Taotlus

1

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm 1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/e evõ e nimetus: Merimetsa Tugikeskus MTÜ

1.2. Registrikood: 80014281

1.3. Pos aadress: Akadeemia tee 78, Tallinn 13520

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE051010052008362005

1.5. Esindaja nimi ja ame koht: Õie Reinmets, tegevdirektor

1.6. Kontak siku andmed (nimi, e-post, telefon): Õie Reinmets; [email protected]; 56 610 919

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 89 000 eurot

1.8. Projek elluviimise periood: mai 2026 – detsember 2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).

2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: „Juhendatud iseseisva elu alustamine intellek puudega -ja võimaliku psüühilise kõrvalekaldega inimestele s.h. juhendatud mõistmine nende lähedastele“

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Sekkumine põhineb juhendatud eneseabi ja tugirühmade kombinatsioonil ning on kohandatud intellek puudega inimestele ja nende peredele. Lähenemine tugineb lihtsustatud ja prak listele mõtete, tunnete ja käitumise seoste mõistmisele ning igapäevaeluga seotud oskuste arendamisele, mis toetavad iseseisva elu alustamist. Lisaks taasiseseisva elu alustajad.

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): täiskasvanud, alates 18 eluaastast

2.4. Piirkond: Tallinn

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaal, grupi ja kombineeritud.

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minu tes, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): juhendatud eneseabi: 6-8 seanssi, lähedaste grupikohtumine 6- 8 grupikohtumist. Seansi kestus: individuaalne juhendamine 20 – 30 minu t, tugirühmas 45-60 minu t. Kohtumised toimuvad kord nädalas.

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohapeal ja vajadusel veebis.

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): Kavandatav sekkumine tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

2

tõenduspõhistele lähenemistele ning on kooskõlas madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste põhimõtetega, mida soovitavad World Health Organiza on (WHO). Organisatsioon rõhutab juhendatud eneseabi, struktureeritud lühisekkumiste ja kogukonnapõhiste lahenduste rolli vaimse tervise teenuste kä esaadavuse parandamisel. Kavandatav programm on: kohandatud sihtrühmale – arvestab intellek puudega inimeste kogni ivseid õpivajadusi; süsteemselt suunatud – hõlmab nii sihtrühma kui ka nende lähedasi, suurendades sekkumise mõju ja jätkusuutlikkust. Seetõ u on programm häs põhjendatud nii teaduslikust kui ka tervishoiusüsteemi toimimise perspek ivist ning vastab väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) rakendamise eesmärkidele.

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Sekkumise juhend on koostatud selliselt, et see tagab kõrge replitseeritavuse. Kõik sekkumise komponendid on kirjeldatud (sh sessioonide eesmärgid, samm-sammulised tegevused, kasutatavad materjalid ning juhendaja juhised). See võimaldab sekkumist ellu viia ühtsel viisil erinevates asutustes ja erinevate juhendajate poolt, sõltudes varasemast kogemusest konkreetse sihtrühmaga.

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Kavandatav sekkumine põhineb organisatsiooni varasemal prak lisel kogemusel intellek puudega inimeste toetamisel igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ning toetatud elamise teenuse raames. Nimetatud teenuste osutamine on andnud süsteemse ja pikaajalise kogemuse sihtrühma toimetuleku toetamisel struktureeritud, juhendatud ja individuaalset vajadust arvestavate tegevuste kaudu. Igapäevaelu toetamise teenuse raames on keskendutud klien de igapäevaste toimetulekuoskuste arendamisele (nt enesehooldus, kodused toimingud, rahalise toimetuleku ja suhtlemisoskuste toetamine), kasutades struktureeritud juhendamist, kordamist ja visuaalseid abimaterjale. Töötamise toetamise teenuse raames on kogunenud kogemus klien de tööoskuste arendamisel ja säilitamisel, tööalase juhendamise pakkumisel ning tööülesannete kohandamisel vastavalt individuaalsele võimekusele. Samu on toetatud töökoha säilitamist ja tööalast toimetulekut kogukonnapõhistes keskkondades. Toetatud elamise teenuse raames on keskendutud klien de iseseisva elamise oskuste arendamisele ning igapäevaelu korraldamise toetamisele turvalises ja juhendatud keskkonnas, sealhulgas emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamisele ning vajadusel lähedaste kaasamisele. Nimetatud teenuste raames kasutatavad töövõ ed ja põhimõ ed on otseselt ülekantavad käesolevasse väheintensiivsesse psühholoogilisse sekkumisse, sh: struktureeritud ja juhendatud tegevused oskuste arendamiseks; lihtsustatud ja visuaalselt toetatud juhendamine; individuaalse ja grupipõhise toe kombineerimine; lähedaste ja tugivõrgus ku süsteemne kaasamine; kogukonnapõhise toe rakendamine igapäevaelus. Lisaks on organisatsioonil kogemus väiksema mahuga psühhosotsiaalsete ja psühhohariduslike tegevuste rakendamisel, mille eesmärk on olnud emotsionaalse toimetuleku ja igapäevaoskuste toetamine. Nende tegevuste kestus on olnud lühiajaline ning kohandatud vastavalt osalejate

