Taotlus

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber} „VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm 1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina

1.2. Registrikood: 80208192

1.3. Postiaadress: Peetri 11, 10416 Tallinn

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE782200221025532345, EE162200221068420168

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Agne Vilt, juhatuse liige

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Agne Vilt, juhatuse liige,

[email protected], +372 511 6200

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 64 072 eurot

1.8. Projekti elluviimise periood: 1.05.2026- 31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). 2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: Gordoni metoodika kui väheintensiivne psühholoogiline sekkumine

suhtlusoskuste arendamise kaudu

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Gordoni metoodikal põhinev programm on lühiajaline (8-nädalane), tõenduspõhine,

struktureeritud juhendatud psühholoogiline sekkumine, mis on suunatud

täiskasvanutele, kes kogevad laste kasvatamise ja/või peresuhetega seotud stressi,

kerget kuni mõõdukat meeleolulangust või ärevust. Sekkumise eesmärk on toetada

vaimset heaolu ja kasvatada sotsiaal-emotsionaalset pädevust, suurendades

enesejuhtimis- ja toimetulekuoskusi igapäevastes suhtlussituatsioonides ning seeläbi

parandades peresuhteid. Teadusuuringud näitavad, et puudulikud suhtlemis- ja interpersonaalsed oskused on

seotud nii depressiooni kui ärevuse sümptomitega ning moodustavad olulise osa

nende häirete kujunemisel ja püsimisel. Samuti on leitud, et sekkumised, mis

arendavad suhtlemisoskusi ja parandavad sotsiaalset toimetulekut, aitavad oluliselt

vähendada meeleolulangust ja ärevust. Programm tugineb Thomas Gordon väljatöötatud Parent Effectiveness Training

(P.E.T.) metoodikale. https://www.sinamina.ee/ Selle teoreetiline alus ühendab humanistliku psühholoogia ja isikukeskse lähenemise

põhimõtted. Sekkumine keskendub kolme põhioskuse arendamisele: aktiivne

kuulamine, tõhus eneseväljendus ja koostöine konfliktide lahendamine.

1

Koolituse läbimine aitab vähendada suhtlusolukordades stressi kogemist,

suurendada enesetõhusust, parandada emotsioonide reguleerimise võimekust ning

tugevdada suhteid lapse ja teiste pereliikmetega. See toetab meeleolulanguse ja

ärevuse sümptomite leevenemist, ennetab nende süvenemist ning järgmise astme

abivajadust. Sekkumine toimub grupiformaadis, väljaõppe läbinud kogenud koolitaja

juhendamisel. Õppemeetoditeks on lühiloengud, arutelud, töövihikuharjutused,

lisaks kodused ülesanded ja praktiseerimine, et omandatud oskusi kinnistada. Koolitajad töötavad standardiseeritud metoodika alusel ning regulaarse

supervisiooni all. Koolituse tulemuslikkust hinnatakse osalejate tagasiside põhjal ning

vanemliku stressi, ärevuse ja meeleolu taseme mõõtmise kaudu laste ja/või teiste

pereliikmetega seotud suhtlussituatsioonides (enne ja pärast sekkumist).

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): Programmi otsene sihtrühm on eesti keelt kõnelevad

lastega kokku puutuvad täiskasvanud, kes kogevad suhtlussituatsioonidega ja/või

peresuhetega seotud stressi, meeleolulangust või ärevust ning vajavad varajast tuge

oma vaimse heaolu ja toimetulekuoskuste tugevdamiseks. Sekkumine on suunatud

kerge kuni mõõduka psühholoogilise distressiga sihtrühmale, kelle puhul ei ole

esialgu vajalik kõrgema intensiivsusega vaimse tervise abi. Kaudse sihtrühma

moodustavad osalejate lapsed, partnerid, teised pere- ja võrgustiku liikmed, kelle

heaolu ja omavahelised suhted paranevad osalenute tõhusamate suhtlemis-,

eneseregulatsiooni- ja konfliktilahendusoskuste kaudu.

2.4. Piirkond: Meie lai kogenud koolitajate võrgustik võimaldab programmi pakkuda üle

Eesti. VIPS-i rakendamisel keskendume eelkõige piirkondadele, kus sekkumise

kättesaadavus on seni olnud piiratud või ebapiisav. Prioriteetsed piirkonnad on

Tallinn, Läänemaa, Valgamaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Raplamaa, Tartumaa.

Vajaduspõhiselt oleme valmis pakkuma koolitusi ka teistes Eesti piirkondades, et

tagada võimalikult võrdne ligipääs.

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Sekkumine viiakse läbi grupiformaadis,

luues turvalise õpikeskkonna, kus osalejad saavad harjutada uusi suhtlemis- ja

toimetulekuoskusi, saada tagasisidet ning õppida ka teiste kogemustest. Sotsiaalne

tugivõrgustik teiste osalejate näol on koolituse oluliseks lisaväärtuseks. Programm

sisaldab lisaks struktureeritud kohapeal toimuvale ühisõppele ka individuaalset

eneseanalüüsi ja iseseisvat tööd, mille käigus rakendavad osalejad õpitud oskusi oma

igapäevaelus. Seega tegemist on grupipõhise sekkumisega, mida toetab juhendatud

individuaalne harjutamine ja refleksioon seansside vahel.

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis): Programmi planeeritud kestus on 8 nädalat, mis koosneb

kümnest 90-min pikkusest grupikohtumisest ja pakub lisaks võimalust osaleda kuuel

90-min veebikonsultatsioonil, mis on mõeldud iseseisva töö juhendamiseks ja

tagasisidestamiseks. Iseseisev õpe sisaldab tööd koolitusmaterjalidega ning õpitavate

oskuste praktiseerimist. Selline ülesehitus toetab oskuste järkjärgulist omandamist,

harjutamist ja igapäevaellu rakendamist. Ühes grupis osaleb kuni 16 inimest.

2

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kümme 90-min sessiooni kohapeal, lisaks vajaduse

korral võimalus osaleda kuuel 90-min veebikonsultatsioonil koolitajaga.

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): Tervise Arengu Instituudi juurde loodud ennetuse teadusnõukogu on

Gordoni suhtlustreeningut (varasem nimetus Gordoni perekool) hinnanud hindega

VÄGA HEA. https://tai.ee/et/gordon-perekool

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Gordoni

koolitust viiakse läbi ühtse metoodika alusel ning kõik koolitajad on läbinud vastava

väljaõppe. Sekkumise läbiviimiseks on olemas standardiseeritud ja põhjalik

juhendmaterjal (nn koolitaja manuaal, maht 138 lk), mis sisaldab teoreetilist

raamistikku, sessioonide detailset ülesehitust ning juhiseid harjutuste, rollimängude

ja arutelude läbiviimiseks. Lisaks on koolitajate käsutuses täiendavad metoodilised materjalid, sealhulgas

videomaterjalid, rollimängude juhendkaardid ja audiofailid, mis toetavad programmi

kvaliteetset ja ühtset elluviimist. Iga osaleja saab isiklikuks kasutamiseks mahuka metoodikapõhise töövihiku (maht

113 lk), mis toetab õpitud oskuste harjutamist ja kinnistamist. Samuti saavad

osalejad endale Thomas Gordoni raamatu „Tark lapsevanem”, mis annab programmi

teoreetilise aluse ning toetab iseseisvat õppimist kohtumiste vahel ja pärast

programmi lõppu.

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Gordoni mudelit

on rakendatud sellisel kujul Eestis juba üle 22 aasta (aastast 2024) ja selle aja jooksul

on programmis osalenud enam kui 12 000 lapsevanemat. Pikaajaline

rakenduskogemus on võimaldanud kujundada tugeva koolitajate võrgustiku, ühtse

kvaliteedisüsteemi ning hästi toimiva korraldusmudeli. Programmi kvaliteeti ja mõju

kinnitab osalejate väga kõrge rahulolu. Iga koolitusgrupi lõpus läbiviidavate

tagasisideankeetide põhjal on koolituse soovitusindeks olnud järjepidevalt 10-pallisel

skaala üle 9,8 punkti. See näitab programmi suurt väärtust ja praktilist kasulikkust.

2.11. Tagasiside kogumise viis: Veebipõhine küsimustik koolitusele registreerumisel – vanemliku stressi, ärevuse ja

meeleolu taseme (enese)hindamine laste ja/või teiste pereliikmetega seotud

suhtlussituatsioonides. Iga koolitussessiooni lõpus toimub koolitajapoolne tagasiside

küsimine osalejatelt. Veebipõhine küsimustik pärast programmi lõppu – vanemliku

stressi, ärevuse ja meeleolu taseme (enese)hindamine laste ja/või teiste

pereliikmetega seotud suhtlussituatsioonides ning kvalitatiivne tagasisideankeet +

soovitusindeksi mõõtmine.

