Taotlus

1

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm

1. Taotleja andmed

Asutuse/ettevõtte nimetus: OÜ Keila Teraapiakeskus

Registrikood:14384240

Postiaadress: Nurmenuku 16 Keila 76603

Arvelduskonto (IBAN): EE932200221068280751

Esindaja nimi ja ametikoht: Kadri Tomera, juhataja

Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon):

1. Hanna-Riina Ilves, [email protected], tel 56811 541

2. Kadri Tomera, [email protected], tel 56 694 618

Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 83376 €

Projekti elluviimise periood: 12.04.2026-31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse

korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus

2.1 Nimetus: Kunstipõhine sekkumine, mis tugineb visuaalkunstiteraapia tehnikatele

2.2 Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Kunstipõhine sekkumine tugineb rahvusvaheliselt

tunnustatud loovteraapia praktikatele ja tõenduspõhistele psühhosotsiaalsetele sekkumise

mudelitele, olles kooskõlas väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) põhimõte-

tega. Vastavalt Tartu Ülikool RAKE uuringule käsitletakse VIPS sekkumistena sihipäraseid ja

tõenduspõhiseid tegevusi, mille eesmärk on vaimse tervise toetamine, sümptomite ennetamine

ja igapäevase toimetuleku parandamine. Uuring rõhutab astmelise abi mudeli rakendamist,

mille kohaselt alustatakse madalama intensiivsusega, kergemini kättesaadavatest sekkumistest

ning liigutakse vajadusel edasi intensiivsete teenusteni.

Kunstipõhine sekkumine on suunatud kahele omavahel seotud sihtrühmale: noored alates 15.

eluaastast, kellel esineb emotsionaalse toimetuleku raskusi, stressi, ärevust või eneseväljen-

duse piiranguid;

koolikeskkonnas töötavad spetsialistid (õpetajad, tugispetsialistid ja teised haridustöötajad),

keda koolitatakse VIPS-sekkumiste rakendajateks, et suurendada varajase toe kättesaadavust

noortele nende igapäevases keskkonnas. Visuaalkunstiterapeudi juhendatud sekkumine noor-

tele toimib madala lävendi sekkumisena, mis võimaldab varajast märkamist ja toetust enne

probleemide süvenemist.

Koolitustegevus annab väljaõppes osalevatele spetsialistidele praktilised oskused ja struktuuri

VIPS-lähenemise rakendamiseks, toetades seeläbi astmelise abi süsteemi laiemat toimimist.

2

2.3 Sihtrühm (vanuserühm jne):

noored 15 + ning nende võrgustikuliikmed (vanuserühm kuni 64 sh ka koolis töötavad

õpetajad ja muu personal, kes puutuvad noortega igapäevaselt kokku)

2.4 Piirkond: Keila linn

2.5 Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuual ning grupp

2.6 Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv

grupis): 3–10 seanssi, kestusega kuni 60 min, individuaalselt ja kuni 90 min grupis

2.7 Vorm (kohapeal, veebis jne): peamiselt kohapeal, vajaduse ilmnedes on võimalus osaleda

veebivahendusel.

2.8 Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): Kasutame järgmisi tõenduspõhiseid metoodilisi lähenemisi:

- kunstipõhine eneseväljendus ja narratiivne töötlus, mis põhineb Art Therapy põhimõtetel.

Visuaalne eneseväljendus toetab noorte emotsioonide mõistmist ja kogemuste turvalist

töötlemist.

-traumateadlik lähenemine, mis lähtub Trauma-Informed Care raamistikust. Loovharjutused

aitavad vähendada ärevust ja suurendada turvatunnet.

-Sensomotoorsed ja kehatunnetust toetavad loovtegevused, mis seostuvad Somatic

Experiencing põhimõtetega ning toetavad stressi regulatsiooni ja kehatunnetuse teadlikkust.

Grupiprotsessil põhinev lähenemine, mille aluseks on Group Psychotherapy tõendatud

toimemehhanismid (nt kuuluvustunne, kogemuste jagamine ja normaliseerimine).

Kognitiiv-käitumuslike elementide integreerimine, lähtudes Cognitive Behavioral Therapy

põhimõtetest, kus visuaalse töö kaudu uuritakse mõtteid, uskumusi ja emotsionaalseid

reaktsioone.

Sekkumise oodatav mõju on mitmetasandiline:

- noorte emotsionaalse eneseregulatsiooni, eneseväljenduse ja sotsiaalsete oskuste parane-

mine;

- vaimse tervise probleemide varasem märkamine ja ennetamine;

- koolikeskkonna spetsialistide pädevuse kasv VIPS-sekkumiste rakendamisel;

- vaimse tervise toe parem kättesaadavus noortele nende igapäevases keskkonnas. Kooskõlas

VIPS käsitlusega aitab selline lähenemine vähendada vajadust kõrgema intensiivsusega

teenuste järele ning tugevdab vaimse tervise toe süsteemi tervikuna. Kooskõlas VIPS

käsitlusega aitab selline lähenemine vähendada vajadust kõrgema intensiivsusega teenuste

järele ning tugevdab vaimse tervise toe süsteemi tervikuna.

