Taotlus

Sotsiaalministri
{regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
1.2. Registrikood: 80154088
1.3. Postiaadress: Rüütli 4, Tartu 51007
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE562200221017932306
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Hanna Maremäe, juhatuse liige
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Hanna Maremäe, [email protected], 55569297
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 70 000€
1.8. Projekti elluviimise periood: 01.04.2026-31.12.2026
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).


2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: laste ja noorte leinatoetusteenus
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Teenuse üldeesmärk on toetada leina kogenud laste ja noorte psühhosotsiaalset toimetulekut ning soodustada nende arengut ning igapäevaelus toimimist. Teenuse eesmärgid on toetada lapse/noore emotsionaalset eneseregulatsiooni ja turvatunde taastumist; aidata lapsel mõtestada kaotuskogemust ning väljendada sellega seotud tundeid; vähendada leinaga seotud ärevust, kurbust ja käitumisraskusi; ennetada leinaga seotud süvenevaid vaimse terviseprobleeme; tugevdada lapse sotsiaalseid oskusi ja toetavaid suhteid eakaaslastega; suurendada lapse võimet kasutada toimetulekuoskusi muutunud elusituatsioonis.

Teenuse metoodika ühendab individuaalse nõustamise, grupipõhise töö ning kogemuslikud ja loovad meetodid terviklikuks sekkumiseks. Lähtutakse arusaamast, et lapse leinaprotsess on dünaamiline ja individuaalne ning toimub sotsiaalses kontekstis. Seetõttu käsitletakse last alati osana tema lähivõrgustikust, kaasates võimalusel ka peret ja teisi tugisüsteeme. Metoodika ühendab kaasaegsed leinateooriad, arengupsühholoogilised käsitlused, psühhodraama ning traumateadliku ja keskkondliku lähenemise põhimõtted. Keskne roll on turvalisel suhtel, emotsionaalse regulatsiooni toetamisel ning kogemuslikul ja loovatel meetoditel, mis võimaldavad lapsel väljendada ja töödelda kaotusega seotud kogemusi eakohasel viisil.
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): Teenuse sihtrühmaks on lapsed ja noored, kes on kogenud lähedase inimese surma või muud olulist kaotust ning vajavad tuge leinaga toimetulekul. Lisaks pereliikme kaotusele hõlmab sihtrühm ka lapsi ja noori, kes on kaotanud sõbra, klassi- või trennikaaslase või muu olulise suhte. Teenused on suunatud nii individuaalsetele lastele kui ka gruppidele, kus on toimunud ühine kaotus, näiteks kooliklassidele või treeningrühmadele. Teenuse sihtrüma kuuluvad eelkõige 10-26-aastased lapsed ja noored, kuid vajaduspõhiselt kohandatakse sekkumisi ka noorematele või vanematele vanuserühmadele, arvestades lapse arengutaset ning individuaalseid vajadusi.
2.4. Piirkond: üle kogu Eesti
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne leinatoetustöö, leinatoetusgrupid, leinatoetusgrupid leinatoetuslaagris.
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): Protsess hõlmab 4-5 seanssi, millesse esimesel korral kaasatakse võimalusel pereliikmed olukorra kaardistamiseks ning sobivate toetusmeetmete leidmiseks. Üks seanss kestab 45-60 minutit, grupikohtumised 90 minutit. Grupikohtumistes osalevad 2-6 last või noort. Leinatoetusprogramm hõlmab endas 3-4 kohtumist enne leinatoetuslaagrit (perekohtumine pluss individuaalsed või grupinõustamised), 7-päevast leinatoetuslaagrit ning järelkohtumist perega. Leinatoetuslaagris osaleb iga-aastaselt 40-45 last.
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohtumised toimuvad kohapeal.
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse 1994. aastal, seoses vajadusega toetada lapsi pärast parvlaev Estonia katastroofi. Kolmekümne aasta jooksul arendati Eestis välja terviklik leinatoetusprogramm, mis ühendab laagritöö, individuaalse nõustamise ning grupipõhise toe.

