Tallinna Linnavolikogu_vastus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Digiallkirjad

2

Vana-Viru 12

15080 Tallinn+372 694 3201

[email protected]Rg-kood
75015031tallinn.ee

ÕiguskantslerTeie: 02.04.2026 nr 6-11/260807/2602818

[email protected]

Meie: 05.05.2026 nr F3-2/145 - 2

Sünnitoetuste maksmise tingimustest Tallinna linnas

Austatud õiguskantsler

Tänan pöördumise eest, milles palusite selgitusi sünnitoetuste maksmise tingimuste kohta Tallinna linnas.

Sünnitoetuse maksmise tingimused ja kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruses nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi linnavolikogu määrus) ning toetuse määrad on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 14. detsembri 2022 määrusega nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad“ (edaspidi linnavalitsuse määrus). Järgnevalt esitan selgitused Teie esitatud küsimuste kohta.

Sünnitoetuse teise osa saamise õigus (küsimus nr 1)

Palute selgitust, kas teine osa sünnitoetusest makstakse neile peredele, kellel ei olnud õigust saada toetuse esimest osa. Leiate, et korda võib mõista ka nii, et perel on õigus saada 50% toetusest sel juhul, kui laps ja tema mõlemad vanemad (või üksikvanem) on rahvastikuregistri andmetel olnud Tallinna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Linnavolikogu määruse § 5 lõige 1 sätestab tingimused lapsele sünnitoetuse maksmiseks. Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Tallinna linn ja kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi ning teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi. Seega peab sünnitoetuse saamiseks üks vanematest olema olnud Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne lapse sündi. Kui mõlemad vanemad on olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni, siis ei ole lapsel õigust sünnitoetusele. Ka üksikvanem peab olema olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult aasta enne lapse sündi (linnavolikogu määruse § 5 lõike 1 punkt 2).

Linnavolikogu määruse § 5 lõige 5 sätestab sünnitoetuse väljamaksmise korra ja tingimused. Sünnitoetust makstakse kahes osas: ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Linnavolikogu määruse § 5 kohaselt on sünnitoetuse väljamaksmise eelduseks vastavus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. § 5 lõige 5 ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust sünnitoetuse saamiseks ja toetuse maksmise tingimusi rakendatakse üksnes koosmõjus sama paragrahvi lõikega 1. Seega ei ole õiguslikku alust maksta sünnitoetuse teist osa neile peredele, kellel ei olnud õigust saada toetuse esimest osa.

Teie viidatud Võru Linnavolikogu 18. novembri 2020 määruse nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ järgi makstakse Võrus sünnitoetust kolmes osas, toetuse teine ja kolmas osa makstakse välja sünnitoetuse taotluses esitatud andmete alusel. See tähendab, et toetuse teine ja kolmas osa makstakse lapse vanemale, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik alates sünnist (Võru Linnavolikogu määruse nr 14 § 29 lõige 3 punkt 1). Selline toetuse maksmise tingimus on konkreetselt Võru Linnavolikogu määruses nr 14 ette nähtud. Tallinna linnas aga sellist sünnitoetuse maksmise võimalust kehtestatud ei ole.

Perekondade võrdne kohtlemine ja linna elanikuks olemise väärtustamine (küsimused nr 2 ja 4)

Soovite selgitust, mis õigustab seda, et sellel perel, kelle üks lapsevanem on 14 kuud Tallinna elanik, tekib õigus 50 protsendile toetusest (saab toetuse esimese osa), kuid perel, kelle ühe vanema elukoht on olnud Tallinnas 22 kuud, ei teki üldse õigust toetusele ja see pere jääb ilma 50 protsendist toetusest, kuigi toetuse teise osa maksmise tingimused on täidetud.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Võrdsuspõhiõigus ei ole piiramatu õigus. Riigikohtu otsuse kohaselt on võrdsuspõhiõigus piiratav igal PS-iga kooskõlas oleval põhjusel (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus 3-4-1-12-10, p 40).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (edaspidi PSJK) 08.03.2011 otsusest 3-4-1-11-10 p 62 nähtub, et kohalik omavalitsus peab õigusloomes igal juhul arvestama võrdse kohtlemise nõuet, seejuures ka juhul, kui tegemist on omavalitsuse eelarvest vabatahtlikult makstavate toetuste või osutatavate teenustega. Samas on omavalitsus oma valikutes võrdsuspõhiõiguse piiramisel vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele (s.t isikutele, kelle majanduslik olukord ei võimalda neil toime tulla) ega seesuguse toetuse või teenusega, mida isik saaks omavalitsuselt tollel lasuva kohustusliku ülesande tõttu nõuda.

