Taotlus

Sotsiaalministri
{regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: OÜ Lullabed Center
1.2. Registrikood:16886193
1.3. Postiaadress: Rävala pst 6, Tallinn, Harjumaa, 10143
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE857700771009847917
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Jelizaveta Haustova, keskuse juhataja, psühholoog
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Kristiine Rõbatšjonok, [email protected] , +37253064315
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 85 000 eur
1.8. Projekti elluviimise periood: 01.01.2027-31.12.2027
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: Karjääri- ja psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise VIPS (15–21-aastastele noortele)
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Käesolev VIPS on ajaliselt piiritletud, struktureeritud ja tõenduspõhine psühhosotsiaalne sekkumisprogramm, mis on suunatud 15–21-aastaste noorte vaimse tervise, toimetulekuoskuste ja sotsiaalse kohanemise toetamiseks.

Teenuse raames viiakse läbi psühholoogiline ja funktsionaalne hindamine, mille eesmärk on kaardistada teenusesaaja seisund, riskitase ja toimetulekuvõime ning koostada sobiv sekkumisplaan.
Hindamine ei asenda arsti diagnostikat ega meditsiinilist uuringut, vaid on psühholoogiline ja funktsionaalne hindamisprotsess teenuse planeerimiseks.

Teenuse eesmärk on:
varajane sekkumine psühhosotsiaalsete raskuste korral
õppimise ja tööellu ülemineku toetamine
suitsiidikäitumise ennetamine
stressi, ärevuse ja läbipõlemise vähendamine
sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste arendamine

Teenuses kasutatakse kognitiiv-käitumuslikel põhimõtetel põhinevaid praktilisi töövõtteid, kuid tegemist ei ole psühhoteraapiaga, vaid struktureeritud psühhosotsiaalse toetusega. See on varajane, väheintensiivne ja praktiline tugi. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse inimene sobivale teenusele.

Teenuse keskmes on praktiline, struktureeritud ja eesmärgipõhine töö teenusesaajaga.

Projekt aitab:
vähendada vaimse tervise teenuste koormust kõrgema taseme ravis
suunata noori varajase sekkumise kaudu sobivale abile
ennetada probleemide süvenemist ja krooniliseks muutumist
toetada noorte edukamat liikumist haridusest tööturule

VIPS loob skaleeritava ja kuluefektiivse mudeli, mida on võimalik laiendada koostöös riiklike partneritega.
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 15–21-aastased noored, kellel esinevad:
stress ja ülekoormus
ärevus ja meeleolulangus
motivatsiooni ja keskendumise raskused
kiusamise kogemus (sh koolikeskkonnas)
sotsiaalse kohanemise raskused
risk suitsiidimõtetele või emotsionaalsele kriisile
raskused õpingute või tööellu sisenemisel

VIPS ei ole mõeldud inimestele, kellel on äge suitsiidirisk, psühhootilised sümptomid, raske sõltuvusprobleem, raske depressioon või muu seisund, mis vajab eriarstiabi.
2.4. Piirkond: Teenust osutatakse üle Eesti, võimalusel nii kontaktkohtumistena kui ka sidevahendi teel.

Kontaktkohtumised toimuvad LullaBed® Rehabilitatsioonikeskuses (Tallinn ja Jõhvi) ja koostööpartnerite ruumides. Veebipõhine formaat võimaldab ületada regionaalseid barjääre ja suurendada teenuse kättesaadavust.

Teenust osutatakse eesti keeles. Vajadusel pakutakse täiendavat tuge ka vene keeles ning inglise keeles.
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne töö; grupitöö

Lisaks individuaalsele tööle arendatakse grupipõhiseid sekkumisi:
suitsiidiennetuse tugigrupid
enesehinnangu ja sotsiaalsete oskuste grupid
kiusamise ja sotsiaalse ärevuse grupid
vanemlus- ja peretoetuse grupid

Grupipõhine töö võimaldab suurendada teenuse kättesaadavust ja kuluefektiivsust, võimaldades sama ressursiga toetada suuremat hulka noori võrreldes ainult individuaalse sekkumisega.

Grupiteenused ei asenda individuaalset VIPS-i, vaid täiendavad seda ja suurendavad teenuse kättesaadavust.
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):
Individuaalteenuse kogukestus minimaalselt 5 kohtumist inimese kohta, maksimaalselt 10 kohtumist inimese kohta, ühe seansi kestus on 60 min. Grupisekkumiste korral : 6 kohtumist kestusega 90 min. Grupis kuni 6 inimest.
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): nii kohapeal kui ka veebis
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):
VIPS põhineb rahvusvaheliselt tõenduspõhistel psühhosotsiaalsetel lähenemistel, eelkõige kognitiiv-käitumisteraapial (CBT), psühhoharidusel, käitumuslikul aktivatsioonil ning probleemilahendusoskuste arendamisel.
Süstemaatilised ülevaated ja meta-analüüsid näitavad, et CBT-põhised ja muud psühhosotsiaalsed sekkumised vähendavad noorukite suitsiidikäitumist, enesevigastamist ning psühholoogilisi sümptomeid ning parandavad toimetulekut.

Grupi- ja kogukonnapõhised sekkumised on osutunud efektiivseks vaimse tervise riskide ennetamisel ning võimaldavad kuluefektiivselt toetada suuremat hulka noori.

Maailma Terviseorganisatsiooni ja rahvusvahelised juhised kinnitavad varajaste psühhosotsiaalsete sekkumiste tõhusust noorte vaimse tervise toetamisel.

Allikad:
Bahji et al. (2021); García-Fernández et al. (2024); Barker et al. (2025); Du Toit et al. (2025).
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

Käesoleva VIPS raames on võimalik läbi viia struktureeritud kliinilist ja psühholoogilist hindamist, mis hõlmab kognitiivsete, emotsionaalsete, motivatsiooniliste ja käitumuslike funktsioonide hindamist ning riskitaseme määratlemist. Hindamine on suunatud teenusesaaja seisundi kaardistamisele, sobiva sekkumisplaani koostamisele ning vajadusel edasi suunamisele eriarstiabile või spetsialiseeritud teenustele. Hindamisprotsess põhineb mitme meetodi kombineerimisel, kuna ühe meetodi tulemused ei ole piisavad usaldusväärse ja tervikliku hinnangu andmiseks Psühhodiagnostiline hindamine VIPS raames
Hindamisprotsess sisaldab järgmisi meetodeid:

