AS Eesti Loto korraline koosolek

EESTI LOTO AKTSIASELTS

Registrikood 10281170

Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT

22. aprill 2026.a, algus kell 14:30, lõpp kell 15:00

Koosolek toimus Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

AINUAKTSIONÄR

Eesti Loto Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega

määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Seltsi aktsiate valitsemist

Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19. aprilli 2023. a

korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ p 7 alusel

esindab rahandusminister Jürgen Ligi.

Aktsiate/häälte arv: 10 226

KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD

Ainuaktsionäri esindaja: Jürgen Ligi, rahandusminister

Kutsutud: Linnar Viik, nõukogu esimees

Triin Agan, juhataja

Üllar Udras, finantsjuht

Kaupo Raag, riigi osaluspoliitika ja riigiabi valdkonnajuht

Tarmo Porgand, riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja

Karl-Adolf Aasamäe, riigi osaluspoliitika analüütik

Hannes Mädo, AS-i Eesti Loto jurist

Moonika Oras, rahandusministri nõunik

Kristofer Rennel, rahandusministri nõunik

PÄEVAKORD

1. Eesti Loto AS 2025. majandusaasta kokkuvõte

1.1 Juhatuse esimehe ettekanne

1.2 Nõukogu esimehe ettekanne

1.3 Omaniku ootused Eesti Loto AS-le ja tulemuste hinnang

2. Eesti Loto AS 2025.a. majandusaasta aruande kinnitamine

3. Eesti Loto AS 2025.a. kasumi jaotamine

4. 2026. majandusaasta ootused

Koosolekut juhatas Jürgen Ligi ja protokollis Kaupo Raag.

Päevakorrapunkt 1. Eesti Loto AS 2025. majandusaasta kokkuvõte

AS Eesti Loto juhataja Triin Agan esitas juhataja ülevaate Seltsi 2025. a majandusaasta kohta ning nõukogu

esimees Linnar Viik andis ülevaate nõukogu tegevusest ja tutvustas välisaudiitori aruannet Seltsi

raamatupidamise 2025. a aruande kohta. Ainuaktsionär hindas omaniku ootuste täitmist 2025. aastal väga

heaks.

Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaated Seltsi 2025. aasta majandusaasta kohta.

Päevakorrapunkt 2. Eesti Loto AS 2025. a majandusaasta aruande kinnitamine

Juhataja ja nõukogu esitasid ainuaktsionärile kinnitamiseks Seltsi 2025. a. majandusaasta aruande koos

audiitori aruandega.

Otsus: Ainuaktsionär kinnitas Seltsi 2025. aasta majandusaasta aruande (Lisa 1).

Päevakorrapunkt 3. Eesti Loto AS 2025. a kasumi jaotamine

Juhataja Triin Agan esitas ainuaktsionärile kasumi jaotamise ettepaneku maksta dividendidena välja kogu

2025. a puhaskasum 8 939 357 euro ulatuses.

Otsus: AS Eesti Loto 2025. aasta puhaskasum oli 8 939 357 eurot. Seisuga 31.12.2025. a moodustas AS

Eesti Loto jaotamata kasum 8 939 357 eurot - maksta ainuaktsionärile dividendidena 8 939 357 (kaheksa

miljonit üheksasada kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada viiskümmend seitse) eurot.

Otsus jõustub pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on

vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks“ (edaspidi

„korraldus“) jõustumist.

Dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 31. mail 2026. a või viie tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest, kui korraldus jõustub pärast 31. maid 2026. a.

Päevakorrapunkt 4. 2026. majandusaasta ootused

Ühing tutvustas alanud majandusaastat ja tunnustas osapooli uute omaniku ootuste kehtestamise protsessi

sujuvuse eest.

Kõik otsused on vastu võetud 10 226 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes

äriseadustiku § 305 lg-st 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg-st 5.

Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 15:00

Protokolli lisad:

Lisa 1. Seltsi 2025. a majandusaruanne koos audiitori aruandega

Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja

ja protokollija poolt.

Koosoleku juhataja Protokollija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Jürgen Ligi Kaupo Raag

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: AKTSIASELTS EESTI LOTO

registrikood: 10281170

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Hallivanamehe tn 4

postisihtnumber: 11317

telefon: +372 6502030

faks: +372 6502031

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.eestiloto.ee

2

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 12

Bilanss 12

Kasumiaruanne 13

Rahavoogude aruanne 14

Omakapitali muutuste aruanne 15

Raamatupidamise aastaaruande lisad 16

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16

Lisa 2 Raha 18

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19

Lisa 4 Varud 20

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 21

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 22

Lisa 8 Kasutusrent 22

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 23

Lisa 10 Võlad töövõtjatele 23

Lisa 11 Eraldised 24

Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 24

Lisa 13 Aktsiakapital 24

Lisa 14 Müügitulu 25

Lisa 15 Muud äritulud 25

Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26

Lisa 18 Tööjõukulud 26

Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud 26

Lisa 20 Tulumaks 27

Lisa 21 Seotud osapooled 27

Lisa 22 Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud 28

Aruande allkirjad 29

Vandeaudiitori aruanne 30

1

Tegevusaruanne

AS Eesti Loto tegevusalaks on loteriide korraldamine.

AS Eesti Loto on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide täisliige: • EL – Euroopa Loteriiassotsiatsioon, • WLA – Ülemaailmne Loteriiassotsiatsioon.

Hea Ühingujuhtimise Tava

AS Eesti Loto käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel enamasti Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Samas lähtutakse ettevõtte juhtimises lisaks HÜT’is toodud soovituslikele juhistele muuhulgas ka riigivaraseadusest, kuna AS Eesti Loto kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt AS Eesti Loto omanike struktuurist ja sellest tingitud spetsiifilistest iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi AS Eesti Loto mõningaid HÜT’i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜT’i sätetele (HÜT’i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta.

Mittejärgitavad HÜT’i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna ASi Eesti Loto aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetele. Investorite huvide kaitse ning nende võrdne kohtlemine on ASi Eesti Loto poolt tagatud, kuna ettevõtja järgib oma tegevuses põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud teabe avaldamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist käsitlevates HÜT’i peatükkides.

