Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 05.05.2026 nr 1.1-16/1211-1

AKI taotlus uuringule "Elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring Sotsiaalministeeriumile"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring Sotsiaalministeeriumile" läbiviimiseks koostöös Turu- uuringute AS-ga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. HOK 2026 Taotlus; 2. Lisa 1 Küsimustik; 3. Lisa 2 Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele; 4. Lisa 3 Küsimustiku kutsekiri 16-17-aastatele; 5. Lisa 4 Telefonipöördumise tekst; 6. Lisa 5 Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses; 7. Lisa 6 Uuringut tutvustav info TU AS veebilehele; 8. Lisa 7 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine; 9. Lisa 8 Turu-Uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet. Ketlin Mõru [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2026

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Vastavalt IKS §6 lg 51 -le

ei kohaldata eetikakomitee

kontrolli kohustust IKS §6

lõikes 5 nimetatud

täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse

poliitika kujundamise

eesmärgil. Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei ole.

Vastavalt kehtiva IKS §6 lg

51 : Kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, ei

kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 4

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

sätestatud eetikakomitee

kontrolli kohustust lõikes 5

nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse

poliitika kujundamise

eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib

konsulteerida teadus- ja

arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse

seaduse §-s 26 nimetatud

eetikakomiteega, kui

Andmekaitse Inspektsiooni

hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav

uuring või analüüs

eetilisuse hindamist.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, sealjuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Ketlin Mõru

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna

nõunik

[email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna hoolduskoormusest ning hooldajate tugiteenuste vajadusest. Kavandatav

uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse

vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Küsitlusuuringu läbiviimise

vajaduse tingib muude andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades.

Seetõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane (põhjalikum) toimus

aastal 2022.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2022. aasta uuringuga on 2026. aasta uuring seetõttu kavandatud oluliselt suurema

valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem ülevaade neis elavate

hoolduskoormusega inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab küsitlusmeetodi

kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi

kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni

luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise

eesmärgil.

Metoodika ülevaade Uuringu läbiviimine toimub Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i vahel 7. aprillil 2026

sõlmitud hankelepingu nr. 2-2.2/2806-1 alusel (allpool kirjeldatud metoodika on kooskõlas

hankelepingu tingimustega).

Eesmärgiks on küsitleda 8000 elanikku. Küsitluse valim moodustatakse Rahvastikuregistrist

maakonnapõhise juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti elanike andmetest (isikupõhise

valimina). Arvestades ankeedi raskusastet, uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid

kontaktandmetes, soovime võtta algvalimisse kontakte (valimiisikuid) suuremal arvul. Selleks, et

saavutada planeeritud lõppvalimi suurus (8000 vastajat), on vajalik pärida valimise 96 000 isiku

kontaktandmed.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on hoolduskoormuseta inimeste puhul ca 15 minutit ning hoolduskoormusega inimeste

puhul ca 30-40 minutit.

Andmekogumine viiakse läbi veebi-, telefoni- ja silmast-silma küsitluse kombineeritud meetodil

(vt Lisa 2, 3 ja 4). Esmalt saadetakse valimisse võetud inimestele uuringukutse e-mailiga.

Uuringukutse sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse

kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile. Vastava

lingi kaudu on valimiisikuil võimalik täita küsitlusankeet veebis. Juhul, kui valimisse võetud

inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja.

Peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakteerutakse madalama vastamisaktiivsusega

rühmadega telefoni teel, et meelde tuletada ankeedi täitmist veebis ning pakkuda välja võimalust

vastata küsitlusele telefoni teel või silmast-silma. Juhul, kui valimiisik soovib vastata telefonis või

silmast-silma, lepib küsitleja temaga kokku aja intervjuu läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti

ei saada, tehakse minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja

kellaaegadele, et valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur. Silmast-silma

küsitlus toimub kas valimiisiku kodus või mujal tema jaoks sobivas paigas. Nii telefoni- kui

silmast-silma intervjuu vältel loeb küsitleja vastajale ankeedi küsimused ja vastusevariandid ette

ning täidab vastaja ütluste alusel ankeedi.

Valimisse on kaasatud ka 16-17-aastased, kelle küsitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

16-17-aastaste puhul päritakse valimisse nende vanemate kontaktandmed ning nende poole

pöördutakse ainult e-kirja teel. See tähendab, et telefoniküsitlusse neid ei kaasata. Uuringukutse

saadetakse lapsevanematele, kel palutakse juhul, kui nad on nõus oma lapse uuringus osalemisega,

edastada uuringukutse (kirjas nimetatud) lapsele.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma ning rahvuse (või emakeele) lõikes. Ka maakondade ning

asulatüüpide lõikes taotletakse proportsionaalset; ainsaks erandiks on kõige väiksem maakond

(Hiiu), kus valimit suurendatakse, et antud maakond oleks lõppvalimis esindatud vähemalt 100

vastajaga.

Selleks, et koostada valimi mudel, mis on aluseks valimi proportsionaalsuse jälgimisel ning

hilisemal andmete kaalumisel, teostatakse andmepäring Statistikaametisse, et pärida üldkogumit

kirjeldavad statistilised andmed. Vastavad andmed annavad ülevaate elanikkonna jagunemisest

erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste, nt sugu, vanus, rahvus, elukoht (maakond ja

asulatüüp), haridus vms lõikes. Antud valimipäringu vajaduse tingib asjaolu, et Statistikaameti

avalikus veebiandmebaasis kättesaadavad andmed pole planeeritava mudeli vaates piisava

detailsusega.

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse

sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail

(koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümiseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse tähtajatult Sotsiaalministeeriumi serveris ning

sellele on statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik

leping).

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (8000

vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude

küsitlusmeetodite kasutamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde

maksumust ebamõistlikult palju. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada

esinduslikuma valimi kui veebipaneeli, kuna hõlmab ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei

kuulu.

Valimiisikute kontaktandmeid (nimi, e-maili aadress, telefon) kasutatakse valimiisikute poole

pöördumiseks (uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni

teel).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Kavandatava uuringu ülekaalukas avalik huvi tuleneb vajadusest täita kriitiline lünk riiklikes

andmekogudes ja leevendada andmepõhise poliitikakujundamise kaudu kasvavat

sotsiaalmajanduslikku survet hoolduskoormusega inimestele. Kuna Statistikaamet ega riiklikud

registrid ei koonda detailset teavet elanikkonna tegeliku hoolduskoormuse ja selle sisu kohta, on

2022. aasta uuringu täiendatud kordusuuring väärtuslik andmeallikas selles valdkonnas muutuste

jälgimiseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.

Uuringu keskmes on hoolduskoormusega inimesed ja nende lähedased, kelle toimetulek on

pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse võtmetegur. Strateegia „Eesti 2035“ ja

hooldereformi eesmärkide valguses on esmatähtis leida lahendusi, mis vähendaksid lähedaste

hoolduskoormust ning parandaksid nende töö- ja pereelu ühitamist. Praegune süsteem ei vasta veel

piisavalt rahvastikumuutustele, mistõttu on vaja ajakohast sisendit teenuste arendamiseks, mis

toetaksid hooldajate vaimset ja füüsilist tervist ning võimaldaksid neil osaleda tööturul.

Uuringu tulemused on otseseks ja praktiliseks sisendiks järgmistele tegevustele:

1. Hooldereformi mõjuanalüüs (2026): Uuring pakub võrdlusandmeid reformi rakendamise

edukuse hindamiseks ja hoolduskoormuse vähenemise mõõtmiseks.

2. Strateegiline planeerimine: Andmed on aluseks „Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse

süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava“ poliitikameetmete

täpsustamisele.

3. Ressursside suunamine: Tulemused võimaldavad planeerida Euroopa Liidu

struktuurivahendite 2028+ perioodi investeeringuid, sihtides toetusi piirkondlikult ja

vanusgruppide lõikes sinna, kus koormus on suurim.

Uuring panustab otseselt „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärki, mis keskendub sotsiaalse

turvatunde kasvule ja kvaliteetsele hoolekandekorraldusele. Koos 2025. a valminud Eesti

elanikkonna tegevuspiirangute jätku-uuringuga moodustab käesolev töö analüütilise terviku, mis

aitab liikuda süsteemi poole, kus abi ei saa ainult hooldatavad, vaid vastavalt sotsiaalhoolekande

seaduse eesmärgile (§15 täiendused alates 8.05.2022) toetatakse ka hooldajate toimetulekut ja

elukvaliteet.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Kogutud andmeid kasutatakse Sotsiaalministeeriumi

analüüsides, et kujundada pikaajalist hoolduspoliitikat, mis arvestab Eesti elanike tegeliku

hooldusvajaduse ja -koormusega.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Valim päritakse 12-kordses mahus, mis on adekvaatne kogus, et

saavutada proportsionaalne lõppvalim suurues 8000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul

täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale valimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks kutsekiri,

millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Uuringukutses

teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus osalemine on

vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei

teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle teatud aja

möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja. Selle järel võtab uuringu läbiviija madalama

vastamisaktiivsusega rühmadesse kuuluvate valimiisikutega kontakti, et meenutada ankeedi

täitmist (veebis) ning pakkuda võimalust täita ankeet telefoni- või silmast-silma intervjuu vormis.

Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek

tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja

ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist pole vastajate tuvastamine

küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed

on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati

krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna

kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud

andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena

kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid

parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse

peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti hiljemalt

09.10.2026). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja

Sotsiaalministeerium andmete hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult

täiendavate statistiliste analüüside eesmärgil.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 8000. Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute

keeldumismääradest on sellise suurusega proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas mahus 96 000 inimest.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2026. aasta augusti II poolest oktoobri alguseni.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

 valimiisiku nimi

 valimiisiku e-maili aadress

 kontakttelefon

 elukoht (maakond, vald/linn)

 sugu, vanus ja emakeel

(16-17-aastaste valimiisikute puhul päritakse valimisse nende lapsevanema e-maili aadress ja

kontakttelefon).

