Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamiseks

1

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamiseks

Sisukord Probleem, sihtrühm ja eesmärk .................................................................................................................. 2

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus ........................................................................................ 2

2. Sihtrühm .......................................................................................................................................... 2

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 3

Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid ......................................................................................................... 3

4. Seotud strateegiad ja arengukavad ning kehtiv regulatsioon ........................................................... 3

5. Tehtud uuringud .............................................................................................................................. 4

6. Kaasatud osapooled ......................................................................................................................... 5

Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused .................................................................................. 5

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ...................................................................... 5

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ........................................... 5

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest ....................................................................... 5

Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................................................... 6

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas

seaduseelnõu koostamisel analüüsida .................................................................................................. 6

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ................................................................................................. 6

Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus ..................................................................... 6

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud .................................................................................. 6

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele ......................................... 8

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud ...... 9

14. Edasine mõjude analüüs ................................................................................................................ 9

Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava .......................................................... 9

15. Valitav lahendus ............................................................................................................................ 9

2

Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Sissejuhatus

Kallinenud hambaraviteenuste taustal on hüvitiste suurendamine vajalik, et säilitada senine hambaravi

kättesaadavus. Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal tehtud omaosaluskoormuse analüüs näitas, et

vanemaealiste ja pensionäride omaosaluskoormus tervishoius on suur, mistõttu teevad inimesed valikuid

– näiteks eelistavad eelkõige välja osta retseptiravimid ja hambaravi jaoks neil raha lihtsalt ei jätku.

Hambaproteesimine on üks kallimatest hambaraviteenustest, samas aga inimese toitumiseks vajaliku

mälumisfunktsiooni tagamiseks väga oluline.

Mitterahaline proteesihüvitis rakendus 1. jaanuarist 2018. Hüvitist saab kasutada Tervisekassa

lepingupartnerite juures. Hüvitise summa 260 eurot kolmeks aastaks on kehtinud muutumatuna alates

2018. aastast.

Kehtiv hambaravihüvitiste ja hambaproteesihüvitiste süsteem võimaldab hüvitisi täiskasvanutele

järgmiselt:

1. Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad kasutada hambaravihüvitist aastas kuni

60 eurot, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.

2. Kõrgemas määras – 105 eurot aastas, omaosalusega 12,5% arvest, saavad hambaravihüvitist

kasutada:

 lapseootel naised,

 alla üheaastaste laste emad,

 Eesti Töötukassas registreeritud töötud,

 toimetulekutoetuse saajad (kui on teenuse saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul toetust

saanud),

 vanadus- või töövõimetuspensionärid ja üle 63-aastased inimesed,

 osalise või puuduva töövõimega inimesed,

 suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid (kui raviarst on vajaduse tuvastanud).

3. Proteesihüvitist kolme aasta jooksul 260 eurot saavad kasutada vanadus- või

töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ja osalise või puuduva töövõimega inimesed.

Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sõlmitud valitsusliidu

tegevusprogrammis 2023–2027 on kokkulepe suurendada hambaravihüvitisi. 2024. aastal suurendatigi

täiskasvanute hambaravihüvitist 60 euroni ja haavatavamal sihtrühmal (vanemaealised, pensionärid jne)

105 euroni aastas.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.10.2023 otsusele tuleb luua hambaproteesihüvitise õigusega isikutele

võimalus kasutada hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks.

2. Sihtrühm

Sihtrühm on järgmised ravikindlustatud isikud:

 pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

 osalise või puuduva töövõimega inimesed;

 üle 63-aastased inimesed.

3

Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal hambaproteesihüvitist 38 745 inimest.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on suurendada suurema hambaproteesivajadusega inimestel proteesiteenuse kättesaadavust.

Kehtiv seadus ei võimalda kasutada hambaravihüvitist proteesimistöödeks isegi juhul, kui inimesel

hambaravivajadus puudub. Nii jääb inimestel, kellel on totaalproteesid, hüvitis kasutamata, kuigi nad

võiksid saada seda kasutada, näiteks proteeside parandustööde eest tasumisel või proteeside

väljavahetamisel suuremate kulude leevendamiseks. Muudatusega tekib inimesel olenevalt vajadusest

valik, kas kasutada hambaravihüvitist hambaravi eest tasumisel või proteesimistöödeks.