Üldkoosolek – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktis I sätestatud reegleid:

HÜT’i punktis I (Üldkoosolek) juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et AS Eesti Loto ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandusministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud riigivaraseaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt hasartmänguseaduse § 9 lg 5 saab AS Eesti Loto aktsionäriks olla ainult Eesti Vabariik, mistõttu ei saagi AS-l Eesti Loto olla üle ühe aktsionäri. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt Äriseadustiku §-le 305 võib ainuaktsionär teha otsuseid ilma koosolekuid kokku kutsumata ning muuta koosoleku päevakorda ilma igasuguste formaalsusteta. Seega puudub ainuaktsionäri puhul vajadus kehtestada erireegleid või luua mehhanisme väikeaktsionäride kaitseks.

Juhatus – AS Eesti Loto ei järgi HÜT punkti 2.2.5, kuivõrd AS Eesti Loto hasartmänguseadusest ning ka riigivaraseadusest tulenev spetsiifika ei võimalda rakendada aktsiatega seotud preemiasüsteeme.

2025. aastal AS Eesti Loto juhatuse liikmetele makstud tasude suuruse kohta on teave

2

alapunktis “Personal”, HÜT’i punktile 2.2.7 vastavad andmed tasu kohta esitatakse AS Eesti Loto veebilehel nõukogu aruande koosseisus.

Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või AS Eesti Loto juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning põhinema AS Eesti Loto juhatuse töö tulemuslikkusel.

Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu.

Seisuga 31.12.2025. a. on AS Eesti Loto juhatus üheliikmeline.

Nõukogu – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punkti 3.2.2. – “vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud”.

Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 määrab AS Eesti Loto nõukogu liikmed rahandusminister oma otsusega. Tulenevalt eeltoodust võib ettevõtte nõukogu liikmeid käsitleda sõltuvatena kontrollivast aktsionärist. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 lg 11

peab rahandusminister nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust.

Vastavalt HÜT’i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2025. aastal makstud AS Eesti Loto nõukogu liikmete tasustamise korra kohta. Väljamakstud tasu suurus on ära toodud alapunktis “Personal”.

Nõukogu tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 85. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 85 otsustab nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra rahandusminister. Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus on määratud rahandusministri poolt 26. mail 2017 välja antud ainuaktsionäri otsusega.

Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on AS Eesti Loto nõukogu liikme tasu suuruseks 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud.

Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid AS Eesti Loto nõukogu liikmetele ei maksta.

Teabe avaldamine – AS Eesti Loto ei rakenda HÜT punkti 5. Mitterakendamise põhjuseks on AS Eesti Loto aktsionäride struktuurist tulenev, mille kohaselt on AS-l Eesti Loto üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe avaldamine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. HÜT punkt 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab AS Eesti Loto vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab AS Eesti Loto HÜT punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning

3

teiste huvigruppidega.

Finantsaruandlus ja auditeerimine – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktides 6.2.1 ja 6.2.2 sätestatut, kuna audiitor leitakse hankemenetluse käigus ning leping sõlmitakse hanketulemustele vastavalt.

Majandustulemused

Tegevuskeskkond

Üldine tegevuskeskkond oli 2025. aastal AS Eesti Loto jaoks kokkuvõttes pigem neutraalne. Eesti majanduse jaoks oli üle aastate tegemist esimese ettevaatliku taastumise aastaga; sisemajanduse koguprodukt kasvas 0,6% võrra. Inflatsioon püsis aasta vältel suhteliselt kõrgel tasemel ning tarbijahinnaindeks kasvas 2025. aastal keskmiselt 4,8%, mille peamisteks mõjutajateks olid toiduainete ja teenuste hinnatõus ning maksumeetmete mõju. Keskmise brutopalga kasv küll ületas hinnatõusu, kuid samas töötuse määr püsis sisuliselt 2024. aasta tasemel. Kokkuvõttes olid mängijad oma ostukäitumises pigem konservatiivsed.

Strateegilised otsused ja muudatused firma tegevuses

2025. Aasta olulisimad tegevuseesmärgid olid:

1. Mängijate arvu kasvatamine, et tagada müügitulu jätkusuutlik kasv.

Kui 2025. aasta esimene pool näitas mängijate arvu languse stabiliseerumist ning mais jäädi eelmise aastaga võrreldes isegi plussi, siis aasta teises pooles paraku jätkus mängijate arvu langus ning aasta lõpu seisuga oli 11 000 mängijat vähem. Mängijate arvu langust ei õnnestunud pidurdada ning kui 2024. aastal oli mängijaid eelneva aastaga võrreldes kokkuvõttes 1.9% vähem, siis 2025. aastal oli vastavalt 2.9% võrra vähem mängijaid.

2025. aastal alustati tervikuna Eesti Loto turundus- ja brändistrateegia uuendamist, pöörates senisest enam tähelepanu noorematele sihtrühmadele (18-35-aastased) ja Eesti Loto ühiskondliku rolli nähtavuse tõstmisele. Aasta jooksul käivitati uusi kampaaniaid, parandati turundustegevuste sihitust ning loodi kogukonnapõhine kaasamismudel, mille kaudu saadakse otsesemat tagasisidet ja parem arusaam potentsiaalsete mängijate ootustest. Kogukonnas on üle 11 000 mängija, kes osalevad iganädalaselt küsitlustes ja intervjuudes, prototüüpide testimistes ning annavad tagasisidet uutele toote- ja turundusideedele.

2. Tootejuhtimise parimate praktikate juurutamine kliendikogemuse kvaliteedi tõstmiseks.

Tootejuhtimise parimate praktikate juurutamisel keskenduti eelkõige kasutajakogemuse süsteemsele parandamisele. 2025. aasta jooksul täpsustati toodete ja kasutajateekondade vastutusalasid ning loodi selgem tootejuhtimise struktuur. Suurendati märkimisväärselt kasutajatagasiside rolli arendusotsustes, kaasates mängijaid nii kampaaniate kui ka eraldi loodud kogukonna kaudu. Arendusprioriteetide seadmisel lähtuti senisest enam

4

mängijatele loodavast väärtusest ning tugevdati koostööd turunduse, IT ja äriüksuste vahel.

