| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.4-1.4/1223-1 |
| Registreeritud | 06.05.2026 |
| Sünkroonitud | 07.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
| Toimik | 1.4-1.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Kantsleri vastutusvaldkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vastuvõtmise kuupäev : 06/05/2026
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
05/05/26
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei
L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1366533.6 DE
Eelotsuse asi C-265/26
Wellster Healthtech Group
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesgerichtshof - Saksamaa)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud
kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette
nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte
viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.
Fabien Cathagne
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 06/05/2026
Tõlge C-265/26 – 1
Kohtuasi C-265/26
Eelotsusetaotlus
Saabumise kuupäev:
31. märts 2026
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
26. märts 2026
Kostja ja kassaator:
Wellster Healthtech Group
Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:
Verband Sozialer Wettbewerb e.V.
kinnitatud ärakiri
BUNDESGERICHTSHOF
KOHTUMÄÄRUS
I ZR 118/24
26. märts 2026
kohtuasjas
Wellster Healthtech Group GmbH, […] München,
kostja ja kassaator,
[…] versus
Verband Sozialer Wettbewerb e. V., […] Berliin,
ET
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
2
hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses,
[…] Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus)
I tsiviilkolleegium tegi 12. veebruari 2026. aasta kohtuistungi põhjal […] [teave
kohtukolleegiumi koosseisu kohta]
järgmise kohtumääruse:
I. […] [teave riigisisese menetluse kohta]
II. Euroopa Liidu Kohtule esitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
(edaspidi „ELTL“) artikli 56 alusel järgmine eelotsuse küsimus:
Kas ELTLi artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadusega on vastuolus
selline õigusnorm (käesolevas asjas ravimite, meditsiinitoodete ja ravivormide
reklaami reguleeriva seaduse (Gesetz über die Werbung auf dem Gebiete des
Heilwesens (Heilmittelwerbegesetz, edaspidi „HWG“) § 9), millega keelatakse
reklaamida teises liikmesriigis asuvate arstide osutatavat kaugravi, mis ei vasta
Saksamaal tunnustatud erialastandardile?
Põhjendus:
1 A. Hageja on registreeritud ühing, kelle põhikirjajärgne ülesanne on kaitsta oma
liikmete ärihuve, eelkõige tagada ausa konkurentsi eeskirjade järgimine. Tema
liikmete hulka kuuluvad Hamburgi arstide koda ja Schleswig-Holsteini arstide
koda ning 14 arsti ja 4 kliinikut.
2 Kostja, kelle asukoht on Saksamaal, haldab veebisaiti www.gospring.de, millel
pakutakse tarbijatele arsti konsultatsiooni (diagnoosimine ja ravisoovitused)
teatud haigusnähtude puhul (erektsioonihäired, juuste väljalangemine, enneaegne
ejakulatsioon ja akne) ning vajaduse korral vajalike ravimite hankimist
koostööpartnerist postimüügiapteegi kaudu. Erektsioonihäirete ravimiseks peab
veebisaidi külastaja saama veebis täidetava küsimustiku abil „veebidiagnoosi“ ja
arsti ettekirjutuse, mis seisneb nimetatud kaebuste leevendamiseks mõeldud
ravimi retsepti väljakirjutamises. „Veebidiagnoos“ põhineb peamiselt
tekstipõhisel küsimustikul, milles käsitletakse kasutaja tervislikku seisundit,
haigussümptomeid, talumatusi ja ravimite võtmist. Isiklikku kontakti kostja
koostööpartneritest arstidega, kelle asukoht oli varem Suurbritannias, kuid nüüd
(alates Brexitist) Iirimaal, ega videokonverentsi või telefonivestlusi patsiendi ja
arsti vahel ei toimu. Kostja partnerarstid, kes asuvad Iirimaal ja on seal
registreeritud, väljastavad nn tasulise retsepti ja edastavad selle koostööpartnerist
postimüügiapteegile, kes korraldab (potentsi)ravimite saatmise.
3 Kostja vaidlusalusel veebisaidil (seisuga 31. märts 2020) on muu hulgas kirjas
[…]:
Kuidas see toimub?
WELLSTER HEALTHTECH GROUP
3
Kuigi küsimustiku täitmine on alles algus, on see ühtlasi ka kõige olulisem
samm tervislikuma elu suunas. Pärast Sinu andmete edukat sisestamist
vaatab arst need üle. Niipea kui arst ravi kinnitab ja väljastab Sulle tasulise
retsepti, teavitatakse sellest apteeki. Apteek hoolitseb seejärel kiire,
diskreetse ja usaldusväärse tarne eest.
Veebiküsimustiku täitmine
Meie veebiküsimustiku täitmine võimaldab koguda diagnoosimiseks
vajalikku teavet, et tagada ravimite ohutu kasutamine.
Küsimustiku arstlik ekspertiis
Pärast küsimustiku edukat täitmist vaatavad meie arstid selle üle. See on
vajalik Sinu tervise kaitseks.
