| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 4-1/1600-1 |
| Registreeritud | 01.04.2024 |
| Sünkroonitud | 02.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE (RO, KOV) |
| Sari | 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vabariigi Presidendi kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Vabariigi Presidendi kantselei |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI
Rahandusministeerium
Riigikontroll
digiallkirja kuupäev nr 4.1-1/ 720
Vabariigi Presidendi Kantselei tegevusaruanne 2023. aastal
Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presidenti põhiseadusest ja seadusest tulenevate
ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist,
infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi
ülesandeid.
Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused
Vabariigi President kuulutas 2023. aastal välja 71 seadust ja jättis välja kuulutamata 2 seadust.
Ühe seaduse puhul otsustas Riigikogu seda uuesti menetlema hakata, teise osas pöördus
Vabariigi President taotlusega Riigikohtusse, sest Riigikogu võttis seaduse uuesti muutmata
kujul vastu.
Seoses XV Riigikogu valimisega tegi Vabariigi President otsuse Riigikogu kokkukutsumise
kohta. Riigipea tegi 3 Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: määras
peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse ja vabastas
ametist eelmise valitsuse.
Vabariigi President tegi Riigikogule ettepanku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks Urmas
Varblane, mille Riigikogu ka heaks kiitis.
Ametisse nimetamine ja auastmete andmine
President tegi 19 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse
nimetamise ning tagasikutsumise kohta ning 3 otsust kohtunike ametisse nimetamise ja 7 otsust
vabastamise kohta. President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks.
Teenetemärkidega autasustamine
Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 167 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati
riiklikke autasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega Eestist (2 teenetemärki) ja
seoses riigivisiitidega (presidendi riigivisiidil Läti Vabariiki 16 teenetemärki ja Rootsi kuninga
riigivisiidi puhul Eestisse 26 teenetemärki). President annetas 2023. aastal kokku 5 otsusega 211
riiklikku teenetemärki.
LK: 2
Armuandmine
Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 78 süüdimõistetu kohta, kellest armu anti 3 isikule.
Valmistati ette 4 armuandmist käsitlevat otsust.
Riigisisene tegevus
Riigipea külastas 2023. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste
esindajate, ettevõtjate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning
eestvedajatega. Lisaks paljudele lühematele külastustele tegi president maakonnavisiidid
Põlvamaale ja Hiiumaale, külastas mitmel korral Ida-Virumaad.
Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõnesid, tervitusi, sõnavõtte ning andis
koolitunde. Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esindajatega, valitsuse ning
Riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste
tähtpäevade tähistamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamiseks olulisi sündmusi.
Välissuhtlus
Presidendi välisuhtlus lähtus 2023. aastal järgmistest eesmärkidest: 1) Ukraina igakülgne
toetamine tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjalisest argessioonist Ukrainas; 2) Eesti
julgeoleku kindlustamine; 3) koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, aga ka
globaalsete partneritega; 4) Eesti ettevõtluse toetamine välisturgudel ja investeeringute toomine
Eestisse. Neist eesmärkidest lähtuvalt toimus Vabariigi Presidendil aruandeaastal 16 välisvisiiti
ning mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, konverentse ja esinemisi Eestis ning veebi vahendusel
mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel.
Välisvisiidid ja multilateraalsed kohtumised
Ametlikud visiidid toimusid märtsis Slovakkiasse ja juunis Albaaniasse, aprillis toimus riigivisiit
Läti Vabariiki. Kõik ülejäänud visiidid olid töövisiidid. Kahepoolses suhtluses on oluline
nimetada ka visiiti Sloveeniasse, Rootsi, Hollandisse ja Lõuna-Koreasse. Märgiline oli
juunikuine visiit Ukrainasse, kuhu oli kaasatud laialdane Eesti ettevõtjatest koosnev
äridelegatsioon ja kaks ministrit. Multilateraalsetest kohtumistest osales riigipea juunis Ukraina
ülesehituskonverentsil Londonis, mais EN tippkohtumisel Reykjavikis, septembris ÜRO
peaassambleel New Yorkis ja detsembris Inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeval Genfis.
Samuti osales president veebruaris Varssavis ja juunis Bratislavas Ida- ja Kesk-Euroopa
riigipeade (nn B9 formaat) kohtumisel, septembris Kolme mere tippkohtumisel Bukarestis ja
oktoobris Arraiolose grupi kohtumisel Portos, 2025. aastal toimub see tippkohtumine Eestis.
