Taotlus

1 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

1

Projekt “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine”

Projekti tegevus: Tugigrupp sihtrühma lähedastele

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HNK)

Pilootprojekti periood: jaanuar 2021 – detsember 2022

1 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

1

Sisukord:

PROJEKTI ÜLEVAADE 5

Projekti tegevused ja ajaraam 5

TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED 8

TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU 9

Sissejuhatus 9

Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni 10

Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja ravi mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused 12

HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes 14

HMS mõju lähedastele 16

Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus 17

Stigma 19

Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas 20

HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM 23

LISAD 26

Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna 26

Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad 29

Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik 32

Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted 33

VAHEARUANNE, juuni 2021 33

VAHEARUANNE, detsember 2021 33

VAHEARUANNE, juuni 2022 34

VAHEARUANNE, detsember 2022 38

PROJEKTI KOKKUVÕTE 40

2 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2

Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED 48

MOODUL I 54

Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt 54

1. HMS tasemed 54

2. HMS kaasnevad probleemid 55

3. Arutelu 55

TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused 56

MOODUL II 57

HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele 57

1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid 57

2. HMS säilitavad tegurid 58

3. HMS mõju pereliikmetele 59

4. Arutelu 59

TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact Questionnaire; FMI) 60

MOODUL III 62

HMS muutuse motivatsioon 62

2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel 63

3. Muutuse staadiumid 63

4. Arutelu 64

TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju 65

TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju 66

MOODUL IV 67

HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks 67

1. Arutelu 67

2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused 67

3 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

3

3. Kuulamisoskused ja –tõkked 69

4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus 70

TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid 71

TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel 73

MOODUL V 74

Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon 74

1. Enesekehtestamine 74

2. Enesekehtestamine ja stress 75

3. MINA-sõnum 75

4. Kokkuvõte ja arutelu 76

TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum 77

MOODUL VI 78

Probleemilahendusoskused 78

1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel 78

2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid 78

3. Kokkuvõte ja arutelu 81

TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi 82

TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2 86

MOODUL VII 90

Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused 90

1. Stressiga toimetulek 90

2. Eneseregulatsioonioskused 91

TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu 92

TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika 93

TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine 94

VIITED, ALLIKAD, lisalugemist 96

4 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

4

5 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

5

PROJEKTI ÜLEVAADE

Mänguri lähedased on hasartmängimisega kaasnevate probleemide delikaatsust silmas pidades psühholoogilise pinge all ja vajavad abi ja nõustamist. Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedaste all peetakse silmas mänguri mängukäitumise või selle tagajärgedega vahetult ja/või kaudselt kokkupuuteid omavaid ja mängukäitumisest või selle tagajärgedest mõjutatud lähedasi.

On leitud, et sõltuvalt mängukäitumise probleemi tõsidusest, mõjutavad selle tagajärjed kuni kuute mänguri lähikondset (Goodwin et al., 2017). Nimetatud hinnangus on lähikondseks peetud peale pereliikmete ka mänguriga tihedaid sotsiaalseid või sõprussidemeid omavaid inimesi.

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses on seni pakutud lähedastele suunatud abina individuaalset ja perenõustamist. Lähedastele suunatud abi vajadusest ja võimalustest laiemalt, sh sihtrühmakesksetest komleksteenustest puudub seni ülevaade ja korrastatud teenuste osutamise mudel. Teada olevalt mujal maailmas käsitluspraktikana levinud ja senisele individuaalsele- ja perenõustamisele lisaks on Eestis vajadus välja töötada ja pakkuda mänguri lähedastele suunatud tugirühma/-grupi teenus.

Projekti meeskonna moodustavad Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kliinilised spetsialistid:

Aili Maar, kliiniline psühholoog, MA - projektijuht-koordinaator, projekti tegevused

Sandra Vetik, psühholoog, MA - projekti tegevused

Mari Munk, kliiniline psühholoog, MA - projekti tegevused

Kristel Altmäe, psühholoog, MA - projekti tegevused

Kaja Laidre, psühholoog, MA - projekti tegevused

Pille-Riin Indermitte, kliiniline psühholoog, MA – eksperthinnang

Keiti Sell, assistent – tehniline toimetaja

Projekti tegevused ja ajaraam

Projekti üldine eesmärk ja tulem: Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud tugirühma teenuse kirjeldamine ja läbiviimine pilootprojektina.

6 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

6

Projekti tegevused viiakse läbi perioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022 (Tabel 1) nelja prioriteedina ja protsessi erinevate etappides/faasides kaasatakse kõik potentsiaalsed teenuse läbiviijad.

1. Tugirühma teenuse kirjeldamine ja programmi loomine.

Eesmärk ja tulem: projekti meeskond viib end kurssi mujal maailmas olemasolevate praktikatega probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma teenuse osutamisel, kirjeldab Eesti oludest ja võimalustest lähtuva programmi (periood: jaan 2021 - juuni 2022).

2. Tugirühma teenuse käivitamise faas.

Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)

3. Tugirühma teenuse läbiviimise faas.

Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022)

4. Tugirühma teenuse raporti faas.

Kokkuvõtted ja tugirühma tegevustest ülevaate koostamine (periood: okt 2022 - dets 2022).

7 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

7

Tabel 1

Projekti tegevused ja ajaraam

2 0 2 1 2 0 2 2

FAAS Tegevus/kalendrikuu 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

1. Teenuse kirjeldamine ja programmi loomine

2. Teenuse käivitamine, programmi täiendamine

3. Teenuse läbiviimine, programmi täiendamne (min 10 kokku)

4. Kokkuvõtted ja raport

8 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

8

TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED

Hasartmäng – EV Hasartmängu seaduse kohaselt (§2) on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele:

1. mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2. mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3. mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see

sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.

Hasartmängude mängimine/hasartmängimine - hasartmängude mängimine, mis seda iseloomustava omadussõna puudumisel ei viita hasartmängude mängimisele probleemsel tasemel (nt probleemne hasartmängimine) või hasartmängude mängimisega kaasnevate probleemide olemasolule (vt ka ´mängukäitumine´)

Hasartmängusõltuvus (HMS)/patoloogiline hasartmängimine - Hasartmängusõltuvus on sõltuvuse tasemel hasartmängimise/hasartmängu häire, korduv või pidev hasartmängude mängimine (sh online), mida iseloomustab: a) kontrolli halvenemine hasartmängimise üle (hasartmängu mängimise algus, sagedus, intensiivsus, kestus, lõpetamine, kontekst); b) hasartmängu tähtsuse suurenemine, mille tagajärjel muud tegevused jäävad tahaplaanile; c) hasartmängimise jätkamine või suurenemine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele (suhete halvenemine, rahaline kahju, raskused tööl/õpingutes, tervisekahjud).

Hooliv oluline teine - muu maailma eriala kirjanduses kasutatakse probleemidega hasartmängija lähedase määratlusena mõistet ´hooliv oluline teine´ (ingl. k. concerned significant other; CSO). ´Hooliv oluline teine´ on lähedane, kelle vähemalt ühel ´olulise teisena´ (ingl.k. significant other´) käsitletud pereliige (isa, ema, õde/vend, vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber) on kogenud probleeme seoses hasartmängimisega (Salonen et al., 2014).

HMS soodustavad tegurid - probleemse, sh sõltuvuse tasemel hasartmängimise kujunemist soodustavad, erineva sisu ja iseloomuga, nii psüühika sisesed kui välised tegurid.

HMS säilitavad tegurid - probleemse, sh sõltuvuse tasemel hasartmängimise kujunemisel probleemi alalhoidvad, selle püsimist säilitavad, erineva sisu ja iseloomuga, nii psüühika sisesed kui välised tegurid.

Mängukäitumine - hasartmängude mängimine käitumispsühholoogia vaatest. Mängukäitumine seda iseloomustava käitumismustrita, nt riskeeriv mängukäitumine, ei viita probleemi olemasolule

9 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

9

Mängur - hasartmängude mängija, kelle mängukäitumine on probleemsel kuni sõltuvuskäitumise tasemel

Probleemne hasartmängimine - üldmõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks hasartmängude mängimise viisi, mis eirab sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi/probleeme. Võib sisaldada erinevaid riskitasemeid sõltuvuse väljakujunemise suhtes (riskeeriv, madala, mõõduka, kõrge riskiga) ning kõrge riskiga probleemne mängukäitumine on mõiste kasutuselt samaväärne patoloogilisele hasartmängimisele/hasartmängusõltuvusele ehk probleemne hasartmängude mängimine sõltuvuse tasemel

Stigma - mingi omaduse või nähtuse kohta ühiskonnas või grupis levinud negatiivsete ja sageli õigustamata uskumuste ja hoiakute kogum, mis võib kaasa tuua diskrimineerimist.

Tugigrupp on mänguri täiskasvanud lähedasele suunatud grupitegevus, mille kaks olulisemat eesmärki on: (1) mänguri lähedasele emotsionaalse toe ja jagamiskogemuse pakkumine, (2) mänguri lähedasele olulise info pakkumine hasartmängusõltuvuse probleemi mõistmise eesmärgil. Juhendmaterjalis kasutatakse samatähenduslikena mõisteid ´tugigrupp´, ´tugirühm´, ´toetusgrupp´.

TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU

Sissejuhatus

Valdkonna teaduskirjanduses on leitud, et sõltuvushäirega inimese lähedased omavad rolli nii sõltuvust säilitava kui ravi/paranemist toetava tegurina (Patford, 2009; Stasiewicz & Smith, 2002, Nilsson et al., 2018; Salonen et al., 2014; Magnusson et al., 2019).

On arvatud, et lähedased vajavad emotsionaalset ja sotsiaalset tuge kuna sõltuvuse väljakujunemisel mõjutavad häirest tulenevad muutused ja tagajärjed vahetult või kaudselt mitmeid lähikondseid (Salonen et al., 2014; Goodwin et al., 2017; Järvinen-Tassopoulos, 2020). Belinda C. Goodwin ja kolleegide (2017) hinnangul mõjutab lähikondsete hinnangul kõrge riskiga probleemne mängukäitumine vähemalt kuute lähikondset, mis erineb mänguri omahinnangust, kelle arvates omavad probleemse mängukäitumise tagajärjed mõju neljale lähikondsele.

Madala ja mõõduka riskiga probleemse mängukäitumise korral on mõjutatud samade autorite hinnangul vastavalt üks ja kolm mänguri lähedast. Samuti on leitud Uus-Meremaa näitel, et kuni

10 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

10

pool riskeeriva mängukäitumisega seotud haiguskoormusest tuleneb eelkõige just kahjust hasartmängija ´olulistele teistele´ (Browne et al, 2017).

Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni

EV Hasartmängu seaduse kohaselt (§2) on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele:

1. mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2. mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3. mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või

see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.

Hasartmängude mängimine on olnud üks meelelahutuse vormidest läbi ajaloo. Enamus inimesi mängivad hasartmänge mõistlikult ja kasutavad seda tegevust vaba aja sisustamiseks, sel moel mängijaid käsitletakse üldiselt ja HNK poolt aastast 2010 läbi viidud leviku-uuringutes1 probleemideta mängijatena2. Suutmatus mänguhasarti kontrollida võib aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi ning probleeme inimese elu erinevates valdkondades.

Kirjeldamaks ja hindamaks probleemi tõsidust eristatakse probleemset hasartmängimist3 ja patoloogilist hasartmängimist ehk hasartmängusõltuvust4. Probleemse hasartmängimise korral esineb samuti hasartmängimisega seoses probleeme, kuid mängukäitumine ei vasta sõltuvuse kriteeriumitele. Tõsised negatiivsed tagajärjed nii mängija enda kui tema lähedaste sotsiaal- majanduslikule heaolule aga kaasnevad nii probleemse kui patoloogilise hasartmängimisega.

Hasartmängusõltuvus on sõltuvuse tasemel hasartmängimise/hasartmängu häire, korduv või pidev hasartmängude mängimine (sh online), mida iseloomustab:

1 Leviku-uuringutes moodustavad hasartmängusõltuvuse riskirühma mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad. 2 Probleemideta mängija (Problem Gambling Severity Indeks, PGSI küsimustiku punktiskoor 0) – inimene mängib või on mänginud hasartmänge, kuid hasartmängimine ei ole probleemne ega toonud kaasa kahjusid. 3 Mõningate probleemidega mängija (PGSI punktiskoor 1-7) – hasartmängude mängimine on inimesele põhjustanud mõningaid probleeme, hasartmängudega mängimise jätkamine võib viia hasartmängimise süvenemisele ja seega on oht patoloogia väljakujunemiseks. 4 Tõenäoline patoloogiline hasartmängija (PGSI skoor 8+) - inimene kes kogeb hasartmängimisega seonduvalt probleeme ja häireid mitmetes funktsioneerimise valdkondades (isiklik, majanduslik, sotsiaalne, hariduslik, tööalane jms) ning kes on kaotanud kontrolli hasartmängimise üle.

11 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

11

- Kontrolli halvenemine hasartmängimise üle (hasartmängu mängimise algus, sagedus, intensiivsus, kestus, lõpetamine, kontekst);

- Hasartmängu tähtsuse suurenemine, mille tagajärjel muud tegevused jäävad tahaplaanile; - Hasartmängimise jätkamine või suurenemine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele

(suhete halvenemine, rahaline kahju, raskused tööl/õpingutes, tervisekahjud).

Ülemäärase hõivatuse tõttu hasartmängimisest ja raskusest või võimetusest vastu seista tungile mängida hasartmänge kogeb mängija süvenevaid raskuseid sotsiaalses, tööalases ja/või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises. DSM V (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th Edition) kohaselt viitab hasartmängusõltuvusele, kui hasartmängimist iseloomustavad neli või enam järgnevat tunnust:

1. vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset

2. võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist vähendada või lõpetada;

3. korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada;

4. sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine või järgmiste planeerimine;

5. mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil;

6. püüd kaotatud raha tagasi võita;

7. mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses;

8. suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu;

9. teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla. Sõltuvuskäitumine võib olla nii episoodiline kui pidev.

Hasartmängusõltuvuse kriteeriumeid täitev hasartmängimine võib olla pidev või episoodiline ja ilmneb pika aja jooksul (vähemalt 12 kuud) ning põhjustab olulist distressi ja häireid mitmetes funktsioneerimise valdkondades (isiklik, sotsiaalne, hariduslik, tööalane jms). Hasartmängusõltuvusega inimesel võib häire sümptomite avaldumine periooditi olla erinev. Võib esineda nii probleemsemaid kui vähem probleemsemaid mänguperioode. Hasartmängusõltuvusega inimesed võivad oma käitumist varjata, valetada probleemi peitmise eesmärgil ning võivad abi otsida erinevat laadi kaasnevate probleemide lahendamisel. Hasartmängimise põhjuseid võib olla erinevaid. Mõned inimesed võivad otsida põnevust, samas

12 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

12

teiste jaoks võib see olla viis probleemide vältimiseks. Häire sümptomid võivad alata noorukieas või hilisemas täiskasvanueas (APA, 2018). Asjakohase ravi tulemusena loetakse püsivalt taandunuks sümptomeid juhul, kui neid ei ole esinenud 12 kuu jooksul (APA, 2013).

Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja ravi mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused

Üldiselt on leitud, et ca 3% inimkonnast on mõjutatud hasartmängimisest, mis on kooskõlaline Eestis mitmes erinevas laine aastatel 2010-2022 läbiviidud leviku-uuringute tulemustega (HNK). Mehed alustavad hasartmängude mängimisega enamasti noorukieas, naised sageli hiljem.

On mängijaid, kes suudavad hasartmängimisega seotud probleemide tekkimisel hasartmängimise lõpetada või oma mängukäitumist juhtida iseseisvalt, kuid enamasti vajatakse nii lähedaste kui spetsialistide abi probleemidega tegelemisel. Paradoksaalselt aga on leitud, et vähem kui 10% hasartmängusõltuvusega inimestest otsib abi (APA, 2013). Eesti 2021 aasta leviku-uuringu andmetel on raha peale mängimise või panuste tegemisega probleeme kogenud hasartmängijatest 14% kasutanud mingeid abivõimalusi. Kõige sagedamini on lastud endale kehtestada mängukeeld (9%) või räägitud pere, sõprade, tuttavatega (5%). Psühholoogi/psühhiaatri või võlanõustaja teenust on kasutanud 1% või alla selle (HNK, 2021).

Patoloogilise hasatmängimise kujunemisel omavad koosmõju erinevad, nii demograafilised (sugu, vanus, elukoht), isiksuslikud, vaimse ja füüsilise tervisega seotud kui sotsiaal-majanduslikud. Blaszczynski ja Nower (2002) on kirjeldanud rajamudelina probleemse, mõningate probleemidega ja patoloogilise hasartmängimise kujunemist erinevate, bioloogiliste, isiksuslike, arenguliste, kognitiivsete ja õppimisprotsesse hõlmavate psühholoogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Selle mudeli kohaselt jagunevad probleemsed hasartmängijad kolme kategooriasse/rühma: (1) käitumuslikult tingitud probleemsed hasartmängijad, (2) emotsionaalselt haavatavad probleemsed hasartmängijad ja (3) „antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed hasartmängijad.

Käitumuslikult tingitud probleemsed hasartmängijad alustavad mängimisega eelkõige sotsiaalsetel või meelelahutuslikel põhjustel. Mängimist jätkatakse aga käitumusliku kinnitamise (hasartmängimist õpitakse seostama positiivsete emotsioonide kogemise võimaluste ja negatiivsete emotsioonide vältimisega) või hasartmängimisega seotud moonutatud kognitsioonide tõttu (näiteks usutakse, et hasartmängimisega on suurem tõenäosus raha võita kui kaotada). Selle

13 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

13

rühma hasartmängijatel on kõige vähem mängimisega seotud probleeme, kuid nad on haavatavad depressiooni ja ärevushäirete kujunemise suhtes kaotuste tagajärjel. Sellesse kategooriasse kuuluvad mängijad, reageerivad ravile enamasti hästi.

Emotsionaalselt haavatavad probleemsed hasartmängijad on eelneva emotsionaalse haavatavusega, mis muudab tõenäolisemaks hasartmängu probleemi väljakujunemise. Haavatavuse alla võivad kuuluda varasemad negatiivsed elusündmused, ärevus, depressioon, vm psüühkahäired, ebaefektiivsed toimetuleku– ja probleemilahendusoskused. Selle kategooria mängijate jaoks võib hasartmängimine olla üks emotsiooniregulatsiooni strateegiatest, mida rakendatakse (negatiivsete) emotsioonide kogemise vältimiseks. Psühholoogilise ravi üheks eesmärgiks on sellest tulenevalt hasartmängimist põhjustanud ja seda säilitavate emotsionaalsete probleemide käsitlemine.

„Antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed hasartmängijad on sarnaselt emotsionaalselt havatavatele hasartmängijatele eelneva haavatavusega, kuid eelkõige neuroarenguliste/bioloogiliste ja/või psühhosotsiaalsete tegurite suhtes, millede negatiivne mõju suurendab probleemse hasartmängimise kujunemise tõenäosust. Näiteks kõrgem impulsiivsus, antisotsiaalse isiksuse joonte ülekaal, tähelepanu raskused, jms. Sellesse gruppi kuuluvad hasartmängijad alustavad hasartmängimist varem kui teised ja neil esineb enamal määral käitumuslikke probleeme, nagu näiteks raskused isiklikes ja tööalastes suhetes, psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine, suitsidaalsus ja seadusevastane tegevus. Antisotsiaalsete impulsiivsete hasartmängijate ravisoostumus võib olla vähene, ravi tulemuslikkus madal (Blaszczynski & Nower, 2002).

On leitud, et patoloogilise hasartmängimise häire kujunemist ja säilimist ennustab teiste psüühikahäirete esinemine. Sageli esineb HMS koos psühhoaktiivsete ainete tarvitamise häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, muude impulsikontrolli-, ärevus- või meeleolu- ja isiksushäiretega. Samuti on leitud, et patoloogiline hasratmängimine omakorda ennustab muude psüühikahäirete kujunemist, näiteks üldistunud ärevushäire, traumajärgse stressihäire (PTSH) ja ainete tarvitamise häire kujunemist ja säilimist (Kessler et al., 2008; Pallanti et al., 2006).

Ligi kolm neljandikku, 71% hasartmängusõltuvusega inimestest, on välja toonud depressiooni esinemise mingil eluperioodil ja viiendik kuni pooled, 20-40%, et on sooritanud suitsiidkatse. Kõrgemat suitsiidiriski ennustab hasartmängusõltuvuse raskusaste, häire algus nooremas eas, kriminaalne tegevus seoses hasartmängimisega ja perekonnaliikmetel esinevad impulsikontrolli häired (Ledgerwood et al., 2005; Pallanti et al., 2006).

14 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

14

HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes

Ühe pereliikme probleemne hasartmängimine võib põhjustada kahju kogu pere toimetulekule, kõigis eluvaldkondades. Samuti võivad pereliikmete suhtumine ja käitumine olla mängurlust soodustavateks ja säilitavateks teguriteks.

On leitud, et hasartmängusõltuvusega inimeste perekeskkonda iseloomustavad: (1) kõrge stressi ja konfliktide tase, (2) probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel, (3) probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega, (4) tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine, (5) vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene osalemine sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling et al., 2015).

1. Kõrge stressi ja konfliktide tase

Baum (1990) järgi on stress negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Lazarus ja Folkman (1984) seletavad stressi hinnanguprotsessi tulemusena - mille kohaselt olukorrale antud hinnang tingib selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid stressirohke keskkonnaga toimetuleku ressursse. Hinnang stressi kogemusele sõltub stressori sagedusest, tugevusest ja kestusest ja stressi käsitletakse kui terviseprobleemide teket, kulgu ja ravile allumist mõjutavat faktorit. Stressi mõju tervisele võib olla otsene (läbi füsiol. protsesside) ja kaudne (läbi tervisekäitumise) (Cattanach & Rodin, 1988, Sarafino & Ewing, 1999).

Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stress on keha mittespetsiifiline vastus organismilt täiendavaod ressursse ja kohanemist nõudvale sündmusele ja stressi tase oleneb sellest, kui hästi inimene ja teda ümbritseva keskkonna nõudmised kokku sobivad.

Stressi allikad võivad olla nii keskkonnast kui inimesest endast tulenevad. Keskkonnast tuleneva stressi allikateks on olukorra erakorralisus, uudsus, kontrollitavus, kestvus ja väljakutsete kuhjumine. Inimesest tuleneva stressi allikad on bioloogilised (geenid, geeni-keskkonna interaktsioon, toimetuleku kogemus ja stressisüsteemide epigeneetilise koodi väljakujunemine) ja psühholoogilised (isiksuse omadused, olukorra tõlgendamise stiil/ohtlik, ähvardav vs väljakutse/, usk iseendasse ja enesetõhususe hinnang ehk hinnang oma võimele olukorra nõudmistega toime tulla, sotsiaalne toetus).

15 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

15

See, mis igapäevaelus väljendub toimetulekuraskuse, vaimse tervise häire sümptomi või käitumisraskuse/-häirena on käsitletav mitte-efektiivse stressiga toimetuleku strateegia kasutamise tagajärjena (Nezu et al., 2016). Stressiga toimetulekustiilid jagunevad (Lazarus & Folkman, 1984 Maghan 2017

järgi):

A. Probleemile orienteeritud/suunatud toimetulek

B. Emotsioonidele orienteeritud/suunatud toimetulek

C. Vältiv toimetulek

EsimeseL juhul on eesmärgiks kontrollida või kõrvaldada stressi põhjus, teisel juhul hindab inimene stressiolukorda endale ohtlikuks, liialt ressurssi nõudvaks ja distressi tekitavaks (Lazarus & Folkman, 1984; Rees et al., 2015).

Probleemilahenduse stiilid jagunevad omakorda funktsionaalseteks (A) ja düsfunktsionaalseteks (B ja C) probleemilahenduse stiilideks. Kahe viimase kasutamine probleemilahenduse eesmärkidel paradoksaalselt hoiab probleeme alal ja toimib kõrge stressitaseme säilitajana (D´Zurilla & Goldfried, 1971; McMurran, Nezu & Nezu, 2008).

A. Ratsionaalne probleemilahendus (ingl.k. rational problem solving) eeldab spetsiifiliste probleemilahenduse oskuste tundmist või nende omandamist. Probleemilahenduse spetsiifiliste oskustena kirjeldavad Sank ja Shaffer (1984): probleemi määratlemine, muutusega seotud eesmärkide asjakohane püstitamine, alternatiivsete lahenduste genereerimine, alternatiivsete lahenduste (poolt-vastu, kasude-kahjude) kaalumine, lahenduskäigu planeerimine, elluviidud plaani hindamine ja vajadusel ümberhindamine

B. Impulsiivne/hooletu probleemilahendus (ingl.k. impulsivity/carelessness style) on kiirustav ja hooletu, alternatiive kaalutakse vähe või pinnapealselt, kiirustatakse lahendustesse.

C. Vältivale probleemilahendusele (ingl.k. avoidance style) on iseloomulik probleemilahenduse edasilükkamine, passiivsus ja liigne sõltuvus teiste valikutest probleemi lahenduseks.

Mänguri pereliikmete toimetuleku strateegiad kalduvad olema suunatud finantskontrolli võtmisele, sealhulgas mänguri finantside täielikule ülevõtmisele probleemilahenduse eesmärgil, kuid sõltuvalt kaalutletuse määrast võib sarnast lahendust pidada ka impulsiivseks/hooletuks. Pereliikmed püüavad mängurit toetada ja ise toime tulla ka sotsiaalse toe ja abivõimaluste leidmise

16 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

16

ja pakkumise kaudu: selgitamine, ratsionaliseerimine ja nõu andmine, samuti abi otsimine, sealhulgas hasartmängurile toetuse otsimine võivad liigituda kõigi kolme stressiga toimetuleku või probleemilahenduse kategooriana. Mängurist eemale hoidmine, isiklikult olulistele asjadele keskendumine, ebamugavate vestluste edasilükkamine, vms, on näited vältivast probleemilahendusest. Kokkuvõttes on oluline mõista, et mänguri partnerite ja teiste pereliikmete kogetav psühholoogiline stress väheneb sel määral mida tõhusamad on lähedaste toimetulekustrateegiad (Banks et al., 2018).

2. probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel 3. probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega. 4. tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine (vt lisaks ptk. Stigma)

Tõhusa sotsiaalse toetuse tagavad toetavad suhted ja abistavaid toimingud, samuti inimese teadlikkus nende olemasolust ja oma enda vajadustest. Teadlikkuse puhul on oluline, kuivõrd inimene usub (hoolivate) oluliste teiste tahtmisesse ja võimesse teda toetada (Thoits, 2011). Abi ja tuge otsitakse pigem vähe, kuid teenustele pöördunud ja abi saanud pereliikmete rahulolu tase on erinevate uuringute hinnagul üldiselt kõrge. Eelkõige ´hoolivad olulised teised´ leiavad, et tugigrupid on hindamatu väärtusega praktiliste nõuannete ja püsiva emotsionaalse toe allikana (Banks et al., 2018).

5. vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene osalemine sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes suurendab hõivatust hasartmängimisest ja probleemide väljakujunemisel hoiab probleemset mängukäitumist alal (Dowling et al., 2014b; Banks et al., 2018).

HMS mõju lähedastele

Uuringud on näidanud, et ühe pereliikme probleemsel hasartmängimisel on mõju terve pere funktsioneerimisele. Probleemne hasartmängimine mõjutab nii pere- kui intiimsuhteid, nii lähedasi partnereid kui ka teisi pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanemaid, õdesid-vendi ja vanavanemaid ning on leitud, et probleemsete hasartmängurite lastel on kõrgem risk probleemse mängimise kujunemiseks kui mitte probleemsete mängurite lastel. (Dowling, 2014a; )

Halvenenud peresuhted, emotsionaalsed probleemid ja majanduslikud raskused on kõige sagedasemad probleemid, mis mõjutavad mänguri lähedasi ja on leitud seoseid probleemse hasartmängimise ja perevägivalla vahel (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling et al., 2015).

17 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

17

Näiteks Australian National Online Gambling Support Service andmetel leiti, et pereliikmed on kõige rohkem kogenud emotsionaalset stressi (98%), negatiivset mõju suhtele mänguriga (96%), negatiivset mõju enda sotsiaalsele elule (92%) ja majanduslikke raskusi (77%). (Dowling, Rodda et al., 2014a).

Mänguri perekondlikku keskkonda iseloomustab kõrge viha ja konflikti tase ja madal selge ja efektiivse kommunikatsiooni tase. Samuti on sellistes peredes vähem iseseisvust, pühendumist ja toetust, oma emotsioonide selget väljendamist, seotust intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevustega ning sotsiaalsete- ja vabaajategevustega (Dowling, 2014b).

Kogetakse vastuolulisi mõtteid ja tundeid, tuntakse abitust, üksindust ja ollakse teadmatuses selle kohta kas ja kuidas lähedast on võimalik paranemisele suunata, paranemisel toetada. On leitud, et probleemsete mängurite lähedased kalduvad üldpopulatsioonist enamal määral kogema psühholoogilist distressi, mis väljendub depressiooni, ärevuse ja paanikahoogudena, kaldutakse enamal määral tarvitama alkoholi, suitsetama ja häiritud on söömiskäitumine (Dickson-Swift et al., 2005; Patford, 2009; Svensson et al., 2013; Magnusson et al., 2019 järgi; Salonen et al., 2014).

Mänguri partnerid kogevad suurenenud vastutust igapäevaelu korraldamise ja majandusliku toimetuleku ees, mis sageli viib viha ja kibestumiseni, illusioonide purunemiseni ja usalduse kaotuseni (Cunha et al., 2015) Samuti on naissoost partneritel suurem risk kogeda verbaalset ja füüsilist väärkohtlemist (Riley et al. 2018; Holdsworth et al. 2013). Janet Patford (2009) võtab radikaalselt seisukoha, et lähedase eest varjatud, kuid teda potentsiaalselt kahjustav hasartmängimine on juba iseenesest käsitletav lähedase vastu suunatud rünnaku ja vägivallana.

Kõik need stressorid mõjutavad ka lapsi. Majandusliku ja emotsionaalse toe puudulikkusele lisaks mõjutab neid ka füüsiline isolatsioon, ebajärjekindel distsipliin, vanemlik hülgamine või väärkohtlemine ja tõrjumine, kehv rolli-eeskuju, pere konfliktid ning vähenenud turvalisus ja stabiilsus. Samuti on leitud, et mängurite lapsed kogevad rohkem depressiooni, neil on enam käitumis- ja antisotsiaalseid probleeme ning hasartmängu probleeme (Dowling et al., 2015).

Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus

Eelnevale tuginedes võib väita, et probleemse hasartmängimise negatiivseid tagajärgi kogevad lisaks mängurile endale olulisel määral ka tema pereliikmed ja teised lähedased inimesed. Sellest tulenevalt laieneb hasartmängusõltuvusest tingitud abivajadus ka mänguri lähedastele.

18 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

18

Pereliikmete abisoove uurides on leitud, et oodatakse nii mänguri vajadustele kui pere vajadustele suunatud infot ja sekkumisi (Rodda et al, 2020). Näiteks tuntakse huvi nõuannete vastu selle kohta, kuidas suunata mängurit muutusele ja motiveerida teda abi otsima; ning teisalt, kuidas parandada suhete kvaliteeti ja tulla toime mängurluse negatiivsete tagajärgedega perele.

Riley ja kolleegid (2020) viisid läbi 15 süvaintervjuud abi mitteotsiva mänguri partneriga, mis kinnitasid probleemse hasartmängimise kahjustavat mõju olulistele teistele. Partnerite jaoks oli äärmiselt keeruline usaldusväärselt märgata ja hinnata kaaslase mängukäitumist, mistõttu nad kogesid pidevat valvelolekut ja kroonilist muretsemist, samuti suhtekonflikte ja emotsionaalset isoleeritust. Täpsemalt kerkis intervjuudes esile üheksa probleemse mängimise ja selle mõjuga seotud keskset teemat: (1) mängimine kui sotsiaalne aktiivsus, (2) mängimise probleemist teadlikuks saamine, (3) rollikonflikt, (4) stigma, (5) eitus, (6) terviseprobleemid, (7) partnerist eraldatus, (8) ülemäärane valvsus, (9) suhte turvalisus. Uuringust ilmneb selge vajadus sekkumiste järele, mis aitaksid probleemsete mängurite kaaslastel nii kaitsta iseenda heaolu kui motiveerida tõenduspõhistele strateegiatele tuginedes abi mitteotsivat mängurit probleemi tunnistama ja abi otsima.

Taolisest vajadusest hoolimata on näiteks Soomes probleemsete mängurite abi otsivate lähedaste hulgas läbi viidud küsitluse hinnangul lähedastele pakutavate abistavate teenuste valik ja toetus vähene või puudub üldse (Järvinen-Tassopoulos, 2020). Seda olukorras, kus abi otsinud lähedased raporteerisid võlgadest teadlikuks saamisega kaasnevat häbi, sotsiaalse stigmatisatsiooni hirmu, usaldamatust partnerluses ning probleemi lahendamiseks ja edasiste võlgnevuste tekkimise vältimiseks majapidamisvastutuse võtmist. Järvinen-Tassopoulos´e (2020) hinnangul asetab selline olukord ja (muuhulgas stigmatiseerimise hirmust tulenev) abi vähene kättesaadavus probleemse mänguri lähedased tervise-ebavõrdsuse ja sotsiaalse marginalisatsiooni suurenenud riski alla.

Kokkuvõttes kerkib probleemse hasartmängimise mõju ja lähedaste abisoove uurides esile kaks olulist valdkonda, milles on vajalik psühholoogiline abi mänguri olulistele teistele:

1. mängurist pereliikme motiveerimine abi otsima ja tema toetamine sellel teekonnal; 2. ning toimetulek probleemse hasartmängimise kahjustavate tagajärgedega lähedaste endi

heaolule.

Seejuures on enim sekkumist vajavateks lähedaste kogetavateks tagajärgedeks emotsionaalsed probleemid nagu ärevus, alanenud meeleolu, kõrgenenud distress, üksildustunne; suhteprobleemid nagu kõrgenenud konfliktsus, häiritud kommunikatsioon ja usaldus, ka verbaalne ja füüsiline vägivald; ning praktilised probleemid nagu majanduslikud raskused ja igapäevane toimetulek.

19 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

19

Stigma

Probleemsed hasartmängijad kogevad sageli negatiivseid sotsiaalseid reaktsioone oma mängimisele. Paljud mängurid tajuvad, et probleemses hasartmängimises nähakse eelkõige inimese enda süüd, et mängureid peetakse vastutustundetuteks, et nende suhtes tuntakse viha ja põlgust (Hing et al., 2015). Tõepoolest on leitud, et võrreldes ainesõltuvustega nähakse käitumuslikke sõltuvusi sagedamini moraalses raamistikus (Thege et al, 2015).

Stigmaga kaasnevad sageli negatiivsed stereotüübid, sotsiaalne eemaldumine, emotsionaalsed reaktsioonid, staatuse kaotus ja diskrimineerimine. Probleemset hasartmängimist seostatakse negatiivsete isikuomadustega nagu vähene enesekontroll, süütunde puudumine, riskialdis käitumine, ebarealistlikud uskumused (Carroll, Rodgers, Davidson, & Sims, 2013; Hing et al., 2015). Mängurluse stigmatiseeritus ühiskonnas mõjutab ka mängurite endi minapilti ja enesekohaseid hoiakuid (Tavares et al., 2002). Sageli leiab aset enese stigmatiseerimine - olukord, kus stigmatiseeritud seisundis inimene teadvustab, võtab omaks ja internaliseerib seisundiga seotud negatiivsed stereotüübid (Corrigan, Larson, Kuwabara, 2010). Kokkuvõttes mõjutab stigma negatiivselt nii mänguri kui lähedaste sotsiaalset enesetaju, suhteid, abiotsivat käitumist ja seeläbi pärsib taastumist ja säilitab probleemi.

Link et al. (2004) kirjeldasid viit stigmaga toimetuleku strateegiat: (1) probleemse seisundi varjamine, (2) sotsiaalsete interaktsioonide ja toe vältimine, (3) teiste harimine oma seisundi osas, (4) diskrimineerimise ja eelarvamustega võitlemine ning (5) kognitiivne distantseerumine stigmatiseeritud grupist.

Probleemsed hasartmängurid kasutavad nimetatud strateegiatest kõige sagedamini probleemi varjamist (Carroll et al., 2013; Hing et al., 2015; Horch & Hodgins, 2015; Link et al., 2004), mis on ka üks häire sümptomeid. On leitud, et varjamine tuleneb hirmust tõrjumise, häbi, “probleemseks mänguriks” sildistamise, ning stereotüpiseerimise, hukkamõistu, häbistamise ja diskrimineerimise ees (Hing et al., 2015). Seega võivad salatsemine ja elust eemaldumine olla viisid hasartmängusõltuvusega kaasneva stigmaga toimetulekuks. Samuti on stigma põhjuseks, miks nii vähesed oma probleemidele lahendusi otsivad. Nimelt otsivad professionaalset abi vaid umbes 15% sõltuvusprobleemidega inimestest (Productivity Commission, 2010). Eesti 2021 aasta leviku-uuringu andmetel on raha peale mängimise või panuste tegemisega probleeme kogenud hasartmängijatest 14% kasutanud mingeid abivõimalusi. Lisaks näitavad mitmed uuringud, et abi ei otsita enamasti enne, kui ollakse jõutud kriisiolukorda. (Hing et al., 2015a; Suurvali et al., 2009).

20 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

20

Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas

Janet Patford (2009) hinnangul võib mänguri lähedasest saada probleemse hasratmängimise ohver, probleemse hasartmängimise võimaldaja või probleemiga tegelemisel oluline tugi ja abi.

Just viimast silmas pidades, esitab autor küsimuse lähedastele selle kohta, milles ja missugust ennetavat ja/või sekkuvat professionaalset tuge vajab abi otsiv ja suhet säilitada sooviv lähedane ning toob esile esmase probleeme ennetava sekkumisena abielu-eelselt partneri finantskäitumisest teadlikuks saamise.

Teisese ennetuse sekkumistena pidasid intervjueeritud lähedased oluliseks üldise teadlikkuse tõstmist probleemsest hasartmängimisest, selle mõjudest mänguri lähedastele ja lähedase kogetavate raskuste normaliseerimist, et vähendada stigma mõju abi ja toetuse küsimisele. Kolmandase ennestusena tuuakse esile vajadust spetsiifiliste nõustamise ja tugiteenuste järele.

Sõltuvushariduse Selts (ingl. l. Addiction Education Society) kirjeldab ja soovitab kasutada sõltuvushäirega lähedase toetamisel nelja-sammulise mudelit ning annab lähedasele soovitused nii selle kohta, mida võiks teada kui käitumisjuhised selle kohta, mida võiks enese ja lähedase toetamisel ette võtta:

1. Sõltuvusest harimine

a. õpi tundma ja otsi infot lähedase spetsiifilise sõltuvuse vormi kohta

b. otsi võimalusi lähedaste tugi ja/või eneseabi grupis osalemiseks (nt Al-Anon 12- sammu program)

2. Otsi professionaalset abi

a. õpi tundma professionaalse abi võimalusi

b. õpi tundma enese-abi grupitoe ja -sekkumiste võimalusi

c. otsi abi ja nõustamise võimalusi endale

d. julgusta ja toeta lähedast abi otsimisel

3. Sekkumise (ingl. k. intervention) korraldamine

a. sekkumise planeerimisel küsi abi spetsialistilt

b. sekkumise planeerimisel ja läbiviimisel kaasa spetsialist

c. konfronteeruva sekkumise läbiviimine

4. Säilita suhe ja piirid

21 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

21

a. paku emotsionaalset tuge, kuid hoidu sõltuvus(käitumist) säilitavast toest (nt sõltuvuse rahastamine)

b. õpi tundma efektiivseid kommunikatsiooni strateegiaid - omanda efektiivse suhtlemise oskused

c. ole valmis osalema lähedase raviprotsessis

d. tunne ja hoia oma piire - käitumist, mida ei saa aktsepteerida ära aktsepteeri

Kristoffer Magnusson (et al., 2019) on piloteerinud ja kirjeldab (probleemse) mänguri ´hoolivale olulisele teisele´ suunatud üheksast moodulist koosnevat online teraapiaprogrammi viidates programmis nimetatud valdkondade/teemade käsitlemise olulisusele (Magnusson et al., 2019, artikli originaalis Tabel 1 vt Lisa 2). Ülevaade nimetatud teraapiaprogrammist on kirjeldatud Tabelis 2.

22 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

22

Tabel 2

Mänguri lähedasele suunatud online teraapiaprogrammi ülevaade (Magnusson et al., 2019)

Moodul Mooduli sisukirjeldus/käsitletud teemade loetelu

1. Psühhoedukatsioon hasartmängimisega seotud probleemidest

programmi sisu ja veebplatvormi tutvustus; hasartmängimisega seotud probleemidest üldiselt, hasartmängimisele viitavad märgid, bipsühhosotsiaalne mudel; hasartmängimisega seotud probleemi kujunemine ja (muutuse) eesmärgistamine

2. Funktsionaalne analüüs ja hasartmängimisega mitte-seotud tegevuste algatamine ja läbiviimine

funktsionaalse analüüsi meetodi ja hasartmängimise ajede tundmaõppimine; alternatiivsete tegevuste algatamine ja julgustamine

3. Nii mänguri kui lähedase käitumuslik aktiveerimine ja psühholoogilised hüved/tasud (ingl.k. rewards)

mänguri ´hooliva olulise teise´ toetamine endale oluliste väärtuste (taas) leidmisel, käitumuslik aktiveerimine ja enesehüvitamine vs -hävitamine, suhete taastamine mängurist lähedasega, ühiste tegevuste leidmine ja võimaldamine

4. Psühhoharimine motivatsioonist, ´hooliva olulise teise´ majandusliku toimetuleku kaitse

mängimine, muutuse motivatsioon ja muutuse staadiumid, vastupanust hoiduv või seda vähendavad viisid probleemsest mängukäitumisest rääkimisel

5. Mängukäitumist tahtmatult võimaldavad käitumised

Tahtmatu võimaldamise viisid (raha laenamine, võlgade kustutamine, jms), loomulikud negatiivsed tagajärjed ja nende kogemise võimaldamine

6. Suhtlemisoskuste treening, motiveeriva intervjueerimise põhimõtted

aktiivne kuulamine, aktiivse kulamise oskused suhtlemisel, efektiivse kommunikatsiooni põhimõtted

7. Probleemilahendus prbleemilahendamise oskused, -etapid

8. Mänguri toetamine ravile pöördumiseks muutuse valmidusest/motivatsioonist lähtuva sekkumiseks sobiva aja ja viisi leidmine, suhtlemisoskused vestluste läbiviimisel, erinevate abivõimaluste arutelu, toetus ja abi ravi käigus, tagasilangustes

9. Praktilised harjutused ja hindamine praktilised harjutused, hindamine ja tegevuskava planeerimine

23 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

23

HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM

Grupisekkumiste kohta üldiselt ollakse arvamusel, et grupp meetodina võiks olla eelistatud valik olukorras, kus (Evans et al., 2001, 2005 in Reichenberg & Seligman, 2014):

- grupiliikmed vajavad sotsiaalset tuge ja/või võimalust omandada/harjutada sotsiaalseid oskuseid, sh suhtlemise ja probleemilahenduse oskused ja siis, ...

- ... kui grupiliikmete esmane vajadus on seotud info ja/või ... - ... emotsionaalse toe saamise ja jagamisega, - reaalsuse testimise võimaluste leidmisega.

Tugigrupina käsitletakse käesoleva projekti raames enese-abi fookusega terapeudi poolt assisteeritud grupikohtumisi (Nilsson et al., 2018, Magnusson et al., 2019).

Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on käesoleva projekti raames loodud ja planeeritakse läbi viia pilootprojektina probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud seitsmest moodulist koosnev kümne grupikohtumisega tugirühm järgmise programmi alusel (Tabel 3):

24 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

24

Tabel 3

Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud seitsmest moodulist koosnev kümne grupikohtumisega tugirühm järgmise programm

Moodul Mooduli sisukirjeldus/käsitletud teemade loetelu

1. Moodul I: Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hindamine5, kogemuse jagamine ja programmi tutvustamine

1. Grupikoostöö algatamine ja käivitamine (hindamine, sekkumise mõjuskaalad) 2. Psühhoharimine (HMS, mis see on, kuidas ära tunda; HMS tasemed; HMS

kaasnevad probleemid)

2. Moodul II: Psühhoedukatsioon - HMS kujunemist ja säilimist mõjutavad tegurid

1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid 2. Säilitavad tegurid (suhtekäitumise funktsionaalne analüüs, sh mänguteemade

domineerimine, mänguteemat mitte puudutavate tegevuste planeerimine ja käitumise aktivatsioon, jm)

3. HMS mõju pereliikmetele (pereliikme mõju küsimustik)

3. Moodul III: HMS muutuse motivatsioon 1. Muutusega seotud ambivalentsus ja vastupanu 2. Raskused abi ja toe otsimisel, muutuste elluviimisel, sh stigma 3. Muutuse staadiumid (muutuse valmiduse transteoreetiline käsitlus; Prochaska

& DiClemente, 1983; Prochaska, DiClemente & Nocross 1992)

5 Tugigrupi sekkumiskava hindamise eesmärgil viiakse esimesel kohtumisel läbi lähedase tajutud enesetõhususe ja emotsionaalse enesetunde hinnang. Tulemusena on ootus, et programmi läbimisel väheneb lähedast poolt kogetav ärevuse ja depressiooni tase, suureneb suhtega rahulolu, enesetõhusus (sarnane raporteeritud tulemus: Magnusson et al., 2019). Hindamisel kasutatakse programmi eelselt ja programmi läbimise järgselt projekti meeskonna poolt koostatud mõjuskaalasid/-küsimustikke (Lisa 2)

25 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

25

4. Moodul IV: HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks

1. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused ja põhimõtted (suhtlemise vastastikusus, suhtlemisvahendid)

2. Kuulamisoskused ja -tõkked, aktiivse kuulamise oskus ja võtted/tehnikad)

5. Moodul V: Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni treening - enesekehtestamise treening

1. Enesekehtestamine (vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, mina-sõnum) 2. Kodutöö – vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, käitumiskokkulepete

sõlmimine - vestluse läbiviimisel abiks muutuse staadiumi tööleht)

6. Moodul VI: Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni treening - probleemilahendusoskused

1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel 2. Probleemilahenduse treening (probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid) 3. Kodutöö – vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, käitumiskokkulepete

sõlmimine abi ja toe leidmise fookusega

7. Moodul VII: Stress, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused

8. Sekkumis- ja tegevuskava planeerimine 1. Isikliku sekkumis- ja tegevuskava planeerimine, grupiarutelu võimalikest raskustest (grupikohtumiste käigus õpitust-kogetust lähtuvalt)

2. Kodutöö - tegevuskava rakendamine igapäevaelus

9. Tegevuskava hindamine (ajaintervall u.1 kuu)

1. Raskuste analüüs, grupiarutelu, tegevuskava muutus vajadusel

10. Järelkohtumine (u. 2 nädalat - 2 kuud grupi lõpetamisest)

1. Reflektsioon, järelhindamine (sekkumise mõjuskaalad) 2. Grupitegevuste ja –koostöö tagasiside (projekti tagasiside küsimustik)

26 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

26

LISAD

Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna

Tugigrupp hasartmängija lähedastele

Tugigruppi on oodatud hasartmänguri täisealised lähedased (isa, ema, õde/vend, vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber), kes soovivad mõista, mis on probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit, mänguri lähedasi ning kuidas leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Tugigrupis arutame nii seda, kuidas lähedasena aidata mängurit - kuidas motiveerida teda abi otsima ja teda paranemise teekonnal toetada; kui seda, kuidas hoida ja tõsta iseenda emotsionaalset heaolu ning parandada suhteid, mis on lähedase probleemse hasartmängimise tagajärjel kahjustada saanud.

Üks grupikohtumine kestab 90-120 minutit, millest umbes poole moodustab planeeritud teema käsitlemine ja teise poole grupiliikmetele oluliste, emotsionaalset tuge vajavate küsimuste arutelu ja jagamine.

Muu oluline info:

- Grupis osalemine on tasuta, grupitegevus on rahastatud projekti "Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" poolt

- Grupp avatakse 3 osaleja registreerumisel, grupis saab osaleda kuni 10 liiget ja juba avatud gruppi liituda ei saa.

- Grupikohtumised toimuvad eelistatult kohtumistena ühises ruumis, kuid vajadusel ja sõltuvalt kehtivatest piirangutest riigis viiakse kohtumised läbi virtuaalselt. Grupikohtumise koha kohta antakse täpsemad juhised registreerunutele hiljemalt 5 tööpäeva enne kokkulepitud kohtumist või lähtuvalt muutustest riiklikus tervisepoliitikas piirangute kehtestamisel.

27 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

27

Registreerumine ja kontakt:

- Registreerumisel kirjuta oma osalemise soovist aadressil: [email protected] - Meile saadetud kirja teema reale palume märkida, missuguse piirkonna grupiga

soovitakse liituda (näiteks: tugigrupp TALLINNAS) - Registreerumisel palume teada anda grupis osaleja ees- ja perekonnanimi, vanus, seos

mänguriga ja veel midagi, mida peab osaleja oluliseks enda kohta teada anda. Lisaks mõne reaga grupis osalemise soovi kohta.

NB! Registreerumine on avatud kuni 2 nädalat enne planeeritud grupitegevuse algust.

Grupp avatakse kolmes Eesti piirkonnas:

TALLINNAS toimuvad grupikohtumised kl.18.00 järgmistel kuupäevadel:

21.10.2021; 04.11.2021; 18.11.2021; 02.12.2021; 16.12.2021; 13.01.2022; 27.01.2022; 10.02.2022; 10.03.2022; 14.04.2022

Gruppi viivad läbi: Kristel Altmäe, psühholoog, pereterapeut; Mari Munk, kliiniline psühholoog; Sandra Vetik, psühholoog

TARTUS toimuvad grupikohtumised kl. 19.30 järgmistel kuupäevadel:

20.01.2022; 03.02.2022; 17.02.2022; 03.03.2022; 24.03.2022; 31.03.2022; 14.04.2022; 28.04.2022; 26.05.2022; 30.06.2022

Gruppi viivad läbi: Mari Munk, kliiniline psühholoog; Sandra Vetik, psühholoog

KIRDE-EESTIS, JÕHVIS toimuvad grupikohtumised kl. 18.00 järgmistel kuupäevadel:

14.01.2022; 28.01.2022; 11.02.2022; 25.02.2022; 11.03.2022; 25.03.2022; 08.04.2022; 22.04.2022; 20.05.2022; 17.06.2022.

Gruppi viivad läbi: Kaja Laidre, psühholoog; (Aili Maar, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut)

28 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

28

Grupikohtumiste meelespea:

TALLINN

- päev, kuupääev (aeg)

TARTU

- päev, kuupäev (aeg)

Kirde-Eesti, JÕHVI

- päev, kuupäev (aeg)

Gruppi viivad läbi:

Kristel Altmäe, psühholoog, pereterapeut; Mari Munk, kliiniline

psühholoog; Sandra Vetik, psühholoog

Mari Munk, kliiniline psühholoog; Sandra Vetik,

psühholoog

Kaja Laidre, psühholoog; (Aili Maar, kliiniline psühholoog,

psühhoterapeut)

oktoober´21 - N, 21.okt. (kl. 18.00)

november´21 - N, 04.nov. (kl. 18.00)

- N, 18.nov. (kl. 18.00)

detsember´21 - N, 02.dets. (kl. 18.00)

- N, 16.dets. (kl. 18.00)

jaanuar´22 - N, 13.jaan. (kl. 18.00)

- N, 27.jaan. (kl. 18.00)

- N, 20.01 (kl. 19.30) - R, 14. jaan (kl.18.00)

- R, 28. jaan (kl.18.00)

veebruar´22 - N, 10.veebr. (kl. 18.00) - N, 03.02 (kl. 19.30)

- N, 17.02 (kl. 19.30)

- R, 11. veebr (kl.18.00)

- R, 25. veebr (kl.18.00)

märts´22 - N, 10.märts (kl. 18.00) - N, 03.03 (kl. 19.30)

- N, 24.03 (kl. 19.30)

- N, 31.03 (kl. 19.30)

- R, 11. märts (kl.18.00)

- R, 25. Märts (kl.18.00)

aprill´22 - N, 14.aprill (kl. 18.00) - N, 14.04 (kl. 19.30)

- N, 28.04 (kl. 19.30)

- R, 08. aprill (kl. 18.00)

- R, 22. aprill (kl. 18.00)

mai´22 - N, 26.05 (kl. 19.30) - R, 20. mai (kl. 18.00)

juuni´22 - N, 30.06 (kl. 19.30) - R, 17. juuni (kl. 18.00)

Sisukate grupikohtumisteni,

HNK

29 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad

30 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Nimi: _______________________ kuupäev: ________

TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE

Esitame mõned küsimused, et nii meil kui Teil endal oleks võimalik hinnata grupikohtumiste tulemusena toimunud muutust emotsionaalses enesetundes ja enesetõhususe hinnangus.

1. Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda.

1) Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige paremini kirjeldab seda, kuivõrd see probleem on teid häirinud viimase kuu vältel

2) Nüüd märkige ristikesega see vastusevariant, mis kõige paremini kirjeldab seda,

kuivõrd see probleem on viimase kuu vältel olnud seotud lähedase hasartmängimisega

31 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) mil määral seostate hinnangut oma emotsionaalsele enesetundele lähedase hasartmängimisega? 0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10 Palun täpsustage:

3. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) mil määral mõjutab lähedase hasartmängimise probleem teie rahulolu omavahelise suhtega? 0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

4. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) nõustumist järgmiselt esitatud väidetega:

1) Ma tean, mis on probleemne hasartmängimine 0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

2) Ma mõistan oma lähedase hasartmängimise põhjuseid

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

3) Ma tean mil moel saan toetada oma lähedast hasartmängimisega kaasnevate probleemide lahendamisel

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

4) Ma tean, milline on probleemse hasartmängimise mõju teistele pereliikmetele/lähedastele

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

5) Ma tean mida saan teha iseenda emotsionaalse enesetunde taastamiseks ja hoidmiseks, kui see on olnud mõjutatud mu lähedase hasartmängimisest

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

6) Ma oskan läbi viia oma lähedast ja meie suhteid puudutavaid vestluseid hasartmängimist puudutavates küsimustes

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

32 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik

Palun hinda skaalal 0-10 (10 = 100%) nõustumist järgmiselt esitatud väidetega:

1. Soovitan grupis osalemist hasartmängija lähedasele:

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

Palun täpsusta:

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

2. Grupis osalemine on olnud mulle emotsionaalselt toetav ja julgustav:

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

Palun täpsusta:

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

3. Grupis jagatud info on olnud mulle vajalik ja abistav:

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

Palun täpsusta:

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

4. Grupitöö on olnud ladusalt korraldatud:

0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10

Palun täpsusta:

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

5. Mida pead oluliseks lisada ja/või soovitad silmas pidada grupitöö edasisel planeerimisel (nt teemad, mida ei käsitletud vm soovitused)

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

33 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted

VAHEARUANNE, juuni 2021

Planeeritud projekti tegevustest on: - Loodud projektimeeskond ja jaotatud tegevused-vastutused - Projekti meeskond on end kurssi viinud mujal maailmas olemasolevate praktikatega

probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma teenuse osutamisel ja koostanud sellekohase ülevaate

- Ühisloomena on kirjeldatud Eesti oludest ja võimalustest lähtuv programm - On loodud tugirühma teenuse tutvustused teenuse sihtrühmale - Planeeritakse teenuse tutvustamist tugirühmade komplekteerimiseks Tallinnas, Tartus

ja Kirde-Eestis

VAHEARUANNE, detsember 2021

Planeeritud projekti tegevustena on ellu viidud perioodil juuli 2021 - detsember 2021: 1. Tugirühma teenuse käivitamise faas.

Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)

2. Tugirühma teenuse läbiviimise faas (käesolevalt jätkuv). Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022) Regulaarselt viiakse läbi tugirühmade komplekteerimist Tallinnas, Tartus ja Kirde Eestis:

- Keskmiselt sagedusega kord kuus saadetakse välja teavitused planeeritud grupitegevustest erialaliitudesse, kohalikesse omavalitsustesse

- Grupitegevuse infot levitatakse HNK kodulehel ja sotsiaalmeedias (HNK Facebook leht)

- Läbi viidud teavituskampaania raadios Alustatud on grupitegevusega Tallinnas

- Gruppi viivad läbi psühholoogid Kristel Altmäe, Mari Munk ja Sandra Vetik. - Toimunud on kokku viis grupikohtumist, grupitegevus jätkub 2022 (vt teavitus-,

infoleht)

34 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud

- Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritaks ja täiendatakase vastavalt grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)

VAHEARUANNE, juuni 2022

Käesolevalt jätkuv - tugirühma teenuse läbiviimise faas (periood: okt 2021 - sept 2022) Eesmärk ja tulem: Tugirühma viiakse läbi planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral. Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Kokkuvõte: perioodil jaanuar 2022 - juuni 2022 on olnud planeeritud ja läbi viidud tugigrupi toimumisest regulaarsed teavitused, grupitegevuste ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis. Grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober kuni aprill 2022. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeritakse teise tugigrupi komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022, teavitustega alustatud mais 2022

1. Projekti tegevused perioodil jaanuar 2022 - juuni 2022: Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud keskmiselt sagedusega kord kuus

- Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritakse ja täiendatakase vastavalt grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)

Regulaarselt viiakse läbi tugirühmade komplekteerimist Tallinnas, Tartus ja Kirde Eestis: - Keskmiselt sagedusega kord kuus saadetakse välja teavitused planeeritud

grupitegevustest erialaliitudesse, kohalikesse omavalitsustesse, jt sihtrühmaga vahetult või kaudselt seotud vaimse tervise spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise tugiteenuste pakkujatele (KOV sotsiaaltöötajad, lastekaitse töötajad, perearstid,-õed jt)

- Grupitegevuse infot levitatakse HNK kodulehel ja sotsiaalmeedias (HNK Facebook leht), läbi viidud teavituskampaania raadios

- Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeritakse teise tugigrupi komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022, teavitustega alustatud mais 2022

35 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

1.1. Grupitegevuse läbiviimine TALLINNAS:

- Teavitused HNK koduleheküljel (pidevalt uuenev info), sotsiaalmeediasja erinevates erialaliitude, sihtgrupiga seotud tugiteenuste pakkujate, jt meililistides.

- Gruppi registreerus 4 lähedast, grupitegevuses osales 3 hasartmängija lähedast. - Grupitöö planeeriti ja viidi läbi kümnel korral, perioodil oktoober kuni aprill

2022 (täpsemalt vt lisatud Tabel 2) - Gruppi viisid läbi psühholoogid Kristel Altmäe, Mari Munk ja Sandra Vetik - Grupitegevuste kava ja tulemused: Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute

võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt on toimunud kahe osaleja emotsionaalses seisundis paranemine kõikide mõõdetud aspektide osas. Ühel osalejal langesid skoorid 5-l skaalal 6-st, üks skaala jäi samale tasemele (skoor enne ja pärast oli 0). Ühel osalejal langesid skoorid 4-l skaalal 6-st, kaks skaalat jäid samale tasemele (skoor enne ja pärast oli 0). Ühel osalejal jäid 3 skaala skoorid 6-st samaks (kahe skaala puhul oli skoor enne ja pärast 0). 3 skaala skoorid tõusid (ÜÄR, AST, INS). Viimast tulemust on võimalik tõlgendada erinevatest vaadetest lähtuvalt, mh seletab üldise ärevuse kasvu probleemist teadlikuks saamine sama-aegselt tajutud vähese kontrollitunde ja/või enesetõhususega (Tabel 6).

Tabel 4 Grupitegevuste läbiviimine perioodil oktoober 2021 - aprill 2022

Kuupäev Osalejate arv

Teema Läbiviijad

21.10.21 3 Sissejuhatus, tutvumine. Enesekohased küsimustikud. Sissejuhatus hasartmängusõltuvuse teemasse.

K. Altmäe, M. Munk

04.11.21 3 HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele.

K. Altmäe, M. Munk

18.11.21 1 Muutuse kontseptsioon, lähedase motiveerimise võimalused.

K. Altmäe, S.Vetik

02.12.21 3 Muutuse staadiumid, tööleht. M. Munk, S. Vetik

16.12.21 3 Enesekehtestamine, mina-sõnumid. K. Altmäe, S. Vetik

13.01.22 3 Probleemilahendusoskused (1) K. Altmäe, K. Laidre

36 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

27.01.22 0 Grupikohtumine jäi ära osalejate haigestumise tõttu.

10.03.22 1 Probleemilahendusoskused (2) K. Altmäe

31.03.22 3 Stressiga toimetulek, eneseregulatsiooni oskused.

K. Altmäe, K. Laidre

07.04.22 3 Eneseregulatsiooni harjutused. Enesekohased küsimustikud.

K. Altmäe

14.04.22 3 Grupi lõpetamine, tagasiside. K. Altmäe

1.2. Grupitegevuse läbiviimine KIRDE-EESTIS, tegevused, tulemused ja järeldused/ettepanekud:

- Grupitegevuse alustamine planeeriti 19.11.21 - Teavitused perioodil august 2021 - november 2022: HNK koduleheküljel ja

sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info, infolehed/teavitused sihtrühmaga vahetult või kaudselt seotud vaimse tervise spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise tugiteenuste pakkujatele. Siht-teavitused sihtühmaga seotud vaimse tervise valdkonna spetsialistidele (nt Kirde- Eesti sõltuvusnõustamisega tegelevates asutustes) ja info HNK kodulehel, sotsiaalmeedias loodud valmisolekuga grupitegevus vajadusel läbi viia vene keeles, st nii eesti kui vene keeles.

- Kuna gruppi registreerujaid ei olnud, otsustas projektimeeskonna koosolek läbi viia uue teavituse (periood detsember 2021- jaanuar 2022) ja grupitegevusega alustada 14.01.22. Teavitused: HNK koduleheküljel ja sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info, siht-teavitused Kirde- Eesti sõltuvusnõustamisega tegelevates asutustele, KOV sotsiaalteenistuste pakkujatele. Gruppi registreerujaid ei olnud.

- Projektimeeskonna koosolekul otsustati läbi viia teabepäev Kirde- Eesti KOV sotsiaaltöö spetsialistidele 07.04.22. Eelnevalt saadetud teavitus kõigile sotsiaaltöö spetsialistidele, kelle e-posti aadressid olid leitavad KOV-ide kodulehekülgedelt (alates 15.03.22). Teabepäeva läbi ei viidud kuna registreerus 1 osaleja, kellega suheldi vahetult.

- Projektimeeskonna arutelu ja kujunenud olukorra põhjal ettepanekud edasiste tegevuste kavandamiseks:

- Teavitustega alustada vähemalt pool aastat enne planeeritudgerupitegevuse algust, teavitus mitmes etapis.

37 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

- Sihtrühmaga vahetult seotud spetsialistidele suunatud info- ja teavitusürituste läbiviimine, sh info jagamine.

1.3. Grupitegevuse läbiviimine TARTUS, tegevused, tulemused ja

järeldused/ettepanekud:

- Grupitegevuse alustamine planeeriti 20.01.2022; liitumisvõimalusega kuni 17.01.2022. - Kuna gruppi registreerujaid ei olnud piisavalt otsustas projektimeeskonna koosolek

grupitegevusega alustada 24.03, liitumisvõimalusega kuni 17.03 - Teavitused perioodil detsember 2021 - jaanuar 2022, teise grupi kohta perioodil

veebruar-märts 2022: HNK koduleheküljel ja sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info, infolehed/teavitused sihtrühmaga vahetult või kaudselt seotud vaimse tervise spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise tugiteenuste pakkujatele.

- Grupitegevuses osaleda soovijatega vahetu suhtlus e-kirja, vajadusel telefoni teel. - Märtsis, 17.03.2022 planeeritud grupiga soovis liituda 3 hasartmängija lähedast.

Grupikohtumised planeeriti epidemioloogilise olukorra piirangutest ja grupiliikmete valmisolekust lähtuvalt läbi viia veebikohtumistena.

- Esimene grupikohtumine viidi läbi plaanitult 24.03, osales üks registreerunu, teistelt grupikohtumise järgselt saadud teada, et muutsid osalussoovi osas meelt. Planeeritud grupikohtumisel osalenule pakuti individuaalse nõustamise võimalust.

- Projektimeeskonna arutelu ja kujunenud olukorra põhjal ettepanekud edasiste tegevuste kavandamiseks:

- Teavitustega alustada vähemalt pool aastat enne planeeritudgerupitegevuse algust, teavitus mitmes etapis.

- Sihtrühmaga vahetult seotud spetsialistidele suunatud info- ja teavitusürituste läbiviimine, sh info jagamine.

38 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

VAHEARUANNE, detsember 2022

Projekti tegevused perioodil juuli 2022 - detsember 2022:

1. Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud keskmiselt sagedusega kord kuus: − Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritakse ja täiendatakase vastavalt

grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)

2. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise tugigrupi

komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022. − Projekti perioodil juuli 2022 - detsember 2022 komplekteeriti ja viidi läbi

kümne kohtumisena veel üks grupitegevus Tallinnas perioodil 12.09 – 28.11.2022 (Tabel 5).

− Teavitustega alustati mais 2022 HNK koduleheküljel (pidevalt uuenev info), sotsiaalmeedias (sh HNK Facebooki kodulehel) ja erinevates erialaliitude meililistides ning nõustamiskeskustes (sh Eesti Perearstide Seltsile, Katriito OÜ, Eesti Psühholoogide Liit, EKKA, Skeemiteraapia Ühing Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Psühhiaatrite Selts). Samuti saadeti samasuguse intervalliga teavitusi Tallinna linna kõikide linnaosade sotsiaalabi osakondadele ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti allasutustele.

− Gruppi registreerus 7, grupitegevuses osalesid 6 mänguri lähedast (üks neist Zoom-i teel).

− Gruppi viisid läbi psühholoogid Kaja Laidre, Mari Munk ja Sandra Vetik − Grupitegevuste kava ja tulemused: Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde

hinnangute võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt viitavad tulemused kokkuvõttes emotsionaalse seisundi paranemisele kuuest osalejast viiel, seejuures neljal osalejal oli vähemalt ühe skaala puhul paranemine ka kliiniliselt olulisel tasemel.

