Pöördumine

EESTI ERATERVISHOIUASUTUSTE LIIT Anniki Lai Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 27.03.2024 nr 3.1-4/11 Lugupeetud asekantsler Kohmakat üldnimetust haiglavälise eriarstiabi osutaja kandvatel eratervishoiu asutustel, samuti eraomanduses olevatel haiglatel (erihaiglad) puuduvad seni selgemad rolli määratlused tervishoiu arengukavade tasandil. EETAL-i ettepanek on seda teha Haiglavõrgu arengusuundade dokumendis. 1. Arengukavas on mainitud, et integreeritud tervisepiirkondade puhul võib teenuseosutamises osaleda iga isik või organisatsioon, kui tema tegevuse eesmärgiks on inimeste tervise parandamine või kui tema tegevusel on otsene mõju inimeste tervise parandamisele. Lisaks on RTA 2020-2030 visiooni kajastavas lauses mainitud avaliku sektori ja erasektori koostööd. Püüdes mitte minna vastuollu dokumendi suhteliselt abstraktse formaadiga teeme ettepaneku lisada peatükk „4.2.1 Piirkond ja kohalikud võrgustikud“ võrgustike osapoolte loendisse ka haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad kui nn eratervishoiu sektori esindajad. Pakume sellesse alampeatükki ka täiendavat lõiku: Haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad võivad täiendada või ka osaliselt asendada üldhaiglate rolli neile antud tegevuslubade ulatuses ja piirkondlikus võrgustikus vastavaid kokkuleppeid sõlmides. Suuremates keskustes või piirkondlikes tõmbekeskustes võivad haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad aidata tagada eriarstiabi kättesaadavust elu- või töökohtadele lähemal st detsentraliseerimist ambulatoorse eriarstiabi ja diagnostika tasemel või ka üldise nõudluse pakkumise disproportsioonist lähtuvalt tehes koostööd nii perearstide kui kesk või piirkondlike haiglatega. 2. Sama ettepanek on ka sama peatüki alampeatükile „Kogukonnahaiglate võimalik ülesehitus ja roll“, kus viimasesse lõiku võiks lisada erihaigla. Samuti sobiks sellisesse rolli ideaalselt ka juba tekstis mainitud õendushaigla, millel on ambulatoorse eriarstiabi tegevusload, omandisuhe või koostöökokkulepe haiglavälise eriarstiabi osutajaga samas piirkonnas. Sellist rolli täitvaid eratervishoiu asutusi on Eestis mitmeid sh väljapool Tallinna ja Tartut. 3. Rahastusmudelid Integreeritud tervisepiirkonnas koostöölepinguid omav eraomanduses olev haiglavälise eriarstiabi osutaja, erihaigla, õendusabi pakkuv asutus peaks saama Tervisekassaga lepingu samadel alustel Haiglavõrgu arengukava haiglatega st läbirääkimiste teel piirkonna populatsiooni vajadustest lähtuvalt. Taoline praktika on Tervisekassa poolt juba juurdumas mitmete spetsiifiliste teenuste puhul nagu füsioteraapia, laste hambaravi jt.

2

Tervishoid peaks olema üks tervik ning avaliku rahaga ja erarahaga rahastatavaid teenuseid tuleks vaadata kompleksselt. Tervishoiu sektoris liikuva raha efektiivsemaks kasutamiseks, tuleks võimaldada erinevate kindlustuskaitsemehhanismide kombineerimist (riiklik tervisekindlustus ja eraravikindlustus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Allik juhatuse esimees [email protected] 501 1404

EESTI ERATERVISHOIUASUTUSTE LIIT Anniki Lai Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 27.03.2024 nr 3.1-4/11 Lugupeetud asekantsler Kohmakat üldnimetust haiglavälise eriarstiabi osutaja kandvatel eratervishoiu asutustel, samuti eraomanduses olevatel haiglatel (erihaiglad) puuduvad seni selgemad rolli määratlused tervishoiu arengukavade tasandil. EETAL-i ettepanek on seda teha Haiglavõrgu arengusuundade dokumendis. 1. Arengukavas on mainitud, et integreeritud tervisepiirkondade puhul võib teenuseosutamises osaleda iga isik või organisatsioon, kui tema tegevuse eesmärgiks on inimeste tervise parandamine või kui tema tegevusel on otsene mõju inimeste tervise parandamisele. Lisaks on RTA 2020-2030 visiooni kajastavas lauses mainitud avaliku sektori ja erasektori koostööd. Püüdes mitte minna vastuollu dokumendi suhteliselt abstraktse formaadiga teeme ettepaneku lisada peatükk „4.2.1 Piirkond ja kohalikud võrgustikud“ võrgustike osapoolte loendisse ka haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad kui nn eratervishoiu sektori esindajad. Pakume sellesse alampeatükki ka täiendavat lõiku: Haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad võivad täiendada või ka osaliselt asendada üldhaiglate rolli neile antud tegevuslubade ulatuses ja piirkondlikus võrgustikus vastavaid kokkuleppeid sõlmides. Suuremates keskustes või piirkondlikes tõmbekeskustes võivad haiglavälise eriarstiabi osutajad ja erihaiglad aidata tagada eriarstiabi kättesaadavust elu- või töökohtadele lähemal st detsentraliseerimist ambulatoorse eriarstiabi ja diagnostika tasemel või ka üldise nõudluse pakkumise disproportsioonist lähtuvalt tehes koostööd nii perearstide kui kesk või piirkondlike haiglatega. 2. Sama ettepanek on ka sama peatüki alampeatükile „Kogukonnahaiglate võimalik ülesehitus ja roll“, kus viimasesse lõiku võiks lisada erihaigla. Samuti sobiks sellisesse rolli ideaalselt ka juba tekstis mainitud õendushaigla, millel on ambulatoorse eriarstiabi tegevusload, omandisuhe või koostöökokkulepe haiglavälise eriarstiabi osutajaga samas piirkonnas. Sellist rolli täitvaid eratervishoiu asutusi on Eestis mitmeid sh väljapool Tallinna ja Tartut. 3. Rahastusmudelid Integreeritud tervisepiirkonnas koostöölepinguid omav eraomanduses olev haiglavälise eriarstiabi osutaja, erihaigla, õendusabi pakkuv asutus peaks saama Tervisekassaga lepingu samadel alustel Haiglavõrgu arengukava haiglatega st läbirääkimiste teel piirkonna populatsiooni vajadustest lähtuvalt. Taoline praktika on Tervisekassa poolt juba juurdumas mitmete spetsiifiliste teenuste puhul nagu füsioteraapia, laste hambaravi jt.

2

Tervishoid peaks olema üks tervik ning avaliku rahaga ja erarahaga rahastatavaid teenuseid tuleks vaadata kompleksselt. Tervishoiu sektoris liikuva raha efektiivsemaks kasutamiseks, tuleks võimaldada erinevate kindlustuskaitsemehhanismide kombineerimist (riiklik tervisekindlustus ja eraravikindlustus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Allik juhatuse esimees [email protected] 501 1404