Eelnõu kooskõlastamine

Pr Karmen Joller Teie 13.04.2026 nr 1.2-2/34-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 05.05.2026 nr 1.5-1/2052-1

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Tervisekassa tutvus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastatud avaldamiseks

rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga ja

esitab eelnõule järgmised ettepanekud:

1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 7 toodud § 8 lõiked 2 ja 3 järgmiselt:

„(2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtub TERVIK Tervise Arengu

Instituudi poolt koostöös Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumiga

koostatud juhendist.

(3) Tervise Arengu Instituut koordineerib riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide

koostamisel ning avaldab lõikes 2 nimetatud juhendi ning heaolupiirkondade tervise ja heaolu

lühiülevaated oma veebilehel. Iga lõikes 2 nimetatud asutus nõustab TERVIKut tervise- ja

heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse piires.“

Hetkel on lõikes 2 toodud viide neljale asutusele ja puudub selgus, kes juhendi koostamist

koordineerib ja eest veab, selle valmimise ning avaldamise eest vastutab. Seletuskirja kohaselt on

selleks asutuseks Tervise Arengu Instituut. Tervisekassa hinnangul peaks õigusakt selles osas

olema samuti selgem.

Lisaks teeb Tervisekassa ettepaneku sõnastada lõike 3 esimeses lause konkreetsemalt, viidates

selgelt Tervise Arengu Instituudile, kellel lasub kohustus avaldada tervise- ja heaoluprofiili

koostamise juhend ning lühiülevaated heaolupiirkondade tervise ja heaolu seisust oma veebilehel.

Vajalik on ka täpsemalt selgitada, kes tegeleb olukordadega, mil TERVIK tervise- ja heaoluprofiili

juhendeid (või neist ühte) ei täida.

2. Eelnõu § 1 punktis 8 toodud § 81 lõikes 6 sätestatakse konsensuslik otsuste vastuvõtmise

kord. Hetkel on sättest puudu regulatsioon, mis käsitleb koostöökogu töövormi ehk millises

vormis toimub koostöökogu ülesannete täitmine ja otsuste vastuvõtmine. Tegemist on

seaduse alusel moodustatavate organitega, mis moodustatakse igas maakonnas, seega võiks

ka selle organi töökorraldus olla üle-eestiliselt võimalikult standardiseeritud.

Lisaks, kuna koostöökogu otsused on TERVIKule täitmiseks kohustuslikud (lõige 7) ning lähtudes

seletuskirjas toodust, mille kohaselt saab Tervisekassa arvestada heaoluprofiiliga heaks kiidetud

2

eesmärke TERVIKu tulemustasustamise alusena, siis on oluline, et otsused oleks vastu võetud

menetluse tulemusena, mis on kontrollitav ja läbipaistev.

Samas jääb Tervisekassale hetkel § 81 lõikes 7 sätestatu ja seletuskirjas kirjeldatu alusel ebaselgeks,

millised koostöökogu otsused TERVIKule täitmiseks kohustuslikud on. Paragrahvi lõike 4

punktide 1 ja 2 kohaselt kiidab koostöökogu heaks tervise- ja heaoluprofiilis toodud eesmärgid ja

nende täitmiseks vajaliku tegevuskava. Samas viidatakse seletuskirjas (lk-d 8 ja 12), et heaks

kiidetud dokument ei ole osapooltele teenuste korraldamisel siduv. Jääb ebaselgeks, kas

koostöökogu töö eesmärgiks on nö soovituslik strateegiline planeerimine või on tegemist

heaolupiirkonnas tegutseva valdkonda juhtiva organiga. Eelnõust ei selgu, millised on

koostöökogu otsuste järgimata jätmise tagajärjed TERVIKule.

3. Eelnõu § 1 punktis 10 toodud § 131 lõikes 1 sätestatakse, et igas heaolupiirkonnas on üks

TERVIK.

Tervisekassa hinnangul võib juhtuda, et ühes heaolupiirkonnas on võimalik moodustada mitu

TERVIKut. Jääb selgusetuks, mille järgi Tervisekassa otsustab, millise TERVIKuga Tervisekassa

koostöölepingu ja hiljem rahastamise lepingu sõlmib.