39 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Tabel 5

Grupitegevuste läbiviimine perioodil september - november 2022

Kuupäev Osalejate arv

Teema Läbiviijad

12.09.22 6 Sissejuhatus, tutvumine. Enesekohased küsimustikud. Sissejuhatus hasartmängusõltuvuse teemasse.

K. Laidre, M. Munk

19.09.22 6 HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele.

S. Vetik, M. Munk

26.09.22 6 Muutuse kontseptsioon, lähedase motiveerimise võimalused.

K. Laidre, S. Vetik

03.10.22 5 Muutuse staadiumid, tööleht. K. Laidre, S. Vetik

10.10.22 4 Enesekehtestamine, mina-sõnumid. K. Laidre, S. Vetik

17.10.22 4 Probleemilahendusoskused (1) K. Laidre, M. Munk

24.10.22 6 Probleemilahendusoskused (2) K. Laidre, M.Munk

31.10.22 6 Stressiga toimetulek, eneseregulatsiooni oskused.

S. Vetik, M.Munk

14.11.22 6 Eneseregulatsiooni harjutused. Enesekohased küsimustikud.

K. Laide, S. Vetik

28.11.22 5 Grupi lõpetamine, tagasiside. K. Laidre, M. Munk

40 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

PROJEKTI KOKKUVÕTE

Projekti periood jaanuar 2021 – detsember 2022

Projekti perioodil jaanuar 2021 – detsember 2022 on ellu viidud kõik nelja prioriteedina planeeritud tegevused:

I. Tugirühma teenuse kirjeldamine ja programmi loomine.

Eesmärk ja tulem: projekti meeskond viib end kurssi mujal maailmas olemasolevate praktikatega probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma teenuse osutamisel, kirjeldab Eesti oludest ja võimalustest lähtuva programmi (periood: jaan 2021 - juuni 2022).

- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, juuni 2021

II. Tugirühma teenuse käivitamise faas.

Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)

- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, detsember 2021 ja Projekti kokkuvõte

III. Tugirühma teenuse läbiviimise faas.

Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022)

- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, juuni 2022 ja Vahearuanne, detsember 2022

IV. Tugirühma teenuse raporti faas.

Kokkuvõtted ja tugirühma tegevustest ülevaate koostamine (periood: okt 2022 - dets 2022).

- Täpsem ülevaade: Projekti kokkuvõte

41 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Kokkuvõte projekti tegevustele, prioriteedid II - IV

- Perioodil juuli 2021 – september 2021 planeeriti ja viidi läbi tugigrupi toimumisest regulaarsed teavitused, grupitegevuste ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis.

- Grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober 2021 kuni aprill 2022.

- Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise tugigrupi komplekteerimine ja kümne kohtumisega grupitegevus viidi läbi Tallinnas perioodil september 2022-november 2022.

1. Koondraport Tartu tugigrupi tegevustele: vt Vahearuanne, juuni 2022 p.1.3

2. Koondraport Kirde -Eesti tugigrupi tegevustele: vt Vahearuanne, juuni 2022 p.1.2

3. Koondraport Tallinna kahe tugigrupi tegevustele

Esimene grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober 2021 kuni aprill 2022. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise tugigrupi komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022, teavitustega alustati mais 2022.

Tugigrupi sekkumiskava hindamise eesmärgil viidi esimesel kohtumisel läbi lähedase tajutud enesetõhususe ja emotsionaalse enesetunde hinnang. Tulemusena oli ootus, et programmi läbimisel väheneb lähedast poolt kogetav ärevuse ja depressiooni tase, suureneb suhtega rahulolu, enesetõhusus (sarnane raporteeritud tulemus: Magnusson et al., 2019). Hindamisel kasutati programmi eelselt ja programmi läbimise järgselt projekti meeskonna poolt koostatud mõjuskaalasid/-küsimustikke (Lisa 2).

Läbi viidi kokku kaks kümne kohtumisega tugigruppi:

- Esimene tugigrupp: perioodil oktoober 2021 - aprill 2022 (täpne ajakava, planeeritud tegevused ja läbiviijad vt Tabel 4)

- Teine tugigrupp: perioodil september - november 2022 (täpne ajakava, planeeritud tegevused ja läbiviijad vt Tabel 5)

42 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

3.1. Grupitegevuse hinnangu- ja mõjuskaalade tulemused

Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaaladega (Lisa 2) hinnati muutust grupiliikmete emotsionaalses enesetundes, tajutud enesetõhususe hinnangutes ja HMS teadlikkuses.

3.1.1. Muutused emotsionaalses enesetundes

Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt viitavad tulemused kokkuvõttes emotsionaalse seisundi paranemisele:

- esimeses grupis kahel osalejal kolmest (Tabel 6) - Depressiooni osas toimus kliiniliselt oluline muutus (esimesel hindamisel

skoor ületas äralõikepunkti, teisel hindamisel mitte) kahel osalejal; ühel osalejal ei ületanud skoor algselt äralõikepunkti.

- Üldistunud ärevuse osas toimus kliiniliselt oluline muutus ühel osalejal; ühel osalejal skoor langes (esimesel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti); ühel osalejal skoor tõusis (esimesel ega teisel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti).

- Paanikahäire ja sotsiaalärevus ei ületanud ei esimesel ega teisel hindamisel äralõikepunkti kellelgi.

- Asteenia osas toimus kliiniliselt oluline muutus ühel osalejal; ühel osalejal skoor langes, kuid jäi siiski kliiniliselt olulisele tasemele; ühel osalejal skoor tõusis (esimesel ega teisel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti).

- Insomnia osas ühel osalejal skoor langes, kuid jäi siiski kliiniliselt olulisele tasemele; ühel osalejal skoor langes (esimesel ega teisel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti); ühel osalejal skoor tõusis ning ületas äralõikepunkti (esimesel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti).

- teises grupis kuuest osalejast viiel, seejuures neljal osalejal oli vähemalt ühe skaala

puhul paranemine ka kliiniliselt olulisel tasemel (Tabel 7)

- Kahel osalejal langesid kõikide EEK-2 alaskaalade üldskoorid. Kahel osalejal langesid skoorid 5 skaalal 6-st, üks skaala jäi samale tasemele. Ühe osaleja puhul kolme skaala skoorid langesid, kahe skaala skoorid tõusid, üks jäi samale tasemele. Ühe osaleja puhul kolme skaala skoorid langesid ning kolme skaala skoorid tõusid.

- Depressiooni osas toimus kliiniliselt oluline muutus (esimesel hindamisel skoor ületas äralõikepunkti, teisel hindamisel mitte) kolmel osalejal; kahel osalejal ei ületanud skoor ei algselt ega teisel hindamisel äralõikepunkti. Ühel osalejal tõusis skoor normi piirest kliinilisele tasemele.

43 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

- Üldistunud ärevuse osas toimus kliiniliselt oluline muutus neljal osalejal; ühel osalejal skoor langes, kuid jäi siiski kliinilisele tasemele, ühel tõusis normi piirest kliinilisele tasemele. Paanikahäire ja sotsiaalärevus ei ületanud ei esimesel ega teisel hindamisel äralõikepunkti kellelgi peale ühe osaleja.

- Asteenia osas toimus kliiniliselt oluline muutus kahel osalejal; ühel osalejal skoor veidi tõusis ning kolmel jäid skoorid mõlemal hindamisel normi piiresse.

- Insomnia osas toimus kliiniliselt oluline muutus neljal osalejal, kahel jäi skoor mõlemal hindamisel normi piiresse.

- Võtsime vaatluse alla ka selle, mil määral olid osalejate hinnangud oma seisundile seotud lähedase hasartmängimisega. Selle kohta andsid infot kuuest osalejast viis. Ilmnes, et lähedase hasartmängimine mõjutas nende emotsionaalset seisundit olulisel määral; alaskaalade skoorid, mis saadi just nimetatud probleemi mõju arvesse võttes, on sageli sarnased üldskoorile. Kõik kõnealused osalejad kogesid esimesel hindamisel lähedase hasartmängimisega seoses sageli või pidevalt ärevust ja üleliigset muretsemist; lõpuhindamisel kogesid nad seda harva või üldse mitte. Neljal osalejal vähenes nimetatud probleemiga seoses lootusetus tuleviku suhtes, samuti neljal osalejal vähenesid enesesüüdistused.

Tabel 6

Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdlus (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt tugigrupis perioodil oktoober 2021 - aprill 2022

Osaleja M.R I.P K. J

21.10.21/07.04.22 ÜLD1 HS2 ÜLD HS ÜLD HS

DEP 21/11 13/4 11/10 5/5 6/6

ÜÄR 21/7 11/6 9/0 4/6 5/6

PAF 5/0 0/0 0/0 0/0 0/0

SÄR 0/0 0/0 0/0 0/0 0/0

AST 11/10 10/6 0/0 2/4 3/7

INS 11/7 4/0 1/0 3/6 6/6

1Üldskoor; 2Lähedase hasartmängimisega seotud skoor; Roheline taust viitab langenud skooridele, punane taust tõusnud skooridele.

44 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Tabel 7

Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdlus (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt tugigrupis perioodil september - november 2022

Osaleja J. D. AT. K. N. AE.

19.09/28.1 1

ÜLD 1

HS2 ÜLD HS ÜLD HS ÜLD HS ÜLD HS ÜLD H S

DEP 17/2 *

14/1 *

9/8 9/6 8/3 14/9 *

14/2 *

7/1 16/5 *

13/3 *

11/1 3

-

ÜÄR 21/6 *

18/2 *

15/1 2

12/5 *

15/3 *

12/2 *

13/3 *

8/2 14/4 *

9/0 5/13 -

PAF 2/0 2/0 1/0 0/0 3/0 2/0 0/0 0/0 2/0 1/0 11/1 0

-

SÄR 1/0 0/0 2/2 0/0 1/1 2/0 3/0 2/0 4/1 0/1 2/0 -

AST 8/3* 8/0* 5/7 2/2 6/1 6/1 13/4 *

6/0 6/4 0/0 9/10 -

INS 8/2* 8/0* 2/5 1/0 8/3* 6/0* 8/2* 5/2 *

3/2 0/1 10/5 *

-

1Üldskoor; 2Lähedase hasartmängimisega seotud skoor; * kliiniliselt oluline muutus; Roheline taust viitab langenud skooridele, punane taust tõusnud skooridele.

3.1.2. Hinnangud muutustele HMS mõju ja teadlikkuse kohta Tallinna teises grupis

Uurisime, mil määral mõjutab osalejate emotsionaalset seisundit ja rahulolu omavahelise suhtega lähedase hasartmängimine. Küsimustikust ilmnes, et kuuest osalejast nelja puhul oli see mõju teisel hindamisel oluliselt väiksem kui esmasel hindamisel. Ühe osaleja puhul muutust ei olnud ning üks osaleja täitis vastava küsimustiku ainult teisel hindamisel.

Seega enamik osalejatest leidis pärast tugigrupi läbimist, et lähedase hasartmängimine mõjutab varasemaga võrreldes vähem nii nende emotsionaalset enesetunnet kui suhet lähedasega (Tabel 8).

Samuti uurisime, milliseks hindavad osalejad oma teadlikkust tugigrupis käsitletavatest teemadest - sellest, mis on hasartmängimine, mis on lähedase hasartmängimise põhjused, kuidas lähedast toetada, kuidas mängimine mõjutab perekonda, kuidas enda vaimset tervist hoida ning kuidas lähedasega hasartmängimisest rääkida.

Valdavalt hindasid inimesed teadlikkust nimetatud teemadest kõrgemaks pärast grupi läbimist. Kolm osalejat hindasid teadlikkust mängimise mõjust pereliikmetele pärast grupi

45 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

läbimist veidi madalamalt kui gruppi alustades, mis on seletatav Dunning-Krugeri efektiga (Canady & Larzo, 2022).

3.2. Grupiliikmete tagasiside (Projekti tagasiside küsimustik: Lisa 3)

Esimese tugigrupi tagasiside küsimustikest ilmnes, et tagasiside grupile oli valdavalt hea. Grupiliikmete poolt toodi välja, et grupis käsitletu aitas paremini mõista hasartmängimise kujunemise põhjuseid ja probleemi säilitavaid tegureid.

Kõik osalejad tajusid emotsionaalset toetust, paranesid probleemilahendusoskused ja kasvasid teadmised enda emotsionaalse enesetunde parandamiseks ja hoidmiseks.

Lisainfona tõid osalejad välja, et sellised tugigrupid on väga olulised ja info nende toimumisest peaks jõudma rohkemate abivajajateni. Samuti tehti ettepanek kohtuda grupikohtumiste vahel virtuaalselt, et saaks vajadusel üksteist toetada.

Teisele tugigrupile antud tagasisides tõid osalejad välja järgmised aspektid (Tabel 8):

- Lähedastele mõeldud tugigrupis osalemist soovitasid kõik osalejad 10 punkti 10-st. - Tugigrupist saadud emotsionaalse toetuse osas andis viis osalejat maksimaalse

hinnangu ja üks osaleja (zoom) andis 8 punkti 10-st. - Info kasulikkuse ja vajalikkuse kohta andsid kõik osalejad maksimaalse skoori punkte

(10). - Tugigrupi korraldusliku poole pealt andsid viis osalejat maksimum punktid ja üks

osaleja andis 9 punkti 10st.

Osalejad rõhutasid, et grupitegevuse tulemusena: “Häbitunne pole nii suur, teadmiste põhjal oskan teha läbimõeldud samme. Teiste kogemusi on ka hea kuulata”; “Mõistan oma elukaaslast paremini”; “Kuuluvustunne, et sa pole üksi, on juba grupis osalemisel nii oluline”; “Jagatud mure on palju kergem”; “Suur abi enesekindluse saamiseks”; “Kindlasti jätkata võimalusel taoliste grupiteraapiate korraldamist sõltlaste lähedastele”.

3.3. Projektimeeskonna pilootkogemusele tuginevad ettepanekud projekti jätkutegevusteks:

3.3.1. Kaaluda võiks HMS leviku-uuringusse lisaküsimuste lisamist teenuse vajaduse väljaselgitamise ja mänguri lähedasele suunatud tugigrupi vajadusest teadlikkuse tõstmise eesmärkidel.

3.3.2. Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud tugirühma teenuse jätkamine, soovitavalt sagedusega

46 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

vähemalt kahel korral aastas tagaks mänguri lähedastele suunatud toe järjepidevuse.

- Planeeritava grupitegevuse teavitustega on oluline alustada vähemalt pool aastat enne planeeritud grupitegevuse algust, teavitused on soovitav läbi viia mitmes etapis, erinevates kanalites (reklaam ja turundus) piisava ajavaruga.

3.3.3. Teenuse kättesaadavust Eesti erinevates piirkondades suurendaks: - Ravi-, nõustamise või tugiteenuseid osutavate spetsialistide teadlikkuse

tõstmine koolitustegevuse osana mänguri lähedasele suunatud abivajadusest (nt teabepäevade läbiviimine).

- Grupitegevuse planeerimine hübriid- või online gruppidena (sh osaline osalemise võimalus e- kanalite kaudu).

3.3.4. Projekti tulemusena valminud programm vajab täiendamist eelkõige mänguri lähedaste teadlikkuse osas HMS mõjust pereliikmetele (Tabel 8).

3.3.5. Iga konkreetse grupi läbiviimise käigus on soovitav korrigeerida ja täiendada programmi grupiliikmete ootustele ja vajadustele tuginedes (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine).

47 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Tabel 8

Mõju hinnangud tugigrupile september – november 2022, esitatud väitega nõustumuse hinnang skaalal 0-10 (10 = 100%)

Osaleja AT. D. J. N. K. AE.

1. hindamine 19.09 / 2. hindamine 28.11 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2.

Mõju emotsionaalsele seisundile: Mil määral seostate hinnangut oma emotsionaalsele enesetundele lähedase hasartmängimisega?

7 1 2 2 8 1 8 3 2 0 - 5

Mõju rahulolule suhtega: Mil määral mõjutab lähedase hasartmängimise probleem teie rahulolu omavahelise suhtega?

5 2 4 4 9 1 6 2 2 0 - 3

Teadlikkus HMS-st: Ma tean, mis on probleemne hasartmängimine 7 8 9 8 5 9 5 8 6 8 - 8

Põhjuste mõistmine: Ma mõistan oma lähedase hasartmängimise põhjuseid 1 8 8 8 3 9 6 7 4 8 - 3

Teadlikkus, kuidas toetada: Ma tean mil moel saan toetada oma lähedast hasartmängimisega kaasnevate probleemide lahendamisel

5 8 4 7 6 10 4 8 3 8 - 5

Teadlikkus HMS mõjust perele: Ma tean, milline on probleemse hasartmängimise mõju teistele pereliikmetele/lähedastele

10 9 9 8 9 10 7 6 1 7 - 3

Teadlikkus, kuidas end hoida: Ma tean mida saan teha iseenda emotsionaalse enesetunde taastamiseks ja hoidmiseks, kui see on olnud mõjutatud mu lähedase hasartmängimisest

5 9 7 9 5 9 5 6 2 9 - 8

Oskus teemast rääkida: Ma oskan läbi viia oma lähedast ja meie suhteid puudutavaid vestluseid hasartmängimist puudutavates küsimustes

5 6 3 8 8 9 6 8 1 8 - 5

Roheline taust viitab hinnangu paranemisele, punane taust antud hinnanguga seotud väärtuse alanemisele.

48 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED

49 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TOETUSGRUPP

HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE INFO- ja TÖÖLEHED

TALLINN

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, projekt "Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" jaanuar 2021 - detsember 2022

50 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE

Tugigruppi on oodatud hasartmänguri täisealised lähedased (isa, ema, õde/vend, vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber), kes soovivad mõista, mis on probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit, mänguri lähedasi ning kuidas leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Tugigrupis arutame nii seda, kuidas lähedasena aidata mängurit - kuidas motiveerida teda abi otsima ja teda paranemise teekonnal toetada; kui seda, kuidas hoida ja tõsta iseenda emotsionaalset heaolu ning parandada suhteid, mis on lähedase probleemse hasartmängimise tagajärjel kahjustada saanud. Üks grupikohtumine kestab 90-120 minutit, millest umbes poole moodustab planeeritud teema käsitlemine ja teise poole grupiliikmetele oluliste, emotsionaalset tuge vajavate küsimuste arutelu ja jagamine. Muu oluline info:

- Grupis osalemine on tasuta, grupitegevus on rahastatud projekti "Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" poolt

- Grupp avatakse 3 osaleja registreerumisel, grupis saab osaleda kuni 10 liiget ja juba avatud gruppi liituda ei saa.

- Grupikohtumised toimuvad eelistatult kohtumistena ühises ruumis, kuid vajadusel ja sõltuvalt kehtivatest piirangutest riigis viiakse kohtumised läbi virtuaalselt. Grupikohtumise koha kohta antakse täpsemad juhised registreerunutele hiljemalt 5 tööpäeva enne kokkulepitud kohtumist või lähtuvalt muutustest riiklikus tervisepoliitikas piirangute kehtestamisel.

Suhtlemiskokkulepped grupitegevuse käigus: Grupi läbiviijatega on võimalik suhelda: [email protected] Saadetud kirja teema reale palume alati märkida missuguse piirkonna grupi läbiviija(te)ga kontakti soovitakse (näiteks: tugigrupp TALLINNAS)

51 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Sisukord

PROJEKTI ÜLEVAADE .......................................................................................................... 5

Projekti tegevused ja ajaraam .................................................................................................... 5

TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED .............................. 8

TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU .......................................................................... 9

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 9

Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni ................................................................................ 10

Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja ravi mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused ................................................................................... 12

HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes .......................................... 14

HMS mõju lähedastele ............................................................................................................. 16

Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus ............................................................................... 17

Stigma ...................................................................................................................................... 19

Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas ..................................................................... 20

HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM ........................................................................... 23

LISAD ...................................................................................................................................... 26

Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna .............................................................. 26

Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad ............................... 29

Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik ...................................................................................... 32

Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted ............................................................................ 33

VAHEARUANNE, juuni 2021 ................................................................................................ 33

VAHEARUANNE, detsember 2021 ....................................................................................... 33

VAHEARUANNE, juuni 2022 ................................................................................................ 34

VAHEARUANNE, detsember 2022 ....................................................................................... 38

PROJEKTI KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 40

Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED ... 48

52 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL I .............................................................................................................................. 54

Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt ................................................................................. 54

1. HMS tasemed ................................................................................................................... 54

2. HMS kaasnevad probleemid ............................................................................................. 55

3. Arutelu .............................................................................................................................. 55

TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused ...................................... 56

MOODUL II ............................................................................................................................ 57

HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele ................................................... 57

1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid ................................................................................. 57

2. HMS säilitavad tegurid ..................................................................................................... 58

3. HMS mõju pereliikmetele ................................................................................................ 59

4. Arutelu .............................................................................................................................. 59

TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact Questionnaire; FMI) ......................................................................................................................................... 60

MOODUL III ........................................................................................................................... 62

HMS muutuse motivatsioon .................................................................................................... 62

2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel .............................................................................. 63

3. Muutuse staadiumid .......................................................................................................... 63

4. Arutelu .............................................................................................................................. 64

TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju ............................................... 65

TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju ................ 66

MOODUL IV ........................................................................................................................... 67

HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks .. 67

1. Arutelu .............................................................................................................................. 67

2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused ......................................... 67

3. Kuulamisoskused ja –tõkked ............................................................................................ 69

4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus ................................................................ 70

TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid .................................................................................... 71

TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel ....................................................... 73

53 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL V ............................................................................................................................ 74

Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon .................................................................... 74

1. Enesekehtestamine ............................................................................................................ 74

2. Enesekehtestamine ja stress .............................................................................................. 75

3. MINA-sõnum .................................................................................................................... 75

4. Kokkuvõte ja arutelu ........................................................................................................ 76

TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum .................................................................................................. 77

MOODUL VI ........................................................................................................................... 78

Probleemilahendusoskused ...................................................................................................... 78

1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel ............................................... 78

2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid .................................................................. 78

3. Kokkuvõte ja arutelu ........................................................................................................ 81

TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi .................. 82

TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2 ...................................................................... 86

MOODUL VII ......................................................................................................................... 90

Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused ...................................................................... 90

1. Stressiga toimetulek .......................................................................................................... 90

2. Eneseregulatsioonioskused ............................................................................................... 91

TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu ....................................................... 92

TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika ........................................... 93

TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine ........................................ 94

VIITED, ALLIKAD, lisalugemist ........................................................................................... 96

54 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL I

Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt

1. HMS tasemed

Probleemse hasartmängimise hindamisel kasutatakse enesekohast küsimustikku PGSI (ingl.k. Problem Gambling Severity Index). Selle kohaselt jagunevad hasartmängijad nelja gruppi: probleemideta, väheste probleemidega, mõõdukate probleemidega ja tõenäoliselt patoloogilised hasartmängijad.