2.9 Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

Visuaalkunstiteraapia teoreetiline lähenemine toetub peamiselt kolmele suunale:

psühhoanalüütiline; kognitiiv-käitumuslik ning humanistlik. Sekkumise läbiviija toetub oma

töös humanilikule ja arengulisele ning lahenduskeskesele kunstiteraapia lähenemisele.

Viited: Judit Aron Rubin (1987). Approaches to Art Therapy.

2.10 Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):

Katrin Saliste on läbinud Visuaalkunstiteraapia magistriõpingud (Terviseteadused, Kunsti-

teraapiad, Tallinna Ülikool) ja on igapäevases töös praktik. On läbi viinud grupi-tegevusi

varasemalt noorsootöö raames noortele 7-26 eluaastat (laagrid, projektid). Samuti on toimu-

nud: kunstipõhine diaaditöö (vanem- laps grupid); visuaalkunstiteraapia grupid vanuse-

vahemikus 7- 18 eluaastat (väikegrupid erivajadustega lastele, noortegrupid). Grupid on läbi

3

viidud visuaalkunsti teraapilisest sekkumisest lähtuvalt, kasutades erinevaid kunsti-põhiseid

meetodeid ja tehnikaid. Grupid on komplekteeritud lähutudes kindlast eesmärgist, sihtgrupi

vajadusest ning grupis osalejate arengutasemest. Teemadeks on olnud sotsiaalsed oskused,

suhtlemisoskused, eneseregulatsioon ja tunnetega (sh ärevus) toimetulek, kognitiivsete prot-

sesside toetamine.

2.11 Tagasiside kogumise viis: kogutakse osalejatelt ja VIPS spetsialistidelt süsteemset tagasi

sidet spetsiaalselt käesoleva projekti jaoks väljatöötatud küsimustiku abil. Küsimustik võimal-

dab hinnata sekkumiste sobivust, mõju ning koostöö toimivust, toetades seeläbi teenuse kvali-

teedi pidevat parendamist ja projekti eesmärkide saavutamist.

2. VIPS-i kirjeldus

2.1 Nimetus: Psühholoogiline abi

2.2 Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):

Noorte vaimse tervise varajane märkamine ja pere süsteemne toetamine. Eesmärk on tõsta

esmatasandi spetsialistide pädevust, et märgata vaimse tervise ohumärke. Koolitus tugineb

rahvusvaheliselt tunnustatud peresüsteemsetele teooriatele Structual Family Therapy

(Minuchin) ja Family System Theory (Bowen), mis käsitlevad noore arengut ja vaimset tervist

süsteemses, mitte üksikisiku keskses raamistikus. Koolitus on kohandatud esmatasandi

spetsialistide rollile, vältides terapeutilise sekkumise ülekandmist väljapoole pädevuspiire.

2.3 Sihtrühm (vanuserühm jne): noored ning nende võrgustikuliikumed (vanuserühm 15-64)

2.4 Piirkond: Keila linn

2.5 Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuual ning grupp

2.6 Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv

grupis): 3–10 seanssi, kestusega kuni 60 min, individuaalselt ja kuni 90 min grupis.

2.7 Vorm (kohapeal, veebis jne): peamiselt kohapeal, vajaduse ilmnedes on võimalus osaleda

veebivahendusel.

2.8 Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad):

Peresüsteemne lähenemine on tihedalt seotud peresiseste suhete, rollide, piiride ja kommuni-

katsioonimustritega (Cox & Paley, 1997) Käsitlus on kooskõlas kaasaegse arengupsühho-

loogiaga (Bronfenbrenner, )

Viited: A. 2019 Effectiveness of Structural–Strategic Family Therapy in the Treatment of

Adolescents with Mental Health Problems and Their Families, ja selles artiklis esitatud viited

[19,28,29,30,31,32,33,34,35,36].

B.https://aifs.gov.au/resources/short-articles/parenting-peer-relationships-and-mental-

health-middle-years

C. Viited artikli Thriving in the 21st century: the new science of early childhood all

D.Parenting and Child Development: A Relational Health Perspective

2.9 Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

VIPS spetsialistid saavad teismelistega töötamisel kasutada praktilisi, kaasamisele ja pere-

suhete parandamisele keskenduvaid pereteraapia tehnikaid, keskendudes usalduse loomisele,

suhtluse parandamisele ja autonoomia edendamisele. Peamised strateegiad hõlmavad vanusele

4

sobivate ja haaravate tööriistade, näiteks küsimuskaartide, kasutamist, eraldi sessioonide

läbiviimist perekonnas esinevate probleemide käivitajate kaardistamiseks, rollimängude kasu-

tamist suhete parandamiseks ning oskuste arendamiseks, kuid ka käitumuslike lepingute ra-

kendamist.

Mittepereterapeutide peamised tehnikad:

- Kaasamisvahendid (küsimuskaardid): Kasutatakse dialoogi ergutamiseks ja vastupanu

vähendamiseks, näiteks kaarte küsimustega „minuvanuse juures on kõige raskem...“.

- Rollimängu stsenaariumid: Harjutatakse vanemate ja teismeliste vahelisi keerulisi vestlusi,

näiteks piiride seadmist või läbirääkimisi, et arendada suhtlemisoskusi.

- Slamrühma nõustamine: töötamine perekonna alamrühmadega (nt ainult teismeline või üks

vanem ja teismeline, ainult vanemad, ainult pere lapsed), et lahendada suhteid ilma täieliku

pereseansi pingeteta.

- Strateegia „Pole millestki rääkida”: kui teismeline on vastumeelne, võiks teha teismelisele

sobivaid tegevusi nagu „väljas hängida” või veeta koos aega, et luua usaldus, selle asemel, et

vestlusele sundida.

- Psühhoharidus: Harida peresid selles, kuidas stress vallandab võitle-või-põgene reakt-

sioonid, aidates neil mõista konflikti tsükleid, mitte ainult teismelist süüdistada.

- Erinevad loovad harjutused nagu „Paberkoti lugu”: Kasutatakse loomingulisi, sümboolseid

või tavapärasest erinevaid tegevusi, et julgustada teismelisi oma mõtteid ja emotsioone

pingevabalt uurima, et ennast tundma õppida.

- Suhtemustrite uurimine:: analüüsitakse ja registreeritakse konkreetseid konflikti juhtumeid,

tuvastades suhtluse järjestuse (nt "kui mina teen X, siis sina teed Y", mina tunne, sina tunned,

mina mõtlen, sina mõtled), et aidata peredel oma mustreid näha ja aidata neil ebaefektiivseid

mustreid muuta.

Haarava kaasamise lähenemisviisid:

- Säilitada neutraalsus: On vaja olla neutraalne ja veenduda, et teismeline tunneb, et terapeut

ei ole lihtsalt tema vanemate käepikendus.

- Tasakaalustada iseseisvust ja tuge: austatakse nooruki iseseisvusvajadust, edendades samal

ajal turvalist ja struktureeritud suhtluskeskkonda.

- Tugevustele keskendumine: on vaja nihuta fookus probleemidelt, nende lahendamiselt

positiivse käitumise ja peredünaamikas olemasolevate tugevuste äratundmisele.

Sümptomaatilise tsükli tehnika kasutamine.

2.10 Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):

Anne-Ly Lutter on läbi viinud koolitusi ja supervisiooni esmatasandi spetsialistidele (õpe-

tajad, noorsootöötajad, tugispetsialistid), keskendudes varasele märkamisele, toetavale suht-

lemisele ja peresüsteemse vaate rakendamisele praktikas. Varasemad koolitused on olnud

teemadel: “Peresüsteemsete mustrite märkamine, esmased toetavad sekkumised, suhtlemis-

oskused, kuidas mõista teismelist ja rääkida temaga”. Supervisioonis on varasemalt käsitletud

peresüsteemseid dünaamikaid ja keerulisi suhtlusolukordi, samuti esmatasandi spetsialisti rolli

ja piire. Supervisioonid on olnud praktilised, sisaldades juhtumianalüüsi, rollimänge ja grupi-

arutelusid. Kasutatud on refleksiivseid ja kogemuslikke meetodeid, mis toetavad sügavamat

õppimist ja praktiliste oskuste arengut.

Ene Vinter-van Vierssen on läbi viinud individuaalseid ja rühma supervisioone erinevate eri-

aladega spetsialistidele, käesoleval ajal superviseerib Tallinna Haridusameti allasutuste töö-

tajaid lasteaedadest ja koolidest. Ene koolitanud pikka aega kogemusnõustajaid vastavalt riik-

5

likule õppekavale. Koolitustel on käsitletud psühholoogilist abi mittepsühholoogi poolt,

nõustamise põhimõtted, aluseid, tehnikad, eetikat, rühmanõustamine ja individuaalne nõus-

tamine, süsteemne vaade nõustamise probleemile jne. Ene on olnud koolitatavatele nii prak-

tika juhendaja kui ka superviisor. Ene on superviseeritav pereterapeut ja töötab ka teismelis-

tega peredega, ning rakendab töös pereteraapia põhimõtteid.

2.11 Tagasiside kogumise viis: kogutakse osalejatelt ja VIPS spetsialistidelt süsteemset taga-

sisidet spetsiaalselt käesoleva projekti jaoks väljatöötatud küsimustiku abil. Küsimustik või-

maldab hinnata sekkumiste sobivust, mõju ning koostöö toimivust, toetades seeläbi teenuse

kvaliteedi pidevat parandamist ja projekti eesmärkide saavutamist.

3. Kavandatud maht

3.1 Seansside koguarv toetusperioodil: 1080 seanssi

3.2 Teenusesaajate arv: 54 (igal VIPS-l keskmiselt 6 klienti)

3.3 Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 20seanssi (aug-dets 2026)

3.4 Maht maakondade kaupa: Keila linn, Harjumaa

3.5 Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: VIPS-programmi sihtrühmani jõudmine on

üles ehitatud tervikliku ja koostööl põhineva lähenemisena. Toimub konstruktiivne arutelu

võrgustikuliikmetega, kes puutuvad igapäevaselt kokku noorte ja peredega ning kelle kaudu

liigub info usaldusväärselt ja sihipäraselt. Kaasame kohaliku omavalitsuse tasandil tegutse-

vaid laste heaolu spetsialiste, kes tunnevad kogukonna vajadusi ning saavad suunata VIPS-

programmi neid noori ja peresid, kes enim tuge vajavad. Olulisteks partneriteks on haridus-

asutused, kus tugispetsialistid, õpetajad, kooli juhtkond märkavad abivajavaid peresid.