3

individuaalsetele vajadustele ja teenuse eesmärkidele. Kokkuvõ es on varasem rakendamine olnud teenusepõhine, järjepidev ja prak lise iseloomuga, hõlmates igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ning toetatud elamise teenuseid. See loob tugeva aluse kavandatava väheintensiivse psühholoogilise sekkumise süsteemseks, standardiseeritud ja laiendatud rakendamiseks käesoleva projek raames.

2.11. Tagasiside kogumise viis: Sekkumise raames kogutakse süstemaa liselt tagasisidet nii osalejatelt (intellek puudega inimesed), nende lähedastelt kui ka sekkumise läbiviijatelt (juhendajad), eesmärgiga hinnata sekkumise sobivust, arusaadavust, mõju ning rakendatavust. Tagasiside kogumine toimub mitme meetodi kombinatsioonina: 1. Struktureeritud lihtsustatud tagasisidelehed osalejatele Intellek puudega osalejatelt kogutakse tagasisidet lihtsustatud ja visuaalselt toetatud vormis (nt piktogrammid, skaalad „meeldis / ei meeldinud“, näopildid). Hinnatakse: arusaamist tegevustest, rahulolu sessioonidega, tunnetatud kasu igapäevaelus. Suulised lühiküsitlused juhendaja poolt Iga sessiooni lõpus kogutakse suulist tagasisidet küsimuste abil, kohandades suhtlust vastavalt osaleja kogni ivsele võimekusele. Lähedaste tugirühma tagasisidevormid - lähedastelt kogutakse kirjalikku ja/või suulist tagasisidet tugirühmade lõpus, keskendudes: hoolduskoormuse muutusele, osaleja igapäevase toimetuleku muutustele, tugirühma kasulikkusele ja prak lisele väärtusele

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 320 seanssi 8 kuu jooksul ehk 40 seanssi kuus. Vajadusel suurendame olemasoleva mahu sees seansside arvu kuni 20%;

3.2. Teenusesaajate arv: kuni 30 (vajadusel kaasatud vanemad, eestkostjad, lähedased)

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 3 - 5 korda kuus

3.4. Maht maakondade kaupa: orienteruvalt Harjumaa 90%, jt maakonnad 10%

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: toetatud erihoolekandeteenuse saajad, koostöö psühholoogidega, haridusliku erivajadusega koolid, avalik kommunikeerimine s.h sotsiaalmeedia

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialis de koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Õie Reinmets Sotsiaaltöö – rakenduskõrgharidusõpe

Tööleping 11.06.2011.a.

Mari Palumets Sisekujunduskunst - bakalaureuseõpe

Tööleping 22.05.2008.a.

Martin Tuulik Noorsootöö – rakenduskõrgharidusõpe Sotsiaalpedagoog

Tööleping 15.11.2024.a.

4

Carmen Karu Sotsiaaltöö – bakalaureuse kraad

Tööleping 13.05.2024.a

Veiko Reinmets Hooned -ja rajatised, bakalaureus

Taotluse positiivse vastuse korral koheselt võlaõiguslik leping.

4.2. Spetsialis de kvalifikatsioon: kutsekõrgharidus ja bakalaureus

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 1, kliiniline psühholoog

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Sekkumise läbiviimise kvaliteedi tagamiseks toimub regulaarne professionaalne supervisioon. Supervisioon viiakse läbi 1 kord kuus grupi- või individuaalses vormis, sõltuvalt vajadusest ja meeskonna suurusest.