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades teha täiendavad kontaktivõtud telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Valimiisiku nime kasutatakse selleks, et määratleda,

kellele uuringukutse on suunatud ning et hiljem ka telefoni-kontaktivõttudes viidata sobivale

inimesele. Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on vajalikud taustainfona valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoni-kontaktivõttude etapis teha kõnesid vaid nendesse

rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse etapis oli madalam).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne ID-number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning ankeedi täitmise algus- ja

lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID),

s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 09.10.2026

kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud

kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavasti kuni 09.10.2026). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale ankeedi täitmist. Samuti on pseudonümiseeritud

andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks

osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse

sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti

hiljemalt 09.10.2026).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah / ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv allkirjastatud digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele

Lisa 3. Küsimustiku kutsekiri 16–17-aastastele

Lisa 4: Telefonipöördumise tekst

Lisa 5: Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses

Lisa 5: Uuringut tutvustav info Turu-uuringute AS-i veebilehele

Lisa 7: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 8: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

ELANIKKONNA HOOLDUSKOORMUSE UURING 2026

Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimestest Eesti ühiskonnas, kes aitavad või hooldavad oma lähedasi või teisi inimesi, kes seda mõne pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu vajavad. Soovime teada, kas ja millist mõju teiste abistamine või ka suurem hoolduskoormus abistajatele-hooldajatele avaldab ning milliseid toetavaid teenuseid nad seejuures vajavad.

PLOKK A. TAUSTAKÜSIMUSED

VASTAVAD KÕIK:

A01. Teie sugu:

1. Mees

2. Naine

A02. Mis on Teie vanus? _____ aastat

A03. Mis on Teie rahvus?

ÜKS VASTUS

1. Eesti

2. Vene

3. Muu

A04A. Mis maakonnas Te elate?

Maakondade loend

A04B. Millises linnas või asulas Te elate?

Omavalitsuste loend vastavalt valitud maakonnale

KUI ELAB TALLINNAS: A04C. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend A05. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?

ÜKS VASTUS

1. Põhiharidus või madalam 2. Kutseharidus põhihariduseta või põhihariduse baasil 3. Keskharidus (keskkool või gümnaasium) 4. Kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil 5. Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 6. Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil, rakendus- või kutsekõrgharidus,

diplomiõpe

7. Bakalaureus, magister, doktor või nendega võrdsustatud haridus

2

A06A. Mitu liiget on Teie leibkonnas?

Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kellel ei ole mujal püsivat elukohta, kes kasutab

ühiseid rahalisi või toiduressursse ning jagab kulusid. Kui mõni Teie alla 18-a laps elab vaheldumisi nii Teie

kui oma teise vanema leibkonnas, siis lugege ta enda leibkonnaliikmeks. Peale selle loetakse

leibkonnaliikmeteks ajutiselt eemal viibivad liikmed, kui leibkonnaga on säilinud majanduslikud sidemed ja

eemalviibimine on lühem kui 12 kuud või on tegemist õpingute tõttu eemal viibiva lapse või töö tõttu eemal

viibiva abikaasa või elukaaslasega.

Palun arvestage leibkonnaliikmete hulka ka iseennast.

VEEB: KUI ELATE ÜKSINDA, MÄRKIGE 1.

CATI/F2F: KUI VASTAJA ELAB ÜKSINDA, MÄRKIGE 1.

_______ liiget

KÜSIDA A06B, KUI A06A>1 :

A06B. Kui mitu Teie leibkonnaliikmetest on lapsed, st alla 18-aastased?

KUI A02<18, KUVADA SELGITUS: Kui olete ise alla 18-aastane, arvestage siin ka iseennast.

KUI LEIBKONNAS POLE ALLA 18-AASTASEID LAPSI, MÄRKIGE 0.

_____ liiget on alla 18-aastased

KÜSIDA A07, KUI A06A>1:

A07. Kas Teie leibkonnas on lapsi või täiskasvanuid, kes vajavad tegevuspiirangu, puude

või terviseprobleemi tõttu Teie abi või hooldamist?

Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te praegu aitate või hooldate seetõttu, et neil on puue,

pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende

igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage tavapärast eakohast

lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse lisahooldust või abistamist.

Abi ja hooldamine on näiteks hooldatavale toidu/ravimite toomine, toidu valmistamine, koristamine,

abistamine toas või väljas liikumisel (nt poes või arsti juures käimisel), riietumisel, pesemisel,

tervisetoimingutes (nt süstimine, haavade puhastamine jms) või rahaasjade korraldamisel.

1. Jah 2. Ei

VASTAVAD KÕIK:

A08. Kas Te abistate või hooldate praegu kedagi väljaspool oma leibkonda?

Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te aitate või hooldate seetõttu, et neil on puue,

pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende

igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage tavapärast

eakohast lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse lisahooldust või

abistamist.

Abi ja hooldamine on näiteks hooldatavale toidu/ravimite viimine, toidu valmistamine, koristamine,

abistamine toas või väljas liikumisel (nt poes või arsti juures käimisel), riietumisel, pesemisel,

tervisetoimingutes (nt süstimine, haavade puhastamine jms) või rahaasjade korraldamisel.

1. Jah 2. Ei

3

JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1), SIIS SÕNASTADA KÜSIMUS A09:

A09. Jättes kõrvale inimesed, keda Te praegu hooldate, siis kas Te olete ka kunagi varem

oma elu jooksul hooldanud kedagi kas oma leibkonnas või leibkonnast väljaspool?

JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2), SIIS SÕNASTADA KÜSIMUS:

A09. Kas Te olete kunagi varem oma elu jooksul hooldanud kedagi kas oma leibkonnas või

leibkonnast väljaspool?

SELGITUS KUVADA KÕIGILE: Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te aitasite või hooldasite

seetõttu, et neil oli puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille

tõttu oli nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage

tavapärast eakohast lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse

lisahooldust või abistamist.

1. Jah 2. Ei

A10 VASTAVAD NEED, KES KÜSITLUSE AJAL KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2):

A10. Palun hinnake, kui suur on tõenäosus, et Teil tekib järgmise 24 kuu jooksul kohustus

hakata kedagi abistama või hooldama kas oma leibkonnas või sellest väljaspool?

ÜKS VASTUS

1. Sellist kohustust ei teki 2. Tõenäosus on väike 3. Tõenäosus on keskmine 4. Tõenäosus on suur 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A11A. Kas Te tegite viimase 7 päeva jooksul (vähemalt 1 tunni) tasustatud tööd?

Arvesse läheb töötamine nii palgatöötajana, ettevõtjana kui vabakutselisena, samuti töötamine oma

pereettevõttes või talus ilma otsest tasu saamata.

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Ei

KÜSIDA A11B, KUI A11A =2:

A11B. Kas Teil on siiski töökoht, kust Te viimase 7 päeva jooksul ajutiselt puudusite või ettevõtlus, millega Te ajutiselt ei tegelenud?

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Ei

KÜSIDA A11C, KUI A11B =1:

A11C. Mis on peamine põhjus, miks Te viimase 7 päeva jooksul ajutiselt ei töötanud?

ÜKS VASTUS

1. Puhkus, sundpuhkus 2. Tööaja korraldus (töögraafik), tellimuste vähesus 3. Enda haigus, vigastus või ajutine töövõimetus 4. Pidin abistama/hooldama lähedast inimest tema terviseprobleemi või puude tõttu 5. Rasedus- ja sünnituspuhkus 6. Lapsehoolduspuhkus (saate vanemahüvitist) 7. Tööga seotud koolitus 8. Muu põhjus

4

A11_SUM:

1 = vastaja töötab (A11A=1 VÕI A11B= 1)

2 = vastaja ei tööta (A11A=2 JA A11B=2)

KÜSIDA A12-A14 KÕIGILT VASTAJATELT, KES TÖÖTAVAD (A11_SUM=1):

A12. Mis on Teie praegune peamine tööalane staatus oma töökohas (ettevõttes/ asutuses)?

ÜKS VASTUS

1. Palgatöötaja

2. Palgatöötaja(te)ga ettevõtja

3. Palgatööjõuga talupidaja

4. Üksikettevõtja

5. Palgatööjõuta talupidaja

6. Vabakutseline

7. Palgata töötaja pereettevõttes, talus

8. Tulundusühistu liige

9. Muu

A13. Mitu tundi nädalas (keskmiselt) Te oma praegusel töökohal töötate? Mõelge oma tüüpilisele töönädalale ja -koormusele ning arvestage ka ületunnitööd. ____ tundi nädalas

JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2),SIIS SÕNASTADA A14: A14. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste tõttu raske oma tööülesannetele keskenduda? JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1),SIIS SÕNASTADA A14: A14. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste või lähedase hooldamise tõttu raske oma tööülesannetele keskenduda? ÜKS VASTUS!

1. Iga päev 2. Mitu korda nädalas 3. Mitu korda kuus 4. Mitu korda aastas 5. Harvem 6. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A15. Kas Te õpite praegu tasemeõppes kas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või

kõrgkoolis?

Kui olete õpingutest ajutiselt eemal (nt akadeemilisel puhkusel, aga mitte eksmatrikuleeritud), arvestage ka

seda õppimiseks. Ärge arvestage siin huviharidusega seotud koolitusi ega kursuseid.

1 Jah 2 Ei

KÜSIDA A16 JA A17 JUHUL, KUI A15=1:

A16. Mitu tundi nädalas (keskmiselt) on Teie praegune õppekoormus? _____ tundi nädalas

5

JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2),SIIS SÕNASTADA A17:

A17. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste tõttu raske oma õppetööle keskenduda? JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1),SIIS SÕNASTADA A17: A17. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste või lähedase hooldamise tõttu raske oma õppetööle keskenduda? SELGITUS KUVADA KÕIGILE: Õppetöö all on mõeldud tasemeõpet, mitte huviharidust. ÜKS VASTUS!

1. Iga päev 2. Mitu korda nädalas 3. Mitu korda kuus 4. Mitu korda aastas 5. Harvem 6. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

VASTAVAD KÕIK:

A18. Mis on Teie praegune peamine sotsiaalne staatus?

ÜKS VASTUS

1. Töötav 2. Töötu 3. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil) 4. Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav 5. Õpilane või üliõpilane 6. Kodune või lapsehoolduspuhkusel 7. Ajateenija või asendusteenistuja 8. Muu, palun täpsustage:______________

6

PLOKK B. HOOLDAMINE

KÜSIDA K01-K02, KUI A07=1:

K01. Palun mõelge esmalt oma leibkonnaliikmele või -liikmetele, keda Te praegu abistate

või hooldate.

Mitut leibkonnaliiget kokku Te abistate või hooldate?

Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te abistate või hooldate seetõttu, et neil on puue,

pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende

igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud.

MÄRKIGE ARV:_____

K02. KUI K01=1: Kui vana see leibkonnaliige on, keda Te abistate või hooldate?