Probleemse hasartmängimise korral esineb hasartmängimisega seoses probleeme, kuid mängukäitumine ei vasta täielikult sõltuvuse kriteeriumidele.

Hasartmängusõltuvus on sõltuvushäire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista tungile mängida hasartmänge. Selle tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases ja/või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises.

Hasartmängusõltuvusele viitab, kui inimesel esineb neli või enam järgnevat tunnust:

1. vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset;

2. võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist vähendada või lõpetada;

3. korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada;

4. sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine või järgmiste planeerimine;

5. mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil;

6. püüd kaotatud raha tagasi võita;

7. mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses;

8. suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu;

9. teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla.

55 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2. HMS kaasnevad probleemid

- Halvenenud pere- või tööalased suhted (sh võimalik vägivald) - Emotsionaalsed probleemid - Majanduslikud raskused - Tervisekahjud

3. Arutelu

- Milliseid tunnuseid olete teie oma lähedastel märganud? - Milliseid kaasnevaid probleeme on teie lähedastel esinenud? - Kuidas olete hoidnud enda emotsionaalset heaolu?

56 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused

Missugused loetletud HMS tunnustest iseloomustavad Sinu lähedase mängukäitumist?

1. Vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset 2. Võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist

vähendada või lõpetada 3. Korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada 4. Sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine

või järgmiste planeerimine 5. Mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil 6. Püüd kaotatud raha tagasi võita 7. Mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses 8. Suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu 9. Teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla

Kaasnevad probleemid: Missuguseid probleemse hasartmängimisega kaasnevaid probleeme on kogenud Su mängurist lähedane või olete kogenud oma lähisuhtes, perekonnas? Mida olen teinud enda emotsionaalse heaolu säilitamiseks?

57 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL II

HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele

1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid

Patoloogilise hasatmängimise kujunemisel omavad koosmõju erinevad, nii demograafilised (sugu, vanus, elukoht), isiksuslikud, vaimse ja füüsilise tervisega seotud kui sotsiaal- majanduslikud. Blaszczynski ja Nower (2002) on kirjeldanud rajamudelina probleemse, mõningate probleemidega ja patoloogilise hasartmängimise kujunemist erinevate, bioloogiliste, isiksuslike, arenguliste, kognitiivsete ja õppimisprotsesse hõlmavate psühholoogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Selle mudeli kohaselt jagunevad probleemsed hasartmängijad kolme kategooriasse/rühma: (1) käitumuslikult tingitud probleemsed hasartmängijad, (2) emotsionaalselt haavatavad probleemsed hasartmängijad ja (3) „antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed hasartmängijad.

- Käitumuslik kinnitamine - mängimist alustatakse sotsiaalsetel või meelelahutuslikel põhjustel, siis aga õpitakse seda seostama positiivsete emotsioonidega ja negatiivsete emotsioonide eest põgenemisega või usutakse, et hasartmängimisega on suurem tõenäosus raha võita kui kaotada.

- Emotsionaalne haavatavus - eelnev emotsionaalne haavatavus võib muuta hasartmängimise probleemi väljakujunemise tõenäolisemaks. Haavatavuse alla võivad kuuluda negatiivsed elusündmused, ärevus, depressioon, ebaefektiivsed toimetuleku – ja probleemilahendusoskused.

- Impulsiivsus - probleemse hasartmängimise kujunemist ja säilimist soodustavad teatud isiksuseomadused, näiteks impulsiivsus, samuti raskused emotsioonide ja käitumise reguleerimisel, tähelepanu probleemid, jm. Need inimesed alustavad hasartmängimist varem ja neil esineb rohkem käitumuslikke probleeme ja ka psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamist.

Probleemse hasartmängimise hindamisel kasutatakse enesekohast küsimustikku PGSI (ingl.k. Problem Gambling Severity Index). Selle kohaselt jagunevad hasartmängijad nelja gruppi: probleemideta, väheste probleemidega, mõõdukate probleemidega ja tõenäoliselt patoloogilised hasartmängijad.

58 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2. HMS säilitavad tegurid

- Muutused psüühika organis/ajus.

- Hasartmängimise probleemile iseloomulikud muutused/moonutused mõtlemise protsessides (mängija eksijäreldused (gambler´s fallacy; kontrolli-illusioon/näiline kontroll; uskumus, et raha on nii probleemi põhjus, kui ka selle lahendus; jm).

- Kohanemist ja toimetulekut takistavad elustiili valikud (nt alkoholi vm mõnuainete tarvitamine stressiregulatsiooni eesmärgil).

- Kõrge stressi ja konflikti tase (probleemile suunatud toimetulek, emotsioonile suunatud toimetulek).

- Probleemid suhtlemisel, suhetes ja emotsioonide väljendamisel; probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega.

- Tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine (sh stigma).

- Vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevustega tegelemiseks.

- Isiksusest tulenevad haavatavused (impulsiivsus, vähene kohusetundlikkus ja ettevaatlikkus, jm)

- Teiste psüühikahäirete esinemine

- Hasartmängimisega seoses tunnetatud hüvede ja hasartmängimise motiivide kattuvus (rahalised motiivid, sotsiaalsed motiivid, emotsiooniregulatsiooni motiivid, meelelahutus/põnevus motiivid)

59 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

3. HMS mõju pereliikmetele

- Probleemid pere- ja intiimsuhetes

- Mõju nii lähedastele partneritele kui ka teistele pereliikmetele (vanemad, lapsed, õed- vennad jm)

- Majanduslikud raskused

- Suurenenud risk perevägivalla tekkimiseks

- Suurenenud risk probleemse mängimise kujunemiseks ka mänguri lastel

- ... (on leitud, et ükski loetelu ei ole piisav. Mõju võib olla kindla valdkonnaga seotud, võib olla väga laiaulatuslik)

4. Arutelu

- Millised raskused on tekkinud teie peres seoses lähedase hasartmängimisega?

60 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact Questionnaire; FMI)

Üldse mitte = 0 harva =1 mõnikord = 2 sageli = 3

0 1 2 3

1. Kas sinu pereliikme tujud on väga muutlikud?

2. Kas pereliikmel on probleeme suhtlemisega?

3. Kas pereliige varastab või laenab raha seda tagasi maksmata?

4. Kas pere majanduslik olukord on sellest mõjutatud?

5. Kas su pereliige norib tüli?

6. Kas su pereliige on sind vahel ähvardanud?

7. Kas inimesed väljaspool pereringi on pidanud sellesse sekkuma?

8. Kas kõnealune pereliige tuleb või läheb ebaregulaarsetel või imelikel aegadel?

9. Kas pereliikme hasartmängimine/alkoholi/uimastite tarvitamine segab sinu sotsiaalset elu?

10. Kas pereliige on häirinud pereüritusi?

11. Kas pereliige kipub pere üritustest kõrvale hoiduma?

12. Kas pereliige hilineb või on muul moel ebausaldusväärne?

13. Kas oled mures, et pereliikme hasartmängimine/ alkoholi/uimastilembus mõjutab tema õpinguid või tööd?

14. Kas oled mures, et pereliikme hasartmängimine/ alkoholi/uimastilembus mõjutab tema (füüsilist) tervist?

15. Kas oled mures, et pereliige ei hoolitse enam enda eest?

16. Kas oled mures, et pereliikme vaimne tervis kannatab hasartmängimine/alkoholi/uimastite tõttu?

61 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Antud vastuste skoorimise juhend:

1) Kui on enam kui 3 “ei tea” vastust, ära skoori 2) Vastused "ei tea" - vastused 3,6,7 = 1; teised vastused = 2 3) Kogu mõju hindamisel leia kõikide küsimuste summa:

a. Muret tekitav käitumine – liida vastused : 3, 4, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16

b. Aktiivne häiritus (active disturbance) – liida vastused: 1,2, 5, 6, 7, 10

62 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL III

HMS muutuse motivatsioon

1. Muutusega seotud ambivalentsus ja vastupanu

Vastupanuna käsitletakse kõiki kõik psüühika sisesed ja väliseid protsesse/tegevusi, mis takistavad või ei toeta muutust või ravi edenemist (Freud, 1914).

Vastupanu kujunemisel võivad olla erinevad põhjused, mis seotud eelkõige patsiendi/kliendi individuaalsete erinevuste ja/või seisundist tulenevate piirangutega.

Näiteks (Boon, 2019):

- Ei ole selge mis põhjusel, milles täpselt ja/või missugust muutust soovitakse, ollakse valmis või võimeline ellu viima

- Ei ole piisavat “integratiivset võimekust” muutuseks ja/või psüühika fragmenteeritus on suur

- Muutusega on seotud negatiivsed ennustused

Vastupanu väljendub erinevates muutusega seotud psühholoogilistes protsessides ning sisaldab emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku komponenti (Auchincloss & Samberg, 2012).

Vastupanu kujuneb eesmärgiga/taotlusega säilitada psüühika (homeostaatiline6) tasakaalu seisund:

- ... ´lükata edasi´ (nõudmisena tajutud) muutus: on reaktiivne (väljendub käitumises) ja seotud nõustatava poolt tajutud ootusega muutumisele/muutumiseks nõustamise tulemusena

- … ́ säilitada´ olemasoleva(te) teadmiste-oskuste-võimelisuse juures antud hetkel parim võimalik toimetulek

- ... ´kaitsta´ liigse emotsionaalse koormatuse eest (=kohanemiskäitumine), mis kaasneb muutuste ja/või muutumisega

6 homeostaas - organismi püüdlus säilitada parim võimalik toimetulek, optimaalne funktsioneerimise võimelisus konfliktsete motivatsioonide olukorras

63 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel

Stigma - mingi omaduse või nähtuse kohta ühiskonnas või grupis levinud negatiivsete ja sageli õigustamata uskumuste ja hoiakute kogum, mis võib kaasa tuua diskrimineerimist.

Stigma kujunemisega seotud HMS mõju käitumisele:

a) Valetamine ja varjamine

b) Fiksatsioon mängimisel (tasusüsteemi kaaperdamine)

c) Mängimise ja võitmise-kaotamisega seotud uskumused (eeskätt kaotuste tagasivõitmise nägemine lahendusena)

d) ...

3. Muutuse staadiumid

Inimesed ei muuda oma käitumist kiiresti ja otsustavalt. Muutus harjumuspärases käitumises on järjepidev tsükliline protsess, mille võib tinglikult jagada järgmisteks staadiumiteks:

- Eelkaalutlemine: Inimene ei mõtle veel, et peaks käitumist muutma või ei ole nõus seda tegema. Probleem ei ole tema oma.

- Kaalutlemine: Inimene on jõudnud arusaamisele, et peaks oma käitumist muutma. Näeb probleemi.

- Ettevalmistus: Inimene valmistub käitumise muutmiseks aktiivselt (otsib võimalusi).

- Tegutsemine: Inimene hakkab reaalselt oma käitumist muutma. On motiveeritud tegutsema.

- Säilitamine: Inimene on jäänud püsima uue käitumisviisi juurde. Tunneb enesekindlust probleemi seljatamise suhtes.

64 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Muutuse jaoks on oluline:

- Arusaamine muutuse vajalikkusest (igasuguse muutusega seoses tajutakse nii kasusid kui kahjusid)

- Usk oma võimesse muutuda

Näiteks küsib muutuse valmiduse ja motivatsiooni lihtsaim enesekohane hinnanguskaala muutuse kavandamisel (1) soovi kohta, (2) enesehinnangut võimelisuse ja (3) valmisoleku kohta probleemset käitumist muuta:

Hinda skaalal 0 – 10, kui 10=100%, kui tugev on sõltuvuskäitumise muutmiseks::

1) tahtmine/soov (0-10): _____ 2) võimelisus (0-10): _____ 3) valmisolek (0-10): _____ (praegu? millal?)

4. Arutelu

- Miks mängurid mängivad? Mis on selle tegevuse kasud nende jaoks?

- Kas ja kuidas olete püüdnud lähedast muutuseks mängukäitumises motiveerida?

- Millised on mängimise negatiivsed tagajärjed?

- Mis võiks suurendada usku oma võimesse muutuda?

- Milliseid raskusi olete kogenud abi otsimisel?

65 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju

Tabel 1

Mängimise KASUD (mängija jaoks) Mängimise KAHJUD

MUUTUSE/mängimise lõpetamise KASUD

MUUTUSE/mängimise lõpetamise KAHJUD

66 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju

Tabel 2

Mängimise KASUD (mängija jaoks) Mängimise KAHJUD

LÜHIAJALISED:

LÜHIAJALISED:

PIKAAJALISED: PIKAAJALISED:

MUUTUSE/mängimise lõpetamise KASUD

MUUTUSE/mängimise lõpetamise KAHJUD

LÜHIAJALISED:

LÜHIAJALISED:

PIKAAJALISED:

PIKAAJALISED:

67 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL IV

HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks

1. Arutelu

- Kas olete sekkunud lähedase probleemsesse käitumisse selle muutmise eesmärgil?

- Mida olete teinud lähedase toetamiseks muutuse elluviimisel?

- Mis on olnud abistav, mis mitte?

2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused

2.1. Suhtlemisvahendid

Hinnangud varieeruvad väites kommunikatsiooni käiku kujundavas tähendusloomes mittesõnalise kommunikatsiooni osakaalu olevat 65-90%, millest u. 70% moodustab kehakeel ning hääle MV komponendid 20%. Üksnes 7-10 % osakaal osutab sõnale (Knapp & Hall, 2001) Oluline on mõista, et suhtlemise vastastikust nimetatakse kommunikatsiooniks. Kommunikatsiooni vahendid jagunevad 2 põhigruppi:

- sõnalised (verbaalsed; V) - mittesõnalised (mitteverbaalsed; MV)

Nende vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev (nt aeg, koht, sõnalise suhtlemise mitteverbaalsed komponendid, jms).

68 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Suhtlemise MV komponendid/ MV suhtlemise valdkonnad (McKay, Davis, Fanning, 2000; Knapp & Hall, 2001)

1. Visuaalsed MV suhtlemise vahendid (keha- ja silmaliigutused, sh pilgu suund, püsivus/kestus, välimus, sh aksessuaarid, jm)

2. Akustilised

- parakeel: arvatakse, et suhtumine väljendub ≈ 55% hääle tämbri ja 38% hääletugevuse vahendusel, 7% sõnades, mida kasutame (McKay, Davis, Fanning, 2000)

- muud helid

3. Taktiilsed

4. Olfaktoorsed

5. Prokseemika e. ruumisuhted

− suhtlemisnurk, -distants, personaalne ruum

6. Kroneemika e. aja kasutamine

− aeg on ÜHINE/JAGATUD ressurss (nt tel. kõnele vastamine vestluse ajal? hilinemine kokkulepitud kohumisele?)

7. Sünkroonsus (nii suhtlejale omane kui suhtlejate vaheline)

2.2. Sõnumi usutavus, usaldusväärsus

Suhtlemises omavad VERBAALSED ja MITTEVERBAALSED suhtlemisvahendid erinevat kaalu ja järgmisi omavahelisi seoseid:

a) KUI MV suhtlemisvahendid on kooskõlas verbaalsetega täiendavad need ja võimendavad sõnade tähendust. Kooskõlalise sõnumi edasiandmisel on inimene oma suhtlemispartnerile mõistetav. Kerge on luua ja hoida loodud kontakti.

b) KUI MV suhtlemisvahendid on vastuolus verbaalsetega väljendab inimene mitteverbaalsete vahenditega, kas teadlikult või mitteteadlikult, vastupidist infot verbaalsele sõnumile.

c) Vastuoluline sõnum on suhtlemispartnerile raskesti mõistetav või vääriti tõlgendatav.

- Enamus möödarääkimisi ja konflikte saab sellest alguse!

- Üldiselt on sellisel juhul juba häiritud kontakti loomine ja seetõttu ka kontakti hoidmine on raske.

69 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

3. Kuulamisoskused ja –tõkked

- Võrdlemine - kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver ... : "Mul on palju raskem olnud..."

- Mõtete lugemine - oletab, mida vestluskaaslane tahtis öelda: "Ütled küll, et tahad, aga tegelikult..."

- Vastuseks valmistumine - ei kuula, vaid mõtleb, mida järgmiseks öelda!

- Sõelumine - kuuleb vaid osaliselt öeldut. Näiteks ei kuule kriitikat, ebameeldivusi, ähvardusi, komplimenti, ... .

- Siltide kleepimine - kui oled mõttes sildistanud, ei pööra edasisele jutule enam tähelepanu, teed järeldused enne sõnumi lõppu.

- Unelemine - vestluskaaslase lausekatked tekitavad sinus tulva seoseid, milledele siis keskendud.

- Samastumine - tõlgendad kuuldut läbi isikliku kogemuse. Hakkad omakogemusest rääkima enne, kui partner jutu lõpetada jõuab.

- Nõuandmine - enne kui partner jutu lõpetab, on sul vastus või nõuanne olemas. Sellisel juhul võib su vestluskaaslane arvata, et teda ei kuulatud tegelikult üldse.

- Väitlemine - vaidlemine ja jagelemine. Sõltumata sellest, mida vestluskaaslane räägib, on sinu põhitegevuseks tema väidete kahtluse alla seadmine. Kuulamise asemele hindad ja teed mürgiseid märkusi.

- Allahindamine - "...oh, see on nii väike asi..."

- Teema vahetamine - teema naljaks pööramine või vahetamine.

- Takka kiitmine - soovid vestluskaaslasele meeldida, ei viitsi süveneda ja selle asemel kiidad takka.

- ...

70 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus

Aktiivne kuulamine tähendab suhtleja aktiivset osalemist suhtlemise protsessis, mille eesmärgiks on

- suhtlemispartneri emotsionaalne toetamine

- suhtlemise protsessi juhtimine

- suhtlemisele seatud eesmärgi saavutamine suhteid kahjustamata.

Aktiivne osalus suhtlemise protsessis tähendab nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise aktiivsust, mis toetab suhtlemispartnerit ning sobib nii olukorra kui suhtleja rolliga

Aktiivne kuulamine sisaldab tähelepanelikku ja empaatilist kuulamist. Aktiivse kuulamise võtted:

71 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid

Muutuse staadium

Staadiumi iseloomustus (ja kuidas seda ära tunda)

Lähedase roll Näiteid, mida teha või öelda

Eel- kaalutlemine

Inimene ei mõtle veel, et peaks käitumist muutma või ei ole nõus seda tegema. Probleem ei ole tema oma.

- Väldi intensiivset survestamist - Hoia avatud kommunikatsiooni - Anna leebelt infot selle kohta, mis on

ülemäärase mängimise potentsiaalsed tagajärjed

Kaalutlemine Inimene on jõudnud arusaamisele, et peaks oma käitumist muutma. Näeb probleemi.

- Väljenda lähedasele, et ainult tema ise saab otsustada muutuda

- Aita lähedasel mõelda läbi käitumise jätkamise ja muutmise kasud ja kahjud

- Julgusta lähedast muutusest rääkima - Väljenda usku, et ta on muutuseks võimeline

Ettevalmistus Inimene valmistub käitumise muutmiseks aktiivselt (otsib võimalusi).

- Küsi luba soovitada võimalusi - Taaskinnita (ingl.k. reinforce) põhjuseid

muutuse tegemiseks - Julgusta esimesi väikseid samme - Tehke kindlaks takistused ja leidke koos viise,

kuidas neid ületada

72 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Tegutsemine Inimene hakkab reaalselt oma käitumist muutma. On motiveeritud tegutsema.

- Anna praktilist nõu, kuidas muutust ellu viia - Meenuta lähedasele muutuse pikaajalist kasu - Uuri regulaarselt, kuidas tal läheb (follow up) - Kui muutuse tegemine on lähedase jaoks

raske, aruta temaga tema tugevusi ja varasemaid eduelamusi

- Toeta lähedast mängimise asendamisel uute tegevustega

Säilitamine Inimene on jäänud püsima uue käitumisviisi juurde. Tunneb enesekindlust probleemi seljatamise suhtes.

- Aita kindlaks teha, mis on tema jaoks hästi toiminud

- Tuleta talle meelde püsiva muutuse kasusid - Aita välja mõelda plaani, kuidas toime tulla

olukordadega, mis võivad põhjustada tagasilanguse

Tagasilangus Võimalik kõigi staadiumite vältel

- Tuleta lähedasele meelde, et tagasilangus on normaalne osa teekonnast püsiva muutuse suunas

- Näita üles mõistmist, aga säilita kindel usk edusse

- Proovige koos mõista, mis tõi kaasa tagasilanguse ja tehke plaan, kuidas sellega tulevikus toime tulla

73 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel

74 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL V

Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon

1. Enesekehtestamine

Käitumise võimalused kriitilises olukorras: ennast kehtestav käitumine/eneseväljendus

agressiivne käitumine/eneseväljendus

allaheitlik käitumine/eneseväljendus

Kehtestav eneseväljendus võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi, iseenda ja teiste piire tunnustaval ning suhteid hoidval, toetaval viisil. Enesekehtestamine hõlmab (Jakubowski & Lange, 1976; Bolton 1984; Bowen 1982)

- oma õiguste eest seismist

- oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil

- tunnistades ja tunnustades teiste samaväärseid õiguseid

Kuidas seda kõike teha ehk kehtestava käitumise põhimõtted:

- Kasuta neutraalset, mitte purustavat, keelt (väldi hinnanguid, kasuta KIRJELDUSI) - Veendu verbaalse ja mitteverbaalse sõnumi ühtsuses - Ole tagasisides ja kriitikas täpne - Väljenda oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt (mina-

sõnumid) - Lahuta olukorrad inimestest – lahenda o l u k o r d!

