Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 13.04.2026 nr 1.2-2/34-1, SOM/26-

0428/-1K

Meie 06.05.2026 nr 2-3/1342-2

Eelnõu kooskõlastamine

Austatud sotsiaalminister

Täname võimaluse eest anda tagasisidet rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise seaduse (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö) eelnõule.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu üldist eesmärki tugevdada tervise

ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning luua terviklikum ja inimesekesksem lähenemine keerukama

abivajadusega inimeste toetamisel. Valdkondade senine killustatus on praktikas olnud takistuseks

sujuva ja arusaadava teenuseteekonna kujunemisel ning eelnõus kavandatud lahendus aitab sellele

probleemile süsteemselt läheneda. Peame oluliseks, et inimesel oleks selge ja loogiline

teenuseteekond. Eelnõus ja seletuskirjas kirjeldatud lähenemine, kus inimese vajadustest lähtuvat

teenuseteekonda koordineerib üks tervikvaatega terviseteejuht, toetab nii teenuste paremat

sidusust, varasemat märkamist kui ka inimese jaoks arusaadavamat ja usaldusväärsemat kontakti

avaliku sektoriga.

Samas soovime juhtida tähelepanu mitmele eelnõust ja seletuskirjast tulenevale küsimusele ja

riskikohale, mis vajavad täiendavat selgitamist või täpsustamist, et kavandatav süsteem vastaks

seatud eesmärkidele ka praktikas ning oleks õigusselge ja inimesekeskne, mistõttu kooskõlastame

eelnõu alljärgnevate märkustega.

1) Palume kaaluda Töötukassa nõustaja kaasamist tugimeeskonda

Kuigi Sotsiaalministeerium on eelnõu ettevalmistamise käigus kinnitanud, et tulevikus nähakse

vajadust kaasata senisest tugevamalt ka haridus- ja tööturuvaldkond, soovime veelkord rõhutada,

et inimese teenuseteekonna tegelik ühtsus eeldab nende valdkondadega seoste loomist. Palume

kaaluda, kas ja kuidas oleks võimalik eelnõuga kavandatava RTHS § 133 lõike 6 alusel

moodustavasse tugimeeskonda vajaduse korral kaasata ka Eesti Töötukassa (eespool ja edaspidi

Töötukassa) nõustaja. See on eriti oluline olukordades, kus inimene on juba töötuna registreeritud

või kus terviseteejuht hindab, et inimesel võib tekkida vajadus tööturuteenuste ja -toetuste järele.

Töötukassa kaasamine võimaldaks paremini siduda tervise-, sotsiaal- ja tööturuvaldkonna

sekkumisi ning toetaks inimese töövõimet ja kiiremat tööturule naasmist tervikvaates.

2 (4)

2) Palume kaaluda heaoluplaani täiendamist töövõime ja muu asjakohast infot hõlmava

teabega ning vastavat andmevahetust Töötukassaga

Juhime tähelepanu infosüsteemide ja andmevahetuse arendamise olulisusele Töötukassaga.

Märgime, et praeguses kavandatud lahenduses on heaoluplaanis ette nähtud eeskätt puude andmete

kajastamine, samas kui oluliselt suuremal osal inimestest on tuvastatud vähenenud töövõime.

Töövõimega seotud info on aga sageli määrava tähtsusega nii inimese vajaduste hindamisel kui ka

sobiva toe kavandamisel. Vastavad andmed on olemas ka tervise infosüsteemis (otsus töövõime

languse kohta koos perioodiga). Selleks, et valdkonnaülene koordinatsiooniteenus põhineks

terviklikul ja ajakohasel teabel, võiks olla tagatud andmevahetus heaoluplaani ja Töötukassa

infosüsteemide vahel. Heaoluplaani võiks olla võimalik kanda ka näiteks andmed töötuna

registreerimise ja Töötukassa poolt osutatavate asjakohasust omavate tööturuteenuste kohta.

Samal ajal võiks Töötukassal olla võimalus saada teavet inimesele osutatavate

koordinatsiooniteenuste ja asjakohaste sotsiaalteenuste kohta.

3) Teeme ettepaneku täpsustada terviseteejuhi kvalifikatsiooni ja hariduslikku tausta

Kavandatava määruse „Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded ning riskirühmade

määramise metoodika“ § 3 lõikes 4 on sätestatud, et terviseteejuht on vastava täienduskoolituse

läbinud spetsialist, kuid eelnõus puudub täpsustus terviseteejuhi kvalifikatsiooni ja haridusliku

tausta kohta. Kuna tegemist on keskse rolliga inimese teenuseteekonna kujundamisel ja

valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rakendamisel, ei ole piisav piirduda üksnes

täienduskoolituse läbimise nõudega. Eelneva pinnalt teeme ettepaneku täpsustada, et

terviseteejuhina saab tegutseda üksnes isik, kellel on kas tervishoiualane või sotsiaaltöö alane

erialane haridus ning kes on lisaks läbinud vastava täienduskoolituse.