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 10 gruppi, iga grupiga 10 kontaktseanssi, seega

kokku 100 grupiseansssi

3

3.2. Teenusesaajate arv: 16 inimest grupis, kokku 10 gruppi, seega kokku 160

teenusesaajat

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 10 seanssi ühe teenusesaaja kohta,

lisaks kuni 6 veebikonsultatsiooni ühe teenusesaaja kohta

3.4. Maht maakondade kaupa: Prioriteetsed piirkonnad on Tallinn, Läänemaa, Valgamaa,

Võrumaa, Jõgevamaa, Raplamaa, Tartumaa. Tallinn – kuni 5 gruppi, teistes

maakondades 1-2 gruppi.

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Sihtrühmani jõudmiseks kasutame mitmekesist teavitamis- ning koostöövõrgustikku.

Peamised kanalid on meie partnervõrgustik VATEK (ühendab 56 organisatsiooni);

meie koduleht www.sinamina.ee ja sotsiaalmeediakanalid ning koostöö kohalike

omavalitsuste, haridusasutuste, perekeskuste, vaimse tervise keskuste,

perearstikeskuste ning teiste laste ja peredega töötavate organisatsioonidega. Nende

partnerite kaudu jõuame lapsevanemate ja teiste täiskasvanuteni, kes võivad vajada

varajast tuge meeleolulanguse, ärevuse või vanemliku stressiga toimetulekul.

Koolitusele jõudmine toimub nii enesesuunamise alusel kui ka spetsialistide

soovitusel.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi

Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Liisi Kukk Tartu Ülikool, psühholoogia bakalaureus; Tallinna Ülikool, loovteraapia magister

30.04.2026

Siiri Viil Tehnikaülikool, avaliku halduse magister; Tallinna Ülikool, Terviseteaduste magister

30.04.2026

Kätlin Jaeger Tartu Ülikool, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, võrdsustatud magistrikraadiga

30.04.2026

Külli Natka Tallinna Pedagoogikaülikool, pedagoogika ja algõpetuse metoodika, võrdsustatud magistrikraadiga

30.04.2026

Kairit Kivimäe Tallinna Ülikool, psühholoogia magister 30.04.2026 Sheila Kolk Tartu Ülikool, psühholoogia magister 30.04.2026

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon:

Gordoni metoodika koolitajaid on Eestis üle 50. Kõik koolitajad on läbinud Gordoni

koolitajate väljaõppe G.T.I. superviisor-koolitaja juhendamisel ning omavad vähemalt

2-aastast Gordoni metoodika koolituskogemust.

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: Kadri Järv – Gordoni metoodika koolitaja alates 2004; koolitajaid väljaõpetav

4

koolitaja alates 2024; pereterapeutide koolitaja-superviisor; Auli Kõnnussaar –

Gordoni metoodika koolitaja alates 2006; pereterapeutide koolitaja-superviisor

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisiooni on plaanis läbi viia viiel korral, 5 korda 90-minutilised sessioonid, mis

pakuvad võimalust osaleda kõigile VIPS projektis osalevatele koolitajatele vähemalt

kahes (vajadusel/võimalusel viies) supervisiooni grupis.

4.5. Riskijuhtimise plaan: Projekti riskijuhtimise eesmärk on tagada Gordoni programmi kvaliteetne, järjepidev

ja tulemuslik rakendamine kogu perioodi vältel ning täismahus. Riskide

ennetamiseks, varajaseks märkamiseks ja maandamiseks rakendame süsteemset

riskijuhtimist, mille käigus hinnatakse regulaarselt võimalikke takistusi, nende mõju

ning lepitakse kokku asjakohased ennetus- ja sekkumismeetmed. Olulisemad riskid ja

maandamismeetmed on järgmised: 1. risk: planeeritud piirkondades ei täitu grupid piisava arvu osalejatega. Maandamine: kasutame mitmekesiseid teavituskanaleid, teeme tihedat koostööd

kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

partneritega ning rakendame varajast registreerimise jälgimist. Vajadusel kohandame

gruppide avamise ajakava ning viime läbi programmi tutvustavaid veebipõhiseid

infotunde. 2. risk: osa osalejaid katkestab enne programmi lõppu. Maandamine: viime enne programmi algust läbi sobivuse hindamise (eelküsimustiku