Selle tulemusena muutus tootearendus fokusseeritumaks, reageerimiskiirus turu ootustele paranes ning loodi eeldused kasutajakogemuse järjepidevaks tõstmiseks. Näiteks tänu mängijate kaasamisele arendusprotsessi kasvas M-loto kasutajate arv ja kuukäive kaks korda ja uue veebirakenduse esimeses beetatestis osalenutest 95% kinnitasid, et kasutajaliides on lihtne ja mugav.

3. Tehnoloogiliste võimekuste tõstmine, et toetada tootejuhtimise eesmärke.

Tehnoloogiliste võimekuste arendamisel keskenduti platvormide paindlikkuse, skaleeruvuse ja arenduskiiruse suurendamisele. Aasta jooksul alustati uue veebiplatvormi arendamist, mille eesmärk on vähendada sõltuvust välistest partneritest ja võimaldada kiiremat tootearendust. Paralleelselt käivitati järkjärguline üleminek pilvepõhisele infrastruktuurile, et tagada süsteemide parem skaleeruvus, töökindlus ja paindlikkus. Parandati arendusprotsesside efektiivsust, liikudes iteratiivsema ja testimispõhise lähenemise suunas, ning tugevdati andmepõhiseid võimekusi, et toetada paremat otsustamist nii turunduses kui ka tootearenduses. Nende sammude tulemusena paranes arendustegevuse kiirus ja kvaliteet ning loodi tugevam tehnoloogiline vundament edasiseks kasvuks. Sisekontrollisüsteem ja auditeerimine

Juhatus hindab AS Eesti Loto sisekontrollisüsteemi toimivaks ning ettevõtte vajadustele vastavaks.

Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist teostab AS Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt AS Eesti Loto nõukogu poolt kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab auditite tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded, mida esitleb kord kvartalis AS Eesti Loto nõukogule.

2025. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele.

2025. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vastavusauditi ISO/IEC 27001:2022 ja WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. AS Eesti Loto läbis ka vastavusauditi "EL Responsible

Gaming Framework" standardi alusel ning tunnistati auditi läbiviija AVAC Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks.

Käive, kasum ja investeeringud

2025. aasta loteriide müügikäive oli 94 626 897 eurot, kasvades 2024. aasta käibega võrreldes 1,1% võrra. Turustati kokku 43 eri nimetusega toodet, sealhulgas 19 erinevat kiirloteriid, 19 erinevat e-kiirloteriid ja 5 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste

5

loteriide osakaal käibest oli 65,61%, kiirloterii osakaal 13,10% ning e-kiirloterii osakaal 21,29%.

Kasum 2025. majandusaastal oli 8 939 357eurot, kahanedes 2024. aasta kasumiga võrreldes 10,2% võrra.

Põhivara soetati 2025. aastal 1 866 899 euro eest.

Võrreldav näitaja 2025 2024

Käive loteriide müügist (eurot) 94 626 897 93 622 783

Klassikalise loterii osakaal käibes 65,61% 69,64%

Kiirloterii osakaal käibes 13,10% 13,92%

E-kiirloterii osakaal käibes 21,29% 16,44%

Turustatud klassikaliste loteriide arv 5 5

Turustatud kiirloteriide arv 19 19

Turustatud e-kiirloteriide arv 19 13

E-kanali osakaal käibes 71,0% 68,3%

Füüsilise kanali osakaal käibes 29,0% 31,7%

Kasum (eurot) 8 939 357 9 958 350

Põhivara soetamine (eurot) 1 866 899 1 871 514

2025. aasta kokkuvõte

2025. aasta müügitulemustele avaldas enim mõju esimese poolaasta kõrged jackpotid nii Bingo, Vikinglotto kui ka Eurojackpoti puhul. Aasta teise poole tulemusi mõjutasid ennekõike Keno, Bingo ja Vikinglotto lisaloosid. Ka uutel e-kiirloteriidel on aasta jooksul olnud positiivne mõju müügile.

Klassikaliste loteriide müük vähenes 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes 3,1 miljoni euro ehk 4,8% võrra. Klassikaliste loteriide (Keno, Bingo loto, Vikinglotto, Eurojackpot, Jokker) hinnas, mängumaatriksis ega loosimissageduses 2025. aastal muudatusi ei toimunud.

Müügikanalite võrdluses kahanes klassikaliste loteriide müük e-kanalis 1,4 miljoni euro ehk 2,8% võrra ning füüsilises kanalis 1,7 miljoni euro ehk 10,5% võrra. E-kanali müük moodustas 2025. aastal klassikalise loterii müügist 75,9% (2024. aasta vastav näitaja oli 74,4%). Kokku mängis 2025. aastal klassikalist loteriid 372 505 inimest, 2024. aastaga võrreldes vähenes mängijate arv 11 051 inimese võrra, so -2,9%. Müügikanalite vaates, olid suundumused erinevad – kui e-kanalis mängijate arv kasvas 3,6 tuhande võrra (+1,4%), siis füüsilises kanalis mängijate arv vähenes 16,8 tuhande võrra (-8,9%). Kiirloterii müük vähenes 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljoni euro ehk 4,9% võrra. Paralleelselt müügil olevate kiirloterii piletite arvus 2025. aastal muudatusi ei

6

toimunud – püsivalikus oli üheksa erinevat piletit. Vähenes nii aasta jooksul müüdud piletite arv kui ka müüdud piletite keskmine hind ning seda vastavalt 4,3% ja 0,6% võrra.

