes selgelt defineeritud avaliku huvi korral.

Põhjendused:

1. Ühetaolise kohtlemise põhimõtte rikkumine

ETAK on riiklik topograafiline alusandmestik, millele tuginevad avalikud teenused ja

seadusandlus. Andmete ajakohasus ei tohi sõltuda kinnisvaraarendaja või eraisiku

maksevõimest. Tellimuspõhine mudel:

• annab eelise piirkondadele, kus on rahaline huvi,

• jätab ülejäänud piirkonnad vananevatesse andmetesse,

• ei loo tegelikult juurde kaardistusressursse.

Tulemus on ebavõrdne ja avaliku sektori põhimõtetega vastuolus.

2. Andmete kvaliteedi ja terviklikkuse halvenemine

Riiklik kaardistus põhineb lausalistel ja ühtse metoodikaga tehtud mõõdistustel.

Tellimuspõhine „lapikeste kaupa” uuendamine:

• suurendab vea‑ ja andmekihtide vahelist vastuoluriski,

• vähendab andmebaasi objektiivsust ja ajaliselt ühtset tervikpilti,

• muudab väikeste alade mõõdistamise ühiku kohta oluliselt kallimaks ja

ebaefektiivsemaks kui piirkondlik või üleriigiline mõõdistus.

• toob kaasa täiendava ja püsiva halduskoormuse, kuna killustatud uuenduste

sidumine ühtseks tervikuks, nende järjepidev jälgimine ning hilisem ühtlustamine

nõuavad eraldi lisatööd.

ETAKi väärtus on selle ühtluses – killustatud uuendamisega muutub ETAK väärtusetuks

riigieelarve kuluallikaks.

3. Metaandmete kirjeldamise ja halduskoormuse kasv

INSPIRE direktiivist tulenevalt tuleb iga kaardistatud ala kohta eraldi dokumenteerida:

• ruumiline ulatus,

• ajamoment,

• allikad,

• metoodika.

Killustatud uuenduste korral muutub metaandmete haldus väga kulukaks ja

ajamahukaks. Samuti tuleb kasutajatele selgitada, millal konkreetne ala on uuendatud –

see suurendab kommunikatsiooni koormust.

4. Regulaarse riikliku ruumiandmehõive nõrgenemine

Kui MaRu suunab ressursse tasuliste tellimuste täitmisele:

• kannatab riiklik põhikaardistus,

• osa piirkondi jääb pikemaks ajaks ajakohastamata,

• kogu süsteemi kvaliteet halveneb, kuigi lühiajaliselt lahendatakse üksikjuhtumeid.

Tellimuspõhine teenindus viib riigi võimekuse fokuseerimise eemale tema

põhifunktsioonist.

12

5. Korruptsiooni- ja surve risk

Tellimuspõhine teenus on eriti problemaatiline olukordades, kus:

• soovitakse muuta kitsenduste aluseks olevaid andmeid (kaldajoon, metsamaa,

õueala),

• muudatused ei pruugi olla kooskõlas lubade või menetlustega.

Praktikas on teada näited, kus tellitakse mõõdistusi:

• loata metsaraie varjamiseks,

• õueala laiendamiseks ebaseaduslikult,

• kaldajoone nihutamiseks.

See loob surve MaRu‑le kaardistada olukordi, mis võivad hiljem osutuda

õigusvastaseks. Korruptsioonirisk on kõrge ja kahjustaks avaliku sektori

usaldusväärsust.

6. Looduslike nähtuste muutumine ei toimu tellimuspõhise loogika järgi

ETAKi kitsenduste hulka kuuluvad looduslikud nähtused, mis:

• ei muutu kiiresti (kaldajoon, kõlvikud, samakõrgusjooned),

• muutuvad valdavalt ainult inimtegevuse tulemusel.

Kui muutus on inimtekkeline, peab selle kohta juba niikuinii olemas olema: projekt,

luba, teostusmõõdistus. Neid saab kasutada ETAKi uuendamiseks ametlike allikatena,

ilma aeromõõdistust ellu viimata.

See kinnitab, et tellimuspõhine aeromõõdistus ei ole vajalik lahendus.