4.5. Riskijuh mise plaan: Riskijuh mise plaan Sekkumise raames rakendatakse struktureeritud riskijuh mise süsteemi, mille eesmärk on ennetada, varakult märgata ja adekvaatselt lahendada võimalikke riske seoses sihtrühma haavatavuse ning sekkumise psühhosotsiaalse iseloomuga. 1. Riskide tuvastamine Võimalikud riskid hõlmavad: osaleja emotsionaalse distressi süvenemine sekkumise käigus, arusaamisraskused või kogni ivne ülekoormus, osalemise katkestamine või madal mo vatsioon, grupis tekkivad suhtlus- või käitumisraskused, juhendaja töökoormuse või läbipõlemise risk. Ennetusmeetmed - Riskide ennetamise rakendamiseks, juhendajate eelnev koolitus sekkumise läbiviimiseks Varajane märkamine. Riske jälgitakse jooksvalt läbi: juhendajate vaatluse ja dokumenteerimise, lihtsustatud tagasisidelehtede, osalejate ja lähedaste tagasiside Sekkumine ja lahendamine. Probleemide ilmnemisel rakendatakse astmelist sekkumist: tegevuste kohandamine (tempo, sisu lihtsustamine), individuaalse toe suurendamine, lähedaste või tugivõrgus ku kaasamine, vajadusel suunamine kõrgema taseme teenusele (nt psühholoogiline nõustamine või eriars abi) Läbipõlemise ja töökoormuse juh mine Juhendajate toetamiseks: toimub regulaarne supervisioon, rakendatakse töökoormuse jälgimist, soodustatakse meeskondlikku refleksiooni, tagatakse selged rollid ja juhised. Kokkuvõte Riskijuh mine on integreeritud kogu sekkumise ülesehitusse ning toetub kombinatsioonile struktureeritud juhendamisest, regulaarse supervisiooni süsteemist ning pidevast tagasisidest. See tagab sekkumise ohutuse, kvaliteedi ning kohandatavuse erinevates rakenduskonteks des.

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Käesoleva sekkumise väljatöötamisel ja rakendamisel kasutatavad metoodilised lähenemised (sh kogni iv-käitumuslikel põhimõtetel põhinevad juhendatud eneseabi tehnikad, psühhohariduslikud materjalid ning käitumusliku ak vatsiooni elemendid) on üldkasutatavad tõenduspõhised psühholoogilised meetodid, mille kasutamine ei ole piiratud autoriõiguse ega litsentsilepingutega.Sekkumise raames ei kasutata patenteeritud ega litsentseeritud terapeu lisi programme, mis nõuaksid eraldi kasutusõiguse taotlemist. Kõik sekkumise materjalid on välja töötatud projek meeskonna poolt või kohandatud avalikult kä esaadavate ja teaduskirjanduses kirjeldatud tõenduspõhiste meetodite alusel, järgides nende algupärast metoodilist loogikat. Vajadusel on viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele ja käsitlustele (nt World Health Organiza on ja Na onal Ins tute for Health and Care Excellence soovitused), mille

5

alusel on sekkumise ülesehitus kohandatud sihtrühma vajadustele. Seega kinnitab taotleja, et: * sekkumise metoodika kasutamine on vabalt lubatud tõenduspõhise prak ka raames; * puuduvad kasutuspiirangud või litsentsitasud, mis takistaksid sekkumise rakendamist; *kõik kohandused ja materjalid on projek meeskonna originaaltöö või avalike allikate põhised adaptatsioonid; * metoodika rakendamine toimub kooskõlas hea teadus- ja prak kaprak kaga. Käesolevaga kinnitatakse, et sekkumise rakendamiseks ei ole vaja eraldi kolmandate osapoolte kasutuslube ega litsentse.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate): Käesoleva väheintensiivse psühholoogilise sekkumise raames kasutatakse kahte peamist seansi formaa : individuaalne juhendatud eneseabi seanss ja grupipõhine sekkumisseanss (sh lähedaste tugirühm). Individuaalne juhendatud eneseabi seanss. * Kestus: ca 60 minu t * Sisaldab: juhendatud harjutused, visuaalsed materjalid, individuaalne tagasiside * Arvestuslik maksumus: 50–80 € / seanss. Maksumus sisaldab: juhendaja otsene töö (kontaktseanss) * lühike e evalmistus ja järeltegevused (dokumenteerimine) * metoodiline juhendamine vastavalt sekkumise käsiraamatule. Seansside maksumus on arvestatud lähtudes juhendaja tööajast (sh e evalmistus ja läbiviimine), materjalide kasutamisest ning supervisiooni ja kvaliteeditagamise süsteemist.