_____ aastane

KUI K01>1: Kui vanad on need leibkonnaliikmed, keda Te abistate või hooldate?

(VASTAVALT KIRJUTATUD ARVULE AVANEB KAS ÜKS VÕI ROHKEM LAHTRIT VANUSE LISAMISEKS:)

Leibkonnaliige 1: ______ aastane

Leibkonnaliige 2: ______ aastane

Leibkonnaliige 3:______ aastane

(jne.)

KÜSIDA K03-K04, KUI A08=1:

K03. Nüüd mõelge oma leibkonnast väljaspool elavatele inimestele, keda Te abistate või

hooldate.

Mitut inimest kokku Te väljaspool leibkonda abistate või hooldate?

Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te abistate või hooldate seetõttu, et neil on puue,

pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende

igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud.

MÄRKIGE ARV:_____

K04. KUI K03=1: Kui vana see leibkonnast väljaspool elav inimene on, keda Te abistate või

hooldate?

_____ aastane

KUI K03>1: Kui vanad on need leibkonnast väljaspool elavad inimesed, keda Te abistate või

hooldate?

(VASTAVALT KIRJUTATUD ARVULE AVANEB KAS ÜKS VÕI ROHKEM LAHTRIT VANUSE LISAMISEKS:)

Hooldatav 1:______ aastane

Hooldatav 2: ______ aastane

Hooldatav 3:______ aastane

(jne.)

7

KÜSIDA K05, KUI A07=1:

K05. Kas mõni Teie leibkonnas hooldatavatest inimestest vajab Teie ööpäevaringset abi või

hooldust?

See tähendab, et Te ei abista teda ainult mõnes tegevuses, mis võtab mõne tunni päevas

või nädalas, vaid aitate teda iga päev peaaegu kõigis tegevustes, vajadusel ka öösiti.

1. Jah, abistan kedagi pea kõigis tegevustes ööpäevaringselt

2. Ei, abistan kedagi mõnedes tegevustes ja mitte ööpäevaringselt

EDASISED KÜSIMUSED KÜSIDA KÕIGILT HOOLDAJATELT (KUI A07 VÕI A08=1):

K06. Hinnanguliselt kui palju tunde nädalas kokku kulub Teil kõigile abistamise-hooldamise

tegevustele kas oma leibkonnas või sellest väljaspool?

Arvestage vastamisel, et nädalas on küll 168 tundi, aga sellest osa aega kulub Teil siiski ka magamiseks

ning mõnedes tegevustes on võimalik abistada kedagi ka samaaegselt.

Kokku: ____ tundi

K07. Palun märkige kõik tegevused, milles Te kedagi oma leibkonnas või sellest väljaspool

abistate.

MÄRKIGE KÕIK SOBIVAD VASTUSED!

1. Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis

käimine, mähkmete vahetamine jms)

2. Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, koristamine, muud majapidamistööd, muru niitmine jms)

4. Ravimite, toidu ja muude kaupade hooldatavale koju toomine 5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest

väljumine ja treppidest liikumine, poodi, apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine)

6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine ühistranspordis)

7. Abistamine töötamisel või õppimisel, s.h huviharidusega tegelemisel 8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e-poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist

teenuste, toetuste või muu info leidmisel, digiallkirja andmisel, e-kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms)

9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde või kodumasinate paranduse korraldamine, uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

10. Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega suhtlemisel (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms)

11. Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele keskendumisel

12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, päevakeskustes osalemine jms)

13. Hooldatavale seltsi pakkumine, igapäevane suhtlemine, uudiste või mälestuste jagamine ja muu arutamine kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu

14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul (üksilduse, depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek)

15. Hooldatava abistamine muudes olulistes tegevustes, millistes? ______________________

8

K08A KUVADA TEGEVUSED, MILLES HOOLDATAVAT ABISTAB (MIS MÄRGITUD KÜSIMUSES K07):

K08a. Palun mõelge tegevustele, milles Te oma hooldatavat/hooldatavaid praegu abistate.

Milliste tegevuste osas ei vaja Te hooldatava abistamisel praegu täiendavat abi, milliste

puhul vajate abi osaliselt ning milliseid võiks osutada keegi teine?

MÄRKIGE VASTUS IGA TEGEVUSE KOHTA!

Ma ei vaja selle hooldustegevuse

osutamisel praegu abi

Ma vajaksin

abi osaliselt

Kogu abi

võiks osutada

keegi teine

1 Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis käimine, mähkmete vahetamine jms)

1 2 3

2 Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3

3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, koristamine, muud majapidamistööd, muru niitmine jms)

1 2 3

4. Ravimite, toidu ja muude kaupade hooldatavale koju toomine

1 2 3

5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest väljumine ja treppidest liikumine, poodi, apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine)

1 2 3

6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine ühistranspordis)

1 2 3

7. Abistamine töötamisel või õppimisel, s.h huviharidusega tegelemisel

1 2 3

8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e- poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist teenuste, toetuste või muu info leidmisel, digiallkirja andmisel, e-kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms)

1 2 3

9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde või kodumasinate paranduse korraldamine, uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

1 2 3

10 Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega suhtlemisel (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms)

1 2 3

11 Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele keskendumisel

1 2 3

12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, päevakeskustes osalemine jms)

1 2 3

13. Hooldatavale seltsi pakkumine, igapäevane suhtlemine, uudiste või

1 2 3

9

mälestuste jagamine ja muu arutamine kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu

14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul (üksilduse, depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek)

1 2 3

15. Muudes tegevustes 1 2 3

K08B KUVADA TEGEVUSED, MILLES HOOLDATAVAT EI ABISTA (MIS POLE MÄRGITUD KÜSIMUSES

K07):

K08b. Palun mõelge nüüd tegevustele, milles Te hooldatavat praegu ei abista.

Kas Teie hooldatav/hooldatavad vajaksid täiendavat abi ka nende tegevuste juures? Kui jah,

siis kas vajaksite nende hooldustegevuste osutamisel abi?

MÄRKIGE VASTUS IGA TEGEVUSE KOHTA!

Hooldatav ei vaja abi või saab teistelt juba piisavalt

abi

Ma vajaksin selle hooldustegevuse

osutamisel abi osaliselt

Kogu abi

võiks osutada

keegi teine

1 Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis käimine, mähkmete vahetamine jms)

1 2 3

2 Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3

3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, koristamine, muud majapidamistööd, muru niitmine jms)

1 2 3

4. Ravimite, toidu ja muude kaupade hooldatavale koju toomine

1 2 3

5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest väljumine ja treppidest liikumine, poodi, apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine)

1 2 3

6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine ühistranspordis)

1 2 3

7. Abistamine töötamisel või õppimisel, s.h huviharidusega tegelemisel

1 2 3

8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e- poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist teenuste, toetuste või muu info leidmisel, digiallkirja andmisel, e- kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms)

1 2 3

9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde või kodumasinate paranduse korraldamine, uute asjade või

1 2 3

10

töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

10 Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega suhtlemisel (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms)

1 2 3

11 Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele keskendumisel

1 2 3

12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, päevakeskustes osalemine jms)

1 2 3

13. Hooldatavale seltsi pakkumine, igapäevane suhtlemine, uudiste või mälestuste jagamine ja muu arutamine kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu

1 2 3

14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul (üksilduse, depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek)

1 2 3

K09. Eeltoodust tulenevalt – kui suurt koormust kokku Te seoses abistamise või

hooldamisega praegu tunnete?

ÜKS VASTUS

1. Ei tunne mingit koormust 2. Tunnen vähest koormust 3. Tunnen mõõdukat koormust 4. Tunnen suurt koormust 5. Koormus on talumatult suur

K10. Kuidas Te hindate, kas võrreldes praegusega on see hoolduskoormus Teie jaoks

12 kuu pärast …

1. väiksem kui praegu 2. sama suur kui praegu 3. suurem kui praegu 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

K11. Keda Te peamiselt terviseprobleemi tõttu abistate või hooldate?

Mõelge sellele isikule, kelle hooldamine on Teie jaoks kõige keerulisem (sõltumata sellele kuluvast

ajast).

ÜKS VASTUS

1. Partner/ abikaasa 2. Vanem (ema, isa) või ämm/äi 3. Laps (sh täisealine) 4. Õde-vend 5. Vanavanem (enda või elukaaslase) 6. Muu sugulane 7. Mittesugulane 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

11

K12. Mõeldes kogu oma hoolduskoormusele, hinnanguliselt, kui palju lisatunde nädalas Te

vajaksite teiste abi või teenuseid, et Teie hoolduskoormus tuntavalt väheneks?

Vajaksin teiste abi või teenuseid lisaks ____ tundi

K13. Kas Te olete KOV poolt määratud ametlik hooldaja ja saate hooldamise eest kohalikult

omavalitsuselt tasu (hooldajatoetust)?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Jah, olen oma leibkonnaliikme ametlik hooldaja 2. Jah, olen väljaspool leibkonda elava inimese ametlik hooldaja 3. Ei, ma ei ole ühegi enda poolt hooldatava inimese ametlik hooldaja 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

K14. Kui palju aega kulub Teil endal tavapärasel nädalal seoses kellegi hooldamisega

teenuste ja abi otsimisele, taotlemisele ja kokku leppimisele (s.t administreerimisele)?

1. Ei kulu üldse aega 2. Alla ühe tunni 3. 1–3 tundi 4. Üle 3 tunni 98. Ei oska öelda

K15. Kas Teil on üks peamine kontaktisik (näiteks sotsiaaltöötaja, teenuste juht, mõni muu

spetsialist), kes aitab Teie hooldatava jaoks teenuseid planeerida ja koordineerida?

1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda

K16. Millistest Teid kui hooldajat või Teie hooldatavat toetavatest peamistest teenustest ja

võimalustest olete teadlik (olenemata sellest, kas kasutate neid praegu või mitte)?

MÄRKIGE KÕIK TEENUSED, MILLEST OLETE TEADLIK!