E-kiirloterii, mis jõudis mängijateni 2023. aasta juulis, oli jätkuvalt menukas. 2025. aasta jooksul lisandus valikusse kuus mängu, millega üheaegselt müügil olevate mängude arv kasvas üheksateistkümneni. Müügitulu kasvas 4,8 miljoni euro ehk 30,9% võrra. Kasvas nii müüdud piletite arv (+14,3%) kui ka müüdud piletite keskmine hind (+14,5%). E- kiirloteriid mängis 2025. aasta jooksul kokku 102 746 inimest (2024. aastal 104 767 inimest). 2025. aastal tasus AS Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 9 958 350 eurot, lisaks tasus AS Eesti Loto 2025. aastal makse kokku summas 25 900 115 eurot.

AS Eesti Loto maksis 2025. aastal võitjatele võitudena välja 47 005 649 eurot.

Võrreldav näitaja 2025 2024

Väljamakstud dividendid (eurot) 9 958 350 12 430 665

Tasutud maksud (eurot) 25 900 115 24 153 390

Väljamakstud võidud (eurot) 47 005 649 42 288 782

2026. aasta plaanidest

Eesti Loto eesmärk 2026. aastaks on toetada organisatsiooni pikaajalist kasvueesmärki: suurendada unikaalsete mängijate arvu viie aasta jooksul 500 000 mängijani aastas. See siht saavutatakse kasutajakeskse tootearenduse kaudu, mille kandvaks raamiks on tugev brändistrateegia koos tootestrateegiaga. Brändistrateegia, tooteuuendused ja kanalistrateegia töötavad ühtse süsteemina, et pakkuda terviklikku ja järjepidevat kasutajakogemust kõigis puutepunktides.

Tootestrateegia keskmes on mängija kaasamine ja hoidmine, mille kaudu kasvab nii aktiivsus kui ka ettevõtte tulupotentsiaal.

Aasta 2026 on kasvuks vajalike eelduste loomise aasta – valmistame ette tehnoloogilise, ärilise ja brändilise vundamendi, mis võimaldab järgnevatel aastatel kasvu kiirendada ja laieneda mh partnerkanalitesse.

Selle fookuses on: • Veebirakenduse ja -platvormi tootestamine, mis loob ühtse kasutajateekonna ja

võimaldab tulevikus skaleerida koostööd partneritega. • Füüsilise kanali moderniseerimine ja digitaliseerimine, et mängud ja ostud oleksid

osa kasutaja loomulikust ostuteekonnast. • Andmepõhise ja brändistrateegiaga kooskõlas oleva kasutajakogemuse

arendamine, mis tugevdab mängijate hoidmist ja lojaalsust.

AS Eesti Loto plaanib 2026. aasta jooksul investeerida 3,79 miljonit eurot, millest 0,4 miljonit eurot on seotud materiaalse ning 3,39 miljonit eurot immateriaalse põhivara

7

soetamisega. Investeeringud võib tinglikult jagada nelja rühma: loterii kesksüsteemi uute komponentide arendus-, kohandamis-, integreerimis- ja soetamiskulud; Eesti Loto veebirakenduse ja mängijate haldussüsteemi arendus- ja integreerimiskulud; edasimüüjate haldussüsteemi arenduskulud ning füüsilise kiirloterii haldussüsteemi arenduskulud.

2026. aastal ulatub AS Eest Loto planeeritav kasum enne tulumaksustamist 10,6 miljoni euroni.

Sotsiaalne vastutus

AS Eesti Loto jaoks on jätkuvalt oluline vastutustundliku mängimise põhimõtete juurutamine ja mängijate riskiteadlikkuse tõstmine. Kui seni olid loteriimängud kättesaadavad alates 16-st eluaastast, siis alates 2026. aasta 1. jaanuarist on vanusepiiriks kehtestatud 18 eluaastat.

Oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega jätkub koostöö Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest, hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas.

Turvalise loteriikorralduse ja -müügi tagamiseks keskendutakse jätkuvalt edasimüüjate võrgustiku töötajate teadlikkuse tõstmisele. Jätkatakse vastutustundliku mängimise põhimõtete veebikoolituse ja enesekontrolli küsimustiku levitamist edasimüüjatele.

Vastutustundliku lotomängimise alase koolituse efektiivsuse kontrollimiseks teostab AS Eesti Loto teatud perioodilisusega nn. pimeoste, mille käigus kontrollitakse volitatud isikute poolt vastutustundliku mängude korraldamisega seotud informatsiooni kättesaadavust ja selliste nõuete täitmist lepingupartnerite poolt.

Kõik loteriipileteid müüvad AS Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale lepingulise kohustuse järgida lotopileteid müües AS Eesti Loto juhiseid vastutustundliku mängude korraldamisel ning seal hulgas:

• mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti;

• tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410

ning veebilehe aadressist www.15410.ee;

• tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe

aadressi kohta;

• mitte pakkuda hasartmängude mängimise võimalust alla 16-aastastele

isikutele. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on vanusepiiriks 18 aastat.

Kõikidel AS Eesti Loto loteriipiletitel on eraldi välja toodud hoiatustekst rõhutamaks loterii sõltuvust tekitavat iseloomu ja kutsumaks üles vastutustundlikult mängima. Nii kiirloterii kui ka klassikalise loterii piletitel on märgitud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi probleemide ilmnemisel.

Eesti Loto mängijaportaalis on mängijal võimalik erinevate limiitide, meeldetuletuste jms

8

meetmete rakendamise abil kaitsta end ise võimalike hasartmängust tulenevate ohtude eest. 2026. aasta jooksul on plaanis täiendavalt kasutusele võtta mängijate käitumismustreid monitooriv süsteem, et ennetada võimalikku hasartmängusõltuvuse riski.

Peamised finantssuhtarvud

Lähteandmed 2025 2024 2023

Käibevara 13 564 920 16 214 969 19 887 268

Lühiajalised kohustised 8 663 867 9 293 876 9 420 323

Raha 3 551 756 2 398 003 8 975 654

Kohustised 8 663 867 9 293 876 9 420 323

Varad 19 069 025 20 718 028 23 316 790

Varud 288 721 286 884 336 466

Müügitulu 94 626 897 93 622 783 88 076 783

Ärikasum 11 484 074 11 520 490 14 570 971

Aruandeaasta kasum 8 939 357 9 958 350 12 430 665

Omakapital 10 405 159 11 424 152 13 896 467

Finantssuhtarv Arvutamise metoodika 2025 2024

Kasumi kasv/kahanemine (kasum 2025 – kasum 2024) / kasum 2024 -10,2 -19,9%

Maksevõime kordaja Käibevara / Lühiajalised kohustised 1,57 1,74

Varade käibekordaja Vara / Lühiajalised kohustised 2,20 2,23

Võlakordaja Kohustised / Varade maksumus 0,45 0,44

Ärirentaablus Ärikasum / Müügitulu 0,12 0,12

Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu 0,09 0,11

Omakapitali tootlus (ROE) Aruandeaasta kasum/Keskmine omakapital 81,9% 78,7%

Koguvarade tootlus (ROA) Aruandeaasta kasum/Keskmised varad 44,9% 45,2%

Personal

AS Eesti Loto töötajate keskmine arv 2025. aastal oli 62 (ilma juhatuse, nõukogu ja sõltumatute vaatlejateta).

Tööjõukulud, mis sisaldavad nii nõukogu, juhatuse kui ka sõltumatute vaatlejate tasusid, olid 2025. aastal 3 385 912 eurot (sh töötasud 2 389 605 eurot). Nõukogule arvestati 2025. aastal töötasu 29 500 eurot, juhatusele 89 250 eurot ning sõltumatutele vaatlejatele 43 560 eurot.

Võrreldav näitaja 2025 2024

Töötajate keskmine arv 62 53

Tööjõukulud (eurot) 3 385 912 3 343 731

Töötasud (eurot) 2 389 605 2 359 738

9

Aktsiakapital

Kõik AS Eesti Loto aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsemist teostab Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeerium. AS Eesti Loto aktsiakapitali suuruseks on 1 022 600 eurot, mis jaguneb 10 226 aktsiaks, mille igaühe nimiväärtus on 100 eurot.

12

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 3 551 756 2 398 003 2

Nõuded ja ettemaksed 9 724 443 13 530 082 3

Varud 288 721 286 884 4

Kokku käibevarad 13 564 920 16 214 969

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 71 907 34 616 6

Immateriaalsed põhivarad 5 432 199 4 468 443 7

Kokku põhivarad 5 504 106 4 503 059

Kokku varad 19 069 026 20 718 028

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 4 876 415 5 500 170 9

Eraldised 3 787 452 3 793 706 11

Kokku lühiajalised kohustised 8 663 867 9 293 876

Kokku kohustised 8 663 867 9 293 876

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 1 022 600 1 022 600 13

Kohustuslik reservkapital 102 260 102 260

Muud reservid 340 942 340 942

Aruandeaasta kasum (kahjum) 8 939 357 9 958 350

Kokku omakapital 10 405 159 11 424 152

Kokku kohustised ja omakapital 19 069 026 20 718 028

13

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 94 626 897 93 622 783 14

Muud äritulud 8 239 122 383 15

Kaubad, toore, materjal ja teenused -74 171 184 -73 035 467 16

Mitmesugused tegevuskulud -4 728 115 -5 053 609 17

Tööjõukulud -3 385 912 -3 343 731 18

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -865 851 -791 869 6,7

Ärikasum (kahjum) 11 484 074 11 520 490

Muud finantstulud ja -kulud 264 048 461 457 19

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 11 748 122 11 981 947

Tulumaks -2 808 765 -2 023 597 20

Aruandeaasta kasum (kahjum) 8 939 357 9 958 350

14

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 11 484 074 11 520 490

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 865 851 791 869 6,7

Kokku korrigeerimised 865 851 791 869

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 705 917 -3 017 264

Varude muutus -1 837 49 581

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -717 331 -155 552

Kokku rahavood äritegevusest 15 336 674 9 189 124

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -1 779 576 -1 842 410

Laekunud intressid 363 770 529 897

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 415 806 -1 312 513

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud dividendid -9 958 350 -12 430 665

Makstud ettevõtte tulumaks -2 808 765 -2 023 597

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -12 767 115 -14 454 262

Kokku rahavood 1 153 753 -6 577 651

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 398 003 8 975 654 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 153 753 -6 577 651

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 551 756 2 398 003 2

15

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Aktsiakapital

nimiväärtuses

Kohustuslik

reservkapital

Muud reservid Jaotamata kasum

(kahjum)

31.12.2023 1 022 600 102 260 340 942 12 430 665 13 896 467

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 9 958 350 9 958 350

Väljakuulutatud

dividendid 0 0 0 -12 430 665 -12 430 665

31.12.2024 1 022 600 102 260 340 942 9 958 350 11 424 152

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 8 939 357 8 939 357

Väljakuulutatud

dividendid 0 0 0 -9 958 350 -9 958 350

31.12.2025 1 022 600 102 260 340 942 8 939 357 10 405 159

16

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruaandluse standarditega, mille põhinõuded on

kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Lisaks raamatupidamise seadusele juhindub AKTSIASELTS EESTI LOTO

avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.

AKTSIASELTS EESTI LOTO kasutab kasumiaruande esitamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande

skeemi nr 1.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varad ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja

aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning lühiajalise kõrge

likviidsusega investeeringuid pankades (nt. lühiajalised deposiidid).

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustised ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustised,

mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud

Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi

kasumiaruandes. Ärituludes ja - kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud

valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu,

viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalisete nõuete

korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis

tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).

Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks

teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.

Muude nõuete all kajastatakse lühiajalisi hoiusi tähatajaga kuni 12 kuud.

Varud

Varudena kajastatakse kiirloteriiloteriipileteid ja loteriitarvikuid.

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude

viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse

bilansis nende soetusmaksumuses. Varudena kajastatakse lotopiletite nimiväärtus loterii korraldusloa kehtivusaja lõpuni.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost.

Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kantakse kulusse vara kasutuselevõtmise

hetkel. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,

mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest

on maha arvatud akumuleeritud kulum.

Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud kasumiaruandes. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast.

17

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000

eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.

