Taotlus

1

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm

1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: VIV Living Tervisemaja OÜ

1.2. Registrikood: 16455530

1.3. Postiaadress: [email protected]

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE127700771007664888

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Laura Päit, tegevjuht ja juhatuse liige

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Laura Päit; [email protected];

55519325

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): €85 000

1.8. Projekti elluviimise periood: 01.06.2026 kuni 31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: Struktureeritud liivateraapia väheintensiivne sekkumine emotsionaalse

toimetuleku toetamiseks

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Käesolev sekkumine on liivateraapial põhinev

väheintensiivne, struktureeritud lühisekkumine (10 seanssi), mille eesmärk on toetada

noorukite ja täiskasvanute (16-64.a.) emotsionaalset toimetulekut, vähendada

psühholoogilist pinget ning ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist.

Sekkumine on suunatud inimestele, kellel esinevad kerged kuni mõõdukad

emotsionaalsed raskused (nt ärevus, madal meeleolu, kohanemisraskused).

Sekkumise eesmärk on toetada osaleja emotsionaalset toimetulekut, suurendada

eneseteadlikkust ning vähendada psühholoogilist pinget läbi sümboolse ja

mitteverbaalse töö. Sekkumise metoodiline alus tugineb integreeritud lähenemisele,

mis ühendab analüütilise psühholoogia, psühhodünaamilise lühiteraapia ning

kaasaegse arusaama emotsioonide ja kogemuse töötlusest. Lähenemine toetub Carl

Gustav Jung teooriale sümbolite rollist psüühikas, mille kohaselt võimaldab

sümboolne väljendus ligipääsu mitteverbaalsetele ja teadvustamata kogemustele.

Liivateraapia praktika, mille arendas Dora Kalff, põhineb “vaba ja kaitstud ruumi”

loomisel, kus osaleja saab turvaliselt väljendada ja töödelda oma sisemisi kogemusi.

Lisaks integreerib sekkumine psühhodünaamilise lühiteraapia põhimõtteid (nt Habib

2

Davanloo), rõhutades emotsiooni aktiveerimist ja kogemuslikku läbielamist kui

muutuse keskset mehhanismi. Käesolev sekkumine ei rakenda klassikalist

mittesuunavat Sandplay metoodikat, vaid on selle põhimõtetest lähtuv

struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumine (sandtray-tüüpi lähenemine), mis on

kohandatud väheintensiivseks kasutamiseks. Sekkumise toimemehhanism seisneb

sümboolse ja mitteverbaalse eneseväljenduse võimaldamises, mille kaudu osaleja

teadvustab emotsioone, eksternaliseerib sisemisi kogemusi, loob uusi tähendusi,

toetab emotsiooniregulatsiooni. Need protsessid toimuvad struktureeritud ja ajaliselt

piiratud sekkumise raames, mis võimaldab meetodi rakendamist väheintensiivse ja

varajase sekkumisena.

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): Sekkumise sihtrühmaks on 16–64-aastased täiskasvanud,

kellel esinevad kerged kuni mõõdukad emotsionaalsed ja psühhosotsiaalsed raskused,

kuid kes ei vaja kõrge intensiivsusega psühhiaatrilist või psühhoterapeutilist abi.

Sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel esineb ärevus või püsiv emotsionaalne pinge,

madal meeleolu või motivatsiooni langus, kohanemisraskused elumuutustega

(tööalased, kooli, suhte-või rollimuutused). Sekkumine on suunatud eelkõige isikutele,

kellel on suurenenud risk vaimse tervise probleemide süvenemiseks, piiratud ligipääs

olemasolevatele teenustele ja vajadus varajase ja madala lävega toe järele. Sekkumine

sobib inimesele, kellel on piisav kognitiivne võimekus osaleda struktureeritud

sekkumises ja valmisolek osaleda regulaarsetel kohtumistel 10 korda. Sekkumismudel

on kontseptuaalselt kohandatav ka laiemale vanuselisele sihtrühmale, kuid käesoleva

taotluse raames rakendatakse seda vastavalt kehtivatele vanusepiirangutele.

2.4. Piirkond: Harjumaa, Pärnu ja Pärnumaa, Läänemaa

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis): 10 individuaalset seanssi; ühe seansi kestus 50 minutit koos

osalejaga.

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): Käesolev sekkumine tugineb rahvusvahelisele teaduskirjandusele

liivateraapia mõjust vaimsele tervisele ning integreeritud psühholoogilistele

lähenemistele. Meta-analüütilised uuringud viitavad liivateraapia statistiliselt olulisele

positiivsele mõjule emotsionaalsele heaolule. Näiteks meta-analüüs A Meta-Analysis

of Sandplay Therapy Treatment Outcomes (Lee et al., 2022) näitab olulist mõju

ärevuse ja depressiivsete sümptomite vähenemisel ning emotsionaalse toimetuleku

paranemisel erinevate sihtrühmade osas. Lisaks toetavad randomiseeritud

kontrolluuringud ja süsteemsed ülevaated liivateraapia kasutamist lühiajalise

sekkumisena. Uuringud viitavad, et juba 6–10 seansiga võib saavutada kliiniliselt olulisi

muutusi, eriti ärevuse, emotsionaalse regulatsiooni ja sotsiaalse toimimise valdkonnas

(nt Wang et al., 2021; Shen & Armstrong, 2008). Teoreetilised käsitlused (nt Homeyer

& Sweeney, 2017; Turner, 2005) kirjeldavad liivateraapiat kui mitteverbaalset ja

3

sümboolset lähenemist, mis võimaldab turvaliselt töödelda emotsionaalseid

kogemusi ning toetab psühholoogilist integratsiooni. Liivateraapia on rahvusvaheliselt

laialdaselt kasutusel psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia kontekstis, sh

vaimse tervise teenustes, traumateraapias, laste ja täiskasvanute psühholoogilises

toetuses. Meetodit rakendatakse Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias ning seda

kasutavad ka sertifitseeritud spetsialistid kliinilistes teenustes (nt International Society

for Sandplay Therapy). Viited: 1. Lee, J. et al. (2022). A Meta-Analysis of Sandplay

Therapy Treatment Outcomes (link) 2. Wang Y. et al. (2021). Sandplay therapy RCT

study; 3. Shen, Y., & Armstrong, S. (2008). Sandplay therapy outcomes; 4. Homeyer, L.,

& Sweeney, D. (2017). Sandtray Therapy: A Practical Manual; 5. Turner, B. (2005). The

Handbook of Sandplay Therapy. 6. Freedle, L. R. (2022). Sandplay Therapy: An

evidence-based treatment (link)

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Juhend

lisatud.

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Liivateraapia kui

meetod on Eestis kasutusel psühholoogilise nõustamise ja loovteraapia praktikates

ning seda rakendavad vastava väljaõppega spetsialistid erinevates

teenusekontekstides. Eestis on õpetanud ja maale toonud liivateraapia

sekkumise Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsi Analüütilise Psühholoogia

Erakool (EAPS) ja SOOME-EESTI ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA Instituut (FEGAP).