1. Kliiniline intervjuu (struktureeritud vestlus)
Eesmärk on kaardistada noore vaimne seisund, toimetulek, sotsiaalne olukord ning riskikäitumine, sealhulgas suitsiidimõtted, varasemad katsed ja kaitsvad tegurid.
Vestlus viiakse läbi turvalises ja toetavas keskkonnas, kasutades avatud ja täpsustavaid küsimusi ning see aitab luua usaldussuhet ja koguda diagnostilist infot

2. Vaatlus (käitumise ja emotsionaalse seisundi hindamine)
Hinnatakse noore emotsionaalset seisundit, käitumist, suhtlemisviisi ning mitteverbaalseid reaktsioone (nt mimika, kehahoiak, kontakt).
Vaatlus toimub kogu kohtumise vältel ja täiendab intervjuu käigus saadud infot

3. Standardiseeritud testid ja küsimustikud
Kasutatakse valideeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud psühhodiagnostilisi vahendeid, mis võimaldavad hinnata noore psühholoogilist seisundit, riskitaset ja toimetulekut.
Depressiooni hindamine:
Beck Depression Inventory (BDI-II)
Patient Health Questionnaire (PHQ-9)

Ärevuse hindamine:
Generalized Anxiety Disorder Scale (GAD-7)
State-Trait Anxiety Inventory (STAI)

Suitsiidiriski hindamine:
Columbia-Suicide Severity Rating Scale (C-SSRS)
Beck Hopelessness Scale (BHS)

Stressi ja läbipõlemise hindamine:
Perceived Stress Scale (PSS)
Maslach Burnout Inventory (MBI – kohandatud kasutus noortele)

Kognitiivsete funktsioonide hindamine:
Digit Span
Trail Making Test
lihtsustatud tähelepanu ja mälu testid

Isiksuse ja toimetuleku hindamine:
Strengths and Difficulties Questionnaire (SDQ)
Rosenberg Self-Esteem Scale

Testimine võimaldab saada kvantitatiivseid ja võrreldavaid tulemusi ning täiendab kliinilist hinnangut.

4. Projektiivsed ja loovmeetodid (vajadusel)
Kasutatakse joonistamisülesandeid ja assotsiatiivseid tehnikaid, mis aitavad tuvastada varjatud emotsioone, sisemisi konflikte ja enesehinnangut.
Need meetodid on abiks olukordades, kus noor ei suuda oma kogemusi sõnastada.

5. Motivatsiooni ja toimetuleku hindamine
Hinnatakse noore eesmärke, tulevikunägemust, motivatsiooni taset ja enesejuhtimise oskusi.
Kasutatakse intervjuud, küsimustikke ja funktsionaalseid ülesandeid

6. Funktsionaalse toimetuleku analüüs
Kaardistatakse igapäevane toimetulek (õppimine, töö, suhted), raskused ja ressursid ning seostatakse need psühholoogilise seisundiga.

Hindamise tulemusena:
kaardistatakse teenusesaaja psühhosotsiaalne seisund
määratletakse riskitase (sh suitsiidikäitumise risk)
koostatakse individuaalne sekkumisplaan
vajadusel suunatakse teenusesaaja edasi sobivale teenusele

Hindamine ei asenda arsti diagnostikat, vaid on psühholoogiline ja funktsionaalne hindamisprotsess teenuse planeerimiseks.

Teenuse eesmärk on:
varajane sekkumine psühhosotsiaalsete raskuste korral
õppimise ja tööellu ülemineku toetamine
riskikäitumise ennetamine
stressi, ärevuse ja läbipõlemise vähendamine
sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste arendamine

Teenuse keskmes on praktiline, struktureeritud ja eesmärgipõhine töö teenusesaajaga.

Sekkumine ei ole psühhoteraapia ega tervishoiuteenus. See on varajane, väheintensiivne ja praktiline tugi. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse inimene sobivale teenusele.

Tõenduspõhisus

VIPS põhineb rahvusvaheliselt tõenduspõhistel lähenemistel, sealhulgas:
kognitiivkäitumisteraapia (CBT) meetodid
psühhoharidus
käitumuslik aktivatsioon
probleemilahendusoskuste arendamine
enesejuhtimise ja taastumise oskused

Uuringud näitavad, et CBT ja sellega seotud sekkumised vähendavad suitsiidikäitumist ja enesevigastamist noorukitel.

Allikad
Bahji, A. et al. (2021). JAMA Network Open.
García-Fernández, A. et al. (2024). Translational Psychiatry.
Barker, L. et al. (2025). BMC Psychiatry.
Du Toit, S. et al. (2025). Journal of Adolescent Health.
WHO – Adolescent mental health guidelines
NICE – Self-harm and suicide prevention


Karjäärialane hindamine ja nõustamine
Karjäärialase toe raames hinnatakse teenusesaaja:
huvisid ja eelistusi
tugevusi ja oskusi
motivatsiooni ja töövalmidust
õpi- ja tööalaseid takistusi

Hindamisel kasutatakse struktureeritud intervjuud, standardiseeritud küsimustikke ning praktilisi ülesandeid.

Kasutatavad karjäärinõustamise vahendid:
Huvi- ja eelistuste hindamine:
Holland’i RIASEC mudelil põhinevad küsimustikud
Self-Directed Search (SDS)
O*NET Interest Profiler

Tugevuste ja oskuste kaardistamine:
VIA Character Strengths Survey
oskuste kaardistamise töölehed (skills mapping)
kompetentsipõhised enesehindamise küsimustikud

Karjääriotsuste ja motivatsiooni hindamine:
Career Decision-Making Difficulties Questionnaire (CDDQ)
General Self-Efficacy Scale
eesmärgistamise ja väärtuste selgitamise harjutused

Toimetuleku ja töövalmiduse hindamine:
Work Ability Index (kohandatud kasutus noortele)
töövalmiduse ja enesejuhtimise hindamise tööriistad
struktureeritud tegevusplaani koostamine

Läbiviimine
Karjäärinõustamine toimub individuaalselt ning on integreeritud psühhosotsiaalse sekkumisega.
Kasutatakse:
struktureeritud vestlust
praktilisi harjutusi (eesmärkide seadmine, tegevusplaan)
refleksiooni ja tagasisidet


Eesmärk
Karjäärinõustamise eesmärk on:
toetada realistliku õpi- või tööplaani kujundamist
suurendada motivatsiooni ja enesekindlust
arendada tööeluks vajalikke enesejuhtimisoskusi
siduda vaimne tervis ja praktiline toimetulek

Allikad
Teoreetilised alused
Holland, J. L. (1997). Making Vocational Choices: A Theory of Vocational Personalities and Work Environments
Savickas, M. L. (2013). Career Construction Theory and Practice

Hindamisvahendid
Holland RIASEC mudel ja Self-Directed Search (SDS)
O*NET Interest Profiler (U.S. Department of Labor)
VIA Institute on Character – Character Strengths Survey
Career Decision-Making Difficulties Questionnaire (CDDQ)
General Self-Efficacy Scale (Schwarzer & Jerusalem)

Rahvusvahelised juhised
European Lifelong Guidance Policy Network (ELGPN)
OECD (2019). Career Guidance for Adults in a Changing World
NICE Guidelines – Transition to employment and education
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):
Teenuse elemendid (individuaalne nõustamine, psühholoogiline hindamine, kriisitugi ja karjäärinõustamine) on LullaBed Rehabilitatsioonikeskuses juba rakendatud igapäevases praktikas erinevate sihtrühmadega alates 2023. Käesolev VIPS ühendab olemasolevad praktikad struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumiseks, mis vastab VIPS formaadile.
2.11. Tagasiside kogumise viis: anonüümsed küsimustikud ; enne–pärast hindamine ; rahulolu analüüs
3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: ~1850
3.2. Teenusesaajate arv:
Individuaalse teenuse raames on planeeritud ligikaudu 120-125 teenusesaajat, kellele osutatakse keskmiselt 5-7 seanssi hinnaga 60 eurot seansi kohta.

Grupiteenus toimub 6-liikmelistes gruppides, kus ühe seansi kestus on 90 minutit ning maksumus osaleja kohta on 35 eurot. Kuni 180 teenusesaajat.
Kokku võimaldab teenus jõuda ligikaudu ~300 nooreni aastas.
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 5 kuni 10 seansi
3.4. Maht maakondade kaupa: Teenus katab kogu Eesti territooriumi, keskendudes eelkõige piirkondadele, kus vaimse tervise tugiteenuste kättesaadavus on piiratud.
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid:
Teenusesaajad jõuavad teenuseni mitmete ametlike suunamiskanalite kaudu: Töötukassa (töövõime ja töötuse ennetus ning taastamine)
Sotsiaalkindlustusamet (sotsiaalteenused ja juhtumikorraldus)
Tervisekassa (tervisega seotud psühhosotsiaalne tugi)
Ohvriabi (kriisi- ja traumapõhine tugi)
KOV ja LOV kaudu
perearstid ja vaimse tervise spetsialistid
otsene pöördumine

4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi
Haridus (eriala, kraad)
Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev
Arina Davelman
Psühholoog, bakalaureus, kogemusnõustaja, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist, kliinilise psühholoogia ümberõppe (välismaal), karjäärinõustaja, ohvriabi väljaõppe
Käsundusleping, 23.11.2023
Svetlana Smirnova
Nõustamispsühholoogia, Magister, Psühholoog-nõustaja tase 7, Vägivallaohvrite spetsialist, kliinilise psühholoogi superviseerimisel
Käsundusleping, 01.09.2023
Mare Kannika-Sibrits
Psühholoog, bakalaureus, MDFT terapeut, karjäärinõustaja
Käsundusleping, 01.02.2025
Tatjana Pavlenko
Koolieelne psühholoogia, magister, Vägivallaohvrite spetsialist
Käsundusleping, 01.07.2022
Maria Bratus
Psühholoog, magister, Vägivallaohvrite spetsialist, loovteraapia alused
Käsundusleping, 01.01.2026
Aleksander Pevzner
Psühholoog, bakalaureus (saab kätte juuni 2026), kogemusnõustaja, tööohutuse spetsialist
Käsundusleping, 09.06.2025

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: Bakalaureus, Magister, Kogemusnõustaja baaskoolitus, Psühholoog-nõustaja tase 7, kliiniline psühholoogia ümberõppe programm (välismaal), ohvriabi väljaõppe, karjäärinõustamine, liivateraapia alused, MDFT teraapia, KKT alused.
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 3:
Kliiniline psühholoog Merle Rohtmets (tase 7)
Kliiniline psühholoog (tase 7), KKT Kariina Laas
Psühholoog-psühhoterapeut (eksistentsiaalne teraapia) Olesja Zinenko
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon toimub regulaarselt vähemalt 1 kord kuus ning vajaduspõhiselt sagedamini keerulisemate juhtumite korral.
4.5. Riskijuhtimise plaan:
Teenuse osutamisel rakendatakse süsteemset riskijuhtimise lähenemist, mis hõlmab nii teenusesaajate kui ka teenuse osutamise protsessiga seotud riskide ennetamist ja maandamist.

Peamised riskid ja maandamismeetmed:
Kliendiga seotud riskid (nt suitsiidimõtted, kriisiseisundid): viiakse läbi regulaarne riskihindamine, vajadusel koostatakse ohutusplaan ning suunatakse klient edasi eriarstiabile või kriisiteenustele.
Teenuse kvaliteediriskid: spetsialistid osalevad regulaarses supervisioonis ning rakendatakse standardiseeritud tööpõhimõtteid.
Organisatsioonilised riskid (nt spetsialistide ülekoormus): töökoormust jälgitakse ning vajadusel jaotatakse ümber.
Teenuse katkestamise risk: teenusesaajatele pakutakse paindlikku ajaplaneerimist ja kontakti võimalusi (sh veebiteenus).

Riskijuhtimine on pidev protsess ning seda toetab meeskonna koostöö ja regulaarne tagasiside kogumine.
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:
Käesolev VIPS põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduspõhistel lähenemistel (sh kognitiiv-käitumuslikud meetodid, psühhoharidus ja probleemilahendusoskuste arendamine), mille kasutamine ei eelda eraldi litsentsi.
Teenuse raames kasutatavad töövõtted kuuluvad spetsialistide erialase väljaõppe ja pädevuse hulka.
Vajadusel kasutatakse täiendavaid hindamisvahendeid ja metoodikaid vastavalt spetsialistide kvalifikatsioonile ning kehtivatele juhistele.
5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):
Individuaal: 60 eur/60 min
Grupp: 35 eur/ 90 min
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
5-10 individuaal kohtumist, 300-600 eur ühe teenusesaaja kohta.
Grupiteenust osutatakse 6-liikmelistes gruppides, kus ühe seansi kestus on 90 minutit ning ühe osaleja tasu 35 eurot.
Üks grupitsükkel koosneb 6 seansist, mille kogumaksumus ühe osaleja kohta on 210 eurot.