75 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Tüüpilised vead...

- ei fikseerita täpselt käitumist - kasutatakse sõnu, mis solvavad - kasutatakse absoluutseid väljendeid (mitte kunagi, alati) - kasutatakse segaseid ja ülipikki lauseid - tehakse otsustusi teise (isiksuse) kohta

2. Enesekehtestamine ja stress

- Ennast kehtestades käsitletakse kriitilisi olukordi võimalikult kohe ja adekvaatselt, nii välditakse konflikti eskalatsiooni, eneseväljendus on ennast ja teisi arvestav ning seetõttu (olulised) suhted säilivad

- Ennast kehtestav eneseväljendus säästab tundeid, kuna loob võimaluse nii soovide, vajaduste kui tunnete käsitlemiseks (nii sa ise kui teised saavad jääda kohale)

- Kehtestamine on vahendiks eneseväärikuse hoidmisel /“Ma olen enda eest seisnud”/ (Krips, 2005)

3. MINA-sõnum

Kehtestav käitumine väljendub kolmeetapilises sõnumi edasiandmises: 1. Partneri märkamine – näita arusaamist teise inimese positsioonist, kontrolli

ümbersõnastamise abil kas see, mida sina kuulsid vastab öeldule. 2. Oma seisukohtade väljendamine (MINA sõnum)– väljenda oma arvamust olukorra

põhjuste kohta ja esita selgeid küsimusi olukorra täpsustamiseks 3. Partnereid ühendava tegevuse leidmine – põhjenda tekkinud olukorda ja püüa selgusele

jõuda, missugune oleks mõlemaid pooli rahuldav lahendus Kui Te soovite muuta kellegi teise käitumist teda haavamata ja suhteid kahjustamata, on tark kasutada “mina”-sõnumeid.

MINA-sõnum:

- Räägib minust, ei sisalda teise kohta käivaid hinnanguid ega tõlgendusi.

- Ei kõla rünnakuna ega süüdistusena.

- Jätab teisele osapoolele ruumi tema oma arvamuse jaoks.

76 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

- Jätab teisele vastutuse enesekontrolli eest.

- Suhtlemist saab muuta selgemaks, siiramaks ja avatumaks.

4. Kokkuvõte ja arutelu

Selleks, et kolmeosaline minasõnum tuleks välja konkreetne ja kehtestavale käitumisele omane, on hea kinni pidada järjestusest sina – mina –mina ehk kirjelduse osas ainult sinu käitumine, mõju osas ainult mõju minule ja tunde osas ainult minu tunne. 1. Partneri märkamine – näita arusaamist teise inimese positsioonist, kontrolli küsimuste

ja ümbersõnastamise abil kas see, mida kuulsid vastab öeldule.

2. Oma seisukohtade väljendamine (MINA sõnum)– väljenda oma arvamust olukorra põhjuste kohta ja esita selgeid küsimusi olukorra täpsustamiseks

1) Olukorra (või käitumise) hinnanguvaba KIRJELDUS 2) MINU mõtted, tunded selles olukorras 3) MINU jaoks oodatav tulemus või olukorra lahendus

3. Partnereid ühendava tegevuse leidmine – põhjenda tekkinud olukorda ja püüa selgusele

jõuda, missugune oleks mõlemaid pooli rahuldav lahendus – loo „sild“.

77 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum

A. Olukorra (või käitumise) hinnanguvaba (nii V kui MV) KIRJELDUS

- Me leppisime kokku eelmisel nädalal, et Sa rohkem ...

- Kui sa ei pea kokkulepetest kinni, siis ...

B. MINU mõtted, tunded selles olukorras

- ... ma olen solvunud, pettunud ja vihane, sest ma ...

C. MINU jaoks oodatav tulemus või olukorra lahendus

- ... ja ma tahaksin aru saada, mis põhjusel selline olukord tekkis! ...

Näide enda elust:

Looge allaheitlik, agressiivne ja kehtestav vastus ALLAHEITLIK............................................................................................................................ ...................................................................................................................................................... AGRESSIIVNE............................................................................................................................ ....................................................................................................................................................... KEHTESTAV............................................................................................................................... .......................................................................................................................................................

78 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL VI

Probleemilahendusoskused

1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel

Inimesed ei muuda oma käitumist kiiresti ja otsustavalt. Eelnevalt oleme läbi arutanud, et muutus harjumuspärases käitumises on järjepidev tsükliline protsess.

Ravi ja muutuste elluviimise seisukohalt on oluline (koos mängurist lähedasega) läbi mõelda kas ja missugused on probleemset mängukäitumist alahoidvad finantskäitumise harjumused.

Meie kogemusest lähtudes võime väita, et raha kättesaadavuse piiramine on tõhus ja aitab raviprotsessile kaasa. Tasub kaaluda ja läbi rääkida võimalus pöörduda abi saamiseks võlanõustaja konsultatsioonile, selgetes piirides kokku leppides ajutiselt raha haldamise vastutuse jagamine või üle andmine usaldusväärsele lähedasele, sõbrale või kellelegi teisele.

2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid

D´Zurilla & Goldfried, 1971; McMurran, Nezu & Nezu, 2008 eristavad probeelmilahenduse stiilidena: funktsionaalne (A) ja düsfunktsionaalsed (B ja C) probleemilahenduse stiil

A. Ratsionaalne (rational problem solving) – Spetsiifilised oskused: probleemi määratlemine, muutusega seotud eesmärkide

asjakohane püstitamine, alternatiivsete lahenduste genereerimine, alternatiivsete lahenduste (poolt-vastu, kasude-kahjude) kaalumine, lahenduskäigu planeerimine, elluviidud plaani hindamine ja vajadusel ümberhindamine

– vt Probleemilahenduse käik (Sank & Shaffer, 1984) B. Impulsiivne/hooletu (impulsivity/carelessness style)

– Iseloomulik on impulsiivne ja/või kiirustav ja hooletu probleemilahendus C. Vältiv (avoidance style)

– Iseloomulik on probleemilahenduse edasilükkamine, passiivsus ja liigne sõltuvus teiste valikutest probleemilahenduseks

Probleemilahenduse käik (Sank & Shaffer, 1984):

1. Probleemi sõnastamine: a. Probleemi tausta uurimine b. Probleemi täpne sõnastus

79 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

2. Eesmärgi kujundamine a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)

3. Võimalike lahendusvariantide leidmine a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja

hindamine b. uute võimalike lahenduste genereerimine

4. Hinda lahendusvariante nende võimalike tagajärgede seisukohalt 5. Otsustamine 6. Valitud lahendusvariandi sobivuse kontrollimine 7. Ettevalmistus teostamiseks 8. Teostamine 9. Tulemuste hindamine

Viis astet probleemi lahendamiseks (Sank & Shaffer, 1984 modifikatsioon). Loe juhiseid ja tööta sama-aegselt TÖÖLEHEGA VI.1

A. Identifitseeri selgelt probleem / peatu ja mõtle

Varu piisavalt aega, et mõista probleemi olemust ja vältimaks impulsiivseid reaktsioone. Paus võimaldab sul selgelt identifitseerida, milles see probleem seisneb. Andes endale piisavalt aega defineerida probleemi, saad tihtipeale lõpuks ka parema vastuse. See ei ole alati kerge, eriti veel siis, kui tegeled probleemi tagajärgedega.

Sellisel puhul oleks mõistlik küsida endalt järgmisi küsimusi:

- Mis on selle situatsiooni juures sellist, mis mulle ei meeldi?

- Mida täpselt tuleks muuta?

- Mida ma tahan?

- Mis on mu eesmärk? Kuidas see näeks välja siis, kui seda probleemi enam ei oleks?

- Mis on need takistused?

- Mis segab mul oma eesmärki saavutamast?

Teistsugune lähenemine „algab lõpptulemust silmas pidades.“ Kujuta endale ette, et ühel hommikul sa ärkad üles ja seda probleemi enam ei ole. Kuidas sa saaksid teada, et seda enam pole? Mis oleks teisiti? Mis oleks inimeste käitumises teisiti?

80 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Maali mõttes pilt oma maailmast, kus seda probleemi ei ole ja küsi endalt, milliseid muudatusi ma saaksin teha, et selles suunas liikuda. Selles kontekstis kätkeb muutus endas millegi teistmoodi tegemises või sellest teisiti mõtlemises. Igas muutuses, mille sa omaks võtad, on potentsiaal mõjutada seda probleemi positiivses suunas.

B. Pane kirja erinevad võimalikud lahendused

On erinevaid viise selle probleemiga toimetulekuks. Võimalike lahenduste analüüsi alusta sellest, et paned kirja võimalikult palju erinevaid võimalusi, mida suudad välja mõelda, seejuures veel mitte hinnates nende tulemuslikkust. Mida rohkem võimalusi suudad välja mõelda, seda tõenäolisemalt lahendad probleemi ja ületad sellega kaasnevad takistused. Siin on mõned küsimused aitamaks raamistada võimalikku lahendust:

- Mida saan teha selle probleemi lahendamiseks ?

- Kuidas reageerida ? Mida saan teha teisiti ?

- Mida saan endale öelda ? Kas leidub konstruktiivsemaid viise olukorra tõlgendamiseks ?

Selles etapis ära välista ühtki lahendust pelgalt seetõttu, et see tundub esmapilgul võimatuna. Hiljem, teises valguses vaadatuna, võib just see lahendus anda eelise.

C. Hinda igat lahendust

Enne eelislahenduse valimist, kaalu põhjalikult neid, mis tunduvad rohkem lootustandvamad. Iga sellise lahenduse puhul hinda võimalikke tagajärgi, kasutades järgmisi küsimusi:

- Mis juhtub, kui ma otsustan niiviisi toimida ? Mis muutub ?

- Mis on selle valiku eelised ? Kuidas see probleemi vähendab ?

- Mis on selle valiku kitsaskohad ? Mis võib viltu minna ?

Taaskord, soovitame, et kirjutaksid vastused üles. See aitab sul oma vastuseid põhjalikumalt kinnistada, neid mõista, samuti valida lõplikku tegevusplaani.

D. Vali lahendus

Nüüd oled valiku tegemiseks valmis. Vaata üle oma probleemi sõnastus ja erinevad lahendusvariandid, mida oled kirjeldanud. Vali see, mis tundub olevat just sulle parima positiivse mõjuga. Teoreetiliselt ongi see parim lahendus, mis aitab sind kõige rohkem. Nüüd tuleb seda praktikas katsetada.

81 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

E. Katseta valitud lahendusega

Kui proovid oma lahendust tegelikus elus ja tulemus on rahuldav, siis on ju hästi ! Kui aga lahendus ei andnud oodatud tulemust, pead pöörduma tagasi oma võimalike lahenduste nimistu juurde. Vali mõni teine lahendus, mis ehk hoiab ära probleeme, mida kogesid esimest lahendust järele proovides. Katseta teiste lahendust samuti tegelikus elus. Vajadusel korda proovimist niikaua, kui saavutad rahuldava tulemuse.

3. Kokkuvõte ja arutelu

Viieastmeline probleemilahendus pakub võimaluse tekkinud probleemide süsteemseks lahendamiseks. Aja möödudes märkad, et mida rohkem neid astmeid oled probleeme lahendades läbinud, seda vähem aega see võtab, muutub omaseks ja võimaldab teha tulemuslikke otsuseid enda ja sulle oluliste inimeste jaoks.

Järgnevalt mõned nõuanded:

- Kaalu pereliikme või sõbra kaasamist, kes aitaksid sind lahenduse proovimisel. Selgita, et püüad asju parandada, ning et tema panus või toetus suurendab sinu õnnestumise võimalust.

- Lepi sellega, et vahel on võimalik probleemi mõju ainult vähendada, mitte täielikult kaotada. Kui nii juhtub, on see ikkagi samm edasi lahenduse suunas.

- Anna aega, et asjad saaksid juhtuda. Probleemid on tekkinud pikema aja jooksul, seega võtab aega ka nendega tegelemine.

82 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi

Varu töölehe täitmiseks aega, et kirjutada üles iga samm oma probleemilahendamise tegevusplaanis.

1. Milline teie eluline probleem tuleb esimesena meelde, mida käesoleva mudeli järgi lahendada võiks?

2. Kas see on minu probleem, kui ei, siis mis mina antud olukorras teha saan?

A. Määratle selgelt probleem / peatu ja mõtle

Ole täpne üksikasjades – vasta järgnevatele küsimustele olukorra kohta, mida käsitled.

Mis on probleemiks?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Kellega mul konflikt on?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Mis mulle selles situatsioonis ei meeldi?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Mis täpselt peab muutuma?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

83 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Mis on mu eesmärk?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Mis on takistused?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

B. Pane kirja erinevad võimalikud lahendused

Selles faasis ole kriitikavaba, pane kirja kõik lahendused, mis suudad välja mõelda. Selles kontekstis on lahendus üksnes see muutus, mille suudad ellu viia. Muutused sisaldavad endas tavaliselt millegi teisiti tegemist (reageerimist erineval viisil) ning mõtlemist millestki teisiti või teisel viisil. Muutes tegutsemisviisi, muudad tihti ka toimuma hakkavat ja seda enamasti paremuse suunas.

Vasta järgmistele küsimustele:

Mida saan ma teha selle probleemi lahendamiseks?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Kuidas saan ma reageerida või tegutseda teisiti?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Millest saaksin ma mõelda teisel viisil?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

84 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

C. Hinda igat lahendust

Milline lahendus tundub kõige paljulubavam? Mis juhtub siis, kui kavatsen seda rakendada, praktikas proovida? Mis on selle valiku eelised ja puudused? Kirjeldage iga valiku kitsaskohti ja hinnake neid koodiga (+++, ++, +, -, --, ---, X), et neid järjestada.

Võimalus 1 ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Võimalus 2

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Võimalus 3

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Võimalus 4

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Võimalus 5

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

D. Vali lahendus

Kaalu lahendusi veelkord ja vali neist kõige paljulubavam võimalus järeleproovimiseks. Need on valitud võimalused:

Mida ma saan teha selle probleemi lahendamiseks?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

85 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

E. Katseta valitud lahendusega

Siin on minu katsetatud lahenduste efektiivsustulemused koos minu kommentaaridega:

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Kui need lahendused, mis valisid, ei anna oodatud tulemusi, pöördu tagasi punkt 3 juurde ning kaalu järgmise lahenduse katsetamist!

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

86 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2

PROBLEEMILAHENDUSE KÄIK

Sank, L.I., Shaffer, C.S. (1984). Cognitive Behavior Therapy in Groups. NY: Plenum Press.

1. Probleemi sõnastamine: a. Probleemi tausta uurimine b. Probleemi täpne sõnastus

2. Eesmärgi kujundamine a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)

3. Võimalike lahendusvariantide leidmine a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja

hindamine b. uute võimalike lahenduste genereerimine

4. Hinda lahendusvariante nende võimalike tagajärgede seisukohalt 5. Otsustamine 6. Valitud lahendusvariandi sobivuse kontrollimine 7. Ettevalmistus teostamiseks 8. Teostamine 9. Tulemuste hindamine

___________________________________________________________________________

1. PROBLEEMI SÕNASTAMINE: a. Probleemi tausta uurimine (nt emotsioonid, kes on haaratud, jms)

__________________________________________________________________ __________________________________________________________________ __________________________________________________________________

b. Probleemi täpne sõnastus __________________________________________________________________ __________________________________________________________________

2. EESMÄRGI KUJUNDAMINE

a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine(Millest tunned ära, et oled probleemi lahendanud, mis on siis teisiti/muutunud)

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

87 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras (Mis on muutunud minu käitumises siis, kui probleem on lahenenud e. mida ma ise teen siis teisiti?)

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

3. VÕIMALIKE LAHENDUSVARIANTIDE LEIDMINE a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja

hindamine (Mida olen teinud selleks, et probleemi lahendada? Mis on selle lahenduse kasud? kahjud?

Senine lahendus? Kasud? Kahjud?

1.

2.

3.

4.

5.

6.

88 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

b. uute võimalike lahenduste genereerimine (Mida saan veel teha selle probleemi lahendamiseks? Leia võimalikult palju lahendusi, nende sobivust esialgu hindamata.):

1. __________________________________________________________________ 2. __________________________________________________________________ 3. __________________________________________________________________ 4. __________________________________________________________________ 5. __________________________________________________________________ 6. __________________________________________________________________

4. HINDA UUSI LAHENDUSVARIANTE NENDE VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE SEISUKOHALT:

Lahenduse poolt? Lahenduse vastu? Kasu?

1(väike)- 5(suur)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

89 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

5. OTSUSTAMINE. Lähtudes hinnangust (4. samm) vali kõige tõenäolisem lahendusvariant (-did): ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________

6. VALITUD LAHENDUSVARIANDI SOBIVUSE KONTROLLIMINE. Kas see lahendusvariant aitab Sul eesmärki saavutada? Kui ei oska öelda, siis pöördu tagasi 3. sammu juurde.

7. ETTEVALMISTUS TEOSTAMISEKS. Mida tuleb teha, et valitud lahendust ellu viia?

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

8. TEOSTAMINE. Sõnasta täpne tulemusmõõdik (lähtu probleemi sõnastusest: mille alusel hindad oma edusamme probleemi lahendamisel?.

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

9. TULEMUSTE HINDAMINE ja järeldused

___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

90 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

MOODUL VII

Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused

On leitud, et hasartmängusõltuvusega inimeste perekeskkonda iseloomustavad: (1) kõrge stressi ja konfliktide tase, (2) probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel, (3) probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega, (4) tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine, (5) vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene osalemine sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling et al., 2015).

1. Stressiga toimetulek

STRESS on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismi kohanemist (adaptatsiooni) ja stressi kui organismi mittespetsiifilise vastuse/reaktsiooni ülesandeks on mobiliseerida organismi jõuvarud.

Lazarus ja Folkman (1984) seletavad stressi kogemust hinnanguprotsessi tulemusena - mille kohaselt olukorrale antud hinnang tingib selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid stressirohke keskkonnaga toimetuleku ressursse. Seega kogeme stressi eelkõige siis, kui tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla.

Hinnang stressi kogemusele sõltub stressori sagedusest, tugevusest ja kestusest ja stressi käsitletakse kui terviseprobleemide teket, kulgu ja ravile allumist mõjutavat faktorit. Stressi mõju tervisele võib olla otsene (läbi füsiol. protsesside) ja kaudne (läbi tervisekäitumise) (Cattanach & Rodin, 1988, Sarafino & Ewing, 1999). Pikaajaline stress mõjub meie immuunsüsteemile kurnavalt ning selle tagajärjel muutub inimene haigustele vastuvõtlikuks.

Krooniline stress mõjutab kogu keha: tagajärjeks võib muuhulgas olla üleüldine väsimus, kuiva silma sündroom, lihaspinge, erinevad valud (eriti peavalu), seedeprobleemid, kõrge vererõhk, südame rütmihäired, pearinglus, aga ka keskendumisvõime ja produktiivsuse alanemine, ärevus, paanikahood, meeleolu langus.

Kõiki meie keha automaatseid, tahtele allumatuid fuktsioone juhib autonoomne närvisüsteem. See jaguneb kaheks, teineteist tasakaalustavaks osaks:

- Sümpaatiline närvisüsteem, mis on aktiivne kui me oleme stressis, või kui energiakulu on suurenenud või kui me peame kiiresti reageerima, et midagi teha või midagi vältida. “Võitle või põgene” seisundis kiireneb südametöö ja hingamine, aeglustub seedimine jne.

- Parasümpaatiline närvisüsteem, mille ülesandeks on “võitle või põgene” seisundi tagajärgede likvideerimine. Rahustab südamelöögid ja hingamise ning lülitab sisse “puhka

91 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

ja seedi, taasta ja tervenda” funktsiooni. Taastab energiavarud ja vähendab põletikulisi protsesse.

Pikaajalise, kroonilise stressi või trauma korral on sümpaatiline närvisüsteem püsivalt aktiveeritud ning parasümpaatiline närvisüsteem jääb passiivseks. Inimene tunneb end ebaturvaliselt ja on valvas.

Hingamist kiirendades või aeglustades aktiveerime oma sümpaatilisi ja parasümpaatilisi reaktsioone, seega oma hingamist kontrollides on võimalik mõjutada aju ja autonoomset närvisüsteemi ning sõna otseses mõttes mõjutada oma emotsionaalset seisundit.

Stressi ja ärevusega seostub pinnapealne ja kiire rindkerehingamine, sellises olukorras on alati abi mõne hingamisharjutuse õppimisest. Neid on palju erinevaid, ning soovitav on proovida mitmeid, enne kui leiad endale kõige sobivamad. Lisaks võib katsetada ka erinevaid meditatsiooni ja teadveloleku praktikaid.

2. Eneseregulatsioonioskused

Oluline on mõista, et enda emotsionaalset enesetunnet saame muuta käesolevas hetkes. Me ei saa muuta minevikus kogetut või tulevikus võimalikku, kuid saame muuta minevikust pärit kogemuste mõju meie tänasele toimetulekule.

Eneseregulatsiooni oskused on õpitavad ja eneseregulatsiooni positiivse kogemuse saad neid regulaarselt praktiseerides.

92 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu

Kaks lihtsat viisi olla kohal olles hetkes:

A. Vali igas päevas üks täiesti rutiinne tegevus ja ole selle tegevuse jaoks täielikult kohal. Olgu selleks siis nõude pesemine, riietumine, söömine, jne. Lihtsalt pööra kogu tähelepanu sellele, mida sa parasjagu teed – just selles hetkes, milles oled. Märka kehalisi aistinguid, helisid, lõhnu, maitseid, värve ja tekstuure.

B. Kus sinu mõtted ka ei viibiks, on sinu keha alati olevikus, sinu süda lööb siin ja praegu, sinu hingamine leiab aset just nüüd. Too oma tähelepanu ikka oma keha ja hingamise juurde tagasi – see on nagu ankur, mis hoiab sind kontaktis käesoleva hetkega.

93 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika

Seda lihtsat praktikat saad kasutada igapäevaselt – igal ajal ja igas kohas! Kui see praktika ei ole su jaoks veel omane, lepi endaga kokku päevas üks kindel aeg selle harjutamiseks.