Haridusasutused on võtmetähtsusega varajase märkamise ja ennetuse seisukohalt. Koostöös

Noortekeskuse meeskonnaga jõuame noorteni nende loomulikus keskkonnas.

Noorsootöötajad loovad usaldusliku kontakti ning saavad noori motiveerida programmis osa-

lema. Samuti on Keila Sotsiaalkeskuse töötajad (tugiisikud) igapäevases suhtluses haavata-

vama sihtrühmaga, mille käigus toimub mitmetasandiline varajane märkamine. Sihtrühmani

jõudmist toetavad asutuste sotsiaalmeediakanalid, mille kaudu tõstame teadlikkust, jagame

infot ja jõuame nende noorte ja peredeni, kes ei ole institutsioonide kaudu otseselt seotud.

Oluline info levik toimub kogukonnas sees, pereliikmete ja koostööpartnerite soovituste kau-

du.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1 Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või

käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Hanna-Riina Ilves Eripedagoogika

(bakalaureus)

Leinanõustaja (Moreno

Keskus)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Janne Sirel Eripedagoogika

(bakalaureus)

Hariduse juhtimine

(magister)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

6

Moonika Tsilk Sotsiaalpedagoog

Noorsootöö (bakalaureuse

kraad) omandamisel

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Kaia Kotljarov Koolieelse lasteasutuse

pedagoog (bakalaureus)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Kärt Kõluvere Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoogika

(bakalaureuse kraad)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Kristiina Vähk Noorsootöö (rakendus

kõrgharidus) Sotsiaalne

Disain (magister)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Anneli Peet Sotsiaalpedagoog

Sotsiaaltöö (bakalaureus

omandamisel)

Kogemusnõustaja (Loov

Ruum Koolitused OÜ)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Helje Eha Keskkonnakaitse

(loodusteaduste

bakalaureus)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

Kai-Riin Tomera Füsioterapeut (bakalaureus)

Käsundlepingu kuupäev kajastub

digikonteineris.

4.2 Spetsialistide kvalifikatsioon:

1. Hanna-Riina Ilves - haridusteaduste bakalaureus, leinanõustamise väljaõppeprogramm

“Surmale Avatud elu” raames omandanud leinanõustaja pädevuse.

Rehabilitatsioonimeeskonna liige alates juuni 2018. a, Laste ja Noorte Kriisiprogrammi

leinanõustaja alates jaanuar 2025. a.

2. Janne Sirel - haridusteaduste bakalaureus, sotsiaalteaduste magister; eripedagoog Keila

Koolis

3. Moonika Tsilk - (noorsootöö kutse) omandamisel Noorsootöö (bakalaureuse kraad)

4. Anneli Peet - sotsiaalpedagoog Keila Koolis

5. Kärt Kõluvere - sotsiaalpedagoog Keila Koolis, klassijuhataja

6. Kaia Kotljarov - Keila Kool tugikeskuse juht

7. Kristiina Vähk - noorsootöö rakenduskõrgharidus, sotsiaalse disaini magister; Keila

Noortekeskus juhataja

8. Kai-Riin Tomera - Füsioteraapia kutse (bakalaureus) omandatud Soomes Satakunta

Rakenduskõrghariduskoolis, Eestis väljastanud Eesti Füsioterapeutide Liit kutsetunnistuse (nr:

218986) tase 7 (bakalaureus) omandatud Soomes Satakunta Rakenduskõrghariduskoolis, Eestis

väljastanud Eesti Füsioterapeutide Liit kutsetunnistuse (nr: 218986) tase 7.

9. Helje Eha- loodusteaduste bakalaureus, erivajadusega laste tugiteenuste koordinaator Keila

Sotsiaalkeskuses

4.3 Superviisorite arv ja kvalifikatsioon:

1. Anne-Ly Lutter - “Psühhodraama rakendaja, superviisor ja Coach” 705 ak CP (Certified

Practitioner in Psychodrama, Sociometry and Group Psychotherapy) väljaõpe. (Moreno keskus)

2. Ene Vinter-van Vierssen Superviisor ja coach, alates 2014.a., superviisori ja coachi

väljaõpe (350 kontakttundi, praktika 45 tundi, supervisioon 35 tundi, teesid ja kollokvium 30

tundi) Eesti Moreno Keskus MTÜ CP tasemega (Certified Practitioner in Psychodrama, Sociometry

and Group Psychotherapy) spetsialistidele, mis vastab Eesti (ESCÜ) ja rahvusvahelisele

(ANSE) erialaühingute standarditele.

