Vastus selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Märt Mürk

[email protected]

Teie: 22.04.2026

Meie: 05.05.2026 nr 2-2/332-2

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Märt Mürk

Vastame Teie selgitustaotlusele nimeseaduse kohaldamise praktika kohta.

Siseministeerium peab nime muutmise statistikat otsuste, mitte avalduste alusel. Seega ei ole

võimalik vastata küsimustele, kui palju on esitatud taotlusi nimeseaduse § 171 lõike 1 punkti 5

alusel või kui palju sel alusele esitatud taotlustest on rahuldatud. Uue nime taotleja märgib

avalduses soovitud nime ja esitab nime muutmiseks põhjuse, kuid ei vali menetluse õiguslikku

alust. Avalduse menetlemise aluse määrab ametnik.

Perioodil 1. jaanuar 2020. a - 31. detsember 2025. a tehti perekonnanime muutmiseks kokku

8992 otsust, nendest § 171 lõike 1 punkti 5 alusel 325 otsust.

Viidatud sätte alusel otsuste tegemisel on „tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime“

sisustatud kui nime, mis on rahvastikuregistris isiku nimena kirjas ning millega on isikule antud

dokumendid, sh isikut tõendavad dokumendid, mille väljaandja kasutab rahvastikuregistrisse

kantud isikunime. Selle vastandina nähakse isikunime, mis on algne ehk sünnidokumendis.

Kokkuvõtvalt – sätet on rakendatud, kui isiku perekonnanime kirjapilt sünnidokumendil erineb

kantavast, rahvastikuregistrisse märgitud nimest. Seega kõige olulisemaks isikunime allikaks on

peetud sünnidokumenti ning viidatud sätte alusel tehtud otsusega on korrastatud isiku andmed,

antud kantavale perekonnanimele korrektne alus.

Sätte rakendamisel on olnud oluline isiku perekonnanime eri kujul dokumenteerimine, mis on

võinud tekkida põhjusel, et aegade jooksul on dokumente täidetud käsitsi. Näiteks võib sünniakti

kantud perekonnanime Laulumaa asemel passi ja edaspidi rahvastikuregistrisse olla kantud

perekonnanimi Lauluma, nimekuju muutumine on seega juhuslik, eksimuslik. Teiste rahvuste

nimedes võib erinev kirjapilt tekkida eri ümberkirjutusreegleid rakendades, näiteks vene nime

Гусев on võimalik ümber kirjutada Gussev või Gusev.

Sätet on rakendatud olukordades, kus Politsei- ja Piirivalveamet on isikule uue isikut tõendava

dokumendi vormistamisel kontrollinud isiku sünninime ning avastanud erinevuse kantavast

nimest. Selline töökorraldus on kehtinud aastaid ning arvestades, et uut isikut tõendavat

dokumenti on vaja taotleda iga viie aasta tagant, on viidatud sätte alusel perekonnanime

2 (2)

muutmiseks õigustatud isikud enamikus välja selgitatud ning nende andmed rahvastikuregistris

korrastatud.

Praktikas ei ole olnud vajadust sisustada eraldi mõistet „vastab käesoleva seaduse nõuetele“,

sest sätte alusel saab anda isikule perekonnanime, mida ta juba kannab, millega on talle

väljastatud isikut tõendavad dokumendid. Kantava perekonnanime puhul ei saa tekkida

küsimust, kas see vastab seaduse nõuetele, kantavat perekonnanime ilma isiku taotluseta muuta

ei ole võimalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Enel Pungas

rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Ulvi Klaar 6125168

[email protected]