Eesti Pimedate Liidu tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest esitada tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule, mis käsitleb tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostööd.
Toetame eelnõu üldist eesmärki vähendada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna killustatust ning parandada kompleksse abivajadusega inimeste liikumist teenuste vahel.

Nägemispuudega inimeste kogemus näitab väga selgelt, et praeguses süsteemis sõltub abi saamine sageli sellest, kas inimene oskab ise õige “ukse” üles leida, kas ta satub teadliku spetsialisti juurde ja kas spetsialist, kellega inimene töötab, oskab näha ning inimesele tutvustada sotsiaal ja tervisehoiu teenuste tervikpilti ja paigutust..

Samas näeme eelnõus mitut kohta, kus kavandatud lahendus vajab täpsustamist. Allpool eristame iga teema juures, mida eelnõu või rakendusaktide kavandid juba sisaldavad ning mis vajab Eesti Pimedate Liidu hinnangul täiendamist.
1. Süsteemi sisenemine peab olema võimalik ka inimese enda algatusel
Eelnõu § 13² kohaselt täidab märkamislehe tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kui ilmneb, et inimesel esinevad terviseprobleemid koos oluliste sotsiaalsete raskustega ning on põhjendatud kahtlus, et inimene ei suuda neid iseseisvalt lahendada. Eelnõu § 13³ lõige 2 annab terviseteejuhile võimaluse kutsuda inimene märkamislehe andmete alusel valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõustamisele ja vajaduse hindamisele omal algatusel.

See tähendab, et eelnõus on olemas terviseteejuhi proaktiivne roll, kuid see käivitub siiski märkamislehe või riskirühma info kaudu. Kuigi sotsiaalhoolekande seaduses on olemas üldine abivajavast inimesest teavitamise võimalus, on selle adressaat KOV ning see ei anna inimesele samaväärset selget pöördumisõigust terviseteejuhi poole. Eelnõust ei nähtu selget õigust, et inimene ise, tema seaduslik esindaja või lähedane saaks taotleda valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamist.

Nägemispuudega inimeste kogemus näitab, et probleem ei ole ainult teenuste puudumises, vaid ka selles, et inimene ei tea, kelle poole pöörduda, ei saa perearstikeskusega kontakti või ei võeta tema vajadust piisavalt tõsiselt. Kui uude süsteemi pääsemine sõltub endiselt ainult sellest, kas perearst, pereõde või sotsiaaltöötaja inimese vajadust märkab, jääb osa inimesi süsteemist välja enne, kui terviseteejuht üldse mängu tuleb.
Palume täiendada eelnõu nii, et lisaks tervishoiutöötaja ja KOV sotsiaaltöötaja märkamislehele oleks inimesel endal, tema seaduslikul esindajal, lähedasel võimalik algatada koordinatsioonivajaduse hindamine. See ei pea tähendama automaatset teenusele suunamist, kuid peab andma inimesele selge ja ligipääsetava võimaluse paluda terviseteejuhi hinnangut.
2. Riskihaldus peab arvestama ka puudest ja toimetulekust tulenevaid riske
Eelnõu § 13⁵ lõige 1 määratleb riskirühma muu hulgas terviseprobleemi kaudu, mis põhjustab olulisi funktsionaalseid piiranguid suhtluses, liikumises, iseseisvas toimetulekus ja enda tervise eest hoolitsemises. See on oluline ja õige lähtekoht.
Samas sätestab § 13⁵ lõige 2, et kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski väljaselgitamiseks kasutab Tervisekassa automaatses andmetöötluses retseptiandmeid ja raviarveid. Rakendusaktide kavandites on puude raskusastme, funktsionaalsete piirangute, abivahendite ja rehabilitatsiooni andmed ette nähtud eeskätt heaoluplaani andmekoosseisus. Sotsiaalset toimetulekut ja täiendavat abivajadust hinnatakse terviseteejuhi nõustamise käigus, kuid eelnõust ei nähtu, et need näitajad oleksid osa automaatse riskitunnuse määramise metoodikast.