3. Ena Soodla - Superviisor-psühhoterapeut, 2521 ak t (Moreno Keskus MTÜ õppekava

7

Psühhodraama lavastaja CP, mis vastab Nordic-Baltic Board of Examiners nõuetele ja omab

kvalifikatsiooni )

4. Mart Varjun - Superviisor-psühhoterapeut, 2521 ak t (Moreno Keskus MTÜ õppekava

Psühhodraama lavastaja CP, mis vastab Nordic-Baltic Board of Examiners nõuetele ja omab

kvalifikatsiooni )

4.4 Supervisiooni sagedus ja korraldus:

Supervisioon on planeeritud järgmiselt:

- iga VIPS spetsialist 1-2x kuus

- nelja kuu jooksul (sept-dets 2026)

- kestusega maksimaalselt 1,5h

- kohtumised silmast silma või veebi teel

4.5 Riskijuhtimise plaan:

Riskijuhtimise plaani eesmärk on tagada projekti käigus klientide turvalisus, teenuse kvaliteet

ning VIPS spetsialistide pädev ja eetiline tegutsemine. Riskide teadlik juhtimine toetab pro-

jekti põhieesmärki, meeleolulanguse ja ärevuse varajaseks märkamiseks ja leevendamiseks ja

seda kogukondlikkus koostöös.

1.Riskide kirjeldus ja maandamismeetmed:

- Kliendi vaimse seisundi halvenemine: vähese intensiivsusega sekkumine ei pruugi olla

piisav keerukamate juhtumite korral.

Riskijuhtimise plaan: kliendi eelhindamine ja sobivuse määratlemine; selged kaasamise ja

välistamise kriteeriumid; regulaarne seisundi jälgimine sekkumise jooksul; vajaduse ilmnedes

kliendi suunamine meeskonnas väljatöötatud juhendi järgi kolmanda ja neljanda astme tee-

nustele (tervishoiuteenused, kombineeritud ravi, psühhiaatriline ravi).

VIPS spetsialistide ebapiisav ettevalmistus: spetsialist ei tunne end praktikas piisavalt kind-

lalt.

Riskijuhtimise plaan: praktilised, juhtumipõhised koolitused; juhendmaterjalide ja tööproto-

kollide olemasolu; regulaarne supervisioon; võimalus jooksvalt konsulteerida kogenud

spetsialistidega.

Rollipiiride ebaselgus: VIPS spetsialist võib ületada oma pädevuse piire.

Riskijuhtimise plaan: selgelt sõnastatud rollid ja vastutus; eetika ja piiride käsitlemine kooli-

tustel; supervisioonis juhtumite analüüs; vajadusel kliendi suunamine edasi teistele teenustele

VIPS väliselt.

Koostöö tõrked spetsialistide vahel: Infovahetuse ja vastutuse ebaselgus võib takistada sekku-

miste tõhusust.

Riskijuhtimise plaan: projekti alguses sõlmitud koostöökokkulepped; rollide ja vastutuse sel-

ge jaotus; regulaarsed koostöökohtumised; määratud kontaktisikud projektimeeskonnas.

Konfidentsiaalsuse rikkumine: tundliku info ebakorrektne käsitlemine.

Riskijuhtimise plaan: andmekaitse ja konfidentsiaalsuse juhised; spetsialistide teadlikkuse

tõstmine läbi koolituste; turvalised andmete säilitamise lahendused; minimaalsuse printsiibi

rakendamine info kogumisel. VIPS spetsialistid kasutavad keskkonda nimega reha.ee, mis on

pilvepõhine turvaline tarkvara. Täpsem info siit: Avaleht | Tarkvara rehabilitatsiooniasutusele

- reha.ee

Kliendi madal osalus või teenuse katkestamine: klientide seisundist lähtuvalt võib väheneda

tahteaktiivsus ja motivatsioon teenuse saamisel

Riskijuhtimise plaan: paindlik teenuse korraldus; turvalise ja toetava keskkonna loomine;

8

regulaarne kontakt kliendiga; motiveerivate ja loovate meetodite kasutamine; võimaluse

veebiteel osalemine.

VIPS spetsialistide läbipõlemine: emotsionaalselt intensiivne töö võib mõjutada spetsialisti

toimetulekut.

Riskijuhtimise plaan: töömahu piiramine (kuni 10 klienti spetsialisti kohta); regulaarne super-

visioon; enesehoiu teemade käsitlemine koolitustel; meeskonnasisene tugi.

Metoodika sobimatus sihtrühmale: valitud meetodid ei pruugi kõigile klientidele sobida.

Riskijuhtimise plaan: individuaalne lähenemine; metoodikate paindlik kohandamine;

alternatiivsete sekkumiste kasutamine; kliendi tagasiside kogumine ja arvestamine.

Projekti juhtimise ja koordineerimisega seonduvad riskid: Projekti tegevuste ja ressursside

ebaühtlane juhtimine võib mõjutada tegevuste kvaliteeti ja tähtaegadest kinnipidamist.

Riskijuhtimise plaan:projekti kaasatakse kaks koordineerijat, üks vastutab eelarve ja finant-

sidega seonduvate teemade eest, teine koordineerib sisulisi tegevusi (koolitused, supervisioon,

nõustamised). Rollid ja vastutus on selgelt jaotatud. Regulaarne infovahetus ja koosolekud

tagavad tegevuste sujuva elluviimise.

Alaealistega töötamisega seotud riskid: alaealiste kaasamisel võib tekkida õiguslikke ja eeti-

lisi riske seoses nõusoleku puudumisega.