7. Alternatiivsed lahendused on olemas ja efektiivsemad

Tellimuspõhisest aeromõõdistusest tõhusamad lahendused on:

• olemasolevate projektide, lubade ja teostusjooniste kasutamine ETAKi

uuendamisel;

• standardiseeritud droonimõõdistuse kasutamine erasektori poolt, selgete

kvaliteedinõuete alusel;

• riikliku mõõdistuse prioriteetide korrastamine, et katta tegelikud vajadused

ühtselt.

See toetab innovatsiooni ja vähendab survet MaRu‑le.

8. Majandusliku jätkusuutlikkuse analüüs puudub

VTK ei esita ühtegi arvutuslikku tõendit, et tasuline tellimuspõhine mudel:

• oleks kulupõhine,

• kataks oma kulud,

• annaks lisaressurssi riiklikuks mõõdistuseks.

On tõenäoline, et süsteemi halduskulud ületavad saadava tulu.

9. Tasulise mudeli korral tekib surve kaardistada ebaseaduslikke muudatusi

Kui klient maksab, eeldab ta ka tulemust.

See võib panna MaRu olukorda, kus:

• tellitakse mõõdistust, mille eesmärk on jätta mulje õiguspärasusest,

• surve tulemust edastada tekib enne õigusliku olukorra selgitamist.

See on vastuolus avaliku sektori eetiliste ja õiguslike kohustustega.

10. Erasektori kaasamine droonipõhiste alusandmete tootmisse on jätkusuutlikum

lahendus

13

Seadus võiks lubada, et erasektor toodab droonilendudel põhinevaid alusandmeid

ETAKi tarbeks, järgides riiklikke kvaliteedinõudeid. See:

• toetab innovatsiooni,

• suurendab kaardistuse paindlikkust,

• vähendab MaRu töökoormust,

• tugevdab riigi võimekust jälgida muutusi hajusalt üle riigi,

• parandab julgeolekut (rohkem droonivõimekust riigis).

11. Probleemi ja lahenduse mittevastavus

P.4.3-s kirjeldatakse probleemina, et ruumiandmete uuendamine toimub jäiga, tsüklilise

ja vähepaindliku loogika alusel ning on alarahastatud, mistõttu aeromõõdistamist ei saa

teha piisavalt kiiresti ja kaardiandmed vananevad. Lahendusena pakutakse tasulist

tellimuspõhist aeromõõdistamist.

See lahendus ei vasta probleemi olemusele, kuna see ei muuda riikliku kaardistamise

korraldust ega tee süsteemi tervikuna paindlikumaks, vaid lisab selle kõrvale eraldi

tellimuspõhise kihi. Samal ajal ei taga see andmete ühtlast ajakohasust üle riigi. Selle

tulemusena võib riikliku ruumiandmestiku kvaliteet ja usaldusväärsus hoopis halveneda.

4.4. Lahendatav probleem: teabevaldajate (sh KOV-id ja riigiasutused) tehnilise

pädevuse ja ressursside puudus ruumiandmete väärindamiseks kaasaegseteks

võrguteenusteks, mis takistab oluliste andmete kättesaadavust ja kooskasutatavust Eesti

geoportaalis

VTK-s on selgelt sõnastatud probleemina teabevaldajate vähene tehniline pädevus ja

kompetents ruumiandmete väärindamisel kaasaegseteks võrguteenusteks.

Samas ei ole pakutud lahendusvariandid suunatud selle probleemi otsesele lahendamisele,

vaid nähakse ette teenuste tsentraliseerimist ning tasuliste teenuste pakkumist MaRu poolt.

Selline lähenemine ei aita kaasa teabevaldajate enda võimekuse kasvule. Vastupidi, see võib

pikemas perspektiivis vähendada asutuste sisemist kompetentsi ning suurendada nende

sõltuvust kesksest teenusepakkujast.

Tegelikult käsitletavad täiendavad probleemid

Punkti 4.4 all käsitletakse lisaks kompetentsi puudusele ka mitmeid teisi sisuliselt eraldiseisvaid

teemasid, sealhulgas:

● andmete killustatus ja standardiseerimise puudulikkus,

● kaardirakenduste dubleerimine,

● rahastusmudeli jätkusuutlikkus,

● rollide ja vastutuse ebaselgus.