Seetõttu on riskihalduse praktiline sisend kitsam kui riskirühma sisuline määratlus. Nägemispuudega inimese abivajadus võib olla väga suur ka siis, kui tal ei ole sagedasi arstivisiite ega suurt retsepti koormust. Takistus võib seisneda selles, et inimene ei saa kasutada digiteenuseid, ei jõua sobiva rehabilitatsioonini, ei saa õigeaegselt abivahendit, ei tea oma õigusi või ei saa teenuseosutajatega ligipääsetaval viisil suhelda.
Palume riskihalduse metoodikas ja rakendusaktides täpsustada, kuidas arvestatakse lisaks retseptiandmetele ja raviarvetele ka puude raskusastet, funktsionaalseid piiranguid, rehabilitatsioonivajadust, abivahenditega seotud vajadusi, sotsiaalteenuste kasutamist ning muid sotsiaalse toimetuleku näitajaid. Samuti tuleb selgelt sätestada, et riskitunnuse puudumine ei välista märkamislehe esitamist ega terviseteejuhi poole pöördumist.
3. Terviseteejuhi pädevus peab sisaldama puudespetsiifilist kompetentsi
Eelnõu § 13³ lõige 5 annab sotsiaalministrile volituse kehtestada määrusega täpsustatud terviseteejuhi ülesanded ja nõuded valdkonnaülesele koordinatsiooniteenusele. Rakendusaktide kavandi järgi on terviseteejuht vastava täienduskoolituse läbinud spetsialist ning tema pädevusnõuete täidetuse ja töö kvaliteedi eest vastutab tööandja.
Seega on eelnõus olemas üldine pädevus- ja koolitusraam. Puudu on aga minimaalne sisuline garantii, et terviseteejuhi koolitus ja pädevus katavad ka puudega inimeste vajadused ning puudespetsiifilised teenused.
Nägemispuudega inimese puhul ei piisa üldisest koordineerimisoskusest. Terviseteejuht peab aru saama, mida tähendab nägemispuue praktikas: millised on liikumise, info kättesaadavuse, digiteenuste, abivahendite, rehabilitatsiooni, punktkirja, suhtlusviiside ja igapäevase iseseisva toimetuleku küsimused. Ilma sellise pädevuseta võib suunamine jääda formaalseks ning inimene jõuab teenusele, mis ei arvesta tema tegelikke vajadusi, kuna tänane praktika näitab, et inimesi on suunatud saama näiteks rehabilitatsiooniteenust, mis ei vasta tema vajadustele.
Palume sätestada terviseteejuhi pädevusnõuetes ja koolitusprogrammis kohustuslikult puuetega inimeste õigused, ligipääsetavus, abivahendite süsteem, rehabilitatsiooniteenused, suhtlusviisi eelistused ja erinevate puudeliikide praktiline mõju.
4. Koolitada tuleb ka märkamislehe täitjaid
Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad terviseteejuhtide koolitamist ning seletuskirjas on välja toodud ka risk, et 1. septembriks 2027 ei pruugita jõuda koolitada piisavalt terviseteejuhte. Seletuskiri mainib ka üldisi juhiseid, koolitust ja töökorralduse praktilist tuge. Samas ei ole eelnõus ega rakendusaktide kavandites piisavalt konkreetselt kirjeldatud, millise puudespetsiifilise ettevalmistuse saavad need spetsialistid, kelle kaudu inimene süsteemi siseneb ehk märkamislehe täitjad.
Eelnõu § 13² järgi on märkamislehe täitjateks tervishoiutöötaja ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kui neil puudub oskus märgata puudest tulenevaid sotsiaalseid ja funktsionaalseid raskusi, teadmine võimalustest, mida pakuvad rehabilitatsiooniasutused, abivahendite pakkujad, puuetega inimeste organisatsioonid, ei jõua inimene terviseteejuhini. Nägemispuudega inimese puhul ei pruugi abivajadus väljenduda ühes selges meditsiinilises probleemis. See võib avalduda selles, et inimene ei pääse digiteenustele ligi, ei saa vajalikku infot talle sobival kujul, jääb abivahendi või rehabilitatsiooni taotlemisel hätta või ei tea, milline asutus tema küsimuse eest vastutab.