Retsepti väljakirjutamine arsti poolt
Kui arst kinnitab pärast Sinu andmete kontrollimist, et ravi on Sulle sobiv,
väljastab ta tasulise retsepti, mis saadetakse seejärel apteeki.
4 Hageja leiab, et kostja reklaam on ebaaus, kuna sellega rikutakse ebaausa
konkurentsi vastase seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, edaspidi
„UWG“) § 3a koostoimes HWG §-s 9 sätestatud kaugravi reklaamikeeluga, ning
esitas kostja vastu rikkumise lõpetamise hagi.
5 Landgericht (esimese astme kohus) jättis hagi rahuldamata. Hageja
apellatsioonkaebuse alusel keelas apellatsioonikohus (Oberlandesgericht München
(liidumaa kõrgeim üldkohus Münchenis), ajakirjas Magazin Dienst 2024, lk 821)
kostjal teatud sunnivahendite ähvardusel
reklaamida äritegevuses kaugdiagnoosimise (veebidiagnoosi) teel toimuvat
meditsiinilist nõustamist, kui seda tehakse sellisel viisil nagu Internetis
veebisaidil https://www.gospring.de vastavalt 31. märtsil 2020 kell
15:33:40–15:40:34 vaadatud ja välja prinditud väljatrükile […].
6 Eelotsusetaotluse esitanud kohtult menetlusloa saanud kassatsioonkaebuses palub
kostja Landgerichti (esimese astme kohus) otsus jõusse jätta, hageja palub jätta
kassatsioonkaebus rahuldamata.
7 B. Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub ELTL artikli 56 tõlgendamisest.
Seetõttu tuleb enne kassatsioonkaebuse kohta otsuse tegemist menetlus peatada ja
esitada Euroopa Liidu Kohtule ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti a ja
kolmanda lõigu alusel eelotsusetaotlus.
8 I. Apellatsioonikohus põhjendas hagis esitatud nõude rahuldamist järgmiselt:
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
4
9 Kostja vaidlusaluste veebisaitidega rikutakse UWG § 3a koostoimes HWG §-ga 9.
Kostja reklaamib oma veebisaidil arsti konsultatsiooni ja diagnoosi panemist,
mida viivad läbi tema Iirimaal asuvad partnerarstid. Ta ei piirdu ainult veebi teel
toimuva konsultatsiooni ja diagnoosimise protsessi kohta teabe esitamisega, vaid
rõhutab isikliku kohtumiseta toimuva diskreetse, mugava ja soodsa ravi eeliseid
ning toob esile ka väljakirjutatud ravimite diskreetse tarne aspekti. Kostja
reklaamib kaugravi, sest diagnoosi panemine ja ravimite väljakirjutamine
toimuvad pärast seda, kui patsient on edastanud oma sümptomid ja muu vajaliku
teabe veebiküsimustiku kaudu, ilma isikliku konsultatsiooni toimumiseta.
10 Kostja reklaam ei ole HWG § 9 teise lause kohaselt lubatud. Nõutava abstraktse ja
üldise lähenemise raames ei saa asuda seisukohale, et üldtunnustatud
meditsiinistandardiga HWG § 9 teise lause tähenduses on kooskõlas see, kui
kõnealuste haigusnähtude puhul pannakse diagnoos ja määratakse ravi, ilma et
arst patsiendiga isiklikult kohtuks. Pigem tuleb asuda seisukohale, et arsti ja
patsiendi vaheline isiklik vestlus on psühholoogiliste põhjuste võimaliku
esinemise ja (kaasnevate) (psühho-)teraapiliste meetmete näidustuse tõttu
põhimõtteliselt vajalik ning et ravimi infolehel esitatud teabe kohaselt on lisaks
anamneesile ette nähtud ka füüsiline läbivaatus. Selles kontekstis ei oma tähtsust,
kas see on arsti kutseala reguleerivate Iiri või Saksa õigusnormide kohaselt
lubatud. Eksperdiarvamuse küsimine ei ole vajalik, kuna tähtsust omavaid faktilisi
asjaolusid ei ole piisaval määral esitatud.
11 II. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse, kui apellatsioonikohus on ekslikult
asunud seisukohale, et kostja on rikkunud UWG § 3a koostoimes HWG §-ga 9.
See sõltub sellest, kas käesoleval juhul on ELTL artikliga 56 kooskõlas see, kui
HWG § 9 kohaldamisel tuginetakse Saksamaal üldtunnustatud erialastandardile.
12 1. Rooma II määruse artikli 6 lõike 1 alusel kohaldatava UWG § 3a kohaselt
tegutseb isik ebaausalt, kui ta rikub õigusnormi, mille eesmärk on muu hulgas
reguleerida turukäitumist turuosaliste huvides, ja kui rikkumine võib oluliselt
kahjustada tarbijate, teiste turuosaliste või konkurentide huve. HWG § 9 esimese
lause kohaselt on keelatud reklaamida haiguste, vaevuste, kehavigastuste või
patoloogiliste häirete tuvastamist või ravi, mis ei põhine vahetult tehtud
tähelepanekutel ravitava inimese või looma kohta (kaugravi). HWG § 9 teine
lause näeb ette, et selle sätte esimest lauset ei kohaldata sidevahendite abil tehtava
kaugravi reklaami suhtes, kui üldtunnustatud erialastandardi kohaselt ei ole arsti
vahetu kontakt ravitava isikuga vajalik.