1. Hooldamine üldhooldekodus (hooldatava alaline, st pikaajaline paigutamine hooldekodusse)

2. Intervallhooldus üldhooldekodus (hooldatava lühiajaline, nt nädalavahetuseks või puhkuse ajaks paigutamine hooldekodusse, et anda hooldajale "hingamisaega")

3. Hooldatava päevahoid päevakeskuses (võimalus viia hooldatav regulaarselt või lühemaks ajaks turvalisse keskkonda, sh vastav teenus nii alaealistele kui mäluhäiretega täiskasvanutele)

4. Koduteenuse nn isikuabi teenused (hooldustöötaja abistab pesemisel, riietumisel, mähkmete vahetamisel jms)

5. Koduabi teenus (hooldustöötaja toob ja/või valmistab toidu, koristab, kütab ahju või käib apteegis/ ametiasutustes)

6. Toidu kojukanne (valmistoidu toomine hooldatavale koju)

7. Pesemine väljaspool kodu (kui hooldataval puudub võimalus end kodus pesta)

8. Sotsiaaltransport (omavalitsuse korraldatud vähemalt osaliselt kompenseeritud transport arsti juurde või ametiasutusse, vajadusel koos saatja või "trepironijaga")

9. Kodukohanduse teenus või toetus (hooldatava eluruumi ümberehitus, kaldteede paigaldus, pesemisruumi kohandus jms)

12

10. Häirenuputeenus (randmel kantav nupp, mis võimaldab kukkumise või terviserikke korral koheselt abi kutsuda)

11. Sotsiaalvalveteenus (hooldatava kodus seinale asetatavad andurid jms, mis võimaldavad tuvastada kui inimene ei ole pikka aega liikunud vms ning saata kohale brigaadi, kes veendub et inimesega ei ole midagi juhtunud)

12. Õendusabi kodus (meditsiiniõe koduvisiidid: süstimine, haavahooldus, lamatiste ravi, ravimite skeemi jälgimine jms)

13. Tugiisikuteenus (juhendaja, kes motiveerib ja õpetab hooldatavat igapäevaeluga toime tulema, nt asjaajamisel või sõltuvusprobleemide korral)

14. Hooldajatoetus (igakuine toetus ametlikule hooldajale)

15. Ravikindlustus hooldamise perioodil (riigi poolt tagatud kindlustus, kui ametlik hooldaja ei tööta)

16. Hooldekodu kohatasu hüvitamine (omavalitsuse poolne osaline või täielik hooldekodu tasu maksmine, kui pere vahenditest ei piisa)

17. Omastehoolduse info ja juhised (nt vastavad veebilehed, infovoldikud jms)

18. Omastehoolduse nõustamine (nt omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt)

19. Tugigrupid hooldajatele (nõustamine vaimse tervise toetamiseks, kogemuste vahetamine).

20. Ei ole kuulnud mitte ühestki neist (VÄLISTAB EELNEVAD VASTUSED)

K17. Kas kasutaksite või olete juba kasutanud hoolduses digilahendusi (nt nutiseadmed,

häirenupud, kaugjälgimine)?

1. Jah, juba kasutan 2. Ei kasuta, aga kasutaksin võimalusel 3. Ei kasuta ega soovi kasutada 98. Ei oska öelda

K18. Kas Teil on võimalik jagada oma praegust hoolduskoormust vajadusel kellegagi,

kellele Teie või hooldatav ise ei pea selle eest maksma?

Kui inimesi, keda Te hooldate on mitu, mõelge sellele hooldatavale, kelle jaoks teil endal kulub

praegu kõige rohkem aega või kelle hooldamine on teie jaoks kõige keerulisem.

VÕIB MITU VASTUST!

1. Jah, minu enda leibkonnaliige, sugulane või tuttav abistab vajadusel tasuta 2. Jah, abistatava/hooldatava inimese sugulased või tuttavad abistavad vajadusel tasuta 3. Jah, abistatava/hooldatava inimese kohalik omavalitsus korraldab talle vajadusel tasuta

teenuseid 4. Ei, minul ega abistataval/hooldataval ei ole kedagi, kes nõustuks vajadusel teda tasuta

abistama või hooldama (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

13

K19. Kas mõni Teie hooldatav on (või olete Teie oma hooldatava tarbeks) viimase 12 kuu

jooksul kasutanud tasulisi hooldus- või tugiteenuseid või palganud selleks abilisi?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Jah, palganud teisi pereliikmeid, tuttavaid või teisi abistajaid, kellel ei ole hooldamiseks spetsiaalset ettevalmistust

2. Jah, ostnud teenust hooldajalt, terapeudilt, psühholoogilt, nõustajalt või muult vajaliku ettevalmistusega spetsialistilt

3. Jah, ostnud teenust hooldusasutuselt (päevahoid, intervallhooldus, muud kodused teenused jms)

4. Ei ole (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

KÜSIDA K20A, KUI K19=4:

K20A. Miks Te ei ole kasutanud abistamisel või hooldamisel tasulisi hooldus- või

tugiteenuseid?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Ma ei ole hooldamisel vajanud abi või teenuseid teistelt 2. Hooldatav pole nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei ole selleks piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei ole selleks piisavalt raha 5. Mul ei ole olnud aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei kata ära hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal on piinlik teistelt lisaabi või teenuseid küsida 11. Ma ei tea, kust lisaabi või teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda

KÜSIDA K20B KUI K19=1-3 EHK VASTAJA ON KASUTANUD TASULISI TEENUSEID:

K20B. Mis vajaks hooldus- või tugiteenuste osutamisel Teie hinnangul kõige rohkem parandamist?

Valige loetelust kolm peamist, milles on Teie arvates praegu kõige rohkem vajakajäämisi.

KUNI 3 VASTUST! 1. Õigeaegsus ja kättesaadavus (abi saamine vajalikul ajal; ooteajad) 2. Usaldusväärsus ja täpsus (tuleb kokkulepitud ajal; tühistamisi on vähe) 3. Pädevus ja töö kvaliteet (oskused, ohutus, abivahendite õige kasutus) 4. Lugupidav ja väärikas kohtlemine (austatakse privaatsust ja autonoomiat) 5. Suhtlus ja kaasamine (info arusaadav; teid/hooldatavat kaasatakse otsustesse) 6. Järjepidevus (püsiv kontaktisik; töötajad ei vahetu tihti) 7. Paindlikkus (võimalus kohandada kellaaegu, reageerimine ootamatutele muutustele) 8. Turvalisus (füüsiline ja emotsionaalne turvatunne teenuse osutamisel) 9. Koordineerimine (teenused “käivad koos”; üks vastutav kontakt) 10. Keele ja kultuuri sobivus (vajadusel tõlge; kultuuritundlik käitumine) 11. Muu, palun täpsustage:____________ 98. Ei oska öelda

KÜSIDA K21 ja K22a KUI K19=1-3 EHK VASTAJA ON KASUTANUD TASULISI TEENUSEID:

K21. Kokkuvõttes, kui rahul olete viimase 12 kuu jooksul saadud hooldus- või tugiteenustega?

Olen täiesti rahulolematu 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen väga rahul

98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata

14

K22a. Jätkame abistamisega kaasnevate kulude teemal.

Kui suur summa tuleb hinnanguliselt tasuda Teie hooldatava isiku hooldus- või muude

tugiteenuste või abi saamiseks ühes kuus? Mõelge nii neile teenustele ja abile, mille eest

tasute osaliselt (osa kompenseerib näiteks KOV) kui neile, mille eest tuleb tasuda

täishind.

Vastake eraldi, kui suure summa tasub hooldatav isik ning kui suure summa peate tasuma

Teie ise:

______ eurot kuus tasub hooldatav

______ eurot kuus tasun mina hooldajana

VASTAVAD KÕIK HOOLDAJAD (KUI A07 VÕI A08=1):

K22b. Kas Te olete viimase 12 kuu tasunud oma hooldatava ravimite, transpordi või

hooldus- või abivahendite eest? Palun ärge arvestage siin summasid, mida tasus

hooldatav ise.

1. Jah. Palun täpsustage, kui suure summa 12 kuu jooksul tasusite:_________ eurot

2. Ei

98. Ei oska öelda

K23. Sõltumata sellest, kas olete siiani kellegi hooldamiseks abi või teenuseid kasutanud

või mitte: kas Teie arvates on viimase 3 aasta jooksul Teie võimalused hooldus- ja

abiteenuseid kasutada …

1. paranenud 2. pole muutunud 3. halvenenud 98. ei oska öelda

K24. Kas Te olete pidanud inimeste tõttu, keda Te praegu abistate või hooldate, oma

igapäevaelus millestki loobuma (ning kui jah, siis millest)?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Olen pidanud enda pere kulutusi seetõttu vähendama 2. Olen pidanud töölt lõplikult lahkuma 3. Olen pidanud oma õpingud lõplikult katkestama 4. Olen pidanud hooldamise tõttu võtma laenu või kasutama sääste 5. Olen veetnud soovitust vähem aega koos teiste pereliikmetega 6. Olen veetnud soovitust vähem aega koos oma sõprade ja tuttavatega 7. Olen tegelenud soovitust vähem oma huvialade või hobidega 8. Olen leidnud soovitust vähem aega, et puhata või magada 9. Pole saanud piisavalt reisida (nii Eestis kui välisriigis) 10. Pole saanud piisavalt oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda) 11. Olen pidanud kolima hooldatavale lähemale 12. Olen pidanud kolima teise kohalikku omavalitsusse, kus hooldatava jaoks vajalikud teenused

ja abi on kättesaadavamad 13. Olen millestki muust pidanud loobuma või teinud midagi muud enda jaoks olulist vähem kui

soovisin. Palun täpsustage: ___________ 14. Ei ole pidanud millestki loobuma (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

15

K25A-K25B VASTAVAD NEED HOOLDAJAD, KES PRAEGU TÖÖTAVAD (A11_SUM=1) VÕI ÕPIVAD

(A15=1):

K25A. Mõeldes oma tööelule või õpingutele, kas Te olete pidanud inimeste tõttu, keda Te

praegu abistate või hooldate, tegema järgmisi asju?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Võtma hoolduspuhkust 2. Võtma nn hoolduslehe (ajutise töövõimetuslehe) 3. Vähendama töökoormust 4. Võtma tasustamata vabu päevi 5. Loobuma edutamisest või kõrgemast ja vastutusrohkemast ametikohast 6. Vahetama töökohta 7. Loobuma ajutiselt tööl käimisest 8. Hakkama tegema kaugtööd 9. Vähendama õppekoormust 10. Loobuma õppimisest või täienduskoolitusest 11. Pidanud tegema seoses tööga midagi muud, et hooldamisega toime tulla 12. Abistamine/hooldamine pole minu tööelu või õpinguid mõjutanud (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD

VASTUSEVARIANDID)

K25B. Kuivõrd Teie töökoht või õppeasutus on võimaldanud Teile vajadusel paindlikku ajakasutust, et Te saaksite tegeleda jooksvalt oma hoolduskohustustega?