Sekkumise aluseks olevad töövõtted, sealhulgas sümbolipõhine töö, mitteverbaalne

eneseväljendus ja emotsioonide kogemuslik käsitlemine, on kasutusel individuaalses

nõustamises ja psühholoogilises toes erinevate sihtrühmadega. Käesolevalt

kirjeldatud VIPS sekkumine ei kujuta endast täiesti uut meetodit, vaid tugineb

olemasolevale praktikale, koondades ja struktureerides selle ajaliselt piiratud ning

juhendipõhiseks sekkumismudeliks. Käesolevalt kirjeldatud sekkumine tugineb

olemasolevale liivateraapia praktikale, mida rakendatakse struktureeritud ja ajaliselt

piiritletud vormis. Taotleja eesmärk on suurendada sekkumise rakendamise võimekust

ja kättesaadavust, toetades selle süsteemset ja terviklikku kasutuselevõttu

väheintensiivsete vaimse tervise sekkumiste osana.

2.11. Tagasiside kogumise viis: Sekkumise mõju ja kvaliteedi hindamiseks kogutakse

tagasisidet süstemaatiliselt kogu sekkumisprotsessi vältel. Enne ja pärast sekkumist

täidetavad enesehindamisküsimustikud (PHQ-9 ja/või GAD-7), millega hinnatakse

muutusi: emotsionaalses enesetundes, ärevuse ja meeleolu tasemes ja igapäevases

toimetulekus. Seansipõhine lühitagasiside, kus osaleja hindab seansi kasulikkust,

turvatunnet ja kaasatust, subjektiivset enesetunnet pärast kohtumist. Tagasisidet

kogutakse kirjalikult (digitaalselt või paberkandjal) ning vajadusel täiendatakse seda

juhendatud refleksiooniga seansside käigus. Juhendis on ka tagasiside kogumiseks

„Liivateraapial põhineva sekkumise seireleht“.

3. Kavandatud maht

4

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 750

3.2. Teenusesaajate arv: 75

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 10

3.4. Maht maakondade kaupa: Harjumaa seansside arv 150; Pärnumaa seansside arv

370; Läänemaa seansside arv 80

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Taotleja on Tervisekassa partner

iseseisva psühholoogilise ravi osutamisel (Pärnumaal koos Pärnu Haiglaga ainukesed

TK partnerid sellel teenusel), seega on taotlejal ravijärjekorras kliinilise psühholoogi

teenusele hetkel umbes 50 inimest. Saame koostöös kliiniliste psühholoogidega

vastavalt diagnoosidele pakkuda kiiremat väheintensiivset sekkumist. VIPS-i teenuse

tutvust lisatakse ka taotleja kodulehele, teavitatakse sotsiaalmeedias ning

saadetakse teavitused perearstidele (sh Harjumaal ja Läänemaal)

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Olga Isand Tallinna Ülikool Sotsiaalteadused Sotsiaaltöö magistrikraad

Käsundusleping 01.05.2022

Diana Paulberg Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö magistriõpe, Sotsiaalteaduse magistrikraad

Käsundusleping 01.05.2022

Kristjan Puusild Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika eriala. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis filosoofia magistrikraad

Käsundusleping 01.05.2022

Ethel Espenberg Terviseteaduste magistrikraad (MSc)

Käsundusleping sõlmimisel

Ester Reinsalu Tartu Ülikool, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõpe

Käsundusleping 01.09.2025

Deborah Kuusik Tartu Tervishoiu Kõrgkool, terviseteaduse magister Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, rakenduskõrghariduse eriala: õendus

Käsundusleping 01.06.2023

5

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: Deborah Kuusik - vaimse tervise õde; Olga Isand –

analüütiline psühhoterapeut väljaõppes; Diana Paulberg – jungiaanlik analüütik;

Kristjan Puusild – jungiaanlik analüütik; Ethel Espenberg – kunstiterapeut ja

jungiaanlik analüütik; Ester Reinsalu - pereterapeut

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: superviisoreid 2; psühholoog-nõustaja kutsega

psühholoog, tase 7 ja kliiniline psühholoog

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon toimub keskmiselt üks kord iga

kaheksa kliendijuhtumi kohta.

4.5. Riskijuhtimise plaan: Sekkumise elluviimisel lähtutakse ennetavast ja süsteemsest

riskijuhtimise põhimõttest, mille eesmärk on tagada planeeritud tegevuste

kvaliteetne, järjepidev ja nõuetekohane rakendamine kogu toetusperioodi vältel.

Riskide käsitlemisel pööratakse tähelepanu nii sihtrühma kaasamisele, sekkumise

kvaliteedile, spetsialistide võimekusele kui ka kavandatud mahu saavutamisele. Üheks

peamiseks riskiks on sihtrühma ebapiisav kaasatus või osalejate katkestamine

sekkumise käigus. Selle maandamiseks tagatakse enne sekkumise algust osalejatele

selge ja arusaadav teave sekkumise eesmärkidest, ülesehitusest ja ootustest.

Sekkumise käigus hoitakse regulaarset kontakti osalejatega, jälgitakse nende kaasatust

ning kogutakse seansipõhist tagasisidet, mis võimaldab vajadusel lähenemist

kohandada ja motivatsiooni toetada. Oluliseks riskiks on ka sihtrühma mittesobivus,

eelkõige olukordades, kus sekkumisse suunatakse isikuid, kelle vajadused ületavad

väheintensiivse sekkumise raami. Selle ennetamiseks viiakse enne sekkumise

alustamist läbi esmane hindamine ning lähtutakse selgetest kaasamise ja välistamise

kriteeriumidest. Vajadusel suunatakse osaleja edasi sobivamale, kõrgema

intensiivsusega teenusele. Sekkumise kvaliteedi ja ühtlase rakendamise seisukohalt on

riskiks spetsialistide ebapiisav valmisolek või erinev praktika. Selle maandamiseks

rakendatakse juhendipõhist sekkumismudelit, mis tagab ühtse tööraamistiku. Toetuse

perioodi jooksul toimuvad regulaarsed arutelud ja kogemuste vahetus, mis toetavad

sekkumise kvaliteeti ja ühtsust. Viiakse ka väiksemas mahus läbi koolitusi. Kavandatud

mahu saavutamisega seotud riskid tulenevad eelkõige spetsialistide võimalikust

ajapiirangust või töökoormuse muutumisest. Selle riski maandamiseks viiakse

sekkumist ellu mitmest spetsialistist koosneva meeskonna poolt, mis võimaldab töö

paindlikku jaotamist. Lisaks koolitatakse ka spetsialiste juurde, et tagada mahu

täitmine. Toetuse raames viiakse läbi täiendavad juhendipõhised koolitused, mis

suurendavad spetsialistide valmisolekut sekkumise rakendamiseks ning toetavad

kavandatud mahu saavutamist. Kavas on juurde koolitada 8-10 spetsialisti. Riskina

käsitletakse ka sekkumise mõju vähest mõõdetavust. Selle ennetamiseks rakendatakse

süsteemset tagasiside kogumise mudelit, mis hõlmab enne ja pärast sekkumist

tehtavaid enesehindamisi, seansipõhist tagasisidet ning lõpphindamist. Juhendi lõpus

on ka eraldi seireleht. Kogutud andmeid kasutatakse sekkumise mõju hindamiseks

ning edasiseks arendamiseks. Organisatsiooni poolt lähtutakse planeerimisel

realistlikust ajakavast. Taotluse meeskonnal piisavalt ressursse, et ellu viia sekkumist

järjepidevalt. Riskijuhtimise plaani vaadatakse projekti käigus regulaarselt üle ning

6

vajadusel täiendatakse, et tagada sekkumise eesmärgipärane ja kvaliteetne

rakendamine kogu toetusperioodi vältel.

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Taotlejal on õigus metoodikat kasutada

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate): 100 eurot

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 1000 eurot

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust): Tööjõukulud moodustavad 60 eurot seansi kohta ning

hõlmavad spetsialisti töötasu koos ettevalmistuse ja dokumenteerimisega.

