Väljaminev kiri

Tere

Olete pöördunud Konkurentsiameti poole seoses tootmisüksustele kehtivate nõuetega. Selgitame järgnevalt:

Elektritootjatele vahemikus 1 MW kuni 90 MW ei kehti ühesugune regulatsioon nende võrku ühendamise nõuete vaates. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 (RfG määrus) artikli 5 tabeli 1 kohaselt jagatakse tootmismoodulid nende installeeritud võimsuse alusel tüüpidesse (A, B, C ja D). Sõltuvalt tootmismooduli tüübist ja võimsusest kehtivad võrku ühendamisel ja hilisemal käitamisel erinevad ja astmeliselt karmistuvad tehnilised nõuded.

Seega peavad kõik tootmisüksused, hoolimata oma suurusest, täitma neile kehtivaid RfG määrusest tulenevaid tehnilisi võrguühenduse nõudeid, et vältida lokaalsete rikete kandumist laiemasse süsteemi. Teiseks lasub igal turuosalisel, sealhulgas igal elektritootjal, bilansivastutus. Tootmisüksused vastutavad oma toodangu täpse prognoosimise eest. Kui tootmisüksus ootamatult välja langeb ja ei suuda elektrit toota nagu planeeritud, ohustab ta süsteemi tasakaalu, mistõttu peab tootja vastavalt kehtivatele reeglitele oma tekkinud ebabilansi ehk süsteemi tasakaalustamise eesmärgil hangitava tasakaaluenergia kinni maksma.

Lisaks laieneb tootmisüksustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 (REMIT määrus), mis keelab turumanipulatsiooni ja siseringitehingud kõigile tootjatele sõltumata nende suurusest. Muuhulgas tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 543/2013 (läbipaistvuse määrus) kohustus avaldada teavet tootmisüksuse planeerimata seisakute ja kättesaamatuse kohta juhul, kui üksuse võimsus on 100 MW või enam.

Seega tähendab ka varustuskindluse mitteohustamine tootja jaoks kohustust hoida oma seadmed tehniliselt korras, tagada nende vastavus RfG määruses sätestatuga ja täita bilansihalduslikke ning elektrituru toimimise (sh REMIT määruse) reegleid.

Õiguslikus mõistes käsitletakse tegevusetust üldjuhul võrdväärsena tegevusega olukorras, kus isikul on tegutsemiskohustus, kuid ta jätab selle täitmata. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kui regulatsioon paneb elektritootjale kohustuse rakendada konkreetseid meetmeid (sh seoses küberturbega), siis on tal tegutsemiskohustus. Kui ta jätab selle täitmata, paneb ta toime seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise.

Kuid konkreetsete küberkaitsekohustuste ulatus sõltub ettevõtte staatusest. Euroopa Liidu küberturvalisuse võrgueeskiri (NCCS, määrus (EL) 2024/1366) näeb ette reeglid olulistele võrgukasutajatele ja -üksustele, kelle täpsema nimekirja ja ulatuse selgitab riigisiseselt välja pädev asutus (Eestis teostab küberturbe järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet ehk RIA). Seega ei rakendu samad kübernõuded automaatselt kõikidele tootjatele, vaid sõltuvad pädeva asutuse määratlusest. Sõltumata aga sellest, kas tootja väljalangemise ja suutmatuse planeeritud mahus toota põhjustas küberrünnak (sh puudulike turvameetmete ehk tegevusetuse tõttu) või mõni muu tehniline rike, vastutab tootja süsteemihalduri ees igal juhul oma ebabilansi eest. Ootamatu seisaku korral tuleb tootjal puuduv energia kinni maksta (ebabilanss katta) olenemata väljalangemise algpõhjusest. See, kas kirjeldatud olukorra (näiteks küberrünnakust põhjustatud seisak) puhul võib tegemist olla ka REMIT määruse rikkumisega, hindab Konkurentsiamet juhtumipõhiselt.