ÜKS VASTUS

1. On alati võimaldanud 2. On enamasti võimaldanud 3. Ei ole enamasti võimaldanud 4. Pole üldse võimaldanud 5. Ma pole seda seni vajanud 98. Ei oska öelda

K26. Eelnevalt küsisime, kas olete pidanud hooldamise tõttu millestki loobuma. Kas aga hooldamine on Teile pakkunud ka positiivseid emotsioone ja kogemusi? Kui jah, siis palun nimetage mõned: PALUN KIRJUTAGE: _____________________________________________

K27 VASTAVAD NEED TÖÖEALISED ABISTAJAD-HOOLDAJAD, KES EI TÖÖTA (A11_SUM=2) EGA OLE

PENSIONIL (FILTER STAATUSE KÜSIMUSEST A PLOKIS):

K27. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Ütlesite, et Te praegu ei tööta. Kas Te oleksite valmis –

sobiva töökoha olemasolul – tööle asuma, kui Teie poolt hooldatava inimese/ inimeste

abivajadused oleksid kaetud teiste abistajate poolt või ametlike teenustega?

ÜKS VASTUS

1. Jah, oleksin valmis täistööajaga tööle asuma 2. Jah, oleksin valmis tööle asuma, kuid osalise tööajaga 3. Ei, ma ei ole valmis tööle asuma 98. Ei oska öelda

16

K28 VASTAVAD TÖÖEALISED ABISTAJAD-HOOLDAJAD, KES EI OLE VALMIS UUESTI TÖÖLE ASUMA VÕI EI OSKA ÖELDA (K27=3-4):

K28. Miks Te ei ole valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Tööandja ei paku sobivat paindlikku töökorraldust (nt kaugtöö, paindlik graafik jms) 2. Tööaeg ei sobi (öötöö, vahetused, ootamatult muutuv graafik jms) 3. Töökohta puudub sobiv transport 4. Pakutav töötasu on liiga madal 5. Töötingimused ei sobi (füüsiline koormus, ohutus, keskkond jm) 6. Iseenda pikaajalise terviseprobleemi, vähenenud töövõime või puude tõttu 7. Vajaduse tõttu hoolitseda laste eest (tavapärane laste hoidmine jms) 8. Vajaduse tõttu hoolitseda laste või täiskasvanute eest nende pikaajalise terviseprobleemi

või puude tõttu 9. Kardan sotsiaaltoetuste või hüvitiste vähenemist/katkemist tööle asumisel 10. Leian, et minu tööalased oskused on vananenud 11. Leian, et ma ei suuda enam läbida uueks ametiks vajalikku täiend- või ümberõpet 12. Olemasolev hoolduskorraldus (abi/teenused) ei ole piisav või ajaliselt sobiv, et saaksin

tööle asuda 13. Ma ei usu, et leian enda jaoks huvitava ja motiveeriva töö 14. Olen kaua töölt eemal olnud ega julge enam end tööle pakkuda või tööle minna 15. Muud põhjused 98. Ei oska öelda

VASTAVAD KÕIK ABISTAJAD-HOOLDAJAD:

Sõltumata sellest, kas Te praegu töötate või mitte …

K29. Kui hooldamine oleks tulevikus paremini tasustatud kui täna (nt miinimum töötasu

alammääras), siis milline oleks Teie valmisolek...

A) loobuda täiskohaga töötamisest ja jääda vaid hooldajaks hooldust vajava(te)le

inimes(te)le

1. Oleksin selleks täiesti valmis 2. Oleksin selleks pigem valmis 3. Pigem ei oleks selleks valmis 4. Üldse ei oleks selleks valmis 98. Ei oska öelda

B) vähendada oma tööaega selleks, et tegeleda rohkem hooldust vajavate inimeste

hooldamisega?

1. Oleksin selleks täiesti valmis 2. Oleksin selleks pigem valmis 3. Pigem ei oleks selleks valmis 4. Üldse ei oleks selleks valmis 98. Ei oska öelda

KÜSIDA K30, KUI K29_A = 1-2 VÕI K29_B = 1-2:

K30. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Mainisite, et oleksite valmis töötamise lõpetama või töötama

osaajaga, selleks et tegeleda rohkem hooldamisega. Kas Te oleksite sel juhul valmis

leppima väiksema sissetuleku või pensioniga tulevikus?

1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda

17

K31. Tabelis on toodud loetelu erinevatest emotsioonidest, mida iga abistaja või hooldaja

võib aeg-ajalt seoses hooldamisega tunda. Palun märkige, kui sageli Te olete viimase 30

päeva jooksul end nii tundnud?

MÄRKIGE VASTUS IGA EMOTSIOONI KOHTA

Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Pidevalt

1. Olen olnud füüsiliselt liiga väsinud, et kokkulepitud hooldustegevusi teha

1 2 3 4 5

2. Olen olnud vaimselt liiga väsinud, et kokkulepitud hooldustegevusi teha

1 2 3 4 5

3. Olen tundnud, et hooldamine on kahjustanud minu tervist

1 2 3 4 5

4. Olen tundnud süütunnet, et ma ei ole hooldatavat piisavalt aidanud

1 2 3 4 5

5. Olen tundnud seoses hooldamisega ebakindlust, mida teha

1 2 3 4 5

6. Olen tundnud end hooldamise ajal või hooldatavaga koos olles pinges

1 2 3 4 5

7. Olen tundnud, et ei saa hooldamise tõttu ise piisavalt oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda jms)

1 2 3 4 5

8. Olen tundnud end hooldaja rollis n-ö lõksus

1 2 3 4 5

9. Olen tundnud, et hooldatav ei ole nõus abi ega hooldust vastu võtma kelleltki teiselt peale minu

1 2 3 4 5

K32. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul enda hooldatava isiku poolt kogenud...?

MÄRKIGE KÕIK, MIDA OLETE KOGENUD

1. füüsilist agressiooni (nt tõukamine, löömine) 2. verbaalset alandamist 3. ähvardamist 4. olukordi, kus tundsite end hooldatava tõttu ebaturvaliselt 5. Midagi muud ebameeldivat, mida? _________________ 6. Ei ole kogenud midagi eeltoodutest (VÄLISTAB MUUD VARIANDID)

KUI K32=1-5, KÜSIDA K33:

K33. Kas Te otsisite juhtunu pärast abi?

1. Jah 2. Ei, sest ma ei teadnud, kuhu pöörduda 3. Ei, kuigi ma teadsin, kuhu pöörduda

18

K34. Kas Te osalete praegu mõnes omastehooldajate tugigrupis või kogukonnas (sh

veebipõhises), kus jagatakse kogemusi ja pakutakse vastastikust tuge?

Arvestage nii silmast-silma gruppe kui ka veebikogukondi ja sõnumirakenduste gruppe (nt

Facebooki grupid, WhatsApp, Telegram, Signal, Discord, foorumid) ning videokoosoleku

platvorme (Zoom, Google Meet, Microsoft Teams).

ÜKS VASTUS

1. Jah, osalen mõnes sellises tugigrupis/ kogukonnas 2. Ei osale, kuid oleksin sellest huvitatud 3. Ei osale, kuna ma ei vaja seda

K35. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud mõnel lähedaste abistajatele või

hooldajatele mõeldud koolitusel või kursusel?

1. Jah 2. Ei, kuigi tundsin selleks vajadust 3. Ei, sest ma ei tundnud selleks vajadust

KÜSIDA K36, KUI K35=2:

K36. Mis takistas Teil lähedaste abistajatele või hooldajatele mõeldud koolitusel või

kursusel osalemist?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Ei olnud aega hoolduskohustuste tõttu

2. Teenus/abi puudus hooldamisel

3. Ajakava ei sobinud (kellaajad/pikkus)

4. Liiga kallis

5. Liiga kaugel / raskused transpordiga

6. Puudus info sobivate koolituste/kursuste kohta

7. Veebiosalemiseks puudusid oskused/tehnika/internet

8. Sisu ei sobinud minu vajadustega

9. Keelebarjäär

10. Minu tervis/heaolu ei võimaldanud

11. Varasem negatiivne kogemus

12. Muu, täpsustage: ______

98. Ei oska öelda

KÜSIDA K37, KUI K35=1:

K37. Kas nendest koolitustest või kursustest on Teile teiste abistamise või hooldamise

kergendamiseks abi ja tuge olnud?

ÜKS VASTUS

1. Jah, suurel määral 2. Jah, mõningal määral 3. Pigem mitte 4. Üldse mitte 98. Ei oska öelda

K38. Millised koolitused ja teave on/ oleks Teie jaoks kõige olulisemad, et toetada Teid

senisest enam teiste abistamise ja hooldamisega toimetulekul?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Praktilised teadmised hooldustoiminguteks 2. Teadmised või eneseabitehnikad, kuidas hooldajana toime tulla iseenda ülekoormuse,

stressi, meeleolulanguse, ärevuse või negatiivsete mõtetega

19

3. Teadmised ja tehnikad, kuidas toetada hooldatava toimetulekut stressi, ärevuse, meeleolulanguse või negatiivsete mõtetega

4. Teadmised abistaja/ hooldaja õigustest ja abi saamise võimalustest 5. Teadmised hooldatava õigustest ja abi saamise võimalustest 6. Teadmised hooldatava juriidiliste toimingute teostamisest, (nt hooldatava esindamine,

varaga seotud toimingud jms) 7. Teadmised hooldatava diagnoosi(de) spetsiifikast (sh haiguse progresseerumine,

rehabilitatsiooni võimalused, tuleviku väljakutsed jms) 8. Töö ja hoolduse ühitamine (puhkused, paindlik töö, õigused) 9. Muud koolitused või teave, mis? ________________ 10. Ma ei tunne praegu vajadust selliste koolituste/teabe järele (VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD

VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

PLOKK C. VALMISOLEK KASUTADA TASULISI ABISTAMIS- VÕI

HOOLDUSTEENUSEID

VASTAVAD KÕIK PRAEGUSED ABISTAJAD-HOOLDAJAD (PLOKK A ANDMETEL), KES EI KASUTA

SELLEKS TASULISI TEENUSEID (PLOKK B ANDMETEL):