teel) ja selgitame registreerunutele osalemise tingimusi. Programmi jooksul toetame

osalejate motivatsiooni, kasutame järjepidevat kontakti ning pakume paindlikke

osalemisvõimalusi. Katkestamise põhjuseid analüüsime jooksvalt. 3. risk: koolitaja haigestumine, töökoormuse suurenemine või muu ootamatu

takistus koolituse läbiviimisel. Maandamine: toetume laiale väljaõppinud koolitajate võrgustikule, mis võimaldab

vajadusel kiiresti leida asendaja. Koolitajatele on tagatud regulaarne supervisioon ja

professionaalne tugi, mis aitab ennetada läbipõlemist. 4. risk: programmi rakendamise kvaliteedi kõikumine eri koolitajate või gruppide

lõikes. Maandamine: kõik koolitajad töötavad standardiseeritud manuaali alusel, kasutavad

ühtseid õppematerjale ning osalevad regulaarses supervisioonis ja

täienduskoolitustes. Kvaliteeti jälgitakse osalejate tagasiside ja protsessinõuete

täitmise kaudu. 5. risk: programmi jõuavad inimesed, kelle vajadused eeldavad kõrgema

intensiivsusega abi. Maandamine: rakendame eelhindamist veebipõhise küsimustiku abil, mille käigus

hinnatakse osaleja sobivust. Vajadusel suuname inimese edasi sobivamale teenusele

vastavalt kokkulepitud suunamisprotokollidele. 6. risk: mõju hindamiseks vajalikud andmed ei kogune piisavalt või kvaliteetselt. Maandamine: kasutame standardiseeritud hindamisvahendeid, selgeid

5

andmekogumise protseduure ning vastutajate rollijaotust ja jälgime andmete

kogumist ja kvaliteeti regulaarselt. Riskijuhtimise plaani vaadatakse üle regulaarselt kogu projekti vältel. Vajadusel

ajakohastatakse riskide hinnangut ja maandamismeetmeid, et tagada projekti

eesmärkide saavutamine ning sekkumise kvaliteetne elluviimine.

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Perekoolitusühingul Sina ja Mina on

Gordon Training International’iga kehtiv litsentsileping, mis on allkirjastatud

21.07.2004.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate): 641 eurot

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 400 eurot

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust): Grupi läbiviimise kulu sh koolitajatasu, ruumikulu, litsentsitasu, osalejate töövihikud

ja raamatud: 5300 eurot; 1 seansi läbiviimise kulu 530 eurot Supervisioon: 150 eurot; 1 seansi kulu 15 eurot Koordineerimine: 398 eurot; 1 seansi kulu 39,80 eurot Täiendavate koolitusmaterjalide trükkimine: 40 eurot; 1 seansi kulu 4 eurot Transpordikulu: 100 eurot; 1 seansi kulu 10 eurot Kaudsed kulud 7%: 419,20 eurot; 1 seansi kaudsed kulud 41,92 eurot

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): puudub vajadus täiendavate koolitajate järele

6.2. Koolitatavate spetsialistide arv:

6.3. Koolitatavate superviisorite arv:

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:

6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus). Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu on toonud esile Gordoni metoodikal

baseeruva koolituse piiratud kättesaadavuse ning soovitanud vähendada osalejate

omaosalust. Käesolev projekt aitab seda kitsaskohta oluliselt leevendada, suurendades

selle tõenduspõhise sekkumise kättesaadavust, sealhulgas piirkondades, kus see on seni

olnud piiratud. Toetuse abil on võimalik pakkuda sekkumist tasuta, mis parandab oluliselt

ligipääsu varajasele ja ennetavale vaimse tervise abile. Samal ajal suureneb vastavate spetsialistide rakendusvõimekus ning teenuse kvaliteet

6

ühtlustub veelgi tänu regulaarsele supervisioonile. Selle VIPS-sekkumise kaudu on võimalik pakkuda sihtrühmale olulist ja universaalset

ennetavat tuge, keskendudes suhtlemisoskuste arendamisele. See moodustab olulise osa

terviklikust astmelisest vaimse tervise abi süsteemist, võimaldades varajast sekkumist

ning vähendades vajadust intensiivsemate, järgmise astme teenuste järele.

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Agne Vilt

7