A. Stopp – peatu (stopp)hetkeks.

B. Teadlik hingetõmme – hinga mõned korrad teadlikult sügavalt sisse ja välja.

C. Vaatle – märka hinnangutevabalt oma tundeid, mõtteid ja kehalisi reaktsioone.

D. Pidurid Pealt – pöördu tagasi oma tegevuste juurde, aga nüüd juba täie tähelepanu ja kohaloleku tundega.

94 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine

Hingamisest teadlik olemine pole millegi “tegemine”. See on pehme, avatud olemine, kohalolek e. hingamise jälgimine. Hetk hetke järel. Teadlikult hingates suunad ise oma hingamist.

Võime mõelda ka nii, et see, kuidas me hingamisse suhtume, kirjeldab meie suhtumist ellu. Oma hingamist jälgides saab nii mõndagi enda kohta teada. Mõnikord tuleb kuhugi jõudmiseks pingutada ning mõnikord on parem lasta voolul end kanda. Vahel juhime meie hingamist ning vahel juhib hingamine meid.

Harjutus 1

Üks lihtsam teadliku hingamise harjutus on hingata tempoga neli kuni kaheksa hingetõmmet minutis, mida peetakse “terapeutiliseks vahemikuks”, kuna selline hingamine avaldab mitmel moel tervendavat mõju.

Alustame hingamisega keskmiselt 6 korda minutus. See tähendab 5 sekundi pikkust sisse hingamist ja 5 sekundi pikkust väljahingamist.

Keskendu hingamisele, lihtsalt jälgi oma hingamist, seejärel hakka seda tasapisi teadlikult juhtima – 5 sekundit sisse ja 5 sekundit välja:

- sisse, 2, 3, 4, 5 - välja, 2, 3, 4, 5 - sisse, 2, 3, 4, 5 - välja, 2, 3, 4, 5

Mõne minuti pärast tunneta, kuidas sa end tunned. Kui nii aeglane hingamine on sulle keeruline, loe alguses kahe, kolme või neljani. Või loe kiiremini!

Teadliku hingamise harjutusi on mitmeid, kuid selle harjutuse tegemise võiksid kujundada igapäevaseks harjumuseks. Võiksid teha seda esimese asjana hommikul, lõunal ja taaskord enne uinumist. Tee seda kui oled pinges või ärritunud või kui su mõtted on laiali.

Harjutus 2, kõhuhingamine

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Alul võid teha harjutust selili lamades. Hinga sügavalt nii, et kõht liigub kaasa. Sisse- ja väljahingamine on ühepikkused.

Märka, kas sel ajal, kui su kõht liigub sisse, hingad sa sisse või välja? Kui hingad sisse, siis oled üks paljudest valestitoimijatest. See on harjumus, mis on pärit koolist kehalise kasvatuse

95 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

tunnist, kus kästi kõht sisse tõmmata ja rind ette lükata. Toimid õigesti, kui sissehingamisel liigub kõht ette, väljahingamisel tagasi selgroo poole.

Nüüd pane üks käsi rinnale ja teine alakõhule. Hinga jälle sügavalt sisse. Kumb käsi liigub rohkem? Kui liigub ülemine käsi, siis on hingamine pinnapealne. Nii täidame kopsust vaid 20%. Alumine, kõhul paiknev käsi peab liikuma rohkem!

Hingamine rahuneb ning muutub sügavamaks ja efektiivsemaks. Närvisüsteem lõõgastub, stress ja pinge kaovad.

Harjutus 3, ruut-hingamine

Ära muretse pähe kerkivate mõtete pärast, lihtsalt hinga kõhu kaudu ja loenda – see on kõik, mida selle harjutuse ajal tegema pead. Oluline on harjutada järjepidevalt. Alusta näiteks 1-3 korda päevas. Kui lõpetad hingamistsükli, siis naerata ja tunneta seda sisemist naeratust:

- Hinga nina kaudu sisse, loendades 4 sekundit - Hoia hinge kinni 4 sekundit - Hinga nina kaudu välja 4 sekundit - Hoia hinge kinni 4 sekundit

See teeb kokku ühe tsükli. Tee sarnaselt 15 tsüklit, see võtab aega umbes 4 minutit.

Kui 4-sekundilised plokid on liiast, tee alustuseks 3 sekundilisi plokke. Kui suudad, võid proovida ka 5, 6 või 7- sekundilisi plokke.

Täiendavalt saab lugeda ja uurida järgmistelt lehekülgedelt:

Vaikuseminutid: https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/

TOP tervis: https://toptervis.ee/meditatsioonikursus/

Samuti on võimalik leida äppe, mis aitavad väga lihtsalt mõne meditatsiooni või teadveloleku praktika oma igapäevaeluga siduda, nt HeadSpace, Breathing Space, Stop, Breathe & Think, Insight Timer, Aura, The Mindfulness App, Smiling Mind, jms.

96 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

VIITED, ALLIKAD, lisalugemist

American Psychiatric Association. (APA) (2013). Diagnostic and statistical manual of mental disorders (5th ed.). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing.

Auchincloss, E. L. & Samberg, E. (2012). Psychoanalytic Terms and Concepts, 4th Revised edition. Yale University Press.

Banks, J., Andersson, C., Best, D., Edwards, M., Waters, J. (2018). Families Living with Problem Gambling: Impacts, Coping Strategies and Help Seeking. London: Responsible Gambling Trust.

Baum, A. (1990). Stress, Intrusive Imagery, and Chronic Distress, Health Psychology. 6, 653- 675.

Blaszczynski, A., Nower, L. (2002). A Pathways Model of Problem and Pathological Gambling. Addiction (Abingdon, England), 97 (5), 487-499. doi: 10.1046/j.1360- 0443.2002.00015.x

Boon, S. (2019). Resolving impasses and working with “difficult” parts in patients with a complex dissociative disorder. Workshop in Tallinn, Traumateraapia – ja koolituskeskus.

Bolton, R., Bolton, D. G. (1984). Social style management style. New York: American Management Association.

Bowen, D., D. (1982). Toward a viable concept of assertiveness. Experiences in management and organizational behavior / D.T. Hall, D.D. Bowen, R.J. Lewicki, F.S. Hall, (Eds.). 2nd ed. N.Y.: John Wiley & Sons.

Browne, M., Bellringer, M., Greer, N., Kolandai‐Matchett, K., Rawat, V., Langham, E. (2017). Measuring the burden of gambling harm in New Zealand. New Zealand Ministry of Health: New Zealand.

Canady, B.E., Larzo, M. (2022). Overconfidence in Managing Health Concerns: The Dunning Krueger Effect and Health Literacy. Journal of Clinical Psychology in Medical Settings: https://link.springer.com/article/10.1007/s10880-022-09895-4

Carroll, A., Rodgers, B., Davidson, T., & Sims, S. (2013). Stigma and help-seeking for gambling problems. Canberra: Australian National University.

Cattanach, L., Rodin, J. (1988). Psychosocial components of the stress process in bulimia. International Journal of Eating Disorders, 7(1), 75–88. https://doi.org/10.1002/1098- 108X(198801)7:1<75::AID-EAT2260070108>3.0.CO;2-A

97 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Corrigan, P. W., Larson, J. E., & Kuwabara, S. A. (2010). Social psychology of the stigma of mental illness: Public and self-stigma models. In J. E. Maddux & J. P. Tangney (Eds.), Social psychological foundations of clinical psychology (pp. 51–68). The Guilford Press.

Cunha, D., Sotero, L., & Relvas, A.P. (2015). The Pathological Gambler and his Spouse: How do their Narratives Match? Journal of Gambling Issues, 31,112-141.

Dąbrowska, K., & Wieczorek, Ł. (2020). Perceived social stigmatisation of gambling disorders and coping with stigma. Nordic Studies on Alcohol and Drugs, 37(3), 279–297.

Dickson-Swift, V., James, E. L., & Kippen, S. (2005). The experience of living with a problem gambler: Spouses and partners speak out. Journal of Gambling Issues, 13, 1–22.

Dowling, N.A., Rodda, S.N., Lubman, D.I., et al., (2014a).The impacts of problem gambling on concerned significant others accessing web-basedcounselling. Addictive Behaviors, 39, 1253–1257.

Dowling, N. (2014b). The impact of gambling problems on families. Australian Gambling Research Centre Discuss Paper.

Dowling, N.A., Suomi, A., Jackson, A.C., Tavis, T. (2015). Problem Gambling Impacts: Development of the Problem Cambling Family Impact Scale. Journal of Gambling Studies, 32, 935-955.

D'Zurilla, T. J., & Goldfried, M. R. (1971). Problem solving and behavior modification. Journal of Abnormal Psychology, 78(1), 107–126. https://doi.org/10.1037/h0031360

EMOR (2014). Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega. Leviku-uuring: http://www.15410.ee/pdf/Leviku-uuringu_2014.pdf Kasutatud 16.04.21

Freud, S. (1914). Papers on technique. Standard Edition, 12, 85-174.

Estevez, A., Jauregui, P., Lopez, N., Lopez-Gonzalez, H., Griffiths, M. (2020). Difficulties in Emotion Regulation, Coping, and Dysfunctional Psychological Symptoms in Family Members of People with Gambling Disorder. International Journal of Mental Health and Addiction 18, 1196–1208.

Evans, D. L., Foa, E. B., Gur, R. E., Hendin, H., O’Brien, C. P., Seligman, M. E. P., Walsh, B. T. (2005). Treating and preventing adolescent mental health disorders. New York, NY: Oxford University Press.

Evans, K., & Sullivan, J. M. (2001). Dual diagnosis: Counseling the mentally ill substance abuser (2nd ed.). New York, NY: Guilford Press.

Goghari, V. M., Shakeel, M. K., Swan, J. L., Kim, H. S., Sharif-Razi, M., & Hodgins, D. C. (2020). A Family Study of Trauma and Coping Strategies in Gambling Disorder. Journal of Gambling Studies, 36(3), 767–782.

98 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Goodwin, B. C., Browne, M., Rockloff, M., & Rose, J. (2017). A typical problem gambler affects six others. International Gambling Studies, 17(2), 276–289.

Hing, N., Russell, A., Nuske, E., Gainsbury, S. (2015a). The stigma of problem gambling: Causes, characteristics and consequences. Victoria, Australia: Victorian Responsible Gambling Foundation.

Hing, N., Nuske, E., Gainsbury, S.M., & Russell, A.M.T. (2015b, online). Perceived stigma and self-stigma of problem gambling: Perspectives of people with gambling problems. International Gambling Studies. doi: 10.1080/14459795.2015.1092566

Holdsworth, L., Nuske, E, & Breen, H. (2013). All mixed up together: Women’s experiences of problem gambling, comorbidity and co-occurring
complex needs. International Journal of Mental Health and Addiction, 11, 315-328.

Horch, J. D., Hodgins, D. C. (2015). Self-stigma coping and treatment-seeking in problem gambling. International Gambling Studies, 15(3), 470–488.

Jakubowski, P., & Lange, A. (1976). Responsible assertive behavior: Cognitive. behavioral procedures for trainers. Champaign, Illinois: Research Press.

Jiménez-Murcia, S., Tremblay, J., Stinchfield, R., Granero, R., Fernández-Aranda, F., Mestre- Bach, G., Steward, T., Del Pino-Gutiérrez, A., Baño, M., Moragas, L., Aymamí, N., Gómez- Peña, M., Tárrega, S., Valenciano-Mendoza, E., Giroux, I., Sancho, M., Sánchez, I., Mallorquí- Bagué, N., González, V., Menchón, J. M. (2017). The Involvement of a Concerned Significant Other in Gambling Disorder Treatment Outcome. Journal of Gambling Studies, 33(3), 937– 953.

Järvinen-Tassopoulos, J. (2020). The impact of problem gambling: are there enough services available for families with children? Public Health, 184, 28–32. https://doi.org/10.1016/j.puhe.2020.03.020

HNK, KANTAR (2021). Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega. Leviku-uuring: https://15410.ee/wp-content/uploads/2022/02/Elanikkonna-kokkupuuted- hasartma%CC%88ngudega-2021_aruanne_KantarEmor_lo%CC%83plik.pdf

Kessler, R.C., Hwang, I., LaBrie, R., Petukhova, M., Sampson, N.A, Winters, K.C., Shaffer, H.J. (2008). DSM-IV pathological gambling in the National Comorbidity Survey Replication. Psychological Medicine, 38, 1351-1360. doi:10.1017/S0033291708002900

Knapp, M. L., Hall, J. A. (2001). Nonverbal Communication in Human Interaction, 5th Edition. Cengage Learning.

Lazarus, R. S., Folkman, S. (1984). Stress, Appraisal, and Coping. New York, NY: Springer.

99 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Ledgerwood, D. M. & Petry, N. M. (2005). Current trends and future directions in psychosocial treatments for pathological gambling. Psychological Science, 14(2), 89-94.

Lee, B. K., Awosoga, O. (2015). Congruence Couple Therapy for Pathological Gambling: A Pilot Randomized Controlled Trial. Journal of Gambling Studies, 31(3), 1047–1068.

Link, B. G., Yang, L. H., Phelan, J. C., Collins, P. Y. (2004). Measuring mental illness stigma. Schizophrenia Bulletin, 30, 511–541.

Maghan, M. (2017). Problem Solving Style and Coping Strategies: Effects of Perceived Stress. Creative Education 8, 2332-2351

Magnusson, K., Nilsson, A., Andersson, G., Hellner, C., & Carlbring, P. (2019). Internet- delivered cognitive-behavioral therapy for significant others of treatment-refusing problem gamblers: A randomized wait-list controlled trial. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 87(9), 802–814. https://doi.org/10.1037/ccp0000425

Mankowski, E. S., & Wyer, R. S. Jr. (1997). Cognitive causes and consequences of perceived social support. In G. R. Pierce, B. Lakey, I. B. Sarason, & B. R. Sarason (Eds.), Sourcebook of social support and personality (pp. 141–165). New York: Plenum.

Mann, K., Lemenager, T., Zois, E., Hoffmann, S., Nakovics, H., Beutel, M., Vogelgesang, M., Wölfling, K., Kiefer, F., & Fauth-Bühler, M. (2017). Comorbidity, family history and personality traits in pathological gamblers compared with healthy controls. European Psychiatry : The Journal of the Association of European Psychiatrists, 42, 120–128.

Matarazzo, O., Carpentieri, M., Greco, C., & Pizzini, B. (2019). The gambler’s fallacy in problem and non-problem gamblers. Journal of Behavioral Addictions, 8(4), 754–769.

McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2000). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.

McMurran, M., Nezu, A., Nezu, C.M. (2008). Problem Solving Therapy for People with Personality Disorders: An Overview. Mental Health Review Journal 13(2), 35-39

Nezu, A. M., Greenfield, A. P., Nezu, C. M. (2016). Contemporary problem-solving therapy: A transdiagnostic intervention. In C. M. Nezu & A. M. Nezu (Eds.), The Oxford handbook of cognitive and behavioral therapies (pp. 160–171). Oxford University Press.

Nilsson, A., Magnusson, K., Carlbring, P., Andersson, G., & Gumpert, C. H. (2018). The Development of an Internet-Based Treatment for Problem Gamblers and Concerned Significant Others: A Pilot Randomized Controlled Trial. Journal of Gambling Studies, 34(2), 539–559. https://doi.org/10.1007/s10899-017-9704-4

Pallanti, S., Bernardi, S., Quercioli, L., DeCaria, C., Hollander, E. (2006). Serotonin dysfunction in pathological gamblers: increased prolactin response to oral m-CPP versus placebo. CNS spectrums 11, 956–964.

100 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Patford, J. (2009). For Worse, for Poorer and in Ill Health: How Women Experience, Understand and Respond to a Partner’s Gambling Problems. International Journal of Mental Health & Addiction, 7(1), 177–189. https://doi.org/10.1007/s11469-008-9173-1

Pfund, R. A., Peter, S. C., Whelan, J. P., Meyers, A. W., Ginley, M. K., & Relyea, G. (2020). Is more better? A meta-analysis of dose and efficacy in face-to-face psychological treatments for problem and disordered gambling. Psychology of Addictive Behaviors : Journal of the Society of Psychologists in Addictive Behaviors, 34(5), 557–568.

Quilty, L. C., Wardell, J. D., Thiruchselvam, T., Keough, M. T., & Hendershot, C. S. (2019). Brief interventions for problem gambling: A meta-analysis. PloS One, 14(4), e0214502.

Rees, C., S., Breen, L., J., Cusack, L., Hegney, D. (2015). Understanding individual resilience in the workplace: the international collaboration of workforce resilience model. Frontiers in Psychology, 6, 73. doi: 10.3389/fpsyg.2015.00073

Reichenberg, L.W., Seligman, L. (2014). Selecting Effective Treatments. A Comprehensive Systematic Guide to Treating Mental Disorders, 4th Ed. John Wiley & Sons, Inc.

Riley, B. J., Lawn, S. J., Crisp, B. R., & Battersby, M. W. (2020). “When I’m not angry I am anxious”: The lived experiences of individuals in a relationship with a non-help-seeking problem gambler—A hermeneutic phenomenological study. Journal of Social & Personal Relationships, 37(8/9), 2529–2550. https://doi.org/10.1177/0265407520928581

Rodda, S. N., Bagot, K. L., Cheetham, A., Hodgins, D. C., Hing, N., & Lubman, D. I. (2018). Types of change strategies for limiting or reducing gambling behaviors and their perceived helpfulness: A factor analysis. Psychology of Addictive Behaviors : Journal of the Society of Psychologists in Addictive Behaviors, 32(6), 679–688. https://doi.org/10.1037/adb0000393

Rodda, S. N., Dowling, N. A., Thomas, A. C., Bagot, K. L., & Lubman, D. I. (2020). Treatment for Family Members of People Experiencing Gambling Problems: Family Members Want Both Gambler-Focused and Family-Focused Options. International Journal of Mental Health & Addiction, 18(5), 1318–1334. https://doi.org/10.1007/s11469-019-00143-9

Salonen, A., Castrén, S., Alho, H., & Lahti, T. (2014). Concerned significant others of people with gambling problems in Finland: a cross-sectional population study. BMC Public Health, 14(1), 1–9.

Sank, L.I., Shaffer, C.S. (1984). Cognitive Behavior Therapy in Groups. NY: Plenum Press.

Sarafino, E.P., Ewing, M. (1999). The Hassles Assessment Scale for students in college: Measuring the frequency and unpleasantness of and dwelling on stressful events. Journal of American College Health, 48, 75-83

Stasiewicz, P.R., Smith, K.E. (2002). Addictions in Special Populations: Treatment in Hersen, M., & Sledge, W.H. (Eds.). (2002). Encyclopedia of psychotherapy. Academic Press, p. 9-14

101 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

Suurvali, H., Cordingley, J., Hodgins, D.C., Cunningham, J. (2009). Barriers to seeking help for gambling problems: a review of the empirical literatuure. Journal of Gambling Studies, 25(3), 407-424 Zilberman, N., Yadid, G., Efrati, Y., Neumark, Y., & Rassovsky, Y. (2018). Personality profiles of substance and behavioral addictions. Addictive Behaviors, 82, 174–181. https://doi.org/10.1016/j.addbeh.2018.03.007

Tavares, H., Martins, S. S., Zilberman, M. L., & el-Guebaly, N. (2002). Gamblers seeking treatment: Why haven't they come earlier? Addictive Disorders & Their Treatment, 1(2), 65– 69.

Thege, B., Colman, I., el-Guebaly, N., Hodgins, D. C., Patten, S. B., Schopflocher, D., Wild, T. C. (2015). Social judgments of behavioral versus substance-related addictions: A population- based study. Addictive Behaviors, 42, 24–31.

Thoits, P.A. (2011). Mechanisms Linking Social Ties and Support to Physical and Mental Health. Journal of Health and Social Behavior, 52, 145-161. https://doi.org/10.1177/0022146510395592

Tulloch, C., Browne, M., Hing, N., & Rockloff, M. (2021). The Relationship Between Family Gambling Problems, Other Family Stressors, and Health Indicators in a Large Population- Representative Sample of Australian Adults. Journal of Gambling Studies, Preprints, 1–24.

102 | t o e t u s g r u p p h a s a r t m ä n g i j a l ä h e d a s e l e

______________

Abistavad veebikeskkonnad projekti töös / mujal maailmas evitavad praktikad lähedastele suunatud tugigruppide läbiviimisel:

https://www.betsafe.com.au/help_for_gamblers/help_for_family_members/

http://gaaustralia.org.au/gam-anon/

https://www.problemgambling.ie/problem-gambling-support-for-family--friends.html#

https://www.problemgambling.ca/gambling-help/support-for-families/

https://addictioneducationsociety.org/how-to-deal-with-a-drug-addicted-family/

http://www.personalityresearch.org/papers/sinha.html

1

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm

1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus MTÜ

1.2. Registrikood: 80268225

1.3. Postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sakala tn 16a-11, 10141

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE442200221040900376

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Silver Sternfeldt, tegevjuht

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Silver Sternfeldt,

[email protected] 56953328

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 46 225 eur

1.8. Projekti elluviimise periood: 01.06.2026 kuni 31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: Psühholoogiline toimetulekuoskuste programm hasartmängusõltlaste

lähedastele

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):

Tegemist on hasartmängusõltuvusega inimeste lähedastele suunatud madala

intensiivsusega struktureeritud psühholoogilise sekkumisega, mille keskmes on

osalejate psühholoogilise heaolu toetamine ning ärevuse, stressi ja

meeleoluprobleemide sümptomite vähendamine. Programm koosneb kümnest

kohtumisest ning ühendab psühhohariduse, oskuste arendamise ja

emotsionaalse toe pakkumise. Sekkumise mõju hinnatakse süsteemselt enne ja

pärast programmi, keskendudes osalejate emotsionaalse enesetunde, stressi ja

toimetuleku muutustele.

Sekkumine tugineb psühhohariduslikule ja kognitiiv-käitumuslikule lähenemisele,

mille kaudu aidatakse osalejatel mõista hasartmängusõltuvuse mõju enda

emotsionaalsele seisundile ning tuvastada stressi, ärevust ja meeleolulangust

alalhoidvaid mõtte- ja käitumismustreid. Programmis arendatakse teadlikke

toimetulekustrateegiaid, sealhulgas probleemilahendusoskusi ja käitumuslikke

muutusi, mis toetavad psühholoogilise distressi vähenemist.