Sünnitoetus ei ole riiklik sotsiaalne põhiõigus ega universaalne peretoetus, vaid Tallinna linna vabatahtlikult kehtestatud meede, mille eesmärk on toetada linna püsielanikke ning tunnustada nende seotust kohaliku kogukonnaga. Linnavolikogu määruses ette nähtud sünnitoetuse tingimused on kujundatud lähtudes eesmärgist väärtustada Tallinna kui püsiva elukoha valikut ning soodustada elukohaandmete vastavust tegelikule elule. Tegemist on mõõduka ja ajaliselt piiratud tingimusega, mis ei välista toetuse saamist järgnevate laste puhul (eeldusel, et kõik toetuse saamise tingimused on täidetud). Elukohanõuet on leevendatud ka sellega, et aasta enne lapse sündi peab Tallinna linnas elama üksnes üks vanematest. Sünnitoetuse maksmine ei sõltu perekonna majanduslikust olukorrast. Õiguskantsler on oma 18. detsembri 2015 seisukohas ranitsatoetust analüüsides märkinud, et kohalik omavalitsus on vabatahtlike toetuste tingimuste seadmisel vabam, kui need ei ole mõeldud puudust kannatavatele isikutele ning inimesel pole subjektiivset õigust neile toetustele.

Tallinnas kehtivat sünnitoetuste maksmise tingimusi ja korda on analüüsinud Riigikohtu PSJK 08.03.2011 otsuses 3-4-1-11-10. Riigikohus võrdles nimetatud lahendis omavahel lapsi ja nende vanemaid, kes on Tallinna elanikeks registreeritud, nende laste ja vanematega, kellest üks vanem ei ole registreeritud Tallinna elanikuks (kohtuotsuse punkt 52). Kokkuvõtlikult leidis Riigikohus, et toetuse maksmise kord on kooskõlas põhiseadusega. Riigikohus märkis oma otsuses, et kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub (kohtuotsuse punkt 61). Samuti lisas kohus, et isikutele, kes ei ole end kohalikeks elanikeks registreerinud, ei pea omavalitsus tagama sünnitoetuse maksmist võrdsetel alustel nendega, kes on end kohalikeks elanikeks registreerinud (kohtuotsuse punkt 65).

Tulenevalt põhiseaduse §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigusest on Tallinna linnal õigus valida toetuse liik, määrata toetuse saajad ja otsustada, kellel on toetuse saamise õigus, ning määrata toetuse saamise tingimused. Sünnitoetuse näol on tegu Tallinna linna poolt vabatahtlikult makstava toetusega, mitte linnale seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Seega on Tallinna linnal õigus toetada oma territooriumil elavaid lapsevanemaid lapse sünni puhul ja määrata, millistel tingimustel seda tehakse. Tallinna linnas elamise nõude kehtestamise eesmärk on tagada, et Tallinna linna territooriumil elavate isikute tulumaks laekuks omavalitsusüksuse eelarvesse. Arvestades, et sünnitoetust makstakse linna eelarvesse laekuvatest maksudest ja füüsilise isiku tulumaks on omavalitsuste peamine tuluallikas, mille abil kohaliku elu korraldatakse, siis on see ka põhjendatud. Neid seisukohti on Tallinna linn jaganud ka eelmainitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas.

Sünnitoetuse saamiseks tingimuste seadmine aitab tagada toetuse sihipärast maksmist ja ka Tallinna linna raha kokkuhoidu. Kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteem on kujundatud selliselt, et omavalitsuse üheks tuluks on tema elanike tulumaksu osa. Kohalikul omavalitsusel on nn toetusturismi välistamiseks õigus kehtestada meetmed, mis aitavad tagada, et elukohta Tallinnas ei registreerita vaid sünnitoetuse saamiseks. Ajalise ja territoriaalse nõude täitmine annab veendumuse, et soov oma elu püsivalt Tallinna linnaga siduda on ehtne. Riigikohus on võrdsuspõhiõiguse riivamise hindamisel korduvalt pidanud raha kokkuhoiu eesmärki legitiimseks (Riigikohtu PSJK 27.12.2011 otsus 3-4-1-23-11, p 59).

Kokkuvõtlikult on ühe lapse sünnitoetuse puhul osade kaupa maksmine ning teise osa saamine seotud elukoha jätkuva püsimisega Tallinnas. See on teadlik poliitiline valik, mis toetab perede püsivat seotust linnaga ning aitab kaasa tugeva ja sidusa kohaliku kogukonna kujunemisele. Kehtestatud sünnitoetuse tingimused täidavad eesmärki väärtustada linnaelaniku staatust, on legitiimsed ja proportsionaalsed ning jäävad kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiridesse.