Riskijuhtimise plaan:alaealiste klientide puhul kasutatakse kirjalikku nõusolekuvormi seadus-

likult esindajalt. Enne teenuse osutamist veendutakse nõusoleku olemasolus, järgitakse keh-

tivaid andmekaitse ja eetika põhimõtteid, spetsialistid on teadlikud alaealistega töötamise

eripäradest. Projekti raames rakendatakse selget kriisijuhtimise põhimõtet: VIPS spetsialist ei

lahenda kriitilisi olukordi iseseisvalt, vaid kaasab koheselt vastava taseme spetsialisti.

Kasutusel on: suunamisprotokoll kriisiteenustele, kontaktvõrgustik (psühholoogid, psühhiaat-

rid, kriisitelefonid), vajadusel hädaolukorras hädaabi kaasamine.

Järelvalve ja kvaliteedi tagamine: regulaarne supervisioon kogu rakendusperioodi jooksul;

vahehindamine projekti kestel; lõpphindamine projekti lõpus; klientide ja spetsialistide tagasi-

side analüüs. Riskijuhtimine on pidev protsess, seetõttu vaadatakse riskid regulaarselt üle

meeskonna kohtumistel. Vajadusel tehakse muudatusi töökorralduses ning kogutakse andmeid

koostöö toimivuse kohta. Riskiplaan toetab projekti üldeesmärki, tagades turvalise ja toimiva

keskkonna vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ning nende toetamiseks.

Samuti aitab riskide teadlik juhtimine hinnata ja arendada asutustevahelist koostöövõimekust,

mis toetab projekti toimivust.

4.6 Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:

Väljaõpet viivad läbi pädevad spetsialistid ning tagatakse, et kõik metoodikad on kasutusel

kooskõlas nende rakendamise heade tavade ja professionaalsete standarditega. VIPS-i osuta-

vad vastava kvalifikatsiooni ja ettevalmistusega spetsialistid. Rakendatavad meetodid tugine-

vad rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhistele lähenemisele ning on kooskõlas kaasaeg-

sete vaimse tervise sekkumiste põhimõtetega, toetades turvalist, eetilist ja eesmärgipärast

praktikat.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1 Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid

formaate):

- Seansi kogukulumaksumus 77.2€/1h

9

- seanss toimub reeglina silmast silma kohtumisena või vajadusel veebi teel

Seanss sisaldab (kulu)

- otsest kohtumist

- ruumi kasutust

- töövahendeid

- dokumenteerimine reha.ee keskkonnas

- VIPS spetsialisti kui käsundlepingu alusel töötava inimese töötasu ja palgamaksusid.

5.2 Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 1544 € (kogukulu)

5.3 Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust):

Kuluartikkel € / tund % Klientide

arv

Tunde

kliendi

kohta

KOKKU €

Tööjõukulu 53.2 68.91% 54 20 57,456

sh palgakulu 40 51.81% 54 20 43,200

Supervisioon 7 9.07% 54 20 7,560

Koolitus 5 6.48% 54 20 5,400

Koordineerimine 6 7.77% 54 20 6,480

Litsentsid ja platvormid 2 2.59% 54 20 2,160

Kaudsed kulud 4 5.18% 54 20 4,320

KOKKU 77.2 100.00% 54 20 83,376

VIPS spetsialisti nõustamisteenuse ühe tunni maksumus sisaldab otsese tööjõukulu kõrval ka

teenuse kvaliteedi tagamiseks vajalikke kulusid, sh regulaarset supervisiooni, erialast täiend-

koolitust, teenuse koordineerimist ning metoodika rakendamiseks vajalikke litsentsi- ja plat-

vormikulusid. Kaudsed kulud katavad organisatsiooni üldhalduskulud, sealhulgas ruumid, IT

toe ja juhtimise. Kulude arvestus põhineb teenuse osutamise kulumudelil ja arvestab otseseid

ja kaudseid kulusid, kui nõustamisseansi kogukulu on 77,20 €/1h:

TÖÖJÕUKULUD 68,91% kogukulust

- tööjõukulud tööandja maksudega u 40 €, mis sisaldab otsest nõustamist (60 min)

- ettevalmistus ja dokumenteerimine reha.ee keskkonnas

SUPERVISIOON 9,07% kogukulust

- regulaarne supervisioon 1-2 x kuus

KOOLITUS 6,48% kogukulust

- arvestatud koolituse kogukulu töömahu peale

KOORDINEERIMINE ja ADMINISTREERIMINE 7,77% kogukulust

- suhtlus spetsialistide ja klientidega, digilahendused, töövahendid, aegade kokkuleppimine

LITSENTSI- ja PLATVORMIKULUD 2,59% kogukulust

- metoodika, digilahendused, töövahendid

10

KAUDSED KULUD 5,18% kogukulust

- ruumid, IT, juhtimine, raamatupidamine (vahendite ostud ja töötasu arvestamine keskkonnas

MERIT keskkonnas)

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1 Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):

Peresüsteemne lähenemine noorte vaimse tervise toetamisel. Koolitus 2.5h kuni 10 inimest.

