| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 3-2/1200 |
| Registreeritud | 05.05.2026 |
| Sünkroonitud | 06.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine |
| Sari | 3-2 Sihtotstarbeliste eraldiste taotlused |
| Toimik | 3-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ajavang OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Ajavang OÜ |
| Vastutaja | Aire Mill (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni
moodustamine“ Lisa 1
Taotlusvorm 1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/e evõ e nimetus: Ajavang OÜ
1.2. Registrikood: 14469657
1.3. Pos aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Ranna tn 3-5, 93810
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE187700771011451951
1.5. Esindaja nimi ja ame koht: Annika Raamat (juhatuse liige, psühholoog-nõustaja)
1.6. Kontak siku andmed (nimi, e-post, telefon):[email protected],+3725155014
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 26774 € eurot
1.8. Projek elluviimise periood: 01.06-31.12.2026
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). 2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: Struktureeritud grupipõhine VIPS-programm ärevuse ja stressi juh mise
varajaseks leevendamiseks noorukitel ja tööealistele täiskasvanutele.
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):
Programmi eesmärk on pakkuda varajast, kulutõhusat ja struktureeritud tuge ärevuse ja stressi sümptomite korral grupiformaadis. Sekkumine on juhendipõhine, ajaliselt piiratud väheintensiivne psühholoogiline sekkumine, mis tugineb kognitiiv-käitumisteraapia (CBT) ja lahenduskeskse lähenemise põhimõtetele ning madala intensiivsusega sekkumiste (low- intensity interventions) astmelise ravi (stepped care) mudelile.
Sekkumine põhineb rahvusvaheliselt kasutusel olevatel juhendmaterjalidel (nt Solution- Focused Anxiety Management, Ellen K. Quick), mida on kohandatud grupiformaadile ja Eesti konteksti. Programmi käigus käsitletakse ärevuse ja stressi toimemehhanisme, mõtete, emotsioonide ja käitumise seoseid, käitumise aktiveerimist, enesejuhtimise oskusi ning iseseisva toimetulekuplaani koostamist.
Grupiformaat võimaldab lisaks spetsialisti juhendamisele ka kogemuslikku õppimist ja sotsiaalset toetust, mis suurendab motivatsiooni ja sekkumise mõju püsimist. Sekkumine on struktureeritud ja standardiseeritud, mis võimaldab selle skaleeritavat rakendamist erinevate spetsialistide poolt ning suurema hulga teenusesaajate kaasamist.
2
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 15–64-aastased inimesed ärevuse ja stressiga varajases
staadiumis.
2.4. Piirkond: Üle-ees line. Võimalus pakkuda teenust vahetult kohapeal Kuressaares ja
Tartus. Vajaduse korral saame teenust osutada virtuaalselt
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): grupis
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minu tes, grupisekkumiste korral
inimeste arv grupis): grupiprogramm 4 seanssi, 90 minu t seanss.Ühest grupis ~ 7
teenusesaajat. Sekkumine on ajaliselt piiratud ja eesmärgistatud, kombineerivad
nõustamist ja juhendatud eneseabi.
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): vahetult silmast silma, vajadusel on võimalus läbi viia
virtuaalselt.
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või
allikad): Sekkumine põhineb tõenduspõhistel madala intensiivsusega psühholoogilistel
sekkumistel (low-intensity CBT), mille efek ivsus ärevuse ja depressiooni sümptomite
vähendamisel on korduvalt tõendatud. Tõenduspõhisus tugineb: NICE juhistele
(CG113; NG222), mis soovitavad juhendatud eneseabi ja grupisekkumisi esmatasandi
ravina; WHO mhGAP ja IAPT (UK) mudelitele, kus grupipõhised madala intensiivsusega
sekkumised on standardprak ka; meta-analüüsidele (nt Cuijpers et al., 2010;
Andersson & Titov, 2014), mis näitavad, et juhendatud eneseabi ja grupiformaadis CBT
vähendavad sümptomite raskust sta s liselt ja kliiniliselt olulisel määral.
2.9. Sekkumine vastab rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhisuse kriteeriumitele ning
on kohandatud Ees konteks , säilitades selle tuumkomponendid.