Visiidid Eestisse ja rahvusvahelised kohtumised
2023. aastal võõrustas president kaheksa välisriigi riigipead. Mai alguses toimus kuningas Carl
XVI Gustafi ja kuninganna Silvia ajalooline riigivisiit Eestisse. Septembris viibis Eestis
oikumeeniline patriarh Bartolomeus. Töövisiitidel Eestis käisid jaanuaris Armeenia president
Vaagn Garniki Hatšaturjan, märtsis Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, juulis Läti uus
president Edgars Rinkēvičs, septembris eravisiidil Gruusia president Salome Zurabišvili ning
detsembris Poola presidendipaar. Detsembris toimus ka Eesti-Läti-Leedu presidentide kohtumine
Tallinnas seoses Eesti eesistumise lõppemisega Balti koostöö raamistikus.
LK: 3
Samuti toimusid kohtumised mitmete Eestit väisanud valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministrite
ning parlamendi esimeeste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega. Väljakujunenud tava
kohaselt toimus kohtumine EL liikmesriikide suursaadikutega juunis ning diplomaatilisele
korpusele korraldatud vastuvõtt detsembris. Juulis võõrustas riigipea Roosiaias Eesti aukonsuleid
ja globaalseid Eesti sõpru.
Volikirjad
2023. aastal andis Vabariigi Presidendile üle oma volikirjad 23 välisriigi suursaadikut. Samuti
toimusid kohtumised mõnede Eestis lähetust lõpetavate suursaadikutega. Riigipea allkirjastas
Eesti suursaadikute volikirjad (k.a kaasakrediteeringud) 17 korral ning põhi-akrediteeringute
puhul toimusid saadikutega lähetuseelsed vestlused.
Muu
Aruandeaastal valmis Vabariigi Presidendi Kantselei digitaalne visiitide haldamise süsteem, mis
aitab muuta visiitide korraldamise tunduvalt sujuvamaks ning tähendab prinditavate materjalide
märkimisväärsest vähenemist. Digitaalne visiitide haldamise süsteemiga liitumist kaaluvad
mitmed teised avaliku sektori osapooled.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
Kantselei direktor
Lea Tammemäe
631 6223 [email protected]
TEL: 631 6202 | FAKS: 631 6250 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI
Rahandusministeerium
Riigikontroll
digiallkirja kuupäev nr 4.1-1/ 720
Vabariigi Presidendi Kantselei tegevusaruanne 2023. aastal
Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presidenti põhiseadusest ja seadusest tulenevate
ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist,
infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi
ülesandeid.
Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused
Vabariigi President kuulutas 2023. aastal välja 71 seadust ja jättis välja kuulutamata 2 seadust.
Ühe seaduse puhul otsustas Riigikogu seda uuesti menetlema hakata, teise osas pöördus
Vabariigi President taotlusega Riigikohtusse, sest Riigikogu võttis seaduse uuesti muutmata
kujul vastu.
Seoses XV Riigikogu valimisega tegi Vabariigi President otsuse Riigikogu kokkukutsumise
kohta. Riigipea tegi 3 Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: määras
peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse ja vabastas
ametist eelmise valitsuse.
Vabariigi President tegi Riigikogule ettepanku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks Urmas
Varblane, mille Riigikogu ka heaks kiitis.
Ametisse nimetamine ja auastmete andmine
President tegi 19 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse
nimetamise ning tagasikutsumise kohta ning 3 otsust kohtunike ametisse nimetamise ja 7 otsust
vabastamise kohta. President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks.
Teenetemärkidega autasustamine
Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 167 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati
riiklikke autasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega Eestist (2 teenetemärki) ja
seoses riigivisiitidega (presidendi riigivisiidil Läti Vabariiki 16 teenetemärki ja Rootsi kuninga
riigivisiidi puhul Eestisse 26 teenetemärki). President annetas 2023. aastal kokku 5 otsusega 211
riiklikku teenetemärki.
LK: 2
Armuandmine
Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 78 süüdimõistetu kohta, kellest armu anti 3 isikule.
Valmistati ette 4 armuandmist käsitlevat otsust.
Riigisisene tegevus
Riigipea külastas 2023. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste
esindajate, ettevõtjate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning
eestvedajatega. Lisaks paljudele lühematele külastustele tegi president maakonnavisiidid
Põlvamaale ja Hiiumaale, külastas mitmel korral Ida-Virumaad.
Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõnesid, tervitusi, sõnavõtte ning andis
koolitunde. Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esindajatega, valitsuse ning
Riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste
tähtpäevade tähistamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamiseks olulisi sündmusi.
Välissuhtlus
Presidendi välisuhtlus lähtus 2023. aastal järgmistest eesmärkidest: 1) Ukraina igakülgne
toetamine tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjalisest argessioonist Ukrainas; 2) Eesti
julgeoleku kindlustamine; 3) koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, aga ka
globaalsete partneritega; 4) Eesti ettevõtluse toetamine välisturgudel ja investeeringute toomine
Eestisse. Neist eesmärkidest lähtuvalt toimus Vabariigi Presidendil aruandeaastal 16 välisvisiiti
ning mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, konverentse ja esinemisi Eestis ning veebi vahendusel
mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel.
Välisvisiidid ja multilateraalsed kohtumised
Ametlikud visiidid toimusid märtsis Slovakkiasse ja juunis Albaaniasse, aprillis toimus riigivisiit
Läti Vabariiki. Kõik ülejäänud visiidid olid töövisiidid. Kahepoolses suhtluses on oluline
nimetada ka visiiti Sloveeniasse, Rootsi, Hollandisse ja Lõuna-Koreasse. Märgiline oli
juunikuine visiit Ukrainasse, kuhu oli kaasatud laialdane Eesti ettevõtjatest koosnev
äridelegatsioon ja kaks ministrit. Multilateraalsetest kohtumistest osales riigipea juunis Ukraina
ülesehituskonverentsil Londonis, mais EN tippkohtumisel Reykjavikis, septembris ÜRO
peaassambleel New Yorkis ja detsembris Inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeval Genfis.
Samuti osales president veebruaris Varssavis ja juunis Bratislavas Ida- ja Kesk-Euroopa
riigipeade (nn B9 formaat) kohtumisel, septembris Kolme mere tippkohtumisel Bukarestis ja
oktoobris Arraiolose grupi kohtumisel Portos, 2025. aastal toimub see tippkohtumine Eestis.
Visiidid Eestisse ja rahvusvahelised kohtumised
2023. aastal võõrustas president kaheksa välisriigi riigipead. Mai alguses toimus kuningas Carl
XVI Gustafi ja kuninganna Silvia ajalooline riigivisiit Eestisse. Septembris viibis Eestis
oikumeeniline patriarh Bartolomeus. Töövisiitidel Eestis käisid jaanuaris Armeenia president
Vaagn Garniki Hatšaturjan, märtsis Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, juulis Läti uus
president Edgars Rinkēvičs, septembris eravisiidil Gruusia president Salome Zurabišvili ning
detsembris Poola presidendipaar. Detsembris toimus ka Eesti-Läti-Leedu presidentide kohtumine
Tallinnas seoses Eesti eesistumise lõppemisega Balti koostöö raamistikus.
LK: 3
Samuti toimusid kohtumised mitmete Eestit väisanud valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministrite
ning parlamendi esimeeste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega. Väljakujunenud tava
kohaselt toimus kohtumine EL liikmesriikide suursaadikutega juunis ning diplomaatilisele
korpusele korraldatud vastuvõtt detsembris. Juulis võõrustas riigipea Roosiaias Eesti aukonsuleid
ja globaalseid Eesti sõpru.
Volikirjad
2023. aastal andis Vabariigi Presidendile üle oma volikirjad 23 välisriigi suursaadikut. Samuti
toimusid kohtumised mõnede Eestis lähetust lõpetavate suursaadikutega. Riigipea allkirjastas
Eesti suursaadikute volikirjad (k.a kaasakrediteeringud) 17 korral ning põhi-akrediteeringute
puhul toimusid saadikutega lähetuseelsed vestlused.
Muu
Aruandeaastal valmis Vabariigi Presidendi Kantselei digitaalne visiitide haldamise süsteem, mis
aitab muuta visiitide korraldamise tunduvalt sujuvamaks ning tähendab prinditavate materjalide
märkimisväärsest vähenemist. Digitaalne visiitide haldamise süsteemiga liitumist kaaluvad
mitmed teised avaliku sektori osapooled.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
Kantselei direktor
Lea Tammemäe
631 6223 [email protected]