Uute varade soetamisel lähtutakse järgmistest amortisatsioonimääradest:

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Masinad ja seadmed 5-10

Muu materiaalne põhivara 2-10

Immateriaalne põhivara 2-20

Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku

eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse

põhjendatust.

Rendid

Rendilepingud loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul

loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Kasutusrendi puhul kajastub renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt

kuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele ja muud lühiajalised võlakohustised) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on

makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub

korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi

finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldistena kajastatakse üldjuhul loteriide võidufonde.

Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis

tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille

lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja

vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Eraldised võetakse arvele lühiajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise

tähtajale.

Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise

aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena.

Eraldised võidufondi

Võidufondi eraldiste moodustamise aluseks on AKTSIASELTS EESTI LOTO poolt korraldatavate loteriide mängureeglid.

Võidufondi arvestust peetakse tekkepõhiselt loteriide lõikes ning võidufondi kuluks arvestatakse loterii mängureeglites

kehtestatud protsentuaalne osa realiseeritud loteriide müügitulust (48%-65%). Klassikalise loterii Keno võidufondi perioodikuluna

kajastatakse tõenäosusliku võidufondi kulu asemel tegelikult väljaloositud võitude kulu. Bilansis kajastatakse eraldist vastavalt tekkepõhiselt

arvestatud, kuid veel väljamaksmata võitude osas (mis võib sisaldada ka juba väljaloositud võite).

Eraldiste alla peetakse eraldi arvestsust ka klassikaliste loteriide reservfondi kohta (Eesti Loto reserfond), mis koosneb mängureeglites

kindlaks määratud eraldistest, võidutasandite ja võidusummase ümardamiste jääkidest ning tähtaegselt väljavõtamata võitudest.

Reserfondi kasutatakse mängureeglites sätestatud juhtudel võitude väljamaksmiseks, minimalsete võidusummade tagamiseks

ning lisaloosimiste võitude väljamaksmiseks. Samuti on reserfondi võimalik kasutada klassikaliste loteriide arendamiseks, edendamiseks ja

turundamiseks.

18

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulud

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud

riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on

tõenäoline.

Tulu loteriipiletite müügist kajastatakse piletite müügi hetkel.

Kulud

Kulusid kajastatakse samas perioodis,kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu

tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad

loovad majanduslikku kasu. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu

tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.

Maksustamine

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse

dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna

korrigeerimistelt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes

tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal

need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksimaalne tulumaksukohistus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisasdes.

Hasartmängumaks

AKTSIASELTS EESTI LOTO on hasartmängu korraldaja ning tasub riigieelarvesse hasartmängumaksu. Hasartmängumaksuga

maksustatakse loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu määr oli aruandeperioodil 22%

loteriipiletite müügist saadud summalt. Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja

tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.

Arvestatud hasartmängumaks kajastatakse kasumiaruandes kirjel Kaubad, toore, materjal ja teenused.

Seotud osapooled

Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:

- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev

või oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud

osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2025 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise

aastaaruannetes informatsioon nendega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Raamatupidamise aastaaruandes kajastatuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeval ja

juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeprioodil toimunud tehingutega.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Sularaha kassa 1 904 1 925

Arvelduskontod 1 161 144 431 389

Deposiidid 2 388 708 1 964 689

Kokku raha 3 551 756 2 398 003

19

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 314 505 1 314 505

Ostjatelt laekumata

arved 1 314 505 1 314 505

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 50 306 50 306

Muud nõuded 57 088 57 088

Intressinõuded 57 088 57 088

Ettemaksed 302 544 302 544

Tulevaste perioodide

kulud 99 701 99 701

Muud makstud

ettemaksed 202 843 202 843

Muu nõue 8 000 000 8 000 000

Kokku nõuded ja

ettemaksed 9 724 443 9 724 443

31.12.2024 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 1 303 593 1 303 593

Ostjatelt laekumata

arved 1 303 593 1 303 593

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 46 574 46 574

Muud nõuded 156 810 156 810

Intressinõuded 156 810 156 810

Ettemaksed 348 105 348 105

Tulevaste perioodide

kulud 136 228 136 228

Muud makstud

ettemaksed 211 877 211 877

Muu nõue 11 675 000 11 675 000

Kokku nõuded ja

ettemaksed 13 530 082 13 530 082

Muude makstud ettemaksete all on kajastatud Eurojackpoti garantiid, muu nõudena kajastatakse mittekatkestatavat tähtajalist hoiust.

Seisuga 31.12.2025.a

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 18.05.2026 , intress 2,25%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 18.05.2026 , intress 2,25%

Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 18.05.2026 , intress 2,25%

Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 28.05.2026 , intress 2,15%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 30.05.2026 , intress 2,35%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 30.06.2026 , intress 2,35%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 04.06.2026 , intress 2,30%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 25.05.2026 , intress 2,25%

Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 25.05.2026 , intress 2,25%

20

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Varud (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tooraine ja materjal 16 485 19 842

Piletirullid 16 485 19 842

Müügiks ostetud kaubad 272 236 267 042

Loteriipiletid 272 236 267 042

Kokku varud 288 721 286 884

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 0 38 310 0 40 620

Üksikisiku tulumaks 0 53 638 0 56 961

Erisoodustuse tulumaks 0 3 699 0 4 036

Sotsiaalmaks 0 88 785 0 103 618

Kohustuslik kogumispension 0 5 674 0 4 744

Töötuskindlustusmaksed 0 5 813 0 5 897

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 1 967 864 0 1 963 325

Ettemaksukonto jääk 50 306 46 574

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 50 306 2 163 783 46 574 2 179 201

