Taotlus

1

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm

1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: Põlva Haigla

1.2. Registrikood: 10050157

1.3. Postiaadress: Uus 2, Põlva 63308

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE911010402010856007

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Heddi-Liis Laurits, juhtiv kliiniline psühholoog

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Heddi-Liis Laurits, heddi-

[email protected]; +372 561 589 60

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 40 000 eurot

1.8. Projekti elluviimise periood: 01.05.2026-31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: Dialektilise käitumisteraapia oskustel põhinev väheintensiivne sekkumine

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Sekkumine põhineb dialektiline käitumisteraapia

(DKT) mudelil, mille on välja töötanud Marsha Linehan. Lähenemine integreerib

kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtted, teadveloleku praktikad ning dialektilise

filosoofia, ühendades aktsepteerimise ja muutuse strateegiad. Metoodiline raamistik

on oskuspõhine ning keskendub emotsiooniregulatsiooni, impulsskontrolli ja

toimetulekuoskuste arendamisele. Eesmärk on parandada osalejate

emotsiooniregulatsiooni võimet, vähendada impulsiivset ja riskikäitumist ning

suurendada tõhusaid toimetulekuoskusi igapäevaelulistes ja stressirohketes

olukordades. Õpetades patsientidele dialektilise käitumisteraapia oskusi saavutame

minimaalse spetsialisti kaasamisega olulise muutuse patsiendi oskustes meeleolu

alanemise ja ärevuse korral iseend toetada. Iga sessiooni fookuses on

psühhohariduslik osa, oskuste õpe ning nende rakendamise harjutamine. Osalejatele

antakse kodused ülesanded, et toetada oskuste ülekandumist igapäevaellu.

DKT oskuste õppel põhinev lühisekkumine võimaldab rakendada tõenduspõhiseid

vaimse tervise tööriistu üldhaigla tasandil, pakkudes varajast sekkumist enne

eriarsiabi (või sellega paralleelselt) ning toetades patsientide toimetulekut ja

raviteekonnal püsimist.

2

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 15–64-aastaste patsientide meeleolulanguse ja ärevuse

korral fookusega DKT oskute õppele, oskused on praktilised ja lihtsasti kohandatavad

arvestades patsientide erinevat vanust ja vajadusi.

2.4. Piirkond: Põlvamaa

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Individuaalkohtumised

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis): 4 seanssi patsiendi kohta, 45-60min

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal või veebis

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): Fehling, K. (2024, February 15). Not all DBT is created equal. Psychology

Today. https://www.psychologytoday.com/us/blog/building-a-life-worth-

living/202312/not-all-dbt-is-created-equal

Mochrie, K. D., Lothes, J. L., II, Guender, E., & St John, J. (2020). DBT-informed

treatment in a partial hospital and intensive outpatient program: The role of step-

down care. Research in Psychotherapy: Psychopathology, Process and Outcome,

23(2), 461. https://doi.org/10.4081/ripppo.2020.461

Kells et al. Borderline Personality Disorder and Emotion Dysregulation (2020)

7:3 file:///C:/Users/psyhholoog/Downloads/s40479-020-0119-y.pdf

Segal, O., Hevron, H., Sher, H., Aderka, I. M., & Weinbach, N. (2025). A

randomized controlled trial of an online dialectical behavior therapy skills

intervention for war-related distress. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40587317/

Valentine et al. (2014) The Use of Dialectical Behavior Therapy Skills Training as