Aja jooksul on kujunenud terviklik lähenemine, mida rahvusvahelises kontekstis on käsitletud kui nn “Eesti mudelit”. Programmi keskmes on rakendusteatri ja loovate, kogemuslike meetodite süsteemne kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. Käesolevat praktikapõhist teadmust on süstematiseerinud ja analüüsinud ka Aivar Simmermann oma doktoritöös, mis käsitleb rakendusteatri praktikate rolli leinatoetuslaagrites aastatel 1995-2017. Uurimus näitab, et loovad ja grupipõhised sekkumised toetavad laste emotsionaalset väljendust, eneseregulatsiooni ning kaotusega seotud kogemuste tähendustamist.

Metoodika ühendab teaduspõhised käsitlused (evidence-based practice) ning pikaajalise praktikapõhise kogemuse (practice-based evidence), mis koos loovad tugeva aluse tõhusaks ja kultuuriliselt kohandatud sekkumiseks. Kasutatav metoodika tugineb mitmete kaasaegsete uurimissuundade ja tõenduspõhiste praktikate kombinatsioonile. Kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et lein ei ole lineaarne protsess, vaid hõlmab dünaamilist liikumist kaotusele suunatud ja taastumisele suunatud tegevuste vahel (Stroebe & Schut, 2010; Stroebe et al., 2017).

Uurimistulemused näitavad, et grupipõhised sekkumised toetavad laste kohanemist, eriti juhul kui need sisaldavad eakaaslaste tuge ja struktureeritud tegevusi (Rosner et al., 2010; Currier et al. 2007; Pfefferbaum et al. 2014). Samuti on leitud, et traumateadlikud ja loovad lähenemised, sealhulgas kunsti- ja draamapõhised meetodid aitavad lastel töödelda keerulisi emotsioone viisil, mis ei eelda ainult verbaalset eneseväljendust (Malchiodi, 2012; van der Kolk, 2014; Crenshaw & Hardy, 2016).

Teenuses lähtutakse süsteemsest lähenemisest, kus lapse toetamine toimub koostöös tema lähivõrgustikuga (Bronfenbrenner, 1979). Vajadusel tehakse koostööd kooli, lasteaia või teiste lapsega seotud institutsioonidega, et tagada järjepidev ja toetav keskkond. Leinatoetustöö struktureerimisel lähtutakse ka leinatöö ülesannete käsitlusest, mille kohaselt hõlmab leinaprotsess olukorra tunnistamist, muutustega kohanemist, toimetulekuoskuste kujundamist ning toetavate suhete hoidmist (Worden, 2009; Hooyman & Kramer, 2006).
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Leinatoetuse sekkumisel on olemas struktureeritud metoodiline juhend, mis kirjeldab sekkumise eesmärke, põhimõtteid, tööprotsessi ning kasutatavaid töövorme (individuaalne nõustamine, grupitöö). Juhend tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele, traumateadlikule lähenemisele ning pikaajalisele praktikapõhisele kogemusele. Metoodiline juhend on kasutusel spetsialistide väljaõppes ja igapäevases töös ning tagab teenuse ühtlase kvaliteedi ja rakendatavuse erinevates piirkondades. Juhendmaterjal ja näidised sekkumise struktuurist ning töövõtetest esitatakse taotluse lisana. Juhendid lisatud manusena.
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse pärast 1994. aasta Estonia katastroofi, kui 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager. 30 aasta jooksul on korraldatud 27 leinatoetuslaagritsüklit (varasemalt aastas 2-3 laagrit, viimastel aastatel 1) ning nõustatud lugematul hulgal lapsi ning peresid. Viimastel aastatel on ühing liikunud üha enam lähivõrgustiku kaasamise ja nõustamise suunas, kus suvise leinatoetuslaagri kõrval on üha olulisem roll individuaalsetel ja grupinõustamistel väljaspool laagrit.
2.11. Tagasiside kogumise viis: kokkuvõtvad kohtumised peredega leinatoetustöö lõppedes, kohalike omavalitsuste laste heaolu spetsialistide tagasiside.