21

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad Transpordivahendid Muud masinad

ja seadmed

31.12.2023

Soetusmaksumus 91 667 1 302 297 1 393 964 477 872 1 871 836

Akumuleeritud kulum -66 001 -1 204 499 -1 270 500 -465 712 -1 736 212

Jääkmaksumus 25 666 97 798 123 464 12 160 135 624

Amortisatsioonikulu -18 333 -70 515 -88 848 -12 160 -101 008

31.12.2024

Soetusmaksumus 91 667 1 302 297 1 393 964 477 872 1 871 836

Akumuleeritud kulum -84 334 -1 275 014 -1 359 348 -477 872 -1 837 220

Jääkmaksumus 7 333 27 283 34 616 0 34 616

Ostud ja parendused 0 0 0 59 000 59 000

Amortisatsioonikulu -7 333 -14 376 -21 709 0 -21 709

31.12.2025

Soetusmaksumus 91 667 1 302 297 1 393 964 511 472 1 905 436

Akumuleeritud kulum -91 667 -1 289 390 -1 381 057 -452 472 -1 833 529

Jääkmaksumus 0 12 907 12 907 59 000 71 907

22

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 4 610 577 617 044 5 227 621

Akumuleeritud kulum -1 933 723 0 -1 933 723

Jääkmaksumus 2 676 854 617 044 3 293 898

Ostud ja parendused 20 000 1 851 514 1 871 514

Amortisatsioonikulu -690 860 0 -690 860

Ümberliigitamised 758 656 -758 656 0

Muud muutused 0 -6 109 -6 109

31.12.2024

Soetusmaksumus 5 389 233 1 703 793 7 093 026

Akumuleeritud kulum -2 624 583 0 -2 624 583

Jääkmaksumus 2 764 650 1 703 793 4 468 443

Ostud ja parendused 12 740 1 795 159 1 807 899

Amortisatsioonikulu -844 143 0 -844 143

Ümberliigitamised 1 471 693 -1 471 693 0

31.12.2025

Soetusmaksumus 6 873 666 2 027 259 8 900 925

Akumuleeritud kulum -3 468 726 0 -3 468 726

Jääkmaksumus 3 404 940 2 027 259 5 432 199

Lisa 8 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

Kasutusrendikulu 243 798 245 968

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024

12 kuu jooksul 187 542 175 360

23

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul

Võlad tarnijatele 769 166 769 166

Võlad töövõtjatele 529 957 529 957

Maksuvõlad 2 163 783 2 163 783

Muud võlad 1 413 509 1 413 509

Kokku võlad ja ettemaksed 4 876 415 4 876 415

31.12.2024 12 kuu jooksul

Võlad tarnijatele 968 242 968 242

Võlad töövõtjatele 622 597 622 597

Maksuvõlad 2 179 201 2 179 201

Muud võlad 1 730 130 1 730 130

Kokku võlad ja ettemaksed 5 500 170 5 500 170

Muud võlad sisaldavad klientide e-rahakotis olevat raha, pangalingi tasusid, nõudmiseni laekumisi, krediitkaartide maksete kohtustust

ning eelneva perioodi loterii kulude kohustust.

Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Töötasu võlg 317 216 398 912

Puhkusekohustus 105 458 88 920

Deklareerimata sotsiaalmaks 104 631 131 641

Deklareerimata töötuskundlustusmakse 2 393 2 907

Muud võlad töövõtjatele 259 217

Kokku võlad töövõtjatele 529 957 622 597

24

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 11 Eraldised (eurodes)

31.12.2023 Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine 31.12.2024

Klassikalise loterii võidufondi

eraldised 3 684 129 32 074 611 -32 761 132 2 997 608

Kiirloterii võidufondi eraldised 715 253 7 490 188 -7 500 203 705 238

E- kiirloterii võidufondi eraldised 67 608 9 066 149 -9 042 897 90 860

Kokku eraldised 4 466 990 48 630 948 -49 304 232 3 793 706

31.12.2024 Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine 31.12.2025

Klassikalise loterii võidufondi

eraldised 2 997 608 30 464 357 -30 599 127 2 862 838

Kiirloterii võidufondi eraldised 705 238 7 075 913 -6 947 737 833 414

E- kiirloterii võidufondi eraldised 90 860 12 230 256 -12 229 916 91 200

Kokku eraldised 3 793 706 49 770 526 -49 776 780 3 787 452

Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tingimuslikud kohustised

Võimalikud dividendid 6 972 698 7 767 513

Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 1 966 659 2 190 837

Saadud garantiid 660 364 804 841

Kokku tingimuslikud kohustised 9 599 721 10 763 191

Võimalike dividendide ja tulumaksukohustise arvestamisel on aluseks võetud kogu vaba omakapital.

Saadud garantiide all kajastatakse võimalike kohustiste tekkimist Eurojackpoti partnerite ees. Selle kohustise realiseerimist

hinnatakse vähetõenäoliseks.

Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 1 022 600 1 022 600

Aktsiate arv (tk) 10 226 10 226

Aktsiate nimiväärtus 100 100

25

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 94 626 897 93 622 783

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 94 626 897 93 622 783

Kokku müügitulu 94 626 897 93 622 783

Müügitulu tegevusalade lõikes

Klassikaline loterii 62 083 426 65 197 124

Kiirloterii 12 400 022 13 034 077

E- kiirloterii 20 143 449 15 391 582

Kokku müügitulu 94 626 897 93 622 783

Lisa 15 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024

Trahvid, viivised ja hüvitised 129 0

Muud 8 110 122 383

Kokku muud äritulud 8 239 122 383

Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes)

2025 2024

Võidufondi kulud 49 765 199 48 686 760

Aegunud võidud -300 066 -338 900

Hasartmängumaksu kulu 20 817 907 20 597 016

Loteriide korraldamiskulud 2 858 528 2 944 720

Loteriide otsekulud 1 029 616 1 145 871

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 74 171 184 73 035 467

Võidufondi kuludes kajastatakse täiendav eraldis juhul, kui väljamakstud võitude kogusumma on suurem arvestuslikust võidufondi eraldisest.