4. Eelnõu § 1 punktis 10 toodud § 131 lõikes 5 sätestatakse, et TERVIKu koosseisu peavad

kuuluma kõik punktides 1-3 toodud isikud.

Tervisekassa viitab, et perearstiabi osutajaid on erinevates heaolupiirkondades erinev hulk ja nende

hulk on ajas pidevalt muutuv. See tähendab, et kinnitatud nimistuga töötaval perearstil on õigus

otsustada, millise tervishoiuteenuse osutaja kaudu ta teenust osutab, sealhulgas on tal õigus hakata

ise ettevõtjaks.

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mis saab juhul, kui mõni lõikes 5 toodud loetelus nimetatud

osapool ei soovi sõlmida koostöökokkulepet ja kuuluda TERVIKu koosseisu. Kas sellisel juhul

laieneb talle koostöökogu otsuste täitmise kohustus või mitte jne? Samuti jääb hetkel eelnõust ja

seletuskirjast selgusetuks, millised on TERVIKusse kuuluvate osapoolte, kes seletuskirja (lk 15)

kohaselt ei ole TERVIKu aktiivsed liikmed, vastutus TERVIKu otsuste järgimata jätmises ja

millise organi või organisatsiooni kohustus on seda kontrollida.

5. Eelnõu § 1 punktis 10 toodud § 131 lõike 7 sätestatakse, et TERVIKusse kuuluvad

osapooled sõlmivad omavahel koostöökokkulepped.

Tervisekassa teeb ettepaneku kehtestada õigusakti tasandil nõuded, millele koostööleping peab

minimaalselt vastama. Sättest võib hetkel aru saada, et koostöökokkulepped võivad olla erineva

sisuga. Seetõttu on oluline, et teemad, mille osas igal juhul peavad lepingu osapooled kokku

leppima, oleks kirjeldatud.

6. Eelnõu § 1 punktis 12 toodud § 131 lõikes 72 on sätestatud TERVIKu õigus osutada

valdkonnaülest koordinatsiooniteenust, kuid keelatud on osutada eriarstiabi, perearstiabi ja

kiirabi.

Tervisekassa hinnangul ei ole viidatud tegevuspiirangu tõttu TERVIKul võimalik valdkonnaülest

koordinatsiooniteenust osutada. Valdkonnaülest koordinatsiooniteenust osutab eelnõu kohaselt

inimesele terviseteejuht (§-d 132 ja 133). Inimese kohta täidetud märkamislehte on võimalik

suunata vaid terviseteejuhile, kes osutab teenust tervisekeskuses või haiglavõrgu arengukavas

nimetatud haiglas. Tegemist on perearstiabi või eriarstiabi osutavate tervishoiuteenuse osutajatega.

Seega jääb hetkel eelnõust arusaamatuks, milline on eraldisesisva juriidilise isikuna moodustatud

TERVIKu osutatava valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sisu.

7. Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktis 13 toodud § 132 lõige 2

järgmiselt:

„1) tervisekeskuses, kus osutab teenust perearst, kelle nimistusse inimene kuulub, või inimese

elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses;“

3

Inimese elu- või viibimiskoht võib erineda tema rahvastikuregistri järgsest elukohast. Oluline, et

terviseteejuht oleks ka geograafiliselt inimesele lähedal. Seega teeme ettepaneku jätta välja viide

rahvastikuregistrile. Lisaks võib tekkida olukord, kus ka inimese perearsti tegevuskoht ei ole

inimese elukoha ligidal.

„2) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu

arengukavas nimetatud haiglas, kus inimene saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset või

ambulatoorset ravi.“

Inimene võib haiglas saada ka ambulatoorset ravi, näiteks käia ambulatoorses taastusravis või olla

onkoloogilisel ravil. Tervisekassa hinnangul on mõistlik, et sel juhul on võimalik inimesel koostöös

terviseteejuhi või -juhtidega otsustada, milline terviseteejuht temaga tegeleb.

8. Tervisekassa teeb ettepaneku ühtlustada eelnõu § 1 punktis 13 toodud § 133 lõikes 1

toodud valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtgrupi määratlus eelnõus eelnevalt

tooduga. S.t tegemist on kompleksse abivajadusega inimesega, kes ei suuda iseseisvalt

erinevate abisüsteemide vahel liikuda. Lisaks võiks täpsustada, et valdkonnaülese

koordinatsiooniteenuse osutamise eelduseks on inimese kohta täidetud märkamislehe

olemasolu.

9. Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada § 133 lõige 5 järgmiselt „Terviseteejuhi

ülesanded, nõuded valdkonnaülesele koordinatsiooniteenusele, selle eesmärgile ja sisule,

sealhulgas sihtrühmale, teenuse osutajale ja tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi

saavutamiseks sätestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud

määruses.”

Lisaks juhib Tervisekassa tähelepanu, et lõikes hetkel kirjeldatud sihtgrupi kirjeldus on äärmiselt

lai, mistõttu võib see olla eksitav ning tekitada terviseteejuhtidele haldamatu töökoormuse.

Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtgrupi täpsustamine peab olema oluliselt selgemalt

kirjeldatud. Kuna terviseteejuhte hakkab rahastama Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kaudu,

siis oleks loogiline, et teenuse mahtu ja valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtgrupi

määratlemise õigus jääb Tervisekassale, arvestades süsteemisisest ja/või piirkondlikku vajadust.

Sihtgrupp arvutamise metoodika saab kirjeldada tervishoiuteenuste loetelus või ravikindlustuse

seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses. Seletuskiri saab vajadusel täpsustada, millisest

sihtgrupist on plaanis alustada.

Samuti peab Tervisekassa vajalikuks juhtida tähelepanu, et hetkel on terviseteejuhtide tegevuse

algus seotud rehabilitatsioonireformiga, milles on planeeritud, et Tervisekassa poolt rahastatavale

rehabilitatsiooniteenusele saab ainult terviseteejuhi kaudu ning samas rakendub ka valdkonnaülene

koordinatsiooniteenus. Selline jõuline seos ei ole kooskõlas integreeritud ravi ja rahvastikupõhise

riskihindamise põhimõtete ega metoodikaga, mistõttu on taoline lähenemine suureks ohuks, kuidas

ühiskond integratsioonireformi mõistab ja vastu võtab. Tervisekassa ettepanek on mitte taolist

ebakõla planeerida. Selle vältimise meetmeteks on laiendada süsteemseid võimalusi

rehabilitatsiooniteenusele suunamisele, näiteks rehabilitatsiooniteadlike eriarstide (taastusarstid,

psühhiaatrid jne)T suunamise rakendamise näol ning võtta välja otsene viide

rehabilitatsiooniteenusele märkamislehelt. Kuna rehabilitatsiooniteenus on üks paljudest

teenustest, mida terviseteejuht saab heaoluplaani loomise ja elluviimise raames kaasata, ei ole

sellele nii suure tähelepanu tõmbamine otstarbekas, suurendades kindlasti inimeste ootuseid seda

teenust saada.

10. Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada § 133 lõige 2 järgmiselt:

4

„(2) Terviseteejuht algatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku valdkonnaülese

koordinatsiooniteenuse nõustamist ja vajaduse hindamist märkamislehe andmete alusel omal

algatusel, teavitades sellest inimest.“

Asendades sõna „kutsub“ sõnaga „algatab“ annab see võimaluse laiemaks käsitluseks. See

tähendab ka olukordadeks, kus inimene viibib näiteks statsionaarsel ravil ja terviseteejuht viib

nõustamise läbi inimese juures palatis.

Inimese vaatest on oluline aru saada, kas märkamislehe koostamise järgselt võetakse alati

inimesega ühendust või võib see piirduda vaid terviseteejuhi hinnanguga inimese vajaduse

puudumisele. Inimene peaks saama info, mida terviseteejuht märkamislehe järgselt otsustab. Seega

on oluline teavitamine, mis võib olla nii suulises kui kirjalikus vormis, misjärel saab inimene

väljendada oma nõusolekut valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamiseks või keelduda sellest

(sama sätte lõige 3).

11. Eelnõu punktis 15 toodud § 135 osas on Tervisekassal järgmised ettepanekud ja

tähelepanekud:

11.1.Lõigetes 1 ja 2 võiks tekstiosad “kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise risk”

asendada tekstiosaga “tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk.”

Tervishoiuteenuste kasutamise risk võib tulenevalt elanikkonna terviseprobleemidest

kas kõrgeneda või väheneda.

11.2.Tervisekassa viitab, et lõikes 2 toodud loetelus on kasutatud erinevaid kategooriaid,

s.o andmed (retseptiandmed) ja dokumendid (raviarved). Hetkel jääb selgusetuks,

milliseid andmeid retseptidelt ja raviarvetelt riski kõrgenemise hindamiseks

töödeldakse. Lisaks on Tervisekassal info inimeste töövõimetus- ja hoolduslehtede

osas, mille kaasamine loob lisaväärtuse sihtgruppide uurimisel.

11.3.Sõnastada lõige 3 järgmiselt: “(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

andmetöötluse tulemusena genereeritakse inimese kohta riskirühma tunnus, mis

edastatakse tervise infosüsteemi.” Viide gruppi jaotamisele ei ole vajalik, kuna

riskirühma tunnus määrab ära konkreetsete tunnustega gruppi kuuluvuse.

11.4.Rahvastikupõhise riskihaldusega seoses teeb Tervisekassa ettepaneku arutada

Sotsiaalministeeriumiga, milliste etappide eest vastutab Tervisekassa ja millises

ajakavas etappide rakendamine toimub. Ajaplaan on oluliselt seotud ka tehniliste

võimalustega erinevate andmete kasutamisel. Need etapid, mille eest vastutab

Tervisekassa, peab reguleerima viisil, mis on kooskõlas Tervisekassa teiste

tööprotsessidega. Näiteks on perearsti nimistusse kuuluvate inimeste riskirühmadesse

jaotamise metoodika kirjeldatud hetkel Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus.

12. Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse § 31 lõige 4, mille kohaselt tuleb Tervisekassal sõlmida

TERVIKuga rahastamise leping.

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mis tüüpi lepinguga on tegemist ja milline regulatsioon selle

sõlmimisele ja pooltevahelisele suhtele kohaldub. Tervisekassa hinnangul on tegemist

halduslepinguga, kuna tegemist on avaliku ülesande täitmise rahastamisega avaliku sektori

organisatsiooni poolt. Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada seadust regulatsiooniga, mis sätestab

rahastamise lepingus kokkulepitavad asjaolud. Kuna tegemist ei ole haldusülesande üleandmisega,

siis halduskoostöö seaduses toodud lepingutingimused (§ 10) otse ei kohaldu. Rahastamise

lepinguga reguleeritavate teemade kajastamine õigusaktis loob selguse Tervisekassa pädevuses ja

lepingupoolte õigustes ja kohustustes.

Näiteks võib seletuskirjast lugeda, et Tervisekassal võiks olla õigus lõpetada TERVIKu

rahastamine, kui kõik heaolupiirkonnas olevad TERVIKusse kuuluma peavad osapooled sinna ei

kuulu, viidates nt kolmekuulisele puuduste kõrvaldamise võimalusele. Hetkel Tervisekassal eelnõu

kohaselt sellistes tingimustes kokkuleppimise õigust ei ole. Kohustus on rahastada.

5

13. Eelnõu § 1 punktiga 23 kehtestatakse üleminekusättena § 382 ja antakse võimalus kõrvalde

kalduda § 131 sätestatud nõuetest. Tervisekassale jääb eelnõud ja selle seletuskirja lugedes

ebaselgeks, kas lõikes 3 viidatud olukorras tuleb TERVIKut moodustaval haiglavõrgu

arengukava haiglal sõlmida koostöökokkulepped lõikes 2 nimetatud mahus või loetakse

TERVIK moodustunud ka lihtsalt juhul, kui haigla moodustab enda koosseisu eraldi

struktuuriüksuse vastavalt § 131 lõikele 7.

Kuivõrd Tervisekassale tekib seadusest tulenev kohustus sõlmida nõuetele vastava TERVIKuga

esialgu koostööleping ja hiljem rahastuse leping, on väga oluline üheselt aru saada, milline peab

olema nõuetele vastava TERVIKu koosseis.

Täiendavalt jääb hetkel eelnõust arusaamatuks, kui kaua võib § 382 lõigetes 2 või 3 kirjeldatud

olukord, kus pole täidetud § 131 lõikes 5 sätestatud TERVIKu koosseisu nõuded, kesta.