13 2. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et HWG § 9 kujutab endast turukäitumist
reguleerivat õigusnormi UWG § 3a tähenduses ning selle rikkumine võib oluliselt
kahjustada tarbijate huve. Selles sätestatud kaugravi reklaamikeelu eesmärk on
rahvatervise kaitse (Bundesgerichtshofi (Saksamaa kõrgeim üldkohus, edaspidi
„BGH“) 9. detsembri 2021. aasta otsus – I ZR 146/20, ajakirjas Gewerblicher
Rechtsschutz und Urheberrecht (edaspidi „GRUR“) 2022, lk 399 (juris,
punkt 20) = ajakirjas Wettbewerb in Recht und Praxis (edaspidi „WRP“) 2022,
lk 426 – Werbung für Fernbehandlung ja seal viidatud kohtupraktika). Seega
WELLSTER HEALTHTECH GROUP
5
vastavalt direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste
tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, artikli 3 lõikele 3, mille
kohaselt ei piira see direktiiv toodete tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitlevate
ühenduse või siseriiklike eeskirjade kohaldamist, ei ole selle direktiiviga
põhimõtteliselt taotletud eesmärgiga – ühtlustada täielikult ettevõtja ja tarbija
vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – vastuolus HWG § 9
rikkumise menetlemine seoses UWG § 3a kohase õigusrikkumisega (vt BGH
10. novembri 2022. aasta otsus – I ZR 16/22, GRUR 2023, lk 416 (juris,
punkt 22) = WRP 2023, lk 447 – Stickstoffgenerator ja seal viidatud
kohtupraktika).
14 3. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et vaidlusalune teave kujutab endast kaugravi
reklaami HWG § 9 esimese lause tähenduses.
15 a) Toote või teenuse kohta esitatud väited on ravimeid käsitlevate õigusaktide
kohaselt reklaam, kui nende eesmärk on püüda sihtrühma tähelepanu, äratada
nende huvi ja edendada sel viisil kaupade või teenuste müüki (BGH 27. aprilli
1995. aasta otsus I ZR 116/93, GRUR 1995, lk 612 (juris, punkt 25) = WRP 1995,
lk 701 – SauerstoffMehrschritt-Therapie; Reese, HWG § 1 kommentaar,
punkt 86 jj ning seal viidatud kohtupraktika, teoses BeckOK, 15. Edition, seisuga
1. oktoober 2025). Reklaamija on iga isik, kes osaleb reklaamteate levitamises,
sõltumata sellest, kas see toimub tema enda või teise isiku huvides (Reese, HWG
§ 1 kommentaar, punkt 139, op. cit. BeckOK; Gröning, HWG § 1 kommentaar,
punkt 75, teoses Gröning/Mand/Reinhart, Heilmittelwerberecht, 6. Aktualisierung
2025; vt ka Ring, HWG § 9 kommentaar, punkt 22, teoses
Bülow/Ring/Artz/Brixius, HWG, 6. Aufl.; vt ka Euroopa Kohtu 2. aprilli
2009. aasta kohtuotsus Damgaard, C-421/07, Kohtulahendite kogumik 2009,
I-2629 = ajakirjas Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (edaspidi
„EuZW“) 2009, lk 428 (juris, punktid 21 ja 29)).
16 b) Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et kostja reklaamib vaidlustatud
avaldustega kõiki enda pakutava retseptiravimite hankimise skeemi osi, mis
hõlmab kostja Iirimaal asuvate partnerarstide poolt pandava meditsiinilise
diagnoosi vahendamist teatud haigusnähtude (erektsioonihäired, juuste
väljalangemine, enneaegne ejakulatsioon ja akne) puhul. Kuna kostja
partnerarstide pandud diagnoosid ei põhine arsti ja patsiendi vahelisel vahetul
füüsilisel kohtumisel, vaid vastustel, mis patsient on andnud Internetis
kättesaadavaks tehtud küsimustikus, st sidevahendite abil, on tegemist kaugraviga
HWG § 9 esimese lause tähenduses (vt BGH, GRUR 2022, lk 399 (juris,
punkt 29) – Werbung für Fernbehandlung ja seal viidatud kohtupraktika).
17 4. Käesolevas kohtuasjas tekib selgitamist vajav küsimus, kas ELTL artikliga 56
tagatud teenuste osutamise vabadusega on kooskõlas see, kui HWG § 9
kohaldamisel tuginetakse Saksamaal üldtunnustatud erialastandardile.