Stand-Alone Treatment: A Systematic Review of the Treatment Outcome Literature

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

Lühisekkumise eesmärgiks (4 kohtumist) on õpetada patsiendile baasoskused: emotsioonide reguleerimiseks, kriisidega toimetulekuks ja teadveloleku (mindfulness) arendamiseks. Kohtumine 1: Sissejuhatus ja teadveloleku oskused: DKT mudeli tutvustus ja sekkumise raamistik; psühhoharidus emotsioonide toimimisest; teadveloleku baasoskuste õpetamine ja praktiseerimine; koduse harjutamise juhised. Kohtumine 2: pingetaluvuse oskused: kriisiolukordade mõtestamine ja eesmärgistamine; praktilised oskused pingetunde korral (nt STOP, füsioloogilised rahustamistehnikad); oskuste rakendamine igapäevaelus. Kohtumine 3: Emotsiooniregulatsiooni oskused: emotsioonide tuvastamine ja mõistmine; emotsioonide mõjutamise strateegiad (nt vastupidine tegutsemine); elustiiliga seotud toetavad tegurid (uni, toitumine, kehaline aktiivsus). Kohtumine 4: Suhtlemisoskused ja kokkuvõte: eneseväljenduse ja piiride seadmise alused; praktilised suhtlemisoskused (enesekehtestamine) 3.0 Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): DKT põhimõtteid ja oskusteõpet on Eestis rakendatud alates 2022. aastast nii täiskasvanutele kui ka noorukitele. Rakendatud on nii täiemahulisi programme kui ka eraldi oskuse õppe gruppe (sh täiskasvanud, noored ja lapsevanemad). Täiemahulised programmid on pikad, kestavad umbes 24 nädalalt (noorukitel 8-16 nädalat) ja holmavad endast suurt ressurssi spetsialistidelt (iga nädal mitu kohtumist, lisaks telefonikonsultatsioonid). Käesoleva sekkumisena keskendutakse konkreetsete toimetulekuoskuste (nt emotsiooni regulatsioon, pingetaluvus, teadvelolek) õpetamisele ilma täiemahulise teraapiaprogrammita. Käesolevas projektis kavandatav sekkumine tugineb just sellele

3

lühemale ja väheintensiivsele DKT oskuste õppele, mida on võimalik kohandada kergemate kuni mõõdukate ärevus- ja depressioonisümptomitega patsientide toetamiseks üldhaigla kontakstis. Projektis kavandatavat DKT oskustel põhinevat väheintensiivset sekkumist pole teadaolevalt seni VIPS-i raamistikus rakendatud. Samas on selline formaat rahvusvaheliselt kasutusel ning tõenduspõhiselt rakendatav ker- gemate kuni mõõdukate sümptomite korral. Projekti juhil on varasem praktiline kogemus DKT oskusteõppe kasutamisel, mis võimaldab seda mudelit üle võtta ja rakendada ka Eesti üldhaigla kontekstis.

2.10. Tagasiside kogumise viis: Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik (EEK-2; Šlik,J.,

Aluoja, A., 2002)

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 400 patsienti. Iga VIPS-spetsialist viib läbi

keskmiselt kaks individuaalseanssi nädalas, see tähendab kaks tundi tööaega koos

ettevalmistuse ja dokumenteerimisega, mis on kooskõlas nende põhitööga ning

võimaldab tagada sekkumise jätkusuutlikkuse.

3.2. Teenusesaajate arv: 100

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 4

3.4. Maht maakondade kaupa: Põlvamaa, Võrumaa

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: VIPS sekkumine on integreeritud Põlva

Haigla igapäevasesse ravitöösse. Patsiendid suunatakse VIPS-i haigla erinevatsest

kontrollpunktidest: EMOst, statsionaarsetest osakondadest (eriti siseosakond),

ambulatoorsel vastuvõtul ning koostöös perearstidega. Suunamise aluseks on

spetsialisti hinnang vaimse tervise toetamise vajaduseks (meeleolu langus, ärevus)

ning puudub vajadus koheseks eriarstiabiks. Suunatud patsient registreeritakse VIPS

koordinaatori juures, kes tagab esmase aja (edasi lepitakse kokku spetsialistiga).

Esimesel kohtumisel viiakse läbi struktureeritud hindamine (sh EEK-2) ning vajadusel

hinnatakse riske. Kõrge riskiga patsiendid suunatakse edasi kliinilise psühholoogi või

psühhiaatri vastuvõtule.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Heddi-Liis Laurits Psühholoogia magistrikraad

05.12.2024

Marko Proover Psühholoogia magistrikraad

11.08.2025

Andres Maask Psühholoogia magistrikraad

06.01.2025

Randar Rikk Omandamas bakalaureuse kraadi õenduse põhiõppe alal

03.06.2025

4

Maris Metsanurm Psühholoogia bakalaureusekraad

03.03.2025

Airi Lind

Õe kõrgharidus 07.08.2025

Helina Inno

bakalaureusekraad füsioteraapia erialal, omandamisel magistrikraad füsioteraapias