Mitmike sünnitoetus (küsimus nr 5)

Kehtiva linnavolikogu määruse § 5 lõike 5 punkti 2 järgi makstakse kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral sünnitoetus ühes osas pärast laste sündi.

Mitmike sünnitoetust maksti kuni 2019. aastani samadel tingimustel nagu ühe lapse sünni korral, st kahes osas – 50% pärast lapse sündi ja 50% pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Selline praktika ei vastanud perede vajadustele, sest kahe või enama lapse korraga perre lisandumine toob kaasa suuremaid väljaminekuid. Näiteks võib kaksikutel ühe lapsega võrreldes olla rohkem terviseriske, mis suurendab ravimikulusid, samuti võib tekkida vajadus tasulise kõrvalabi järele. Seega on põhjendatud maksta mitmikute peredele sünnitoetust ühes osas.

Sünnitoetuse mõju linna eelarvele (küsimused nr 6 ja 7)

Peresõbralikke poliitikaid on järjepidevalt arendatud ja võimaluste piires laiendatud. Alates 2026. aastast on ühe lapse sünnitoetus 350 eurolt tõstetud 1000 eurole, kaksikute sünni korral 1000 eurolt 3000 eurole, kolme või enama lapse sünni korral 6500 eurolt 10 000 eurole (linnavalitsuse määruse § 3).

Üksnes sünnitoetuste maksmine ei pruugi mõjutada perede elukoha valikut. Elukoha valikut mõjutavad eelkõige lasteaia kohad, haridusteenused ning elukeskkonna kvaliteet üldisemalt. Seega ei ole täpselt võimalik hinnata, kuidas mõjutaks üksnes sünnitoetuse teise osa saamise õigus maksumaksjate hulka Tallinnas.

2025. aastal sündinud laste statistika põhjal on esimese osamakse õigus 2377 lapsel. Kui makstaks ainult teist osamakset neile, kellel esimesele osale õigust ei olnud, siis oleks 62 lapsel õigust saada sünnitoetuse teine osamakse. Sellisel juhul oleks teise osamaksega kaasnev kulu linnaeelarvele ligikaudu 31 000 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihhail Kõlvart

Linnavolikogu esimees

Margit Redi

694 3290 [email protected]  

Digiallkirjad

2

Vana-Viru 12

15080 Tallinn+372 694 3201

[email protected]Rg-kood
75015031tallinn.ee

ÕiguskantslerTeie: 02.04.2026 nr 6-11/260807/2602818

[email protected]

Meie: 05.05.2026 nr F3-2/145 - 2

Sünnitoetuste maksmise tingimustest Tallinna linnas

Austatud õiguskantsler

Tänan pöördumise eest, milles palusite selgitusi sünnitoetuste maksmise tingimuste kohta Tallinna linnas.

Sünnitoetuse maksmise tingimused ja kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruses nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi linnavolikogu määrus) ning toetuse määrad on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 14. detsembri 2022 määrusega nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad“ (edaspidi linnavalitsuse määrus). Järgnevalt esitan selgitused Teie esitatud küsimuste kohta.

Sünnitoetuse teise osa saamise õigus (küsimus nr 1)

Palute selgitust, kas teine osa sünnitoetusest makstakse neile peredele, kellel ei olnud õigust saada toetuse esimest osa. Leiate, et korda võib mõista ka nii, et perel on õigus saada 50% toetusest sel juhul, kui laps ja tema mõlemad vanemad (või üksikvanem) on rahvastikuregistri andmetel olnud Tallinna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Linnavolikogu määruse § 5 lõige 1 sätestab tingimused lapsele sünnitoetuse maksmiseks. Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Tallinna linn ja kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi ning teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi. Seega peab sünnitoetuse saamiseks üks vanematest olema olnud Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne lapse sündi. Kui mõlemad vanemad on olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni, siis ei ole lapsel õigust sünnitoetusele. Ka üksikvanem peab olema olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult aasta enne lapse sündi (linnavolikogu määruse § 5 lõike 1 punkt 2).

Linnavolikogu määruse § 5 lõige 5 sätestab sünnitoetuse väljamaksmise korra ja tingimused. Sünnitoetust makstakse kahes osas: ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Linnavolikogu määruse § 5 kohaselt on sünnitoetuse väljamaksmise eelduseks vastavus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. § 5 lõige 5 ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust sünnitoetuse saamiseks ja toetuse maksmise tingimusi rakendatakse üksnes koosmõjus sama paragrahvi lõikega 1. Seega ei ole õiguslikku alust maksta sünnitoetuse teist osa neile peredele, kellel ei olnud õigust saada toetuse esimest osa.