Koordineerimisega seotud kulud moodustavad 25 eurot seansi kohta ning hõlmavad

sekkumise rakendamisega otseselt seotud tegevusi, sealhulgas osalejate suunamise

korraldamist, ajakava planeerimist, andmete kogumist ja haldamist ning toetuse

kasutamisega seotud aruandlust. Samuti on siia arvestatud sekkumise läbiviimiseks

vajalikud materjalid ja töövahendid. Koordineerimise kulud ei sisalda organisatsiooni

üldhalduskulusid, mis on kajastatud kaudsete kuludena vastavalt kehtivale

regulatsioonile. Liivateraapia spetsiifilised materjalikulud, sealhulgas liiva hooldus ja

vahendite korrashoid, moodustavad ligikaudu 10 eurot seansi kohta. Kaudsed kulud

moodustavad 5 eurot seansi kohta, jäädes alla 7% toetuse kogumahust ning

hõlmates organisatsiooni üldhalduskulusid vastavalt kehtivale regulatsioonile (nt

raamatupidamine, infotehnoloogia, ruumide ülalpidamine ja muud üldkulud).

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): Viiakse läbi 8 akadeemilist tundi kestev

koolitus. Koolituse sisu: juhendipõhise sekkumise ülesehitus ja seansipõhine

rakendamine; praktilised harjutused ja juhtumipõhine õpe; sekkumisega seotud

põhimõtted; tagasiside kogumise ja dokumenteerimise põhimõtted.

6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: 8-10

6.3. Koolitatavate superviisorite arv: 5

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Koolitustegevus

on otseselt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega ning suunatud täiendava

rakendusvõimekuse loomisele toetuse raames. VIPS-I rakendamisse kaasatud

põhimeeskond (6 spetsialisti) omab juba vajalikku erialast ettevalmistust ja kogemust

liivateraapia ning psühhosotsiaalsete sekkumiste rakendamisel ning ei vaja

täiendavat baaskoolitust. Koolituse fookus on suunatud uute spetsialistide

ettevalmistamisele, et laiendada sekkumise rakendamise mahtu ja kättesaadavust.

Eestis on olemas baasvõimekus struktureeritud liivateraapia rakendamiseks, kuna üle

100 spetsialisti on läbinud analüütilise psühholoogia sissejuhatava taseme koolituse

sh saanud liivateraapia koolituse. Kavandatav koolitus ei ole seega suunatud uue

meetodi õpetamisele, vaid olemasoleva pädevuse struktureerimisele ja

7

kohandamisele väheintensiivse, juhendipõhise sekkumise konteksti. Koolitust toetab

regulaarne supervisioon, mille käigus käsitletakse sekkumise rakendamisega seotud

juhtumeid ning toetatakse uute spetsialistide professionaalset arengut. Uute

spetsialistide supervisioon toimub keskmiselt üks kord iga viie kliendijuhtumi kohta,

võimaldades tagada sekkumise kvaliteedi ja järjepidevuse. Koolituse eelarve sisaldab

ka supervisiooni uutele spetsialistidele ja ka uute superviisorite koolitamist.

6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 10 000 eurot

(ligikaudu 12% toetuse eelarvest)

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Kavandatav tegevus aitab suurendada väheintensiivsete psühhosotsiaalsete sekkumiste

rakendamise võimekust Eestis mitmel omavahel seotud tasandil. Toetuse raames

rakendatav liivateraapial põhinev sekkumine on juhendipõhine ja struktureeritud, mis

võimaldab selle ühtset kasutamist erinevate spetsialistide poolt ning toetab seeläbi

metoodilise võimekuse kasvu. Sekkumise elluviimine koos juhendi kasutamise, koolituse ja

supervisiooniga aitab kaasa spetsialistide oskuste arendamisele ning loob aluse sekkumise

laiemaks kasutuselevõtuks ka väljaspool toetus. Sekkumine suurendab vaimse tervise toe

kättesaadavust, pakkudes ajaliselt piiritletud ja kulutõhusat teenust inimestele, kes ei vaja

kõrge intensiivsusega ravi, kuid vajavad struktureeritud tuge. See võimaldab pakkuda abi

suuremale hulgale sihtrühma kuuluvatele inimestele ning toetab varajase sekkumise

põhimõtteid, vähendades samal ajal survet kõrgema intensiivsusega teenustele.

Käesolevalt rakendatav sekkumise maht ning selle sidumine olemasolevate

suunamiskanalitega, sealhulgas koostööga tervishoiusüsteemi partneritega, loob praktilise

mudeli, kuidas väheintensiivseid sekkumisi süsteemselt ellu viia. See toetab

organisatsioonilist suutlikkust planeerida, koordineerida ja hinnata selliste sekkumiste

rakendamist ning loob eeldused nende jätkusuutlikuks kasutamiseks ka pärast projekti

lõppu. Kokkuvõttes aitab kavandatav tegevus kaasa VIPS sekkumiste terviklikumale ja

süsteemsemale rakendamisele Eestis, suurendades nii nende kättesaadavust, kvaliteeti kui

ka praktilist rakendatavust erinevates teenusekontekstides.

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura Päit

Struktureeritud liivateraapia sekkumine emotsionaalse toimetuleku toetamiseks

Juhend rakendajale

Sekkumise üldkirjeldus

Käesolev juhend kirjeldab liivateraapial põhineva väheintensiivse psühhosotsiaalse sekkumise rakendamist struktureeritud, 10-seansilise individuaalse programmina. Sekkumise eesmärk on toetada nooruktite ja täiskasvanute emotsionaalset toimetulekut, vähendada psühholoogilist pinget ning ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist.

Sekkumine on juhendipõhine ja ajaliselt piiritletud, mis võimaldab selle ühtset rakendamist ning mõju hindamist. Sekkumine sobitub varajase sekkumise loogikasse ning on suunatud inimestele, kelle probleemid ei vaja kõrge intensiivsusega ravi.

Teoreetiline ja metoodiline alus

Sekkumine tugineb analüütilise psühholoogia ja liivateraapia põhimõtetele, mille kohaselt sümboolne ja mitteverbaalne eneseväljendus võimaldab ligipääsu emotsioonidele ja kogemustele, mida on keeruline sõnastada. Lähenemine lähtub Carl Gustav Jung käsitlusest sümbolite rollist psüühikas ning on inspireeritud Dora Kalff liivateraapia kontseptsioonist. Käesolev sekkumine ei rakenda klassikalist mittesuunavat Sandplay metoodikat, vaid on selle põhimõtetest lähtuv struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumine (sandtray-tüüpi lähenemine), mis on kohandatud väheintensiivseks kasutamiseks.

Sekkumise keskne toimemehhanism põhineb kolmel omavahel seotud protsessil: (1) sisemiste kogemuste eksternaliseerimine sümbolite abil, (2) emotsioonide teadvustamine ja regulatsioon ning (3) uute tähenduste ja toimetulekuviiside kujunemine kogemusliku töö käigus.

Sekkumise keskne toimemehhanism seisneb selles, et osaleja saab liivakasti ja miniatuuride abil eksternaliseerida oma sisemisi kogemusi, mis toetab emotsioonide teadvustamist, reguleerimist ja uute tähenduste loomist. Protsess toimub struktureeritud ja turvalises keskkonnas, kus spetsialist toetab kogemuslikku tööd ilma liigse tõlgendamiseta.

• Eksternaliseerimine: Liivakast võimaldab sisekonflikte ja tundeid "välja panna", mis muudab nad kontrollitavamaks.

