c
Töö nr 615
Harjumaa, Viimsi vald, Viimsi alevik
HALLI TEE 3 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Viimsi Vallavalitsus, registrikood 75021250
Nelgi tee 1, Viimsi alevik
74001 Viimsi vald
Harju maakond
HUVITATUD ISIK: TEMAT EESTI OÜ, registrikood 11445171
Halli tee 6, 74001 Viimsi alevik, Viimsi vald
[email protected]
PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg-nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Ive Punger
PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri
+372 5660 5462
[email protected]
planeeringu koosseis:
I menetlusdokumendid
II seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEOSTATUD UURINGUD 3
3. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK 3
3.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
4.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus 4
4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud 4
4.5. Olemasolev tehnovarustus 4
4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond 4
4.7. Kehtivad piirangud 4
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5
5.1. Krundijaotus 5
5.2. Kavandatud krundi ehitusõigus 5
5.3. Kavandatud ehitiste arhitektuurinõuded 5
5.4. Piirded 5
5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 5
5.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 6
5.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted 6
5.8. Tuleohutusnõuded 6
5.9. Tehnovõrkude lahendus 6
5.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 6
5.9.2. Sademevee kanalisatsioon 7
5.9.3. Elektri- ja sidevarustus 7
5.9.4. Soojavarustus 7
5.9.5. Energiatõhusus ja tarbimise nõuded 7
5.10. Planeeringuala tehnilised näitajad 8
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8
6.1. Radooniohutuse tagamine 9
7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 9
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 9
III LISAD
IV joonised
1. Asukohaskeem AS-01 M 1:~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:500
3. Ruumilise keskkonna analüüs AS-03 M 1:2000
4. Põhijoonis AS-04 M 1:500
5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000
VKOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
I
I seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
• Planeerimisseadus;
• Viimsi valla mandriosa üldplaneering, kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1;
• Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32;
• Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik”, kehtestatud Viimsi vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22;
• Viimsi valla jäätmekäitluseeskiri, vastu võetud Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrusega nr 15;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”;
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• siseministri määrus 30.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded`` ja tuletõrje veevõtuvajadus on lahendatud vastavalt siseministri 18. veebruar 2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• Viisi vallavalitsuse korraldus 03.06.2025 nr 244: Viimsi alevik, Halli tee 3 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine;
• olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEOSTATUD UURINGUD
Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia partner OÜ 11.12.2024, töö nr 2009-24.
3. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK
3.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs
Planeeringuala paikneb Viimsi vallas, Viimsi alevikus aadressiga Halli tee 3 (katastritunnus 89001:001:1826), katastriüksuse suurus on 3223 m².
Planeeringuala piirneb kõikides külgedes tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksustega. Juurdepääs alale on Vehema teelt Halli tee kaudu.
Katastriüksus asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasel tihehoonestusalal.
Vastavus Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on tegemist maa-alaga, mille juhtotstarve on kergetööstuse maa, mis tähistab keskkonnasõbralike tööstusettevõtete ja nende juurde kuuluvate abi- ning laohoonete maa-ala (näiteks põllumajandusliku väiketootmise, elektroonikatööstuse, toiduainetetööstuse jms jaoks ette nähtud alad).
Algatatav detailplaneering on mandriosa üldplaneeringule vastav. Suuremas ulatuses (üle 50%) planeeritakse maakasutuse sihtotstarve tootmismaa ja lisaks ärimaa funktsioon, mis on põhifunktsiooni toetav, võimaldab ehitada ka büroopinnad ja vajadusel müügipinnad.
Detailplaneering on kooskõlas teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik”, kuna teemaplaneeringu kohaseid rohevõrgustiku elemente planeeringualal ei paikne.
Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardist
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala paikneb Viimsi vallas, Viimsi alevikus aadressiga Halli tee 3 (katastritunnus 89001:001:1826) katastriüksuse suurus on 3223 m². Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on planeeritavale ala määratletud perspektiivne tootmismaa juhtotstarve.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Katastriüksus on hoonestatud ja praegu asub seal ehitisregistri andmetel asub viilhall, ehitisregistri koodiga 120855252, ehitisealuse pinnaga 707,0 m². Hoone paikneb katastriüksuse lõunapiiril, vastu Halli tee 5 katastriüksust.