Need teemad on esitatud koondatult ühe probleemina, kuigi nende olemus ja võimalikud

lahendused on erinevad.

Ettepanek: teabevaldajate vähest tehnilist võimekust ei tule lahendada teenuste

tsentraliseerimise kaudu, vaid keskenduda nende võimekuse kasvatamisele.

MaRu roll peaks keskenduma ruumiandmete ökosüsteemi toimimiseks vajaliku ühtse raamistiku

loomisele ja hoidmisele, sealhulgas:

● standardite kehtestamisele,

14

● tehnilise infrastruktuuri (nt API-d ja metaandmete lahendused) arendamisele,

● juhendmaterjalide ja tööriistade pakkumisele,

● kvaliteetsete alusandmete tagamisele,

● andmete kooskasutatavuse ja koostalitlusvõime tagamisele.

Spetsiifiliste teenuste arendamine ja andmete töötlemine tuleks jätta teabevaldajate ja

erasektori pädevusse.

Selline lähenemine:

● suurendab asutuste iseseisvat võimekust,

● vähendab sõltuvust kesksetest lahendustest,

● toetab innovatsiooni läbi toimiva turukonkurentsi.

Kommentaarid täiendavatele probleemidele:

1. Andmete killustatus ja standardimine

Erinevad asutused hoiavad andmeid oma tööprotsessidest tulenevalt erinevates

tehnilistes vormingutes. See mitmekesisus on infosüsteemide loomulik osa ja ei ole

iseenesest probleem, vaid suurendab andmesüsteemide vastupidavust.

Probleem tuleneb pigem standardite ja ühtsete nõuete puudumisest.

Lahendusena tuleks:

• kehtestada ühtsed andmestandardid,

• pakkuda juhendeid ja valideerimisvahendeid,

• arendada avatud lähtekoodiga tööriistu.

See võimaldab parandada koostalitlust ilma teenuseid tsentraliseerimata või tasuliseks

muutmata.

2. Kaardirakenduste dubleerimine

Kaardirakenduste dubleerimine ei ole sama probleem kui kompetentsi puudus, vaid

viitab riigi IT-arhitektuuri killustatusele.

Teenuste tasuliseks muutmine võib seda probleemi süvendada, kuna:

• KOV-id ja riigiasutused hakkavad looma paralleelseid lahendusi,

• kasutajakogemus killustub,

• andmete leidmine muutub keerukamaks.

MaRu kaardirakendus täidab täna üleriigilise etaloni rolli. Kui teenused muutuvad

tasuliseks, võib MaRu kaardirakendusest saada piiratud funktsionaalsusega nišivahend

(nt katastriinfo vaatamiseks).

Kasutaja kaotab seejuures kõige enam, sest peab liikuma mitmete erinevate portaalide

vahel.

3. Rahastusprobleem

Alternatiivne lähenemine:

• soodustada erasektori innovatsiooni ja turupõhist teenusepakkumist,

• vähendada riigi rolli teenuste tootjana.

Riskid tasulise mudeli puhul:

15

• konkurentsi moonutamine - riik astub tasuliste teenustega otsesesse konkurentsi

GIS-ettevõtetega, olles samal ajal andmete haldaja ja regulaator (rollide

kattumine),

• VTK-s on teenuste sisu ja tasude ulatus (kas avalikustamine või ka

töötlemine/analüüs) ebaselgelt kirjeldatud, mis suurendab turuosaliste

ebakindlust,

• potentsiaalne riigi rolli ülemäärane laienemine.

4. Rollijaotus ja vastutuse selgus

VTK-s kirjeldatud olukord, kus seaduse järgi peaks teabevaldaja ise teenuseid looma,

kuid praktikas teeb seda MaRu, viitab rollide ja vastutuse ebaselgusele.

Selge jaotus on vajalik, et:

• vältida dubleerimist,

• tagada süsteemi läbipaistvus,

• toetada turupõhiste lahenduste arengut.