K39A. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Ütlesite, et Te abistate või hooldate kedagi ega ei kasuta

selleks tasulisi teenuseid. Kas Te oleksite aga tulevikus huvitatud kasutama teiste

inimeste või hooldusasutuste poolt pakutavaid tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid,

et oma hoolduskoormust vähendada?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Jah, kui neid pakub mõni tuttav või pereliige 2. Jah, kui neid pakub mõni teine inimene, kellel on abistamiseks/hooldamiseks vastav

ettevalmistus 3. Jah, kui neid pakub mõni selleks loodud asutus või ettevõte 4. Ei, ma ei ole huvitatud sellest, et tulevikus kasutada tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid

(→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska praegu öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

KÜSIDA K39B, KUI K39A=4 VÕI 5:

K39B. Miks Te ei ole huvitatud tulevikus kasutama tasulisi abistamis-või hooldusteenuseid,

et oma hoolduskoormust vähendada?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Ma ei vaja tõenäoliselt hooldamisel tasulist abi ega teenuseid

2. Hooldatav ei pruugi olla nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei pruugi selleks olla piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei pruugi selleks olla piisavalt raha 5. Mul ei pruugi olla aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei pruugi katta hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal oleks piinlik teistelt abi küsida 11. Ma ei tea, kust neid teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

20

K40A VASTAVAD KÕIK, VÄLJA ARVATUD PRAEGUSED ABISTAJAD-HOOLDAJAD:

K40A. Kui Teil peaks tulevikus tekkima vajadus abistada või hooldada mõnda inimest kas

oma leibkonnas või väljaspool leibkonda - kas Te oleksite huvitatud kasutama selleks

teiste inimeste või hooldusasutuste poolt pakutavaid tasulisi abistamis- või

hooldusteenuseid, et oma hoolduskoormust vähendada?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Jah, kui neid pakub mõni tuttav või pereliige 2. Jah, kui neid pakub mõni teine inimene, kellel on abistamiseks/hooldamiseks vastav

ettevalmistus 3. Jah, kui neid pakub mõni selleks loodud asutus või ettevõte 4. Ei, ma ei ole huvitatud sellest, et tulevikus kasutada tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid

(→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska praegu öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

KÜSIDA K40B, KUI K40A=4 VÕI 5:

K40B. Miks Te ei ole huvitatud tulevikus kasutama tasulisi abistamis-või hooldusteenuseid,

et oma võimalikku hoolduskoormust vähendada, kui see peaks tekkima?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Ma ei vaja tõenäoliselt hooldamisel tasulist abi ega teenuseid

2. Hooldatav ei pruugi olla nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei pruugi selleks olla piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei pruugi selleks olla piisavalt raha 5. Mul ei pruugi olla aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei pruugi katta hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal oleks piinlik teistelt abi küsida 11. Ma ei tea, kust neid teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID)

K41 VASTAVAD KÕIK, KES PRAEGU VÕI VAREM OMA ELUS ON KEDAGI ABISTANUD-HOOLDANUD:

K41. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta ühest kohalikust

omavalitsusest teise (sh registreerinud elukohavahetuse ka rahvastikuregistris) selleks,

et saada teisest omavalitsusest Teie hooldatava vajadustele paremini vastavaid

sotsiaalteenuseid?

KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE SIIN ARVESSE!

1. Jah

2. Ei

K42 VASTAVAD KÕIK:

K42. Kas olete teadlik, et alates 2022. a kevadest on kohalikul omavalitsusel kohustus abi

või hooldust vajavate isikute osas välja selgitada, kes on nende mitteametlik hooldaja

ning kuivõrd ta vajab hooldamisel tuge?

1. Jah, olen teadlik

2. Ei, kuulen sellest esimest korda

21

KÜSIDA K43 KUI VASTAJA ON PRAEGU VÕI ON VAREM OLNUD KELLEGI ABISTAJA-HOOLDAJA

(A07=1 VÕI A08=1 VÕI A09=1):

K43. Kas olete hooldajana saanud kohalikult omavalitsuselt (KOV-ilt) hoolduskoormuse

leevendamiseks abi? Siin ei mõelda rahalist abi, vaid hoolduskoormust vähendavate

teenuste pakkumist.

1. Olen KOV-ilt abi saanud 2. Olen KOV-i poole pöördunud, kuid ei ole abi saanud 3. Ei ole KOV-i poole pöördunud, kuigi oleksin abi vajanud 4. Ei ole abi vajanud

PLOKK D. TERVIS JA OSALEMINE ÜHISKONNAELUS

VASTAVAD KÕIK:

T01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt? 1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata

T02. Kas Teie tervis on viimase 12 kuu jooksul varasema ajaga võrreldes…

ÜKS VASTUS

1. muutunud oluliselt paremaks 2. muutunud mõnevõrra paremaks 3. jäänud samaks 4. muutunud mõnevõrra halvemaks 5. muutunud oluliselt halvemaks 98. Ei oska öelda

T03. Kas Teil endal on mõni krooniline füüsiline või vaimne terviseprobleem?

Kroonilise all mõeldakse probleeme, mis on kestnud või kestavad eeldatavasti kauem kui 6

kuud.

1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

T04. Kas rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu

piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad?

Kas ütleksite, et olete olnud...

ÜKS VASTUS!

1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

22

T05. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue?

1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KUI ON TUVASTATUD PUUE (T05=2), SIIS KÜSIDA T06 JA T07:

T06. Milline on Teil ametlikult tuvastatud puude raskusaste?

ÜKS VASTUS

1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

T07. Millised puudeliigid on Teil ametlikult tuvastatud?

VÕIMALIK MITU VASTUST!

1. Liikumispuue 2. Nägemispuue 3. Kuulmispuue 4. Keele- ja kõnepuue 5. Psüühikahäire 6. Vaimupuue 7. Muu puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA T08 KUI T05=1 (EI OLE AMETLIKKU PUUET):

T08. Kas Te olete ise kunagi endale taotlenud ametlikult puude raskusastme tuvastamist? 1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA T09 JA T10 KUI T05=2 (ON AMETLIK PUUE) JA T08=2:

T09. Mis oli peamiseks põhjuseks, miks Te taotlesite endale puude raskusastme tuvastamist? 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetus 2. Puude tuvastamine oli eelduseks mõne sotsiaalteenuse saamiseks 3. Puuetega inimestele seadusega pakutavad soodustused (tasuta ühistransport,

parkimiskaart vms) 4. Muu põhjus: palun täpsustage ________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

T10. Kui lihtne või keeruline puude raskusastme tuvastamise taotlemine Teie hinnangul oli?

1. Väga lihtne 2. Lihtne 3. Keeruline 4. Väga keeruline

98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

23

Edasi jätkame väsimuse ja emotsionaalse enesetunde küsimustega.

T11. Kui tihti Te olete viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust?

1. Peaaegu alati 2. Üsna tihti 3. Mõnikord 4. Harva 5. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda

T12. Kui palju on Teil praegu lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni

raske isiklik probleem?

ÜKS VASTUS

1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

T13. Kokkuvõttes - kui Te kaalute kõiki asjaolusid oma elus, kui rahul Te oma eluga praegu

olete?

Olen täiesti rahulolematu 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen väga rahul

98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata

Räägime ka lühidalt Teie enda tulevikuks valmistumisest, mõeldes enda võimalikule

kõrvalabi vajadusele ja/või vananemisele.

T14. Kui mures Te olete, et vanaduspäevil või abivajaduse tekkimisel ei ole Teie sissetulek

piisav selleks, et ise tasuda erinevate hooldusteenuste eest kas eraisikust abistajale või

hooldusteenuseid pakkuvale asutusele?

Ei ole üldse mures 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen äärmiselt mures

98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata

T15. Kuidas Te olete mõelnud finantseerida enda abistamist või hooldamist, kui peaksite

tulevikus seda vajama (või juba vajate)?

VÕIB MITU VASTUST!

1. Minu lapsed aitavad mind rahaliselt 2. Minu partner, teised sugulased või sõbrad aitavad mind rahaliselt 3. Kogun/kogusin ise sääste, et vajalikke teenuseid osta (sh pensonisambad) 4. Hoolduskindlustuse abil, kui see kehtestatakse 5. Erakindlustuse abil 6. Kohalik omavalitsus peab tagama vajalikud hooldusteenused 7. Riik peab tagama vajalikud hooldusteenused 8. Muu võimalus, mis? _______________________ 9. See teema huvitab mind, kuid ma ei ole jõudnud sellele veel mõelda 10. See teema ei huvita mind praegu

24

T16. Kui Te ise peaksite tulevikus iseseisvaks toimetulekuks abi või hooldamist vajama, siis

kellelt Te eelistaksite seda saada?

ÜKS VASTUS

1. Ainult oma lastelt või teistelt lähedastelt 2. Suuremas osas oma lastelt või lähedastelt, aga teatud määral ka teistelt isikutelt või

asutustelt 3. Suuremas osas teistelt isikutelt või asutustelt, aga teatud määral ka oma lastelt või

lähedastelt 4. Ainult teistelt isikutelt või asutustelt 5. Muu võimalus, mis? _______________________ 98. Ei oska öelda

Viimased küsimused puudutavad Teie majanduslikku toimetulekut.

T17a. Palun öelge, mis on Teie leibkonna (kui elate üksinda, siis Teie enda) tavaline

netosissetulek ehk keskmine kättesaadud summa eurodes ühes kuus, kõigi

leibkonnaliikmete peale kokku? Arvestage sissetuleku sisse ka erinevad toetused,

stipendiumid, pensionid jne.

Leibkonna kuu netosissetulek:_______

_______ eurot 00 – Igasugune sissetulek puudub

98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

JUHUL, KUI T17a=98 VÕI 99, SIIS KÜSIGE T17B:

T17B. Esitame vastamise hõlbustamiseks Teile ka vahemikud. Millisesse vahemikku jääb

Teie leibkonna netosissetulek ühes kuus?

1. Kuni 450 eurot 2. 451-800 eurot 3. 801-1150 eurot 4. 1151-1500 eurot 5. 1501-1900 eurot 6. 1901-2300 eurot 7. 2301-3000 eurot 8. 3001-4000 eurot 9. 4001-5000 eurot 10. 5001-6000 eurot 11. Üle 6000 euro 12. Igasugune sissetulek puudub 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

T18. Mõeldes oma leibkonna kogusissetulekule, kuidas Teie leibkond tuleb/ Te tulete

vajalike kulutuste tegemisel ots otsaga kokku?

1. Suurte raskustega 2. Raskustega 3. Mõningate raskustega 4. Üpriski hõlpsalt 5. Hõlpsalt 6. Väga hõlpsalt 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

25

SUUR AITÄH VASTAMISE EEST!

