Järelevalve akt (järelkontroll)

JÄRELVALVE KOKKUVÕTE (JÄRELKONTROLL)

ÜLDSÄTTED Järelkontrolli tegemise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 157 lõige 3. Järelkontrollis kontrolliti Sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalve 22.12.2025 aktis nr 5.1- 3/32033-1 Saarde Vallavalitsuse hallatava asutuse Surju Hooldekodu Videvik töös tuvastatud rikkumiste kõrvaldamist. Järelkontrolli teostamise koht: Videviku, Surju küla, Saarde vald, 86401, Pärnumaa ja kontaktid [email protected] ja 5620 7925. Järelkontrolli teostaja: SKA üldosakonna järelevalve talitluse peaspetsialist Aime Koger. Järelkontrollis kasutatud meetodid: e-kirjad, esitatud dokumentide vaatlus ja analüüs. Järelevalvetoimingute osales Surju Hooldekodu juhataja Kadri Merivälja. JÄRELEVALVE TULEMUSED 2.1. SKA kontrollis järelevalvemenetluses tuvastatud järgmiste rikkumiste kõrvaldamist:

1) § 21 lõiked 2, 3, 4 ja 5. Nimelt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust, vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja hinnangut tervishoiuteenuse vajaduse kohta ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel korrigeerida hooldusplaani.

2) SHS § 153 punkt 3 ja punkt 4, mille kohaselt antakse sotsiaalteenuse osutamiseks

tegevusluba kui teenuse osutamise koht vastab SHSis ja rahvatervishoiu seaduses sätestatud nõuetele ja vastab tuleohutusnõuetele

2.2. Järelkontrolli käigus tuvastati, et Surju Hooldekodu Videvik on järelevalveaktis tuvastatud rikkumised kõrvaldanud. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. . JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. SKA algatas järelkontrolli ja edastas 23.03.2025 Surju Hooldekodule Videvik (hooldekodu) järelkontrolli algatamise teate nr 5.1-3/7041-1 Hooldekodu juhatuse liiget teavitati, et vastavalt aktis planeeritule kontrollitakse järelevalve aktis nimetatud rikkumiste kõrvaldamist. Järelkontrolli viiakse läbi kirjalikult, vajadusel esitatakse lisaküsimused telefonitsi või e-kirjadena. Hooldekodu edastas 10.04.2026 analüüsiks nõutud dokumendid. Täiendavad selgitused esitas juhataja 05.06.2026. 3.2. SHS § 21 lõige 2, mis reguleerib hooldusplaani koostamist. Tulenevalt SHS § 17 lõikest 3 on sotsiaalkaitseminister 19.06.2023 vastu võtnud määruse nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“, mille § 2 lõige 1 kohustab samamoodi teenuseosutajat tagama teenusesaajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud tema hooldusplaanis. Hooldusplaan on kirjalik dokument, mis on kättesaadav nii teenuse kasutajale, teenuse rahastajale (kohaliku omavalitsuse üksus või lähedane) kui ka järelevalve tegijale.

Arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan on personalile nende igapäevatöös abiks ning sellele saab tugineda ka siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib tutvuda eestkostetavale osutatud teenusega jms).

Juhataja selgituste kohaselt läks Surju Hooldekodu Videvik 2026. aasta veebruaris üle uuele veebipõhisele hooldusplaanide ja kliendihaldussüsteemile Silverwise. Enne seda toimus töö paberkandjal ning andmete ülekandmisel ja süsteemide ühildamisel on tekkinud järgnevad ebatäpsused. Hooldekodu järelkontrolliks edastatud 2026.aastal teenusele saabunud K.T. ja H.L. hooldusplaanid koostati nõutud tähtaja jooksul. SKA seisukoht: SHS § 21 lõikes 2 sätestatud nõue on täidetud

3.3. SHS § 21 lõige 4, mille kohaselt sisaldab hooldusplaan hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust. Hooldusplaanis on kohustuslik märkida hoolduse individuaalsed eesmärgid, tegevuste/ hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus, tegevuse/hooldustoimingu teostaja/abistaja ning teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta. Eesmärgina tuleb sõnastada konkreetne loodetav tulemus, mida peaks teenuse saaja saavutama teatud perioodis. Hooldustoimingute valik sõltub kliendi kõrvalabi vajaduse ulatusest igapäevaelutoimingute (kehahooldus, toitumine, liikumine) sooritamisel. Hooldusplaanis püstitatakse eesmärgid vähemalt kolmes valdkonnas: hooldustoimingud, aktiveerivad tegevused ja tervishoiuteenused. Surju Hooldekodu Videvik hooldusplaanidele on märgitud järgmised valdkonnad: hügieen, riietumine, eritamine, toitumine, harrastused, istumine, hingamine, tervis (sh mälu, kukkumisoht, vaimse tervise probleemid), kommunikatsioon. Teenusesaajale koostatud hooldusplaanis kajastatakse konkreetseid toiminguid ja tegevusi, millega tagatakse teenusesaaja turvaline toimetulek, tema oskuste ja võimekuse paranemine või säilimine, samuti kavandatud tegevuste ajakava. SKA seisukoht: SHS § 21 lõikes 4 sätestatud nõue on täidetud