2.10. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Sekkumise
aluseks olevaid tehnikaid on organisatsioonis rakendatud üle 8 aasta individuaalse
nõustamise ja lühisekkumiste raames (nt ärevuse juh mine, käitumise ak veerimine,
enesejuh mise oskused). Projek käigus viiakse need prak kad süsteemselt üle
standardiseeritud VIPS-formaa (struktureeritud juhend, seansiprotokollid, tulemuste
mõõtmine), mis võimaldab senise kogemuse skaleerimist, kvaliteedi ühtlustamist ja
teenuse mahu märkimisväärset suurendamist.
2.11. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Sekkumise aluseks
olevaid meetodeid on organisatsioonis varasemalt rakendatud individuaalse
nõustamise ja lühisekkumiste vormis. Projek käigus viiakse läbi VIPS-programmi
süsteemne rakendamine ja standardiseerimine, võimaldades teenuse mahu
märkimisväärset suurendamist.
2.12. Tagasiside kogumise viis: Sekkumise mõju hinnatakse struktureeritult: enne ja pärast
sekkumist standardiseeritud küsimus kega, kliendirahulolu küsitlustega, protsessi
käigus kogutava kvalita ivse tagasiside alusel.
3. Kavandatud maht
3
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: ~80 grupiseanssi (1 seanss/ nädalas/ 1 grupp, 5
gruppi/kuus, periood ~ 6 kuud)
3.2. Teenusesaajate arv: ~180-240 (6-8 inimest grupis, 5 gruppi/kuus, periood ~ 6 kuud)
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 4 seanssi Arvestades 5 spetsialis ,
kes viivad läbi keskmiselt 20–25 seanssi kuus, on kavandatud kogumaht realistlik ja
saavutatav kogu projek perioodi jooksul.
3.4. Maht maakondade kaupa: Eeldatav jaotus: Saaremaa ~40%, Tartumaa ~60%. Teenus
on virtuaalselt kä esaadav üle Ees .
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Teenusesaajateni jõutakse
struktureeritud mitmekanalilise süsteemi kaudu: perears de ja tervisekeskuste
suunamised, koostöö haridusasutustega (koolid, lasteaiad), koostöö vaimse tervise
spetsialis dega (psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid), organisatsiooni olemasolev
kliendivõrgus k.
4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialis de koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev
1. Oliver Jared Uibopuu Psühholoogia (magister) Käsundusleping 1.04.2026
2. Saara Luna Uibopuu Psühholoogia (magister) Käsundusleping 1.04.2026
3. Annika Raamat Psühholooga (magister) Töövõtuleping
4. Inga Paju Psühholoogia (bakalaureus) Käsundusleping 1.04.2026
5. Aleksandra Lovise
Õun
Psühholoogia (bakalaureus) Käsundusleping 1.04.2026
4.3. Spetsialis de kvalifikatsioon: Meeskond koosneb viiest spetsialis st, kellel on
psühholoogia või lähedase valdkonna kõrgharidus ning prak line kogemus vaimse
tervise toetamisel. Rollid jaotuvad: VIPS spetsialis d (sekkumise läbiviimine) ;
koordinaator (juh mine, andmete kogumine, kvaliteedikontroll); superviisor
(metoodiline kvaliteet ja juhtumipõhine tugi). Spetsialis d omavad varasemaid
lühisekkumiste kogemusi, täiendkoolitusi kogni iv-käitumisteraapia ja nõustamise
valdkonnas.
4.4. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: Projek kaasatakse kvalifitseeritud superviisor,
kes juhendab spetsialis de tööd ning tagab metoodika korrektse rakendamise.
4.2. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisiooni sagedus ja korraldus:
Regulaarne supervisioon vähemalt 1 kord kuus (1,5h), kus käsitletakse juhtumeid ja
metoodika rakendamist. Vajaduspõhine individuaalne supervisioon ( kuni 1 kord kuus
spetsialis kohta). Standardiseeritud juhtumiarutelu raamis k (eesmärgid,
rakendatud metoodika, reflektsioon, klienditöö protsessid). Superviisori roll hõlmab:
sekkumise kvaliteedi tagamist (vastavus juhendile); keerukate juhtumite kliinilist
analüüsi; spetsialis de pädevuse arendamist ja läbipõlemise ennetust. Supervisiooni
4
käigus dokumenteeritakse peamised järeldused ja vajadusel kohandatakse sekkumise
rakendamist.
