Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23274050238

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.05.2026, Kuressaare

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23274050238

Kuriteo kvalifikatsioon: karistusseadustik (edaspidi KarS) § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXle on 25.03.2026

esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema määrati 14.06.2022 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr XXX enda tütre XXX XXX

eeskostjaks, mille sisuks muuhulgas oli kohustus käsutada XXX XXX arvelduskontole laekuvaid

sissemakseid Töötukassast ainult eestkostetava huvides ning keeld kasutada eestkostetava vara enda

huvides (kohtumääruse punktid 2 ja 6). Kuna eestkostjale s.o XXX XXXle kuulub lapse

varahooldusõigus, usaldati kohtumäärusega XXX XXXle XXX XXXle kuuluv vara, milleks oli XXX

XXX arvelduskontole laekuvad sissemaksed Töötukassast. XXX XXX ei tohtinud XXX XXX vara

kasutada enda huvides, mida XXX XXX teadis, sest talle oli tutvustatud kohtumäärust. Ajavahemikul

07.07.2022 kuni 06.05.2023 pööras XXX XXX talle kohtumäärusega usaldatud XXX XXX vara

ebaseaduslikult summas 3608,32 eurot enda kasuks ja summas 1487,50 eurot kolmandate isikute

kasuks. Ebaseaduslikkus seisneb selles, et nii kohtumäärus kui perekonnaseadus (edaspidi PKS) §

183 lg 3 keelab eestkostetava vara kasutada enda huvides. PKS § 172 - eestkostjale kuulub nii lapse

isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 179 lg 1 - eestkostja on eestkostetava seaduslik

esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

PKS § 183 lg 3 - eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides.

14.06.2022 Pärnu Maakohtu kohtumääruse nr XXX materjalidest, XXX XXX Kuressaare XXX ja

XXX XXX hooldekodu dokumentidest ning XXX XXX arvelduskonto vaatlusest nähtub, et XXX

XXX on teadlikult ajavahemikul 14.06.2022-03.07.2023 kokku enda ja kolmandate isikute kasuks

kasutanud XXX XXX kontol olevaid rahalisi vahendeid kokku 5095,82 euro ulatuses.

Seega kohtueelses menetluses on tuvastatud, et XXX XXX pani toime KarS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda

isiku kasuks pööramise.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava

isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele,

et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202

alusel.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui

selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures inimese süü

ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

2

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale

tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla

menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise

sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemist kahtlustatavale ette heidetakse,

on teise astme kuritegu, mille eest KarS näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase

vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus

lõpetada KrMS § 202 alusel prokuratuuri määrusega.

Prokuratuuri hinnangul kahtlustatavale etteheidetava teo sisu ei ole käesoleval juhul sedavõrd raske,

et see muudaks kahtlustatava süü niivõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras

karistamist. Arvestades, et kriminaalmenetlust alustati 27.12.2023 ning kriminaalasi jõudis

prokuratuuri alles 27.02.2026 s.o rohkem kui kaks aastat hiljem, tuleb prokuratuuri hinnangul

keskmisest pikemat menetlusaega lugeda kahtlustatava kasuks ning menetlusotsuse tegemisel

arvestada. Kuigi kahtlemata on toime pandud õigusvastane tegu, mis on üldjuhul hukkamõistu vääriv

käitumine, tuleb siiski arvesse võtta konkreetseid kahtlustatavast tulenevaid asjaolusid, mis selle teoni

viisid, mida käesoleval juhul saab käsitleda süüd vähendavana. Kahtlustatav oli oma tütre XXX XXX

täisealiseks saamiseni lapse seadulik esindaja, millest tulenevalt võis ta kuni selle ajani kasutada

lapsega seotud toetusi ja väljamakseid pere kui terviku hüvanguks. Alates 14.06.2022, mil

kahtlustatav määrati Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr XXX enda tütre XXX XXX eeskostjaks,

oli tal õigus jätkuvalt teha tehinguid XXX XXX rahadega, kuid seda vaid eestkostetava huvides. Seda

kohustust kahtlustatav nn vanast harjumusest ei järginud, vaid kasutas eestkostetava rahalisi

vahendeid nii XXX XXX, kui enda kui kolmandate inimeste hüvanguks. Kahtlustatavana

ülekuulamisel on ta oma tegevust põhjendanud sellega, et kuna tema enda SEB pangas asuv

arvelduskonto oli arestitud, kasutas ta XXX XXX arvelduskontot nagu enda oma s.h tegi kontole oma

isiklikest vahenditest sularaha sissemakseid.