Palume näha rakendamisel ette kohustuslikud ja praktilised juhised ning koolitusmoodulid ka märkamislehe täitjatele: perearstidele, pereõdedele, haiglate sotsiaaltöötajatele ja KOV sotsiaaltöötajatele. Koolitus peab sisaldama puudespetsiifilisi näiteid ja selgeid juhiseid, millal tuleb terviseteejuht kaasata ka siis, kui algoritmiline riskitunnus puudub.
5. Spetsialistide töövahendite ligipääsetavus peab olema selge nõue
Eelnõu ja rakendusaktid eeldavad uusi digitaalseid tööprotsesse ja andmeliike: märkamisleht, heaoluplaan, tegevuskava, terviseteejuhi töölaud, TERVIKu töövahendid, tervise infosüsteemi liidestused ning inimese vaade Terviseportaalis. Seletuskirjas on kirjas, et inimesele kuvatakse temale suunatud tegevusi Terviseportaalis ning heaoluplaani saab vajadusel välja trükkida. Rakendusaktide kavandis on heaoluplaani andmekoosseisus olemas ka suhtlusviisi eelistus.
Inimesele suunatud avalike digiteenuste ligipääsetavus on juba kaetud üldiste avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuetega. EPL-i peamine mure ei ole seetõttu ainult Terviseportaali avalik vaade, vaid eelnõuga loodavate tööprotsesside ja spetsialistide töövahendite ligipääsetavus. Need võivad jääda avalike veebilehtede ja rakenduste nõuete kõrval halli alasse, kuigi reformi toimimine hakkab nendest otseselt sõltuma.
Kui terviseteejuhi töölaud, märkamislehe täitmise vorm, heaoluplaani haldamise töövahend, TERVIKu sisemised töövahendid või tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse liidesed ei ole ligipääsetavad, ei saa pime või vaegnägija töötada tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina teistega võrdsetel alustel. Samuti suureneb oht, et spetsialistide töövahendites olev ligipääsetavusviga mõjutab ka inimesele osutatava teenuse kvaliteeti.
Seletuskiri kirjeldab madala digivõimekusega inimeste kehvemat positsiooni digiregistratuuri, digisaatekirja ja perearsti digiplatvormide tõttu. Nägemispuudega inimeste puhul ei ole see ainult oskuste või motivatsiooni küsimus. Kui digiregistratuur, perearsti digiplatvorm või muu teenus ei tööta ekraanilugeja ja muu abitehnoloogiaga, ei saa inimese tegevusetust või teenusele mittejõudmist käsitleda tema enda vastutuse puudumisena.
Palume sätestada, et kõik eelnõuga loodavad või muudetavad spetsialistide töövahendid ja sisemised digitaalsed tööprotsessid vastavad vähemalt Euroopa Liidu digiligipääsetavusstandardi en 301 549 uusimale versioonile. Enne märkamislehe, heaoluplaani ja terviseteejuhi töövahendite kasutuselevõttu tuleb teha ligipääsetavuse audit ning puudused kõrvaldada enne täiemahulist rakendamist. Inimesele suunatud vaadete puhul tuleb tagada kooskõla juba kehtivate digiligipääsetavuse nõuetega.
6. Inimese kohustuste täitmata jätmine ei tohi automaatselt lõpetada tuge
Rakendusakti kavandi § 10 järgi võtab inimene heaoluplaaniga nõustumisel kohustuse täita talle antud tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid ning osaleda talle määratud teenustel. Sama paragrahv näeb ette, et kui inimene jätab neid kohustusi regulaarselt täitmata, lõpetatakse valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine.
EPL mõistab, et teenus peab põhinema inimese osalusel ja nõusolekul ning et koordineerimisteenust ei saa jätkata olukorras, kus inimene teadlikult ja põhjendamatult kokkuleppeid ei täida. Samas peab enne sellise järelduse tegemist olema selge, miks inimese kohustused täitmata jäid. Nägemispuudega inimese puhul võib kokkulepitud tegevuse täitmata jäämine tuleneda mitte motivatsioonipuudusest, vaid sellest, et suhtluskanal ei olnud ligipääsetav, teenus ei olnud sisuliselt sobiv, inimene ei saanud vajalikku infot talle arusaadaval viisil, transport või abivahend puudus või suunamine ei arvestanud tema puudespetsiifilisi vajadusi.