Kavandatava muudatusega saab inimene hambaproteesitööde eest tasumisel kasutada ka eelneva kahe

aasta hambaravihüvitist, sealhulgas ulatuses, mis tal on hambaraviteenuste kuludeks kasutamata.

Näiteks on inimesel 2025. aastal hambaproteesitööde eest tasumisel õigus kasutada üksnes sama

kalendriaasta hambaravihüvitist, arvestades seda, et seadusemuudatus rakendub 2025. aastast.

2026. aastal proteesitööde eest tasumisel avaneb võimalus kasutada juba 2026. aasta ja 2025. aasta

hambaravihüvitist. Järgnevatel aastatel rakendub sama kalendriaasta ja kahe eelneva kalendriaasta

kasutamata hambaravihüvitise, sealhulgas jäägi kasutamise võimalus. Näiteks saab 2027. aastal

hambaproteesimisteenust kasutav inimene, kes pole kasutanud ei proteesihüvitist ega hambaravihüvitist,

kasutada 260 eurot hambaproteesihüvitist ning lisaks sama aasta ja kahe eelneva aasta hambaravihüvitist

(3 x 105 ehk 315 eurot). Kokku on tal seega võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot.

Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

Inimeste omaosaluskulu tervishoiuteenustele on Eestis suur (2022. aasta andmetel 23%, 2021. aasta

andmetel 22% vs. ELi keskmine 14,4 ja WHO soovituslik 15%), mis avaldab elanikkonnas negatiivset

mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja suurendab ohtu sattuda vaesusesse. Tervise Arengu

Instituudi andmetel tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (31,6%) ja 2022. aasta andmetel on

need kulutused ka inimestel kõige enam suurenenud (30 miljonit eurot).

Analüüsi tulemused näitavad, et hambaarstide külastatavus täiskasvanud elanikkonnas on võrreldes

2018. aastaga suurenenud 2021. aastaks 40%-lt 60%-ni.1 Samas vajaks uuringus osalenute hinnangul

ravi 70% kuni 64-aastastest uuritavatest. Ravi viibimise põhjustena tuuakse uuringuandmete põhjal muu

hulgas välja ka rahapuudust.

Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal valminud analüüsist selgus, et pensioniealistel kulub

tervishoiuteenustele aastas keskmiselt umbes 850 eurot ehk ligi kahe kuu pensioniraha. Suur

omaosaluskoormus tervishoius põhjustab ebavõrdsust tervises, seades halvemasse olukorda eelkõige

need inimesed, kelle sissetulekud on väikesed, kuid terviseseisund nõuab erinevate tervishoiuteenuste

ja ravimite kasutamist.

Omaosaluskoormuse vähendamine hambaravis madala sissetulekuga leibkondadele on ka üks OECD

poolt Eestile antud soovitustest.

4. Seotud strateegiad ja arengukavad ning kehtiv regulatsioon

4.1. Probleemi kajastused strateegiates ja arengukavades

Rahvastiku tervise arengukava inimkeskse tervishoiu programmi 2024–2027 üks eesmärk on liikuda

leibkondade omaosaluskoormuse vähendamisel järk-järgult lähemale WHO soovitusliku 15%ni.2

1 Suutervise uuringu raport 2022. https://www.tervisekassa.ee/otsing?keys=Suutervise%20uuring. 2 https://www.sm.ee/arengukavad-programmid-ja-tooplaanid#arengukavade-program.

4

4.2. Olukorda reguleerivad õigusaktid

4.2.1. Hambaravihüvitiste regulatsioon

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 29 määrab, milliste kindlustusjuhtumite puhul makstakse

ravikindlustatud isikule hambaraviteenuse hüvitist ja § 331 sätestab tingimused.

RaKS § 29. Kindlustuskaitse ulatus

(2) Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise

kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Nimetatud piirmäära ei kohaldata

käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul.

(22) Tervisekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta

kehtestatud piirmäära ulatuses:

1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel

määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel

tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.

§ 331. Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) nende hambaraviteenuste loetelu, mille eest Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle

vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult muul kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul;

2) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas

ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära;

3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel

määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud

osaline või puuduv töövõime, kes on töötu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses, kes saab

sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust käesoleva seaduse § 32 alusel kehtestatud

määruses sätestatud perioodil, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on

tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud

vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu

maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu;

5) käesoleva seaduse § 29 lõikes 22 nimetatud kindlustatud isikult talle osutatud hambaproteesiteenuse

eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära kolme aasta kohta.