18 a) Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktika
kohaselt tuleb HWG § 9 teises lauses kasutatud mõistet „üldtunnustatud
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
6
erialastandard“ tõlgendada tuginedes Saksa tsiviilõiguse põhimõtetele (Saksa
tsiviilseadustiku (bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB“) § 630a lõige 2) ning
arsti poolt ravilepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses välja töötatud
põhimõtetele (BGH, GRUR 2022, lk 399 (juris, punkt 53) – Werbung für
Fernbehandlung).
19 Sellega kooskõlas leidis apellatsioonikohus, et kostja reklaamitud erektsioonihäire
ravi puhul on (Saksamaal) üldtunnustatud erialastandardi kohaselt nõutav isiklik
vestlus arsti ja patsiendi vahel, mistõttu ei tohi sellist kaugravi HWG § 9 kohaselt
reklaamida. Sellega seoses väidab kostja, et tema Iirimaal asuvate partnerarstide
osutatava kaugravi reklaamimise lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda Iiri õigusest
või Iiri õiguse kohaselt tunnustatud erialastandardist.
20 b) Saksamaal asuvale ettevõtjale kehtestatud keeld reklaamida Saksamaal Iirimaal
asuvate ja Saksamaa ettevõtjaga seotud arstide poolt Internetis kättesaadavaks
tehtud küsimustiku abil osutatavat haigusnähtude ravi rikub Iirimaal asuvate
partnerarstide suhtes ELTL artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabadust.
21 aa) ELTL artikli 56 esimeses lõigus on sätestatud, et Euroopa Liidu piires on
keelatud teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes,
kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.
ELTL artikli 57 esimeses lõigus sätestatakse, et teenustena mõistetakse
aluslepingutes tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud
kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. ELTL artikli 57
teise lõigu punktis d on ette nähtud, et teenuste hulka kuulub eelkõige
vabakutseline tegevus. Arstiabi osutamise teenus on vabakutseline tegevus ja
kuulub seega teenuste osutamise vabaduse kohaldamisalasse.
22 Asjaolu, et teenust osutatakse piiriüleselt, ilma et teenuseosutajad – käesoleval
juhul Iirimaal asuvad kostja partnerarstid – oma asukohariigist lahkuksid, ei
muuda sellega seoses midagi, sest Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt laieneb
teenuste osutamise vabaduse kohaldamisala nn korrespondentsteenustele, mille
puhul ületab piiri ainult teenus ise, samas kui eri liikmesriikides asuvate teenuse
saajate ja teenuseosutajate asukoht ei muutu (vt Euroopa Kohtu 10. mai
1995. aasta kohtuotsus Alpine Investments, C-384/93, EKL 1995, I-1141 =
NJW 1995, 2541 (juris, punktid 26–28); 6. novembri 2003. aasta kohtuotsus
Gambelli jt, C-243/01 ning seal viidatud kohtupraktika, EKL 2003, I-13031 =
ajakirjas Neue Juristische Wochenschrift (edaspidi „NJW“) 2004, lk 139 (juris,
punktid 53–55); Randelzhofer/Forsthoff, ELTLi artiklite 56 ja 57 kommentaar,
punkt 53 jj, teoses Grabitz/Hilf/Nettesheim, Das Recht der Europäischen Union,
86. Ergänzungslieferung, september 2025; Holoubek, ELTLi artiklite 56 ja 57
kommentaar, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika, teoses
Schwarze/Becker/Hatje/Schoo, EU-Kommentar, 4. Aufl.).
23 bb) Lisana kuulub ELTL artikli 56 esimese lõigu kohaselt kaitstud teenuse osutaja
reklaam põhimõtteliselt samuti teenuste osutamise vabaduse esemelisse
kohaldamisalasse (vt Euroopa Kohtu 24. märtsi 1994. aasta kohtuotsus Schindler,
WELLSTER HEALTHTECH GROUP
7
C-275/92, EKL 1994, I-1039 = NJW 1994, lk 2013 (juris, punkt 22); kaupade
vaba liikumise kohta vt Euroopa Kohtu 7. märtsi 1990. aasta kohtuotsus
GB-INNO-BM, C-362/88, EKL 1990, I-667 = EuZW 1990, lk 222 (juris,
punkt 8); Kluth, ELTL artikli 57 kommentaar, punkt 30 ja seal viidatud
kohtupraktika, teoses Calliess/Ruffert, EUV/AEUV, 6. Aufl.).
24 Asjaolu, et käesoleval juhul ei ole tegemist Iirimaal asuvate partnerarstide
reklaamiga, vaid kostja reklaamiga nende arstide teenuste kohta, kellega kostja on
seotud ja kelle teenuseid ta oma kombineeritud pakkumise raames vahendab, ei
takista teenuste osutamise vabaduse kohaldamist. Euroopa Liidu Kohtu praktika
kohaselt kuulub teenuste osutamise vabaduse kaitsealasse ka kolmandate isikute
reklaam, kui seda tehakse teenuseosutaja initsiatiivil või kui see on tema
tegevusega majanduslikult seotud (vt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 1991. aasta
kohtuotsus Society for the Protection of Unborn Children Ireland, C-159/90,
EKL 1991, I-4685 = NJW 1993, lk 776 (juris, punktid 24–27); Kluth, ELTL
artikli 57 kommentaar, punkt 30, op. cit. Calliess/Ruffert; Ludwigs, § 18
kommentaar, punkt 157 ja seal viidatud kohtupraktika, teoses
EU-WirtschaftsR-HdB, 42. Ergänzungslieferung, august 2017). Nii on asi
käesoleval juhul.