Olemasolev hoone on planeeritud säilitada.
4.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Planeeringuala piirneb läänes Halli teega (89001:010:3591). Põhjas piirneb katastriüksusega Halli tee 3a (89001:001:1827), lõunas Halli tee 5 (89001:001:2281) ja Halli tee 7 (89001:001:2282) tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksustega. Idakülge jääb Tulbi tee 4 (89001:001:1825) tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus.
4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Planeeritavale alale on juurdepääs Vehema tee kaudu Halli teele. Halli tee (89001:001:3591) on asfaltkattega kohalik tee, mis on tupiktänav.
4.5. Olemasolev tehnovarustus
Katastriüksuse osas on väljaehitatud side- ja elektri maakaabelliin, vee-, kanalisatsiooni ja gaasitorustik. Liitumispunktid asuvad katastriüksuse piiril.
4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringualal ei kasva kõrghaljastust.
4.7. Kehtivad piirangud
• Olemasolevale sidekaablile kaabli teljest mõlemale poole 1 m võrguvaldaja kasuks;
• olemasolevale elektri maakaablile teljest mõlemale poole 1 m võrguvaldaja kasuks;
• vee-, kanalisatsiooni torustiku äärmise torustiku teljest mõlemale poole 2 m võrguvaldaja kasuks;
• gaasitorustikule 2 m laiuselt võrguvaldaja kasuks.
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Halli tee 3 (89001:001:1826) tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusele ehitusõiguse määramine uuele tootmis- ja ärihoonestusele, täpsemalt kauplus-ladu ja kontor-ladu (stock-office tüüpi lahendus).
Detailplaneeringuga määratakse samuti hoonestusala(d), tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning servituudivajadusega alad.
5.1. Krundijaotus
Planeeringulahendusega olemasolevat krundijaotust ei muudeta. Planeeringuala suurus on 3223 m².
5.2. Kavandatud krundi ehitusõigus
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 60% / ärimaa 40%
Hoonete suurim arv krundil 2 – põhihoone
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 1480 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus 9,0 m
Parkimiskohtade arv 28
5.3. Kavandatud ehitiste arhitektuurinõuded
• maksimaalne kõrgus: maapinnast 9,0 m, kuni 2 korrust
• välisviimistlus: betoon, klaas, plekk, tellis, vähesel määral puitu;
• katusekalle: 0 – 20°;
• katusekatte materjalid: rullmaterjal, plekk;
• piirded: võrkpiire kõrgusega kuni 2,0 m.
Fassaadi kattematerjalidena on lubatud: betoon, tellis, tellisplaat, krohv, fassaadiplaat (metallkomposiitplaat, tsementkiudplaat, kiviplaat jmt), puit, klaas, sileplekk väiksemate osade katmiseks (nt sissepääsude varikatused, aktsendid jmt). Lubatud on kasutada loetelus nimetamata innovaatilisi materjale, kuid nad peavad sobituma hoone ja keskkonnaga ega tohi minna vastuollu keelatud fassaadikatte materjalide loetelus olevate põhimõtetega, nagu mõne ehtsa materjali imiteerimine jms.
Sandwich paneelide kasutamise korral lisada hoone viimistlusse ka teisi materjale ja võtteid, et hoone ei mõjuks visuaalselt ainult sandwich paneelidega viimistletud hoonena.
Tootmis- ja ärimaale võib rajada ka keskkonnasõbralikku väiketootmist, mis ei ole elanikke häiriv (müra, vibratsioon, saaste, lõhn jmt). Logistikakeskuse rajamine ei ole lubatud. Välistatakse mürarikas tootmine.
5.4. Piirded
Katastriüksuse piirile on välja ehitatud piirdeaiad.
Piirdeaedu võib rajada nii puit- või metallmaterjalist (võrkaed) ja kivist piirdeid või neid materjale omavahel kombineerida. Piirdeaedade osas muudatusi ei tehta.
Piirdeaia täpne lahendus antakse ehitusprojekti staadiumis.
5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on tagatud Halli teelt olemasoleva mahasõidu kaudu.
