Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Geelia Grauen

Advokaadibüroo Pallo ja Partnerid

[email protected]

Teie 21.04.2026

Meie 06.05.2026 nr 6.1-10/26/2699-3

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Geelia Grauen

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3 alusel käsitles Terviseamet Teie 31.03.2026 pöördumist

selgitustaotlusena. Terviseamet selgitab alljärgnevalt oma pädevuse piirides küsimusi, mis

seonduvad tervishoiuteenuste korraldamise, tegevuslubade ning tervishoiutöötajate

kvalifikatsiooninõuetega. Tööõiguslike suhete, töötamise registri kannete ning tööjõu

vahendamise küsimuste osas ei ole Terviseamet pädev siduvat seisukohta andma. Edastasime

30.04.2026 MSVS § 5 lg 3 alusel Teie pöördumise küsimused nr 1, 2, 7 ja osaliselt 10

(küsimused lepingulise aluse kohta) Tööinspektsioonile vastamiseks ja küsimused nr 3 ja 4

Maksu- ja Tolliametile vastamiseks.

Vastuseks Teie 31.03.2026 selgitustaotlusele selgitame järgmist:

5. Kui haigla lisab töötamise registrisse töötaja, kes töötab haiglas vahendajast äriühingu

kaudu, kas pärast registrisse lisamist on äriühingust vahendajal vaja eraldi tegevusluba või

piisab sellest, et haigla on töötaja TÖR-is registreeritud?

Esmalt selgitame, et Terviseametil puudub pädevus andmaks hinnangut sellele, kas ja millisel

viisil saab haigla kanda töötamise registrisse isiku, kes töötab haiglas vahendajast äriühingu

kaudu. Töötamise registrit puudutavate küsimuste puhul on võimalik pöörduda Maksu- ja

Tolliameti poole ja tööjõu vahendamise küsimuste korral Tööinspektsiooni poole.

Terviseamet selgitab oma pädevuse piirides, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)

§ 40 lg 1 kohaselt peab tegevusluba olema perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamiseks,

kiirabi osutamiseks, eriarstiabi osutamiseks, iseseisvalt õendusabi osutamiseks, iseseisvalt

ämmaemandusabi osutamiseks, iseseisvalt füsioteraapia osutamiseks ravi eesmärgil, iseseisvalt

logopeedilise ravi osutamiseks ja iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamiseks. Tegevusloa

vajaduse hindamisel on määrav, kes konkreetsel juhul on tervishoiuteenuse osutaja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kelle nimel, korraldusel ja vastutusel

tervishoiuteenust osutatakse. Kui tervishoiuteenust osutab äriühing, peab äriühingul olema

vastav tegevusluba. Kui äriühing üksnes vahendab tööjõudu ning tervishoiuteenust osutatakse

haigla tegevusloa alusel haigla korraldusel ja vastutusel, ei ole äriühingul TTKS § 40 lõikes 1

nimetatud tegevusluba vaja.

2(3)

6. Milliste õigusaktidega on reguleeritud EMOs töötava arsti eriala?

Sotsiaalministri 28.11.2001 määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste

loetelu“ § 3 p 4 kohaselt on erakorralise meditsiini osutamine eriarstiabi. Eriarstiabi osutavad

eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1). Täpsemad nõuded EMO

personalile sätestab sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ ja need

sõltuvad haigla liigist. Haigla pidaja peab EMO töö korraldamisel tagama nõuetele vastava

kvalifikatsiooniga arstide olemasolu vastavalt haigla liigile ja osutatava teenuse sisule.

Eeltoodust tulenevalt võivad erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töötada erineva

kvalifikatsiooniga töötajad.

8. Kui haiglal on sõlmitud vastutuskindlustuse leping, siis see peaks katma kõik haigla

tegevusloa põhised teenuse osutamised? Kui haigla kasutab vahendaja kaudu (nt renditöö, teine

osaühing) töötajate värbamist, kuidas mõjutab see kohustusliku kindlustuse kehtivust kui haiglas

osutatud teenuse käigus tekib raviviga?

Esmalt selgitame, et tööjõu vahendamisega seotud küsimused kuuluvad Tööinspektsiooni

pädevusse, Terviseameti pädevuses on vastata vastutuskindlustusega seotud küsimustele.