• Integratsioon: Erinevalt pikaajalisest teraapiast ei keskenduta siin süvapsühholoogilisele analüüsile, vaid sümbolite kaudu emotsionaalse regulatsiooni ja uute toimetulekustrateegiate leidmisele.

• Neuroteaduslik alus: Sensoorne töö liivaga aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi, soodustades eneseleevendust ja maandamist.

Käesolev sekkumine tugineb integreeritud lähenemisele, mis ühendab analüütilise psühholoogia, psühhodünaamilise lühiteraapia ning kaasaegse arusaama emotsioonide ja kogemuse töötlusest.

Analüütilise psühholoogia kohaselt, mille rajaja on Carl Gustav Jung, vahendavad sümbolid alateadvuse sisu ning võimaldavad psüühiliste protsesside teadvustamist ja integratsiooni. Liivateraapia, mille arendas edasi Dora Kalff, põhineb “vaba ja kaitstud ruumi” loomisel, kus mitteverbaalne sümbolitöö võimaldab osalejal turvaliselt väljendada ja töödelda oma sisemisi kogemusi.

Sekkumine integreerib ka fokuseeritud jungiaanliku lähenemise põhimõtteid, mida on kirjeldanud Murray Stein, rõhutades kesksete psüühiliste mustrite sihipärast käsitlemist ajaliselt piiratud töös. Lisaks kasutatakse psühhodünaamilise lühiteraapia elemente (nt Habib Davanloo), mille kohaselt on emotsiooni aktiveerimine ja kogemuslik läbielamine muutuse keskseks mehhanismiks.

Kaasaegne neuroteadus toetab lähenemist, mille kohaselt sensoorne ja sümboolne töö aktiveerib mitut ajusüsteemi ning võimaldab integratsiooni kehalise (bottom-up) ja kognitiivse (top-down) töötluse vahel. See loob eeldused emotsionaalseks muutuseks ja uute tähenduste kujunemiseks.

Sekkumise keskne toimemehhanism seisneb selles, et osaleja saab liivakasti ja miniatuuride abil eksternaliseerida oma sisemisi kogemusi, mis toetab:

• emotsioonide teadvustamist • kogemuste sümboolset töötlemist • tähenduse loomist • emotsiooniregulatsiooni.

Rahvusvahelised uuringud viitavad, et lühikesed, 6–10 seansiga sümbolipõhised sekkumised võivad olla efektiivsed emotsionaalse toimetuleku parandamisel, kuigi lähenemiste standardiseeritus on olnud piiratud. Käesolev sekkumine lähtub olemasolevast praktikast ning rakendab seda struktureeritud ja ajaliselt piiratud vormis.

Sekkumise eesmärgid

Sekkumise eesmärk on:

• toetada emotsionaalset eneseteadlikkust • vähendada ärevust ja psühholoogilist pinget • parandada igapäevast toimetulekut • toetada emotsioonide reguleerimist • ennetada probleemide süvenemist.

Sihtrühm ja kaasamiskriteeriumid

Sekkumine on suunatud noorukitele ja täiskasvanutele, kellel esinevad kerged kuni mõõdukad emotsionaalsed raskused.

Sekkumisse kaasatakse isikud, kellel on:

• valmisolek osaleda regulaarselt • piisav kognitiivne võimekus • vajadus väheintensiivse toe järele.

Sekkumine ei sobi isikutele, kellel esineb:

• äge kriis • raske psüühikahäire • vajadus intensiivse ravi järele.

Spetsialisti profiil ja roll

Sekkumist viib läbi spetsialist, kellel on psühhosotsiaalse töö, nõustamise või haridusvaldkonna ettevalmistus (nt rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus) ning kes omab järgmisi pädevusi:

- oskus luua ja hoida turvalist, hinnanguvaba ja struktureeritud töökeskkonda; - baasteadmised emotsioonide regulatsioonist, arengupsühholoogiast ja levinumatest

vaimse tervise raskustest; - oskus töötada kogemuslikult ja mitteverbaalse materjaliga, toetades osaleja

eneseväljendust ilma liigse suunamise või tõlgendamiseta; - oskus kasutada avatud ja reflekteerivaid küsimusi, mis toetavad osaleja enda

tähendusloomet; - suutlikkus märgata emotsionaalse aktivatsiooni taset ning vajadusel seda reguleerida

(nt maandamine, tempo aeglustamine); - oskus hinnata sekkumise sobivust ning vajadusel suunata osaleja edasi kõrgema

intensiivsusega teenusele. Lisaks on spetsialist läbinud liivateraapia või liivakastipõhise töö baasväljaõppe ning saanud ettevalmistuse käesoleva sekkumise metoodika rakendamiseks. Sekkumist võib läbi viia ka spetsialist, kes on vastavas väljaõppes, tingimusel et talle on tagatud regulaarne juhendamine ja supervisioon. Spetsialisti roll sekkumises on toimida protsessi hoidja ja peegeldajana. Ta loob turvalise ja struktureeritud keskkonna, mis toetab osaleja eneseväljendust ja kogemuslikku tööd. Spetsialist väldib süvatõlgendusi ja diagnostilist lähenemist ning keskendub osaleja enda tähendusloomele, emotsionaalsele teadvustamisele ja ressursside aktiveerimisele. Spetsialist tegutseb oma pädevuse piires ning vajadusel suunab osaleja edasi sobivale teenusele. Supervisioon toimub keskmiselt üks kord iga viie kuni kaheksa kliendijuhtumi kohta, võimaldades tagada sekkumise kvaliteedi ja järjepidevuse. Supervisiooni sagedus on paindlik ning sõltub spetsialisti kogemusest ja vajadusest, võimaldades pakkuda suuremat tuge vähem kogenud spetsialistidele ning tagades tõhusa töökorralduse kogenumate spetsialistide puhul.

Sekkumise ülesehitus

Faas Seansid Eesmärk ja tegevus Sümptomi fookus Muutuse marker

I: Kontakti loomine: Turvatunne

1–2

Usaldusliku kontakti

loomine ja tööraamide

tutvustamine.

Lähtetaseme hindamine

(EEK-2, vajadusel

PHQ-9). Vaba

eneseväljendus liivas.

Depressioon: passiivsus,

emotsionaalne tuimus, madal

motivatsioon.

Ärevus: pinge, ettevaatlikkus,

kontrollivajadus

Osaleja alustab liivastseeni

loomist;

valmisolek jagada kogemust

vähemalt minimaalsel tasemel;

turvatunde esmane teke.

Faas Seansid Eesmärk ja tegevus Sümptomi fookus Muutuse marker

II: Keskse teema sõnastamine: Teadlikkus

3–4

Probleemi sümboolne kujutamine ja keskse raskuse esiletõstmine ning sõnastamine. Emotsionaalse kogemuse teadvustamine ja aktiveerimine.

Depressioon: lootusetus,

tähenduse kadu, energia

langus.

Ärevus: hirmuobjektid,

vältimine, katastrofiseerimine.

Osaleja suudab nimetada

keskse raskuse või teema;

emotsioonid muutuvad

selgemini teadvustatuks; tekib

seos “stseen – mina –

kogemus”.

III: Emotsionaalne töö ja mustrite uurimine: Kogemuslik läbielamine

5–7

Sügavam töö korduvate mustrite ja vastanditega (nt turvaline–ohtlik). Muutuse kujutamine liivas.

Depressioon: takerdumine,

lootusetuse korduvad mustrid,

eraldatus.