Kui kohustuste täitmata jätmise põhjus on ligipääsetavuse, puudespetsiifilise vajaduse, sobimatu teenuse, ebapiisava juhendamise, abivahendi puudumise või muu inimesest sõltumatu takistusega seotud, ei tohiks seda käsitleda põhjendatud alusena koordinatsiooniteenuse lõpetamiseks. Sellisel juhul viitab täitmata jäämine pigem sellele, et tegevuskava või teenuste korraldus vajab kohandamist.
Palume täpsustada, et enne koordinatsiooniteenuse lõpetamist inimese kohustuste täitmata jätmise tõttu peab terviseteejuht dokumenteerima, miks kohustused jäid täitmata, ja hindama, kas põhjus oli inimesest sõltumatu või seotud ligipääsetavuse, puudespetsiifilise vajaduse, sobimatu teenuse, ebapiisava juhendamise või abivahendi puudumisega. Kui selline takistus esines, tuleb enne teenuse lõpetamist kohandada tegevuskava ja kaasata vajadusel sobiv spetsialist või esindusorganisatsioon.
7. Rehabilitatsiooni roll on kavandis olemas, abivahendite roll vajab täpsustamist
Rakendusaktide kavandis on rehabilitatsiooniteenusele suunamine eraldi kirjeldatud. Seal on ette nähtud, et terviseteejuhil on kohustus korraldada rehabilitatsioonivajaduse hindamine, kui märkaja on märkamislehel välja toonud terviseseisundist tulenevad funktsioonipiirangud, mis takistavad inimesel igapäevast toimetulekut. Kavand näeb ette ka esmase rehabilitatsioonivajaduse hindamise, sobiva teenuseosutaja juurde suunamise ning rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja tulemuse kajastamise heaoluplaanis või tegevuskavas.
See on oluline lahendus. Samas on sama regulatsioon seotud sellega, et märkaja on piirangu märkamislehel välja toonud. Kui märkamislehte ei täideta või puudespetsiifilist vajadust ei märgata, ei pruugi rehabilitatsiooni teekond käivituda.
Abivahendite puhul on kavand kitsam. Heaoluplaani andmekoosseisus on määratud ja kasutusel olevad abivahendid ning terviseteejuhi ülesannete hulgas on määratud ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutuselevõtul aitamine. Eelnõust ei nähtu sama selgelt, kuidas terviseteejuht aitab tuvastada uut või muutunud abivahendivajadust ning suunata inimese pädeva hindamiseni.
Palume säilitada rehabilitatsiooni puudutavad sätted, kuid täiendada neid nii, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise käivitumine ei sõltuks ainult märkaja esmasest tähelepanekust. Samuti palume täpsustada terviseteejuhi rolli abivahendivajaduse märkamisel, hindamisele suunamisel ning tegevuskavas jälgimisel, kas inimene jõudis sobiva abivahendini ja oskab seda kasutada.
8. Rakendamise ajakava vajab kvaliteedigarantii kõrval selget ligipääsetavuse ja pädevuse kontrolli
Seletuskiri tunnistab, et reformi rakendamine eeldab ulatuslikke IT-arendusi, koolitusi, kasutajatuge ja töökorralduse muutust. Samuti on seletuskirjas välja toodud risk, et 1. septembriks 2027 ei pruugita jõuda koolitada piisavalt terviseteejuhte ning vajalik arv terviseteejuhte saavutatakse hinnanguliselt kõige varem 2029. aastaks.
EPL-i hinnangul peab selle riski maandamine olema seotud ka ligipääsetavuse, puudespetsiifilise pädevuse ja teenuse kvaliteedi kontrolliga, mitte ainult koolitatavate terviseteejuhtide arvuga.
Palume rakendamisel kasutada etapilist mudelit, kus enne täiemahulist kasutuselevõttu on valmis terviseteejuhi pädevusnõuded, märkamislehe täitjate juhised, ligipääsetavad digilahendused, ligipääsetavuse auditite tulemused ja puudespetsiifilise kaasamise kord.