25 cc) Riigisisest keeldu reklaamida teises liikmesriigis asuva teenuseosutaja
osutatavat teenust võib pidada teenuste osutamise vabaduse piiranguks – isegi kui
teenuse osutamine ise ei ole keelatud –, kuna reklaamivõimaluse puudumisel
muutub teenuse osutamine riigi territooriumil raskemaks.
26 Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb teenuste osutamise vabaduse piiranguks
pidada mis tahes meedet, mis keelab või takistab selle vabaduse kasutamist või
muudab selle vähem atraktiivseks (vt Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2015. aasta
kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C-463/13, GRUR
Int. 2015,lk 258 (juris, punkt 45); 4. mai 2017. aasta kohtuotsus Vanderborght,
C-339/15 ja seal viidatud kohtupraktika, GRUR 2017, lk 627 (juris, punktid 61–
64) = WRP 2017, lk 670).
27 Teenuste osutamise vabaduse riivet ei välista asjaolu, et HWG § 9, millel keeld
käesoleval juhul põhineb, on üldine ja mittediskrimineeriv säte ning selle eesmärk
ei ole anda riigisisesele turule eelist võrreldes teiste liikmesriikide
teenuseosutajatega. Piirangu mõiste hõlmab ka liikmesriigi võetud meetmeid,
mida küll kohaldatakse ühetaoliselt, kuid mis siiski mõjutavad teenuste vaba
liikumist teistes liikmesriikides (vt Euroopa Kohtu otsus Alpine Investments,
NJW 1995, lk 2541 (juris, punktid 35–38); Euroopa Kohtu 12. detsembri
1996. aasta kohtuotsus Reisebüro Broede, C-3/95, EKL 1996, I-6511 =
EuZW 1997, lk 53 (juris, punkt 25); 12. septembri 2013. aasta kohtuotsus
Konstantinides, C-475/11, ajakirjas Gesellschaftsrecht (edaspidi „GesR“) 2013,
lk 671 (juris, punkt 45); Euroopa Kohtu otsus Vanderborght ja seal viidatud
kohtupraktika, GRUR 2017, lk 627 (juris, punkt 62).
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
8
28 c) Seega tekib selgitamist vajav küsimus, kas ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste
osutamise vabadusega on vastuolus selline õigusnorm (käesoleval juhul HWG
§ 9), millega keelatakse reklaamida teises liikmesriigis asuvate arstide osutatavat
kaugravi, mis ei vasta Saksamaal tunnustatud erialastandardile.
29 aa) Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt võivad teenuste osutamise vabaduse
piirangud olla lubatud üksnes tingimusel, et need järgivad üldise huvi eesmärki,
on selle saavutamise tagamiseks sobivad ega lähe kaugemale, kui on taotletava
eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt Euroopa Kohtu otsus Konstantinides,
GesR 2013, lk 671 (juris, punkt 50); kohtuotsus Vanderborght ja seal viidatud
kohtupraktika, GRUR 2017, lk 627 (juris, punkt 65).
30 Ülekaalukate üldiste huvidega seotud vajaduseks, mis võib teenuste osutamise
vabaduse piirangut õigustada, võib Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt pidada
rahvatervise kaitset (vt Euroopa Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus C-169/07
Hartlauer, Kohtulahendite kogumik 2009, I-1721 = EuZW 2009, lk 298 (juris,
punkt 46); Euroopa Kohtu otsus Konstantinides, GesR 2013, lk 671 (juris,
punkt 51); kohtuotsus Vanderborght ja seal viidatud kohtupraktika, GRUR 2017,
lk 627 (juris, punkt 67).
31 Mis puudutab teenuste osutamise vabaduse piiramise vajalikkust, võetakse
Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikas arvesse asjaolu, et inimeste
elu ja tervis on aluslepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning
seda, et liikmesriigid võivad põhimõtteliselt otsustada, millisel tasemel nad
kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse. Et see
tase võib olla liikmesriigiti erinev, tuleb liikmesriikidele jätta teatud
kaalutlusruum (vt Euroopa Kohtu 2. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Ker-Optika,
C-108/09, Kohtulahendite kogumik 2010, I-12213 = GRUR 2011, lk 243 (juris,
punkt 58); 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Visnapuu, C-198/14, juris,
punkt 118; Euroopa Kohtu otsus Vanderborght ja seal viidatud kohtupraktika,
GRUR 2017, lk 627 (juris, punkt 71).
