Arvamuse edastamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie 13.04.2026 nr 1.2-2/34-1 Meie 06.05.2026 nr 2.3-4/26/1543-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu

seaduse (RTHS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise seadus eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Märkamisleht

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et märkamislehe kasutuselevõtt standardiseerib teavitamise

protsessi ning tagab, et vajalik teave, mis seni liikus vabatekstina või suuliselt, esitatakse

süsteemselt ja võrreldaval kujul. Kuigi standardiseerimine on tervitatav, rõhutab AKI, et eriliiki

isikuandmete (terviseandmed ja andmed sotsiaalse olukorra kohta) töötlemine ilma isiku eelneva

nõusolekuta nõuab täiendavaid kaitsemeetmeid.

Eelnõu kohaselt jääb terviseteejuhile diskretsiooniõigus otsustada, kas ta kutsub inimese

nõustamisele või mitte. See tähendab, et isiku kohta võidakse koondada ja edastada tundlikke

andmeid ilma, et isik ise protsessist teadlik oleks. AKI juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) läbipaistvuse põhimõttega oleks paremini kooskõlas märkamislehe täitmise

eeldusena sätestatud isiku teavitamise kohustus.

2. Terviseteejuht

Eelnõu ja seletuskiri kasutavad läbivalt terminit terviseteejuht, kuid jätavad defineerimata selle

isiku staatuse, kvalifikatsiooni ja juriidilise rolli. Palume eelnõu täpsustada, sätestades

terviseteejuhi mõistet. Kuna terviseteejuhile antakse väga laiad juurdepääsuõigused inimese

isikuandmete, sh eriliiki isikuandmetele, peab olema üheselt selge, kes kannab vastutust andmete

turvalisuse ja sihipärase töötlemise eest.

Seletuskirjast nähtub, et terviseteejuht on keskne lüli, kes hakkab haldama andmevahetust

tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. Eelnõu pinnalt on aga raske ammendavalt mõista, millises

teenuse osutamise etapis, millisele andmekoosseisule ning millisel täpsel õiguslikul alusel

terviseteejuht andmetele ligi pääseb. TTKS § 59³ kavandatav sõnastus avab sotsiaaltöötajatele ja

terviseteejuhtidele laiaulatusliku ligipääsu meditsiinilistele andmetele (epikriisid, retseptid), mis

võib olla vastuolus andmete minimeerimise põhimõttega, kui sotsiaalvaldkonna spetsialistile

avaneb vaade kogu haigusloole. Seletuskiri märgib, et sotsiaaltöötajatel on praegu piiratud õigused

ja puudub ligipääs terviseinfole. Eelnõu aga loob mehhanismi, kus terviseteejuht saab kaasata

sotsiaaltöötaja hindamisse. Juurdepääsud andmetele peaks täpsemalt reguleerida.

2 (3)

3. Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus

Kavandatav RTHS § 133lõige 2 sätestab, et terviseteejuht kutsub inimese nõustamisele

märkamislehe andmete alusel omal algatusel. Samas lõige 3 märgib, et teenust pakutakse inimese

nõusolekul ning nõusoleku puudumisel lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Jääb

arusaamatuks, kas isiku nõusolek on vajalik teenuse osutamiseks või on see IKÜM-i tähenduses

andmete töötlemise õiguslik alus.

Samuti on defineerimata, mida tähendab andmete edasise töötlemise lõpetamine, st kas see

hõlmab ka teenuse osutamise lõpetamist, juba kogutud märkamislehe andmete kustutamist või

üksnes uute andmete lisamise peatamist.

Sarnane probleem esineb RTHS § 133 lõikes 7, kus heaoluplaani kinnitamine on seotud

nõusolekuga anda tugimeeskonnale ligipääs andmetele. Ebaselgeks jääb, kas isikul on võimalik

kinnitada heaoluplaan, kuid keelduda juurdepääsu andmisest teatud tugimeeskonna liikmetele (nt

konkreetsele sotsiaaltöötajale või lähedasele). Ka selle sätte sõnastus vajab täpsustamist osas, mis

puudutab andmete edasise töötlemise lõpetamist.

Palume täpsemini reguleerida teenuse erinevate etappide õiguslikke aluseid ning töödeldavate

andmete mahtu.

Lisaks vajab hindamist säilitustähtaegade proportsionaalsus TTKS § 59¹ lõikes 5, kus

heaoluplaane soovitakse säilitada 30 aastat. Abivajadus on sageli ajutine ning 30-aastane

säilitamine ei pruugi olla säilitamise eesmärgiga proportsionaalne.

4. Rahvastikupõhine riskihaldus

Kavandatava RTHS § 13⁵ kohaselt teostab Tervisekassa automaatset andmetöötlust raviarvete ja

retseptiandmete põhjal, et genereerida isikule „riskirühma tunnus“. AKI juhib tähelepanu, et

tegemist on profiilianalüüsiga IKÜM artikli 22 tähenduses. Eelnõu regulatsioon ei taga

andmesubjektile piisavat kaitset, mida nõuab IKÜM põhjenduspunkt 71.

Eriliigiliste andmete põhjal tehtav automaatne otsustamine peab sisaldama rangeid

kaitsemeetmeid, nimelt andmesubjektile tuleb anda konkreetset teavet profiilianalüüsi loogika

kohta ning tagatud peab olema isiku õigus otsesele isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma

seisukohta ja õigus otsust vaidlustada. Eelnõu ei sätesta piiranguid alaealiste profileerimisele,

kuigi IKÜM kohaselt ei tohiks selline automaatne töötlemine üldjuhul lapsi puudutada.

5. Tehnilised vastuolud ja viited

Kavandatavas RTHS § 13⁴ lõikes 1 nimetatud viide „§ 13³ lõike 2 punktis 3“ on ebakorrektne,

ilmselt on peetud silmas § 13³ lõiget 4.

Kavandatava RTHS § 13⁴ lõikega 3 sätestatakse, et heaoluplaani ja tegevuskava täpsem

andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel

kehtestatud määrusega. Andmesubjekti õiguste tagamiseks peab põhiõigusi riivav andmekoosseis

olema ammendavalt reguleeritud, seega soovitame sõnastada säte sarnaselt § 13² lõikega 4, mille

kohaselt peab ministri määruses olema mitte täpsem vaid täpne andmekoosseis.

Eelnõu punktiga 13 sätestatakse RTHS § 13³ terviktekst, kuid eelnõu punktiga 14 muudetakse

koheselt sama paragrahvi lõiget 1. Jääb arusaamatuks, milline on sätte lõplik ja kehtima hakkav

sõnastus.

3 (3)

Paralleelselt on kooskõlastamisel RTHS muutmise eelnõu1, mille § 1 punktiga 1 täiendatakse

RTHS paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 32. Samas näeb käesolev eelnõu ette RTHS § 1 lõike 1

täielikku muudatust. Juhime tähelepanu, et eelnõude menetlemisel tuleb järgida, et eelnõuete vahel

ei tekiks vastuolu.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

1 Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)