Eelnõuga loodava regulatsiooni kitsaskohana toob Tervisekassa välja asjaolu, et kuigi seadusega

pannakse tervishoiuteenuse osutajatele kohustus liituda TERVIKuga, siis puuduvad selle

kohustuse täitmise tagamise meetmed. Perearstiabi osutatakse täna eraõiguslike juriidiliste isikute

kaudu. Kuna TERVIKusse kuulumise järgselt ei pruugi tekkida tervishoiuteenuse osutajal

konkreetseid tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid õiguseid või kohustusi, siis võib uude

organistatsiooni kuulumise vajadus jääda äriühingule ebaselgeks.

Tervisekassa rõhutab, et ravikindlustuse seaduse alusel tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavad

ravi rahastamise lepingud, mille sisuks on kindlustatud isikutele osutatavate tervishoiuteenuste eest

tasu maksmise kohustuse ülevõtmist puudutava rahastuse tingimuste kokku leppimine, ei saa olla

instrumendiks, mille kaudu kohustada Tervisekassa lepingupartnereid täitma rahvatervishoiu

seaduses sätestatud kohustusi.

14. Tervisekassa hinnangul on hetkel eelnõus käsitlemata osa, mis puudutab riikliku järelevalve

küsimusi. TERVIKud on seaduse alusel loodavad organisatsioonid, täites seaduses

sätestatud ülesandeid. Tegemist on eraõiguslike juriidiliste isikutega või nende isikute

juurde loodavate struktuuriüksustega. Samuti hakatakse seaduse tasandil reguleerima

terviseteejuhte, neile antakse seadusest tulenevad õigused (nt ligipääs tervise infosüsteemis

olevatele andmetele) ja pannakse kohustusi (heaoluplaani koostamine, abivajava inimesega

tegelemine).

Nii TERVIKud kui terviseteejuhid täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid avalikes huvides.

Seega on oluline, et nende ülesannete täitmise üle oleks võimalik teostada ka riikliku järelevalvet

ehk hinnata, kas organisatsioon või konkreetses rollis töötav isik täidab talle seadusega pandud

kohustusi või mitte. Rahvatervishoiu seaduse 6. peatükis sätestatakse järelevalveorgani õigused

tegevustele, mis on kehtestatud alates §-st 14. Käesoleva eelnõuga lisatakse seadusesse peatükk 21

§-dega 131-135.

Tervisekassa rolliks eelnõu kohaselt on TERVIKuid ja terviseteejuhtide tööd rahastada.

Tervisekassa riikliku järelevalve organiks ei ole ja saab oma lepingupartnerite tegevust suunata ja

kontrollida vaid lepingulise suhte kaudu.

15. Hetkel ei kajasta eelnõu teavet, mis puudutab seda kas ja millistele sotsiaalteenuseid ja -

toetuseid puudutavale informatsioonile terviseteejuht ligi pääseb. Arvestades eelnõu

eesmärki ja terviseteejuhi ülesandeid, eeldab see lisaks inimese terviseinfole ka

sotsiaalteenuse kohta informatsiooni saamist. Valdkondade ülene andmevahetus on üks

integratsiooni olulisimaid eelduseid.

Lisaks, näites viidatakse eelnõu § 2 punktis 8 tehtud muudatustega TTKS 593 lõikes 56, et

terviseteejuhile tekib juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele inimese abivahendite

6

väljakirjutamise andmetele. Tervisekassa viitab, et täna tervise infosüsteemis teave abivahendite

kohta puudub.

16. Tervisekassa rõhutab, et TERVIKute juhtimisele ja tervise teejuhtide kuludele ning

kaasuvatele kuludele Tervisekassa tööjõus ja arendustegevuses (suurusjärgus

1+8+1miljonit aastas aastaks 2030 ja edasi) oleks vaja leida alternatiivne kate (riigieelarve

eraldis, välisvahendid jne). Kogukulu arvestamine Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse

vahendistest ei ole jätkusuutlik lähenemine.

Avalikke vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt. TerKS § 2

kohaselt on Tervisekassa kohustuseks tagada ka eelarve efektiivne ja otstarbekas kasutamine.