Ärevus: ohu ülevõimendamine,

turvalisuse puudumine,

kehaline aktivatsioon.

Osaleja kogeb ja talub

emotsiooni (mitte ainult ei

kirjelda);

ilmnevad korduvad mustrid või

vastandid; tekivad esimesed

muutuse või liikumise

kujutised.

IV: Integratsioon ja lõpetamine: Tähendus ja ressurssid

8–10

Ressursside teadvustamine (“mis mind aitab”). Muutuse mõtestamine ja seostamine igapäevaeluga. Tulemuste hindamine (EEK-2).

Depressioon: aktiivsuse ja

lootuse taastumine, isiklik

tähendus.

Ärevus: turvatunde

suurenemine,

toimetulekustrateegiad

Osaleja suudab kirjeldada muutust või uut arusaama; tuvastab vähemalt ühe toimiva ressursi või toimetulekuviisi; sümptomite subjektiivne leevenemine (võrdlus algtasemega).

Seansi läbiviimise juhis

Iga seanss järgib sarnast struktuuri:

Seanss algab lühikese kontaktivõtmisega, mille käigus kaardistatakse osaleja hetkeseis. Sellele järgneb liivastseeni loomine, kus osaleja kujutab oma kogemust sümbolite abil. Spetsialist jälgib protsessi ja toetab osalejat vajadusel neutraalsete suunavate küsimustega. Seejärel toimub refleksioon, kus osaleja saab oma loodud stseeni tähendust sõnastada. Seanss lõpeb kokkuvõtte ja lõpetamisega.

Täpsemalt kirjeldatud iga seansi sisu ja eesmärki peatükis “Seansipõhine juhend”.

Spetsialisti roll

Spetsialisti ülesanne on:

• luua turvaline ja hinnanguvaba keskkond • hoida sekkumise struktuuri • toetada osaleja eneseväljendust • suunata tähelepanu emotsioonidele • vältida liigset tõlgendamist

Spetsialist tegutseb toetava juhendajana, mitte tõlgendava eksperdina.

Rakendamise korraldus

Sekkumine viiakse läbi regulaarselt, üldjuhul kord nädalas või üle nädala- Kõik seansid dokumenteeritakse ning järgitakse konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Sekkumise rakendamine toimub juhendipõhiselt, et tagada ühtlane kvaliteet.

Tagasiside ja mõju hindamine

Sekkumise mõju hinnatakse enne ja pärast sekkumist täidetavate enesehindamisküsimustikega. Lisaks kogutakse seansipõhist ja lõpp-tagasisidet, mis võimaldab hinnata osaleja kogemust ja tajutud muutusi.

Struktureeritud mõõdikud

Sekkumise tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse Eestis valideeritud ja vaimse tervise abi süsteemis tunnustatud mõõdikuid:

1. Sümptomite hindamine: Osaleja täidab enne 1. seanssi ja pärast 10. seanssi: o PHQ-9 (depressioon) ja/või GAD-7 (ärevus). Spetsialist ei tõlgenda skaalasid,

vaid kasutatakse enesetunde monitooringuks. 2. Protsessi hindamine: Seansipõhine tagasiside (nt 1-10 palli skaalal: "Kui toetatuna ma

end täna tundsin?", "Kas sain oma murest parema ülevaate?"). 3. Kvalitatiivne tagasiside: Lõpuintervjuu või küsimustik omandatud toimetulekuoskuste

kohta.

Kvaliteedi tagamine

Sekkumise kvaliteet tagatakse juhendipõhise töö, regulaarse supervisiooni, spetsialistide koolituse ning ühtse dokumenteerimise kaudu. See võimaldab sekkumise järjepidevat ja usaldusväärset rakendamist.

1. Seansipõhine juhend

Seanss 1 – Kontakti loomine ja tutvumine

Faas: kontakt, turvatunne

Eesmärk: Luua psühholoogiliselt turvaline ja etteaimatav töösuhe, kus osaleja julgeb alustada

mitteverbaalset eneseväljendust. Tutvustada sekkumise loogikat ja piire, vähendada ärevust

uue olukorra ees ning hinnata esmast valmisolekut osaleda. Eesmärk ei ole sügav töö, vaid

aktiivse osalemise käivitamine.

Tegevused:

• selgitatakse raami (kestus, struktuur, rollid, konfidentsiaalsus)

• normaliseeritakse võimalik ebakindlus

• tutvustatakse liivakasti ja miniatuure (lühidalt)

• osaleja loob vaba stseeni

• terapeut jälgib tempot, ei sekku, hoiab rahulikku kohalolu

• lühike refleksioon seansi lõpus

Stseeni variandid (vali 1):

1. “Loo midagi, mis sind praegu iseloomustab”

2. “Loo koht, kus sa praegu oled (sisemiselt)”

3. “Loo lihtsalt midagi, mis tundub õige – ilma mõtlemata”

Küsimused:

• “Mida sa siia stseeni panid?”

• “Mis sind selle juures kõige rohkem kõnetab?”

• “Kuidas see stseen sind praegu peegeldab?”

• “Milline tunne sul on, kui sa seda stseeni vaatad?”

• “Kuhu su tähelepanu selles stseenis kõige rohkem liigub?”

• “Kui sa tahaksid seda stseeni veel veidi muuta või täiendada, siis mida sa

teeksid?”

Muutuse marker:

• osaleja alustab tegevust

• esmane turvatunne

• minimaalne eneseväljendus tekib

Seanss 2 – Esmane kaardistamine

Faas: kontakt ja turvatunne

Eesmärk: Tuua osaleja kogemus nähtavale ja struktureerida see esmasel tasemel. Toetada

emotsioonide ja olukorra seoste tekkimist. Suurendada osaleja võimet kirjeldada oma sisemist

seisundit.

Tegevused:

• eelneva kogemuse lühike refleksioon

• juhendatud stseen

• terapeut aitab märgata, mitte tõlgendada

• emotsioonide nimetamise toetamine

Stseeni variandid:

1. “Loo pilt oma praegusest olukorrast”

2. “Loo, milline on su elu viimasel ajal”

3. “Loo päev, mis on sinu jaoks tüüpiline”

Küsimused:

• “Mis siin stseenis toimub?”

• “Kus sina selles stseenis oled?”

• “Mis on siin sinu jaoks kõige olulisem või tähelepanu tõmbavam?”

• “Milliseid tundeid see stseen sinus esile toob?”

• “Kuidas see stseen seostub sinu praeguse eluga?”

Muutuse marker:

• osaleja suudab kirjeldada oma olukorda

• emotsioonid muutuvad sõnastatavamaks

Seanss 3 – Keskse teema sõnastamine

Faas: teema sõnastamine ja teadlikkus

Eesmärk: Aidata osalejal tuvastada ja sõnastada keskne raskus või probleem, mis mõjutab

tema emotsionaalset seisundit. Luua selgem fookus edasiseks tööks.

Tegevused:

• stseeni loomine keskse raskuse teemal

• terapeudi peegeldus (ilma tõlgenduseta)

• fookuse hoidmine ühel põhiteemal

Stseeni variandid:

1. “Loo pilt oma peamisest murest”

2. “Loo see, mis sind kõige rohkem koormab”

3. “Loo olukord, kus sul on kõige raskem”

Küsimused:

• “Mis selles stseenis tundub sinu jaoks kõige olulisem või esiletõusvam?”

• “Mis siin on sinu jaoks kõige raskem koht?”

• “Kuidas see stseen sind puudutab või peegeldab sinu olukorda?”