Peresüsteemsete teooriate kasutamine koolituses on kohandatud esmatasandi spetsialistide

rollile: aitab mõista noore käitumise konteksti, parandab tööd lapsevanemaga, toetab õige-

aegset suunamist erialaspetsialistide juurde. Koolitusprogramm on integreeritud supervisioo-

niga, et tagada õpitu rakendamine ja pikaajalisem mõju.

Kasutatav viie etapiline mudel: märkamine -> mõtestamine -> kaasamine -> tegutsemine või

suunamine -> reflekteerimine on integreeritud praktiline raamistik, mis on välja töötatud

erinevate lähenemiste sünteesina. Mudeli eesmärk on tõlkida teoreetilised põhimõtted selgeks

ja rakendatavaks tegevusjuhiseks esmatasandi spetsialistidele. Tegemist on töövahendiga, mis

toetab varajast märkamist, süsteemset mõistmist ja koostööd. Sarnaseid sammupõhiseid raa-

mistikke kasutatakse rahvusvaheliselt esmatasandi vaimse tervise toetamisel. Spetsialist

tuvastab muutuse noore käitumises, emotsioonides ja sotsiaalses toimimises, pöörab tähele-

panu mustritele (nt korduvad konfliktid, eemaldumine). Lisaks hinnatakse suhteid vanema-

tega. Seejärel loob esmase hüpoteesi millised peresüsteemi tegurid võivad olla seotud noore

käitumisega ja kas esineb triangulatsiooni, piiride hägusust või jäikust (tegemist ei ole diag-

noosimisega vaid tööalase reflektsiooniga). Seejärel spetsialist alustab toetavat vestlust noo-

rega, kaasab lapsevanemaid, kasutab struktureerituid suhtlemisvõtteid (nt avatud küsimused,

peegeldamine jne). Eesmärk on koostöö kujundamine. Seejärel spetsialist rakendab esmaseid

toetavaid võtteid (nt regulaarne kontakt, turvaline suhe).

Edasisuunamise kriteeriumid on: sümptomite püsimine või süvenemine, riskikäitumine, pere

toimetuleku raskused. Mudeli kasutamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: rõhk on varajasel

märkamisel, mitte ravil, perega tehakse koostööd, mitte ei otsita süüdlast, peresüsteemi suhete

parandamisele suunamine. Tegemist on tsüklilise mudeliga, kus iga juhtum toetab spetsialisti

pädevuse arengut ja parandab järgnevat märkamist ja sekkumist. Spetsialist tegutseb oma pä-

devuse piires. Mudel on koolituse aluseks ja kasutatakse supervisioonis juhtumite analüüsi-

miseks ning toetab koostööd spetsialistide vahel. Koolitus võimaldab esmatasandi spetsialisti-

del rakendada süsteemset lähenemist noorte vaimse tervise toetamisel oma igapäevatöös.

Koolitust arendatakse järjepidevalt tuginedes osalejate tagasisidele, supervisioonis ilmnenud

vajadustele, teaduskirjanduse uuendusele.

Visuaalkunstilise sekkumise VIPS spetsialisti grupp. Grupis 8-10 inimest, kestvus 2.5h.

Osalejad omandavad praktilisi töövõtteid, mis aitavad küsida loovtöö kohta eesmärgipäraselt,

et paremini mõista kliendi vajadusi ja tundeid. Kunstipõhine sekkumine pakub tuge olukorda-

des, kus inimene ei saa või ei suuda end sõnaliselt väljendada, toetades mitteverbaalset suht-

lust. Programmi käigus saavad osalejad arusaama, kuidas kunstipõhised harjutused toimivad;

teadmised nende rakendamisest oma töös; oskuse märgata olulisi nüansse loovtöö protsessis;

julguse ja valmisoleku integreerida kunstipõhiseid meetodeid oma praktikasse. Koolitus

suurendab teadlikkust kunstipõhisest lähenemisest ning toetab selle teadlikku ja eesmärgi-

pärast kasutamist spetsialisti töös.

11

6.2 Koolitatavate superviisorite arv: neli (4)

6.3 Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:

Kavandatud visuaalkunstiterapeudi juhendatud grupitöö ning sellega seotud koolitustegevused

on otseselt seotud projekti eesmärgiga suurendada väheintensiivsete psühholoogiliste sekku-

miste (VIPS) kättesaadavust noortele nende igapäevases keskkonnas.

Sekkumise ülesehitus lähtub Tartu Ülikool RAKE uuringus kirjeldatud astmelise abi mude-

list, mille kohaselt on oluline pakkuda esmatasandil madala lävendi, ennetavaid ja varajase

sekkumise võimalusi enne intensiivsemate teenuste vajaduse tekkimist.

Projekti sihtrühm on määratletud sidusalt ja vastastikku toetuvana, hõlmates noori

- alates 15. eluaastast, kes vajavad tuge emotsionaalse toimetuleku ja vaimse heaolu

valdkonnas;

- noortega töötavaid ja neid toetavaid täiskasvanuid vanuses kuni 64 aastat, keda nõustavad

VIPS-d.

Projekti raames koolitatakse kuni 9 VIPS-sekkumise rakendajat, kellest igaüks nõustab nelja

kuu jooksul keskmiselt 5–10 sihtrühma liiget (noored ja/või neid toetavad täiskasvanud).