Eesti Pimedate Liidu tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest esitada tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule, mis käsitleb tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostööd.
Toetame eelnõu üldist eesmärki vähendada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna killustatust ning parandada kompleksse abivajadusega inimeste liikumist teenuste vahel.

Nägemispuudega inimeste kogemus näitab väga selgelt, et praeguses süsteemis sõltub abi saamine sageli sellest, kas inimene oskab ise õige “ukse” üles leida, kas ta satub teadliku spetsialisti juurde ja kas spetsialist, kellega inimene töötab, oskab näha ning inimesele tutvustada sotsiaal ja tervisehoiu teenuste tervikpilti ja paigutust..

Samas näeme eelnõus mitut kohta, kus kavandatud lahendus vajab täpsustamist. Allpool eristame iga teema juures, mida eelnõu või rakendusaktide kavandid juba sisaldavad ning mis vajab Eesti Pimedate Liidu hinnangul täiendamist.
1. Süsteemi sisenemine peab olema võimalik ka inimese enda algatusel
Eelnõu § 13² kohaselt täidab märkamislehe tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kui ilmneb, et inimesel esinevad terviseprobleemid koos oluliste sotsiaalsete raskustega ning on põhjendatud kahtlus, et inimene ei suuda neid iseseisvalt lahendada. Eelnõu § 13³ lõige 2 annab terviseteejuhile võimaluse kutsuda inimene märkamislehe andmete alusel valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõustamisele ja vajaduse hindamisele omal algatusel.

See tähendab, et eelnõus on olemas terviseteejuhi proaktiivne roll, kuid see käivitub siiski märkamislehe või riskirühma info kaudu. Kuigi sotsiaalhoolekande seaduses on olemas üldine abivajavast inimesest teavitamise võimalus, on selle adressaat KOV ning see ei anna inimesele samaväärset selget pöördumisõigust terviseteejuhi poole. Eelnõust ei nähtu selget õigust, et inimene ise, tema seaduslik esindaja või lähedane saaks taotleda valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamist.

Nägemispuudega inimeste kogemus näitab, et probleem ei ole ainult teenuste puudumises, vaid ka selles, et inimene ei tea, kelle poole pöörduda, ei saa perearstikeskusega kontakti või ei võeta tema vajadust piisavalt tõsiselt. Kui uude süsteemi pääsemine sõltub endiselt ainult sellest, kas perearst, pereõde või sotsiaaltöötaja inimese vajadust märkab, jääb osa inimesi süsteemist välja enne, kui terviseteejuht üldse mängu tuleb.
Palume täiendada eelnõu nii, et lisaks tervishoiutöötaja ja KOV sotsiaaltöötaja märkamislehele oleks inimesel endal, tema seaduslikul esindajal, lähedasel võimalik algatada koordinatsioonivajaduse hindamine. See ei pea tähendama automaatset teenusele suunamist, kuid peab andma inimesele selge ja ligipääsetava võimaluse paluda terviseteejuhi hinnangut.
2. Riskihaldus peab arvestama ka puudest ja toimetulekust tulenevaid riske
Eelnõu § 13⁵ lõige 1 määratleb riskirühma muu hulgas terviseprobleemi kaudu, mis põhjustab olulisi funktsionaalseid piiranguid suhtluses, liikumises, iseseisvas toimetulekus ja enda tervise eest hoolitsemises. See on oluline ja õige lähtekoht.
Samas sätestab § 13⁵ lõige 2, et kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski väljaselgitamiseks kasutab Tervisekassa automaatses andmetöötluses retseptiandmeid ja raviarveid. Rakendusaktide kavandites on puude raskusastme, funktsionaalsete piirangute, abivahendite ja rehabilitatsiooni andmed ette nähtud eeskätt heaoluplaani andmekoosseisus. Sotsiaalset toimetulekut ja täiendavat abivajadust hinnatakse terviseteejuhi nõustamise käigus, kuid eelnõust ei nähtu, et need näitajad oleksid osa automaatse riskitunnuse määramise metoodikast.