3. VIPS-i kirjeldus
3.1. Nimetus: lapsevanemate, hooldajate ja teiste täiskasvanute leinatoetusteenus
3.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Teenuse eesmärk on toetada lapsevanemate ja hooldajate toimetulekut leinaga ning tugevdada nende võimet olla lapse jaoks turvaline ja toetav täiskasvanu. Lapse turvatunne ja emotsionaalne taastumine on tihedalt seotud sellega, kuivõrd stabiilne, kättesaadav ja emotsionaalselt kohal on tema lähisuhtes olev täiskasvanu.

Teenuse esmane sihtrühm on lapsevanemad ja hooldajad, kelle laps on kogenud lähedase inimese kaotust ning kes on ka ise kaotuse läbi elanud. Nad vajavad tuge nii oma leinaprotsessis kui ka lapse toetamisel. Lisaks hõlmab teenus vajaduspõhiselt ka lapsega seotud teisi täiskasvanuid, nagu õpetajad, kooli- ja lasteaiapersonal, tugispetsialistid, treenerid ning teised lapse jaoks olulised inimesed. Nende roll lapse igapäevases keskkonnas on oluline, eriti olukordades, kus kaotus mõjutab laiemat sotsiaalset võrgustikku, näiteks klassi või rühma.
3.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): lapsevanemad, hooldajad, teised leinatoetust vajavad täiskasvanud. Vanuserühm 18-64-aastased, vajadusel ka vanemad lapsevanemad või hooldajad.
3.4. Piirkond: üle kogu Eesti
3.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne leinatoetustöö, leinatoetusgrupid, psühhohariduslik töö gruppides
3.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): protsess hõlmab 5-7 kohtumist, kuhu vajadusel kaasatakse pereliikmeid. Individuaalnõustamised on kestusega 60 minutit. Leinatoetusgruppides osaleb korraga 2-6 täiskasvanut, grupinõustamise kestuseks on 90 minutit. Psühhohariduslik töö toimub grupis, kus osaleb 4-12 täiskasvanut ning kohtutakse neli korda ning ühe seansi kestuseks on 90 minutit.
3.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohtumised toimuvad kohapeal.
3.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): Teenuse metoodika tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele ja tõenduspõhistele praktikatele, mille kohaselt lein on loomulik vastus kaotusele ning selle kulg on individuaalne, sõltudes nii suhte tähendusest kui ka sellest, kuidas inimene kogemust mõtestab (Neimeyer, 2001).

Uuringud näitavad, et leinaprotsess võib kulgeda erinevalt: osa inimesi kohaneb suhteliselt paindlikult, osa vajab pikemat taastumisaega ning osa võib jääda püsivatesse raskustesse. Seetõttu on varajane ja asjatundlik tugi oluline (Bonanno, 2009). Kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et lein ei ole lineaarne protsess, vaid hõlmab dünaamilist liikumist kaotusele suunatud ja taastumisele suunatud tegevuste vahel (Stroebe & Schut, 2010; Stroebe et al., 2017). Selline lähenemine võimaldab toetada täiskasvanut paindlikult, arvestades tema individuaalset toimetulekut ja elukonteksti.

Uuringud kinnitavad, et sotsiaalne tugi ja turvalised suhted on leinaga kohanemisel keskse tähtsusega (Stroebe et al., 2005; Worden, 2009). Lapse kontekstis on eriti oluline vanema roll: täiskasvanu emotsionaalne kättesaadavus, ausus ja võime lapsega toimunust rääkida mõjutavad otseselt lapse kohanemist ja turvatunnet (Hooyman & Kramer, 2006; James & Friedman, 2010).

Teenuse metoodika on integratiivne ja traumateadlik, keskendudes turvalise suhte loomisele, emotsionaalse regulatsiooni toetamisele ning kogemuse tähendustamisele (van der Kolk, 2014). Lisaks kasutatakse loovaid ja kogemuslikke lähenemisi, mis aitavad täiskasvanutel töödelda keerulisi emotsioone ja leida uusi toimetulekuviise (Malchiodi, 2012).