Grupiteenus on kuluefektiivsem, kuna ühe spetsialisti tööaeg jaotub mitme osaleja vahel, võimaldades sama ressursiga toetada suuremat hulka noori.
Individuaalne teenus on vajalik kõrgema riskiga või spetsiifiliste vajadustega juhtumite puhul.
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):

Ühe individuaalse seansi maksumus on 60 eurot ning see jaguneb järgmiselt:

otsene töö spetsialistiga: 42 € (~70%)
ettevalmistus ja dokumentatsioon: 6 € (~10%)
supervisioon ja kvaliteedikontroll: 4,80 € (~8%)
organisatsioonilised ja IT kulud: 4,20 € (~7%)
kaudkulud (ruumid, administreerimine, juhtimine): 3 € (~5%)

Ühe grupiseansi maksumus osaleja kohta on 35 eurot (90 minutit) ning jaguneb järgmiselt:

otsene töö spetsialistiga: 24,50 € (~70%)
ettevalmistus ja dokumentatsioon: 3,50 € (~10%)
supervisioon ja kvaliteedikontroll: 2,80 € (~8%)
organisatsioonilised ja IT kulud: 2,45 € (~7%)
kaudkulud (ruumid, administreerimine, juhtimine): 1,75 € (~5%)

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv:
6.3. Koolitatavate superviisorite arv:
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Kavandatav VIPS suurendab psühhosotsiaalsete sekkumiste kättesaadavust Eestis, pakkudes struktureeritud ja tõenduspõhist tuge noortele.

Kombineeritud teenusemudel (individuaalne ja grupitöö) võimaldab sama ressursiga toetada suuremat hulka teenusesaajaid, suurendades seeläbi teenuse mahtu ja kuluefektiivsust. Veebipõhine formaat aitab jõuda sihtrühmadeni ka piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on piiratud.

Projekt tugevdab spetsialistide töö kvaliteeti läbi ühtsete tööpõhimõtete ja regulaarse supervisiooni ning arendab organisatsioonilist suutlikkust, koondades olemasolevad praktikad ühtseks VIPS-mudeliks.
Sekkumine toetab varajast abi, vähendab probleemide süvenemist ning aitab vähendada survet kõrgema taseme vaimse tervise teenustele.

Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Jelizaveta Haustova

Sotsiaalministri
{regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: OÜ Lullabed Center
1.2. Registrikood:16886193
1.3. Postiaadress: Rävala pst 6, Tallinn, Harjumaa, 10143
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE857700771009847917
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Jelizaveta Haustova, keskuse juhataja, psühholoog
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Kristiine Rõbatšjonok, [email protected] , +37253064315
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 70 000 eur
1.8. Projekti elluviimise periood: 01.01.2027-31.12.2027
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: Õppimise ja tööalase stressi ning läbipõlemise ennetamise VIPS
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):
Käesolev VIPS on ajaliselt piiritletud, struktureeritud ja tõenduspõhine psühhosotsiaalne sekkumisprogramm, mis on suunatud 15–64-aastaste inimeste stressi, ülekoormuse ja läbipõlemise ennetamisele ning funktsionaalse toimetuleku taastamisele.

Sekkumine põhineb kognitiiv-käitumuslikel põhimõtetel (CBT), psühhoharidusel, käitumuslikul aktivatsioonil ja probleemilahendusoskuste arendamisel. Teenuse fookus on praktilisel oskuste õpetamisel ja igapäevase toimetuleku taastamisel.

Teenuse käigus:
hinnatakse stressi ja läbipõlemise mustreid;
kaardistatakse mõtlemis- ja käitumismustrid;
vähendatakse vältimist ja ülekoormusega seotud käitumist;
taastatakse rutiin ja töö/õppimise tasakaal;
õpetatakse enesejuhtimise ja taastumise oskusi;
koostatakse individuaalne ennetus- ja tegevusplaan.

Sekkumine ei ole psühhoteraapia ega tervishoiuteenus, vaid varajase sekkumise ja ennetuse tasandi struktureeritud psühhosotsiaalne tugi. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse teenusesaaja edasi eriarstiabile või spetsialiseeritud teenustele.

Projekt aitab vähendada vaimse tervise probleemide süvenemist, toetab töö- ja õpivõime säilimist ning vähendab survet kõrgema intensiivsusega tervishoiuteenustele.
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 15–64-aastased inimesed, kellel esinevad kerged kuni mõõdukad:
stressi ja ülekoormuse sümptomid
läbipõlemine või selle risk
ärevus ja meeleolulangus
töö- või õpikoormusega seotud raskused
keskendumis- ja motivatsiooniprobleemid
une ja taastumise häired

Sihtrühma kuuluvad:
töötavad inimesed
õppijad ja üliõpilased
töö ja õpingute ühendajad
inimesed kõrge töökoormuse või vaimse pinge all

VIPS ei sobi isikutele, kellel on äge suitsiidirisk, psühhootilised sümptomid, raske sõltuvus või muu seisund, mis vajab eriarstiabi.
2.4. Piirkond: Teenust osutatakse üle Eesti nii kontaktkohtumiste kui ka veebipõhise teenusena.
Kontaktkohtumised toimuvad LullaBed® Rehabilitatsioonikeskuses (Tallinn ja Jõhvi) ja koostööpartnerite ruumides. Veebipõhine formaat võimaldab ületada regionaalseid barjääre ja suurendada teenuse kättesaadavust.

Teenust osutatakse eesti keeles. Vajadusel pakutakse täiendavat tuge ka vene keeles ning inglise keeles.
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Individuaalne sekkumine
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):
Kuni 10 seanssi ühe teenusesaaja kohta - ühe seansi kestus 60 minutit
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): nii kohapeal kui ka veebis
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):
VIPS tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhistele lähenemistele:
kognitiiv-käitumisteraapia (CBT)
psühhoharidus
käitumuslik aktivatsioon
probleemilahendusoskuste arendamine
enesejuhtimise ja taastumise oskused

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhised rõhutavad psühhosotsiaalsete ja CBT-põhiste sekkumiste efektiivsust stressiga seotud seisundite, töövõime languse ja vaimse tervise sümptomite vähendamisel.

NICE juhised soovitavad struktureeritud psühholoogilisi sekkumisi (sh CBT) stressi, ärevuse ja funktsionaalse languse korral.
Uuringud kinnitavad, et CBT-põhised ja psühhosotsiaalsed sekkumised vähendavad distressi ning parandavad toimetulekut ja töövõimet.

Allikad:
WHO (2022) Mental health at work guidelines
WHO (2013) Guidelines for stress-related conditions
NICE guidelines (stress, anxiety, functional impairment)
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

Kasutatavad meetodid põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud psühhosotsiaalsetel ja CBT-põhistel töövõtetel, mis kuuluvad spetsialistide erialase pädevuse ja väljaõppe raamidesse ning ei vaja eraldi litsentse.