3.4. SHS § 21 lõige 5, mille kohaselt on hindajaks ka vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja

Teenusesaajate tervise ja tervishoiuteenuste vajadus on hooldusplaanil kajastatud. Hooldusplaani koostamise seisuga kirjeldatakse teenusesaaja liikumist (iseseisvalt või näiteks rulaatoriga), üldist tervist (koos diagnooside nimetamisega), lisandub info mälu kohta, kirjeldatud on kukkumisoht ja vaimse tervise probleemid, lisatud on kliendi kaal ja pikkus, ravimite kasutamist (iseseisvalt või personali korraldus). Juhataja kinnitab, et tervishoiutöötaja hinnang antakse kõigi teenusesaajate puhul ning see on hooldusplaani koostamise ja uuendamise lahutamatu osa. Hooldekodu teeb koostööd Osaühinguga TNP Konsultatsioonid, kelle kaudu tagatakse tervishoiutöötaja (meditsiiniõe) regulaarne kaasamine teenusesaajate seisundi hindamisse. Iga teenusele saabuva kliendi terviseseisundit hindab meditsiiniõde teenuse osutamise algfaasis ning vajaduspõhiselt ka edaspidi. Hinnangud ja korraldused fikseeritakse Silverwise süsteemis meditsiiniõe sissekannetena, mis on hooldusplaani aluseks. Sissekannetes on kirjeldatud kliendi terviseseisundit, antud konkreetsed juhised hooldustoimingute läbiviimiseks ning hinnangute andmise käigus vaadatakse üle kogu hooldusplaan. Vajadusel tehakse muudatusi hoolduseesmärkides ja -tegevustes. Lisaks teeb meditsiinitöötaja koostööd klientide perearstidega, et täpsustada ravijuhiseid ning vajadusel korrigeerida raviskeeme.

Igapäevatöös toimub meditsiinitöötaja ja hoolduspersonali vahel ka pidev suuline infovahetus, mille käigus antakse jooksvaid juhiseid kliendi seisundi muutuste korral. Sellisel juhul viib vastavad muudatused hooldusplaani sisse asutuse juhataja, tagades, et kliendi hooldus vastab ajakohastele juhistele. Hooldekodu on pöördunud Silverwise arendaja poole, et meditsiiniinfo kuvataks automaatselt hooldusplaani väljatrükis. Seni lisatakse tervishoiutöötaja hinnang hooldusplaani käsitsi. SKA seisukoht: SHS § 21 lõikes 5 sätestatud nõue on täidetud

3.5. SHS § 21 lõige 5, mille kohaselt sisaldab hooldusplaan teenuseosutaja vähemalt kord poolaastas antavat hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Hoolekodu juhataja kinnitas, et töötajad järgivad hooldusplaani operatiivse muutmise põhimõtet (kui kliendi seisund või käitumine muutub) ootamata kuue kuu tähtaja saabumist. Seeläbi tagatakse, et hooldusplaan kajastab alati kliendi tegelikke vajadusi ning ajakohast hoolduskorraldust.

Järelkontrolli teostaja veendus kauaaegsete teenusesaajate hooldusplaanide korduvhindamistes läbiviimise sisus ja ajas, mis arvestab asutuse töögraafikut ja süsteemsete sissekannete tegemise võimalusi.

Klient S.M. korduvhindamist alustati reedel, kuna tähtaeg oli 08.04.2026. Hindamine viidi lõpule ning täiemahuline ümberhindamine sisestati Silverwise süsteemi esimesel võimalusel ehk esmaspäeval, 09.04.2026. Klientide T.-R.S. ja L.T. puhul viidi 09.02.2026 läbi korduvhindamised, mille käigus vaadati üle hooldusplaanide eesmärgid, tegevused ja nende sobivus kliendi hetkeolukorraga. Korduvhindamised olid seotud nii tavapärase poolaastase ülevaatamise kohustusega kui ka üleminekuga uuele süsteemile. Protsessi käigus fikseeriti konkreetsed muudatused. T.-R.S. puhul oli liikumisabivahendi vahetus rulaatori vastu ja L.T. puhul spetsiifiliste hügieenitoimingute täpsustamine vastavalt hooldajate tähelepanekutele.

Hindamisprotsessi kaasati kliendid ning võimalusel ka nende lähedased, samuti asutuse juhataja, meditsiinitöötajad ja vahetud hooldustöötajad, kes puutuvad klientidega igapäevaselt kokku ning hindavad nende toimetulekut ja selles toimunud muutusi. Hindamise tulemusel täpsustati vajadusel hoolduseesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning muudatused fikseeriti hooldusplaanides.

SKA seisukoht: SHS § 21 lõikes 5 sätestatud nõue on täidetud.

3.6. SHS § 153 punkt 3 ja punkt 4, mille kohaselt antakse sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba kui teenuse osutamise koht vastab SHSis ja rahvatervishoiu seaduses sätestatud nõuetele ja vastab tuleohutusnõuetele

SKA seisukoht: nõue on täidetud. MTRis on registriandmete parandamine tehtud 08.04.2026, kande kohaselt on Surju Hooldekodu Videvik tegevusloal SÜH000107 kaks tegevuskohta (nr 1 – 18 ja nr 2 – 17 alaliselt teenusel olevat isikut).

Aime Koger peaspetsialist (järelevalve)

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee Registrikood 70001975

Surju Hooldekodu Videvik [email protected]

Meie 05.05.2026 nr 5.1-3/7941-4

Järelevalvemenetluse lõpetamine

Lugupeetud Kadri Merivälja Sotsiaalkindlustusamet teatab järelevalvemenetluse lõpetamisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 2, seoses Sotsiaalkindlustusameti järelevalve 22.12.2025 aktis nr 5.1- 3/32033-1 tuvastatud rikkumiste kõrvaldamisega. Täname koostöö eest ! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aime Koger peaspetsialist Lisa: JÄRELVALVE KOKKUVÕTE (JÄRELKONTROLL) Aime Koger 5163996, [email protected]