• “Kui peaksid selle stseeni põhjal ühe peamise teema sõnastama, mis see

oleks?”

• “Mis siin kõige rohkem vajaks muutust?”

Muutuse marker:

• keskne teema on sõnastatav

• osaleja seostab end probleemiga

Seanss 4 – Emotsionaalse kogemuse teadvustamine

Faas: teema sõnastamine ja teadlikkus

Eesmärk: Suurendada kontakti emotsionaalse kogemusega, liikuda kirjeldamiselt

kogemisele. Toetada emotsioonide talumist.

Tegevused:

• emotsionaalselt laetud stseen

• emotsiooni nimetamine + kehataju

• terapeudi reguleeriv kohalolu

Stseeni variandid:

1. “Loo olukord, mis on sinu jaoks emotsionaalselt raske”

2. “Loo hetk, kus tunned seda tunnet kõige rohkem”

3. “Loo, kuidas see tunne sinu sees välja näeb”

Küsimused:

• “Mis tunne siin stseenis kõige rohkem esile tuleb, kui sa seda vaatad?”

• “Kuidas see tunne (või selle puudumine) sinu jaoks siin kogetav on?”

• “Kui sa seda stseeni vaatad, mis sinu sees emotsionaalselt toimub?”

• “Kuidas see tunne sinu sees liigub või muutub, kui sa seda vaatad?”

• “Kus sa seda tunnet oma kehas kõige rohkem märkad?”

• “Kui sa oleksid selles stseenis sees, mida sa kogeksid?”

Muutuse marker:

• emotsioon on kogetav (mitte ainult kirjeldatud)

• osaleja suudab seda taluda

Seanss 5 – Mustrite uurimine

Faas: emotsionaalne töö ja kogemuslik läbielamine

Eesmärk: Teadvustada korduvaid emotsionaalseid ja käitumuslikke mustreid, mis hoiavad

raskust üleval.

Tegevused:

• korduva olukorra stseen

• ajas tagasi vaatamine

• mustrite verbaliseerimine

Stseeni variandid:

1. “Loo, mis sinu elus kordub”

2. “Loo sarnased olukorrad erinevates aegades”

3. “Loo muster – kuidas see alati algab ja lõpeb”

Küsimused:

• “Milliseid mustreid sa enda liivakasti maailmas märkad?”

• “Kuidas see koht siin liivakastis tundub, kui sa sellele keskendud?”

• “Kuidas see olukord siin algab ja kuhu see tavaliselt liigub?”

• “Kas siin on midagi, mis kordub – isegi kui detailid muutuvad?”

• “Kuidas see stseen edasi areneks, kui midagi ei muutuks?”

Muutuse marker:

• korduv muster on teadvustatud

Seanss 6 – Vastanditega töö

Faas: emotsionaalne töö, kogemuslik läbielamine

Eesmärk: Laiendada kogemust, tuues sisse alternatiivid ja kontrastid.

Tegevused:

• kahe stseeni loomine

• võrdlus

• erinevuste teadvustamine

Stseeni variandid:

1. “Turvaline vs ohtlik”

2. “Nõrk vs tugev”

3. “Üksi vs toetatud”

Küsimused:

• “Kuidas need kaks erinevad elujõu poolest?”

• “Kus on oht ja kus turvalisus?” või vali vastavalt stseenile: „Nõrk-Tugev”/„Üksi-

Toetatud”

• “Kuidas sa koged ennast nendes kahes stseenis – mis on sinu jaoks erinev?”

• “Mis muutub sinu tunnetes või kehas, kui liigud ühest stseenist teise?”

• “Kumb neist tundub sulle tuttavam ja kuidas see sinu igapäevaelus avaldub?”

• “Mida üks stseen teeb teisest erinevalt– kuidas see mõjutab sinu enesetunnet

või tegutsemist?”

Muutuse marker:

• osaleja näeb alternatiive ja suudab nende mõju enda enesetundele eristada.

Seanss 7 – Muutuse kujutamine

Faas: emotsionaalne töö, kogemuslik läbielamine

Eesmärk: Luua kogemuslik ettekujutus muutusest ja liikumisest.

Tegevused:

• muutuse stseen

• liikumise ja dünaamika uurimine

Stseeni variandid:

1. “Kuidas võiks olla teisiti”

2. “Kui see probleem väheneks”

3. “Kui sul oleks rohkem jõudu”

Küsimused:

• “Mis siin on teisiti võrreldes varasemate stseenidega?”

• “Mis siin liigub, mis enne ei liikunud?”

• “Mis siin on rahulikum või turvalisem?”

• “Kuidas see muutus sinu jaoks tundub – emotsionaalselt või kehaliselt?”

• “Mis selles stseenis aitab muutusel toimuda või püsida?”

• “Kui see muutus kanduks sinu igapäevaellu, mis oleks esimene väike märk

sellest?”

• “Mis võiks seda muutust takistada ja mis aitaks sellest üle saada?”

Muutuse marker:

• muutus on kujutletav

Seanss 8 – Ressursside leidmine

Faas: integratsioon - tähendus ja ressursid

Eesmärk: Tuvastada sisemised ja välised toetusallikad.

Tegevused:

• ressursile suunatud stseeni loomine

• toetavate elementide esiletõstmine

• kogemuslik läbitunnetamine (mitte ainult nimetamine)

• seostamine varasema tööga

Stseeni variandid:

1. “Mis mind aitab”

2. “Kes või mis on minu tugi”

3. “Kust ma saan jõudu”

Küsimused:

• “Mis siin stseenis sind kõige rohkem toetab või hoiab?”

• “Kuidas sa koged seda toetavat elementi – mida see sinus tekitab?”

• “Millal oled midagi sarnast oma elus varem tundnud või kogenud?”

• “Kuidas see ressurss aitab sul toime tulla keeruliste tunnete või

olukordadega?”

• “Kuidas saaksid seda toetavat elementi oma igapäevaellu rohkem tuua?”

Muutuse markerid

• Osaleja tuvastab ja kirjeldab vähemalt ühe ressursi ning selle kasutamise võimaluse.

Seanss 9 – Integratsioon

Faas: integratsioon, tähendus ja ressursid

Eesmärk: Siduda kogemus tervikuks ja luua tähendus.

Tegevused:

• tervikstseen

• ühendamine

Küsimused:

• “Kuidas see stseen seob kokku selle, millega sa alguses tulid, ja selle, kus sa praegu

oled?”

• “Mis on sinu jaoks selle protsessi kõige olulisem taipamine või muutus?”

• “Kuidas sinu suhe oma tunnete või raskusega on muutunud?”

• “Milliseid uusi võimalusi või valikuid sa selles stseenis enda jaoks näed?”

• “Kuidas see, mida sa siin koged, võiks mõjutada sinu igapäevast toimetulekut?”

Muutuse marker:

• muutus on sõnastatav

Seanss 10 – Lõpetamine

Faas: integratsioon → tähendus ja ressursid

Eesmärk:

Kinnistada muutus ja lõpetada protsess.

Tegevused:

• lõppstseen

• refleksioon

• hindamine

Küsimused:

• “Kuidas sa kirjeldaksid selle liivakasti kaudu oma teekonda algusest praeguseni?”

• “Mis on sinu jaoks kõige olulisem muutus, mille sa siit kaasa võtad?”

• “Kuidas sa märkad enda juures, et midagi on teisiti?”

• “Mis aitab sul seda muutust hoida või edasi arendada igapäevaelus?”

• “Mida sa teed siis, kui raskem hetk uuesti tekib?”

