Arvamuse avaldamine eelnõule (töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 19.04.2026 nr 2-2/1421-1 Meie 05.05.2026 nr 2.2.-1/26/32-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks töölepingu

seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas

järgmised tähelepanekud.

1. Palgapeegel

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse soolise võrdõiguslikkuse seadust (SoVS) §-ga 11¹ sätestamaks

õiguslikku alust palgapeegli teenusele ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele.

Seletuskirja kohaselt tagab säte võrdsed võimalused igale tööandjale, selge arusaama töötlemise

eesmärgist ja lubatud töötluse ulatusest ka töötajale ja Statistikaametile. Paraku ei saa AKI sellise

optimistliku järeldusega nõustuda ning näeb kavandatavas regulatsioonis mitut probleemkohta.

Kuna SoVSi § 11¹ näol on tegemist isikuandmete töötlemise eraldiseisva eesmärgiga, peab seda

võimaldav õiguslik alus olema piisavalt selge1, sh peab vastav norm selgelt piirama isikuandmete

ulatuse, nimetama isikuandmete liigid vähemalt kategooriate täpsusega ning määrama andmete

säilitamise aja. Praegune eelnõu sõnastus ei anna selget ülevaadet töödeldavatest andmetest ega

nende päritoluallikatest.

Seletuskirjas (vt lk 4) täpsustatakse, et kavandatav seaduse norm loob seadusliku aluse

isikuandmete töötlemiseks. Seejuures viidatakse riikliku statistika seaduse (RStS) § 35 lõikele 2,

mille alusel võib riikliku statistika tegija ehk Statistikaamet avaldada isiku otsest või kaudset

tuvastamist võimaldavaid andmeid tema nõusolekul. Juhime tähelepanu, et kuigi andmeid

andmekogudesse esitab tööandja, on tegu siiski töötajate isikuandmetega, seega viidatud RStS §

35 lõige 2 ei saa olla töötaja isikuandmete töötlemise aluseks juhul, kui just töötaja ei ole oma

nõusoleku andnud.

Eelnõu kohaselt eeldab teenuse kasutamine mh töösuhte andmete ja ajutise eemalviibimise

andmete töötlemist. Vastavalt palgapeegli metoodilises kirjelduses toodud tabelile (vt lk 11-12)

toimub andmevahetus nelja suure riikliku andmekoguga (MTA, Statistikaamet, Tervisekassa,

SKAIS). Tabelist nähtub, et kaasatakse Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti (SKAIS) andmed.

Isegi kui edastatakse vaid haiguslehe algus- ja lõpukuupäev, on tegemist siiski andmetega isiku

tervisliku seisundi (ajutine töövõimetus) kohta. SKAIS-ist saadavad lapsepuhkuste ja puudega

lapse vanema puhkuste andmed riivavad isiku perekonnaelu puutumatust. Eelnõu tekstist ei tule

aga välja, et ei ole palgapeegli teenuse raames töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse

1 Vt täpsemalt Justiits-ja Digiministeeriumi juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes

2 (3)

(IKÜM) artikli 9 tähenduses eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmed) või sotsiaalkaitsega seotud

tundlikku infot.

Isikuandmete töötlemist võimaldav norm peab selgelt viitama isikuandmete allikatele, kuid eelnõu

praeguse sõnastuse järgi ei ole üheselt selge, millistest andmekogudest andmed päritakse. Antud

juhul ei piisa sellest, et võimalikele andmeallikatele on viidatud metoodilises kirjelduses või

seletuskirjas, kuna eelnõu teksti sõnastus ise ei piira andmete saamist ka teistest andmekogudest.

Ühtlasi jääb küsitavaks, millisel õiguslikul alusel teeb Statistikaamet päringut maksukohustuslaste

registrisse, arvestades, et register sisaldab ka maksusaladust, mille avaldamine on lubatud

maksukorralduse seaduse § 29 punkti 11 alusel ainult riikliku statistika seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks statistikatöö tegemisel.

Täpsustamist vajab ka töödeldavate andmete ulatus. Näiteks küsitav on kas soolise palgalõhe

tuvastamiseks on tingimata vaja teada puudega lapse vanema puhkuse täpseid kuupäevi või piisaks

sellest, kui Statistikaametile edastataks vaid koondsumma töötaja aasta jooksul

sotsiaalkindlustusega kaetud põhjustel eemalviibimise päevadest. Metoolise kirjelduse tabel

viitab, et tehakse täiemahuline andmete päring, mitte ei piirduta vähima vajalikuga.

