Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26263000079

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 06.05.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000079

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: juuni 2025, 24.11.2025, 03.01.2026, 04.02.2026

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud

kahtlustus selles, et tema:

• 2025 aasta juunis, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval Rapla maakonnas XXX vallas

XXX alevikus XXX korter nr X köögis lõi jalaga oma emale XXX kubemesse, põhjustades

kannatanule füüsilist valu.

• 24.11.2025 kella 15 paiku Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr X

pigistas oma ema XXX vasakut rinda ja vasakut õlavart, põhjustades kannatanule füüsilist

valu ja hematoomi rinnanäärme ja vasaku õlavarre piirkonnas.

• 03.01.2026 Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr X lõi rusikatega

korduvalt oma ema XXX vastu vasakut õlavart, kehasse ja pähe, põhjustades kannatanule

füüsilist valu ja hematoomi vasakul õlavarrel.

• 04.02.2026 kella 19 paiku Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteri nr X

vannitoas lõi käega oma ema XXX vastu paremat põske, põhjustades oma tegevusega

kannatanule füüsilist valu.

Oma tegevusega pani XXX korduvalt toime lähisuhtes oleva teise isiku tervise kahjustamise ja valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel

põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma ema suhtes tahtlikult toime

pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille

2

eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega

on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanule tekitatud kehalise

väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemad vigastused. Samuti tunnistab

XXX oma tegusid, on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et kahetseb, et ei ole oma emotsioone

suutnud vaos hoida ja on mõelnud uuesti psühholoogi juurde minna.

Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina olemas juhtudel, kus

menetlus jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on

kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu kriminaalmenetlusi

lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Samuti on

kannatanu andnud prokuratuurile teada, et kahtlustatav on asunud eraldi elama, mistõttu pole

prokuröri arvates kannatanul kahtlustatavast tulenevat ohtu uuteks vägivalla episoodideks. Seega

puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata,

et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör leiab, et

kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse.

Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja

menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla

kasutamine oma vanema suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei

tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi olemas ka jätkuva

perevägivalla puhul, on prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks

karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise teemalisele

nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma. Lisaks on

kahtlustatavana ülekuulamisel XXX öelnud, et ta on nõus osalema vägivallast loobumise nõustamisel

ning andnud nõusoleku enda andmete edastamiseks nõustamise teenuse osutamiseks. Seega on antud

juhul piisavaks meetmeks kohustus läbida vägivallast loobumise teemaline nõustamine.

Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et

kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7

alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult

vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku talle määratud

kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS

§ 202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000079 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX läbima vägivallast loobumise toetamise

nõustamise. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse

3

lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 13.05.2026,

Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine)

saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise

nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti

aadressil [email protected]. XXX kohustub teavitama Lääne

Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 13.05.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 13.06.2026 esimese

nõustamiskorra läbimisest. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette

antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja

poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 06.11.2026.

Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud.

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX mitte toime panema teise inimese tervise

kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva

kohustuse täitmist kuni 06.11.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. Kriminaalmenetluse kulud: -.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanule, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teemalise

nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte antud.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta

kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX