Teatis 2024/61/EE

Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel +32 22991111

EUROOPA KOMISJON

Brüssel 25.03.2024

C(2024) 2099 final

Hr. Margus Tsahkna

Välisminister

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI

Teema: Teatis 2024/61/EE

Eesti mootorsõidukite registreerimistasu

Märkuste esitamine kooskõlas 9. septembri 2015. aasta direktiivi

(EL) 2015/1535 artikli 5 lõikega 2

Lugupeetud härra minister

Direktiivis (EL) 2015/1535 (1) sätestatud teatamiskorra raames teavitasid Eesti

ametiasutused komisjoni 7. veebruaril 2024 viitenumbriga 2024/61/EE esitatud

liiklusseaduse 122. peatükiga „Registreerimistasu“ täiendamise eelnõust.

Teavitussõnumi kohaselt rõhutati teatatud eelnõus, et registreerimistasu eesmärk on

vähendada transpordisektoris juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid,

panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju

vähendamisse.

Samas ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale

ja majandusele on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma

kasuliku eluea lõpuni.

Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem

koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. Tasu töötati

välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks.

Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke saavutatakse läbi paljude tegevuste,

milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja keskkonnahoiu suurendamine on

ainult üks komponentidest.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette

tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

2

M kategooria sõiduki registreerimistasu on kolmeosaline:

1) baasosa 300 eurot, millele liidetakse

2) CO2 põhinev komponent, kus iga CO2 gramm maksustatakse: 1–117 g/km = 5

€/g; 118–150 = 40 €/g; 151–200 = 60 €/g; 201+ = 80 €/g, millele liidetakse

3) täismassi komponent, mis algab tavaautodel 2000 kg-st, pistikhübriididel 2200

kg-st, elektriautodel 2400 kg-st ja on 4 €/kg. Massiosa piir on 4000 €,

elektriautodel 4400 €.

CO2 arvutamise alus on WLTP meetod. NEDC-näiduga auto puhul korrutatakse see

1,21-ga.

CO2 näitaja puudumisel tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete

parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus, kütuse liik).

Täiselektrilise sõiduki tasu moodustab baasosa ja massiosa. M1-kategooria

mootorsõiduki puhul, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu“ ja mille

pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria

mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel, rakendamata mootorsõiduki vanusest

sõltuvat registreerimistasu määra kordajat.

N kategooria registreerimistasu on kaheosaline: baasosa 500 eurot, millele lisandub CO2

eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30

euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning

vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

CO2 arvestatakse WLTP järgi. Kui üksnes NEDC on saadaval, siis selle näit korrutatakse

koefitsiendiga 1,3.

Pärast teavitatud eelnõuga tutvumist soovib komisjon tuua välja järgmised märkused:

− Nõukogu direktiivi 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud

teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (2) artiklis 5

sätestatakse õppurite ja töötajate automaksudest vabastamine. Arusaadavatel

põhjustel ei ole kavandatud registreerimismaks veel loetletud nõukogu direktiivi

83/182/EMÜ lisas. Pärast registreerimismaksu jõustumist tuleb direktiivi

kohandada, lisades nimetatud lisasse Eesti registreerimismaksu. Seetõttu peavad

kaks kõnealust erandit kajastuma siseriiklikes õigusaktides, välja arvatud juhul,

kui Eesti otsustab praeguses etapis oma õigusakti ise vastavalt muuta.

− Tõsine mure selle kohta, kas registreerimismaks on vastavuses ELTLi artikliga

110, millega keelatakse teistest liikmesriikidest pärit kaupade otsene või kaudne

diskrimineerimine:

(2) Nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ, 28. märts 1983, ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate

transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 59–63).

3

i) kuna uut maksu kohaldatakse ainult uute registreeritud autode suhtes

(Eestis ostetud või toodud Eestisse väljastpoolt, sealhulgas teistest

liikmesriikidest), maksustamata Eestis juba registreeritud autosid (kodumaised

autod). Selline olukord võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode

diskrimineerimist, kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui

imporditud autode puhul (vt selle kohta kohtuasi C-402/09, Tatu, punktid 50–60)

ja

ii) makstud tasule pole ette nähtud maksuamortisatsiooni (välja arvatud §

190 lõike 19 punkti 3 alapunkti 3 olukorras, kus CO2 eriheite WLTP

võrdlusväärtus puudub).

Seetõttu palutakse Eesti ametiasutustel viia teatatud eelnõu vastavusse eespool nimetatud

sätetega.

Komisjon kutsub Eesti ametiasutusi üles eespool esitatud märkusi arvesse võtma.

Lisaks tuletab komisjon Eesti ametiasutustele meelde, et kui lõplik tekst on vastu võetud,

peavad nad sellest vastavalt direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 5 lõikele 3 komisjoni

teavitama.

Austusega

komisjoni nimel

Kerstin Jorna

Peadirektor

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja

VKEde peadirektoraat

Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel +32 22991111

EUROOPA KOMISJON

Brüssel 25.03.2024

C(2024) 2099 final

Hr. Margus Tsahkna

Välisminister

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI

Teema: Teatis 2024/61/EE

Eesti mootorsõidukite registreerimistasu

Märkuste esitamine kooskõlas 9. septembri 2015. aasta direktiivi

(EL) 2015/1535 artikli 5 lõikega 2

Lugupeetud härra minister

Direktiivis (EL) 2015/1535 (1) sätestatud teatamiskorra raames teavitasid Eesti

ametiasutused komisjoni 7. veebruaril 2024 viitenumbriga 2024/61/EE esitatud

liiklusseaduse 122. peatükiga „Registreerimistasu“ täiendamise eelnõust.

Teavitussõnumi kohaselt rõhutati teatatud eelnõus, et registreerimistasu eesmärk on

vähendada transpordisektoris juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid,

panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju

vähendamisse.

Samas ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale

ja majandusele on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma

kasuliku eluea lõpuni.

Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem

koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. Tasu töötati

välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks.

Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke saavutatakse läbi paljude tegevuste,

milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja keskkonnahoiu suurendamine on

ainult üks komponentidest.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette

tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

2

M kategooria sõiduki registreerimistasu on kolmeosaline:

1) baasosa 300 eurot, millele liidetakse

2) CO2 põhinev komponent, kus iga CO2 gramm maksustatakse: 1–117 g/km = 5

€/g; 118–150 = 40 €/g; 151–200 = 60 €/g; 201+ = 80 €/g, millele liidetakse

3) täismassi komponent, mis algab tavaautodel 2000 kg-st, pistikhübriididel 2200

kg-st, elektriautodel 2400 kg-st ja on 4 €/kg. Massiosa piir on 4000 €,

elektriautodel 4400 €.

CO2 arvutamise alus on WLTP meetod. NEDC-näiduga auto puhul korrutatakse see

1,21-ga.

CO2 näitaja puudumisel tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete

parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus, kütuse liik).

Täiselektrilise sõiduki tasu moodustab baasosa ja massiosa. M1-kategooria

mootorsõiduki puhul, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu“ ja mille

pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria

mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel, rakendamata mootorsõiduki vanusest

sõltuvat registreerimistasu määra kordajat.

N kategooria registreerimistasu on kaheosaline: baasosa 500 eurot, millele lisandub CO2

eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30

euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning

vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

CO2 arvestatakse WLTP järgi. Kui üksnes NEDC on saadaval, siis selle näit korrutatakse

koefitsiendiga 1,3.

Pärast teavitatud eelnõuga tutvumist soovib komisjon tuua välja järgmised märkused:

− Nõukogu direktiivi 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud

teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (2) artiklis 5

sätestatakse õppurite ja töötajate automaksudest vabastamine. Arusaadavatel

põhjustel ei ole kavandatud registreerimismaks veel loetletud nõukogu direktiivi

83/182/EMÜ lisas. Pärast registreerimismaksu jõustumist tuleb direktiivi

kohandada, lisades nimetatud lisasse Eesti registreerimismaksu. Seetõttu peavad

kaks kõnealust erandit kajastuma siseriiklikes õigusaktides, välja arvatud juhul,

kui Eesti otsustab praeguses etapis oma õigusakti ise vastavalt muuta.

− Tõsine mure selle kohta, kas registreerimismaks on vastavuses ELTLi artikliga

110, millega keelatakse teistest liikmesriikidest pärit kaupade otsene või kaudne

diskrimineerimine:

(2) Nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ, 28. märts 1983, ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate

transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 59–63).

3

i) kuna uut maksu kohaldatakse ainult uute registreeritud autode suhtes

(Eestis ostetud või toodud Eestisse väljastpoolt, sealhulgas teistest

liikmesriikidest), maksustamata Eestis juba registreeritud autosid (kodumaised

autod). Selline olukord võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode

diskrimineerimist, kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui

imporditud autode puhul (vt selle kohta kohtuasi C-402/09, Tatu, punktid 50–60)

ja

ii) makstud tasule pole ette nähtud maksuamortisatsiooni (välja arvatud §

190 lõike 19 punkti 3 alapunkti 3 olukorras, kus CO2 eriheite WLTP

võrdlusväärtus puudub).

Seetõttu palutakse Eesti ametiasutustel viia teatatud eelnõu vastavusse eespool nimetatud

sätetega.

Komisjon kutsub Eesti ametiasutusi üles eespool esitatud märkusi arvesse võtma.

Lisaks tuletab komisjon Eesti ametiasutustele meelde, et kui lõplik tekst on vastu võetud,

peavad nad sellest vastavalt direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 5 lõikele 3 komisjoni

teavitama.

Austusega

komisjoni nimel

Kerstin Jorna

Peadirektor

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja

VKEde peadirektoraat