Parkimine on ette nähtud lahendada krundi siseselt. Arvutustes on lähtutud Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
Parkimine:
Ehitise otstarve
Norm arvutus
Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeritud
parkimiskohtade arv
Väikeelamute ala
Asutused
1/40
16
16
Tootmisettevõte ja ladu
1/90
11
12
27 28
5.6. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted
Haljastust on planeeritud kõrgekasvuliste puude näol katastriüksuse põhja- ja idaküljele.
Minimaalne haljastuse osakaal on planeeritud 10% krundi pinnast.
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Viimsi Vallavolikogu 11.03.2014 määrusega nr 8 vastu võetud Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale.
Planeeritav kõrghaljastus lahendatakse ehitusprojekti staadiumis ja siin tuleb ette näha nii igihaljast kõrghaljastust kui ka kõrgemat ning tihedamat põõsastikku
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse, asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
5.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Hoonete rajamisel ja laiendamisel maapind tasandada nii, et sademevesi naaberkatastriüksustele ja teemaale ei valguks.
Vertikaalplaneerimine lahendab sademevee äravoolu ning tagab sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale alale.
Vertikaalplaneeringu lahendus töötatakse välja hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
5.8. Tuleohutusnõuded
Hoonete ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklassidega ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri määrusele 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Ühisveevärgi võrgust on tagatud tulekustutusvesi 10 l/s 3 h jooksul. Olemasolev hüdrant (149) asub Vehema tee ääres, põhjasuunal ~120 m kaugusel.
5.9. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatakse olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Planeeringuga antud lahendus on esmane ja täpsustub edasise projekteerimisega.
5.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt 18.06.2025 väljastatud liitumise tingimused tootmis-laohoonele.
Tootmishoone ümberehitamisel, tootmise laiendamisel on tagatavaks veekoguseks ja ärajuhitavaks kanalisatsioonikoguseks max 1,0 m³/ ööpäevas.
Läbi Halli tee 3 kulgev vana veetorustik on planeeritud likvideerida. Vana veetorustik sulgeda otsakorgiga, veetorustiku hargnemise kohas.
Veetorustik on planeeritud läbi uue liitumispunkti Halli teel (VLP1) ja maakraani paigaldusega katastriüksuse piirile.
Katastriüksuse kanalisatsiooni projekteerimisel/ehitamisel jälgida, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks katastriüksus kanalisatsiooni kaudu välisõhku ventileeritud vähemalt ühe ventilatsioonitoru kaudu.
Katastriüksuse reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud juhtida pinna- ega sademevett.
Tootmishoonele lisa veevarustuse tagamine ja reovee ning sajuvee ärajuhtimine lahendada põhiprojektis.
Täiendavad tingimused:
Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused.
Juhul kui järgnevates projekteerimis etappide käigus selgub, et kinnistuid pole võimalik isevoolselt kanaliseerida, tuleb kinnistutele planeerida kanalisatsioonipumplad, mis jäävad kinnistute koosseisu.
Sademevee lahendus kooskõlastada Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga.
AS Viimsi Vesi arvamus kehtib 2 aastat. Kui antud aja jooksul ei ole detailplaneeringut kehtestatud, kaotab käesolev arvamus kehtivuse ning alale arvestatud veeressurss vabaneb teistele isikutele. AS Viimsi Vesi ei garanteeri kinnistule tehnilistes tingimustes näidatud liitumist ega uute tehniliste tingimuste väljastamist.
5.9.2. Sademevee kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Viimsi Vallavalituse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt 30.09.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr SV-1466-1.
Katastriüksuse sademe- ja pinnavee ärajuhtimine lahendada vastavalt Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna nõuetele. Sademeveed on soovitatav koguda kokku ja kasutada kastmiseks.
Katastriüksuse kõva kattega pindadelt (sh parkla) koguda sademevesi kokku ning juhtida Halli teele planeeritud sademeveekanalisatsiooni. Lahendada koostöös Halli tee 7 arendusega rajades sademeveetrassi läbi Halli tee 10 katastriüksus kuni eesvooluni katastriüksusel Kannikese tee 5, läbi säästlike sademevee lahenduste, millega kogutakse vesi kokku olmetarbimise eesmärgil (tualettruumides WC loputuskastides kasutamiseks, muru kastmiseks vms) või aeglustatakse ning ühtlustatakse sademevee vooluhulk enne selle ärajuhtimist.