4) Palume täiendada seletuskirja terviseteejuhtide puudusest või ebapiisavast

ettevalmistusest tulenevate mõjude käsitlusega

Seletuskirja järgi on reformi kavandamisel juba ette teada, et teenuse rakendumise algusperioodiks

ei jõuta koolitada piisavat hulka terviseteejuhte vastavalt kavandatavale teenusmahule ja

sihtrühmale (vajadus 200–250 terviseteejuhti, 2027.a hakkab tööle 107 terviseteejuhti). Koolituste

tulemusel saavutatakse vajalik terviseteejuhtide arv hinnanguliselt kõige varasemalt 2029. aastaks,

mil on tööturul kättesaadav piisav hulk terviseteejuhte nii rehabilitatsiooni kui ka krooniliste

haigustega sihtrühmade toetamiseks (kokku 231, kellest krooniliste haigustega sihtgrupiga

hakkaks tööle 164 terviseteejuhti). See tekitab olulisi rakendusriske valdkonnaülese

koordinatsiooniteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Ebapiisava ettevalmistusega või

ülekoormatud terviseteejuhid võivad praktikas viia olukorrani, kus teenuseteekonnad venivad,

juhtumite käsitlus muutub ebaühtlaseks ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenused ei ole piisaval

määral sisuliselt koordineeritud. Seletuskirjas on terviseteejuhtide piisava arvu koolitamise risk

välja toodud, kuid selle riski mõju teenuste kättesaadavusele ja inimese heaolule ei ole mõjude

peatükis eraldi hinnatud ega detailselt avatud. Samuti ei ole kirjeldatud, kuidas maandatakse

olukorda, kus teenusvajadus on märgatud, kuid koordinatsiooniteenus ei ole ajutiselt kättesaadav.

See on oluline risk inimese vaates, kuna võib tekitada katkestusi teenuseteekonnas. Peame seda

suure mõjuga riskiks, mistõttu palume täiendada seletuskirja mõjude osa käsitlusega, mis

analüüsib terviseteejuhtide puudusest või ebapiisavast ettevalmistusest tulenevaid mõjusid teenuse

kvaliteedile, kättesaadavusele ja inimeste teenuseteekondade järjepidevusele reformi

algusperioodil.

3 (4)

5) Palume käsitleda seletuskirjas põhjalikumalt reformi rakendamisega seotud regionaalse

ebavõrdsuse riske ja meetmeid nende maandamiseks

Seletuskirjas on välja toodud, et kavandatav reform vähendab regionaalseid erinevusi ning muudab

teenuste kättesaadavuse ühtlasemaks ja vähem sõltuvaks konkreetse piirkonna administratiivsest

võimekusest. Samas jääb eelnõu kohaselt teenuste tegelik pakkumine ning teenustele suunamine

jätkuvalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) otsustada ning sõltuvusse KOV-i eelarvelisest ja

organisatsioonilisest võimekusest. Olukorras, kus terviseteejuhtide praktika ja abivajaduste

hindamine muutub üleriigiliselt ühtlasemaks, kuid teenuste maht ja kättesaadavus KOV-ides on

erinev, võib see praktikas esile tuua regionaalse ebavõrdsuse teenuse tegelikus kättesaadavuses.

Täiendava regionaalse ebavõrdsuse riski loob ka TERVIKute loomise ebavõrdne ajastus ja kiirus

erinevates piirkondades. Seletuskiri viitab, et kõikjal ei pruugi teenused reformi rakendamise

algfaasis koheselt kättesaadavad olla ning ette on nähtud üleminekuperiood. Samas ei ole

seletuskirjas hinnatud, milline on selle ajalisest nihkest tuleneva ebavõrdsuse mõju inimestele,

eeskätt haavatavatele sihtrühmadele, ega analüüsitud, millised võivad olla mõjud teenuste

kättesaadavusele, teenuseteekonna katkemisele või inimeste usaldusele süsteemi vastu. Samuti ei

ole seletuskirjas selgelt kirjeldatud maandamismeetmeid olukorraks, kus TERVIK ei ole

piirkonnas veel loodud või ei toimi täies mahus, terviseteejuhi teenus ei ole ajutiselt kättesaadav,

inimese abivajadus on ühtselt ja professionaalselt tuvastatud, kuid teenuse tegelik pakkumine

viibib või ei ole KOV-i võimekuse tõttu võimalik. Seetõttu palume seletuskirja eeltoodud aspektide

osas täiendada.

6) Palume täpsustada isikule seatavate kohustuste sisu ja teenuse lõpetamise aluseid

Kavandatava määruse „Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded ning riskirühmade

määramise metoodika“ § 10 lõikes 1 on sätestatud, et heaoluplaaniga nõustumisel võtab inimene

omapoolse kohustuse täita talle antud tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid ning osaleda talle

määratud teenustel, samuti osaleda regulaarsetel heaoluplaani täitmise hindamise vestlustel.