VEEB: Kui Te soovite antud teemadel veel midagi lisada, siis palun kirjutage see siia:

TELEFON / F2F: Kas soovite antud teema kohta veel midagi lisada või kommenteerida?

_____________________________________________________________________

Lisa2. Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele

Lugupeetud /inimese nimi/,

Kutsume Teid osalema Elanikkonna hoolduskoormuse uuringus. Uuringut rahastavad

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on

kooskõlastanud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsioon.

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega

ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste alusel hindab

Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad.

Sobite küsitluses osalema ka siis, kui Te hooldamisega kokku ei puutu. Olete uuringu valimisse

sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis on esindatud inimesed

erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 8000 inimest. Teie isikuandmeid ei seota

Teie poolt küsitluses antud vastustega.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis.

Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 15 minutit (kui Te tegelete oma lähedase hooldamisega,

kuvatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega kuni 30 min). Uuringule vastanute vahel

loositakse välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab jätta

ankeedi lõpus, need kustutatakse peale loosimise läbiviimist).

Küsimustik avaneb siit:

LINK

Palume küsimustikule vastata inimesel, kellele saadeti kutsekiri. Juhul, kui nimetatud inimene

küsimustikku ise täita ei saa, võib tema eest küsimustikule vastata ka tema pereliige või hooldaja. Sel

juhul palume märkida vastused (sh taustaandmed, nagu sugu, vanus, rahvus jms.) sellest inimesest

lähtuvalt, kellele kutsekiri saadeti.

Palume täita küsimustiku hiljemalt ... augustil. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib

Teiega septembris ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni- või silmast-silma

intervjuu.

Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav!

Ette tänades,

Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected])

Turu-uuringute AS

Juhul, kui Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin:

KEELDUMISE LINK

Uuringu (sh isikuandmete töötlemise ning andmekaitse) kohta saab täiendavat infot veebilehelt

https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt (+372)

585 29 702.

Lisa 3. Küsimustiku kutsekiri 16-17-aastastele

Lugupeetud lapsevanem,

Kutsume Teie last /lapse nimi/ osalema Elanikkonna hoolduskoormuse uuringus. Uuringut

rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond ning seda viib läbi Turu-uuringute AS.

Uuringu on kooskõlastanud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsioon.

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega

ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste alusel hindab

Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad.

Teie laps sobib küsitluses osalema ka siis, kui ta ise kedagi ei hoolda. Uuringu valim moodustati

Rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste elanike andmetest. Valimisse võetud 16-17-

aastaste inimeste poole pöördutakse nende vanemate vahendusel. Kokku küsitletakse umbes 8000

inimest. Teie lapse isikuandmeid ei seota tema poolt küsitluses antud vastustega.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Nii Teil (lapsevanemana) kui Teie lapsel on õigus osalemisest

keelduda. Kui olete nõus oma lapse osalemisega selles uuringus, palume käesolev uuringukutse

talle edasi saata.

Uuringus osalemiseks tuleks lapsel täita küsimustik veebis. Küsimustiku täitmine võtab aega

keskmiselt 15 minutit (kui vastaja tegeleb oma lähedase hooldamisega, kuvatakse talle lisaküsimused

ning vastamine võib võtta aega kuni 30 min). Uuringule vastanute vahel loositakse välja kümme 50-

eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab jätta ankeedi lõpus, need

kustutatakse peale loosimise läbiviimist).

Küsimustik avaneb siit:

LINK

Palume täita küsimustiku hiljemalt ... augustil.

Loodame, et nõustute oma lapse osalemisega selles uuringus ning et see on tema jaoks meeldiv ja

huvitav!

Ette tänades,

Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected])

Turu-uuringute AS

Juhul, kui Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin:

KEELDUMISE LINK

Uuringu (sh isikuandmete töötlemise ning andmekaitse) kohta saab täiendavat infot veebilehelt

https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt (+372)

585 29 702.

Lisa 4. Telefonipöördumise tekst

Tere päevast/õhtust!

Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on ....

Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Elanikkonna hoolduskoormuse uuringut. Uuringu

eesmärk on selgitada, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas

mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-

aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kes hooldamisega kokku ei puutu.

Olete valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Saatsime Teile mõne nädala eest e-

postiga ka kutse uuringus osalemiseks. Kas ma räägin /inimese nimi/? KUI EI, SIIS TÄPSUSTAGE:

Sooviksime küsitleda just seda inimest, kuna tema on valimisse võetud. Juhul, kui ta ise vastata ei saa,

võib tema eest vastata ka keegi teine, nt tema pereliige või hooldaja. Sel juhul palume anda vastused

sellest inimesest lähtuvalt, kes on valimisse võetud.

Teie kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota küsitluses antud vastustega.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu ankeedile on võimalik vastata veebis, telefoni teel või

silmast-silma. Ankeedile vastamine võtab aega keskmiselt 15 minutit. Kui Te tegelete oma lähedase

hooldamisega, kuvatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem.

Uuringule vastanute vahel loosime välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises

osalemiseks saab anda ankeedi lõpus). Uuringu tulemused avalikustatakse 2027. aasta alguses

Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute

AS-i veebilehelt turu-uuringute.eu

Kas sooviksite saada uuringu ja andmekaitse kohta täpsemat infot? KUI JAH: Elanike

hoolduskoormuse uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust

hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad.

Sotsiaalministeeriumi volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu-

uuringute AS. Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti

aadress ja telefoninumber) ainult kontaktivõtuks, et saata uuringukutse või viia läbi intervjuu. Uuringu

andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks.

Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed anonümiseeritud failina, mis ei

võimalda vastajaid tuvastada ning mida säilitatakse tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil.

Kui otsustate pärast küsitluse toimumist, et Teie vastused tuleks kustutada, on Teil võimalik sellest

soovist meile teada anda kuni 8. oktoobrini, teavitades uuringu küsitlusjuhti kirjalikult (saates e-kirja

aadressile [email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste

kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine ja vastuste kustutamine enam

võimalik.

Kas oleksite nõus selles uuringus osalema?

 Jah, soovin vastata veebi teel – TÄPSUSTAGE, KAS VAJALIK ON UURINGUKUTSE UUESTI SAATA

JA MÄRKIGE ÜLES E-POSTI AADRESS

 Jah, soovin vastata telefoni teel – VIIGE LÄBI INTERVJUU VÕI LEPPIGE KOKKU SELLEKS SOBIV

AEG

 Jah, soovin vastata silmast-silma - TEIEGA VÕTAB PEAGI ÜHENDUST SILMAST-SILMA

KÜSITLEJA, ET KOHTUMINE KOKKU LEPPIDA

 Ei – TÄNAGE JA LÕPETAGE

Lisa 5. Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses

TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES):

Küsitluses osalemiseks on vajalik Teie kinnitus, et olete tutvunud küsitluse eesmärkide ja

metoodikaga, sh isikuandmete töötlemise viisiga ning olete nõus osalema.

 Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti

elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused

inimeste igapäevaelu. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

 Sotsiaalministeeriumi tellimusel/volitusel viib uuringu küsitlustöid läbi ning andmeid töötleb

Turu-uuringute AS.

 Olete valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Selles uuringus

kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti aadress ja

telefoninumber) ainult Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks

kontaktivõtuks telefoni teel, et meenutada ankeedi täitmist või viia läbi intervjuu. Uuringu

andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad küsitlusandmed

anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse küsitlusandmed

anonümiseeritud failina, mida säilitatakse tähtajatult tähtajatult edasise statistilise analüüsi

eesmärgil.

 Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata

Teie jaoks ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik

taotleda oma vastuste kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni

08.10.2026) teavitades sellest uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]).

Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole

vastajate tuvastamine enam võimalik.

 Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2027. aasta alguses

Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee

 Uuringu kohta saab lisainfot veebilehelt https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt

[email protected], ja telefonilt 585 29 702.

Teadliku nõusoleku kinnitus:

MÄRKIGE RISTIGA:

[ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh

sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema.

[ ] Ma ei soovi uuringus osaleda

Lisa 6. Uuringut tutvustan info Turu-uuringute AS-i veebilehele

Tekst infokastikesse: Turu-uuringute AS viib 2026. aasta augustist oktoobrini

läbi Elanike hoolduskoormuse uuringut. Rohkem infot leiate siit: link

Tekst, mis avaneb lingi all: Turu-uuringute AS viib 2026. aasta augustist oktoobrini läbi Elanike

hoolduskoormuse uuringut. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste

hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste

alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised

tegevussuunad. Eelmine sarnane uuring toimus aastal 2022; raport on leitav siit:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

12/Elanikkonna%20hoolduskoormuse%20uuring%202022.pdf

Uuringu kirjeldus

Uuringu käigus küsitletakse umbes 8000 Eesti elanikku vanuses 16 ja üle selle. Uuringu valim on

moodustatud juhuvalikuga Rahvastikuregistrist. Valimisse päriti 96 000 Eesti elaniku andmed (nimi, e-

posti aadress, telefoninumber, sugu, vanus, emakeel, regioon, asulatüüp). Valimi väljastamiseks

Rahvastikuregistrist on andnud loa Siseministeerium.

E-posti aadressi olemasolul saadetakse valimisse võetud inimestele esmalt e-postiga välja kutsekiri

uuringus osalemiseks. Juhul, kui valimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta ega teavita

keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Madalama vastamisaktiivsusega

rühmadega võetakse peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakti ka telefoni teel, et meenutada

ankeedi täitmist ning pakkuda alternatiivina välja võimalust vastata küsitlusele telefoni teel või

silmast-silma. Juhul, kui valimisse võetud inimene avaldab soovi vastata silmast-silma, antakse tema

kontaktandmed edasi silmast-silma küsitlejale, kes lepib temaga telefoni teel kokku intervjuuks

sobiva aja ning koha, ning viib intervjuu läbi silmast-silma kohtumisel.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu tulemused on tõepärased ainult sel juhul, kui osalevad

võimalikult paljud kutse saanud inimestest. Seega loodame, et valimisse sattudes leiate võimaluse

uuringule vastata, kuna iga osaleja panus on väga oluline!

Uuringule vastanute vahel loositakse välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid

loosimises osalemiseks saab jätta ankeedi lõpus).

Kui saite kutse uuringus osalemiseks, on osalemise eeltingimuseks Teie kinnitus sellele, et olete

uuringu eesmärkide ja metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega. Juhul,

kui täidate ankeedi veebis, tuleb vastav kinnitus märkida ankeedi alguses. Telefoni- ja silmast-silma

intervjuu puhul küsib Teie nõusolekut küsitleja.

Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks ebamugavatele küsimustele või

küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste kustutamist uuringu andmebaasist

kuni 08.10.2026, teavitades sellest uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]).

Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole

vastajate tuvastamine enam võimalik.

Kui olete saanud kutse uuringus osalemiseks, kuid soovite osalemisest keelduda, on sellest võimalik

anda teada kas uuringu veebikeskkonnas, võttes kontakti kutsekirjas toodud e-maili aadressil

([email protected]), telefoninumbril 585 29 702 või andes keeldumisest teada Teiega

kontakti võtnud küsitlejale.

Isikuandmete töötlemine

Valimisse sattunud inimeste andmete kaitse on meie jaoks oluline. Uuringu andmeid kogutakse

ühiskonna huvist lähtuvalt, järgides kõiki andmekaitse seadusi ja häid tavasid. Uuringu teostamise ja

isikuandmete töötlemise õiguslik alus on teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus. Uuringu

läbiviimine on kooskõlastatud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsiooniga.

Sotsiaalministeeriumi volitusel töötleb antud uuringu läbiviimisel isikuandmeid Turu-uuringute AS.

Selles uuringus kasutatakse valimiisikuid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti

aadress ja telefoninumber) ainult uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel

hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et ankeedi täitmist meelde tuletada või viia läbi intervjuu.

Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad

küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed

anonümiseeritud failina, mis ei võimalda vastajaid otseselt tuvastada ning mida säilitatakse

tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil.

Kõigi uuringus osalejate anonüümsus tagatakse – tellijale ei edastata vastaja nime ega muid

kontaktandmeid, samuti ei seostata ühtegi vastust vastaja isikuga (tulemusi analüüsitakse suuremate

gruppide kaupa). Peale küsitlustööde lõppu (hiljemalt 09.10.2026) kõigi uuringus osalenute

kontaktandmed kustutatakse.

Uuringu valimisse sattunud inimestel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel. Samuti on

võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul

kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale

09.10.2026) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate

vastuste kustutamine enam võimalik.

Lisainfo isikuandmete töötlemise ja andmekaitse kohta on leitav siit:

https://turu-uuringute.eu/vastajale/andmekaitse

Andmekaitse küsimustes on võimalik esitada päringuid ja kaebusi Eesti Andmekaitse Inspektsioonile

([email protected]).

Uuringu tulemused avaldatakse 2027. aasta alguses Sotsiaalministeeriumi veebilehel sm.ee

Loodame, et võtate uuringust osa, kui saite kutse uuringus osalemiseks! Täname Teid juba ette!

Täpsem info:

Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected])

Uuringujuht Vaike Vainu (tel. 585 29 709, e-mail: [email protected])

1

Lisa nr 7

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu 2026 (edaspidi – uuring) andmetöötluse eesmärk,

seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning

tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Sotsiaalministeeriumi kui uuringu

tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava uuringu raames füüsiliste isiklike

aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineks automaatsel isikuandmete

töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil

põhinevaid otsuseid, millel oleksid füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis

samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2)

pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi

tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete

töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis

sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult

vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis unikaalne

ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole isiku otsest

tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks olnud

valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud andmeid

enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi detailne

kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 ja 10.

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte

poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike

turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise

organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele

(Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse

infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele.

Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c)

on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on

turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata

kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja

pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid

töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel

intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

1 2 Madal Isikustatud andmeid

ei tohi kasutada kogu

organisatsioonis, vaid

üksnes kindlate

eesmärkide

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

seoses isikuandmete töötlusega,

2

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

saavutamiseks selleks

volitatud isikute poolt

ja kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

kui töötajale on vastav

tööülesanne määratud.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste ja

turvameetmete kaudu

andmete töötlemise

riskide maandamise

(vt meetmete selgitusi

lisaks).

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid kokkulepitud,

konkreetseks isikuandmete

töötlemiseks volitatud töötaja.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange)

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel sõlmib vastutav töötleja

volitatud töötlejaga

hankelepingu, milles esitatakse

kõik asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 28 lõikes 3 sätestatust

lähtudes või lepitakse muul moel

täpsem andmevahetus kokku

(lähtudes teaduruuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, mille lõppemisel isikuandmed

kustutakse (vt Taotluse punkt 8), on mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb

vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult

krüpteeritud kujul või paroolidega kaitstud turvalises keskkonnas, samuti on

andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada

vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele

isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete

tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Lisa 8

Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste

turvameetmete kirjeldamise ankeet

Turu-uuringute AS

1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine

1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise

ruumidesse on tagatud juhendite,

eeskirjade, korralduste ja käskkirjade

järgimisega ning ligipääsu andmist,

võtmist ja muutmist fikseeritakse

kirjalikult?

On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset

kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise

kohta ei peeta.

1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te)

ja/või tehniliste töötajate pääs

isikuandmete töötlemise ruumidesse?

Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse

töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus

isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud

konfidentsiaalsuskohustuse leping

1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide

kohta kehtib alati nn „suletud uste ja

akende poliitika“ (st ruumi uksed on

lukustatud ning aknad on suletud, kui

kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel

väljumisel)?

Jah, alati

1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist

ning teistest avalikest ruumidest

puudub pääs ilma volituseta isikutel

isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatesse ruumidesse?

Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees

ei ole, siis kindlasti lukus)

Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või

distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba

(kiip)kaart) rakendamisega

1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid on varustatud

valvesignalisatsiooniga ning on

kontrolli all ka peale tööaja lõppu?

Jah

1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid, on varustatud

tuletõrjesignalisatsiooniga?

Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas

2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine

2.1 Milliseid andmekandjaid Te

kasutate isikuandmete töötlemisel?

Valida võib mitu vastusevarianti

Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul

andmekandjad

2.2 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega paberdokumente?

Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne

2.3 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega teisaldatavaid

andmekandjaid (CD/DVD, USB

mälupulk, mälukaart, väline

kõvaketas vms)?

Neid ei kasutata

2.4 Kas kasutate viirus- ja

nuhkvaratõrje programme?

Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks

kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja

viiruste efektiivse tuvastamise

WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel

Avirat

2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või

kolmanda poole võrguga on

tagatud …..

Ruuteri või tulemüüri kasutamisega

Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja

viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks)

2.6 Kas on olemas infosüsteemi

andmete varukoopiate tegemise

alane strateegia?

Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt

3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine

3.1 Te töötlete digitaalkujul

isikuandmeid………

Märkige ära kõik vastusevariandid,

mis Teie süsteemi kohta kehtivad

Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh

server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS

kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne

varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid

pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse.

Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult

lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses

arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul

ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja

ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti

BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste –

kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas

aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud

registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest

lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver,

mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on

isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

3.2 Millise rakendustarkvaraga Te

isikuandmeid töötlete?

(Palume esitada informatsiooni,

mis puudutab vaid isikuandmete

töötlemist)

Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja

tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS,

LibreOffice jms)

3.3 Kas on tagatud digitaalsete

isikuandmete algandmete kaitse, st

usaldatavuse?

Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse

andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis

peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid

lisas, muutis, vaatas või kustutas.

3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk

kasutaja autentimiseks kasutatakse

turvamehhanisme?

Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja

parool

3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse

reeglid?

Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid

3.6 Kas on kindlaks määratud,

millistele andmetele omavad

erinevad kasutajad ligipääsuõigust?

Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks

vajalikele andmetele

3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga

ühenduse katkemine, kui seda

teatud aja vältel ei kasutata (nt 5

minuti jooksul)?

Jah

3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei

võimalda uusi sisenemiskatseid ja

lukustab kasutajatunnuse, kui

ebaõnnestunud sisenemiskatsete

arv ületab teatud piiri (nt kui on

parooli sisestatud 3 korda valesti)?

Jah

3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud

kanaleid

3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks

kasutate pilvandmetöötlust?

Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete

varundamiseks, mitte töötlemiseks.

Kui kasutate pilvandmetöötlust

3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te

kasutate?

Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon

3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki

kasutatakse?

Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara,

operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab

pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud

andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes

arvutites.

3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse

kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie

ja teenuse pakkuja (volitatud

töötleja) suhe?

Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk

lõppkasutaja litsentsileping)

3.14 Nimetage pilvandmetöötluse

teenuse pakkuja asukoha riik.

Iirimaa, Rootsi kuningriik

3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja

tagab piisava andmekaitse taseme

(vt taotluse küsimus 9)?

Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme.

4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele

ja millised isikuandmed edastati

4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid

kolmandatele osapooltele edastate?

Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende

edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud

vastav juurdepääsuliides

4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid

paberdokumente ja teisaldatavaid

andmekandjaid transporditakse (nt

töötlemiskoha muutumisel,

kolimisel või erinevate

töötlemiskohtade vahel vms)?

Neid ei transpordita

4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja

milliseid isikuandmeid edastate?

Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse

vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja

millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel

oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel)

5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade

kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine)

5.1 Millisele andmekandjale või

süsteemile Teie infosüsteemi

isikuandmetest varukoopia

tehakse?

Incremental backup koos erinevate versioonide

haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites

5.2 Kuidas on korraldatud varundatud

andmete (koopiate) turvaline

hoidmine?

Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites

(S3)

5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid

sisaldavaid paberdokumente?

Paberdokumente ei töödelda

5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava,

juhuks kui infosüsteemi

(andmekogu) töö on häiritud või on

katkenud pikemaks perioodiks (üle

24 tunni) ning kas on olemas

infosüsteemi töö (andmekogu

algseisu) taastamise kava?

Jah

6. Muud

6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele

juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded

ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks

mittevajalikele isikuandmetele

Jah

6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel

kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse,

tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni,

valmistaja nime ja kontaktandmed

Jah

6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb

vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete

edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki

Jah

6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette

õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides

organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei

ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on

isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud

Jah

6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete

õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks

asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on

ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult

kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja

parandamiseks

Jah

6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral

säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja

kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni

isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete

väljaselgitamiseni

Jah

6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata

kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid

edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt

suuri kulutusi

Jah

6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud

juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on

sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse

nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)?

Jah

6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate

õigusaktide ja dokumentidega

Jah

6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse

Jah