Metoodika tugineb lisaks teaduskirjandusele ka pikaajalisele praktikapõhisele teadmusele (practice-based evidence), mis on kujunenud enam kui 30 aasta jooksul süstemaatilise töö käigus leinas laste ja nende peredega. Eestis kujunenud lähenemine on saanud alguse 1990. aastate keskpaigas ning arenenud rahvusvahelise kogemuse ja kohaliku praktika koosmõjus.
3.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Leinatoetuse sekkumisel on olemas struktureeritud metoodiline juhend, mis kirjeldab sekkumise eesmärke, põhimõtteid, tööprotsessi ning kasutatavaid töövorme (individuaalne nõustamine, grupitöö ja psühhohariduslik lähenemine). Juhend tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele, traumateadlikule lähenemisele ning pikaajalisele praktikapõhisele kogemusele. Metoodiline juhend on kasutusel spetsialistide väljaõppes ja igapäevases töös ning tagab teenuse ühtlase kvaliteedi ja rakendatavuse erinevates piirkondades. Juhendmaterjal ja näidised sekkumise struktuurist ning töövõtetest esitatakse taotluse lisana. Juhendid lisatud manusena.
3.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse pärast 1994. aasta Estonia katastroofi, kui 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager. 30 aasta jooksul on korraldatud 27 leinatoetuslaagritsüklit ning nõustatud lugematul hulgal lapsi ning peresid. Viimastel aastatel on ühing liikunud üha enam lähivõrgustiku kaasamise ja nõustamise suunas, kus suvise leinatoetuslaagri kõrval on üha olulisem roll ka lapsevanemate ja perevõrgustiku toetamisel.
3.11. Tagasiside kogumise viis: kokkuvõtvad kohtumised peredega leinatoetustöö lõppedes.

4. Kavandatud maht
4.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 375 nõustamise seanssi
4.2. Teenusesaajate arv: 75 inimest
4.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 5-7
4.4. Maht maakondade kaupa: Põhja-Eesti (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa) 25%, Tallinn 15%, Pärnu- ja Läänemaa 15%, Lõuna-Eesti (Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa) 25%, Tartu linn 15%, teised Eestimaa piirkonnad vajaduspõhiselt 5%.
4.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: koostöö kohalike omavalitsuse laste heaolu spetsialistidega, kes suunavad pered leinatoetusteenusele. Teavitustöö haridusasutustes, kelle spetsialistid toetust vajavatest lastest märku annavad. Pered, kes pöörduvad isiklike soovituste põhjal ise MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poole.

5. Meeskond ja rakendusvõimekus
5.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi
Haridus (eriala, kraad)
Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev
Hanna-Riina Ilves
Eripedagoogika, bakalaureusekraad
6.01.2025
Ann Pedosk
Sotsiaaltöö, bakalaureusekraad
02.09.2020
Marju Üle
Haridusteadus, bakalaureusekraad
01.11.2024
Aivar Simmermann
Teatriteadus, doktorikraad
29.09.2023
Hanna Maremäe
Arstiteadus, magistrikraad
06.01.2025

5.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: Leinanõustamise väljaõppeprogramm “Surmale avatud elu”
5.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 5 superviisorit:
Aivar Simmermann- TEP (Trainer Educator Practioner), PhD (teatriteaduste doktor), koolitaja ja superviisor/coach (tase8).

Pille Isat- TEP (Trainer Educator Practitioner), psühholoog, superviisor/coach (tase 8), koolitaja, psühhodraama terapeut, läbitud EMDR traumateraapia väljõpe (I ja II tase).

Tuuli Vellama - TEP (Trainer Educator Practitioner), psühholoog-nõustaja (tase 7), psühhodraama terapeut, koolitaja ja superviisor/coach (tase 8). Läbitud EMDR traumateraapia väljõpe (I ja II tase).

Helar Peterson - CP, psühhodraama terapeut, superviisor/coach.