Käesoleva eelnõuga soovitakse ravikindlustuse vahenditest hakata katma tervishoiuteenust mitte

osutavate organisatsioonide ülalpidamist, töö koordineerimist, andmeanalüüsi süsteeme. Tegemist

on pigem riigivalitsemise või sotsiaalpoliitika kujundamise kuludega, mille katmine

ravikindlustushüvitisteks mõeldud eelarvelistest vahenditest avaldab negatiivset mõju niigi

piiratud ravikindlustuse eelarvele ja sellega seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja uute

tervishoiuteenuste rahastamise võimalustele.

Eelnõu seletuskirjas esitatud tõhustusarvutused on esialgsed ja teoreetilised. Realistlik tõhustuse

tekkimine selgub aja jooksul ning sõltub paljudest mõjutajatest, sealhulgas terviseteejuhtide

rakendumisest, koostöökogude tööst ja strateegilise juhtimise tööriistade toimima hakkamisest,

koostöökultuuri tekkimisest jne. Kuigi tulemustasu on planeeritud maksta juhul, kui tekib

mõõdetav kokkuhoid tervishoiusüsteemile, tuleb seda arvestada kui Tervisekassa kulu ehk

väljaminekut, millel on eelarvemõju.

Sotsiaalministeerium peab tagama Tervisekassale integratsioonireformi elluviimiseks ja

rakendamiseks seotud vahendid kuni on tõendatud realistlik tõhususe tekkimine

tervishoiusüsteemis. Eeltoodust tulenevalt teeb Tervisekassa ettepaneku kaaluda eelnõu § 1 punktis

20 toodud § 31 lõike 4 sõnastuse muutmist selliselt, et TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud

kulude katteallikaks ei ole üksnes Tervisekassa ravikindlustuse vahendid.

Kokkuvõttes on Tervisekassa integratsioonireformi kontekstis nõus sellega, et Tervisekassa annab

tervisevaldkonnapõhise sisendi tervise- ja heaoluprofiili, panustab ühe liikmega igasse

piirkondlikusse koostöökogusse, rahastab TERVIKute juhtimist ja terviseteejuhtide tegevust ning

tulevikus kujundab tulemuspõhise rahastamise põhimõtted TERVIKute tegevusele. Samas on

vajalik täpsustada järgmist:

1) Kõigi integratsioonireformiga seotud uute korralduste kontekstis (TERVIKute juhtimine ja

igapäevatöö, terviseteejuhtide rakendamine jne) on vaja selgemalt kirjeldada, kelle vastutus on

õigusaktis sätestatud nõuete täitmise süsteemne järelevalve, strateegiline juhtimine riiklike

eesmärkide saavutamiseks jne. Samuti on vajalik arusaadavalt selgitada teiste kaasatud

organisatsioonide rolli ja vastutust. Vältima peaks Tervisekassa sattumist erinevate reformi

osapoolte asjatu surve alla seoses üldjuhtimisega, kuna Tervisekassale on planeeritud

tulemusrahastamise roll.

2) Selgemalt on vaja kirjeldada rahvastikupõhise riskihindamise protsess, et etapid ja nendega

seotud rollid oleksid osapooltele selged ja üheselt arusaadavad. Tervise- ja heaoluprofiili sisu on

laiem ja teostatud teise metoodikaga kui valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtrühma

tuvastamine või piirkondlikud tervisepõhised tulemusmõõdikud. Etapilisus, selle rakendamise

ajakava ja vastutajad ning nende roll ja volitused ei ole hetkel eelnõus ega seletuskirjas arusaadavalt

kirjeldatud.

3) Rahvastikupõhise riskihindamise Tervisekassa vastutusala osad ning terviseteejuhi töö sisu ja

rahastamise korraldus peavad olema kujundatud Tervisekassa tavapärase tööga sarnaselt, et vältida

liigset halduskoormust. Üks võimalik lahendus on luua tervishoiuteenuste loetellu uus peatükk

„Integreeritud ravi“, mis aitaks hoida selgust integratsiooniga seotud regulatsioonides.

7

4) Integratsioonireformiga seotud kuludele osaliselt katte leidmine väljastpoolt Tervisekassa

eelarvet on möödapääsmatult vajalik, et katta reformi alustamisega seotud kulud ning võimestada

reformi õnnestumist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Lahe

juhatuse esimees

Katrina Koha

[email protected]

Kadri Englas

[email protected]