2

Olulisel kohal on stressi ja emotsiooniregulatsiooni käsitlemine, sh

eneseregulatsiooni tehnikate õpetamine ja harjutamine. Nende abil

suurendatakse osalejate võimet tulla toime intensiivsete emotsioonidega,

vähendada ärevust ning stabiliseerida meeleolu.

Programmis käsitletakse ka suhtlemis- ja piiride seadmise oskusi, mis aitavad

vähendada suhetest tulenevat stressi ning ennetada läbipõlemist ja ülekoormust.

Süsteemne lähenemine võimaldab mõista, kuidas sõltuvus mõjutab peresuhteid

ja rollijaotust, ning toetab osalejate enesetõhusust keerulistes olukordades

toimetulekul.

Grupiformaat loob turvalise keskkonna kogemuste jagamiseks ja emotsionaalse

toe saamiseks, mis aitab vähendada isolatsiooni ja normaliseerida kogetavaid

raskusi. Programmi lõppfaasis koostatakse individuaalne tegevuskava, mis toetab

õpitud toimetulekuoskuste rakendamist igapäevaelus ning vaimse heaolu

jätkusuutlikku paranemist.

Kuigi programm on algselt loodud grupisekkumisena, on selle metoodilised

komponendid, sh psühhoharidus, kognitiiv-käitumuslikud tehnikad, suhtlemis- ja

probleemilahendusoskuste treening ning emotsiooniregulatsiooni meetodid,

rakendatavad ka individuaalsetes kohtumistes. Individuaalne töö võimaldab

keskenduda osaleja spetsiifilistele kogemustele ja vajadustele, sealhulgas

ärevuse, stressi ja meeleoluprobleemide süvendatud käsitlemisele, ning toetab

õpitu paindlikku kohandamist igapäevaeluga.

Sekkumise rakendamine nii grupi- kui individuaalformaadis võimaldab kohandada

teenust osalejate eelistuste ja valmisoleku järgi, suurendades seeläbi sekkumise

kättesaadavust ja kasutatavust erinevate sihtrühmade seas. Grupiformaat pakub

lisaväärtusena kogemuste jagamist, vastastikust toetust ja normaliseerimist,

samas kui individuaalne formaat võimaldab suuremat paindlikkust ja

personaalset lähenemist.

Paindlik rakendusmudel toetab ka sekkumise järjepidevat elluviimist, vähendades

riski, et teenus jääb osutamata olukordades, kus grupi moodustamine ei ole

võimalik või ei vasta osaleja vajadustele. See tagab, et sihtrühma liikmetel on

võimalik saada tõenduspõhist psühholoogilist tuge sõltumata formaadist,

säilitades sekkumise põhieesmärgid ja metoodilise terviklikkuse.

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne):

Sihtrühmaks on täisealised (18+) hasartmängusõltuvusega inimeste lähedased.

Vanusepiirang tuleneb kasutatavatest hindamisinstrumentidest ja sekkumise

metoodikast, mis on valideeritud täiskasvanud populatsioonil. Sekkumine on

3

tulevikus kohandatav ka nooremale sihtrühmale, eeldusel et kasutatakse sobivaid ja

valideeritud hindamisvahendeid.

2.4. Piirkond:

Sekkumist pakutakse kontaktvastuvõttudena Harjumaal ning veebipõhiselt üle Eesti,

tagades teenuse kättesaadavuse sõltumata osalejate elukohast ning võimaldades

jõuda sihtrühmani ka väljaspool suuremaid keskusi.

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud):

Sekkumine viiakse läbi paindlikus formaadis, hõlmates nii grupi- kui individuaalseid

kohtumisi. Osalejatel on võimalus valida endale sobiv osalemisviis vastavalt oma

vajadustele, eelistustele ja valmisolekule. Grupiformaadis toimuvad kohtumised

struktureeritud programmina kindla arvu seanssidega, samas kui individuaalne

formaat järgib sama metoodilist ülesehitust, võimaldades sisu kohandamist osaleja

spetsiifilistele vajadustele. Paindlik rakendus võimaldab tagada teenuse

kättesaadavuse ka olukordades, kus grupi moodustamine ei ole võimalik või

grupiformaat ei ole osalejale sobiv, säilitades sekkumise järjepidevuse ja metoodilise

terviklikkuse.

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis):

Programm on üles ehitatud 10 seansist koosneva struktureeritud psühholoogilise

sekkumisena (7 + 3), kus esimesed seitse seanssi keskenduvad psühhoharidusele,

motivatsiooni käsitlemisele ning suhtlemis-, probleemilahendus- ja

eneseregulatsiooni oskuste arendamisele, toetades osalejate psühholoogilist

toimetulekut ja vaimset tervist. Järgnevad kolm seanssi on suunatud õpitu

rakendamisele, hõlmates individuaalse tegevuskava koostamist, selle rakendamise

hindamist ning järelkohtumist, mille käigus toimub refleksioon ja sekkumise mõju

hindamine.

Sekkumine viiakse läbi nii grupi- kui individuaalformaadis, säilitades ühtse

metoodilise ülesehituse. Grupiformaadis koosneb sekkumine 10 kohtumisest, millest

iga kohtumine kestab 90 minutit ning ühes grupis osaleb kuni 10 inimest.

Individuaalses formaadis viiakse sekkumine läbi sama struktuuri alusel; individuaalse

kohtumise kestus on 60 minutit ning kohtumiste arv kohandatakse osaleja

vajadustele, jäädes üldjuhul 8-10 seansi vahemikku.

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal ja veebis

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad):

Sekkumine tugineb rahvusvaheliselt levinud ja teaduskirjanduses kirjeldatud

lähenemistele hasartmängusõltuvusega inimeste lähedaste toetamisel.

Uuringud näitavad, et sõltuvushäire mõjutab olulisel määral ka lähedaste

psühholoogilist heaolu, põhjustades ärevust, depressiooni ja stressi ning

4

toimetulekuraskusi, mistõttu on lähedastele suunatud sekkumised põhjendatud

ja vajalikud (Goodwin et al., 2017; Salonen et al., 2014; Magnusson et al., 2019).

Programmi metoodiline alus toetub psühhohariduslikule ja kognitiiv-

käitumuslikule lähenemisele, mille tõhusust on kirjeldatud nii sõltuvushäirete

kui ka lähedastele suunatud sekkumiste kontekstis. Rahvusvahelised

programmid, sh lähedastele suunatud struktureeritud sekkumised ja tugigrupid,

on näidanud positiivset mõju osalejate stressi, ärevuse ja depressiooni

vähenemisele, enesetõhususe suurenemisele ning toimetuleku paranemisele

(Magnusson et al., 2019).

Grupiformaadis sekkumised on teaduskirjanduse põhjal eriti sobivad

olukordades, kus osalejad vajavad nii emotsionaalset tuge kui ka praktiliste

oskuste arendamist, võimaldades kogemuste jagamist, normaliseerimist ja

sotsiaalset õppimist (Reichenberg & Seligman, 2014).

Programmis kasutatavad komponendid, nagu muutuse staadiumite mudel

(Prochaska & DiClemente), probleemilahendusoskuste treening ning stressi ja

emotsiooniregulatsiooni tehnikad, on laialdaselt kasutusel vaimse tervise ja

sõltuvusvaldkonna sekkumistes ning nende tõhusus on korduvalt kinnitust

leidnud (Prochaska & DiClemente, 1983; D’Zurilla & Goldfried, 1971; Lazarus &

Folkman, 1984).

Allikad:

• D’Zurilla, T. J., & Goldfried, M. R. (1971). Problem solving and behavior

modification. Journal of Abnormal Psychology, 78(1), 107–126.

• Goodwin, B. C., Browne, M., Rockloff, M., & Rose, J. (2017). A typical

problem gambler affects six others. International Gambling Studies, 17(2),

276–289.

• Lazarus, R. S., & Folkman, S. (1984). Stress, appraisal, and coping. Springer.

• Magnusson, K., Nilsson, A., Hellner, C., & Andersson, G. (2019). Internet-

delivered cognitive-behavioural therapy for concerned significant others of

problem gamblers: A pilot randomized wait-list controlled trial. Journal of

Behavioral Addictions, 8(3), 557–566.

• Prochaska, J. O., & DiClemente, C. C. (1983). Stages and processes of self-

change of smoking: toward an integrative model of change. Journal of

consulting and clinical psychology, 51(3), 390.

• Reichenberg, L. W., & Seligman, L. (2014). Selecting effective treatments: A

comprehensive, systematic guide to treating mental disorders (4th ed.).

Wiley.

5

• Salonen, A. H., Hellman, M., Latvala, T., & Castrén, S. (2014). Gambling harms

experienced by concerned significant others of problem gamblers. Journal of

Gambling Studies, 30(2), 421–435.

Täistekst lisatud eraldi dokumendina (vt HNK toetusgrupp hasartmängija lahedasele.pdf Teoreetiline taust lk 9-25; sekkumise hindamine lk 30-32 ja lk 41- 47; allikad lk 96 - 102)

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Lisatud

eraldi dokumendina (vt HNK toetusgrupp hasartmängija lahedasele.pdf lk 49-95)

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Programmi on

varasemalt rakendatud grupiformaadis Tallinnas kahel korral ajavahemikel

21.10.2021–14.04.2022 ning 12.09.2022–28.11.2022. Mõlemad grupid viidi läbi

struktureeritud sekkumisena, mis koosnes 10 kohtumisest ning hõlmas

psühhoharidust, suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste arendamist ning stressi ja

emotsiooniregulatsiooni tehnikaid.

Grupis osalesid hasartmängusõltuvusega inimeste lähedased, kellele programm

pakkus süsteemset tuge nii emotsionaalse toimetuleku parandamisel kui ka

praktiliste oskuste arendamisel igapäevaelus. Rakendamise käigus kasutati

juhendipõhist lähenemist, mis võimaldas sekkumist viia läbi ühtse struktuuri alusel

ning hinnata selle rakendatavust sihtrühma vajaduste kontekstis.

Varasema rakendamise käigus täheldati osalejate emotsionaalse enesetunde

paranemist ning ärevuse, stressi ja meeleoluprobleemide vähenemist. Programmi

rakendamine kinnitas sekkumise sobivust sihtrühmale ning andis praktilise aluse

selle edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks.

2.11. Tagasiside kogumise viis: kirjalik

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 20 grupikohtumist ja 250 individuaalkohtumist

3.2. Teenusesaajate arv: 45

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: grupikohtumistel 10 ja

individuaalkohtumistel 8-10.

3.4. Maht maakondade kaupa: Teenust osutatakse kontaktvastuvõttudena Harjumaal

ning veebipõhiselt üle Eesti. Hinnanguliselt toimub ligikaudu 40% teenusemahust

Harjumaal ning 60% veebipõhiselt, võimaldades jõuda sihtrühmani ka väljaspool

suuremaid keskusi.

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Sihtrühmani jõudmiseks kasutatakse

mitmekesiseid ja sihitud kommunikatsioonikanaleid. Peamisteks kanaliteks on HNK

kodulehekülg ja sotsiaalmeedia, mille kaudu jagatakse infot programmi ja

registreerimisvõimaluste kohta. Lisaks edastatakse teavitusi planeeritud

grupitegevustest erialaliitudele, kohalikele omavalitsustele ning vaimse tervise

6

valdkonna spetsialistidele ja teenusepakkujatele (sh KOV sotsiaaltöötajad,

lastekaitsetöötajad, perearstid ja -õed), kes puutuvad sihtrühmaga kokku ning saavad

abivajajaid teenusele suunata. Täiendavalt kasutatakse laiemat teavitust

rahvusringhäälingu tasuta kultuuriteadete kanalite kaudu, et suurendada programmi

nähtavust. Arvestades sihtrühma eripära (sh probleemide varjamine, stigma ja madal

abiotsimise määr), on oluline sihitud ja mitmekanaliline teavitustegevus, mis toetab

abivajajate jõudmist teenuseni ning spetsialistide kaudu suunamist.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Silver Sternfeldt Magistrikraad psühholoogias

01.01.2024

Kristina Oras Magistrikraad psühholoogias

10.11.2024

Eliis Härma Magistrikraad psühholoogias

13.02.2026

Velli Kütt Magistrikraad psühholoogias

26.02.2024

Kärolin Kiviste Magistrikraad psühholoogias

28.03.2025

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: magistrikraad psühholoogias

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 1 (kutsega kliiniline psühholoog tase 7)

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon viiakse läbi 3 korda ühe grupi

toimumise (10 kohtumise) jooksul. Kahel korral viiakse läbi supervisioon kohtumiste

vältel ja ühe korra peale kohtumisi. Kui mitu gruppi toimub paralleelselt, siis saavad

grupi läbiviijad osaleda kõik ühes ja samas supervisioonis. Grupisupervisioon toimub

iga 3 või 4 kohtumise järel. Individuaalsete kohtumiste supervisioon toimub ühiselt

grupisupervisiooniga, kuid eraldi on veel ette nähtud 3 supervisiooni neile, kes

teevad individuaalseid kohtumisi ja ei saa osaleda grupisupervisioonil.

4.5. Riskijuhtimise plaan: Projekti elluviimisel on tuvastatud peamised riskid ning

kavandatud meetmed nende maandamiseks.

Grupi mittetäitumine. Risk, et grupisekkumiste jaoks ei kogune piisav arv osalejaid,

maandatakse paindliku rakendusmudeli kaudu, mis võimaldab pakkuda sekkumist ka

individuaalsete kohtumistena. Lisaks kasutatakse sihtrühmale suunatud

teavitustegevusi ning koostööd partneritega, et tagada piisav osalejate arv.

Läbiviija puudumine või asendumine. Risk, et sekkumise läbiviija ei ole ajutiselt või

püsivalt kättesaadav, maandatakse mitme koolitatud spetsialisti kaasamisega ning

võimalusega asendada läbiviija ilma sekkumise struktuuri katkestamata.

7

Osalejate katkestamine. Risk, et osalejad ei lõpeta programmi, maandatakse

paindliku osalemisvormi (sh individuaalsed kohtumised), motiveeriva ja toetava

lähenemise ning selge struktuuri abil. Vajadusel pakutakse osalejatele individuaalseid

kohtumisi programmi jätkamiseks.

Sihtrühmani jõudmine. Risk, et teenus ei jõua piisava hulga sihtrühmani,

maandatakse sihipäraste teavitustegevuste ning koostööga asjakohaste

organisatsioonide ja spetsialistidega.

Teenuse kvaliteedi varieerumine. Risk, et sekkumise kvaliteet ei ole ühtlane,

maandatakse juhendipõhise lähenemise, koolituse ja regulaarse supervisiooni kaudu,

mis tagavad metoodilise järjepidevuse.

Ajakava nihkumine. Risk, et sekkumiste elluviimine viibib, maandatakse paindliku

planeerimise, paralleelsete tegevuste võimaldamise ning vajadusel sekkumise

formaadi kohandamisega (grupi- või individuaalformaadi kasutamine).

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Metoodika on välja töötatud MTÜ

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poolt.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate):

Ühe seansi maksumus sõltub formaadist. Grupiformaadis on ühe seansi otsene

maksumus 750 eurot, mis sisaldab kahe spetsialisti tööaega, ruumikulusid,

koordineerimist ning sekkumise läbiviimiseks vajalikke töövahendeid ja muid

otseseid tegevuskulusid.

Individuaalse seansi otsene maksumus on 75 eurot, sisaldades spetsialisti tööaega,

ruumikulusid, koordineerimist ning töövahendeid.

Lisakulud (sh VIPS-spetsialistide supervisioon ja koolitus ning projekti

administreerimine) ei sisaldu ühe seansi otseses maksumuses ning on arvestatud

teenuse kogukulusse.

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:

Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta sõltub osalemise formaadist. Arvestades, et

sekkumine koosneb 10 seansist ning ühe seansi kogukulu koos lisakuludega (sh

supervisioon, koolitus, teavitustegevused ja administreerimine) on grupiformaadis

8

ligikaudu 104 eurot osaleja kohta ja individuaalses formaadis ligikaudu 102 eurot,

kujuneb keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta ligikaudu 1015-1042 eurot.

Grupi- ja individuaalse formaadi ühikukulu on sarnane, mis võimaldab pakkuda

teenust paindlikult vastavalt osalejate vajadustele ilma kuluefektiivsust oluliselt

mõjutamata. Grupiformaat toetab kogemuslikku õppimist ja vastastikust tuge, samas

kui individuaalne formaat võimaldab suuremat personaalset lähenemist.

Kulutase on põhjendatud sekkumise struktureerituse, spetsialistide kvalifikatsiooni,

supervisiooni ning toetavate tegevustega, mis tagavad teenuse kvaliteedi ja mõju.

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust):

Seansi maksumus koosneb otsestest tegevuskuludest (sh tööjõukulud, ruumikulu ja

sekkumise läbiviimiseks vajalikud vahendid) ning kaudsetest kuludest (sh

supervisioon, koolitus, teavitustegevused ja administreerimine). Projektiülesed kulud

on jaotatud proportsionaalselt seanssidele, et kajastada nende panust teenuse

osutamisse ning tagada sekkumise kvaliteet, metoodiline järjepidevus ja sihtrühmani

jõudmine.

Alljärgnevalt on esitatud seansi maksumuse detailne jaotus grupi- ja

individuaalformaadis.

Grupisekkumine – 1 kohtumine (kuni 10 osalejat)

Kuluartikkel €

Palgafond 600

Ruumikulu 45

Koordineerimine 75

Töövahendid ja tarvikud 15

Toitlustus 15

Otsesed kulud kokku 750

Supervisioon 39

Koolitus 60

Teavitus 112,5

Administreerimine 80,88

Seansi kogukulu 1042,38

Individuaalne sekkumine – 1 kohtumine (1 osalejale)

Kuluartikkel €

Palgafond 50

Ruumikulu 15

9

Koordineerimine 6

Töövahendid ja tarvikud 2

Toitlustus 2

Otsesed kulud kokku 75

Supervisioon 6,24

Koolitus 4,8

Teavitus 9

Administreerimine 6,47

Seansi kogukulu 101,51

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):

Koolitustegevused on suunatud spetsialistide ettevalmistamisele struktureeritud

psühholoogilise sekkumise rakendamiseks hasartmängusõltuvusega inimeste

lähedastele. Koolitus käsitleb sekkumise metoodilist alust, programmi ülesehitust (7

sisumoodulit ja 3 praktikamoodulit) ning annab praktilised juhised kohtumiste

läbiviimiseks nii grupi- kui individuaalformaadis.

Koolituse sisuks on psühhoharidus, kognitiiv-käitumuslikud tehnikad, suhtlemis- ja

probleemilahendusoskused ning stressi- ja emotsiooniregulatsiooni meetodid.

Samuti käsitletakse hasartmängusõltuvuse mõju lähisuhetele, lähedaste rolli

muutuse protsessis ning oskusi, mis toetavad motivatsiooni, piiride seadmist ja

suhete hoidmist.

Koolituse käigus antakse lisaks sekkumise rakendamisele ka baasteadmised

supervisiooni läbiviimiseks ning oskused uute VIPS-spetsialistide koolitamiseks,

toetades sekkumise jätkusuutlikku rakendamist ja edasist levikut.

Koolituse maht on 9 akadeemilist tundi (12 × 45 minutit), sisaldades nii teoreetilist

õpet kui ka praktilisi harjutusi. Koolitus on otseselt seotud sekkumise rakendamisega

ning tagab teenuse kvaliteedi ja metoodilise järjepidevuse.

6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: 4

6.3. Koolitatavate superviisorite arv: 4

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:

Koolitustegevus on otseselt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega, kuna

programm on struktureeritud ja mitmeosaline ning eeldab VIPS-spetsialistilt

terviklikku arusaamist nii metoodikast kui ka üksikute moodulite sisust. Koolituse

käigus käsitletakse programmi kõiki 10 kohtumist (7 sisumoodulit ja 3

praktikamoodulit), mille läbivõtmiseks ja rakendamise mõistmiseks kulub ligikaudu

üks akadeemiline tund mooduli kohta.

10

Koolituse maht (9 akadeemilist tundi) on proportsionaalne, kuna see võimaldab

omandada sekkumise läbiviimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused ilma

ülemäärase ajakuluta. Samal ajal hõlmab koolitus ka supervisiooni põhimõtteid ning

uute VIPS-spetsialistide koolitamise aluseid, mis toetab sekkumise jätkusuutlikku

rakendamist ja edasist laiendamist.

Koolituse maht ja sisu on seega piisav, et tagada teenuse kvaliteet ja metoodiline

järjepidevus, olles samal ajal kuluefektiivne ja kooskõlas kavandatud rakendamise

mahuga.

6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 2400 eur,

5,19%

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus):

Kavandatav tegevus suurendab väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste

rakendamise võimekust Eestis mitmel tasandil. Esiteks laiendab see vaimse tervise toe

kättesaadavust seni alateenindatud sihtrühmale – hasartmängusõltuvusega inimeste

lähedastele, kellel esineb sageli märkimisväärne psühholoogiline distress, kuid kellele

suunatud struktureeritud sekkumisi on piiratud ulatuses.

Teiseks võimaldab sekkumise paindlik rakendusmudel (grupi- ja individuaalformaat ning

veebipõhine kättesaadavus) jõuda sihtrühmani üle Eesti ning kohandada teenust

vastavalt osalejate vajadustele, suurendades teenuse tegelikku kasutatavust.

Kolmandaks panustab projekt spetsialistide võimekuse kasvu läbi koolitustegevuste, mis

annavad oskused sekkumise rakendamiseks, superviseerimiseks ning uute VIPS-

spetsialistide koolitamiseks. See loob eeldused sekkumise edasiseks levikuks ja

skaleerimiseks ka väljaspool projekti perioodi.

Lisaks toetab struktureeritud ja juhendipõhine lähenemine sekkumise ühtlast

rakendamist ning võimaldab seda integreerida olemasolevatesse teenustesse. Projekti

tulemusena suureneb nii sekkumise kättesaadavus kui ka organisatsiooniline suutlikkus

pakkuda kvaliteetset ja tõenduspõhist vaimse tervise tuge sihtrühmale, kelle vajadused

on seni olnud piiratud ulatuses kaetud.

Sekkumine avaldab kaudset mõju laiemale vaimse tervise süsteemile, toetades

hasartmängusõltuvusega inimeste lähedaste toimetulekut ning vähendades seeläbi

pingeid lähisuhetes ja vajadust intensiivsemate teenuste järele.

11

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ [nimi]