32 bb) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on teenuste osutamise vabaduse riive,
mis käesoleval juhul seisneb HWG § 9 alusel sätestatud keelus reklaamida kostja
Iirimaal asuvate partnerarstide poolt osutatavaid raviteenuseid, õigustatud
tervisekaitse eesmärgil.
33 (1) Kõigepealt on HWG § 9 esimeses lauses sätestatud kaugravi reklaamikeelu
eesmärk kaitsta rahvatervist ja üksikisiku tervisehuve. See põhineb arusaamal, et
kaugravi kui lühendatud ravivorm, mis annab patsiendi kohta ainult osalist teavet,
mitte tervikliku ülevaate, kujutab endast tervisele erilist ohtu, mistõttu tuleb sellele
reklaamiga tähelepanu juhtimine (välja arvatud juhul, kui see on HWG § 9 teise
lause kohaselt lubatud) välistada (vt BGH, GRUR 2022, lk 399 (juris, punkt 41) –
Werbung für Fernbehandlung; Ring, HWG§ 9 kommentaar, punkt 1, op. cit.
Bülow/Ring/Artz/Brixius; HWG§ 9 kommentaar, punkt 3, teoses Prütting/Mand,
Medizinrecht, 7. Aufl.). HWG § 9 ei keela ei kaugravi kui sellist ega kaugravi
reklaami tervikuna, vaid lubab sellist reklaami HWG § 9 teise lause kohaselt, kui
WELLSTER HEALTHTECH GROUP
9
üldtunnustatud erialastandardi kohaselt ei ole arsti isiklik kontakt patsiendiga
vajalik.
34 (2) Kasutades liikmesriikidele tervisekaitse valdkonnas antud kaalutlusõigust, on
Saksa seadusandja otsustanud, et Saksamaal tohib HWG § 9 kohaselt kaugravi
reklaamida üksnes juhul, kui Saksamaal üldtunnustatud erialastandardi kohaselt ei
ole arsti isiklik kontakt patsiendiga vajalik.
35 HWG § 9 teises lauses kasutatud mõiste „üldtunnustatud erialastandard“
tõlgendamisel tuleb lähtuda Saksa tsiviilõigusest (BGB § 630a lõige 2) ning arsti
poolt ravilepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses välja töötatud
põhimõtetest (BGH, GRUR 2022, lk 399 (juris, punkt 53) – Werbung für
Fernbehandlung). Seevastu ei saa seadusandja arvates tugineda asjaolule, et arsti
kutseala reguleerivate Saksa õigusnormide kohaselt on kaugravi lubatud üksnes
juhtumipõhiselt ja konkreetsetel tingimustel, sest niisugusest üksikjuhtumipõhisest
lähenemisviisist ei saa tuletada seaduses sätestatud õigusnormi tõlgendamiseks
vajalikku abstraktset ja üldist kriteeriumi, mille alusel hinnata reklaami, mis on
suunatud suurele hulgale täpsemalt määratlemata isikutele (vt BGH, GRUR 2022,
lk 399 (juris, punkt 54) – Werbung für Fernbehandlung, viitega seaduse
seletuskirjale väljaandes BT-Drucks. 19/13438, lk 78).
36 Erialastandard annab teavet selle kohta, millist käitumist võib eeldada hoolsalt ja
tähelepanelikult arstilt tulenevalt tema erialal kehtivatest kutsenõuetest
konkreetses raviolukorras ravi ajal. See kajastab loodusteaduslike teadmiste ja
meditsiinilise kogemuse asjaomast taset, mis on vajalik ravi eesmärgi
saavutamiseks ja mis on end praktikas tõestanud. Tunnustatud erialastandardi
kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta meditsiiniliste erialaorganisatsioonide
suuniseid ja föderaalse ühiskomisjoni juhiseid vastavalt sotsiaalseadustiku
(Sozialgesetzbuch, SGB) V osa §-dele 92 ja 136. Lisaks võivad erialastandardid
kujuneda ka eelnimetatust sõltumatult (vt BGH kohtuotsus kaugravi reklaamimise
kohta, GRUR 2022, 399 (juris, punkt 64), ja seal viidatud kohtupraktika).
37 (3) HWG §-s 9 ette nähtud seos Saksamaal tunnustatud erialastandardiga on sobiv
selle sättega taotletava tervisekaitse eesmärgi saavutamiseks. See on vajalik ka
seetõttu, et see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tervisekaitse eesmärgi
saavutamiseks. Säte tagab, et ohtu tervisele välditakse, võimaldades reklaamida
üksnes sellist kaugravi, mis vastab tunnustatud erialastandardile.
