| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-4/26/1543-2 |
| Registreeritud | 06.05.2026 |
| Sünkroonitud | 07.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Sotsiaalministeerium [email protected]
Teie 13.04.2026 nr 1.2-2/34-1 Meie 06.05.2026 nr 2.3-4/26/1543-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu
seaduse (RTHS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise seadus eelnõu.
Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Märkamisleht
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et märkamislehe kasutuselevõtt standardiseerib teavitamise
protsessi ning tagab, et vajalik teave, mis seni liikus vabatekstina või suuliselt, esitatakse
süsteemselt ja võrreldaval kujul. Kuigi standardiseerimine on tervitatav, rõhutab AKI, et eriliiki
isikuandmete (terviseandmed ja andmed sotsiaalse olukorra kohta) töötlemine ilma isiku eelneva
nõusolekuta nõuab täiendavaid kaitsemeetmeid.
Eelnõu kohaselt jääb terviseteejuhile diskretsiooniõigus otsustada, kas ta kutsub inimese
nõustamisele või mitte. See tähendab, et isiku kohta võidakse koondada ja edastada tundlikke
andmeid ilma, et isik ise protsessist teadlik oleks. AKI juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) läbipaistvuse põhimõttega oleks paremini kooskõlas märkamislehe täitmise
eeldusena sätestatud isiku teavitamise kohustus.
2. Terviseteejuht
Eelnõu ja seletuskiri kasutavad läbivalt terminit terviseteejuht, kuid jätavad defineerimata selle
isiku staatuse, kvalifikatsiooni ja juriidilise rolli. Palume eelnõu täpsustada, sätestades
terviseteejuhi mõistet. Kuna terviseteejuhile antakse väga laiad juurdepääsuõigused inimese
isikuandmete, sh eriliiki isikuandmetele, peab olema üheselt selge, kes kannab vastutust andmete
turvalisuse ja sihipärase töötlemise eest.
Seletuskirjast nähtub, et terviseteejuht on keskne lüli, kes hakkab haldama andmevahetust
tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. Eelnõu pinnalt on aga raske ammendavalt mõista, millises
teenuse osutamise etapis, millisele andmekoosseisule ning millisel täpsel õiguslikul alusel
terviseteejuht andmetele ligi pääseb. TTKS § 59³ kavandatav sõnastus avab sotsiaaltöötajatele ja
terviseteejuhtidele laiaulatusliku ligipääsu meditsiinilistele andmetele (epikriisid, retseptid), mis
võib olla vastuolus andmete minimeerimise põhimõttega, kui sotsiaalvaldkonna spetsialistile
avaneb vaade kogu haigusloole. Seletuskiri märgib, et sotsiaaltöötajatel on praegu piiratud õigused
ja puudub ligipääs terviseinfole. Eelnõu aga loob mehhanismi, kus terviseteejuht saab kaasata
sotsiaaltöötaja hindamisse. Juurdepääsud andmetele peaks täpsemalt reguleerida.
2 (3)
3. Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus
Kavandatav RTHS § 133 lõige 2 sätestab, et terviseteejuht kutsub inimese nõustamisele
märkamislehe andmete alusel omal algatusel. Samas lõige 3 märgib, et teenust pakutakse inimese
nõusolekul ning nõusoleku puudumisel lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Jääb
arusaamatuks, kas isiku nõusolek on vajalik teenuse osutamiseks või on see IKÜM-i tähenduses
andmete töötlemise õiguslik alus.
Samuti on defineerimata, mida tähendab andmete edasise töötlemise lõpetamine, st kas see
hõlmab ka teenuse osutamise lõpetamist, juba kogutud märkamislehe andmete kustutamist või
üksnes uute andmete lisamise peatamist.
Sarnane probleem esineb RTHS § 133 lõikes 7, kus heaoluplaani kinnitamine on seotud
nõusolekuga anda tugimeeskonnale ligipääs andmetele. Ebaselgeks jääb, kas isikul on võimalik
kinnitada heaoluplaan, kuid keelduda juurdepääsu andmisest teatud tugimeeskonna liikmetele (nt
konkreetsele sotsiaaltöötajale või lähedasele). Ka selle sätte sõnastus vajab täpsustamist osas, mis
puudutab andmete edasise töötlemise lõpetamist.
Palume täpsemini reguleerida teenuse erinevate etappide õiguslikke aluseid ning töödeldavate
andmete mahtu.
Lisaks vajab hindamist säilitustähtaegade proportsionaalsus TTKS § 59¹ lõikes 5, kus
heaoluplaane soovitakse säilitada 30 aastat. Abivajadus on sageli ajutine ning 30-aastane
säilitamine ei pruugi olla säilitamise eesmärgiga proportsionaalne.
4. Rahvastikupõhine riskihaldus
Kavandatava RTHS § 13⁵ kohaselt teostab Tervisekassa automaatset andmetöötlust raviarvete ja
retseptiandmete põhjal, et genereerida isikule „riskirühma tunnus“. AKI juhib tähelepanu, et
tegemist on profiilianalüüsiga IKÜM artikli 22 tähenduses. Eelnõu regulatsioon ei taga
andmesubjektile piisavat kaitset, mida nõuab IKÜM põhjenduspunkt 71.
Eriliigiliste andmete põhjal tehtav automaatne otsustamine peab sisaldama rangeid
kaitsemeetmeid, nimelt andmesubjektile tuleb anda konkreetset teavet profiilianalüüsi loogika
kohta ning tagatud peab olema isiku õigus otsesele isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma
seisukohta ja õigus otsust vaidlustada. Eelnõu ei sätesta piiranguid alaealiste profileerimisele,
kuigi IKÜM kohaselt ei tohiks selline automaatne töötlemine üldjuhul lapsi puudutada.
5. Tehnilised vastuolud ja viited
Kavandatavas RTHS § 13⁴ lõikes 1 nimetatud viide „§ 13³ lõike 2 punktis 3“ on ebakorrektne,
ilmselt on peetud silmas § 13³ lõiget 4.
Kavandatava RTHS § 13⁴ lõikega 3 sätestatakse, et heaoluplaani ja tegevuskava täpsem
andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel
kehtestatud määrusega. Andmesubjekti õiguste tagamiseks peab põhiõigusi riivav andmekoosseis
olema ammendavalt reguleeritud, seega soovitame sõnastada säte sarnaselt § 13² lõikega 4, mille
kohaselt peab ministri määruses olema mitte täpsem vaid täpne andmekoosseis.
Eelnõu punktiga 13 sätestatakse RTHS § 13³ terviktekst, kuid eelnõu punktiga 14 muudetakse
koheselt sama paragrahvi lõiget 1. Jääb arusaamatuks, milline on sätte lõplik ja kehtima hakkav
sõnastus.
3 (3)
Paralleelselt on kooskõlastamisel RTHS muutmise eelnõu1, mille § 1 punktiga 1 täiendatakse
RTHS paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 32. Samas näeb käesolev eelnõu ette RTHS § 1 lõike 1
täielikku muudatust. Juhime tähelepanu, et eelnõude menetlemisel tuleb järgida, et eelnõuete vahel
ei tekiks vastuolu.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk
627 4108
1 Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|