Sellest tulenevalt ulatub projekti otsene mõju hinnanguliselt 50–100 inimeseni nelja kuu

jooksul, millele lisandub kaudne mõju läbi koolitatud spetsialistide edasise töö.

Lisaks visuaalkunstipõhistele sekkumistele integreeritakse projekti ka peresüsteemne lähene-

mine noorte vaimse tervise toetamisel, mis võimaldab käsitleda noore heaolu laiemas sotsiaal-

ses kontekstis. Peresüsteemne töö tugineb arusaamale, et noore vaimne tervis on tihedalt seo-

tud tema lähivõrgustiku (sh pere, hooldajad ja olulised täiskasvanud) toimimise ja suhtemust-

ritega. Selline lähenemine suurendab VIPS-sekkumiste tõhusust, toetades muutuste püsimist

ka väljaspool individuaalset või grupitööd.

Peresüsteemse lähenemise lisamine täiendab visuaalkunstipõhist sekkumist, luues mitme-

tasandilise toe:

- individuaalne ja grupipõhine töö (visuaalkunstiteraapia),

- keskkondlik ja suhtemustrite tasand (peresüsteemne töö),

- ning koolikeskkonna võimestamine (VIPS-koolitused).

Selline integreeritud mudel tagab, et sekkumine ei piirdu üksnes noore individuaalse toetami-

sega, vaid haarab ka tema lähivõrgustiku, suurendades seeläbi mõju ulatust ja kestlikkust.

Proportsionaalsus on tagatud järgmiselt:

Sihtrühma vajaduspõhisus ja sidusus, noored ja neid toetavad täiskasvanud ning peresüsteem

moodustavad ühtse terviku, mis võimaldab terviklikku ja järjepidevat sekkumist.

Sekkumise mitmetasandilisus on proportsionaalne, visuaalkunstipõhine grupitöö, VIPS-

rakendajate koolitamine ja peresüsteemne lähenemine on omavahel kooskõlas ning ei dub-

leeri, vaid täiendavad üksteist.

Kogukonnas ressursside tõhus kasutamine – sama sihtrühma ümber toimivad erinevad sek-

kumistasandid võimaldavad suurendada mõju ilma teenuse killustamiseta ja kogukonnas

olemasolevate spetsialistide toel.

Jätkusuutlikkus ja mõju laienemine, peresüsteemne töö ja koolitatud VIPS rakendajad loovad

eeldused, et muutused säilivad ka pärast projekti lõppu ning kanduvad edasi noore

igapäevasesse keskkonda.

Kooskõla astmelise abi mudeliga, lisatud peresüsteemne komponent toetab astmelist

lähenemist, kus sekkumine ei piirdu individuaalse tasandiga, vaid hõlmab ka sotsiaalset ja

keskkondlikku tasandit.

12

Visuaalkunstiteraapia, VIPS-sekkumised ja peresüsteemne töö moodustavad omavahel

täiendava kolmetasandilise lähenemise, kus noore ja tema võrgustikuliikmete individuaalne ja

grupipõhine toetamine seotakse tema sotsiaalse ja perekondliku keskkonna tugevdamisega.

Väljaõppe saanud VIPS spetsialistidele peame väga oluliseks pidevat superviseerimist, mis

toetab professionaalse kvaliteedi loomist/hoidmist ja on oluline osa läbipõlemise ennetamisel.

Kokkuvõttes on kavandatud tegevused sisult, mahult ja ülesehituselt proportsionaalsed ning

loovad mitmetasandilise, tõenduspõhise ja jätkusuutliku toe sihtrühma 15-64 a inimeste

vaimse tervise varajaseks märkamiseks ja toetamiseks.

6.4 Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 5400€, mis teeb

6,48% kogu eelarvest.

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS rakendamise võimekust Eestis,

panustades nii spetsialistide ettevalmistusse, teenuse kättesaadavusse kui ka

organisatsioonilisse koostöösse kogukonnas. Projekti raames koolitatakse erinevate

valdkondade spetsialiste, kes omandavad praktilised oskused varajaseks märkamiseks ja

madala intensiivsusega sekkumiste rakendamiseks. Lähenemine suurendab kvalifitseeritud

inimeste hulka, kes on võimelised pakkuma esmast vaimse tervise tuge. Sekkumiste

kättesaadavus paraneb, sest teenust pakutakse kogukonnas asutuste üleselt, võimaldades

inimestel saada abi varajases etapis ning vähendades vajadust tervishoiusüsteemi

intensiivsemate ja spetsialiseeritud teenuste järele. Kasvab teenuse paindlikkus ning

jõudmine sihtrühmadeni. Peame oluliseks asutuste ülest koostööd. Väljaõppe käigus on

võimalik luua koostöömudel, mille raames erinevad organisatsioonid tegutsevad ühise

eesmärgi nimel, jagavad infot ning kasutavad ühtseid põhimõtteid vaimse tervise

toetamisel.

Kokkuvõttes toetab projekt kogukonnas olevate ressursside arvestamist ja läbi koostöö

toetab abivajajate varajast märkamist.

Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu

fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

[nimi]