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: Arvestuslik maksumus: 50–80 € / seanss.

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust): Seansi maksumuse arvestus põhineb väheintensiivse psühholoogilise sekkumise läbiviimise tegelikul töömahukusel ning hõlmab otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud teenuse kvaliteetseks ja turvaliseks rakendamiseks. Allpool on toodud ühe ke 1. Tööjõukulud (peamine kuluosa) ~60– 75% seansi maksumusest Hõlmab: juhendaja otsene töö seansi läbiviimisel, e evalmistus (materjalide kohandamine, planeerimine), järeltegevused (dokumenteerimine, tagasiside sisestamine) keskmise seansi (individuaalne või grupiformaat) kulude jaotus.

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): „Meisterlikud kogemused keeruliste emotsioonide lahendamisel“

6.2. Koolitatavate spetsialis de arv: 5

6.3. Koolitatavate superviisorite arv: -

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Kavandatav koolitus „Meisterlikud kogemused keeruliste emotsioonide lahendamisel“ on otseselt seotud projek eesmärgiga pakkuda väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi sihtrühmale. Koolituse käigus omandavad spetsialis d prak lised oskused

6

keeruliste emotsioonide (nt ärevus, viha, kurbus) käsitlemiseks lühisekkumiste raames, mis suurendab teenuse kvalitee ja tõenduspõhisust. Koolitus toetab kavandatud tegevuste rakendamist, võimaldades spetsialis del kasutada ühtseid metoodikaid ja tehnikaid igapäevatöös. See aitab tagada sekkumiste järjepidevuse ning parandab klien de toimetulekut. Koolitatavate arv (5 spetsialis ) on proportsionaalne projek mahuga ning katab otseselt teenust osutava meeskonna. Koolituse maht on piisav vajalike oskuste omandamiseks, kuid samas kuluefek ivne ega ületa projek vajadusi.

6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): Koolitus toetab kavandatud tegevuste rakendamist, võimaldades spetsialis del kasutada ühtseid metoodikaid ja tehnikaid igapäevatöös. See aitab tagada sekkumiste järjepidevuse ning parandab klien de toimetulekut igapäevaelus ja sellega alustamisel. Tagab VIPS sekkumiste efek ivsuse ja laialdasemat kasutuselevõ u.

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Ees s (nt spetsialis de e evalmistus, sekkumise kä esaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus). Kavandatav tegevus aitab suurendada väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) rakendamise võimekust Ees s eelkõige läbi spetsialis de sihipärase e evalmistuse ja teenuse osutamise kvaliteedi tõstmise. Projek raames koolitatavad spetsialis d omandavad prak lised oskused tõenduspõhiste lühisekkumiste läbiviimiseks, mis võimaldab neil pakkuda varajast ja kä esaadavat tuge kergemate ja mõõdukate vaimse tervise probleemide korral. Tegevus suurendab sekkumiste kä esaadavust, kuna koolitatud spetsialis d saavad teenust pakkuda suuremale hulgale klien dele ning lühendada abi saamise ooteaegu. See aitab omakorda vähendada kõrgema intensiivsusega teenuste koormust. Lisaks toetab projekt organisatsioonilist suutlikkust, luues ühtsemad tööprotsessid ja metoodilise aluse VIPS-i rakendamiseks. Koolituse ja prak lise rakendamise kaudu tekib organisatsioonis püsiv kompetents, mida saab kasutada ka pärast projek lõppu. Kokkuvõ es panustab kavandatav tegevus VIPS-i laiemasse levikusse Ees s, parandades nii teenuse kvalitee , kä esaadavust kui ka jätkusuutlikkust.

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ [nimi]