Seetõttu on riskihalduse praktiline sisend kitsam kui riskirühma sisuline määratlus. Nägemispuudega inimese abivajadus võib olla väga suur ka siis, kui tal ei ole sagedasi arstivisiite ega suurt retsepti koormust. Takistus võib seisneda selles, et inimene ei saa kasutada digiteenuseid, ei jõua sobiva rehabilitatsioonini, ei saa õigeaegselt abivahendit, ei tea oma õigusi või ei saa teenuseosutajatega ligipääsetaval viisil suhelda.
Palume riskihalduse metoodikas ja rakendusaktides täpsustada, kuidas arvestatakse lisaks retseptiandmetele ja raviarvetele ka puude raskusastet, funktsionaalseid piiranguid, rehabilitatsioonivajadust, abivahenditega seotud vajadusi, sotsiaalteenuste kasutamist ning muid sotsiaalse toimetuleku näitajaid. Samuti tuleb selgelt sätestada, et riskitunnuse puudumine ei välista märkamislehe esitamist ega terviseteejuhi poole pöördumist.
3. Terviseteejuhi pädevus peab sisaldama puudespetsiifilist kompetentsi
Eelnõu § 13³ lõige 5 annab sotsiaalministrile volituse kehtestada määrusega täpsustatud terviseteejuhi ülesanded ja nõuded valdkonnaülesele koordinatsiooniteenusele. Rakendusaktide kavandi järgi on terviseteejuht vastava täienduskoolituse läbinud spetsialist ning tema pädevusnõuete täidetuse ja töö kvaliteedi eest vastutab tööandja.
Seega on eelnõus olemas üldine pädevus- ja koolitusraam. Puudu on aga minimaalne sisuline garantii, et terviseteejuhi koolitus ja pädevus katavad ka puudega inimeste vajadused ning puudespetsiifilised teenused.
Nägemispuudega inimese puhul ei piisa üldisest koordineerimisoskusest. Terviseteejuht peab aru saama, mida tähendab nägemispuue praktikas: millised on liikumise, info kättesaadavuse, digiteenuste, abivahendite, rehabilitatsiooni, punktkirja, suhtlusviiside ja igapäevase iseseisva toimetuleku küsimused. Ilma sellise pädevuseta võib suunamine jääda formaalseks ning inimene jõuab teenusele, mis ei arvesta tema tegelikke vajadusi, kuna tänane praktika näitab, et inimesi on suunatud saama näiteks rehabilitatsiooniteenust, mis ei vasta tema vajadustele.
Palume sätestada terviseteejuhi pädevusnõuetes ja koolitusprogrammis kohustuslikult puuetega inimeste õigused, ligipääsetavus, abivahendite süsteem, rehabilitatsiooniteenused, suhtlusviisi eelistused ja erinevate puudeliikide praktiline mõju.
4. Koolitada tuleb ka märkamislehe täitjaid
Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad terviseteejuhtide koolitamist ning seletuskirjas on välja toodud ka risk, et 1. septembriks 2027 ei pruugita jõuda koolitada piisavalt terviseteejuhte. Seletuskiri mainib ka üldisi juhiseid, koolitust ja töökorralduse praktilist tuge. Samas ei ole eelnõus ega rakendusaktide kavandites piisavalt konkreetselt kirjeldatud, millise puudespetsiifilise ettevalmistuse saavad need spetsialistid, kelle kaudu inimene süsteemi siseneb ehk märkamislehe täitjad.
Eelnõu § 13² järgi on märkamislehe täitjateks tervishoiutöötaja ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kui neil puudub oskus märgata puudest tulenevaid sotsiaalseid ja funktsionaalseid raskusi, teadmine võimalustest, mida pakuvad rehabilitatsiooniasutused, abivahendite pakkujad, puuetega inimeste organisatsioonid, ei jõua inimene terviseteejuhini. Nägemispuudega inimese puhul ei pruugi abivajadus väljenduda ühes selges meditsiinilises probleemis. See võib avalduda selles, et inimene ei pääse digiteenustele ligi, ei saa vajalikku infot talle sobival kujul, jääb abivahendi või rehabilitatsiooni taotlemisel hätta või ei tea, milline asutus tema küsimuse eest vastutab.
