| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/34-9 |
| Registreeritud | 06.05.2026 |
| Sünkroonitud | 07.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Vastutaja | Anneli Taal (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Reg 80343719
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalministeerium 05. mai 2026
Arvamus eelnõu rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse kohta
Täname võimaluse eest anda tagasisidet tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö eelnõu
(edaspidi eelnõu) kohta. Toetame eelnõu üldist eesmärki parandada tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna omavahelist sidusust, kuid leiame, et eelnõu ei ole praegusel kujul
rehabilitatsioonisüsteemi vaatest piisavalt tasakaalus ega rakendusvalmis.
Eelnõu mõjutab otseselt rehabilitatsiooniasutusi, sest loob TERVIKu, terviseteejuhi,
heaoluplaani ja Tervisekassa rahastusraami, mille kaudu hakkab rehabilitatsiooni sihtrühm
uues mudelis liikuma. Juhime tähelepanu, et 31.08.2025 oleme samal teemal
väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK) andnud väga põhjaliku ja sisulise tagasiside, aga
ministeerium on jätnud tavapärased protseduurid, nt kooskõlastusabeli esitamine jne, tegemata.
Meie poolt esitatud mõtted ja küsimused olid sedavõrd olulised, et vajavad kindlasti selgeid
vastuseid. Nende kaudu määratakse ja saavad sisulise põhjenduse ka praeguse eelnõu valikud.
Ainult nii saab nende üle ka edasi arutada. Seega on meie tagasiside suuresti sama, sest me ei
ole oma küsimustele vastuseid saanud.
TERVIKute ja rehabilitatsiooniteenuse eelnõusid käsitletakse eraldi. Selgusetuks jääb,
mis põhjusel on Sotsiaalministeerium (edasi SoM) otsustanud neid eraldi menetleda, kui
rehabilitatsiooni eelnõu on väga tugevalt TERVIKu eelnõuga seotud.
Kooskõlastusringile saadetud eelnõul on meie hinnangul üks oluline puudus.
Liiga palju kriitilisi küsimusi on jäetud hilisemate määruste tasemele, kuigi need
küsimused puudutavad otseselt inimeste õigusi, teenuste rahastamist ning teenuseosutajate
kohustusi. Just neid küsimusi VTK menetluses esitatigi kuid jäeti SoM poolt praeguse eelnõu
dokumentides endiselt vastamata. Rahastamise läbipaistvus ei ole piisav. Avalik seletuskiri
ütleb, et Tervisekassa hakkab rahastama nii TERVIKuid kui koordinatsiooniteenust ning et
2
rahastamise metoodika kehtestab minister määrusega. Saame lugeda, et pärast välisrahastuse
lõppu tuleb TERVIKute tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest, samas
prognoositakse avaliku sektori poolel märkimisväärseid IT-, juhtimis- ja tööjõukulusid.
Rehabilitatsiooniasutuste ja nende klientide seisukohast on probleem selles, et teenuseosutajate
üleminekukulud, liidesed, koolitused ja vastavuskulud ei ole eraldi lahti kirjutatud.
Täiendav küsimus. Palun selgitage, miks on integratsiooni reformist, TERVIKute
süsteemist täiesti välja jäetud erihoolekandeteenuste osutajad? Meie andmetel ei ole neid
protsessi kaasatud ja neile ei ole saadetud eelnõud arvamuse avaldamiseks. Ometi jäävad nad
ka edaspidi sama sihtrühmaga tegutsema, keda TERVIKute loomine puudutab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Vaksman
juhatuse esimees