Teie viidatud Võru Linnavolikogu 18. novembri 2020 määruse nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ järgi makstakse Võrus sünnitoetust kolmes osas, toetuse teine ja kolmas osa makstakse välja sünnitoetuse taotluses esitatud andmete alusel. See tähendab, et toetuse teine ja kolmas osa makstakse lapse vanemale, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik alates sünnist (Võru Linnavolikogu määruse nr 14 § 29 lõige 3 punkt 1). Selline toetuse maksmise tingimus on konkreetselt Võru Linnavolikogu määruses nr 14 ette nähtud. Tallinna linnas aga sellist sünnitoetuse maksmise võimalust kehtestatud ei ole.

Perekondade võrdne kohtlemine ja linna elanikuks olemise väärtustamine (küsimused nr 2 ja 4)

Soovite selgitust, mis õigustab seda, et sellel perel, kelle üks lapsevanem on 14 kuud Tallinna elanik, tekib õigus 50 protsendile toetusest (saab toetuse esimese osa), kuid perel, kelle ühe vanema elukoht on olnud Tallinnas 22 kuud, ei teki üldse õigust toetusele ja see pere jääb ilma 50 protsendist toetusest, kuigi toetuse teise osa maksmise tingimused on täidetud.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Võrdsuspõhiõigus ei ole piiramatu õigus. Riigikohtu otsuse kohaselt on võrdsuspõhiõigus piiratav igal PS-iga kooskõlas oleval põhjusel (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus 3-4-1-12-10, p 40).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (edaspidi PSJK) 08.03.2011 otsusest 3-4-1-11-10 p 62 nähtub, et kohalik omavalitsus peab õigusloomes igal juhul arvestama võrdse kohtlemise nõuet, seejuures ka juhul, kui tegemist on omavalitsuse eelarvest vabatahtlikult makstavate toetuste või osutatavate teenustega. Samas on omavalitsus oma valikutes võrdsuspõhiõiguse piiramisel vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele (s.t isikutele, kelle majanduslik olukord ei võimalda neil toime tulla) ega seesuguse toetuse või teenusega, mida isik saaks omavalitsuselt tollel lasuva kohustusliku ülesande tõttu nõuda.

Sünnitoetus ei ole riiklik sotsiaalne põhiõigus ega universaalne peretoetus, vaid Tallinna linna vabatahtlikult kehtestatud meede, mille eesmärk on toetada linna püsielanikke ning tunnustada nende seotust kohaliku kogukonnaga. Linnavolikogu määruses ette nähtud sünnitoetuse tingimused on kujundatud lähtudes eesmärgist väärtustada Tallinna kui püsiva elukoha valikut ning soodustada elukohaandmete vastavust tegelikule elule. Tegemist on mõõduka ja ajaliselt piiratud tingimusega, mis ei välista toetuse saamist järgnevate laste puhul (eeldusel, et kõik toetuse saamise tingimused on täidetud). Elukohanõuet on leevendatud ka sellega, et aasta enne lapse sündi peab Tallinna linnas elama üksnes üks vanematest. Sünnitoetuse maksmine ei sõltu perekonna majanduslikust olukorrast. Õiguskantsler on oma 18. detsembri 2015 seisukohas ranitsatoetust analüüsides märkinud, et kohalik omavalitsus on vabatahtlike toetuste tingimuste seadmisel vabam, kui need ei ole mõeldud puudust kannatavatele isikutele ning inimesel pole subjektiivset õigust neile toetustele.

Tallinnas kehtivat sünnitoetuste maksmise tingimusi ja korda on analüüsinud Riigikohtu PSJK 08.03.2011 otsuses 3-4-1-11-10. Riigikohus võrdles nimetatud lahendis omavahel lapsi ja nende vanemaid, kes on Tallinna elanikeks registreeritud, nende laste ja vanematega, kellest üks vanem ei ole registreeritud Tallinna elanikuks (kohtuotsuse punkt 52). Kokkuvõtlikult leidis Riigikohus, et toetuse maksmise kord on kooskõlas põhiseadusega. Riigikohus märkis oma otsuses, et kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub (kohtuotsuse punkt 61). Samuti lisas kohus, et isikutele, kes ei ole end kohalikeks elanikeks registreerinud, ei pea omavalitsus tagama sünnitoetuse maksmist võrdsetel alustel nendega, kes on end kohalikeks elanikeks registreerinud (kohtuotsuse punkt 65).