4.3. Riskijuh mise plaan: Riskijuh mise plaan hõlmab: selgeid kriteeriume, millal
klient ei sobi VIPS sekkumisse (nt kõrge suitsiidirisk, raske depressioon, psühhoos);
struktureeritud suunamisteed kõrgema intensiivsusega teenustele (psühhiaatria,
psühhoteraapia); katkestamise jälgimist ja järel kontak süsteemi; spetsialis de
töökoormuse monitoorimist ja supervisiooni kaudu läbipõlemise ennetamist; teenuse
kvaliteedi pidevat hindamist (tulemuste mõõtmine enne-pärast). Teenuse
järjepidevus tagatakse standardiseeritud juhendite ja asendusspetsialis de süsteemi
kaudu.
4.5. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Organisatsioonil on õigus kasutada ja
rakendada kirjeldatud metoodikat ning vajadusel kohandada seda sihtrühma
vajadustele vastavaks.
5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.3. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab
erinevaid formaate): ~335 €/seanss (6-8 inimest grupis)
5.4. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: ~191 €/klient on kooskõlas 4-seansilise
grupiprogrammiga ning on oluliselt madalam võrreldes individuaalse
psühhoteraapiaga, võimaldades suurema hulga inimeste kaasamist.
5.5. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud,
supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed
kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust): Tööjõukulud (53,8%),supervisioon
(6,7%),koolitus (5,2%), koordineerimine (11,1%), sihtrühma teavitamine 14,9%,
platvormid (1,5%) ja kaudsed kulud (kuni 6,7%). Kulustruktuur on op meeritud
maksimeerimaks otsest teenusemahtu, suunates suurema osa vahenditest
spetsialis de tööjõukuludesse, säilitades samas kvaliteedi läbi supervisiooni ja
koolituse. Spetsialis de tasu on kavandatud tasemel, mis võimaldab tagada
kvaliteetse teenuse osutamise ning spetsialis de jätkusuutliku kaasamise projek .
Käesolev kulude ülesehitus võimaldab pakkuda kuluefek ivset ja tõenduspõhist
tuge suuremale hulgale inimestele.
6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.3. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): Koolitused on suunatud VIPS metoodika
ühtlustamisele ning spetsialis de e evalmistamisele programmi rakendamiseks ja
kvaliteedi tagamiseks
6.4. Koolitatavate spetsialis de arv: 5
6.5. Koolitatavate superviisorite arv: 1
6.6. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Koolitused
võimaldavad suurendada teenuse mahtu ning tagada ühtse kvaliteedi kõikide
5
spetsialis de lõikes. Koolituste maht on kooskõlas kavandatud teenuse mahu ja
spetsialis de arvuga ning toetab otseselt projek eesmärkide saavutamist.
6.7. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):
Koolituskulude kogusumma 1400 eurot, koolituskulude osakaal toetuse eelarvest
5,2%.
7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise
võimekust Ees s (nt spetsialis de e evalmistus, sekkumise kä esaadavus,
rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus). Sekkumine loob skaleeritava ja
kuluefek ivse grupipõhise VIPS teenusemudeli, mis võimaldab pakkuda varajast
psühholoogilist tuge suuremale hulgale inimestele. Projek lisandväärtus seisneb:
grupiformaadis VIPS sekkumise süsteemses rakendamises (kõrge läbilaskevõime);
sihtrühma laiendamises (noorukid ja tööealised täiskasvanud); kä esaadavuse
parandamises (sh veebipõhine teenus ja maapiirkonnad); spetsialis de e evalmistamises
madala intensiivsusega sekkumiste pakkumiseks; Sekkumine vähendab survet kõrgema
intensiivsusega teenustele ja toetab astmelise ravi põhimõtet, täites lünga esmatasandi ja
spetsialiseeritud vaimse tervise teenuste vahel.
Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Raamat