Läbipaistvuse mõttes tekib probleem andmete töötlemise eesmärgiga. Tööandja esitab andmed

MTA-le (TÖR ja TSD) maksudeklaratsiooni eesmärgil. Töötaja eeldab, et tema haiguslehe andmed

liiguvad Tervisekassast tööandjale hüvitise maksmiseks, mitte Statistikaametile palgapeegli

teenuse raames. Kuna eelnõu ei ütle piisavalt selgelt, milliseid andmeid täpselt kasutatakse

palgapeegli teenuse jaoks ning kust neid saadakse, ei saa mõistlikult eeldada, et töötaja ajutise

eemalviibimise detailsed andmed on osa sellest teenusest.

Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 1 sätestab, et Statistikaamet töötleb andmeid tööandja taotlusel. Kui

andmeid töödeldakse tööandja taotlusel, siis jääb selgusetuks, kes on vastutav töötleja. Seletuskirja

punktis 6.4 on märgitud, et vastutav töötleja – olgu ta tööandja töösuhtes või Statistikaamet oma

ülesannete täitmisel, vastutab võimaliku väärkasutuse eest. Eelnõu pinnal ei ole seega võimalik

tuvastada, kes on vastutav töötleja konkreetses protsessis.

Selgust vajab ka andmete säilitamise küsimus. Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 3 ütleb, et andmeid

ei salvestata TI andmekogusse, kuid selgusetuks jääb, kas ja kui kaua hoiab neid andmeid enda

juures Statistikaamet. Maksu- ja Tolliameti kodulehel teenuse kirjelduse juures on täpsustatud, et

päritud andmed uuendatakse kvartaalselt. Seega on arusaamatu, kas tööandja poolt teenuse

käivitamisel tehakse igakordselt uus päring registrisse või kasutatakse varem kogutud andmed.

Eeltoodust lähtuvalt leiame, et palgapeegli teenust reguleeriva sätte sõnastus on liiga üldsõnaline,

samas eeldab teenus laiaulatuslikku ja tundlikku andmevahetust. Palume sätte sõnastus parandada

ning täpsustada andmeliigid, sh eristada eriliigilised andmed (sh nt märkida, et töödeldakse üksnes

eemalviibimise aega ja liiki, ilma diagnoosita), selgemalt määrata säilitustähtaeg, sh ka juhul, kui

andmed kohe kustutatakse, ning täpsustada vastutuse jagamine tööandja ja Statistikaameti vahel.

2. Töökeskkonna andmekogu volitusnorm

Eelnõu §-ga 4 nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine. Kavandatavas

TTOS § 24¹ lõikes 1 ei ole välja toodud isikuandmete kategooriaid. TTOS § 24¹ lõige 3 annab küll

üldise loetelu sellest, mille kohta andmeid kogutakse, kuid isikuandmetele viitab ainult punkt 1

(füüsilise isiku üldandmed). Samas kogutakse andmekogusse ilmselgelt rohkem andmeid kui

ainult üldandmed, sh nt kogutakse ka surmaandmeid, ametinimetusi, mis ei liigitu üldandmete alla.

Samuti töödeldakse töökeskkonnas toimunud õnnetuste, tööõnnetuste, tööst põhjustatud

haigestumiste ja kutsehaigestumiste kohta kogutu terviseandmed, sh nt ka diagnoosid ehk

kogutakse ka eriliiki isikuandmeid.

Korrastamist vajab ka andmete säilitamise regulatsioon. Volitusnorm loetleb küll teatud

3 (3)

andmekategooriad, kuid põhimäärus sisaldab palju enamat (nt nõusolekud säilitatakse 5 aastat,

kaebused ja vihjed 3 aastat, ennetus- ja teavitustegevusega seotud andmed 10 aastat,

lepitusmenetlusega seotud andmed 5 aastat, ekslikult esitatud andmed 3 aastat). TTOS § 24¹ lõige

4 nende andmete säilitamist ette ei näe. Pealegi ei ole selge, mis eesmärgil peaks ekslikult saadud

andmeid üldse säilitama.

TTOS § 24¹ lõige 5 ei näe ette, et põhimääruses võiks säilitamise tähtaegu sätestada. Viitatud lõike

punkt 4 puudutab küll säilitamist, kuid mitte tähtaegu, vaid säilitamise korda ehk kus ja kuidas

säilitatakse.

Juhime tähelapanu, et andmekogu eesmärk tuleks seaduse volitusnormis selgemalt lahti kirjutada.

Andmekogu eesmärk ongi volitusnormi tuum ja peaks andma vastuse küsimusele, millisel

eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on asutatud. Sealjuures, mida tundlikumad

andmed, seda intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivatakse ja seda üksikasjalikum peab olema

täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm.

Andmekaitse Inspektsioon on esitanud andmekogu volitusnormi ja põhimääruse regulatsiooni

puudutavaid sarnaseid tähelepanekuid 29.12.2025 arvamuses eelnõule nr 2.3-5/25/4040-2. Palume

neile tähelepanu pöörata ka käesoleva eelnõu puhul.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4144