Palume näha rakendamisel ette kohustuslikud ja praktilised juhised ning koolitusmoodulid ka märkamislehe täitjatele: perearstidele, pereõdedele, haiglate sotsiaaltöötajatele ja KOV sotsiaaltöötajatele. Koolitus peab sisaldama puudespetsiifilisi näiteid ja selgeid juhiseid, millal tuleb terviseteejuht kaasata ka siis, kui algoritmiline riskitunnus puudub.
5. Spetsialistide töövahendite ligipääsetavus peab olema selge nõue
Eelnõu ja rakendusaktid eeldavad uusi digitaalseid tööprotsesse ja andmeliike: märkamisleht, heaoluplaan, tegevuskava, terviseteejuhi töölaud, TERVIKu töövahendid, tervise infosüsteemi liidestused ning inimese vaade Terviseportaalis. Seletuskirjas on kirjas, et inimesele kuvatakse temale suunatud tegevusi Terviseportaalis ning heaoluplaani saab vajadusel välja trükkida. Rakendusaktide kavandis on heaoluplaani andmekoosseisus olemas ka suhtlusviisi eelistus.
Inimesele suunatud avalike digiteenuste ligipääsetavus on juba kaetud üldiste avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuetega. EPL-i peamine mure ei ole seetõttu ainult Terviseportaali avalik vaade, vaid eelnõuga loodavate tööprotsesside ja spetsialistide töövahendite ligipääsetavus. Need võivad jääda avalike veebilehtede ja rakenduste nõuete kõrval halli alasse, kuigi reformi toimimine hakkab nendest otseselt sõltuma.
Kui terviseteejuhi töölaud, märkamislehe täitmise vorm, heaoluplaani haldamise töövahend, TERVIKu sisemised töövahendid või tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse liidesed ei ole ligipääsetavad, ei saa pime või vaegnägija töötada tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina teistega võrdsetel alustel. Samuti suureneb oht, et spetsialistide töövahendites olev ligipääsetavusviga mõjutab ka inimesele osutatava teenuse kvaliteeti.
Seletuskiri kirjeldab madala digivõimekusega inimeste kehvemat positsiooni digiregistratuuri, digisaatekirja ja perearsti digiplatvormide tõttu. Nägemispuudega inimeste puhul ei ole see ainult oskuste või motivatsiooni küsimus. Kui digiregistratuur, perearsti digiplatvorm või muu teenus ei tööta ekraanilugeja ja muu abitehnoloogiaga, ei saa inimese tegevusetust või teenusele mittejõudmist käsitleda tema enda vastutuse puudumisena.
Palume sätestada, et kõik eelnõuga loodavad või muudetavad spetsialistide töövahendid ja sisemised digitaalsed tööprotsessid vastavad vähemalt Euroopa Liidu digiligipääsetavusstandardi en 301 549 uusimale versioonile. Enne märkamislehe, heaoluplaani ja terviseteejuhi töövahendite kasutuselevõttu tuleb teha ligipääsetavuse audit ning puudused kõrvaldada enne täiemahulist rakendamist. Inimesele suunatud vaadete puhul tuleb tagada kooskõla juba kehtivate digiligipääsetavuse nõuetega.
6. Inimese kohustuste täitmata jätmine ei tohi automaatselt lõpetada tuge
Rakendusakti kavandi § 10 järgi võtab inimene heaoluplaaniga nõustumisel kohustuse täita talle antud tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid ning osaleda talle määratud teenustel. Sama paragrahv näeb ette, et kui inimene jätab neid kohustusi regulaarselt täitmata, lõpetatakse valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine.
EPL mõistab, et teenus peab põhinema inimese osalusel ja nõusolekul ning et koordineerimisteenust ei saa jätkata olukorras, kus inimene teadlikult ja põhjendamatult kokkuleppeid ei täida. Samas peab enne sellise järelduse tegemist olema selge, miks inimese kohustused täitmata jäid. Nägemispuudega inimese puhul võib kokkulepitud tegevuse täitmata jäämine tuleneda mitte motivatsioonipuudusest, vaid sellest, et suhtluskanal ei olnud ligipääsetav, teenus ei olnud sisuliselt sobiv, inimene ei saanud vajalikku infot talle arusaadaval viisil, transport või abivahend puudus või suunamine ei arvestanud tema puudespetsiifilisi vajadusi.
