Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26263000014

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 06.05.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000014

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3312

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ikXXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX XXXi

kahtlustatakse selles, et tema ajavahemikul 01.04.2025-04.01.2026 on 8-l korral, s.o korduvalt

rikkunud talle 01.04.2025 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr XXX XXX XXX XXX, suhtes

kohaldatud lähenemiskeeldu ja tema alaealiste laste XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX suhtes

kohaldatud lähenemiskeeldu ja suhtluskeeldu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel

põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on korduvalt rikkunud talle

kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu, s.o KarS § 3312 vastava kuriteo. KarS § 3312 järgi

kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu

esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX XXXi süü suur, kuivõrd kohtu seatud lähenemis- ja

suhtluskeelu rikkumisega ei põhjustatud ohtu elule, tervisele või varale. Samuti olid episoodid

peamiselt põhjustatud huvist oma lapse suhtes, soovist suhelda lapsega, kelle osas ei olnud kohaldatud

lähenemis-või suhtluskeeldu. Samuti on XXX XXX osaliselt ka tunnistanud oma tegusid.

Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX XXXi käitumises avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina olemas

juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX

XXX on kriminaalkorras karistamata. Tema suhtes on küll varasemalt (2024. aastal)

kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud, kuid isik täitis talle määratud kohustused ära. Pärast

viimast episoodi ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub

eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör leiab, et

kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse.

Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja

menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi kohtute lahendeid tuleb

täita ja nende täitmata jätmine ei ole aktsepteeritav, ei tuleks antud juhul XXX XXXi kriminaalkorras

karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi on olemas õigusemõistmisevastastes kuritegudes, kuid

prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest

tõhusam meede XXX XXXi kohustamine üldkasuliku töö sooritamiseks ja psühholoogi vastuvõtule

pöördumiseks. Lisaks tuleb XXX XXXil hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Isikule etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema

õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muul moel kui karistamisega.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX XXXi kriminaalkorras kohtulik karistamine

vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku talle määratud

kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX XXXi suhtes on võimalik lõpetada

KrMS § 202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000014 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud summas

813.93 eurot. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 06.11.2026.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub XXX XXX tegema 80 tundi üldkasulikku tööd.

Määratud kohustuse täitmise tähtaeg 06.09.2026.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX osalema psühholoogi vastuvõtul. Määratud

kohustuse täitmise tähtaeg 06.09.2026. Kohustuse täitmisest teavitada koheselt prokuratuuri

[email protected].

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: -.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: -.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 813.93 eurot.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanu XXX XXXle ja Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Kahtlustatavale ja kaitsjale

on määrus prokuratuuris kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Merike Lugna

prokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX XXX

Urmas Simon

kaitsja