Teenuse keskmes on praktiline, struktureeritud ja eesmärgipõhine töö teenusesaajaga.

Sekkumine ei ole psühhoteraapia ega tervishoiuteenus. See on varajane, väheintensiivne ja praktiline tugi. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse inimene sobivale teenusele.


Hindamisvahendid
Holland RIASEC mudel ja Self-Directed Search (SDS)
O*NET Interest Profiler (U.S. Department of Labor)
VIA Institute on Character – Character Strengths Survey
Career Decision-Making Difficulties Questionnaire (CDDQ)
General Self-Efficacy Scale (Schwarzer & Jerusalem)

Rahvusvahelised juhised
European Lifelong Guidance Policy Network (ELGPN)
OECD (2019). Career Guidance for Adults in a Changing World
NICE Guidelines – Transition to employment and education
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):
Teenuse elemendid (nõustamine, stressijuhtimine, karjäärinõustamine ja psühhosotsiaalne tugi) on LullaBed keskuses juba igapäevaselt rakendatud. Käesolev VIPS struktureerib ja standardiseerib olemasoleva praktika ühtseks ennetus- ja sekkumismudeliks.
2.11. Tagasiside kogumise viis:
anonüümsed küsimustikud
enne–pärast hindamine (PHQ-9, GAD-7)
teenuse mõju enesehinnanguline mõõtmine
3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: kuni 1000
3.2. Teenusesaajate arv: 100–130
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 5 kuni 10 seansi
3.4. Maht maakondade kaupa: Teenus katab kogu Eesti territooriumi, keskendudes eelkõige piirkondadele, kus vaimse tervise tugiteenuste kättesaadavus on piiratud.
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid:
Teenusesaajad jõuavad teenuseni mitmete ametlike suunamiskanalite kaudu: Töötukassa (töövõime ja töötuse ennetus ning taastamine)
Sotsiaalkindlustusamet (sotsiaalteenused ja juhtumikorraldus)
Tervisekassa (tervisega seotud psühhosotsiaalne tugi)
Ohvriabi (kriisi- ja traumapõhine tugi)
KOV ja LOV kaudu
perearstid ja vaimse tervise spetsialistid
otsene pöördumine

4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi
Haridus (eriala, kraad)
Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev
Arina Davelman
Psühholoog, bakalaureus, kogemusnõustaja, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist, kliinilise psühholoogia ümberõppe (välismaal), karjäärinõustaja, ohvriabi väljaõppe
Käsundusleping, 23.11.2023
Svetlana Smirnova
Nõustamispsühholoogia, Magister, Psühholoog-nõustaja tase 7, Vägivallaohvrite spetsialist, kliinilise psühholoogi superviseerimisel
Käsundusleping, 01.09.2023
Mare Kannika-Sibrits
Psühholoog, bakalaureus, MDFT terapeut, karjäärinõustaja
Käsundusleping, 01.02.2025
Aleksander Pevzner
Psühholoog, bakalaureus (saab kätte juuni 2026), kogemusnõustaja, tööohutuse spetsialist
Käsundusleping, 09.06.2025
Jelizaveta Haustova
Psühholoog, Magister,
Narratiivne terapeut, Vägivallaohvrite spetsialist, Kompleksse muinasjututeraapia õpetaja ning esindaja Euroopas, Liivateraapia
Käsundusleping, 23.04.2024
Irina Voss
Psühholoog, bakalaureus, loovterapeut, magister, sõltuvusspetsialist
Käsundusleping, 01.03.2024

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: Bakalaureus, Magister, Kogemusnõustaja baaskoolitus, Psühholoog-nõustaja tase 7, kliiniline psühholoogia ümberõppe programm (välismaal), ohvriabi väljaõppe, karjäärinõustamine, liivateraapia alused, MDFT teraapia, KKT alused
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 4:
Kliiniline psühholoog (tase 7) Merle Rohtmets
Kliiniline psühholoog (tase 7), KKT Kariina Laas
Psühholoogia Ph.D, Tatjana Zinkevitš-Evstigneeva, kompleksse muinasjututeraapia meetodi autor, Rahvusvahelise Muinasjututeraapia Ühenduse president (kaugsupervisioon, Küpros)
Psühholoog-psühhoterapeut (eksistentsiaalne teraapia) Olesja Zinenko
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon toimub regulaarselt vähemalt 1 kord kuus ning vajaduspõhiselt sagedamini keerulisemate juhtumite korral, vajaduspõhine kriisijuhtumite supervisioon
4.5. Riskijuhtimise plaan:
Teenuse osutamisel rakendatakse süsteemset riskijuhtimise lähenemist, mis hõlmab nii teenusesaajate kui ka teenuse osutamise protsessiga seotud riskide ennetamist ja maandamist.

Peamised riskid ja maandamismeetmed:
Kliendiga seotud riskid (nt suitsiidimõtted, kriisiseisundid): viiakse läbi regulaarne riskihindamine, vajadusel koostatakse ohutusplaan ning suunatakse klient edasi eriarstiabile või kriisiteenustele.
Teenuse kvaliteediriskid: spetsialistid osalevad regulaarses supervisioonis ning rakendatakse standardiseeritud tööpõhimõtteid.
Organisatsioonilised riskid (nt spetsialistide ülekoormus): töökoormust jälgitakse ning vajadusel jaotatakse ümber.
Teenuse katkestamise risk: teenusesaajatele pakutakse paindlikku ajaplaneerimist ja kontakti võimalusi (sh veebiteenus).

Riskijuhtimine on pidev protsess ning seda toetab meeskonna koostöö ja regulaarne tagasiside kogumine.
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:
Käesolev VIPS põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduspõhistel lähenemistel (sh kognitiiv-käitumuslikud meetodid, psühhoharidus ja probleemilahendusoskuste arendamine), mille kasutamine ei eelda eraldi litsentsi.
Teenuse raames kasutatavad töövõtted kuuluvad spetsialistide erialase väljaõppe ja pädevuse hulka.
Vajadusel kasutatakse täiendavaid hindamisvahendeid ja metoodikaid vastavalt spetsialistide kvalifikatsioonile ning kehtivatele juhistele.
5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):
Individuaal: 70 eurot / 60 min
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
5-10 individuaal kohtumist, 350-700 eurot teenusesaaja kohta
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):

Ühe individuaalse seansi maksumus on 70 eurot ning see jaguneb järgmiselt:

otsene töö spetsialistiga: 49 € (70%)
ettevalmistus ja dokumentatsioon: 7 € (10%)
supervisioon ja kvaliteet: 5,60 € (8%)
IT ja organisatsioon: 4,90 € (7%)
kaudkulud: 3,50 € (5%)
6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv:
6.3. Koolitatavate superviisorite arv:
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus):