Terviseamet selgitab, et tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse

(TOKVS) § 6 lg 2 kohaselt peab vastutuskindlustuslepingust tulenev kindlustuskaitse hõlmama

kõiki tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on tervishoiuteenuse osutajale antud tegevusluba

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kui haiglal on mitu tegevusluba, peab

vastutuskindlustusleping katma kõiki tegevuslube.

Lisanduvalt selgitame, et TOKVS § 8 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse puhul kindlustustatud isikuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

alusel kehtivat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja. Seega on haigla puhul kindlustatud

isikuks haigla kui tegevusloa omaja, kelle kindlustusriski kindlustatakse. TOKVS eelnõu

seletuskirja lk 17 kohaselt peab kindlustatus hõlmama kogu tervishoiuteenuse osutaja majandus-

ja kutsetegevuses osalevate isikute tegevuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 kohaselt

vastutab isik (tervishoiuteenuse osutaja) teise isiku (nt arsti) käitumise ja temast tulenevate

asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda

isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ning selle isiku käitumine ja temast tulenevad

asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Isik (tervishoiuteenuse osutaja)

vastutab samuti teise isiku (nt arst) käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab

seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on

seotud selle kohustuse täitmisega. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustusega on kaetud isik, kes on lepingulises suhtes tervishoiuteenuse osutajaga,

seega laieneb kindlustuskaitse tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevatele

isikutele.

9. Millisest õigusaktist tuleneb nõue, et tegevusloale saab haigla kanda tervishoiutöötaja vaid

siis, kui haigla on kandnud vastava tervishoiutöötaja ka enda alt TÖRi?

Tervise- ja tööministri 07.07.2022 määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimäärus“ (määrus nr 59) § 7 lg 9 p 7 kohaselt on tegevusloa andmeteks tegevusloa alusel

tervishoiuteenuseid osutava tervishoiutöötaja, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi

osutamisel konsulteeriva arsti ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ees- ja perekonnanimi,

kutse- või eriala, tervishoiutöötaja registreerimiskood ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku

unikaalne identifikaator ning kõigi eelnimetatud töötajate tööle asumise ja töölt lahkumise

kuupäev. Määruse nr 59 § 6 lg 2 p 4 alusel on tervishoiukorralduse infosüsteemi andmete

kandmiseks aluseks teatised tööle asuvate ja töölt lahkuvate tervishoiutöötajate,

tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute

3(3)

kohta. Töötamise register on tervishoiukorralduse infosüsteemi andmekandja (määruse nr 59 §

10 lg 2 p 2 ning § 10 lg 3 p 4).

Terviseamet selgitab, et maksukorralduse seaduse § 29 p 59 alusel võib maksuhaldur avaldada

teavet Terviseametile isiku üldandmete, tööandja ja ametikoha andmete kohta ravimiseaduse ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel

osaleva isiku andmete kandmiseks Terviseameti registritesse, tervishoiuteenuse osutamise

aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks ning samade andmete

kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel nakkushaiguse epideemilise leviku

korral haiguse leviku ennetamiseks, seireks ja tõrjeks.

Eeltoodust tulenevalt kantakse konkreetse tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa andmetesse

tervishoiutöötaja üksnes siis, kui tema tööle asumine selle teenuseosutaja juures on vastavalt

registreeritud töötamise registris.

10. Kes on tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate

isikud? Millises õigusaktis nende mõiste on defineeritud?

Terviseamet selgitab, et TTKS § 3 lg 6 alusel on tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud

füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed, tingimusel, et nimetatud isikud osutavad ravi

ning on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

TTKS § 43 lg 1 alusel loetakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevateks isikuteks:

1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident;

2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane

3) TTKS § 30 lõikes 32 nimetatud isik;

4) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või

tehnikuna;

5) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega;

6) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.

Tervishoiuteenuste osutamisel osalevate isikute täpsem loetelu on kehtestatud tervise- ja

tööministri 15.03.2019 määruses nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise

infosüsteemile juurdepääsu ulatus“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Suvi

jurist

Kaisa Suvi

[email protected]