Kui kohustuste täitmata jätmise põhjus on ligipääsetavuse, puudespetsiifilise vajaduse, sobimatu teenuse, ebapiisava juhendamise, abivahendi puudumise või muu inimesest sõltumatu takistusega seotud, ei tohiks seda käsitleda põhjendatud alusena koordinatsiooniteenuse lõpetamiseks. Sellisel juhul viitab täitmata jäämine pigem sellele, et tegevuskava või teenuste korraldus vajab kohandamist.
Palume täpsustada, et enne koordinatsiooniteenuse lõpetamist inimese kohustuste täitmata jätmise tõttu peab terviseteejuht dokumenteerima, miks kohustused jäid täitmata, ja hindama, kas põhjus oli inimesest sõltumatu või seotud ligipääsetavuse, puudespetsiifilise vajaduse, sobimatu teenuse, ebapiisava juhendamise või abivahendi puudumisega. Kui selline takistus esines, tuleb enne teenuse lõpetamist kohandada tegevuskava ja kaasata vajadusel sobiv spetsialist või esindusorganisatsioon.
7. Rehabilitatsiooni roll on kavandis olemas, abivahendite roll vajab täpsustamist
Rakendusaktide kavandis on rehabilitatsiooniteenusele suunamine eraldi kirjeldatud. Seal on ette nähtud, et terviseteejuhil on kohustus korraldada rehabilitatsioonivajaduse hindamine, kui märkaja on märkamislehel välja toonud terviseseisundist tulenevad funktsioonipiirangud, mis takistavad inimesel igapäevast toimetulekut. Kavand näeb ette ka esmase rehabilitatsioonivajaduse hindamise, sobiva teenuseosutaja juurde suunamise ning rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja tulemuse kajastamise heaoluplaanis või tegevuskavas.
See on oluline lahendus. Samas on sama regulatsioon seotud sellega, et märkaja on piirangu märkamislehel välja toonud. Kui märkamislehte ei täideta või puudespetsiifilist vajadust ei märgata, ei pruugi rehabilitatsiooni teekond käivituda.
Abivahendite puhul on kavand kitsam. Heaoluplaani andmekoosseisus on määratud ja kasutusel olevad abivahendid ning terviseteejuhi ülesannete hulgas on määratud ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutuselevõtul aitamine. Eelnõust ei nähtu sama selgelt, kuidas terviseteejuht aitab tuvastada uut või muutunud abivahendivajadust ning suunata inimese pädeva hindamiseni.
Palume säilitada rehabilitatsiooni puudutavad sätted, kuid täiendada neid nii, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise käivitumine ei sõltuks ainult märkaja esmasest tähelepanekust. Samuti palume täpsustada terviseteejuhi rolli abivahendivajaduse märkamisel, hindamisele suunamisel ning tegevuskavas jälgimisel, kas inimene jõudis sobiva abivahendini ja oskab seda kasutada.
8. Rakendamise ajakava vajab kvaliteedigarantii kõrval selget ligipääsetavuse ja pädevuse kontrolli
Seletuskiri tunnistab, et reformi rakendamine eeldab ulatuslikke IT-arendusi, koolitusi, kasutajatuge ja töökorralduse muutust. Samuti on seletuskirjas välja toodud risk, et 1. septembriks 2027 ei pruugita jõuda koolitada piisavalt terviseteejuhte ning vajalik arv terviseteejuhte saavutatakse hinnanguliselt kõige varem 2029. aastaks.
EPL-i hinnangul peab selle riski maandamine olema seotud ka ligipääsetavuse, puudespetsiifilise pädevuse ja teenuse kvaliteedi kontrolliga, mitte ainult koolitatavate terviseteejuhtide arvuga.
Palume rakendamisel kasutada etapilist mudelit, kus enne täiemahulist kasutuselevõttu on valmis terviseteejuhi pädevusnõuded, märkamislehe täitjate juhised, ligipääsetavad digilahendused, ligipääsetavuse auditite tulemused ja puudespetsiifilise kaasamise kord.