Kavandatav VIPS toetab töö- ja õpivõime säilimist ning taastamist, vähendab stressi ja läbipõlemise riski ning parandab inimeste enesejuhtimisoskusi.
Programmi tulemused:
vähenenud stressi ja läbipõlemise sümptomid
paranenud töö- ja õpivõime
suurenenud eneseregulatsioon ja toimetulek
vähenenud vajadus kõrgema taseme teenuste järele
kiirem naasmine töö- või õpitegevusse

Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Jelizaveta Haustova

Sotsiaalministri
{regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: OÜ Lullabed Center
1.2. Registrikood:16886193
1.3. Postiaadress: Rävala pst 6, Tallinn, Harjumaa, 10143
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE857700771009847917
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Jelizaveta Haustova, keskuse juhataja, psühholoog
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Kristiine Rõbatšjonok, [email protected] , +37253064315
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 65000 eur
1.8. Projekti elluviimise periood: 01.01.2027-31.12.2027
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: Varajase märkamise ja eneseregulatsiooni sekkumise VIPS (15-64)
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Varajase märkamise ja eneseregulatsiooni sekkumis VIPS on struktureeritud, ajaliselt piiratud ja tõenduspõhine psühhosotsiaalne sekkumine, mille eesmärk on aidata inimestel varakult märgata stressi, ärevuse ja meeleolulanguse süvenemise märke ning rakendada enesejuhtimise võtteid enne, kui probleemid muutuvad kliiniliselt raskeks.

Sekkumine keskendub:
eneseteadlikkuse (self-awareness) arendamisele,
varajaste sümptomite tuvastamisele,
riskitegurite ja käivitajate mõistmisele,
lihtsate ja praktiliste eneseregulatsiooni oskuste rakendamisele.

Teenusesaaja õpib:
jälgima oma emotsionaalset seisundit ja muutusi,
tuvastama stressi ja ärevuse varajasi signaale,
mõistma oma mõtte-, käitumis- ja reaktsioonimustreid,
katkestama negatiivseid mustreid varajases faasis,
kasutama igapäevaseid enesejuhtimise tehnikaid,
koostama isikliku “early warning” plaani.

Sekkumine ei ole psühhoteraapia ega tervishoiuteenus, vaid varajane, väheintensiivne ja ennetav tugi.

Sekkumise eesmärgid
suurendada inimeste võimet märgata vaimse tervise muutusi varajases faasis,
vähendada stressi, ärevuse ja meeleolulanguse süvenemist,
arendada enesejuhtimise ja eneseregulatsiooni oskusi,
ennetada vajadust intensiivsemate teenuste järele,
toetada iseseisvat toimetulekut igapäevaelus.

Teenuses kasutatakse kognitiiv-käitumuslikel põhimõtetel põhinevaid praktilisi töövõtteid, kuid tegemist ei ole psühhoteraapiaga, vaid struktureeritud psühhosotsiaalse toetusega. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse inimene sobivale teenusele.

Teenuse keskmes on praktiline, struktureeritud ja eesmärgipõhine töö teenusesaajaga.

VIPS loob skaleeritava ja kuluefektiivse mudeli, mida on võimalik laiendada koostöös riiklike partneritega.
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne):
15-64-aastased inimesed, kellel esinevad:
stress ja ülekoormus
ärevus või meeleolulangus
korduvad läbipõlemise episoodid
raskused eneseregulatsioonis
risk vaimse tervise halvenemisele

Sobib eriti:
töötavatele inimestele
õppijatele ja tudengitele
inimestele, kes on varasemalt kogenud vaimse tervise raskusi

VIPS ei ole mõeldud inimestele, kellel on äge suitsiidirisk, psühhootilised sümptomid, raske sõltuvusprobleem, raske depressioon või muu seisund, mis vajab eriarstiabi.
2.4. Piirkond: Teenust osutatakse üle Eesti, võimalusel nii kontaktkohtumistena kui ka sidevahendi teel.

Kontaktkohtumised toimuvad LullaBed® Rehabilitatsioonikeskuses (Tallinn ja Jõhvi) ja koostööpartnerite ruumides. Veebipõhine formaat võimaldab ületada regionaalseid barjääre ja suurendada teenuse kättesaadavust.

Teenust osutatakse eesti keeles. Vajadusel pakutakse täiendavat tuge ka vene keeles ning inglise keeles.
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne töö; grupitöö, kombineeritud (vajadusel)

Grupipõhine töö võimaldab suurendada teenuse kättesaadavust ja kuluefektiivsust, võimaldades sama ressursiga toetada suuremat hulka inimesi võrreldes ainult individuaalse sekkumisega.

Grupiteenused ei asenda individuaalset VIPS-i, vaid täiendavad seda ja suurendavad teenuse kättesaadavust.
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):
Individuaalteenuse kogukestus on 5 kohtumist inimese kohta, ühe seansi kestus on 60 min.
Grupisekkumiste korral : 5 kohtumist kestusega 90 min. Grupis kuni 10 inimest.
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): nii kohapeal kui ka veebis
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):
Uuringud näitavad, et:
varajane sekkumine vaimse tervise sümptomite algfaasis parandab tulemusi ja vähendab pikaajalist koormust;

kuni 2/3 vaimse tervise häiretest algab enne 25. eluaastat, mistõttu varajane märkamine on kriitilise tähtsusega;

eneseseire (self-monitoring) suurendab emotsionaalset teadlikkust ja on seotud depressiooni sümptomite vähenemisega;

emotsionaalne teadlikkus (affective awareness) on võtmetegur depressiooni ja ärevuse ennetuses;

varajased ja madala intensiivsusega sekkumised võivad parandada ligipääsu abile ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile.

Allikad:
Lee, J., Barnett, P., Goldsmith, L.P. et al. Early interventions for first onset of symptoms of mental health conditions: an umbrella review of systematic reviews. BMC Med 24, 116 (2026). https://doi.org/10.1186/s12916-026-04617-1

Appleton, R., Barnett, P., Clarke, C. et al. Approaches to early intervention for common mental health problems in young people: a systematic review. BMC Med 23, 651 (2025). https://doi.org/10.1186/s12916-025-04438-8

Kauer, S. D., Reid, S. C., Crooke, A. H., Khor, A., Hearps, S. J., Jorm, A. F., Sanci, L., & Patton, G. (2012). Self-monitoring using mobile phones in the early stages of adolescent depression: randomized controlled trial. Journal of medical Internet research, 14(3), e67. https://doi.org/10.2196/jmir.1858

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):

Käesolev VIPS täidab kriitilise lünga vaimse tervise süsteemis, pakkudes inimestele oskusi märgata ja reguleerida oma seisundit enne, kui probleemid vajavad kliinilist sekkumist. See võimaldab vähendada hilisemaid kulusid, parandada elukvaliteeti ning suurendada teenuste kättesaadavust laiemale sihtrühmale.