Naatan Haamer - usuteaduste magister 2008, TÜ kliinikumi hingehoidja aastast 1995, 2008–2011 Psühhoteraapia ja Nõustamise Koolituskeskus. Perekonna psühhoterapeudi pädevuskoolitus, perekonna psühhoterapeut, superviisori ja psühhodraama rakendaja pädevused
5.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Grupisupervisoonid 4 korda aastas, individuaalsed supervisoonid 3 korda aastas.
5.5. Riskijuhtimise plaan:
Kvalifitseeritud leinanõustajate vähesus või töökoormuse kasv
Mõju: Teenuse kättesaadavus võib väheneda ning ooteajad pikeneda.
Maandamismeetmed: Tagatakse piisav leinanõustajate võrgustik, kasutatakse vajadusel asendusnõustajaid, jälgitakse regulaarselt töökoormust ning planeeritakse ressursse vastavalt nõudlusele.
Leinanõustajate emotsionaalne ülekoormus ja läbipõlemine
Mõju: Teenuse kvaliteet võib langeda, suureneda võib personali voolavus ja töölt eemalolek.
Maandamismeetmed: Korraldatakse regulaarne supervisioon, võimaldatakse kovisioonid, toetatakse enesehoidu ning jälgitakse töötajate heaolu.
Supervisiooni ebapiisav kättesaadavus või kvaliteet
Mõju: Nõustajate professionaalne tugi võib väheneda, mis mõjutab teenuse kvaliteeti ja töötajate toimetulekut.
Maandamismeetmed: Sõlmitakse koostöö kvalifitseeritud superviisoritega, planeeritakse supervisioonid ette ning hinnatakse regulaarselt nende tulemuslikkust.
Konfidentsiaalsuse või andmekaitse rikkumine
Mõju: Võib kahjustada klientide usaldust, organisatsiooni mainet ning kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
Maandamismeetmed: Rakendatakse andmekaitse nõudeid, koolitatakse töötajaid, kasutatakse turvalisi andmehalduslahendusi ning kehtestatakse selged tööprotseduurid.
Rahastuse vähenemine või katkestus
Mõju: Võib ohustada teenuse jätkusuutlikkust ja kättesaadavust.
Maandamismeetmed: Mitmekesistatakse rahastusallikaid, koostatakse finantsreserv ning planeeritakse tegevusi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
5.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Ei kasutata tasulisi metoodikaid.

6. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
6.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate): Individuaalnõustamine 90 eurot seanss, grupinõustamise teenuse kogukulu 400 eurot seanss. Leinatoetuslaagri kogumaksumus 2025. aasta tegevusaruande näitel 55,360 € (majutus, toitlustus, transport, matkapäev, töötasud, laagri ettevalmistus ja töövahendid), laagris osales 42 last ja noort, vanuses 9 –18 aastat.
6.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 325-630 € vastavalt osutatud teenusele
6.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):
Teenuse maksumus sõltub teenuse vormist ning eristab individuaalset nõustamist ja grupipõhist sekkumist.
Individuaalne nõustamine: ühe individuaalse seansi keskmine maksumus on ligikaudu 90 eurot ning kujuneb järgmistest komponentidest:
Tööjõukulud - 70 € (~75%)
Spetsialisti tasu, mis hõlmab nii vahetut tööd kliendiga kui ka ettevalmistust ja järeltegevusi.
Supervisioon - ~7 € (~8%)
Regulaarne supervisioon, mille kulu jaotub mitme seansi vahel.
Projektijuhtimine ja koordineerimine- ~7–8 € (~8–9%)
Teenuse korraldamine, suhtlus perede ja partneritega.
Muud otsesed kulud - ~3 € (~3–4%)
Materjalid ja töövahendid.
Kaudsed kulud – ~6 € (kuni 7%)
Organisatsiooni üldkulud (nt ruumid, IT, haldus).