Samas on määruse § 10 lõikes 2 ette nähtud, et juhul kui inimene jätab nimetatud kohustused

regulaarselt täitmata, lõpetatakse valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine. Palume

täpsustada, milliseid tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid võib inimesele valdkonnaülese

koordinatsiooniteenuse raames anda ning millised neist on käsitatavad kohustuslikena. Ebaselgeks

jääb, kas ja millisel määral hõlmavad nimetatud kohustused ka näiteks elustiiliga seotud soovitusi

(nt liikumine, toitumine, muud käitumuslikud valikud) ning kuidas sellisel juhul hinnatakse

inimese kohustuste täitmist. Samuti ei ole määruses toodud, millised konkreetsed kohustused on

sellised, mille täitmata jätmine võib viia teenuse lõpetamiseni. Juhime tähelepanu, et määruses

puudub selgus mõiste „regulaarne kohustuste täitmata jätmine“ osas – määratlemata on nii kordade

arv kui ka ajavahemik, mille jooksul kohustuse täitmata jätmist loetakse regulaarseks. Leiame, et

selline ebamäärasus ei taga õigusselgust ning loob riski ebaühtlaseks tõlgendamiseks ja

rakendamiseks praktikas. Eeltoodust tulenevalt palume määrust ja seletuskirja kirjeldatud

ebaselguste kõrvaldamiseks täiendada.

7) Palume täpsustada TERVIKu rahastamise lõpetamise tagajärgi ja teenuse järjepidevuse

tagamist

Kavandatava määruse “TERVIKute rahastamise korra ning koordineerimispiirkondade

kehtestamine“ § 12 lõikes 1 on sätestatud TERVIKu rahastamise lõpetamise alused, sealhulgas

olukorrad, kus TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, mõni kohustuslik liige astub

TERVIKust välja või TERVIK ei täida rahastamislepingut või aruandlusnõudeid. Samas jääb

määruses ja seletuskirjas ebaselgeks, millised on rahastamise lõpetamise tagajärjed TERVIKu

tegevusele ning eeskätt sellele piirkonnale, kus elavad teenust vajavad inimesed. Palume

täpsustada, kuidas on rahastamise lõpetamise korral tagatud valdkonnaülese

4 (4)

koordinatsiooniteenuse järjepidevus ning mis saab inimestest, kelle teenuseteekond ja

heaoluplaanid on seotud vastava TERVIKu toimimisega. Määrusest ei nähtu, kas ja millisel viisil

korraldatakse teenuste üleviimine, ajutine jätkamine või muu asenduslahendus, et vältida teenuse

katkemist inimestele, kes ei ole TERVIKu või selle liikmete lepinguliste või organisatsiooniliste

rikkumistega seotud. Samuti jääb ebaselgeks, kas ja millised sanktsioonid rakenduvad TERVIKule

lisaks rahastamise lõpetamisele. Praeguse sõnastuse põhjal ei ole selge, kuidas tagatakse

proportsionaalsus olukorras, kus rikkumine võib olla tingitud üksiku liikme tegevusest või

objektiivsetest teguritest (nt tööjõupuudus, infosüsteemide viibimine). Seetõttu palume määrust ja

seletuskirja eeltoodud aspektide osas täiendada.

8) Palume parandada RTHS § 134 lõikes 1 sisalduv ebatäpne viide

Kavandatava RTHS § 134 lõikes 1 sisalduv viide RTHS § 133 lõike 2 punktile 3 ei ole korrektne,

kuna nimetatud lõikes punkte ei ole. Palume kontrollida, kas korrektne viide peaks olema RTHS

§ 133 lõike 4 punktile 3.

9) Palume parandada määruse § 13 lõike 2 punktis 4 sisalduv ebatäpne viide

Palume kontrollida, kas kavandatava määruse „Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded

ning riskirühmade määramise metoodika“ § 13 lõike 2 punktis 4 sisalduv viide peaks osutama § 10

lõikele 2.

10) Palume ühtlustada mõistet tähistava termini „terviseteejuht“ kasutus kogu eelnõupaketis

Juhime tähelepanu, et kavandatava määruse „Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded ning

riskirühmade määramise metoodika“ §-s 3 on terminina sätestatud „terviseteejuht“, kuid määruse

eri sätetes ning Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi

põhimäärus“ muutmise määruses kasutatakse sama mõiste tähistamiseks erineva kirjapildiga

termineid.

Palume ühtlustada sama mõiste tähistamiseks kasutatav termin eelnõus, määrustes ning

seletuskirjas, lähtudes määruse §-s 3 sätestatud terminist „terviseteejuht“, sh selle

käändevormides.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Reine Hindrekus-Koppel

+372 5379 0331 [email protected]