Kasutatavad meetodid põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud psühhosotsiaalsetel ja CBT-põhistel töövõtetel, mis kuuluvad spetsialistide erialase pädevuse ja väljaõppe raamidesse ning ei vaja eraldi litsentse.

Teenuse keskmes on praktiline, struktureeritud ja eesmärgipõhine töö teenusesaajaga.

Sekkumine ei ole psühhoteraapia ega tervishoiuteenus. See on varajane, väheintensiivne ja praktiline tugi. Kõrgema abivajaduse korral suunatakse inimene sobivale teenusele.

Käesoleva VIPS raames on võimalik läbi viia struktureeritud kliinilist ja psühholoogilist hindamist, mis hõlmab kognitiivsete, emotsionaalsete, motivatsiooniliste ja käitumuslike funktsioonide hindamist ning riskitaseme määratlemist.

Praktikas kasutatakse:

Stressi ja läbipõlemise hindamine:
Perceived Stress Scale (PSS)
Maslach Burnout Inventory (MBI – kohandatud kasutus noortele)

Kognitiivsete funktsioonide hindamine:
Digit Span
Trail Making Test
lihtsustatud tähelepanu ja mälu testid

Isiksuse ja toimetuleku hindamine:
Strengths and Difficulties Questionnaire (SDQ)
Rosenberg Self-Esteem Scale

Depressiooni hindamine:
Beck Depression Inventory (BDI-II)
Patient Health Questionnaire (PHQ-9)

Ärevuse hindamine:
Generalized Anxiety Disorder Scale (GAD-7)
State-Trait Anxiety Inventory (STAI)

Hindamine on suunatud teenusesaaja seisundi kaardistamisele, sobiva sekkumisplaani koostamisele ning vajadusel edasi suunamisele eriarstiabile või spetsialiseeritud teenustele.

Seansside ülesehitus

1. seanss – Hindamine ja eneseseire sissejuhatus
stressi ja meeleolu kaardistus
varajaste märkide tuvastamine
eesmärkide seadmine

2. seanss – Emotsionaalne teadlikkus
emotsioonide märkamine
“mis minuga toimub?”
keha ja emotsioonide seosed

3. seanss – Käivitajad ja mustrid
stressi käivitajad
automaatsed mõtted ja reaktsioonid
riskimustrid

4. seanss – Eneseregulatsiooni tööriistad
lihtsad KKT-võtted
tähelepanu juhtimine
ärevuse ja stressi vähendamine

5. seanss – Isiklik early warning plaan
individuaalne riskiprofiil
toimetulekuplaan
retsidiivide ennetamine
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):
Teenuse elemendid (individuaalne nõustamine, psühholoogiline hindamine, kriisitugi, karjäärinõustamine, läbipõlemise ennetus) on LullaBed Rehabilitatsioonikeskuses juba rakendatud igapäevases praktikas erinevate sihtrühmadega alates 2023. Käesolev VIPS ühendab olemasolevad praktikad struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumiseks, mis vastab VIPS formaadile.
2.11. Tagasiside kogumise viis: anonüümsed küsimustikud ; enne–pärast hindamine ; rahulolu analüüs
3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: ~1700
3.2. Teenusesaajate arv: ~330–340
Individuaalse teenuse raames on planeeritud ligikaudu 75-80 teenusesaajat, kellele osutatakse 5 seanssi hinnaga 65 eurot seansi kohta.

Grupiteenus toimub лгтш 10-liikmelistes gruppides, kus ühe seansi kestus on 90 minutit ning maksumus osaleja kohta on 30 eurot. Kuni 250–260 teenusesaajat.

Kokku võimaldab teenus jõuda ligikaudu ~330-340 teenusesaajateni aastas.
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 5
3.4. Maht maakondade kaupa: Teenus katab kogu Eesti territooriumi, keskendudes eelkõige piirkondadele, kus vaimse tervise tugiteenuste kättesaadavus on piiratud.
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid:
Teenusesaajad jõuavad teenuseni mitmete ametlike suunamiskanalite kaudu: Töötukassa (töövõime ja töötuse ennetus ning taastamine)
Sotsiaalkindlustusamet (sotsiaalteenused ja juhtumikorraldus)
Tervisekassa (tervisega seotud psühhosotsiaalne tugi)
Ohvriabi (kriisi- ja traumapõhine tugi)
KOV ja LOV kaudu
perearstid ja vaimse tervise spetsialistid
otsene pöördumine

4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi
Haridus (eriala, kraad)
Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev
Arina Davelman
Psühholoog, bakalaureus, kogemusnõustaja, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist, kliinilise psühholoogia ümberõppe (välismaal), karjäärinõustaja, ohvriabi väljaõppe
Käsundusleping, 23.11.2023
Svetlana Smirnova
Nõustamispsühholoogia, Magister, Psühholoog-nõustaja tase 7, Vägivallaohvrite spetsialist, kliinilise psühholoogi superviseerimisel
Käsundusleping, 01.09.2023
Mare Kannika-Sibrits
Psühholoog, bakalaureus, MDFT terapeut, karjäärinõustaja
Käsundusleping, 01.02.2025
Tatjana Pavlenko
Koolieelne psühholoogia, magister, Vägivallaohvrite spetsialist
Käsundusleping, 01.07.2022
Maria Bratus
Psühholoog, magister, Vägivallaohvrite spetsialist, loovteraapia alused
Käsundusleping, 01.01.2026
Jelizaveta Haustova
Psühholoog, Magister,
Narratiivne terapeut, Vägivallaohvrite spetsialist, Kompleksse muinasjututeraapia õpetaja ning esindaja Euroopas, Liivateraapia
Käsundusleping, 23.04.2024
Aleksander Pevzner
Psühholoog, bakalaureus (saab kätte juuni 2026), kogemusnõustaja, tööohutuse spetsialist
Käsundusleping, 09.06.2025
Yuliia Kravchenko
Psühholoog, Magister, ohvriabi väljaõppe
Käsundusleping, 01.05.2026

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: Bakalaureus, Magister, Kogemusnõustaja baaskoolitus, Psühholoog-nõustaja tase 7, kliiniline psühholoogia ümberõppe programm (välismaal), ohvriabi väljaõppe, karjäärinõustamine, liivateraapia alused, MDFT teraapia, KKT alused, tööohutus
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 4:
Kliiniline psühholoog (tase 7) Merle Rohtmets
Kliiniline psühholoog (tase 7), KKT Kariina Laas
Psühholoogia Ph.D, Tatjana Zinkevitš-Evstigneeva, kompleksse muinasjututeraapia meetodi autor, Rahvusvahelise Muinasjututeraapia Ühenduse president (kaugsupervisioon, Küpros)
Psühholoog-psühhoterapeut (eksistentsiaalne teraapia) Olesja Zinenko
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon toimub regulaarselt vähemalt 1 kord kuus ning vajaduspõhiselt sagedamini keerulisemate juhtumite korral.
4.5. Riskijuhtimise plaan:
Teenuse osutamisel rakendatakse süsteemset riskijuhtimise lähenemist, mis hõlmab nii teenusesaajate kui ka teenuse osutamise protsessiga seotud riskide ennetamist ja maandamist.