Täiendava säästliku lahendusena on soovitatav katastriüksusele rajada kõva kattega pindadelt kokku kogutud sademevee käitlemiseks parkla puhul vett läbilaskev katend. Sademevee puhastamiseks tuleb vajadusel paigaldada liiva- ja õlipüüdur (kui hooneid kasutatakse näiteks autoremonditöökodadena, autopesulatena, metallitöökodadena vms kasutusotstarvetel, mis võivad kujutada ohtu sademevee seisundile). Paigaldamise korral projekti koosseisu lisada liiva- ja õlipüüduri hooldusjuhend.
Vältida sadevee valgumist naaberkatastriüksustele. Pinna- ega sademevett ole lubatud juhtida katastriüksus reoveekanalisatsiooni.
Täpne sademevee lahendus antakse edasise projekteerimise käigus VK projekti koosseisus.
5.9.3. Elektri- ja sidevarustus
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 13.06.2025 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 39706871.
Planeeringuala ääres Halli teel paiknevad Telia sideehitused: sidekanalisatsioon sidekaevudega.
Sidekaevust 10486 on katastriüksusele välja ehitatud 2×50mm sidekanalisatsioon
Telia Eesti AS täiendavad tingimused:
• maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: kaablikanalisatsioon, sidemaakaabel;
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/ juhendid;
• antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
Omanikul on kehtiv elektrivarustuse leping Imatra Elekter AS. Planeeringulahenduses olemasoleva liitumiskilbi osas muudatusi ei tehta.
Olemasolev sidekanalisatsioon ei tohi jääda projekteeritud hoonestuse ja rajatiste alla.
5.9.4. Soojavarustus
Planeeritud on olemasolevast B-kategooria maa-alusest torust (kulgeb piki Halli teed) gaasitorustiku haru ja liitumispunkt maakraanina.
Liitumispunkti maakraan on planeeritud katastriüksus piirile 0,5 m kaugusele katastriüksus piirist. Peale liitumispunkti on planeeritud gaasitorustik kuni hoone tehnoruumini ja gaasitarvititeni.
Hoone soojavarustus lahendatakse koos hoone projektiga ehitusprojekti staadiumis.
5.9.5. Energiatõhusus ja tarbimise nõuded
Ehitusseadustik § 65 sätestab järgmist:
(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele.
(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.
Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja liginullenergiahoone, energiatõhususele.
5.10. Planeeringuala tehnilised näitajad
• Planeeringuala suurus 3223 m²
• kruntide arv planeeritaval alal 1
3223 m² äri- ja tootmismaa 40%// 60%
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Detailplaneering vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis on antud alal tootmismaa.
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastust, jäätmeteke, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut.
Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Välistatud on suurõnnetuse ohuga ettevõte, keemia-, tselluloosi-, tsemenditööstuse vms analoogsete tööstusettevõtete rajamine, mis eraldavad tavapärasemalt ebameeldivamat lõhna või saasteaineid ja tekitavad tavapärasemalt suuremat müra ümbritsevale keskkonnale. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Planeeritud ühe tootmis- ja ärihoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub ala korrastamisega.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, uue ja kaasaegse hoonestuse rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette olemasoleva äri- ja tootmishoone asemele uue rajamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
6.1. Radooniohutuse tagamine
Vastavalt Harjumaa radoonikaardile on Viimsis keskmisest kõrgema radoonisisaldusega pinnas. Planeeringualal on radoonikaardi andmetel normaalse radoonisisaldusega pinnas.
Selle vältimiseks tuleb enne hoone ehitusprojekti koostamist tellida radoonitaseme mõõtmine või kasutada radoonitõkkekilet.
Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, nõuetekohane ventilatsioon;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõikide torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Detailplaneeringus on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmiseid meetmeid:
• krundile rajada piirdeaiad;
• autode parkimine oma krundile rajatud parklas;
• hoonele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad jne;
• sissepääsude juures kasutada videovalvet;
• juurdepääsutee ja siseõu varustada valgustusega;
• mittesüttivad prügikonteinerid.
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
• tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;
• hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatavehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maakasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjukolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikka aega teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).