38 Ka käesolevas asjas kehtestatud keeld on sobiv ja vajalik HWG §-ga 9 taotletava
kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Nagu apellatsioonikohus õigesti otsustas, ei ole
käesoleval juhul reklaamitud erektsioonihäire kaugravi kooskõlas Saksamaal
üldtunnustatud erialastandardiga. Apellatsioonikohtu järelduste kohaselt võivad
sellel haigusel, mille kaugravi reklaamitakse, olla psüühilised põhjused ja selle
puhul võivad osutuda vajalikuks (vajaduse korral täiendavad) psühhoteraapilised
meetmed, mistõttu on isiklik vestlus arsti ja patsiendi vahel põhimõtteliselt
vajalik. Seda kinnitab ka raviks kaalutavate ravimite infolehtede sisu, milles on
lisaks anamneesile ette nähtud ka füüsiline läbivaatus. Isiklik vestlus arsti ja
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
10
patsiendi vahel tagab võetud ravimeetmete asjakohasuse ja hoiab ära ravimite
võimaliku väärkasutuse, mis võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi (vt selle
kohta Euroopa Kohtu 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus EUROAPTIEKA,
C-530/20 ja seal viidatud kohtupraktika, GRUR 2023, lk 268 (juris, punkt 40 jj).
39 (4) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole keeld reklaamida kaugravi, mis
ei vasta Saksamaal tunnustatud erialastandardile, direktiivi 2000/31/EÜ
infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise
kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 3
lõigetega 1 ja 2 vastuolus.
40 (a) Direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt tagab iga liikmesriik, et
infoühiskonna teenused, mida pakub tema territooriumil asuv teenuseosutaja,
vastavad kõnealuses liikmesriigis kehtivatele kooskõlastatud valdkonna küsimusi
puudutavatele siseriiklikele õigusnormidele. Direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3
lõike 2 kohaselt ei tohi liikmesriigid kooskõlastatud valdkonda kuuluvatel
põhjustel piirata teisest liikmesriigist pärit infoühiskonna teenuste osutamise
vabadust. Direktiivi artikli 2 punkti h alapunkti i teise alapunkti kohaselt kuuluvad
kooskõlastatud valdkonda nõuded, mida teenuseosutaja peab täitma infoühiskonna
teenuse osutamisel, nagu nõuded teenuseosutaja käitumise, teenuse kvaliteedi või
sisu kohta, sealhulgas reklaamile ja lepingutele esitatavad nõuded, või nõuded
teenuseosutaja vastutuse kohta. Direktiivi artikli 3 lõike 4 punkti a alapunkti i
teises alapunktis nähakse ette, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid konkreetse
infoühiskonna teenuse osas erandi tegemiseks artikli 3 lõikest 2, kui meede on
vajalik rahva tervise kaitseks.
41 (b) Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et tervishoiuteenused, mida osutatakse
tegelikult kaugside vahendusel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil,
kuuluvad infoühiskonna teenuse mõiste alla direktiivi 2000/31/EÜ artikli 2
punkti a tähenduses (Euroopa Kohtu 11. septembri 2025. aasta kohtuotsus
Österreichische Zahnärztekammer, C-115/24, GesR 2025, lk 630 (juris,
punktid 103–106)). Euroopa Liidu Kohus on samuti otsustanud, et
direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et
telemeditsiiniteenuseid tuleb osutada kooskõlas teenuse osutaja
asukohaliikmesriigi õigusnormidega (Euroopa Kohtu otsus Österreichische
Zahnärztekammer, GesR 2025, lk 630 (juris, punktid 94–107).
42 (c) Seega, isegi kui direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
päritoluriigi põhimõte on põhimõtteliselt kohaldatav kaugravi suhtes, mida
osutavad Iirimaal asuvad kostja partnerarstid, on HWG §-s 9 sätestatud keeld
reklaamida kaugravi, mis ei vasta Saksamaal tunnustatud erialastandardile,
direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõike 4 punkti a alapunkti i teise alapunkti kohaselt
lubatud, sest see on vajalik rahvatervise kaitseks (vt selle kohta eespool käesoleva
eelotsusetaotluse punktid 33–38).
WELLSTER HEALTHTECH GROUP
11
43 (5) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei ole HWG §-s 9 sätestatud
reklaamikeeld vastuolus ka direktiiviga 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise
kohta piiriüleses tervishoius.
44 (a) Direktiivi 2011/24/EL artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et võttes arvesse
universaalsuse, hea kvaliteediga ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse
põhimõtteid, osutatakse piiriüleseid tervishoiuteenuseid vastavalt: a) ravi osutava
liikmesriigi õigusaktidele; b) ravi osutava liikmesriigi kehtestatud kvaliteedi- ja
ohutusstandarditele ning -juhistele ning c) ohutusstandardeid käsitlevatele liidu
õigusaktidele.
45 Direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkti d kohaselt on „ravi osutav liikmesriik“
liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust tegelikult osutatakse.
Telemeditsiini puhul loetakse, et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus
tervishoiuteenuse osutaja on asutatud. Direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis g
sätestatakse, et „tervishoiuteenuse osutaja“ on füüsiline või juriidiline isik või
muu üksus, kes osutab liikmesriigi territooriumil seaduslikult tervishoiuteenuseid.
Direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkti h kohaselt on „patsient“ füüsiline isik, kes
soovib saada või saab liikmesriigis tervishoiuteenuseid.