26

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 237 756 234 086

Lähetuskulud 22 390 32 679

Koolituskulud 89 903 70 806

Reklaamikulud 1 536 961 1 719 537

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 301 215 1 279 040

Transpordikulud 48 399 49 218

Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 123 514 123 071

Liikmemaksud 18 934 16 346

Juriidilised- ja konsultatsiooni teenused 12 634 35 850

Investeeringute käibemaks 195 574 291 359

Muud 1 140 835 1 201 617

Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 728 115 5 053 609

Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 3 089 861 2 768 674

Sotsiaalmaksud 1 042 536 932 510

Muud töötajatega seotud kulud 111 697 114 108

Muud töötajatega seotud kulude maksud 78 760 75 596

Tööjõukulude kapitaliseerimine -700 256 -408 936

Tööjõukulude kapitaliseerimisega seotud sotsiaalmaksud -236 686 -138 221

Kokku tööjõukulud 3 385 912 3 343 731

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 75 66

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 62 53

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja

arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 8 8

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5

Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes)

2025 2024

Finantstulud 267 113 464 824

Finantskulud -3 065 -3 367

Kokku muud finantstulud ja -kulud 264 048 461 457

27

AKTSIASELTS EESTI LOTO 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 20 Tulumaks (eurodes)

Tulumaksukulu komponendid 2025 2024

Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks

Väljakuulutatud dividendid 9 958 350 2 808 765 12 430 665 2 023 597

Kokku 9 958 350 2 808 765 12 430 665 2 023 597

Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes)

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega

eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

0 5 407

Kokku võlad ja ettemaksed 0 5 407

OSTETUD 2025 2024

Teenused Teenused

Olulise osalusega juriidilisest

isikust omanikud ning nende

valitseva või olulise mõju all

olevad ettevõtjad

2 553 5 407

Kokku ostetud 2 553 5 407

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 118 750 158 091

Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud

(eurodes)

Korraldusloa number Loterii alaliik Panuste summa (vt.

müük Lisa 14)

Väljamaksete summa (arvestatud võidufond

vt. Lisa 16)

Panuste ja väljamaksete summa

vahe (arvestatud võidufondi vahe vt.

Lisa14,16)

HKL000123 Klassikaline loterii-Keno 5 920 885 2 944 099 2 976 786

HKL000122 Klassikaline loterii-Bingo Loto 15 357 392 7 371 570 7 985 822

HKL000121 Klassikaline loterii-Eurojackpot 24 391 902 12 195 993 12 195 909

HKL000101 Klassikaline loterii-Vikinglotto 13 590 362 6 523 443 7 066 918

HKL000364 Klassikaline loterii-Jokker 2 822 886 1 423 925 1 398 961

HKL000499 Kiirloterii- Aastaajad 208 295 124 977 83 318

HKL000450 Kiirloterii- Kassid ja koerad 591 942 313 729 278 213

HKL000441 Kiirloterii- Kingiloos 10 91 690 59 571 32 119

HKL000480 Kiirloterii- Kingiloos 11 739 850 480 681 259 169

HKL000445 Kiirloterii- Kullapada 13 557 918 306 855 251 063

HKL000479 Kiirloterii- Kullapada 14 2 458 788 1 352 333 1 106 455

HKL000493 Kiirloterii- Lototron 357 270 196 499 160 772

HKL000465 Kiirloterii- Metsik 500€ 897 125 556 218 340 908

HKL000436 Kiirloterii- Must pärl 41 330 25 625 15 705

HKL000496 Kiirloterii- Õnneäss 412 980 247 788 165 192

HKL000475 Kiirloterii- Pärlid 1 163 730 721 513 442 217

HKL000443 Kiirloterii- Puhkuseloos 2 73 698 42 008 31 690

HKL000485 Kiirloterii- SuperSumm 12 1 348 420 674 210 674 210

HKL000452 Kiirloterii- SuperSumm 11 692 208 346 104 346 104

HKL000465 Kiirloterii- Talvekalender 95 400 62 010 33 390

HKL000482 Kiirloterii- Täringud 841 584 471 287 370 297

HKL000435 Kiirloterii- Topelt 7 65 088 37 100 27 988

HKL000476 Kiirloterii- Topelt 7-2 1 111 596 611 378 500 218

HKL000451 Kiirloterii- VIP club 651 110 446 029 205 081

HKL000477 E-kiirloterii- 10xraha 1 647 274 951 779 695 495

HKL000416 E-kiirloterii- Astro 581 646 302 232 279 414

HKL000434 E-kiirloterii- Crosingo 1 540 534 942 801 597 733

HKL000483 E-kiirloterii- Bingo 1 746 237 1 075 011 671 226

HKL000467 E-kiirloterii- Kadunud linn 435 860 230 854 205 006

HKL000417 E-kiirloterii- KaevurMati 456 171 255 936 200 235

HKL000454 E-kiirloterii- Kopraonu 1 048 494 645 456 403 038

HKL000501 E-kiirloterii- Kuldne ruut 714 945 589 865 125 080

HKL000415 E-kiirloterii- Kullapada 1 084 704 612 536 472 168

HKL000431 E-kiirloterii- Maximillian 614 748 392 736 222 012

HKL000433 E-kiirloterii- Õnneloomad 721 414 445 312 276 102

HKL000497 E-kiirloterii- Suhkruseiklus 1 033 296 578 529 454 767

HKL000449 E-kiirloterii- Supessumm 667 292 360 603 306 689

HKL000419 E-kiirloterii- Sürpriis 7 856 5 607 2 249

HKL000455 E-kiirloterii- Sürpriis 2 1 068 536 612 322 456 214

HKL000492 E-kiirloterii- Teemantijaht 1 912 665 1 184 943 727 722

HKL000420 E-kiirloterii- Tinko 427 902 246 755 181 147

HKL000460 E-kiirloterii- Trull 288 916 165 312 123 603

HKL000478 E-kiirloterii- Unustuste kodu 2 137 575 1 489 557 648 018

HKL000489 E-kiirloterii- Võlulamp 2 007 384 1 142 110 865 274

KOKKU 94 626 897 49 765 199 44 861 698

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AKTSIASELTS EESTI LOTO aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud AKTSIASELTS EESTI LOTO (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tarmo Ader

Vandeaudiitori number 197

AVAC Audit OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 286

Tartu mnt 82, Tallinn, Harju maakond, 10112

30.03.2026