Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Riigikogu

Teie: 20.04.2026 nr 2-7/26-114/1

Meie: 05.05.2026 nr 5-4/2026-083-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Vastus Riigikogu liikme Rain Epleri arupärimisele

Austatud Riigikogu liige, Rain Epler

Edastasite 20.04.2026 Konkurentsiametile arupäringu milles kirjeldate asjaolu et meedias on

sagenenud kütuseturu osaliste avalikud sõnumid selle kohta, kuhu suunas ning mis aja jooksul

peaksid kütuse hinnad tanklates liikuma. Arupäringus toote välja kaks näidet, viidates neile kui

„Heiti Hääl 17.03.2026 ERR“ ja „Alan Vaht 19.04.2026 ERR“.

Eeldame, et need näited viitavad järgmisele kahele artiklile: „Heiti Hääl: neljapäeval tõuseb

kütuse hind üle kahe euro“ ja „Vaht: esmaspäeval võime turgude avanedes näha suurt

kütusehindade hüpet“.

Teie hinnangul selliste „sõnumite sisu jätab mulje, et turule edastatakse hinnasuunda

puudutavaid signaale, mis võivad tõstatada küsimusi konkurentsiõiguse vaatest, arvestades

konkurentsiseaduse § 4 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101, mis keelavad

ettevõtjate vahelised konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega kokkulepped ja

kooskõlastatud tegevuse, sealhulgas otsese või kaudse hinnakujunduse mõjutamise.“

Järgnevalt palusite selgitusi allpool esitatud kolme küsimuse kohta, millele vastame üksteise

järel:

1) Kuidas hindab Konkurentsiamet kütuseturul viimastel kuudel avalikkusele edastatud

hinnatõusu puudutavate sõnumite võimalikku mõju konkurentsiolukorrale ja

turuosaliste käitumisele?

Konkurentsiamet on varasemalt ja avalikult märkinud (Delfi ärilehe 10.03.2026 artikkel

„Konkurentsiamet järsust kütuse hinna tõusust: ettevõtjatel on õigus hindu ise kujundada ja

sellesse amet ei sekku“), et ettevõtjad peaksid hoiduma avalikest kommentaaridest, mis võivad

anda teistele turuosalistele signaale nende tulevase hinnakäitumise kohta, kuna sellised

avaldused võivad mõjutada konkurentsiolukorda. Samas on täiesti lubatud ja tarbijate jaoks

kasulik, kui ettevõtjad selgitavad üldiselt ja neutraalselt, kuidas maailmaturu hinnamuutused

2 (4)

nende jaehindadesse jõuavad ning millised tegurid hinnakujundust mõjutavad. Selline teave

aitab suurendada turu läbipaistvust, ilma et see kujutaks endast konkurentsiõiguslikku riski.

Üldiselt ei vaata Konkurentsiamet selliseid avalikke sõnumeid eraldiseisvalt, vaid võtab arvesse

jagatud teabe sisu, taotletavaid eesmärke ning õiguslikku ja majanduslikku konteksti. Täpsema

selgituse Konkurentsiameti analüüsist leiate meie vastusest Teie teisele küsimusele.

Ühepoolsed avalikud avaldused ei kujuta endast üldjuhul kooskõlastatud tegevust. Sõltuvalt

konkreetse juhtumi asjaoludest ei saa siiski välistada kooskõlastatud tegevuse tuvastamise

võimalust olukorras, kus näiteks sellisele avaldusele järgnevad konkurentide samalaadsed

avalikud avaldused ja seda eriti kui need esinevad sageli, on omavahel kontekstuaalselt seotud

ja võivad toimida premeerimis-karistamisskeemi signaalina.

Kuigi konkurendid võivad viidata üldsusele teada olevatele kasvavatele tarnekuludele, ei tohiks

nad avalikult hinnata oma individuaalset reageerimist nendele kasvavatele kuludele, kuna see

vähendab ebakindlust seoses nende käitumisega turul. Sama arutluskäik kehtib siis, kui

ettevõtja esindajad kommenteerivad turusündmusi ühepoolsetes avalikes teadaannetes ja

avalikustavad oma muutuvatele turutingimustele reageerimise strateegiad.

Konkurentsiamet ei anna käesoleval hetkel selget, kõikehõlmavat ja põhjalikku hinnangut

kõikide viimaste kuude jooksul avalikkusele edastatud kütuseturu hinnatõusu puudutavate

sõnumite võimaliku mõju kohta konkurentsiolukorrale ja turuosaliste käitumisele.

Konkurentsiamet ei saaks arupäringus mainitud käitumisele lõplikku hinnangut anda väljaspool

konkurentsijärelevalve- või väärteomenetlust. Konkurentsiamet pole veel hinnanud et

käesolevad sõnumid kujutavad endast ühepoolse kutsena tegeleda kokkumänguga ja et tegemist

ei ole õiguspäraste katsetega kliente teavitada.

Osaliselt tuginedes Teie esitatud näidetele soovitaks Konkurentsiamet ettevõtjatel üldjuhul ja

muuhulgas vältida avalikku teadaannet mida võiks tõlgendada kui ettevõtja enda kavatsusest

tõsta hindu, eriti kui selles täpsustatakse hinnatõusu ajastus ja suurus. Sellega kaasneb risk

kõrvaldada ettevõtjatevaheline ebakindlus tulevaste hinnakujunduskavatsuste suhtes.

2) Milliste tunnuste alusel eristab Konkurentsiamet lubatavat avalikku turukommentaari

sellisest avalikust hinnasignaalist, mis võib olla käsitatav konkurentsiõiguslikult

keelatud või vähemalt piiripealse tegevusena?

Konkurentsi põhimõte seisneb eelkõige selles, et iga ettevõtja määrab oma majandustegevuse

konkreetsel turul kindlaks sõltumatult. See põhimõte ei takista ettevõtjatel end oma

konkurentide praeguse või eeldatava tegutsemisega mõistlikult kohandada. See välistab aga

ettevõtjate vahel igasugused sellised kontaktid mille eesmärk või tagajärg on selliste

konkurentsitingimuste loomine, mis ei vasta asjaomase turu tavapärastele tingimustele. Sellised

kontaktid võivad näiteks mõjutada konkurendi käitumist turul või annavad konkurendile teada,

kuidas ettevõtja ise on otsustanud tegutseda või kavatseb hakata turul tegutsema.

Kooskõlastatud tegevuse all tuleb mõista koostööd ettevõtjate vahel, kes ei ole läinud nii

kaugele, et nad oleksid sõlminud kokkuleppe selle sõna kitsas tähenduses, kuid milles teadlikult

3 (4)

valitakse konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö.1

Üldiselt koosneb hindamine kahest etapist. Esiteks tuleb hinnata, kas ettevõtjatevahelisel

kooskõlastatud tegevusel on konkurentsivastane eesmärk või tagajärg. Teise etapi puhul, mis

on asjakohane üksnes siis, kui kooskõlastatud tegevusele esineb tagajärg, määratakse kindlaks

asjaomase tegevuse konkurentsi soodustav mõju ning hinnatakse, kas selline konkurentsi

soodustav mõju kaalub üles seda piirava mõju.

Kooskõlastatud tegevuse kui keelatud teo eeldusteks on:

i) ettevõtjatevaheline info kooskõlastamine;

ii) kooskõlastamisele järgnev tegevust/muutus turul;

iii) põhjuslik seos nende kahe elemendi vahel.

Selleks, et tuvastada eespool nimetatud põhjuslik seos, on olemas ümberlükatav eeldus, et

kooskõlastamisel osalevad ettevõtjad, kes jätkavad turul tegutsemist, võtavad konkurentidega

vahetatud teavet oma tegevuse kujundamisel arvesse.

Teie arupäringus kirjeldatud sõnumite näol on pigem tegemist ühepoolsete avalike

teadaannetega. Asjakohane on hinnata millal ühepoolsed avalikud teadaanded võivad muutuda

kooskõlastatud tegevuseks.

Ühepoolsed avalikud avaldused sageli ei kujuta endast kooskõlastatud tegevust. Samas asjaolu,

et ettevõtja avalikustab tundlikku äriteavet avaliku teadaande kaudu (nt ajalehe kaudu), ei

välista iseenesest võimalust, et teadaanne kujutab endast kooskõlastatud tegevust. See sõltub

konkreetse juhtumi asjaoludest.

Tegevus võib kujutada endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut kui:

i) Ettevõtja avalikustab ühepoolselt muutuvatele turutingimustele reageerimise

strateegiad;

ii) Teised konkurendid teevad samalaadse teadaande või käituvad turul viisil, mis näitab,

et nad on võtnud oma tulevase turul tegutsemise viisi kindlaksmääramisel arvesse

üleskutset tegeleda keelatud koostööga.

Mis puudutab kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastasuse hindamist, siis tuleb muu hulgas

uurida sellega taotletavaid objektiivseid eesmärke, majanduslikku ja õiguslikku konteksti ning

konkurentsi soodustavat mõju.

3) Milliseid samme on Konkurentsiamet selliste juhtumite hindamiseks seni astunud või

peab võimalikuks edaspidi astuda, et kontrollida, kas avalike sõnumite näol võib olla

tegemist konkurentsi kahjustava infovahetusega konkurentide vahel?

Konkurentsiamet jälgib jätkuvalt selliseid ühepoolseid avalikke teadaandeid ja analüüsib nende

ettevõtjate hinnakujundust. Konkurentsiamet on samuti kaalumas tegema selgitava märgukirja

turuosalistele kus selgitatakse lubatud ja keelatud tegevuse piire.

1 Konkurentsiamet tugineb oma hinnangus suunistele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse

kohta horisontaalsete koostöölepingute suhtes ja Euroopa Liidu Kohtu praktikale.

4 (4)

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Eugen Elison Kask

Teenusejuht

Konkurentsiteenistus

[email protected]

58856140