46 (b) Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et esiteks tuleb direktiivi 2011/24
artikli 3 punkti d tõlgendada nii, et see on kohaldatav kõikidele selle direktiiviga
reguleeritud valdkondadele, mitte üksnes sama direktiivi artiklis 7 nimetatud
piiriüleste tervishoiuteenuste kulude hüvitamisele, ning teiseks nii, et
telemeditsiiniteenuseid tuleb osutada kooskõlas teenuse osutaja
asukohaliikmesriigi õigusnormidega (Euroopa Kohtu otsus Österreichische
Zahnärztekammer, GesR 2025, lk 630 (juris, punktid 94–107)).
47 Sellest järeldub, et käesoleval juhul on reklaamitava telemeditsiiniteenuse puhul,
mida osutavad kostja Iirimaal asuvad partnerarstid, ravi osutav liikmesriik
direktiivi 2011/24 artikli 3 punkti d kohaselt nende asukohariik, mistõttu tuleb
direktiivi 2011/24 artikli 4 lõike 1 kohaselt osutada kaugravi kooskõlas ravi
osutava liikmesriigi õigusnormidega ning seal kehtivate kvaliteedi- ja
ohutusstandardite ning -juhistega.
48 (c) Direktiiviga 2011/24/EL ei reguleerita siiski piiriülese teenuse osutaja tehtavat
reklaami teises liikmesriigis. Selle asemel luuakse direktiiviga 2011/24/EL
spetsiaalsed vahendid patsientide teavitamiseks.
49 Direktiivi 2011/24/EL põhjenduse 10 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada
eeskirjad liidus ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele
juurdepääsu hõlbustamiseks ning tagada patsientide liikuvus vastavalt Euroopa
Liidu Kohtu kehtestatud põhimõtetele ning edendada liikmesriikide
tervishoiualast koostööd.
50 Direktiivi 2011/24/EL põhjenduse 4 teise lause kohaselt ei tohiks selle direktiivi
ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ja selle kohaldamine viia olukorrani, kus
patsiente julgustatakse saama ravi väljaspool nende kindlustajaliikmesriiki.
EELOTSUSETAOTLUS 26.3.2026 – KOHTUASI C-265/26
12
Direktiivi 2011/24 põhjenduse 48 kohaselt annavad patsientidele asjakohast teavet
piiriüleste tervishoiuteenuste kõigi peamiste aspektide kohta nimetatud direktiivi
artiklis 6 ette nähtud riiklikud kontaktpunktid. Direktiivi 2011/24 artikli 6 lõikes 3
koostoimes selle direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga a on sätestatud, et ravi
osutava liikmesriigi riiklikud kontaktpunktid annavad patsientidele vastavalt
kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele teavet tervishoiuteenuste osutajate kohta,
sealhulgas artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud ravi osutava liikmesriigi
kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusstandardite ning -juhiste kohta.
51 Lõpuks on direktiivi 2011/24/EL põhjenduses 57 sätestatud, et tuleks saavutada
e-tervise lahenduste koostalitlusvõime, järgides seejuures tervishoiuteenuste
osutamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju, mis on vastu võetud patsiendi
kaitsmiseks, niivõrd kui nad vastavad direktiivile 2000/31/EÜ. HWG §-s 9
sätestatud reklaamikeelu puhul on tegemist direktiiviga 2000/31/EÜ kooskõlas
oleva sättega (vt selle kohta eespool käesoleva eelotsusetaotluse punktid 39–42).
52 (6) Direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artikli 5
lõige 3, milles nähakse ette, et kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad
talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt
seotud kutsekvalifikatsioonidega, mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse
selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes, samuti
distsiplinaarsätted, ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Euroopa Liidu Kohus on
asunud seisukohale, et direktiivi 2005/36/EÜ artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et see
direktiiv ei ole kohaldatav piiriülese telemeditsiiniteenuse osutaja suhtes
telemeditsiini puhul (Euroopa Kohtu otsus Österreichische Zahnärztekammer,
GesR 2025, lk 630 (juris, punkt 118)).
53 5. Eelotsuse küsimused on kohtuasja lahendamise seisukohast määravad. Eelkõige
ei ole hageja taotletud keeld tehtud järelduste kohaselt põhjendatud juba
ebaseadusliku ravimireklaami seisukohast – näiteks HWG § 9 esimese lause
kohaselt koostoimes direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid
käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artikli 90 punktiga a või HWG § 10
lõikega 1 koostoimes direktiivi 2001/83/EÜ artikli 88 lõike 1 punktiga a.
[…] madalama astme kohtud:
Landesgericht Müncheni (Müncheni esimese astme kohus) I, 30. märtsi
2023. aasta otsus 17 HK O 2162/21; Oberlandesgericht Müncheni (liidumaa
kõrgeim üldkohus Münchenis), 18. aprilli 2024. aasta otsus 29 U 1824/23e
[…]