Muutuse marker:

• osaleja sõnastab muutuse ja viib selle tulevikku

2. Terapeudi praktilised juhised ja keeruliste olukordade käsitlus

2. 1. Terapeudi tööpõhimõtted

Sekkumise läbiviimisel lähtub spetsialist turvalise, hinnanguvaba ja osalejakeskse töö põhimõttest. Töö aluseks on osaleja autonoomia ning tema enda kogemuse tähenduse loomine.

Spetsialist ei tõlgenda sümboleid osaleja eest, vaid toetab osalejat ise märkama ja sõnastama oma kogemusi. Sekkumise fookus on kogemuslikul protsessil, mitte “õigete vastuste” leidmisel.

Töös on oluline hoida tasakaalu:

• struktuuri hoidmise ja paindlikkuse vahel • suunamise ja vaba eneseväljenduse vahel

2.2. Praktilised juhised seansi läbiviimiseks

Seansi alguses loob spetsialist kontakti, küsides avatud küsimusi osaleja hetkeseisundi kohta. Oluline on hoida toon rahulik ja toetav ning vältida liigset analüütilist lähenemist.

Liivastseeni loomise ajal:

• spetsialist ei sekku liigselt protsessi • jälgib osaleja valikuid, tempot ja emotsioone

• annab vajadusel neutraalseid julgustavaid suuniseid (nt “võta aega”, “vaata, mis tundub oluline”)

Refleksiooni faasis:

• kasutatakse avatud küsimusi • välditakse hinnanguid ja diagnoosimist • keskendutakse osaleja enda kogemusele

Seansi lõpetamisel:

• tehakse lühike kokkuvõte • kinnistatakse oluline (nt “mis jäi sulle sellest seansist kaasa?”) • hoitakse selge lõpetuse struktuur

2.3. Mida teha ja mida vältida

Spetsialist peaks:

• toetama osaleja eneseväljendust • märkama emotsioone ja neid peegeldama • hoidma turvalist ja stabiilset keskkonda • järgima sekkumise struktuuri

Spetsialist peaks vältima:

• sümbolite otsest tõlgendamist osaleja eest • liigset suunamist või “õpetamist” • probleemide lahendamist osaleja eest • diagnostilist või hinnangulist keelt

2.4. Keerulised olukorrad ja nende käsitlemine

2.4.1. Osaleja ei alusta või “ei oska midagi teha”

Mõnel juhul võib osaleja tunda ebakindlust või vastupanu liivastseeni loomisel.

Sellisel juhul:

• normaliseeri olukord (“see on täiesti okei, kui alguses tundub keeruline”) • paku väga lihtne lähteülesanne (“vali üks ese, mis sind kõnetab”) • väldi survestamist

Oluline on hoida tempo aeglane ja turvaline.

2.4.2. Osaleja jääb väga pinnapealseks

Kui osaleja kirjeldab stseeni vaid faktiliselt ega puuduta emotsioone:

• suuna tähelepanu tunnetele (“mis tunne siin on?”) • kasuta kehataju küsimusi (“kus sa seda tunned?”) • ära suru sügavust peale

2.4.3. Tugev emotsionaalne reaktsioon

Kui osalejal tekib intensiivne emotsioon (nt nutt, ärevus):

• jää rahulikuks ja kohalolevaks • nimeta toimuvat (“see tundub väga raske hetk”) • toeta maandamist (hingamine, paus) • vajadusel suuna tähelepanu tagasi turvalisematele elementidele stseenis

2.4.4. Osaleja toob esile trauma või väga rasked teemad

Kui ilmnevad teemad, mis ületavad väheintensiivse sekkumise piiri:

• kuula ja tunnusta kogemust • väldi sügavamat töötlust selles formaadis • selgita vajadust sobivama toe järele • vajadusel suuna edasi kõrgema taseme teenusele

2.4.5. Osaleja ootab “lahendusi” või nõu

Kui osaleja küsib otseseid lahendusi:

• suuna vastutus tagasi osalejale (“mis sina arvad, mis sind aitaks?”) • rõhuta protsessi eesmärki (teadvustamine, mitte kiire lahendus

2.4.6. Osaleja kaotab motivatsiooni

Kui osalemine muutub ebaregulaarseks või motivatsioon langeb:

• aruta ootusi ja eesmärke • too esile seni toimunud muutused • vajadusel kohanda fookust

2.5. Piiride hoidmine

Spetsialist peab:

• hoidma professionaalseid piire • järgima konfidentsiaalsust • tegutsema oma pädevuse piires

Kui olukord ületab sekkumise raamid, tuleb osaleja suunata edasi sobivale teenusele.

2.6. Spetsialisti eneserefleksioon

Sekkumise kvaliteedi tagamiseks on oluline, et spetsialist:

• reflekteerib oma tööd • osaleb supervisioonis • märkab oma reaktsioone ja hoiakuid.

2.7. Terapeudi otsustusloogika seansi jooksul

Käesolev alapeatükk kirjeldab terapeudi otsustusloogikat seansi käigus, et toetada ühtlast ja

turvalist sekkumise rakendamist. Otsustamine lähtub kolmest põhiteljest:

(1) emotsionaalse aktivatsiooni tase,

(2) osaleja aktiivsus ja kaasatus,

(3) töö sügavus ja fookus.

Terapeudi ülesanne on hoida protsess optimaalses vahemikus: piisavalt aktiveeritud, et

toimuks kogemuslik töö, kuid piisavalt reguleeritud, et see oleks talutav ja integreeritav.

2.7.1 Emotsionaalse aktivatsiooni reguleerimine

Kui osaleja jääb kognitiivseks või emotsioon ei aktiveeru:

• suuna tähelepanu kehalisele kogemusele (“kus sa seda tunned?”)

• küsi kogemuslikke küsimusi (“mis tunne siin on?”)

• aeglusta tempot ja anna ruumi vaikusele

• väldi analüütilist arutelu

Kui emotsionaalne aktivatsioon on optimaalne:

• hoia fookust kogemusel

• peegelda nähtut ja kuuldut

• toeta emotsiooni talumist

• väldi kiirustamist lahenduse või tõlgenduse suunas

Kui emotsioon muutub liiga intensiivseks (üleujutus):

• aeglusta protsessi (paus, tempo muutus)

• suuna tähelepanu turvalistele elementidele stseenis

• kasuta lihtsaid maandamisvõtteid (nt hingamisele tähelepanu suunamine)

• vajadusel liigu ajutiselt kergemale tasandile (kirjeldus, mitte kogemine)

2.7.2. Osaleja aktiivsuse ja kaasatuse juhtimine

Kui osaleja ei alusta või väldib tegevust:

• normaliseeri ebakindlus

• lihtsusta ülesannet (“vali üks ese, mis sind kõnetab”)

• vähenda sooritusootust

Kui osaleja on mõõdukalt aktiivne:

• toeta autonoomiat

• väldi liigset sekkumist

• jälgi ja hoia ruumi

Kui osaleja muutub üliaktiivseks või kontrollivaks:

• aeglusta tempot

• suuna tähelepanu kogemusele (“mis tunne sellega kaasneb?”)