Grupinõustamine: Grupiteenus viiakse läbi kahe spetsialisti poolt ning ühe grupikohtumise kestus on keskmiselt 90 minutit. Teenuse hind ligikaudu 400 eurot. Kahe grupijuhi tööjõukulu on kokku ligikaudu 300 eurot grupi kohta.
Keskmise grupisuuruse (nt 4-6 osalejat) korral kujuneb teenuse maksumuseks ligikaudu 65- 100 € osaleja kohta seansi kohta, mis on võrreldav individuaalse nõustamise hinnaga, kuid võimaldab pakkuda tuge mitmele perele samaaegselt.
Kulustruktuur on järgmine:
Tööjõukulud - (~70–75%) Kahe grupijuhi töö, mis hõlmab grupi läbi viimist, ettevalmistust ja järeltegevusi.
Supervisioon - (~8–10%)
Regulaarne grupisupervisioon, mille kulu jaotub mitme grupikorra vahel.
Projektijuhtimine ja koordineerimine (~8–10%)
Osalejate kaasamine, suhtlus ja teenuse korraldamine.
Muud otsesed kulud (~3–5%)
Materjalid ja töövahendid.
Kaudsed kulud (~ 7%)
Organisatsiooni üldkulud.

Kvaliteedi ja kuluefektiivsuse põhjendus. Kahe grupijuhi kaasamine on teadlik kvaliteedivalik, mis võimaldab tagada turvalise ja struktureeritud grupiprotsessi, toetada osalejaid individuaalselt ka grupikeskkonnas ning reageerida paindlikult erinevatele vajadustele. Grupipõhine lähenemine võimaldab pakkuda tuge samaaegselt mitmele perele, suurendades teenuse kättesaadavust ja mõju ilma proportsionaalselt kulusid kasvatamata


7. Koolitustegevused (vajaduse korral)
7.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
7.2. Koolitatavate spetsialistide arv:
7.3. Koolitatavate superviisorite arv:
7.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
7.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

8. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus).
Kavandatavad tegevused suurendavad väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kättesaadavust Eestis, arendades süsteemset ja piirkondlikult toimivat leinatoetuse mudelit, mis võimaldab pakkuda abi varasemalt, kodulähedasemalt ja suuremale hulgale inimestele. Sekkumine ühendab individuaalse nõustamise ja grupipõhised töövormid, võimaldades pakkuda paindlikku tuge vastavalt vajadusele. Individuaalne nõustamine toetab neid, kes vajavad personaalset lähenemist, samas kui grupipõhised sekkumised võimaldavad pakkuda mõjusat väheintensiivset abi samaaegselt mitmele inimesele. Selline lähenemine vähendab ooteaegu ning aitab jõuda inimesteni enne, kui leinast tulenevad raskused süvenevad meeleolulanguseks või ärevuseks.
Projekti tulemusena kujuneb välja toimiv piirkondlik võrgustik leinatoetust pakkuvatest meeskondadest, mis tagab teenuse järjepideva kättesaadavuse üle Eesti. See vähendab piirkondlikku ebavõrdsust ning loob võimaluse pakkuda tuge seal, kus inimesed tegelikult elavad. Tegevus suurendab sekkumise ulatust, pakkudes sihtrühmapõhiseid töövorme, mis võimaldavad jõuda erinevas vanuses ja erinevate vajadustega inimesteni. Arendatavad töövormid hõlmavad kodulähedast peretoetust, piirkondlikke leinatoetusgruppe, eakohaseid gruppe noortele. Jätkub süvendatud toena terviklik leinatoetusprogramm koos suvise leinatoetuslaagriga noortele vanuses 15 - 18 a).
Projekti käigus tugevdatakse ka organisatsioonilist suutlikkust, koolitades spetsialiste ja arendades regulaarset supervisioonisüsteemi, mis tagab teenuse kvaliteedi ja ühtlase rakendamise. Tugevneb koostöö partneritega ning paraneb teenuse koordineerimine.
Kokkuvõtteks loob kavandatav tegevus eeldused leinatoetuse süsteemseks laienemiseks Eestis, aidates ennetada meeleolulanguse ja ärevuse kujunemist ning pakkudes õigeaegset tuge inimestele, kes on kogenud lähedase kaotust.

Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Hanna Maremäe