Tagasiside eelnõu kohta




Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 13.04.2026 nr 1.2-2/34-1 Meie: 05.05.2026 nr 216-2B


Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik, et muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine inimkesksemaks, terviklikumaks ja ressursisäästlikumaks ning toetada senisest enam tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetust ja tervisedendust.

Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab tervishoiu‑ ja sotsiaalteenuste koordineeritud osutamise põhimõtet. Samas leiame, et kavandatava süsteemi rakendamine eeldab oluliselt põhjalikumat eeltööd ja realistlikumat mõjude hindamist, et tagada muudatuste tegelik teostatavus.

Alljärgnevalt toome esile peamised kitsaskohad, millele oleme ka oma varasemas tagasisides ja koostöökohtumistel tähelepanu juhtinud, kuid mida ei ole meie hinnangul eelnõu tänases versioonis piisavalt arvesse võetud.

TERVIKu kontseptsiooni rakendamisega lisandub haiglatele märkimisväärsel hulgal uusi ülesandeid. See tähendab täiendavat halduskoormust, uute tööprotsesside juurutamist ning suurema vastutuse võtmist valdkondadeüleses koostöös, milleks eelnõus ei ole ette nähtud piisavaid ressursse ega rakenduslikku tuge. Tegemist ei ole üksikute kohandustega, vaid sisuliselt uute rollide ja püsivate ülesannete lisandumisega olemasolevatele teenuseosutajatele. Samas puudub eelnõus arvutuslik selgitus või viide sellele, kuidas ja millises mahus on kavandatud nende ülesannete püsiv rahastamine. Mitmed tegevused käivituvad praegu välisrahastuse toel, kuid puudub selge ülevaade rahastuse jätkusuutlikkusest. Samuti ei ole avatud tulemuspõhise rahastuse tingimused ega korraldus.

Eeltoodust tulenevalt ei anna eelnõus esitatud mõjuanalüüs piisavat ülevaadet kavandatava reformi tegelikust mõjust tervishoiusüsteemile. Puudub selge ja läbipaistev hinnang kuludele, mis kaasnevad eelnõu rakendamisega haiglatele, sealhulgas infosüsteemide arendamisele ja liidestamisele ning uute tööprotsesside juurutamisele. Arvestades, et haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad on TERVIKu mudelis kohustuslikud osalejad, peab nende rollist tulenev koormus olema mõjuanalüüsis selgelt ja realistlikult kajastatud. Samuti ei ole kehtiva rahastuskorraldusega kooskõlas seletuskirjas esitatud järeldus lisakulude puudumise kohta Tervisekassale. Haiglatele tekkivad lisakulud kajastuvad paratamatult ka Tervisekassa eelarves ning vajavad seetõttu sisulist ja läbipaistvat käsitlemist mõjuanalüüsis.
Olulise riskina tõuseb esile ka kavandatud muudatuste tehniline teostatavus ettenähtud ajaraamis. Eelnõu eeldab mitme paralleelse IT-arenduse valmimist 2027. aasta septembriks (nt märkamisleht TISis, heaoluplaan TISis, kohalike omavalitsuste ligipääs TISile, STAR–TIS andmevahetus). Samas puudub selgus, kelle poolt ja millises ajaraamis töötatakse välja terviklahenduse sihtarhitektuur, mille alusel peavad nii TEHIK kui haiglad oma infosüsteemide arendusi ellu viima.
Ebaselge on, kas sihtarhitektuuri loomisel on arvestatud haiglate infosüsteemide võimaluste ja piirangutega ning millal edastatakse tervishoiuteenuse osutajatele juurutustöödeks vajalik teave, et süsteemide õigeaegne ettevalmistus oleks võimalik.
Lisaks ei ole arvestatud haiglatele tekkivaid IT-arenduste kulusid ega hilisemaid hoolduskulusid ning ei ole selge, kas, millisel määral ja millistest vahenditest on nende kulude katmine ette nähtud. Samuti ei ole selgitatud, millised riiklike arenduste teekaardil olevad arendused lükkuvad edasi, et võimaldada käesoleva seaduse jõustumiseks vajalike muudatuste elluviimist.
Meie hinnangul on oluline, et kirjeldatud IT-arendused, nende ajaraam ja rakendamise eeldused oleksid kõigi osapooltega läbi arutatud ja kokku lepitud ning vastaksid reaalselt teostatavatele tingimustele.
Eeltoodud põhjustel ei pea EHL võimalikuks eelnõu praegusel kujul kooskõlastada. Leiame, et eelnõu eeldab enne edasist menetlemist nii mõjuanalüüsi sisulist täiendamist kui ka kavandatavate lahenduste põhjalikku läbimõtlemist koostöös osapooltega. Uue süsteemi edukas rakendamine eeldab läbimõeldud lahendusi ning piisavat ettevalmistust.
EHL on valmis panustama eelnõu edasisse arendamisse haiglate praktilisest rakenduskogemusest lähtuvate teadmistega, et kavandatav süsteem saaks rakenduda sujuvalt ning annaks tegeliku lisandväärtuse nii patsientidele, teenuseosutajatele kui ka kogu tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile.
Täname kaasamise eest ja kinnitame valmisolekut edasiseks konstruktiivseks koostööks.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees