COM(2026) 153 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 1.4.2026

COM(2026) 153 final

2026/0085 (COD)

Proposal for a

DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Decision (EU) 2015/1814 as regards ceasing the invalidation of allowances in

the market stability reserve

(Text with EEA relevance)

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Directive (EU) 2018/4101 amended Decision (EU) 2015/18142 concerning the operation of

the market stability reserve (MSR) for the Union greenhouse gas emission trading system (EU

ETS). The purpose was improving the effectiveness and stability of the EU ETS in the long

term, including by invalidating from 2023 onwards allowances, in the reserve above a

threshold equal to the total number of allowances auctioned during the previous year. This

threshold was changed by Directive (EU) 2023/9593 from a dynamic threshold to a fixed

threshold of 400 million allowances from 2024, to ensure that the level of allowances in the

reserve is predictable.

Decision (EU) 2015/1814 tasks the Commission with continuously monitoring the

functioning of the reserve and reviewing the reserve on the basis of an analysis of the market

for EU ETS allowances, and where appropriate making a legislative proposal. This proposal

addresses a specific conclusion from this review. Since the provision for the invalidation of

allowances in the reserve entered into force, a total of 3.2 billion allowances have been

invalidated and the balance between supply and demand has been restored to the EU ETS.

Allowing a greater number of allowances to remain in the MSR rather than invalidating them

could provide an essential liquidity buffer to manage future market tightness after the mid-

2030s and beyond. For this reason, allowances in the reserve should no longer be invalidated

to allow a larger number of allowances to remain in the reserve. This will increase the

firepower of the MSR for possible future releases in the next decade to balance the market.

This targeted amendment contributes to safeguarding the orderly, smooth and efficient

operation of the EU ETS framework. The upcoming review of the MSR will, based on an in-

depth forward looking analysis, assess the appropriateness of the parameters used to

determine whether intakes or releases take place and propose changes where necessary to

enable the MSR to continue to effectively address both surplus and scarcity situations, to

achieve EU climate targets.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The MSR is a tool to promote the stability of the market for EU ETS emission allowances.

The MSR ensures that the EU ETS is consistent with other policy areas. For instance, if other

policies are successful then a surplus of allowances is created which the MSR absorbs. By

contrast, if other policies are not successful and emissions remain high, the MSR supports the

carbon market by releasing extra allowances. This proposal makes a targeted change to one

parameter of the MSR without affecting its overall design and without directly affecting other

Union policies.

• Consistency with other Union policies

Consistency with other EU policies is ensured through the consistency of the legislative

framework in place for meeting the 2030 climate and energy targets. This is assessed in the

1 OJ L 76, 19.3.2018, p. 3. 2 OJ L 264, 9.10.2015, p. 1. 3 OJ L 130, 16.5.2023, p. 134.

EN 2 EN

impact assessment accompanying Directive (EU) 2023/959 which amended Decision (EU)

2015/1814 with the remainder of the ‘Fit for 55’ package.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for the proposal is Article 192 (1) of the Treaty on the Functioning of the

European Union (TFEU). In accordance with Articles 191 and 192(1) TFEU, the European

Union is required to contribute to the pursuit of several objectives. These include preserving,

protecting and improving the quality of the environment and promoting measures at

international level to deal with regional or worldwide environmental problems, in particular

combating climate change. The EU ETS contributes to combating climate change, while the

MSR plays an important role in the operation of the EU ETS as a tool for stability of the

market for allowances established by Directive 2003/87/EC.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

Climate change is a trans-boundary problem, where coordinated EU action supplements and

reinforces national and local action more effectively than uncoordinated action. Coordination

at EU level makes climate action more effective.

The objectives of the EU ETS, which operates as an EU-wide system in a fully harmonised

manner, cannot be sufficiently achieved by Member States acting alone. Due to the scale and

effects of the system, these objectives can best be achieved at EU level. Similarly, as the MSR

is a tool to ensure the stability of the market for EU ETS allowances established by Directive

2003/87/EC, its objective cannot be sufficiently achieved by uncoordinated action by Member

States. Decision (EU) 2015/1814 is an existing EU measure in the area of combating climate

change. In accordance with the principle of subsidiarity set out in Article 5 of the TFEU,

amending it, as this proposal does, cannot be achieved at national or local level but requires

action at EU level.

• Proportionality

The proposal complies with the proportionality principle because it does not go beyond what

is necessary to achieve the EU’s greenhouse gas emission reduction target for 2030 in a cost-

effective manner while ensuring the proper functioning of the market in EU ETS emission

allowances established by Directive 2003/87/EC.

• Choice of instrument

A decision is the appropriate instrument for the targeted amendment to the decision that

established the MSR.

3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex post evaluations/fitness checks of existing legislation

The proposal considers the experience gained from operating the MSR and the invalidation of

allowances held in the MSR above a certain level since 2023. The MSR functioning overall,

through the intake and invalidation mechanism, has successfully fulfilled its purpose of

eliminating the historical surplus of allowances that accumulated from the 2008 economic

EN 3 EN

crisis and the direct use of international credits in the EU ETS, thereby restoring confidence in

the system and supporting a robust carbon price signal.

From the time the MSR started operating in 2019, its total operational intake until the end of

2024 was 2.7 billion allowances, well exceeding – together with the 900 million allowances

from backloading in 2014 to 2016 which were placed in the reserve – the historical surplus.4

Of those MSR holdings, 3.2 billion allowances have been invalidated by the end of 2024.

The MSR successfully achieved its specific objective of reducing the historical surplus in the

allowance market. The review has concluded that, in the next decade, the reserve should have

larger holdings than the current 400million limit, to allow for releases to balance the market.

Therefore, the invalidation of allowances held in the reserve should be stopped to allow for a

larger number of allowances to remain in the reserve.

• Stakeholder consultations

The proposal builds on the stakeholder consultation from the 2021 review of the EU ETS and

MSR and on the stakeholder consultation for the upcoming 2026 review of the EU ETS and

MSR. When asked about potential future changes to the MSR, the change most frequently

considered important in the public consultation was adjusting the invalidation rule for

holdings in the reserve to raise it above 400 million allowances. This position was explained

by the fact that the MSR has been effective in addressing the market surplus and by the need

to ensure market liquidity and for stronger intervention to prevent price volatility going

forward.

The proposal further builds on feedback from Member States and regular discussions with

national competent authorities and stakeholders on various issues concerning the

implementation of the EU ETS with a view to improving its functioning and effectiveness.

• Collection and use of expertise

Based on these circumstances and the timeline, the Commission collected feedback from

Member States and stakeholders on the best measures for achieving the proposal’s objectives

of improving the functioning of the market for EU ETS emission allowances.

• Impact assessment

A separate impact assessment has not been conducted for this proposal, as it has benefited

from the work undertaken for the impact assessment of the EU ETS and the MSR for the

overall revision proposal planned for adoption by the Commission in July 2026. In addition,

the Commission is tasked under Decision (EU) 2015/1814 with continuously monitoring the

functioning of the reserve and, if necessary, proposing reviews to improve the effectiveness,

administration and practical application on the basis of this monitoring. Moreover, several

elements in the impact assessment accompanying Directive (EU) 2023/959, which amended

the MSR, contribute to the assessment of the targeted change to the MSR in this proposal.

The specific objective of the invalidation mechanism was to help reduce the historical surplus

in the allowance market in a predictable way, contributing to the overall objective of the MSR

of ensuring long-term market stability and resilience. However, the indefinite nature of the

4 In 2012, there was an excess historical surplus of 917 million European Union allowances (EUAs).

Considering the starting volume of the total number of allowances in circulation (‘TNAC’) was 1 750 million

EUA in 2012, everything above the MSR upper threshold of 833 million EUA can be assessed as being excess

historical surplus.

EN 4 EN

current invalidation threshold may not align optimally with evolving market needs and the

reducing cap. Ceasing invalidations allows for a larger pool of allowances in the reserve,

thereby providing a liquidity buffer for managing future market tightness from the mid-2030s

and beyond. The analysis carried out in the context of the ETS review planned for adoption by

the Commission in July 2026 indicated a need for a fast-tracked proposal to stop invalidating

allowances held in the reserve as soon as possible to allow a larger number of allowances to

remain in the reserve.

In the evolving market context, with the reduction of the historical surplus and forecasted

market tightness, continued invalidation is forecast to reduce the cumulative allowance supply

in the market that will be available over the next decades in the EU ETS, increasing overall

scarcity in the market and leading to higher prices both today and in the future. This will in

turn affect the overall objective of the MSR of ensuring market stability and resilience in the

long term.

This proposal therefore provides for a targeted amendment to the MSR to discontinue

invalidation, without changing the overall design of the MSR. The purpose is to improve its

ability to ensure future market stability and resilience based on up-to-date information by

allowing a greater number of allowances to remain in the reserve as a liquidity and stability

buffer.

• Fundamental rights

The proposal respects fundamental rights and observes the principles outlined in the Charter

of Fundamental Rights of the European Union5. It contributes to the objective of a high level

of environmental protection in accordance with the principle of sustainable development laid

down in Article 37 of the Charter.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The ETS generates significant revenue for Member States’ budgets and the proposal may

indirectly affect national budgets primarily because of this link. The proposal contributes to

improving long-term price predictability for Member States by reducing price volatility.

The implementation of this proposal will not require an increase in the Commission’s

budgetary capacity, as set out in the attached legislative financial and digital statement.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The proposal makes a targeted amendment to the provision in the MSR which invalidates

allowances held in the reserve above a certain level. The proposal builds on the conclusions of

the impact assessment for the 2021 EU ETS and MSR review. It also takes into account

feedback from a majority of Member States and from other stakeholders in the context of the

2026 ETS and MSR review as well as in-depth economic analysis carried out as part of that

review.

5 OJ C 326, 26.10.2012, p. 391.

EN 5 EN

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The proposal sets an end date for the provision in the MSR Decision which invalidates EU

ETS allowances above a level of 400 million.

Since the start of application of Article 1(5a) of the MSR Decision in 2023, which provides

for invalidating allowances held in the reserve above a certain level, a total of 3.2 billion

allowances have been invalidated and the balance between supply and demand has been

restored to the EU ETS. Therefore, the invalidation provision has served its purpose. It should

cease to apply from the date of entry into force of this amendment. The earlier the proposal is

adopted, the more allowances could be prevented from being invalidated and could be held in

the MSR.

EN 6 EN

2026/0085 (COD)

Proposal for a

DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Decision (EU) 2015/1814 as regards ceasing the invalidation of allowances in

the market stability reserve

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 192(1) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,

Having regard to the opinion of the Committee of the Regions2,

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

Whereas:

(1) The Paris Agreement adopted under the United Nations Framework Convention on

Climate Change, approved on behalf of the European Union by Council Decision (EU)

2016/18413, (the ‘Paris Agreement’) entered into force in November 2016. The Parties

to the Paris Agreement have agreed to hold the increase in the global average

temperature to well below 2 °C above pre-industrial levels and to pursue efforts to

limit the temperature increase to 1,5 °C above pre-industrial levels.

(2) Decision (EU) 2015/1814 of the European Parliament and of the Council4 established

a market stability reserve in order to address the risk of supply and demand imbalances

in the European carbon market and to improve its resilience to shocks.

(3) An analysis of the orderly functioning of the European carbon market and the market

stability reserve carried out in accordance with Article 3 of Decision (EU) 2015/1814

indicates that, in order to increase long-term market predictability, allowances held in

the reserve above 400 million allowances should no longer be considered invalid.

(4) Decision (EU) 2015/1814 should therefore be amended accordingly,

1 OJ C , , p. . 2 OJ C , , p. . 3 Council Decision (EU) 2016/1841 of 5 October 2016 on the conclusion, on behalf of the European

Union, of the Paris Agreement adopted under the United Nations Framework Convention on Climate

Change (OJ L 282, 19.10.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/1841/oj). 4 Decision (EU) 2015/1814 of the European Parliament and of the Council of 6 October 2015 concerning

the establishment and operation of a market stability reserve for the Union greenhouse gas emission

trading scheme and amending Directive 2003/87/EC (OJ L 264, 9.10.2015, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj).

EN 7 EN

HAVE ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

In Article 5 of Decision (EU) 2015/1814, the following paragraph is added:

“Article 1(5a) shall cease to apply from [insert date of entry into force of this act].”

Article 2

This Decision shall enter into force on the third day following that of its publication in the

Official Journal of the European Union.

Done at Brussels,

For the European Parliament For the Council

The President The President

EN 1 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

Contents

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3

1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3

1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3

1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3

1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3

1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 3

1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 3

1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone. ................................................................................. 4

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 4

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments ....................................................................................... 4

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment ................................................................................................................ 4

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 5

1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 5

2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 6

2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 6

2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 6

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 6

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them............................................................................................................ 6

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 6

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 6

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE .............. 7

EN 2 EN

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)

affected ......................................................................................................................... 7

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ..................................... 8

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations...................................... 8

3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................... 8

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for

decentralised agencies)................................................................................................. 9

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 11

3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 11

3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 11

3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 11

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 12

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 12

3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 12

3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 13

4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 13

4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 13

4.2. Data ............................................................................................................................ 13

4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 13

4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 13

4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 13

EN 3 EN

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Proposal for a Commission Decision of the European Parliament and of the Council

amending Decision (EU) 2015/1814 as regards ceasing the invalidation of

allowances in the market stability reserve.

1.2. Policy area(s) concerned

Climate action

Heading 3 – Natural resources and environment

Title 9 – Environment and climate action

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

The proposal aims to enhance the effectiveness of the market stability reserve in

relation to the balance of supply and demand.

1.3.2. Specific objective(s)

The proposal provides for targeted amendments to the parameters of the market

stability reserve.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.

The proposal is expected to improve the EU ETS market liquidity, stability and

predictability.

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

The reserve addresses the structural balance of supply and demand for allowances in

the market.

1.4. The proposal/initiative relates to:

 a new action

 a new action following a pilot project / preparatory action10

✓ the extension of an existing action

 a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

The targeted amendment to the parameters of the market stability reserve.

10 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 4 EN

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

The EU emissions trading system is an EU-wide instrument.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

Given the emission reduction target for 2030 and the climate neutrality objective for

2050, stronger EU action is needed, including by ensuring a more effective, well-

functioning and resilient carbon market.

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

The proposal complements the existing policy framework.

It is compatible with the 2021-2027 multiannual financial framework.

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

-

EN 5 EN

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

 limited duration

–  in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY

–  financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and

from YYYY to YYYY for payment appropriations.

✓ unlimited duration

– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

– followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned

✓ Direct management by the Commission

– ✓ by its departments, including by its staff in the Union delegations;

–  by the executive agencies

 Shared management with the Member States

 Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

–  third countries or the bodies they have designated

–  international organisations and their agencies (to be specified)

–  the European Investment Bank and the European Investment Fund

–  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation

–  public law bodies

–  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that

they are provided with adequate financial guarantees

–  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with

the implementation of a public-private partnership and that are provided with

adequate financial guarantees

–  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the

common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on

European Union, and identified in the relevant basic act

– bodies established in a Member State, governed by the private law of a

Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with

sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary

guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or

by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided

with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the

controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each

action, limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

The current team will continue managing the initiative. No additional staff are required.

EN 6 EN

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

The proposal builds on the European Climate Law, including the same assessments

carried by the Commission (as is already the case). The European Climate Law

builds on the robust transparency framework for greenhouse gas emissions and other

climate information set out in the Regulation on the Governance of the Energy Union

and Climate Action, rather than creating additional reporting streams by Member

States.

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

Not applicable. The proposal does not implement a financial programme but designs

a long-term policy. Management mode, funding implementation mechanisms,

payment arrangements modalities and control strategies in relation to error rates are

not applicable.

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

Under the ETS Directive, the Commission carries out regular assessment of progress

with possible recommendations and additional measures.

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

This initiative does not bring about new significant controls/risks that would not be

covered be an existing internal control framework. No specific measures beyond the

application of the Financial Regulation have been envisaged.

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

No specific measures beyond the application of the Financial Regulation have been

envisaged.

EN 7 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget

line(s) affected

• Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.11

from

EFTA

countries 12

from

candidate

countries

and

potential

candidates 13

From

other

third

countries

other assigned

revenue

3 09.02.03.00 Diff. YES YES NO YES

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

• New budget lines requested

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from

other

third

countries

other assigned

revenue

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

11 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 12 EFTA: European Free Trade Association. 13 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

EN 8 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

– ✓ The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

–  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL operational appropriations Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 9 EN

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under

HEADING <….> Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

Indicate

objectives and

outputs



Year 2024

Year 2025

Year 2026

Year 2027

Enter as many years as necessary to show the

duration of the impact (see Section1.6) TOTAL

OUTPUTS

Type14

Avera

ge

cost

N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost Total

No

Total

cost

SPECIFIC OBJECTIVE No 115…

- Output

- Output

- Output

Subtotal for specific objective No 1

14 Outputs are products and services to be supplied (e.g. number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 15 As described in Section 1.3.2. ‘Specific objective(s)’

EN 10 EN

SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...

- Output

Subtotal for specific objective No 2

TOTALS

EN 11 EN

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

– ✓ The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an

administrative nature

–  The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative

nature, as explained below

3.2.3.1. Appropriations from voted budget

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year TOTAL

2021 - 2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.4. Estimated requirements of human resources

– ✓ The proposal/initiative does not require the use of human resources

–  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained

below

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year

2024 2025 2026 2027

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

• External staff (inFTEs)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. Support

line [XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

EN 12 EN

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed

by the proposal/initiative should be included in the table below.

Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the

appropriations under Heading 7 should be presented in the designated line.

The appropriations under Headings 1-6 should be reflected as “Policy IT expenditure

on operational programmes”. This expenditure refers to the operational budget to be

used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation

of the initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage

etc). The information provided in this table should be consistent with details

presented under Section 4 “Digital dimensions”.

TOTAL Digital and IT appropriations

Year Year Year Year TOTAL

MFF

2021 -

2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

IT expenditure (corporate) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Policy IT expenditure on operational programmes

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

– ✓ can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

multiannual financial framework (MFF)

No additional resources required. The current team will continue managing the

initiative.

–  requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation

–  requires a revision of the MFF

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

– ✓ does not provide for co-financing by third parties

–  provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

EN 13 EN

Year 2024

Year 2025

Year 2026

Year 2027

Total

Specify the co-financing body

TOTAL appropriations co-

financed

3.3. Estimated impact on revenue

– ✓ The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

–  The proposal/initiative has the following financial impact:

–  on own resources

–  on other revenue

–  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial

year

Impact of the proposal/initiative16

Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027

Article ………….

4. DIGITAL DIMENSIONS

4.1. Requirements of digital relevance

No requirements of digital relevance.

4.2. Data

No requirements of digital relevance identified.

4.3. Digital solutions

4.4. Interoperability assessment

4.5. Measures to support digital implementation

16 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net

amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for collection costs.

No requirements of digital relevance identified.

No requirements of digital relevance identified.

No requirements of digital relevance identified.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 1.4.2026

COM(2026) 153 final

2026/0085 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate

lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Direktiiviga (EL) 2018/4101 muudeti otsust (EL) 2015/18142, mis käsitleb liidu

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) turustabiilsusreservi

toimimist. Eesmärk oli parandada ELi HKSi tulemuslikkust ja stabiilsust pikas perspektiivis,

sealhulgas tunnistades alates 2023. aastast kehtetuks reservis hoitavate lubatud heitkoguse

ühikute (LHÜd) osa, mis ületab aasta varem enampakkumisel müüdud LHÜde koguarvu.

Direktiiviga (EL) 2023/9593 muudeti see künnis alates 2024. aastast dünaamilisest künnisest

fikseeritud künniseks, mis vastab 400 miljonile LHÜ-le, et tagada LHÜde reservi mahu

prognoositavus.

Otsusega (EL) 2015/1814 on tehtud komisjonile ülesandeks jälgida pidevalt reservi toimimist

ja vaadata see LHÜde turu analüüsi põhjal läbi ning esitada vajaduse korral seadusandlik

ettepanek. Käesolevas ettepanekus käsitletakse sellise läbivaatamise üht konkreetset järeldust.

Alates reservis olevate LHÜde kehtetuks tunnistamise sätte jõustumisest on kehtetuks

tunnistatud kokku 3,2 miljardit LHÜd ning pakkumise ja nõudluse tasakaal on ELi HKSis

taastatud. Kui jätta turustabiilsusreservi rohkem LHÜsid, selle asemel et neid kehtetuks

tunnistada, võib see anda olulise likviidsuspuhvri, mis aitab tulla toime pingelise

turuolukorraga alates 2030. aastate keskpaigast. Seetõttu ei tohiks reservis olevaid LHÜsid

enam kehtetuks tunnistada, et reservi jääks rohkem LHÜsid. See suurendab

turustabiilsusreservi võimalusi LHÜde vabastamiseks järgmisel kümnendil, et turgu

tasakaalustada. See sihipärane muudatus aitab tagada ELi HKSi raamistiku nõuetekohase,

sujuva ja tõhusa toimimise. Turustabiilsusreservi eelseisva läbivaatamise käigus hinnatakse

põhjaliku tulevikku suunatud analüüsi põhjal nende parameetrite asjakohasust, mille alusel

otsustatakse, kas lisada või vabastada LHÜsid, ning tehakse vajaduse korral

muudatusettepanekuid, et turustabiilsusreserv toimiks nii ülejäägi kui ka nappuse korral

jätkuvalt tõhusalt, aidates saavutada ELi kliimaeesmärke.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Turustabiilsusreserv on vahend, millega toetatakse LHÜde turu stabiilsust. Reserviga

tagatakse, et ELi HKS on kooskõlas muude poliitikavaldkondadega. Näiteks kui muud

poliitikameetmed on edukad, tekib LHÜde ülejääk, mille turustabiilsusreserv absorbeerib.

Seevastu juhul, kui muud poliitikameetmed ei ole edukad ja heitkogused on endiselt suured,

toetab turustabiilsusreserv süsinikuturgu täiendavate LHÜde vabastamisega. Käesoleva

ettepanekuga muudetakse sihipäraselt turustabiilsusreservi ühte parameetrit, mõjutamata selle

üldist ülesehitust ja avaldamata otsest mõju liidu muudele poliitikavaldkondadele.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega on tagatud kooskõla kaudu 2030. aasta kliima- ja

energiaeesmärkide saavutamiseks kehtestatud õigusraamistikuga. Seda on koos paketi

1 ELT L 76, 19.3.2018, lk 3. 2 ELT L 264, 9.10.2015, lk 1. 3 ELT L 130, 16.5.2023, lk 134.

ET 2 ET

„Eesmärk 55“ ülejäänud osadega hinnatud direktiivile (EL) 2023/959 (millega muudetakse

otsust (EL) 2015/1814) lisatud mõjuhinnangus.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise

leping“) artikli 192 lõige 1. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele

1 peab Euroopa Liit aitama saavutada mitmeid eesmärke. Need hõlmavad keskkonna

säilitamist, kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist ning meetmete edendamist

rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja

eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Kui ELi HKS aitab võidelda kliimamuutuste vastu,

siis turustabiilsusreservil on oluline roll ELi HKSi toimimises direktiiviga 2003/87/EÜ loodud

LHÜde turu stabiilsuse tagamise vahendina.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kliimamuutused on piiriülene probleem, mille puhul ELi koordineeritud meetmed täiendavad

ja tugevdavad riiklikke ja kohalikke meetmeid tõhusamalt kui koordineerimata tegevus.

Koordineerimine ELi tasandil muudab kliimameetmed tõhusamaks.

Kuna ELi HKS toimib täielikult ühtlustatud viisil kogu ELi hõlmava süsteemina, ei suuda

liikmesriigid ühepoolselt tegutsedes piisavalt saavutada selle eesmärke. Süsteemi ulatust ja

mõju silmas pidades on neid eesmärke kõige parem saavutada ELi tasandil. Kuna

turustabiilsusreserv on direktiiviga 2003/87/EÜ loodud LHÜde turu stabiilsuse tagamise

vahend, ei ole ka selle eesmärki võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide koordineerimata

meetmetega. Otsus (EL) 2015/1814 on olemasolev ELi meede kliimamuutuste vastu

võitlemise valdkonnas. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega ei ole võimalik seda muuta (mis on käesoleva ettepaneku eesmärk) riiklikul või

kohalikul tasandil, vaid selleks on vaja võtta meetmeid ELi tasandil.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale sellest,

mis on vajalik, et saavutada ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk

kulutõhusal viisil, tagades samal ajal direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatud ELi HKSi lubatud

heitkoguse ühikute turu nõuetekohase toimimise.

• Vahendi valik

Otsus on asjakohane vahend turustabiilsusreservi loomise otsuse sihipäraseks muudatuseks.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ettepanekus võetakse arvesse turustabiilsusreservi rakendamisel saadud kogemusi ja teatavat

taset ületavate turustabiilsusreservis hoitavate LHÜde kehtetuks tunnistamist alates 2023.

aastast. Turustabiilsusreservi üldine toimimine reservi lisamise ja kehtetuks tunnistamise

mehhanismi kaudu on edukalt täitnud oma eesmärgi kõrvaldada LHÜde varem kogunenud

ülejääk, mis tulenes 2008. aasta majanduskriisist ja rahvusvaheliste ühikute otsesest

ET 3 ET

kasutamisest ELi HKSis, taastades seeläbi usalduse süsteemi vastu ja toetades tugevat CO2

hinnasignaali.

Alates turustabiilsusreservi käivitamisest 2019. aastal lisati sellesse kuni 2024. aasta lõpuni

kokku 2,7 miljardit LHÜd, mis koos 2014.–2016. aasta enampakkumiste mahu vähendamise

tulemusel reservi paigutatud 900 miljoni LHÜga ületas märkimisväärselt varasemat ülejääki4.

Nendest turustabiilsusreservis olevatest LHÜdest oli 2024. aasta lõpuks kehtetuks tunnistatud

3,2 miljardit LHÜd.

Turustabiilsusreserv saavutas edukalt oma konkreetse eesmärgi vähendada varasemat ülejääki

LHÜde turul. Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et järgmisel kümnendil peaks reservis olema

praegusest 400 miljoni suurusest piirmäärast suuremaid varusid, et võimaldada LHÜde

vabastamist turu tasakaalustamiseks. Seetõttu tuleks reservis hoitavate LHÜde kehtetuks

tunnistamine lõpetada, et reservi jääks rohkem LHÜsid.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepanek tugineb ELi HKSi ja turustabiilsusreservi 2021. aasta läbivaatamise käigus

sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele ning enne eelseisvat 2026. aasta läbivaatamist

sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele. Kui avaliku konsultatsiooni käigus küsiti

turustabiilsusreservi võimalike tulevaste muudatuste kohta, peeti kõige sagedamini oluliseks

reservis olevate LHÜde kehtetuks tunnistamise eeskirja kohandamist, et suurendada reservi

mahtu üle 400 miljoni LHÜ. Seda seisukohta põhjendati asjaoluga, et turustabiilsusreserv on

olnud tõhus turuülejäägi vähendamisel, ning vajadusega tagada turu likviidsus ja jõulisem

sekkumine, et vältida hinnavolatiilsust tulevikus.

Lisaks tugineb ettepanek liikmesriikidelt saadud tagasisidele ning korrapärastele aruteludele

riiklike pädevate asutuste ja sidusrühmadega mitmesugustes ELi HKSi rakendamisega seotud

küsimustes, et parandada selle toimimist ja tõhusust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eespool loetletud asjaolude ja ajakava põhjal on komisjon kogunud liikmesriikidelt ja

sidusrühmadelt tagasisidet parimate meetmete kohta, mille abil saavutada ettepaneku

eesmärgid ja parandada LHÜde turu toimimist.

• Mõjuhinnang

Käesoleva ettepaneku kohta ei ole eraldi mõjuhinnangut tehtud, kuna kasutatud on ELi HKSi

ja turustabiilsusreservi mõju hindamiseks tehtud tööd seoses üldise läbivaatamisettepanekuga,

mille komisjon kavatseb vastu võtta 2026. aasta juulis. Lisaks tehakse komisjonile otsuse

(EL) 2015/1814 alusel ülesandeks pidevalt jälgida reservi toimimist ja teha vajaduse korral

järelevalve tulemuste põhjal ettepanek selle läbivaatamiseks, et parandada reservi toimimise

tõhusust, selle haldamist ja praktilist kohaldamist. Ühtlasi aitavad käesolevas ettepanekus

käsitletud turustabiilsusreservi sihipärast muudatust hinnata mitu turustabiilsusreservi

muutvale direktiivile (EL) 2023/959 lisatud mõjuhinnangu elementi.

Kehtetuks tunnistamise mehhanismi konkreetne eesmärk oli aidata prognoositaval viisil

vähendada LHÜde turu varasemat ülejääki, toetades turustabiilsusreservi üldeesmärki tagada

turu pikaajaline stabiilsus ja vastupanuvõime. Praeguse kehtetuks tunnistamise künnise

4 2012. aastal oli Euroopa Liidu LHÜde ülejääk 917 miljonit. Võttes arvesse, et ringluses olevate LHÜde

koguarv oli 2012. aastal 1750 miljonit, võib turustabiilsusreservi ülempiiri (833 miljonit LHÜd) ületavat mahtu

käsitada varasema ülejäägina.

ET 4 ET

tähtajatu olemus ei pruugi siiski olla optimaalselt kooskõlas muutuvate turuvajaduste ja

ülempiiri langetamisega. Kehtetuks tunnistamise lõpetamine võimaldab suuremat LHÜde

reservi, pakkudes seeläbi likviidsuspuhvrit, et tulla toime pingelise turuolukorraga alates

2030. aastate keskpaigast. Analüüs, mis tehti HKSi läbivaatamise raames, mille komisjon

kavatseb vastu võtta 2026. aasta juulis, näitas vajadust kiirettepaneku järele, et lõpetada

võimalikult kiiresti reservis hoitavate LHÜde kehtetuks tunnistamine, et reservi jääks rohkem

LHÜsid.

Võttes arvesse muutuvat turuolukorda, varasema ülejäägi vähenemist ja prognoositavat

pingelist olukorda turul, oodatakse, et kehtetuks tunnistamise jätkumine vähendab ELi HKSis

kumulatiivset LHÜde pakkumist turul järgmistel aastakümnetel, suurendades nende üldist

nappust turul ja tuues kaasa kõrgemad hinnad nii praegu kui ka tulevikus. See omakorda

mõjutab turustabiilsusreservi üldist eesmärki tagada turu stabiilsus ja vastupidavus pikas

perspektiivis.

Seepärast nähakse käesoleva ettepanekuga ette turustabiilsusreservi sihipärane muudatus, et

lõpetada kehtetuks tunnistamine ilma turustabiilsusreservi üldist ülesehitust muutmata.

Eesmärk on parandada turureservi suutlikkust tagada turu stabiilsus ja vastupidavus tulevikus,

tuginedes ajakohasele teabele ning suurendades LHÜde reservi, mis moodustab likviidsus- ja

stabiilsuspuhvri.

• Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

põhimõtteid5. Ettepanek aitab kaasa eesmärgile tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse

kestliku arengu põhimõtte kohaselt, nagu on sätestatud harta artiklis 37.

4. MÕJU EELARVELE

HKS toob liikmesriikide eelarvetesse märkimisväärset tulu ja ettepanek võib liikmesriikide

eelarveid kaudselt mõjutada eelkõige selle seose tõttu. Ettepanek vähendab hinnavolatiilsust,

mis muudab hindade pikaajalise prognoosimise liikmesriikide jaoks lihtsamaks.

Käesoleva ettepaneku rakendamine ei eelda komisjoni fiskaalvõimekuse suurendamist, nagu

on näidatud ka lisatud finants- ja digiselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanekuga muudetakse sihipäraselt turustabiilsusreservi sätet, millega tunnistatakse

kehtetuks reservis hoitavad LHÜd, mis ületavad teatavat taset. Ettepanek lähtub ELi HKSi ja

turustabiilsusreservi 2021. aasta läbivaatamise mõjuhinnangu järeldustest. Samuti võetakse

selles arvesse enamikult liikmesriikidelt ja muudelt sidusrühmadelt HKSi ja

turustabiilsusreservi 2026. aasta läbivaatamise raames saadud tagasisidet ning selle

läbivaatamise osana tehtud põhjalikku majandusanalüüsi.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga kehtestatakse turustabiilsusreservi otsuse selle sätte lõppkuupäev, millega

tunnistatakse kehtetuks LHÜd, mis ületavad 400 miljoni ühiku taset.

5 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

ET 5 ET

Alates turustabiilsusreservi otsuse artikli 1 lõike 5a (millega tunnistatakse kehtetuks reservis

hoitavate LHÜde osa, mis ületab teatavat taset) jõustumisest 2023. aastal on kehtetuks

tunnistatud kokku 3,2 miljardit LHÜd ning pakkumise ja nõudluse tasakaal on ELi HKSis

taastatud. Seega on kehtetuks tunnistamise säte täitnud oma eesmärgi. Selle kohaldamine

tuleks lõpetada alates kõnealuse muudatuse jõustumise kuupäevast. Mida varem ettepanek

vastu võetakse, seda rohkem LHÜsid jääks kehtetuks tunnistamata ja neid võiks

turustabiilsusreservis hoida.

ET 6 ET

2026/0085 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate

lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe, mis

kiideti Euroopa Liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/18413 (edaspidi

„Pariisi kokkulepe“), jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised

leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega

võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha pingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-

ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18144 loodi turustabiilsusreserv,

et vähendada pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse riski Euroopa süsinikuturul

ning muuta see turušokkidele vastupidavamaks.

(3) Euroopa süsinikuturu ja turustabiilsusreservi nõuetekohase toimimise analüüs, mis

tehti otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt, näitab, et turu pikaajalise

prognoositavuse suurendamiseks ei tohiks reservis hoitavate LHÜde osa, mis ületab

400 miljonit LHÜd, enam kehtetuks tunnistada.

(4) Otsust (EL) 2015/1814 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel

sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/1841/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, milles käsitletakse ELi

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj).

ET 7 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2015/1814 artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„Artikli 1 lõike 5a kohaldamine lõpeb [lisada käesoleva õigusakti jõustumise kuupäev].“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

Sisukord

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 4

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 4

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 4

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 4

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 4

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 4

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 4

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 7

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 7

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 7

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 7

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 7

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 7

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 7

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ......................... 8

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub8

ET 2 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 10

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 10

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 10

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta

detsentraliseeritud asutuste puhul) ............................................................................. 11

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 13

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 13

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 13

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 13

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 14

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 14

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 14

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 15

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 15

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 15

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 15

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 15

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 15

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 15

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL)

2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute

kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kliimameetmed

Rubriik 3. Loodusvarad ja keskkond

Jaotis 9. Keskkond ja kliimameetmed

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Ettepaneku eesmärk on suurendada turustabiilsusreservi tõhusust seoses pakkumise

ja nõudluse tasakaaluga.

1.3.2. Erieesmärgid

Ettepanekuga nähakse ette turustabiilsusreservi parameetrite sihipärased muudatused.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks parandama ELi HKSi turu likviidsust, stabiilsust ja prognoositavust.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Reservi eesmärk on tagada LHÜde pakkumise ja nõudluse struktuurne tasakaal turul.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest10

✓ olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Turustabiilsusreservi parameetrite sihipärane muudatus.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

10 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 4 ET

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on kogu ELi hõlmav vahend.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Võttes arvesse 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärki ja 2050.

aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki, on vaja tugevamaid ELi meetmeid, et

muu hulgas tagada tõhusam, paremini toimiv ja vastupidavam süsinikuturg.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek täiendab olemasolevat poliitikaraamistikku.

See on kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

-

ET 5 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–  Hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA;

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

✓ Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

✓ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– ✓ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on

delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse

piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste

ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks

määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Praegune meeskond haldab algatust ka edaspidi. Lisapersonali ei ole vaja.

ET 6 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Ettepanek põhineb Euroopa kliimamäärusel ja komisjon peab tegema samasuguseid

hindamisi, nagu juba tehakse. Euroopa kliimamäärus põhineb energialiidu ja

kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega kasvuhoonegaaside heite ja muu

kliimateabe jaoks loodud kindlal läbipaistvusraamistikul ning sellega ei nähta

liikmesriikidele ette täiendavaid aruandlusvooge.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata. Ettepanekuga ei rakendata rahastamisprogrammi, vaid kavandatakse

pikaajaline poliitika. Eelarve täitmise viis, rahastuse rakendamise mehhanismid,

maksete tegemise kord ja veamääradega seotud kontrollistrateegia ei ole

asjakohased.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Vastavalt ELi HKSi direktiivile hindab komisjon korrapäraselt edusamme ning võib

esitada soovitusi ja lisameetmeid.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Algatusega ei kaasne uusi olulisi kontrolle/riske, mida olemasolev

sisekontrolliraamistik ei kataks. Ei ole kavandatud erimeetmeid peale finantsmääruse

kohaldamise.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Ei ole kavandatud erimeetmeid peale finantsmääruse kohaldamise.

ET 7 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta11

EFTA

riigid12

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d13

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

3. 09.02.03.00 Liigendat

ud JAH JAH EI JAH

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/liigen JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

11 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 12 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 13 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 8 ET

damata

ET 9 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– ✓ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida 3) 0,000

DG: <…….>

Assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1 a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

ET 10 ET

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused 4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed 5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU 6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Liik14

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kokku

kulud

ERIEESMÄRK nr 115…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

14 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 15 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 11 ET

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

ET 12 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– ✓ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

– ✓ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

ET 13 ET

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– ✓ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Lisavahendeid ei ole vaja. Praegune meeskond haldab algatust ka edaspidi.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

– ✓ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

ET 14 ET

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ✓ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju16

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Diginõuded puuduvad.

4.2. Andmed

Diginõudeid ei ole kindlaks tehtud.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

16 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Diginõudeid ei ole kindlaks tehtud.

Diginõudeid ei ole kindlaks tehtud.

Diginõudeid ei ole kindlaks tehtud.

ET 15 ET

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kliimaministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/26-00942

Resolutsiooni teema: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse ettepanek, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne:  Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

-Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Decision (EU) 2015/1814 as regards ceasing the invalidation of allowances in the market stability reserve, COM(2026) 153

EISi toimiku nr: 26-0061 Tähtaeg: 15.05.2026

Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kliimaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 14.05.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas kiireloomuliselt arutada valitsuse 21.05.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelnevalt (20.05.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.05.2026.

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 06.05.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.

06.05.2026

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse ettepanek, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis

hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 14.05.2026

KOKi esitamise tähtpäev 20.05.2026

VV esitamise tähtpäev 21.05.2026

Subsidiaarsuse tähtpäev 08.06.2026

Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2).

Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon esitas 1. aprillil 2026 ettepaneku muuta turustabiilsusreservi (MSR) käsitlevat otsust (EL) 2015/1814, mis on üks meetmest Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) tugevdamiseks. Praeguse süsteemi kohaselt tunnistatakse kehtetuks kõik reservis olevad lubatud heitkoguste ühikud (LHÜd), mis ületavad 400 miljonit. Kavandatud muudatusega peatatakse LHÜde kehtetuks tunnistamise mehhanism, mis võimaldab säilitada need LHÜd puhvrina, mis võib toetada turu stabiilsust. MSRiga vähendatakse LHÜde pakkumist turule, kui ringluses on liiga palju LHÜsid, ja lisatakse LHÜsid, kui turgu napib.

2

MSR on ELi HKS mehhanism, mille eesmärk on tasakaalustada LHÜde pakkumist ja nõudlust ning suurendada süsinikuturu vastupidavust. Turustabiilsusreserv on toiminud alates 2019. aastast reeglitel põhineva mehhanismina, et kohandada LHÜde pakkumist ELi HKSis. See on edukalt tegelenud saastekvootide struktuurse ülejäägiga, mis tekkis pärast 2008. aasta finantskriisi, ning on sellest ajast alates aidanud taastada usaldust CO2-turu vastu. 2024. aasta lõpuks oli kehtetuks tunnistatud 3,2 miljardit LHÜd.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Eesmärgid

Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada MSRi likviidsuspuhvrit, et tulla toime tulevase turupingega. Ettepanekuga säilitatakse MSRi põhireeglitel põhinev ülesehitus ja ELi HKSi terviklikkus turupõhise vahendina, tugevdades samal ajal süsteemi suutlikkust tagada nii hinnastabiilsus kui ka prognoositavus.

Mõju ja sihtrühm

Mõju valdkonnad

Majandus

Ettevõtlus

Sihtrühm: Ettevõtted

Mõju sihtrühmale: Ettepanek vähendab süsinikuturu hinnavolatiilsust ja parandab hinnasignaali prognoositavust. See suurendab ettevõtete investeerimiskindlust, eriti energiamahukates sektorites, võimaldades paremini planeerida investeeringuid vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse.

Elanike ja leibkondade majanduslik olukord

Sihtrühm: Elanikud

Mõju sihtrühmale: Stabiilsem süsinikuturg aitab vältida järske hinnakõikumisi energia- ja transpordikuludes. See parandab leibkondade võimalusi oma kulusid ette planeerida ning vähendab ootamatute hinnatõusude riski.

Halduskoormus

Kas lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele? Ei

Selgitus: Ettepanek ei too kaasa täiendavaid haldusnõudeid ega aruandluskohustusi ettevõtetele, kuna tegemist on olemasoleva turumehhanismi parameetri muutmisega.

3

Ettepanek ei suurenda riigi halduskoormust, kuna ei loo uusi institutsioone ega rakendusmehhanisme ning tugineb olemasolevale ELi HKS ja MSR raamistikule.

Keskkond

Kliimamuutused

Ettepanek ei muuda ELi heitkoguste vähendamise eesmärke, kuid toetab nende saavutamist stabiilsema süsinikuturu kaudu, vähendades hinnavolatiilsust ja tagades tõhusama toimimise pikaajaliselt.

Riigivalitsemine

Riigieelarve

Kas lahendusega kaasneb mõju riigieelarve tuludele? Kaudne mõju.

Selgitus: Ettepanek võib kaudselt mõjutada riigieelarve tulusid, kuna ELi süsinikuturu hinnataseme muutused mõjutavad enampakkumistulusid. Samas aitab ettepanek vähendada hinnavolatiilsust, mis parandab riigieelarve tulude prognoositavust.

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad partnerid ja osapooled.