5. Kompetentsi vähenemise risk

Kui MaRu hakkab pakkuma spetsiifilisi teenuseid:

• väheneb teabevaldajate enda võimekus,

• suureneb sõltuvus kesksest teenusepakkujast,

• väheneb innovatsioon ja paindlikkus.

Lisaks tekib risk, et üks keskne asutus ei suuda piisava detailsusega arvestada kõigi

kasutajate spetsiifilisi vajadusi.

6. Põhimõtteline küsimus

Põhiküsimus ei ole üksnes teenuste vajaduses, vaid selles, kas on põhjendatud

eeldada, et üks keskne riigiasutus suudab neid teenuseid pakkuda efektiivsemalt ja

paindlikumalt kui turul tegutsevad spetsialiseerunud ettevõtted.

VTK ei anna sellele küsimusele veenvat vastust.

4.7. Lahendatav probleem: traditsiooniliste staatiliste kaardiväljundite (sh

trükikaardifailide ja paberkaartide) koostamine ei ole riigile kuluefektiivne ega ressursitõhus,

kuna „tardkujul“ infoproduktide loomine nõuab käsitööd ja kaotab alusandmete uuendamisel

kiiresti ajakohasuse

ESTGIS-i tagasiside lühikokkuvõte: VTK probleemikirjeldus keskendub staatiliste kaartide

tegemise ebaefektiivsusele, kuid pakutud lahendussuund ei ole selle probleemiga kooskõlas.

Dokumendis nähakse ette liikumist tellimuspõhiste ja personaliseeritud kaarditoodete suunas,

mis tuginevad sisuliselt samale käsitöömahukale tootmisloogikale. Selline lähenemine ei

vähenda probleemi, vaid kannab selle üle uude vormi.

Lisaks ei arvesta probleemikäsitlus piisavalt staatiliste kaartide tegelikku rolli. Näiteks trükitud

põhikaartidel on jätkuvalt oluline roll riigikaitses, hariduses, kultuuripärandi hoidmisel ja

ruumilise olukorra fikseerimisel kindlal ajahetkel – roll, mida digitaalsed andmekihid ei täida.

Eesti ainuke 1:20 000 põhikaart on pooleli ja selle kirjastamise lõpetamata jätmine lõhuks

riikliku järjepidevuse.

Kulutõhus lahendus ei ole uute tasuliste teenuste loomine, vaid kogu riikliku põhikaardi

kirjastamine ning ülejäänud teenused jätta erasektorile.

16

Samuti tekitab riigi liikumine tasuliste kaarditoodete pakkumise suunas riski turumoonutuseks,

kuna riik tegutseb samaaegselt nii alusandmete haldaja, regulatsiooni kujundaja kui ka

teenusepakkujana.

Ettepanekud:

Ettepanek 1: Kirjastada lõpuni Eesti 1:20 000 põhikaardi lehtede sari ning tagada kogu riigi

katmine ühtse topograafilise kaardiga. Edaspidi teha kordustrükke ja uuendusi vastavalt

reaalsele vajadusele.

Ettepanek 2: Jätta VTK-st välja ettepanek arendada riigi poolt tasulisi tellimuspõhiseid

kaarditooteid ja kartograafiateenuseid.

Ettepanek 3:

Suunata arendustegevus kaarditootmise käsitöömahu vähendamisele läbi automatiseerimise,

standardiseerimise ja andmepõhiste lahenduste, mitte sama tootmisloogika

ümberkujundamisele teenusmudeliks.

Ettepanek 4:

Piiritleda riigi roll alusandmete kvaliteedi, ajakohasuse, standardite ja kättesaadavuse

tagamisega ning jätta kasutuspõhiste toodete ja teenuste arendamine erasektorile.

Põhjendused:

1. Probleemi ja lahenduse sisuline vastuolu

VTK-s on probleemina kirjeldatud käsitöömahukat ja ressursimahukat staatiliste

kaardiväljundite tootmist.

Samal ajal nähakse lahendusena ette liikumist tellimuspõhiste ja personaliseeritud

kaarditoodete suunas. Selline lähenemine ei ole probleemi kirjeldusega kooskõlas.

Kaardiseeria töövooge on võimalik automatiseerida, kujundus on standardne.