Tulenevalt põhiseaduse §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigusest on Tallinna linnal õigus valida toetuse liik, määrata toetuse saajad ja otsustada, kellel on toetuse saamise õigus, ning määrata toetuse saamise tingimused. Sünnitoetuse näol on tegu Tallinna linna poolt vabatahtlikult makstava toetusega, mitte linnale seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Seega on Tallinna linnal õigus toetada oma territooriumil elavaid lapsevanemaid lapse sünni puhul ja määrata, millistel tingimustel seda tehakse. Tallinna linnas elamise nõude kehtestamise eesmärk on tagada, et Tallinna linna territooriumil elavate isikute tulumaks laekuks omavalitsusüksuse eelarvesse. Arvestades, et sünnitoetust makstakse linna eelarvesse laekuvatest maksudest ja füüsilise isiku tulumaks on omavalitsuste peamine tuluallikas, mille abil kohaliku elu korraldatakse, siis on see ka põhjendatud. Neid seisukohti on Tallinna linn jaganud ka eelmainitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas.

Sünnitoetuse saamiseks tingimuste seadmine aitab tagada toetuse sihipärast maksmist ja ka Tallinna linna raha kokkuhoidu. Kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteem on kujundatud selliselt, et omavalitsuse üheks tuluks on tema elanike tulumaksu osa. Kohalikul omavalitsusel on nn toetusturismi välistamiseks õigus kehtestada meetmed, mis aitavad tagada, et elukohta Tallinnas ei registreerita vaid sünnitoetuse saamiseks. Ajalise ja territoriaalse nõude täitmine annab veendumuse, et soov oma elu püsivalt Tallinna linnaga siduda on ehtne. Riigikohus on võrdsuspõhiõiguse riivamise hindamisel korduvalt pidanud raha kokkuhoiu eesmärki legitiimseks (Riigikohtu PSJK 27.12.2011 otsus 3-4-1-23-11, p 59).

Kokkuvõtlikult on ühe lapse sünnitoetuse puhul osade kaupa maksmine ning teise osa saamine seotud elukoha jätkuva püsimisega Tallinnas. See on teadlik poliitiline valik, mis toetab perede püsivat seotust linnaga ning aitab kaasa tugeva ja sidusa kohaliku kogukonna kujunemisele. Kehtestatud sünnitoetuse tingimused täidavad eesmärki väärtustada linnaelaniku staatust, on legitiimsed ja proportsionaalsed ning jäävad kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiridesse.

Mitmike sünnitoetus (küsimus nr 5)

Kehtiva linnavolikogu määruse § 5 lõike 5 punkti 2 järgi makstakse kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral sünnitoetus ühes osas pärast laste sündi.

Mitmike sünnitoetust maksti kuni 2019. aastani samadel tingimustel nagu ühe lapse sünni korral, st kahes osas – 50% pärast lapse sündi ja 50% pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Selline praktika ei vastanud perede vajadustele, sest kahe või enama lapse korraga perre lisandumine toob kaasa suuremaid väljaminekuid. Näiteks võib kaksikutel ühe lapsega võrreldes olla rohkem terviseriske, mis suurendab ravimikulusid, samuti võib tekkida vajadus tasulise kõrvalabi järele. Seega on põhjendatud maksta mitmikute peredele sünnitoetust ühes osas.

Sünnitoetuse mõju linna eelarvele (küsimused nr 6 ja 7)

Peresõbralikke poliitikaid on järjepidevalt arendatud ja võimaluste piires laiendatud. Alates 2026. aastast on ühe lapse sünnitoetus 350 eurolt tõstetud 1000 eurole, kaksikute sünni korral 1000 eurolt 3000 eurole, kolme või enama lapse sünni korral 6500 eurolt 10 000 eurole (linnavalitsuse määruse § 3).

Üksnes sünnitoetuste maksmine ei pruugi mõjutada perede elukoha valikut. Elukoha valikut mõjutavad eelkõige lasteaia kohad, haridusteenused ning elukeskkonna kvaliteet üldisemalt. Seega ei ole täpselt võimalik hinnata, kuidas mõjutaks üksnes sünnitoetuse teise osa saamise õigus maksumaksjate hulka Tallinnas.

2025. aastal sündinud laste statistika põhjal on esimese osamakse õigus 2377 lapsel. Kui makstaks ainult teist osamakset neile, kellel esimesele osale õigust ei olnud, siis oleks 62 lapsel õigust saada sünnitoetuse teine osamakse. Sellisel juhul oleks teise osamaksega kaasnev kulu linnaeelarvele ligikaudu 31 000 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihhail Kõlvart

Linnavolikogu esimees

Margit Redi

694 3290 [email protected]