Kahtlustatava osas puudub avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Avalik

menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude

toimepanemise. Seda kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt inimese varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning hetkel on tal üks kehtiv

väärteokaristus liiklussüüteo eest. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist

kriminaalmenetlust st ta pole 2,5 aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud. Samuti ei ole tema

suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumisega. Eelnevast saab

järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole kahtlustatavale omane, vaid pigem tavapäratu. Asjaolu, et

inimese suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust läbi viidud – ei enne, ega ka pärast käesolevat

kriminaalmenetlust, mis on kestnud 2,5 aastat, on alust järeldada, et taoline käitumisviis ei ole

tavapärane.

Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega,

nähtuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhisest nr RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024 riigi

peaprokuröri käskkirjaga nr RP-1-1/24/37). Viidatud dokumendi punkti 3.3.7 järgi on avalik

3

menetlushuvi olemas KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos siis, kui tekitatud kahju ületab

olulise kahju määra. Kõnesoleva kuriteoga tekitas kahtlustatav kannatanule üle 4000 euro suuruse

kahju, mis KarS § 12¹ p 1 järgi on oluline kahju. Prokuratuur on nõus kriminaalmenetlust lõpetama

kuna menetlusaeg on olnud keskmisest pikem ning kahtlustatav on valmis vabatahtlikult tekitatud

kahju hüvitama st kahju hüvitamine on lõpetamise peamine kohustus. Samuti on prokuratuur nõus

kriminaalmenetlust lõpetama põhjusel, et kahtlustatav on väljaspool käesolevat üksikjuhtumit elanud

õiguskuulekat elu ning kuritegu on toime pandud erandlikel asjaoludel. Kahtlustatav on näidanud, et

suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema

kriminaalkorras karistamine ei teeniks ka üldpreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra

kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine antud juhul vältimatult vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles inimese süü ei ole suur,

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle

määratud kohustused s.h hüvitada kannatanule tekitatud kahju, leiab prokuratuur, et on olemas alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23274050238 menetlus.

2. Kohustada XXX XXXt:

2.1 Teha 40 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemiseks võetakse ühendust

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnast. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 04.11.2026. Kuigi täisealisele inimesele määratakse üldjuhul rohkem kui 60 h

üldkasulikku tööd, siis käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kahju reaalne hüvitamine

kaalub üldkasuliku töö suurema tundide arvu üle ehk väiksem üldkasuliku töö tegemise

tundide arv võimaldab kahtlustataval teha rohkem palgatööd, et tekitatud kahju

hüvitada.

2.2 Hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 4064,61 eurot

tähtajaga 04.11.2026. Nimetatud kahjuhüvitised tuleb kanda kannatanu XXX XXX

arvelduskontole nr EEXXXXXXXXX.

2.3 Tasuma kriminaalmenetluse kulud 699,36 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on

04.11.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kolm CD plaati jätta

kriminaalasja juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole.

6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 699,36 eurot (vt punkt 2.3).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale XXX XXXele, kannatanu eestkostjale XXX XXX ja

kuriteoteate esitajale XXX XXX.

8. Kannatanu poolt esitatud hagiavaldus varalise kahju nõudes jääb läbi vaatamata kuna KrMS

§ 202 sätted ei sisalda aluseid nende lahendamiseks. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi

eraldiseisvalt tsiviilkohtumenetluse korras.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare.

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

11. Käesoleva määruse koopia saata ÜKT kohustuse täitmise korraldamiseks Tallinna Vangla

Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda e-posti aadressil: [email protected].

4

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Amur

Ringkonnaprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja (allkirjastatud digitaalselt)

punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: XXX XXX

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: XXX XXX