Peamised riskid ja maandamismeetmed:
Kliendiga seotud riskid (nt suitsiidimõtted, kriisiseisundid): viiakse läbi regulaarne riskihindamine, vajadusel koostatakse ohutusplaan ning suunatakse klient edasi eriarstiabile või kriisiteenustele.
Teenuse kvaliteedi riskid: spetsialistid osalevad regulaarses supervisioonis ning rakendatakse standardiseeritud tööpõhimõtteid.
Organisatsioonilised riskid (nt spetsialistide ülekoormus): töökoormust jälgitakse ning vajadusel jaotatakse ümber.
Teenuse katkestamise risk: teenusesaajatele pakutakse paindlikku ajaplaneerimist ja kontakti võimalusi (sh veebiteenus).

Riskijuhtimine on pidev protsess ning seda toetab meeskonna koostöö ja regulaarne tagasiside kogumine.
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:
Käesolev VIPS põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduspõhistel lähenemistel (sh kognitiiv-käitumuslikud meetodid, psühhoharidus ja probleemilahendusoskuste arendamine), mille kasutamine ei eelda eraldi litsentsi.
Teenuse raames kasutatavad töövõtted kuuluvad spetsialistide erialase väljaõppe ja pädevuse hulka.
Vajadusel kasutatakse täiendavaid hindamisvahendeid ja metoodikaid vastavalt spetsialistide kvalifikatsioonile ning kehtivatele juhistele.
5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):
Individuaal: 65 eur/60 min
Grupp: 30 eur/ 90 min
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
5 individuaal kohtumist, 325 eur ühe teenusesaaja kohta.
Grupiteenust osutatakse kuni 10-liikmelistes gruppides, kus ühe seansi kestus on 90 minutit ning ühe osaleja tasu 30 eurot.
Üks grupi tsükkel koosneb 5 seansist, mille kogumaksumus ühe osaleja kohta on 150 eurot.

Grupiteenus on kuluefektiivsem, kuna ühe spetsialisti tööaeg jaotub mitme osaleja vahel, võimaldades sama ressursiga toetada suuremat hulka noori.
Individuaalne teenus on vajalik kõrgema riskiga või spetsiifiliste vajadustega juhtumite puhul.
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormi kulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):

Ühe individuaalse seansi maksumus on 65 eurot (60 minutit) ning see jaguneb järgmiselt:

otsene töö spetsialistiga: 45,50 € (~70%)
ettevalmistus ja dokumentatsioon: 6,50 € (~10%)
supervisioon ja kvaliteedikontroll: 5,20 € (~8%)
organisatsioonilised ja IT kulud: 4,55 € (~7%)
kaudkulud (ruumid, administreerimine, juhtimine): 3,25 € (~5%)

Ühe grupi seansi maksumus osaleja kohta on 30 eurot (90 minutit) ning jaguneb järgmiselt:

otsene töö spetsialistiga: 21,00 € (~70%)
ettevalmistus ja dokumentatsioon: 3,00 € (~10%)
supervisioon ja kvaliteedikontroll: 2,40 € (~8%)
organisatsioonilised ja IT kulud: 2,10 € (~7%)
kaudkulud (ruumid, administreerimine, juhtimine): 1,50 € (~5%)

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): -
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: -
6.3. Koolitatavate superviisorite arv: -
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: -
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): -

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Kavandatav VIPS suurendab psühhosotsiaalsete sekkumiste kättesaadavust Eestis, pakkudes varajase märkamise ja ennetuse mudelit, mis aitab tuvastada vaimse tervise riskid enne nende süvenemist.

Kombineeritud teenuseformaat (individuaalne ja grupipõhine töö) võimaldab toetada suuremat hulka teenusesaajaid sama ressursiga, suurendades seeläbi teenuse mahtu ja kuluefektiivsust. Veebipõhine rakendamine parandab ligipääsu ka piirkondades, kus vaimse tervise teenused on piiratud.

Sekkumine tugevdab süsteemi tervikuna, vähendades vajadust kõrgema taseme ja kulukamate teenuste järele, kuna probleemidega tegeletakse varases faasis. Samal ajal arendab projekt spetsialistide töö kvaliteeti läbi standardiseeritud metoodika ja regulaarse supervisiooni ning suurendab organisatsioonilist suutlikkust pakkuda skaleeritavaid ja tõenduspõhiseid teenuseid.

VIPS loob ennetava ja kulutõhusa sekkumismudeli, mida on võimalik laiendada riiklikul tasandil ning integreerida olemasolevatesse tugisüsteemidesse (haridus, tööturg, sotsiaal- ja tervishoiuteenused).

Oodatavad tulemused teenusesaajate tasandil:

vähenenud stressi- ja ärevuse sümptomid (nt GAD-7 skoori langus)
paranenud meeleolu ja toimetulek (nt PHQ-9 skoori paranemine)
suurenenud enesejuhtimise ja eneseregulatsiooni oskused
parem igapäevane funktsioneerimine (õpingud, töö, suhted)
suurenenud teadlikkus oma vaimsest tervisest ja abi võimalustest

Süsteemne mõju:
väheneb surve kõrgema taseme vaimse tervise teenustele
paraneb varajase abi kättesaadavus
suureneb teenuste kuluefektiivsus läbi grupi põhise lähenemise
luuakse standardiseeritud ja skaleeritav VIPS-mudel, mida on võimalik laiendada riiklikul tasandil.

Kokkuvõttes toetab sekkumine vaimse tervise probleemide ennetamist, parandab inimeste toimetulekut ning aitab kaasa jätkusuutlikuma ja kättesaadavama vaimse tervise tugisüsteemi kujundamisele Eestis.

Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/
Jelizaveta Haustova