(3) Kui Tervisekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas

hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis

järgmises kalendriaastas Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.

(4) Kui Tervisekassa ei võtnud kindlustatud isikult kolme aasta jooksul hambaproteesiteenuse eest tasu

maksmise kohustust üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses, siis järgmise kolmeaastase

ajavahemiku jooksul Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.

5. Tehtud uuringud

Probleemide tuvastamisel ja lahenduste kavandamisel on tuginetud järgmistele uuringutele:

1. Analüüs: Kas Eesti inimesed saavad endale tervishoiuteenuseid lubada. Sotsiaalministeerium.

2021. Kättesaadav: https://www.sm.ee/media/1729/download.

5

2. Rahvastiku tervise aastaraamat. TAI. 2023. Kättesaadav: https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-

tervise-aastaraamat-2023.

3. Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Estonia 2023.

WHO. Kättesaadav: https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289060714.

6. Kaasatud osapooled

Eelnõu väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisele eelnes kehtiva süsteemi kitsaskohtade

väljaselgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks koostas Tervisekassa analüüsi ja valideeris lahendusi

ka Eesti Hambaarstide Liiduga.

Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine JAH/EI

 Rahastuse suurendamine JAH/EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH/EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH/EI

 Muud tegevused (juhendmaterjalid, koolitused, kommunikatsioon) JAH/EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

7.1.1. Avalikkuse teavitamine

Avalikkuse teavitamisest ei piisa, sest kehtivad regulatsioonid ei võimalda hambaravihüvitist

proteesimistöödeks kasutada. Avalikkust saab teavitada, kui regulatsioone on vastavalt muudetud, et

informeerida tervishoiuteenuse osutajaid ja sihtrühma uuest võimalusest.

7.1.2. Rahastuse suurendamine

Rahastuse suurendamisest üksi ei piisa, kui kehtivad regulatsioonid ei võimalda hüvitist vastavalt

kasutada. Muudatuse kulu Tervisekassa eelarvele on prognoositavalt 5,9 mln eurot aastas.

7.1.3. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ning senise regulatsiooni

parem rakendamine

Mitte midagi tegemine ja olemasoleva olukorra säilitamine on vastuolus Vabariigi Valitsuse 10.10.2023

istungil tehtud otsusega ning ravikindlustuse seadus ei võimalda ilma seda muutmata hambaravihüvitist

hambaproteesikuludeks kasutada.

7.1.4. Muud tegevused

Rakendamine eeldab Tervisekassa infosüsteemide arendamist ning hambaraviteenuse osutajate ja

sihtrühma teavitamist.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Mitteregulatiivsete lahendustega ei ole võimalik probleeme lahendada, kuna ravikindlustuse seadus ei

võimalda ilma seda muutmata hambaravihüvitist hambaproteesikuludeks kasutada.

6

Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud

või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Hüvitiste põhimõtted on riigiti erinevad ning sõltuvad kohaliku ühiskonna kontekstist, mistõttu on Eestil

muudatust planeerides mõistlik lähtuda olemasoleva süsteemi võimalustest. Samas toetab muudatus

WHO ja OECD soovitusi, vähendab omaosaluskoormust ja suurendab haavatavamas olukorras olevate

inimeste puhul hambaproteesitööde kättesaadavust.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Ravikindlustuse seaduses reguleeritakse proteesihüvitise õigusega inimestele võimalus kasutada

hambaravihüvitist, sealhulgas kasutamata ulatuses ka proteesitööde eest tasumisel. Inimesele jääb

võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaraviks. Täpsemalt on kavas täiendada ravikindlustuse

seaduse § 29 lõikega 24, mille kohaselt võib § 29 lõikes 22 nimetatud isiku puhul suurendada

hambaproteesiteenuse hüvitist hambaraviteenuse hüvitise võrra, mida saab kasutada

hambaproteesiteenuse eest maksmise aasta ja sellele eelneva kahe kalendriaasta kasutamata ulatuses.

Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Kavandatava muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada hambaravihüvitist hambaproteesimistööde

eest tasumisel ning suurendada seeläbi majanduslikult haavatavamas olukorras olevate inimeste

(pensionärid, vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega inimesed) puhul hambaproteesiteenuse

kättesaadavust.

Väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuse rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes

mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju majandusele ja mõju riigiasutuste

korraldusele. Mõju elanike majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all.

Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnatakse nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju

ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise

risk. Väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatus ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid,

regionaalarengut ega elu- ja looduskeskkonda ning sellest lähtuvalt ei ole nendes mõjuvaldkondades

mõju olulisust hinnatud.

Kavandatav muudatus: hambaraviteenuse hüvitise laiendamine hambaproteesiteenusele

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühma moodustavad ravikindlustatud pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, osalise või puuduva töövõimega

inimesed ja üle 63-aastased inimesed.

Tervisekassa andmetel oli 31.12.2023 seisuga Eestis 1 295 609 ravikindlustatud isikut, kellest 267 744

olid vanaduspensionärid, 1439 töövõimetuspensionärid, 92 132 osalise või puuduva töövõimega

inimesed ja 43 972 üle 63-aastased inimesed.

Seega saab sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk

7

Arvestades proteesimistööde hinnakallidust, on muudatusel oluline mõju sihtrühmas

hambaproteesiteenuse kättesaadavuse parandamisel. Näiteks võib totaalproteeside korral inimesel

hambaravivajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260 eurole lisaks 315

eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis hambaravi reaalhindade juures katab ära ca poole uute

totaalproteeside maksumusest.

Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal hambaproteesihüvitist 38 725 inimest ja 2023. aastal

38 995 inimest. Mõlemal aastal oli hüvitise kasutus suurim (11%) vanaduspensionäride seas ja väikseim

(4%) töövõimetuspensionäride seas.

Sihtrühma majanduslik toimetulek võib muudatuse tulemusena paraneda, kuna edaspidi on võimalik

proteesimistöödeks kasutada lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist, mille suurus on 105 eurot

aastas. Muudatus võimaldab hüvitisi kombineerida ja seeläbi maksimeerida Tervisekassa poolt

hüvitatavat summat, mis omakorda vähendab sihtrühma omaosalust.

Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna hambaravihüvitise kasutamine proteesimistööde eest

tasumiseks muudab sihtrühma käitumist, kuid muudatusega ei ole vaja eeldatavasti kohaneda. Sihtrühm

saab endiselt kasutada hüvitist ka hambaraviks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna

proteesimistööde kalli hinna tõttu on proteesihüvitise ja hambaravihüvitise kasutamine proteesiteenuse

eest tasumisel pigem ühekordne või harva esinev tegevus, arvestades seda, et hambaravihüvitist saab

endiselt kasutada ka hambaraviks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on pigem leevendava mõjuga ehk

hüvitiste kombineerimise võimaldamise kaudu loodetakse vähendada haavatavate gruppide omaosalust

tervishoiuteenuste eest tasumisel.

Eelnevat arvestades on sihtrühma jaoks tegemist olulise mõjuga.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: hambaarstid

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal kokku 1375 hambaarsti.

Proteesitöid teeb enamik hambaarstidest, mistõttu saab potentsiaalseks sihtrühmaks lugeda kõik Eestis

tegutsevad hambaarstid.

Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal kokku 26 302, mistõttu saab mõjutatud sihtrühma suurust hinnata

keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

2022. aastal kasutati (17 744 inimest e 45,8% kõikidest hüvitise saajatest) proteesihüvitist kõige enam

alginaatjäljendi teenuse eest tasumiseks. Ülejäänud teenuste (proteesimise eelne või järgne

konsultatsioon, üks mitmekihiline tehishammas, üks standardne tehishammas, töömudel) eest tasumisel

jagunes proteesihüvitise kasutamine üsna võrdselt.

Võib eeldada, et muudatuse järel suureneb proteesitööde maht ning seeläbi suurenevad ka hambaarstide

töökoormus ja tulud. Täpsemalt pole võimalik proteesitööde mahu suurenemist hinnata, kuna see oleneb

inimeste vajadustest ja rahalisest võimekusest.

Mõju ulatust ja avaldumise sagedust saab hinnata keskmiseks. Hambaarstide senine toimimine mingil

määral muutub, kuna edaspidi on võimalik proteesihüvitist kombineerida kasutamata jäänud

hambaravihüvitisega, mistõttu tuleb hambaarstidel sellest võimalusest inimestele teada anda ja selle

8

kasutamist jälgida. Proteesitöid teeb enamik Eestis tegutsevatest hambaarstidest ning tegemist on nende

jaoks igapäevase tööülesandega.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib tekkida näiteks siis, kui

muudatuse tagajärjel suureneb hambaarstide töökoormus seetõttu, et patsientidele tuleb hüvitise

kasutamise võimalusi selgitada või tegeleda nende patsientide kaebustega, kes pole hüvitise kasutamise

põhimõtetest aru saanud. Riski saab maandada, teavitades elanikkonda selgelt muudatuse sisust ning

tuues vajaduse korral konkreetseid näiteid selle kasutamise võimalustest.

Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Tervisekassa

Mõju sihtrühma saab hinnata väikeseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus mõjutab Tervisekassa töökorraldust, kuna muudatuse tagajärjel on tarvis teha

infotehnoloogilisi arendusi.

Muudatusega võib Tervisekassale kaasneda ajutine töökoormuse kasv administreerimise ja tehniliste

süsteemide toimima saamise mõttes. Muudatusest on mõjutatud eeskätt Tervisekassa, kes tagab IT-

arendused, mis võimaldavad edaspidi proteesihüvitise saajatel kasutada eelnevate aastate

hambaravihüvitist proteesitööde eest tasumisel.

Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele hüvitiste kasutamise

võimaldamine on üks Tervisekassa ülesannetest juba praegu, ei kaasne muudatusega eeldatavalt

kohanemisraskusi ning mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise sagedus on Tervisekassa jaoks

regulaarne, sest hüvitiste kasutamist tuleb võimaldada ja tervishoiuteenuse osutajatele selleks vajalik

info tagada iga päev.

IT-arenduste prognoositav kulu jääb esialgu Tervisekassa hinnangul 50 000 euro piiresse.

Hambaravihüvitise muudatuse täpsema infotehnoloogilise kulu arvestamine on töös, mistõttu on praegu

võimalik anda ainult hinnanguline suurusjärk, tuginedes varem planeeritud samaväärse projekti

kuludele.

Muudatuse tulemusena on mõjutatud ka Tervisekassa eelarve. Kulu Tervisekassale on hinnanguliselt

5,9 miljonit eurot aastas.

Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi käivitamine

võib viibida. Samas on selle riski avaldumise tõenäosus väike, kuna IT-arendustega seotud vajadused ja

riskikohad peaksid selguma IT-arenduste vajaduse analüüsi käigus. Samuti võib ebasoovitavate mõjude

risk kaasneda Tervisekassa suurenenud kulude tõttu.

Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.

Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda.

9

Muudatuse mõju hambaarstidele on selgitatud peatükis 11.

Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda.

Muudatuse mõju Tervisekassale on selgitatud peatükis 11.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad

kulud ja tulud

Tervisekassa eelarvele lisakulu vajadus on 5,9 mln eurot aastas.

14. Edasine mõjude analüüs

Tervisekassa analüüsib hüvitiste kasutamist finantsaruannetes. Sotsiaalministeerium hindab mõju

inimeste omaosaluskoormuse vähendamise eesmärkidest lähtuvalt.

Muudatuse täpsemat mõju ulatust ja olulisust mõjutatud osapooltele hinnatakse eelnõu väljatöötamise

käigus.

Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Muudatused ei ole nii ulatuslikud, et eeldaksid uue tervikseaduse koostamist, muudatused tehakse

senistes seadustes.

15.1. Muudetavad õigusaktid

RaKS

15.2. Eeldatav eelnõu valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg

Eelnõu on kavas ette valmistada ja kooskõlastamisele saata 2024. aasta I poolaastal.

15.3. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg

Jaanuar 2025

15.4. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistajad

Sotsiaalministeeriumist: tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg

([email protected], 5914 3942), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik

([email protected], 715 3473), õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected],

626 9128), õigusosakonna terviseõiguse juht Ebe Sarapuu ([email protected], 626 9301).

Tervisekassast: partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo ([email protected], 7447 433),

õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Katrina Koha ([email protected], 7447 446).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium

Meie 01.04.2024 nr 1.2-2/34-1

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavandatakse laiendada hambaravihüvitise kasutamist hambaproteesiteenuse kuludeks. Palume kooskõlastust hiljemalt 19.04.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamiseks Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Hambaarstide Liit Riigikogu Lii Pärg

2 [email protected]