• väldi protsessi muutumist pelgalt tegevuseks

2.7.3. Töö sügavuse reguleerimine

Kui töö jääb pinnapealseks:

• suuna tähelepanu emotsioonidele

• kasuta kehataju küsimusi

• toeta süvenemist, kuid ära suru seda peale

Kui töö liigub liiga sügavale või esile kerkib trauma:

• stabiliseeri olukord

• väldi materjali intensiivset töötlemist selles formaadis

• tunnusta kogemust

• vajadusel suuna osaleja edasi sobivale teenusele

2.7.4. Fookuse hoidmine ja suunamine

Kui osaleja fookus hajub:

• too tähelepanu tagasi keskse teema juurde

• kasuta peegeldust (“see tundub oluline”)

Kui osaleja jääb ühte mustrisse kinni:

• ava uusi vaatenurki (nt vastandite töö, muutuse küsimused)

• suuna liikumisele ja võimalustele

2.7.5. Liikumine seansi faaside vahel

Terapeut jälgib, kas seansi eesmärk on saavutatud enne järgmise sammu juurde liikumist.

Kui eesmärk ei ole saavutatud:

• jää samasse faasi

• lihtsusta ülesannet

• toeta kogemuse süvenemist

Kui eesmärk on saavutatud:

• liigu järgmise sammu juurde

• hoia protsessi loomulikku kulgu

2.7.6. Tasakaalu hoidmine

Kogu seansi vältel hoiab terapeut tasakaalu järgmiste pingeväljade vahel:

• struktuur ↔ paindlikkus

• suunamine ↔ autonoomia

• kogemus ↔ regulatsioon

Terapeudi sekkumine on minimaalne, kuid sihipärane. Otsused põhinevad osaleja seisundil,

mitte eelnevalt fikseeritud jäigal tegevuskaval.

Kokkuvõte

Terapeudi otsustusloogika eesmärk on:

• hoida protsess turvaline ja talutav

• toetada kogemuslikku tööd ilma ülekoormuseta

• tagada sekkumise ühtlane rakendamine

See loob raamistiku, kus erinevad spetsialistid saavad töötada sarnasel viisil, säilitades

samal ajal paindlikkuse vastata iga osaleja individuaalsele vajadusele.

2.8. Sekkumise tehniline kirjeldus Sekkumises kasutatakse standardiseeritud liivakasti, mis toetab sümboolset ja ruumilist väljendust. Soovituslikud parameetrid: mõõdud: ligikaudu 50 × 70 cm (± mõni cm) sügavus: 7–10 cm materjal: puit või muu stabiilne materjal sisepind: värvitud siniseks (taeva/vee sümboolne representatsioon) paigutus: laual või statiivil kõrgusel, mis võimaldab mugavat ligipääsu Liiv: peeneteraline, tolmuvaba, puhastatud liiv soovituslik kogus: kast täidetud umbes 2/3 ulatuses võib kasutada nii kuiva kui niisutatud liiva (vajadusel veekauss kõrval) Keskkond: rahulik, segajateta ruum miniatuurid nähtavalt ja loogiliselt paigutatud piisav aeg (soovituslikult 45–60 min seanss)

Miniatuuride soovituslik miinimumvalik Miniatuuride valik peab olema piisavalt mitmekesine, et võimaldada erinevate kogemuste sümboolset väljendamist. Täielik standardiseerimine ei ole vajalik, kuid minimaalne katvus peab olema tagatud. Soovituslikud kategooriad: 1. Inimesed - eri vanuses (laps, täiskasvanu, eakas) - eri rollid (nt perekond, ametid) - erinevad emotsionaalsed hoiakud 2. Loomad - koduloomad - metsloomad - agressiivsed ja rahulikud liigid 3. Looduselemendid

- puud, taimed - kivid, mäed - vesi (nt miniatuurid või võimalus liiva niisutada) 4. Ehitatud keskkond - majad, sillad, teed - piirid (aiad, müürid) - linnaruumi elemendid 5. Sõidukid ja liikumine - autod, rongid, paadid 6. Sümboolsed ja abstraktsemad objektid - kujundid (nt rist, ring, väravad) - religioossed või kultuurilised sümbolid - mütoloogilised või fantaasiafiguurid 7. Ohu ja kaitse elemendid - relvad (piiratud valikus) - kaitsvad objektid (nt kilbid, kindlused) Miniatuuride koguarv ei pea olema väga suur, kuid peaks võimaldama: - vastandite kujutamist (nt turvaline–ohtlik, tugev–nõrk) - liikumise ja muutuse kujutamist

Liiva ja vahendite hooldamine Liiv ja miniatuurid on osa terapeutilisest keskkonnast ning nende korrashoid toetab turvalisust ja hügieeni. Liiva hooldus: - liiva sõelumine või visuaalne kontroll regulaarselt (nt kord kuus või vastavalt kasutussagedusele) - nähtava mustuse eemaldamine koheselt - vajadusel liiva osaline või täielik vahetamine (nt 1–2 korda aastas või intensiivse kasutuse korral sagedamini) - vältida liigset niiskust, mis soodustab mikroobide kasvu Hügieen: kliendil ja spetsialistil võimalus pesta või desinfitseerida käed enne ja pärast seanssi avatud haavade korral kasutada kaitsevahendeid või vältida otsest kontakti liivaga Miniatuuride hooldus: regulaarne puhastamine (vastavalt materjalile), katkiste või ohtlike esemete eemaldamine, miniatuuride korrastatud ja kättesaadav paigutus Keskkonna hoidmine: liivakast taastatakse pärast seanssi neutraalsesse olekusse ruum hoitakse stabiilsena ja turvalisena.

Struktureeritud liivateraapial põhineva sekkumise seireleht

Kliendi kood/ID: __________

Spetsialist: __________

Periood (algus ja lõpp): __________ – __________

1. ALGHINDAMINE (1. seanss)

Täidetakse enne sekkumise algust.

• Sümptomite skriining PHQ9 ja GAD-7: o Depressiooni skoor: _____ o Ärevuse skoor: _____ o Märkus (nt kas ületab kliinilise piiri): ____________________

• Kliendi peamine eesmärk (Mida soovitakse 10 seansiga saavutada?):

2. SEANSIPÕHINE PROGRESSI JÄLGIMINE

Klient hindab pärast iga seanssi skaalal 1–10 (1 = üldse mitte, 10 = täielikult).

Seanss Teema

(fookus) Emotsionaalne

pinge (1-10)

Tajutud toetus/turvatunne (1-

10)

Peamine sümbol/märksõna

1. Kontakti loomine

2. Kaardistamine

3. Probleem

4. Emotsioonid

5. Mustrid

6. Vastandid

7. Muutus

8. Ressursid

9. Integratsioon

10. Lõpetamine

3. LÕPPHINDAMINE (10. seanss)

Täidetakse pärast viimast seanssi.

• Sümptomite skriining (kordustest): o Depressiooni skoor: _____ (Muutus võrreldes algusega: +/- _____) o Ärevuse skoor: _____ (Muutus võrreldes algusega: +/- _____)

• Kliendi hinnang toimetulekule (skaalal 1-10):

o "Tunnen, et suudan oma emotsioonidega paremini toime tulla": _____ o "Sain oma murest selgema pildi": _____

• Kliendi kvalitatiivne tagasiside (Mis oli kõige kasulikum?):

4. SPETSIALISTI KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

• Sekkumise tulemuslikkus: [ ] Eesmärk täidetud [ ] Osaliselt täidetud [ ] Ei täitunud • Edasine tegevuskava:

o [ ] Sekkumine lõpetatud, toimetulek piisav. o [ ] Soovitatud jätkunõustamist (nt sotsiaalnõustamine, tugigrupp). o [ ] Suunatud kõrge intensiivsusega abile (psühhiaater/psühhoterapeut).

• Spetsialisti märkused: _______________________________________________