25.08.2025

Elis Liloson

Õe kõrgharidus 01.11.2020

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: läbitud DKT oskusteõppe (skills training) koolituse, sh

regulaarne kogenud spetsialisti tugi ja supervisioon

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 2, teraapia väljaõppe läbinud kliiniline

psühholoog ja oskuste õppe treeningu koolitaja

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: grupisupervisioonid, 1 kord kuus 1,5h

4.5. Riskijuhtimise plaan: Riskijuhtimise plaan tagab, et DKT lühisekkumine: on

patsiendile ohutu ja tegutsemine kriisiolukorades korraldatud (EEK-2 küsimustik

esimesel kohtumisel, et selgitada välja võimalik vajadus intensiivsema sekkumise

järele, edasisuunamine kliinilise psühholoogi vastuvõtule või vajadusel

psühhiaatrile/EMO-sse); vastab professionaalsetele standarditele (supervisioonid ja

koostöö kliinilise psühholoogiga) ja on integreeritud tervishoiusüsteemi

(koostöövõrgustiku loomine ja selged suunamisprotseduurid).

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Koolitusel osalenud spetsialistid saavad

tunnistuse DKT oskuste õppe läbimise kohta

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate): 75 eurot

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 300 eurot

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust): Spetsialisti tööaeg: 45-60 minutit + ettevalmistus ja

dokumenteerimine (40€ 53%); tööjõumaksud (25€ 33%); supervisioon: (5€ 7%);

koolitus (5€ 7%).

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): DKT oskuste õpe, 16 tundi. Dialektilise

käitumisteraapia oskustel põhineva lühisekkumise keskmes on lihtne ja selge

patsiendivoo loogika, standartiseeritud sekkumine ja ühtlaselt koolitatud meeskond,

kelle tööd toetab regulaarne supervisioon. See tagab kvaliteetse ja turvalise abi ka

spetsialistidele, kellel ei ole varasemat psühhoteraapia väljaõpet, säilitades samas

kliinilise kontrolli ja kvaliteedi.

5

6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: 8

6.3. Koolitatavate superviisorite arv: 1 (läbinud varasemalt Dialektilise Käitumisteraapia

väljaõpe, British Isles DBT Training 2022-2023)

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: VIPSi läbiviijad

saavad koolituse, sh osalevad supervisioonides. Koolitustegevused on kooskõlas

kavandatava teenuse mahuga (4 kohtumist), tegemist on lühisekkumisega, mitte

täismahus teraapiaprogrammiga, seetõttu ei ole vajalik pikaajaline või intensiivne

psühhoteraapia väljaõpe. Piisav on sihitud DKT oskusteõppe koolitus (koolituse sisu

vastab otseselt sekkumise komponentidele ning võimaldab kohest ülekannet

praktilisse töösse).

Supervisiooni eesmärk on tagada sekkumise ühtlane rakendamine, toetada spetsialis

te keerukamate juhtumite käsitlemisel, vähendada riske ja tagada patsiendiohutus. Li

saks toimub igapäevane koostöö kliinilise psühholoogiga, kelle poole saab vajadusel

pöörduda juhtumipõhiseks nõustamiseks.

6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 6000 eurot

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Dialektilise käitumisteraapia oskustel põhinev vähe intensiivne sekkumine õpetab oskusi

ärevuse ja alanenud meeleolu korral ning enne kriisi - annab patsiendile tööriistad

emotsioonide reguleerimiseks, impulsside kontrolliks ja pingetaluvuse toetamiseks. Sh

projekt loob mudeli, et rakendada VIPS-i üldhaigla kontekstis, et pilotiseerida ja hiljem

skaleerida teistesse maakonna haiglatesse. Lisaks avaneb võimalus piirkondliku vaimse

tervise suuremale toetamisele, psühholoogide värbamine on keeruline, kuid esmataseme

abivajadus märkimisväärne. Lühisekkumine võimaldab pakkuda abi juba perearstiabis ja

esmatasandil. VIPS-i mudel aitab luua struktureeritud edasisuunamise võimekuse seoses

TERVIKU mudeli kasutusele võtuga Põlva Haiglas, kus saame kergemate vaimse tervise

probleemide korral suunamisvõimaluse VIPS-i spetsialistile.

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ [Heddi-Liis Laurits]