Tellimuspõhine kaarditootmine eeldab unikaalseid lahendusi, jätkuvalt märkimisväärset

kartograafilist tööpanust uute kujunduste näol ning ei vähenda käsitöö osakaalu, vaid

kannab selle üle uude teenusmudelisse. Seega ei lahenda kavandatud suund

tuvastatud probleemi, vaid kordab seda uues vormis.

2. Kavandatava lahenduse sisu ja mõju on ebaselge

Kavandatavate tellimuspõhiste kaarditoodete puhul jääb ebaselgeks, mille poolest need

sisuliselt erinevad probleemina kirjeldatud staatilistest kaardiväljunditest.

Puudub kirjeldus, millised tootmisetapid muutuvad ning kuidas see vähendab käsitöö

mahtu või ressursikulu. Samuti ei ole hinnatud, kas personaliseeritud tootmine ei ole

tegelikkuses isegi ressursimahukam kui standardiseeritud kaarditootmine. Ilma sellise

analüüsita ei ole võimalik järeldada, et kavandatav lähenemine parandab

kuluefektiivsust või lahendab VTK-s tuvastatud probleemi.

3. Kuluefektiivsuse hinnang ei ole põhjendatud

VTK-s ei ole esitatud võrdlevat analüüsi senise ja kavandatava tootmisviisi kulude,

töömahu ega skaleeritavuse kohta.

Personaliseeritud kaarditooted on oma olemuselt väiksema korduvkasutatavusega ning

eeldavad individuaalset tööpanust, mis võib tõsta ühikukulu. Seetõttu ei ole põhjendatud

väide, et liikumine tellimuspõhiste toodete suunas suurendab ressursitõhusust.

4. Staatiliste kaartide funktsiooni alahindamine

17

VTK käsitleb staatilisi kaarte peamiselt läbi ajakohasuse, kuid jätab arvestamata nende

tegeliku funktsiooni. Trükitud kujul kaart ei ole reaalajateenus, vaid ruumilise olukorra

dokument kindlal ajahetkel. See tagab ühtse kartograafilise terviku ning võimaldab

hinnata muutusi ajas.

Digitaalsed andmekihid on sageli eri ajaseisudega ning ei anna terviklikku pilti (nt

hooned on uuendatud aga ümbritsev maakasutus mitte). Seetõttu ei ole korrektne

käsitleda staatilisi kaarte üksnes kiiresti vananeva “infoproduktina”.

5. 1:20 000 põhikaardi lõpetamata jätmine ei ole põhjendatud

Eesti 1:20 000 põhikaart on ainus riiklik topograafiline kaardisari, mida kirjastatakse

kaardilehtedena, ning see on hetkel pooleli. Selle projekti lõpetamata jätmine katkestaks

riikliku kartograafilise terviku ning vähendaks varasemate investeeringute väärtust.

Kui paberkaartide tootmine peatada põhjendusel, et need vananevad, poleks üheski

riigis kunagi ühtegi paberkaarti toodetud.

Kulutõhus lahendus on kaardisarja lõpuleviimine ning edasine tootmine vastavalt

reaalsele vajadusele.

6. Põhikaardi roll riigi funktsioonides ei ole asendatav

Põhikaardid täidavad olulist rolli riigikaitses, hariduses ja kultuuripärandi hoidmisel.

Need ei ole üksnes turupõhised tooted, vaid osa riigi toimimise ja ruumilise

järjepidevuse tagamisest. Selliste väljundite väärtust ei saa hinnata ainult

kuluefektiivsuse alusel, kuna tegemist on riigi põhifunktsioonidega seotud tegevusega.

• Põhikaardid olid koolidele tasuta kättesaadavad kuni 2015. aastani; pärast seda

ei ole toimunud süsteemset levitamist.

• Ülikoolides kasutatakse põhikaarte õppetöös siiani ning mitmed kaardilehed on

füüsiliselt kulunud.

• Mitmed üldhariduskoolid on soovinud põhikaarte kasutada, kuid neil puudub

võimalus neid tellida.

• MaRu geoportaalist on keeruline leida infot põhikaartide tellimise või

kättesaadavuse kohta.

• Trükitud kaardid on osa Eesti kaardikultuurist; nende kadumine vaesestaks

maastiku- ja ruumipärandit ning nõrgestaks riigi identiteedi kandumist

7. Riigi poolt tasuline kaarditootmine moonutaks turgu

Riigi liikumine tasuliste kaarditoodete pakkumise suunas tähendab sisenemist

turusegmenti, kus erasektor juba tegutseb.

Riigil on samal ajal alusandmete haldaja, regulatsiooni kujundaja ja infrastruktuuri

omanikuna selge eelisseisund. Selline olukord ei taga võrdseid konkurentsitingimusi

ning võib viia turu moonutamiseni, kus erasektoril ei ole võimalik hinnas ega tingimustes

konkureerida.

Väikese turu puhul on reaalne risk, et kaarditootmine koondub ühe riigiasutuse kätte.

8. Riigi roll peab olema selgelt piiritletud

Riigi ülesanne on tagada ruumiandmete kvaliteet, ajakohasus, standardid ning

kättesaadavus.

Andmete väärindamine ja kasutuspõhiste toodete loomine toimub efektiivsemalt

turupõhiselt.

Riigi rolli laiendamine kaarditoodete ja teenuste pakkumisse ei ole vajalik ning võib

vähendada turu toimivust ja innovatsiooni.

9. Probleemi tegelik lahendussuund on defineerimata

18

Kui probleemiks on kaarditootmise käsitöö maht ja aeglane ajakohastamine, tuleb

keskenduda tootmisprotsessi automatiseerimisele, andmepõhiste lahenduste

arendamisele ja standardiseerimisele.

Tellimuspõhine kaarditootmine ei lahenda neid juurpõhjuseid, vaid säilitab sama

tootmisloogika. Seetõttu ei vasta kavandatav lahendus probleemi olemusele

Lühikokkuvõte:

ESTGIS leiab, et VTK-s kavandatud lahendused vajavad täiendamist, eelkõige mõjuanalüüsi ja

alternatiivsete lahendusvariantide võrdluse osas. Mitmel juhul ei ole selge, kas regulatiivne

sekkumine on vältimatu või kõige tõhusam lahendus.

Oluline on hinnata kavandatavate meetmete mõju ruumiandmete kvaliteedile, kättesaadavusele

ning turu toimimisele, vältides lahendusi, mis piiravad andmete kasutust või pärsivad

innovatsiooni.

ESTGIS peab vajalikuks, et riigi roll keskenduks alusandmetele, standardite kehtestamisele ja

tehnilistele liidestustele, samas kui lisandväärtusega teenuste arendamine jääks turu kanda.

Ilma selge rollijaotuseta riigi ja turu vahel on ohus nii valdkonna innovatsioon kui ka

ruumiandmete kvaliteet pikemas perspektiivis.

Lisaks nähtub VTK-st, et mitmete probleemide keskmes on tegelikult rahastuse puudujääk.

Sellisel juhul ei ole põhjendatud riigi rolli laiendamine tasuliste teenuste pakkumisse.

Vastupidi – otstarbekam oleks kriitiliselt üle vaadata MaRu tegevuste ulatus ning lõpetada need

lisateenused, mis ei kuulu MaRu põhifunktsiooni hulka. Riigi ülesanne peaks olema tagada

kvaliteetsed alusandmed ja toimiv infrastruktuur, mitte pakkuda turul konkureerivaid teenuseid.

ESTGIS-i liikmed:

1. Merle Annov

2. Evelyn Uuemaa

3. Ülli Reimets

4. Raivo Aunap

5. Tõnu Oja

6. Kiira Mõisja

7. Lea Pauts

8. Erki Saluveer

9. Püü Polma

10. Riivo Kolka

11. Kristian Teiter

12. Datel AS (juriidiline liige)

13. Industry 62 OÜ (juriidiline liige)

Allkirjastanud

Merle Annov

ESTGIS juhatuse liige

Kontakt: [email protected]

[email protected]

19

LISA 1

Punkti 3.2 juurde

Ortofotode võrdlus 2025 ja 2021

Pildistamise aeg: 18.04.2025 (20cm piksel)

Pildistamise aeg: 17.04.2021